Päästeamet Teie 04.08.2025
[email protected] Meie 25.08.2025 nr 4/142
[email protected]
Arvamuse esitamine tuleohutuse seaduse,
tuletöö tegemisele esitatavate nõuete
ning tuletöö tegemise koolituse ja
tuletöötunnistuse nõuete muutmise kohta
Lugupeetud Margo Klaos!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Päästeametit võimaluse eest avaldada arvamust tuletöö nõuete muutmise plaani kohta, mille eesmärk on vähendada tuletööd reguleerivaid nõudeid ja vältida ülereguleerimist, suunates nõuded eeskätt isikutele, kes teevad tuletöid oma põhitööna. Oleme kehtivate tuletöö nõuetega tutvunud, küsinud ettevõtjate arvamust ning järgnevalt esitame oma märkused ja ettepanekud.
1. Ajutise tuletöö koha nõuded ja alalise tuletöö koha järelevalve
1.1. Ajutise tuletöö kohale esitatavad nõuded
Määrus „Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded“ (§ 4-6 ja 8) näeb ette, et ka iga ajutise või ühekordse tuletöö (nt üks keevitustöö või ketaslõikuriga lõikamine) tegemisel tuleb järgida kõiki tuletöö koha ettevalmistamise (nt tuleb katta 3 meetri raadiuses põlevmaterjal süttimisekindlalt), tulekustutusvahendite (tuletöö kohas on vähemalt kaks 6 kg tulekustutusaine massiga tulekustutit) ja järelevalve nõudeid.
Kaubanduskoda ja enamus küsitlusele vastanud ettevõtjaid ei toeta ajutise või ühekordse tuletöö tegemise koha ettevalmistusnõuete muutmist. Ettevõtjate hinnangul on olemasolevad nõuded toimivad ja aitavad ennetada tulekahju riski ka ajutiste tööde puhul. Seejuures ei saa tuleohutuse puhul otseselt lahterdada töid väikese ja suure tuleohuga, sest väike tuli võib hetkega kontrolli alt väljuda ja muutuda suureks. Mistõttu leiame, et ajutise tuletöö koha ettevalmistamise nõudeid ei ole vaja muuta.
1.2. Alalise tuletöö koha pidev järelevalve
Tuleohutuse seaduse (TuOS) § 13 lõike 3 kohaselt tuleb tuletöö tegemisel tagada pidev järelevalve sõltumata tuletöö tegemise asukohast.
Kui ajutise tuletöö koha puhul on pidev järelevalve väga vajalik, siis näeme, et alalises isoleeritud tuletööde ala puhul, kus on juba tagatud piisavad tuleohutusmeetmed ja süttimisohud on kontrollitud, võib vähendada pideva füüsilise kohalolekuga järelevalvet kogu töö vältel ja pärast tööde lõppu. Pidev järelevalve peaks olema nõutav alalises tuletöö kohas ainult suurte või kõrge tuleohuga tööde puhul. Selline muudatus vähendaks tööjõukulu, säilitades samas ohutustaseme, kuna keskkond on vastavalt kontrollitud.
Kaubanduskoja ettepanek:
Teeme ettepaneku alaliste tuletöö tegemise alade puhul mõelda võimalusele lihtsustada pideva järelevalve nõudeid nii, et pidev järelevalve peab olema vaid suurte või kõrge tuleohuga tööde puhul.
2. Nõuded tuletöö tegemise koolitusele ja tuletöötunnistusele
2.1. Tuletöötunnistuse nõue
TuOS (§ 12 ja 14) kohaselt peavad kõigil seaduses toodud tuletööde tegijatel olema tuletöötunnistus. See tähendab, et ka töötajal, kes lõikab ketaslõikuriga metalli vaid lühiajaliselt või üksikutel juhtudel, peab olema tuletöötunnistus nagu alalises tuletöökohas igapäevaselt tuletöid tegeval töötajal.
Leiame, et tuletöötunnistuse nõuet ei pea kohaldama töötajatele, kes teevad tuletööd juhendatud kujul. Selle muudatuse rakendamise eeldus on, et tööandja või pädev juhendaja jälgib ja juhendab töötaja tegevust ning tagab tuleohutuse ilma formaalse tunnistuseta. Ketaslõikuriga korra metalli lõikamine ei peaks tuletöötunnistusega töötaja olemasolu nõudma, sest selline nõue ei ole proportsionaalne. Kulu töötaja koolitamisele tunnistuse saamiseks, kui tuletööd ketaslõikuri kasutamise näol tehakse vaid mõni tund aastas, ei ole mõistlik. Mistõttu näeme, et tuletöötunnistuse nõuet ei peaks sellisel juhul kohaldama.
2.2. Tuletöö tegemise koolituse läbiviija
Määruse „Nõuded tuletöö tegemise koolitusele ja tuletöötunnistusele“ kohaselt võib koolituse läbi viia ainult koolitaja, kellel on kutsestandardi kohaselt tuleohutusspetsialisti 5. taseme kutsetunnistus või tuleohutuseksperdi 6. taseme kutsetunnistus koos nõutava kompetentsiga (§ 3 – 5 ). Lisaks näeb sama määrus ette, et tuletöötunnistuse saamiseks tuleb läbida vähemalt 6 × 45 minutit teoreetilist koolitust, millele lisandub praktiline osa ja teadmiste kontroll.
Ettevõtjad leiavad, et koolituste läbiviijate ringi tuleb laiendada ning koolitusi peavad korraldada saama ka tööohutusspetsialistid, kellel on asjakohane pädevus ja kogemus. See muudatus annab rohkem paindlikkust ning võimaldab paremini siduda koolitust konkreetse töökeskkonna riskidega. Lisaks on ettevõtjad, eeskätt metallitööstusest, välja toonud, et hetkel ei ole koolitused piisavalt praktilised ega arvesta tuletööd igapäevaselt tegevate töötajate kogemusega. Koolitust nähakse pigem formaalse kohustusena, mitte sisulise ohutuse tagamise vahendina. Mistõttu soovivad ettevõtjad, kes tuletööga tegelevad oma majandustegevusena selleks sobivates ruumides, et tasulise tuletöö koolituse asemel võib tööandja tööohutusspetsialist näiteks 5-aastase intervalliga teha töötajatele antud ettevõtte töökorraldust arvestava nt ühekordse paaritunnise koolituse. Ka osalise teooria e-õppe rakendamise võimalus kontakttundide asemel lisaks oluliselt paindlikkust koolituste korraldusele juurde. Seega leiame, et koolituse korraldust tuleb muuta arvestades alaliselt tuletööga tegelevate ettevõtete spetsiifikat ning lubada tööohutusspetsialistidel läbi viia töökeskkonda arvestavaid lühikesi koolitusi.
2.3. Tuletöötunnistuse kehtivus
Määruse „Nõuded tuletöö tegemise koolitusele ja tuletöötunnistusele“ kohaselt kehtib tuletöötunnistus 5 aastat (§ 8).
Meie hinnangul on tuletöötunnistuse 5-aastane kehtivusaeg sobiva pikkusega. Viie aasta jooksul võivad muutuda tehnilised lahendused, töövahendid ja ohutusnõuded, mistõttu peab regulaarselt värskendama töötajate teadmisi. Tunnistuse pikem kehtivus võiks ohutust vähendada, kui sellega ei kaasne täiendavat koolitust.
2.4. Tuletöötunnistuse uuendamine
Määrus „Nõuded tuletöö tegemise koolitusele ja tuletöötunnistusele“ näeb ette, et tuletöötunnistuse kehtivuse lõppemisel tuleb uue tunnistuse saamiseks koolitus kordusena läbida täies mahus (§ 8).
Leiame, et isikutel, kes teevad tuletöid alalises tuletöö kohas, ei ole see nõue asjakohane. Sellisel juhul ei peaks tunnistuse nõuet üldse rakendama. Näiteks keevitaja eriala lõpetanud töötajatel, kes on järjepidevalt oma erialal töötanud, ei tohiks olla kohustust läbida lisaks veel tuletöökoolitust. Nimelt kutseõpe juba sisaldab vastavat väljaõpet ja tuleohutusalaseid teadmisi ning koolituse kordamine tooks kaasa tarbetut ajakulu ja rahalist koormust. Kui tuletöötunnistuse nõue siiski jääb, siis tuleks alalises tuletöökohas igapäevaselt tuletööd tegevatele töötajatele pakkuda võimalust pikendada tunnistuse kehtivust ilma kogu koolitust uuesti läbimata. Pikendamiseks võiks piisata tööandja korraldatud sisemisest juhendamisest või elektroonilises keskkonnas tehtavast teadmiste testist. Selline lahendus on paindlikum ja vähendab koolituse kulusid ja töö katkestusi. Väljaspool alalist tuletöö kohta teenust igapäevaselt pakkuvate ettevõtete töötajatel peab tuletöötunnistuse nõue säilima, kuna riskid ajutises tuletöö kohas on suuremad kui vastavas keskkonnas. Kuid neil võiks lubada uuendamiseks lühemat korduskoolitust.
Kaubanduskoja ettepanek:
Teeme ettepaneku koolituse korraldust muuta arvestades alaliselt tuletööga tegelevate ettevõtete spetsiifikat ning lubada tööohutusspetsialistidel läbi viia töökeskkonda arvestavaid lühikesi koolitusi. Lisaks teeme ettepaneku mitte nõuda tuletöötunnistust alalises tuletöökohas tuletöid tegevatelt töötajatelt või alternatiivselt lubada neil tuletöötunnistust pikendada ettevõttesisese koolituse või elektroonilise testi alusel. Väljaspool alalist tuletöökohta tuletöö teenust pakkuvate ettevõtete töötajate tuletöötunnistuse uuendamiseks rakendada lühemat korduskoolituse nõuet.
Loodame, et peate võimalikuks Kaubanduskoja seisukohti ja ettepanekuid arvesse võtta.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Peadirektor
Ann Raun
[email protected] 6040071