Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
Viit | 8-3/5573-13 |
Registreeritud | 27.08.2025 |
Sünkroonitud | 28.08.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
Sari | 8-3 Õigusaktide kontseptsioonid, mõjude analüüsid ja väljatöötamiskavatsused |
Toimik | 8-3/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit |
Saabumis/saatmisviis | Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit |
Vastutaja | Mari Käbi (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Avaliku õiguse talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Pr Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja digiminister Justiits- ja Digiministeerium Teie 27.06.2025 nr 8-3/5573-1 Suur-Ameerika 1
10122 TALLINN Meie 27.08.2025 nr 6.1-1/97-1
Tagasiside keskse teabe edastuse ja dokumentide kättetoimetamise tõhustamise lahenduse väljatöötamiskavatsusele Täname võimaluse eest anda tagasisidet keskse teabe edastuse ja dokumentide kättetoimetamise tõhustamise lahenduse väljatöötamiskavatsusele (edaspidi: väljatöötamiskavatsus). Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) on algatusega tutvunud ja saadetud materjale analüüsinud ning esitab käesolevaga oma esmase tagasiside. Toetame väljatöötamiskavatsuse üldist eesmärki tagada riigiga suhtlemisel kiirem, turvalisem ja tõhusam dokumentide kättetoimetamine. Samas peame kavandatavat lahendust mitmes
aspektis problemaatiliseks ning leiame, et see vajab enne edasist menetlemist põhjalikumat analüüsi ja kaalumist. 1. Puudub selge ülevaade, kui suur on tegelik lahendamist vajav probleem ja millist
kokkuhoidu uus süsteem annaks. Eriti oluline on eristada kahte väga erinevat eesmärki:
kas soov on luua toimiv ja kasutajasõbralik postkastiteenus või seatakse peamine fookus
mehhanismile, millega piirata inimeste juurdepääsu e-teenustele juhul, kui nad
dokumentidega ei tutvu? Need eesmärgid vajavad eraldi käsitlemist. Alles pärast seda on
võimalik hinnata, milliseid kulusid ja sääste uus lahendus tegelikult kaasa toob, sealhulgas
näiteks kui palju tähitud kirju kodanikele täna saadetakse ja kui suures mahus kulusid
oleks võimalik vähendada.
2
2. Eesti e-riigi tugevuseks on seni olnud hajus arhitektuur. Ühe keskse süsteemi kohustuslik
kasutuselevõtt looks pudelikaela ning toob kaasa kulusid kõigile osapooltele. Kui teenus
tõesti lihtsustab protsesse, peaks see laienema loomuliku kasutuselevõtu kaudu, mitte
kohustuslikult. Keskse süsteemi kaudu kogu ühiskonna dokumentide edastamine
koondab riskid ühte kohta. Vajalik on põhjalik riskianalüüs ning sõltumatu regulaarne
audit, et tagada nii küberturvalisus kui ka usaldus kodanike ja ettevõtete silmis.
3. Kavandatav teenus võiks vastata Euroopa Liidu määratletud registreeritud
andmevahetusteenuse (Registered Electronic Delivery Service) standardile. See looks
ühtse regulatiivse raamistiku, tagaks sõltumatu järelevalve ja välistaks huvide konflikti,
kui sama asutus arendab teenust ning teostab järelevalvet.
4. Tuleks hinnata võimalust pakkuda teenust turult hangitava või litsentseeritava
lahendusena, sh rahvusvaheliselt, mitte ainult RIA arendatava teenusena. Miks on vaja
luua riiklik keskne postkast selle asemel, et tekitada vaba postkastilahenduste turg läbi
standardite?
5. Piirdumine ainult e-posti teavitustega on ebapiisav. Vähemalt SMS-teavitused ning
kaasaegsed kanalid, nagu mobiilirakendused või API-põhised teavitused, on vajalikud, et
tagada teavituste jõudmine erinevate kasutajarühmadeni.
6. Kavandatav automaatne e-teenuste piiramine, kui isik pole dokumenti vastu võtnud, on
ebaproportsionaalne ja võib viia olukorrani, kus riik kasutab elanike suhtes liigseid
repressiivseid meetmeid. E-teenuste piiramine peaks olema viimane abinõu, mitte
lahenduse vaikimisi osa. ITL-i hinnangul võiks piiramist lubada üksnes kitsalt piiritletud
juhtudel ning iga juhtumi puhul tuleks teha eraldi mõjude analüüs.
Kokkuvõttes leiame, et kavandatud lahendus nõuab põhjalikku täiendavat analüüsi. Toetame dokumentide elektroonilise kättetoimetamise arendamist, kuid see peab põhinema selgel probleemi määratlusel ja kulude-tulude analüüsil, olemasolevate lahenduste maksimaalsel kasutamisel, rahvusvaheliste standardite järgimisel ning proportsionaalsel ja piiratud sekkumisel kodanike õigustesse. Selle väljatöötamiskavatsusega kavandatakse väga põhimõttelist muudatust ehk eemaldumist senisest praktikast, mille järgi teenuste kättesaadavus ei sõltu üldjuhul kohustuse täidetavusest. See nõuab suuremat avalikku diskusiooni ning ei tohiks olla väike detail uue tehnilise lahenduse puhul nagu praegu väljatöötamiskavatsusest mulje jääb.
3
Palume neid seisukohti eelnõu koostamisel arvesse võtta ning ITL on valmis ka edasises menetluses panustama ja kaasuma. Ühtlasi teeme ettepaneku korraldada kohtumine, kus Justiits- ja Digiministeerium tutvustab algatust ning selle eesmärke, ITL-i liikmed saavad võimaluse selgitada oma seisukohti ja arutame ühiselt tekkinud küsimuste üle. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/
Doris Põld Tegevjuht Kadri Pungas, [email protected]
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Edastame Teile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu 27.08.2025 kirja nr 6.1-1/97-1 „Tagasiside keskse teabe edastuse ja dokumentide kättetoimetamise tõhustamise lahenduse väljatöötamiskavatsusele“.
Lugupidamisega
Heleri Vahemäe
Büroojuht
Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liit
Lõõtsa 2B
11415 Tallinn
Mob 5115521
Tel 6177 145
Pr Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja digiminister Justiits- ja Digiministeerium Teie 27.06.2025 nr 8-3/5573-1 Suur-Ameerika 1
10122 TALLINN Meie 27.08.2025 nr 6.1-1/97-1
Tagasiside keskse teabe edastuse ja dokumentide kättetoimetamise tõhustamise lahenduse väljatöötamiskavatsusele Täname võimaluse eest anda tagasisidet keskse teabe edastuse ja dokumentide kättetoimetamise tõhustamise lahenduse väljatöötamiskavatsusele (edaspidi: väljatöötamiskavatsus). Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) on algatusega tutvunud ja saadetud materjale analüüsinud ning esitab käesolevaga oma esmase tagasiside. Toetame väljatöötamiskavatsuse üldist eesmärki tagada riigiga suhtlemisel kiirem, turvalisem ja tõhusam dokumentide kättetoimetamine. Samas peame kavandatavat lahendust mitmes
aspektis problemaatiliseks ning leiame, et see vajab enne edasist menetlemist põhjalikumat analüüsi ja kaalumist. 1. Puudub selge ülevaade, kui suur on tegelik lahendamist vajav probleem ja millist
kokkuhoidu uus süsteem annaks. Eriti oluline on eristada kahte väga erinevat eesmärki:
kas soov on luua toimiv ja kasutajasõbralik postkastiteenus või seatakse peamine fookus
mehhanismile, millega piirata inimeste juurdepääsu e-teenustele juhul, kui nad
dokumentidega ei tutvu? Need eesmärgid vajavad eraldi käsitlemist. Alles pärast seda on
võimalik hinnata, milliseid kulusid ja sääste uus lahendus tegelikult kaasa toob, sealhulgas
näiteks kui palju tähitud kirju kodanikele täna saadetakse ja kui suures mahus kulusid
oleks võimalik vähendada.
2
2. Eesti e-riigi tugevuseks on seni olnud hajus arhitektuur. Ühe keskse süsteemi kohustuslik
kasutuselevõtt looks pudelikaela ning toob kaasa kulusid kõigile osapooltele. Kui teenus
tõesti lihtsustab protsesse, peaks see laienema loomuliku kasutuselevõtu kaudu, mitte
kohustuslikult. Keskse süsteemi kaudu kogu ühiskonna dokumentide edastamine
koondab riskid ühte kohta. Vajalik on põhjalik riskianalüüs ning sõltumatu regulaarne
audit, et tagada nii küberturvalisus kui ka usaldus kodanike ja ettevõtete silmis.
3. Kavandatav teenus võiks vastata Euroopa Liidu määratletud registreeritud
andmevahetusteenuse (Registered Electronic Delivery Service) standardile. See looks
ühtse regulatiivse raamistiku, tagaks sõltumatu järelevalve ja välistaks huvide konflikti,
kui sama asutus arendab teenust ning teostab järelevalvet.
4. Tuleks hinnata võimalust pakkuda teenust turult hangitava või litsentseeritava
lahendusena, sh rahvusvaheliselt, mitte ainult RIA arendatava teenusena. Miks on vaja
luua riiklik keskne postkast selle asemel, et tekitada vaba postkastilahenduste turg läbi
standardite?
5. Piirdumine ainult e-posti teavitustega on ebapiisav. Vähemalt SMS-teavitused ning
kaasaegsed kanalid, nagu mobiilirakendused või API-põhised teavitused, on vajalikud, et
tagada teavituste jõudmine erinevate kasutajarühmadeni.
6. Kavandatav automaatne e-teenuste piiramine, kui isik pole dokumenti vastu võtnud, on
ebaproportsionaalne ja võib viia olukorrani, kus riik kasutab elanike suhtes liigseid
repressiivseid meetmeid. E-teenuste piiramine peaks olema viimane abinõu, mitte
lahenduse vaikimisi osa. ITL-i hinnangul võiks piiramist lubada üksnes kitsalt piiritletud
juhtudel ning iga juhtumi puhul tuleks teha eraldi mõjude analüüs.
Kokkuvõttes leiame, et kavandatud lahendus nõuab põhjalikku täiendavat analüüsi. Toetame dokumentide elektroonilise kättetoimetamise arendamist, kuid see peab põhinema selgel probleemi määratlusel ja kulude-tulude analüüsil, olemasolevate lahenduste maksimaalsel kasutamisel, rahvusvaheliste standardite järgimisel ning proportsionaalsel ja piiratud sekkumisel kodanike õigustesse. Selle väljatöötamiskavatsusega kavandatakse väga põhimõttelist muudatust ehk eemaldumist senisest praktikast, mille järgi teenuste kättesaadavus ei sõltu üldjuhul kohustuse täidetavusest. See nõuab suuremat avalikku diskusiooni ning ei tohiks olla väike detail uue tehnilise lahenduse puhul nagu praegu väljatöötamiskavatsusest mulje jääb.
3
Palume neid seisukohti eelnõu koostamisel arvesse võtta ning ITL on valmis ka edasises menetluses panustama ja kaasuma. Ühtlasi teeme ettepaneku korraldada kohtumine, kus Justiits- ja Digiministeerium tutvustab algatust ning selle eesmärke, ITL-i liikmed saavad võimaluse selgitada oma seisukohti ja arutame ühiselt tekkinud küsimuste üle. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/
Doris Põld Tegevjuht Kadri Pungas, [email protected]