Justiits- ja Digiministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
E-post:
[email protected]
Tallinnas, 26. augustil 2025
Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühingu ja Eesti Meediaettevõtete Liidu seisukoht autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (erakopeerimise tasu jaotuskava koostamine) eelnõu kohta
Justiits- ja Digiministeerium (edaspidi nimetatud JDM) on välja töötanud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (erakopeerimise tasu jaotuskava koostamine) eelnõu (edaspidi nimetatud lühidalt eelnõu), mille kohta vastavalt JDM-i 11.08.2025 kaaskirjale nr 8-1/6719-1 esitavad Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühing (edaspidi nimetatud BPCMO) ja Eesti Meediaettevõtete Liit (edaspidi nimetatud EML) oma ühise alljärgneva seisukoha.
I Erakopeerimise hüvitis uudismeedia väljaandjatele kehtiva AutÕS-i ja eelnõu kohaselt
Eesti uudismeedia väljaandjad (autoriõiguse seaduses (edaspidi nimetatud AutÕS) kasutatav juriidiline termin on „ajakirjandusväljaande kirjastajad“, käesolevas dokumendis kasutatakse terminit „uudismeedia väljaandjad“ selle termini sünonüümina) toodavad meediasisu (ajakirjandusväljaandeid), mille hulka kuuluvad lisaks artiklite tekstidele ja fotograafilistele teostele mitmesugused muusika- ja audiovisuaalsed teosed (näiteks videosaated, videolõigud, podcastid, muusikapalad).
Eelnimetatud muusika- ja audiovisuaalsete teostega seonduvalt kuuluvad uudismeedia väljaandjatele (kas lepingute järgi üle antud või seaduse alusel tekkinud) autori-, esitaja-, fonogrammitootja-, audiovisuaalse teose produtsendi ja filmi esmasalvestuse tootja varalised õigused. Uudismeedia väljaandjad on seega nende muusika- ja audiovisuaalsete teostega seonduvalt, mis tehakse üldsusele kättesaadavaks uudismeedia portaalides ja uudismeedia digiväljaannetes (ajakirjandusväljaannete koosseisus), autoriõiguste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajateks.
Selguse huvides osundame, et ajakirjandusväljaande kirjastajate AutÕS §-s 73² sätestatud nö uusi autoriõigusega kaasnevaid õigusi tuleb eristada autori- ja autoriõigusega kaasnevatest õigustest, mis uudismeedia väljaandjatel tekivad meediasisuna muusika- ja audiovisuaalsete teoste loomisest tulenevalt (so nn ancillary copyrights for press publishers). Esimesena nimetatud ehk ajakirjandusväljaande kirjastajate nö uute õiguste eraotstarbel kopeerimist AutÕS-s sätestatud erakopeerimise hüvitise regulatsioon ei puuduta.
Audio- ja audiovisuaalsete teoste (mis moodustavad Eestis hinnanguliselt keskmiselt koguni 15% kogu meediasisust) eraotstarbel kopeerimine kahjustab uudismeedia väljaandjate õigustatud huve. Euroopa Liidu Kohtu otsusest kohtuasjas C-260/22 (Seven.One Entertainment Group GmbH vs Corint Media GmbH), milles Euroopa Liidu Kohus tõlgendas infoühiskonna direktiivi1 artiklit 5(2)b)2, tuleneb BPCMO ja EML-i hinnangul üheselt selgelt, et uudismeedia väljaandjad peavad saama osa erakopeerimise hüvitisest (vt eelviidatud kohtuotsuse punktid 27-29). Euroopa Liidu Kohus sedastas eelviidatud kohtuasjas: infoühiskonna artikli 5 lõikest 5 nähtub, et selle direktiivi artikli 5 lõike 2 punktis b nimetatud erand on kohaldatav ainult teatud erijuhtudel, mis ei ole vastuolus autoriõiguse või autoriõigusega kaasnevate õigustega kaitstud objekti tavapärase kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult õiguste valdaja õigustatud huve. Eelviidatud kohtulahendit tuleb praeguses kontekstis vaadelda samuti koostoimes DSM-direktiivi3 artikliga 16 ja põhjenduspunktiga 60.
Eesti uudismeedia väljaandjate kogu meediasisust moodustavad mitmesugused audio- ja audiovisuaalsed teosed hinnanguliselt keskmiselt 15%. BPCMO-le ja EML-le teadaolevalt salvestatakse Eestis eraotstarbel kasutamiseks meediasisu laialdaselt, sealhulgas uudismeedia portaalides ja digiväljaannetes kättesaadavaks tehtud audio- ja audiovisuaalseid teoseid. Meediasisu koosseisus olevate audio- ja audiovisuaalsete teoste erakopeerimise täpse ulatuse võiks tuvastada empiirilise uuringuga. Ilma taolise uuringuta on praegu aga ilmselge, et Eesti uudismeedia väljaandjad, kes on audio- ja audiovisuaalsete teostega seonduvalt õiguslikus mõttes autori- ja esitajaõiguste omajad, fonogrammitootjad, filmi esmasalvestuse tootjad ning audiovisuaalsete teoste produtsendid, peavad kehtiva AutÕS-i järgi olema igal juhul õigustatud isikud erakopeerimise hüvitise saamiseks (oma kollektiivse esindamise organisatsiooni kaudu).
Uudismeedia väljaandjad on 2024. aastal asutanud neile kuuluvate varaliste autoriõiguste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivseks teostamiseks kollektiivse esindamise organisatsiooni – Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühingu (BPCMO). BPCMO mandaadi hulka kuulub muuhulgas uudismeedia väljaandjatele hüvitise kogumine ja jaotamine (meediasisu koosseisus olevate) audio- ja audiovisuaalsete teoste erakopeerimise eest4.
Eelnõuga iseenesest ei muudeta uudismeedia väljaandjate eelpool kirjeldatud õiguslikku olukorda erakopeerimise hüvitise saamiseks sisuliselt, vaid nähakse ette ulatuslikud muudatused seoses erakopeerimise tasu jaotamisega.
BPCMO-le ja EML-ile on aga arusaamatu ja muret tekitav eelnõu seletuskiri, milles jäetakse Eesti uudismeedia väljaandjate ja nende kollektiivse esindamise organisatsiooni BPCMO kuulumine erakopeerimise hüvitise saajate hulka läbivalt ja täiesti tähelepanuta (vt näiteks seletuskirja lk-l 3 esimeses lõigus välja toodud allviide 7 ja seletuskirja lk. 11 eelviimane lõik, kus on (ammendavalt) loetletud eelnõu koostamise ajal erakopeerimise hüvitise saamiseks õigustatud kollektiivse esindamise organisatsioonid, milles puudub aga viide BPCMO-le või uudismeedia väljaandjatele).
Kuivõrd õigusakti seletuskirjal võib olla Eestis (oluline) tähtsus õigusnormi tõlgendamisel õigusvaidluse korral, siis on meie hinnangul kindlasti vaja eelnõu seletuskirja muuta ning täiendada seda eelpool välja toodud arutluskäiguga erakopeerimise hüvitisega seonduva õiguslikku olukorra kohta uudismeedia väljaandjate õiguste vaatest ning lisada BPCMO eelnõu seletuskirjas läbivalt erakopeerimise hüvitise saamiseks õigustatud kollektiivse esindamise organisatsioonide loetellu.
II Eelnõu regulatsiooni kitsaskohad
BPCMO ja EML hinnangul vajab eelnõus täiendavat arutelu ja tähelepanu ka allpool välja toodud aspekt.
Planeeritav muudatus lisada AutÕS § 27 lg 9³, mis näeb ette, et käesoleva paragrahvi 92. lõike punktides 1–3 nimetatud juhtudel jaotatakse vastav osakaal jaotamisele kuuluvast summast võrdselt nende kollektiivse esindamise organisatsioonide vahel, kelle esindatavatel õiguste omajatel on õigus käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud tasule, ei ole õiguste omajate vaatest ei õiglane ega ka mõistlik.
Kollektiivse esindamise organisatsioonide esindatuse ulatus võib nimelt märkimisväärselt erineda olenevalt sellest, milliste õiguste omajatega on kollektiivse esindamise organisatsioon liikme- ja esinduslepingud sõlminud. Õiguspraktikas võib tekkida näiteks olukord, kus ühe kategooria õiguste omajate õiguste teostamiseks on loodud mitu kollektiivse esindamise organisatsiooni, kes kõik on õigustatud isikuks, et saada erakopeerimise hüvitist AutÕS-i järgi. Samas võib üks nendest organisatsioonidest esindada näiteks üksnes 5%, teine aga näiteks 75% selle kategooria õiguste omajatest. AutÕS § 27 lõikes 9³ välja pakutud sõnastuse järgi saaksid mõlemad eelnimetatud kollektiivse esindamise organisatsioonid jaotamisele kuuluvast summast täpselt võrdse osa.
Esindatuse ulatust peaks arvesse seega võtma seega ka siis, kui tasu jaotatakse AutÕS § 27 lõike 9³ kohaselt (so olukorras, kus kollektiivse esindamise organisatsioonid ei ole jõudnud tasu jaotamises omavahel kokkuleppele).
Eelnõus lisatav AutÕS § 27 lõike 9¹ punkt 4 näeb kollektiivse esindamise organisatsiooni esindatuse ulatuse ette jaotuskava koostamise ühe alusena (so olukorras, kus kollektiivse esindamise organisatsioonid jõuavad tasu jaotamises omavahel kokkuleppele). Sama põhimõte võiks olla sätestatud AutÕS § 27 lõikes 9³, pannes tasu kogujale kohustuse enne väljamaksete tegemist hinnata kollektiivse esindamise organisatsiooni esindatuse ulatust ja koguda esindatuse ulatuse kohta (kollektiivse esindamise organisatsioonidelt) teavet ja tõendeid.
Allpool on BPCMO ja EML ettepanek AutÕS § 27 lõike 9³ sõnastamiseks (alla joonituna punase värviga on lisanduv osa).
(9³) Käesoleva paragrahvi 9². lõike punktides 1–3 nimetatud juhtudel jaotatakse vastav osakaal jaotamisele kuuluvast summast võrdselt nende kollektiivse esindamise organisatsioonide vahel, kelle esindatavatel õiguste omajatel on õigus käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud tasule, võttes arvesse asjaomaste kollektiivse esindamise organisatsioonide esindatuse ulatust. Tasu koguja kohustub enne väljamaksete tegemist piisava põhjalikkusega hindama asjaomaste kollektiivse esindamise organisatsioonide esindatuse ulatust ning koguma selle kohta teavet ja tõendeid.
III Erakopeerimise erandi ulatuse laiendamine
BPCMO ja EML on seisukohal, et erakopeerimise erandit Eesti AutÕS-s peaks laiendama kirjalikele ja fotograafilistele teostele. Õiguspraktikas ei ole tõenäoliselt mõistlikult võimalik kontrollida, et meediasisuks olevaid kirjalikke ja fotograafilisi teoseid ei kopeeritaks eraotstarbel, ning taolise kopeerimise korral uudismeedia väljaandjate õigusi efektiivselt jõustada. On mõttekas ja õiglane näha erakopeerimise hüvitis ette lisaks audio- ja audiovisuaalsete teostele ka kirjalike ja fotograafiliste teoste (mis moodustavad meediasisust keskmiselt 85%) eraotstarbel kopeerimise eest.
Mõistlikum ja märkimisväärselt ökonoomsem on menetleda erakopeerimise tasu jaotuskava ja erakopeerimise erandi kohaldamisala laiendamisega seonduvaid seadusmuudatusi koos, kuivõrd need on sisuliselt tihedalt seotud.
BPCMO ja EML ei toeta seetõttu praegu eelnõuga edasiliikumist, vaid paluvad JDM-l asuda esimesel võimalusel ette valmistama muudatusi, et hõlmata sama eelnõuga ühtlasi erakopeerimise hüvitise laiendamine kirjalike ja fotograafiliste teoste isiklikeks otstarbeks kasutamisele.
Täname võimaluse eest edastada oma seisukohta eelnõu teemal ning oleme valmis edasiseks mõttevahetuseks ja konstruktiivseks diskussiooniks.
Lugupidamisega
Erik Heinsaar
Juhatuse esimees
Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühing
Väino Koorberg
Juhatuse liige
Eesti Meediaettevõtete Liit