Dokumendiregister | Konkurentsiamet |
Viit | 5-10/168-4 |
Registreeritud | 26.08.2025 |
Sünkroonitud | 27.08.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 5 Konkurentsialane tegevus |
Sari | 5-10 Analüüsid |
Toimik | 5-10/25-0173 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Kliimaministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
Vastutaja | Kristin Truus (Konkurentsiamet, Konkurentsiteenistus, Konkurentsi haldusmenetluse valdkond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
Kadri Lepikult Konkurentsiamet
Teie 30.06.2025 nr 5-5/2025-027
Meie 25.08.2025 nr 9-2/25/3007-2
Vastused Konkurentsiameti soovitustele seoses
konkurentsiolukorra parandamisega pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse turul
Austatud Kadri Lepikult
Täname Konkurentsiametit 30. juunil 2025 avaldatud analüüsi eest, milles käsitleti tagatisrahata
pakendi ja pakendijäätmete kogumise ning taaskasutuse süsteemi konkurentsiolukorda Eestis. Oleme tutvunud analüüsi järelduste ja soovitustega ning hindame kõrgelt Teie panust
konkurentsikeskkonna edendamisel ja jäätmereformi elluviimisel. Kliimaministeerium on koostöös Keskkonnaametiga analüüsinud Konkurentsiameti poolt esitatud
soovitusi ning toob järgnevaga välja vastavalt antud soovitustele selgitused. Selgitused anname vastavalt Konkurentsiameti kirjas toodud soovituste järjestusele:
1) Soovitus: parandada jäätmeandmete kogumise ja esitamise kontrollitavust ning
kättesaadavust.
Selgitus: Riigikogu menetluses oleva jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõuga (657 SE) muudetakse senist jäätmeandmete esitamise süsteemi. Senise kord aastas ja paljuski käsitööna esitatava jäätmearuande asemel tuleb edaspidi esitada andmepõhiselt koostatud jäätmearuanne kord kvartalis. Tavajäätmete
üleandmisel ja vastuvõtmisel võetakse kasutusele jäätmeveo saatekirjad sarnaselt ohtlike jäätmete saatekirjadega. Kavandatav muudatus võimaldab tehingu osapooltel (jäätmete
üleandja, vedaja, vastuvõtja) ja riigil omavahel mugavalt ja operatiivselt andmeid vahetada. Ettevõtetel väheneb dubleeriva aruandluse esitamiseks ja andmete töötlemiseks kuluv aeg ning paraneb andmekvaliteet, samuti paraneb andmete kogumise ja esitamise
kontrollitavus. Andmed muutuvad usaldusväärsemaks ja läbipaistvamaks, mis loob ettevõtetele paremad tingimused ausaks ja läbipaistvaks konkurentsiks. Jäätmeandmete
kättesaadavust on samuti kavas parendada näiteks avalikkusele suunatud töölaua loomisega ja ESG aruandluse tarbeks pakutavate andmetega, täpsemad lahendused selleks on veel välja töötamisel.
Lisaks on Kliimaministeeriumil kavas taaskasutustõendite koostamise ja väljastamise
protsessi muuta läbipaistavamaks. Pakendiseaduse § 24 lõike 7 kohaselt koostavad pakendijäätmeid taaskasutav ettevõtja ja pakendijäätmete taaskasutamist vahendav
ettevõtja kalendriaasta kohta pakendiregistrisse pakendijäätmete taaskasutamise tõendi iga temaga lepingu sõlminud pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni või pakendijäätmete taaskasutamist vahendava ettevõtja kohta. Näeme, et senine õigusruum ei
taga taaskasutustõendite läbipaistvust kogu jäätmekäitluse ahela ulatuses. Tulevikus on kavas taaskasutustõendi koostamise õiguslikke aluseid täpsustada ja tõendi edasine
kasutamine muuta tänapäevaste tehnoloogiliste võimaluste abil (nt plokiahel) jälgitavaks kogu selle edasise kasutamise ulatuses. See tagab piisava läbipaistvuse ja jälgitavuse ning vähendab võimalust, et samade jäätmete osas esitatakse taaskasutustõendid mitmetele
osapooltele. Õigusaktide muudatuste ja infosüsteemide arendusega on plaanis alustada 2026. aastal.
2) Soovitus: standardiseerida TKO ja pakendiettevõtja vaheline kliendileping, et tagada
pakendiettevõtjate võrdne kohtlemine ja lepingutingimuste läbipaistvus.
Selgitus: Kehtiva pakendiseaduse § 172 lõike 2 punkti 5 kohaselt peab
taaskasutusorganisatsioon tegevusloa saamiseks esitama tegevuskava, mille ühe osana tuleb esitada taaskasutusorganisatsiooni ja pakendiettevõtja vahel sõlmitava lepingu näidis, kusjuures leping peab sisaldama pakendiseaduse § 121 lõikes 1 sätestatud pakendiettevõtja
kohustuste taaskasutusorganisatsioonile üleandmise tagamist, kohustuste täitmise tagamist taaskasutusorganisatsiooni poolt ja kulude hüvitamist, sealhulgas märget, kuidas arvutatakse pakendiettevõtja makstavat tasu. Keskkonnaamet küsib iga-aastaste
taaskasutusorganisatsioonide kontrollide käigus organisatsioonidelt teavet pakendiettevõtjatega sõlmitud lepingutingimuste muudatuste kohta. Sellega kontrollitakse,
et oleks tagatud liitunud või oma kohustused üle andnud pakendiettevõtjatel võrdsetel tingimustel tasu kogumine ning teenuste pakkumine. Selleks, et tagada kõikide pakendiettevõtjate võrdne ja läbipaistev kohtlemine, oleks ühe võimaliku meetmena
võimalik nõuda taaskasutusorganisatsioonidelt, et nad avalikustaksid eeltäidetud lepingupõhja oma veebilehel (seda on juba praegu teinud MTÜ Eesti
Taaskasutusorganisatsioon). Soovitus ja vastavad meetmed on kavas üle vaadata EL-i uue pakendi ja pakendijäätmete määruse1 rakendamise tagamiseks koostatava eelnõu raames (sügis 2025).
3) Soovitus: töötada välja juhised pakendijäätmete käitlemisega seotud teenuste
ostumenetluse läbiviimiseks, alusdokumentide koostamiseks ning konkurentsi tagavate pakkumuste hindamiskriteeriumite määratlemiseks, et ühtlustada turupraktikat ja tagada jäätmekäitlejate võrdne kohtlemine (ex ante riiklik järelevalve).
Selgitus: Riigikogus menetluses oleva jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (657 SE) muudetakse pakendiseaduse § 101 lõiget 1, mille kohaselt on taaskasutusorganisatsioon juriidiline isik, mille asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud, mille liikmed,
osanikud või aktsionärid on pakendiettevõtjad. Taaskasutusorganisatsiooni liige, osanik või aktsionär ei või olla isik, kelle põhitegevusala on jäätmekäitlus jäätmeseaduse
tähenduses või kes kuulub sellise isikuga ühte kontserni, ning see isik ei või omada taaskasutusorganisatsiooni üle valitsevat mõju konkurentsiseaduse tähenduses ega muul viisil olulist mõju taaskasutusorganisatsiooni tegevuse üle. Lisaks täpsustatakse
pakendiseaduse § 174 lõike 1 punkti 5 selliselt, et taaskasutusorganisatsioon peab pakendijäätmete käitluse pakkumusteks küsima vähemalt kolm võrdsetel alustel esitatavat
pakkumust, välja arvatud juhul kui turul puudub pakkujate paljusus. Seadusemuudatustega
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2025/40, mis käsitleb pakendeid ja pakendijäätmeid ning millega
muudetakse määrust (EL) 2019/1020 ja direktiivi (EL) 2019/904 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/62/EÜ(ELT
L, 2025/40, 22.1.2025)
luuakse selge raamistik, mis välistab jäätmekäitlejate liigse mõju
taaskasutusorganisatsioonide otsustele ning kohustab organisatsioone küsima mitmelt pakkujalt pakkumusi. Sellest lähtuvalt tekib võimalus luua juhendmaterjalid, mis aitavad
kaasa turupraktika ühtlustamisele ja õiglasemale konkurentsile. Vastavate juhiste koostamisvajadus on kavas üle vaadata EL-i uue pakendi ja pakendijäätmete määruse kohaldamiseks koostatud eelnõu raames (sügis 2025). Kliimaministeerium leiab, et
kavandatavad seadusemuudatused loovad tugevama aluse konkurentsipõhisele pakkumuste küsimisele ning aitavad edendada turu läbipaistvust ja tagada kõigi osaliste
võrdse kohtlemise. Lisaks on kehtiva pakendiseaduse § 174 lõike 2 punktis 2 tegevusloa juurde kuuluva
tegevuskava osana välja toodud pakendi ja pakendijäätmete käitlemisega seotud teenuste ostmisel esitatavad tingimused. Keskkonnaamet küsib iga-aastastel
taaskasutusorganisatsioonide kontrollidel organisatsioonidelt välja info, mis käsitleb teenuste ostmisel esitatavaid tingimusi. See tähendab, et kontrollitakse, kas pakkumusi on küsitud võrdsetel alustel. Kuna seni on lepingud sõlmitud pikaajaliselt, siis viimaste
kontrollide käigus on tuvastatud, et pakkumuste küsimine on olnud nõuetekohane.
4) Soovitus: tagada regulaarne (ex post) riiklik järelevalve pakendijäätmekäitleja leidmise protsessi formaalsete nõuete täitmise üle.
Selgitus: Selgitame, et vastav regulaarne riiklik järelevalve toimub juba praegu. Keskkonnaamet kontrollib oma iga-aastastel taaskasutusorganisatsiooni kontrollidel, et oleks tagatud pakendi ja pakendijäätmete käitlemisega seotud teenuste osutamine
konkurentsi alusel (hangete läbiviimine teenuspakkuja leidmiseks). Kontrollidel küsitakse välja:
• ülevaade enesekontrollisüsteemi rakendamisest (vorm ja viimane ajakohastamine);
• loetelu ettevõtetest, kes osutasid kontrollitaval perioodil pakendijäätmete kogumise, vedamise ja taaskasutamise teenust;
• ülevaade kontrollitaval perioodil läbiviidud hinnapäringutest teenusepakkujate leidmiseks.
Regulaarne (ex post) riiklik järelevalve tagab, et taaskasutusorganisatsioonid järgivad seadusest tulenevaid nõudeid pakendijäätmete käitlemise teenuste osutamisel. Järelevalve
kaudu hinnatakse enesekontrollisüsteemi rakendamist, teenusepakkujate valiku läbipaistvust ning hinnapäringute korraldamist, mis aitab tagada konkurentsipõhise hankemenetluse ning turuosaliste võrdse kohtlemise. Selline süsteem toetab turu
usaldusväärsust ja annab võimaluse vajadusel ennetavalt sekkuda, kui ilmnevad kõrvalekalded.
5) Soovitus: tagada nõuete täitmine tegevusloa peatamise või kehtetuks tunnistamisega, kui
TKO ei järgi pakendijäätmete käitluse teenuse ostul selle korraldamise nõudeid ja
kohustusi.
Selgitus: Eelnõu (657 SE) algses kavandis oli eesmärk lisada pakendiseadusesse uued alused taaskasutusorganisatsiooni tegevusloa peatamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks juhul, kui taaskasutusorganisatsioon ei järgi pakendijäätmete käitluse teenuse ostul
kehtivaid korraldus- ja konkurentsinõudeid. See oleks andnud võimaluse rangemalt jälgida konkurentsipõhist pakkumuste küsimist käitlusteenuse leidmiseks ning taganud
turuosaliste võrdse kohtlemise. Samuti oleks muudatus andnud kohalike omavalitsuste üksustele kindluse, et taaskasutusorganisatsioonidega sõlmitud lepingute rikkumiste korral rakenduvad õiguslikud tagajärjed.
Siiski on Justiits- ja Digiministeerium seisukohal, et tegevusloa peatamine tähendab
õiguslikult sama suurt riivet kui tegevusloa kehtetuks tunnistamine ning Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses (MSÜS) on teadlikult piiratud tegevusloa
piiramise alused. Seetõttu paluti kavandatud sätted eelnõust eemaldada, lähtudes MSÜS- st. Samuti ei toeta Justiits- ja Digiministeerium regulatsiooni, mille kohaselt tegevusluba oleks tähtajaline, kuna see suurendab halduskoormust ja bürokraatiat.
Kliimaministeerium leiab, et kuigi eelnõust (657 SE) on eemaldatud sätted, mis piiravad
võimalust rangelt reguleerida tegevusloa peatamise ja kehtetuks tunnistamise aluseid pakendijäätmete valdkonnas, on endiselt oluline leida lahendus, mis võimaldaks tagada nõuete täitmise konkurentsipõhisel teenuste ostul ilma osapoolte põhiõigusi liigselt
riivamata. Seetõttu ootame tegevuslubade osas Justiits- ja Digiministeeriumi ning Konkurentsiameti ettepanekut lahenduseks, mis kirjeldaks nõuete täitmise tagamise
mehhanisme (sh tegevusloa peatamise või kehtetuks tunnistamise alused) kooskõlas MSÜS-ga ning võimaldaks tõhusat järelevalvet ja turu läbipaistvuse tagamist.
6) Soovitus: vaadata üle ja võimalusel lihtsustada tegevusloa kontrollieseme nõudeid, et
soodustada uute turuosaliste sisenemist turule. Selgitus: See on kavas EL-i uue pakendi ja pakendijäätmete määruse rakendamise
tagamiseks koostatava eelnõu raames (sügis 2025).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ivo Jaanisoo elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler
Koopia: Keskkonnaamet
Dagny Kungus, 625 6495
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Sissetulev kiri | 25.08.2025 | 1 | 5-10/168-2 🔒 | Sissetulev kiri | ka | Eesti Pakendiringlus |
Sissetulev kiri | 25.08.2025 | 1 | 5-10/168-3 🔒 | Sissetulev kiri | ka | Tootjavastutusorganisatsioon OÜ |
Sissetulev kiri | 08.08.2025 | 3 | 5-10/168-1 🔒 | Sissetulev kiri | ka | Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ |