| Dokumendiregister | Riigi Tugiteenuste Keskus |
| Viit | 7 -1/25/1710-1 |
| Registreeritud | 26.08.2025 |
| Sünkroonitud | 27.08.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7 Personali-ja palgaarvestuse ning sellealase aruandluse koostamise teenuse osutamine riigiasutustele 2025- |
| Sari | 7 -1 Kirjavahetus personali- ja palgaarvestuse küsimustes |
| Toimik | 7 -1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigi-ja Omavalitsusasutuste Teenistujate Ametiühing |
| Saabumis/saatmisviis | Riigi-ja Omavalitsusasutuste Teenistujate Ametiühing |
| Vastutaja | Kristi Pukk (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektorile alluvad osakonnad, Personaliteenuste osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Riigi- ja Omavalitsuste Teenistujate
Ametiühing
Tööaja arvestusest
Lugupeetud Riigi- ja Omavalitsuste Teenistujate Ametiühingu juhatus
Täname pöördumise eest, milles tõstatate olulise teema – summeeritud tööajaga töötavate
teenistujate tööaja arvestuse põhimõtted riigiasutustes ning sellega seonduvad probleemid.
Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 35 lõike 2 kohaselt on ametniku täistööajaks 40
tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Summeeritud tööaja arvestuse korral ei jaotata
tööaega ühtlaselt igale nädalale, vaid tööaeg jaotub pikema arvestusperioodi lõikes (nt 1, 3
või 4 kuud), kusjuures töötunnid võivad jaotuda ebaühtlaselt sõltuvalt graafikust.
Lisaks näeb kollektiivlepingute seaduse § 6 lg 1 p 3 ette võimaluse määrata
kollektiivlepinguga kindlaks töö- ja puhkeaja tingimused. Ka täna on tööandjatega sõlmitud
kollektiivlepinguid, millega on nähtud ette teatud erandid töö- ja puhkeaja tingimustes.
Kollektiivlepingute andmekogu andmetel on näiteks Päästeameti ja Eesti Päästeala Töötajate
Ametiühingu vahel sõlmitud kollektiivleping, milles on muu hulgas sisaldub kokkulepe tööaja
summeerimise kohta.1
Summeeritud tööaja puhul ei kasutata üksnes tavapärast tööpäevade normi, kuna töö võib olla
planeeritud ka nädalavahetusele, riigipühale või muule tavatule ajale. See on praktikas
vältimatu mitmes riigiasutuses, näiteks Politsei- ja Piirivalveametis või Päästeametis, kus töö
iseloom eeldab 24/7 katvust.
Kalendripäevapõhine keskmine on arvutuslik abimeede, mis võimaldab teha võrreldava
jaotuse töötundidest kuupõhiselt siis, kui töötajal on graafikuväliseid puudumisi (nt
töövõimetus, puhkus), et säilitada kooskõla arvestusperioodi tööajanormiga.
Teie toodud näidetes juhitakse tähelepanu olukordadele, kus summeeritud tööajaga töötajale
arvestatakse puhkuse või töövõimetuse tõttu arvestusperioodist maha rohkem tunde kui
tavagraafikus töötavale isikule. Siin on oluline rõhutada, et summeeritud tööaja puhul
lähtutakse arvestusperioodi tööajanormist tervikuna, mitte ainult ühe kuu töötundide arvust.
Lisaks tuleb tööandjal alati järgida, et töötajate võrdne kohtlemine eeldab, et tööaja normi
rakendamisel on tagatud õiglane arvestus ning selged, läbipaistvad põhimõtted.
1 Kollektiivlepingute andmekogu
Teie 05.03.2025 nr 8-4/2180-1
Meie 26.06.2025 nr 12.4-8/1337-3
2
ROTALi mure kalendripäevapõhise tööaja arvestuse osas on arusaadav, eriti kui asutuses
puuduvad selged ja ühtlustatud metoodikad summeeritud tööaja rakendamiseks.
Regulatsioone on mitmel korral selgitanud ka kohtud, näiteks lahendis nr 3-2-1-143-15 leidis
Riigikohtu tsiviilkolleegium, et summeeritud tööaja arvestuse korral tuleb ületunnitöö
kindlakstegemiseks vähendada kokkulepitud tööaega üksnes töötaja tööajale langeva ajutise
töövõimetuse aja võrra ning ainuüksi asjaolud, et ajutise töövõimetuse aega arvestatakse
kalendripäevades ning töötajale makstava ajutise töövõimetuse hüvitise suurus võib erineda
saamata jäänud töötasu suurusest, ei tingi teistsuguse järelduse tegemist. Lisaks kinnitas
Riigikohtu halduskolleegium asjas nr 3-16-1195, et eelpool toodud seisukoht on asjakohane
ka praeguses asjas, kus tuli kindlaks teha kaebaja tegelikult töötatud normtöötunnid ja saamata
jäänud palk (vaidlus puudutas summeeritud tööaja arvestus Päästeametis, samas asjas tehtud
Tartu Ringkonnakohtu lahend on kättesaadav siit). Tallinna Ringkonnakohtu otsusega nr 3-
16-2669 tühistati siseministri 15.12.2015 käskkirjaga kinnitatud PPA palgajuhendi p 3.10
osas, milles nähakse ette, et summeeritud tööajaga teenistuja teenistusest või töölt puudumise
korral TLS §-des 60 või 63 sätestatud puhkuse tõttu vähendatakse normtundide arvu
teenistusest või töölt puudutud kalendripäevade normtundide summa võrra. Lahendis selgitas
kohus perepuhkuste võtmisel tööajaarvestust ja leidis, et summeeritud tööajaga töötaja puhul
/…/, tuleb tema tööpäevana käsitada vaid sellist päeva, mil ta peaks tööajakava kohaselt
olema tööle rakendatud. Summeeritud tööajaga töötaja jaoks on need päevad, mil teda tööle
rakendatud ei ole, samaväärsed n-ö tavatööajaga töötaja laupäevade ja pühapäevadega.
Halduskohtu lahend samas asjas - 3-16-2669.
Kuna summeeritud tööajaga töötavad enamasti eriteenistujad, kelle osas töötab regulatsioone
välja vastava valdkonna eest vastutav ministeerium, nt Politsei- ja Piirivalveameti ja
Päästeameti regulatsioonide eest vastutab Siseministeerium ning vanglateenistujate
regulatsiooni eest Justiits- ja Digiministeerium, tuleb tõstatatud probleemide lahendamiseks
kaasata ka teisi ministeeriume ja ametiasutusi, nagu näiteks Riigi Tugiteenuste Keskus.
Täname teid tööandjate ja töötajate õiguste tasakaalu eest seismise eest. Oleme valmis
osalema aruteludes ja arutama juhendmaterjalide koostamise vajalikkust, et tagada õiglane ja
arusaadav tööaja arvestus kogu avalikus teenistuses.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merilin Truuväärt
riigihalduse osakonna juhataja
asekantseri ülesannetes
Elis-Ketter Müürsepp 5304 5154