REM - Täpsustatud ettepanek Vabariigi Valitsuse seisukoha kujundamiseks püsiasustusega väikesaarte seaduse muutmise seaduse eelnõu (685 SE) kohta

Lisa

Investeeringute maksumused (2011-2024) väikesaarte programmi projektide näitel

Projekti nimi Toetuse saaja Projekti maksumus*

Toetussumma

Hõljuki soetamine Saaremaa Vallavalitsus 144 007,20 122 406,12

Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajamine Töökoja, Roostiku ja Tööstuse kinnistuni

Ruhnu Vallavalitsus 85 468,00 72 647,80

Hõljukikuuri ehitamine Manija sadamasse

Pärnu Linnavalitsus 80 000,00 68 000,00

Kihnu mobiilsideteenuste toitekindluse tagamine reservtoite generaatoriga

Telia Eesti AS 16 645,00 13 708,00

Hüdrokopteri soetamine Muhu Vallavalitsus 132 000,00 112 200,00

Mootorsõiduki kütuse kättesaadavuse loomine Naissaarel

MTÜ Naissaarlaste Kogukond

94 103,00 79 897,00

Ringus sadama kütusetankla ehitus

Ruhnu Vallavalitsus 130 000,00

Manija mobiilne generaator

Pärnu Linnavalitsus 7 400,00

Kihnu sadama süsteemide varutoite rajamine

AS Saarte Liinid 34 000,00

Prangli saarele kahele puurkaevule veetöötluse ja joogiveemahutite rajamine

AS Viimsi Vesi 29 243,45

Mandri- ja saarevahelise transpordiühenduste parandamine Manija saarel

Pärnu Linnavalitsus 106 590,00

Vilsandi saare Vikati sadama ujuvkai 12 m koos süvendusega

AS Saarte Liinid 37 638,00

Manija saarekeskuse tee ja hõljukiplatsi rekonstrueerimine

Pärnu Linnavalitsus 29 070,00

Hõljuki soetamine ühenduse pidamiseks mandri ja Piirissaare vahel

Mittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus

108 630,00

Kihnu helikopteriplatsi rajamine

Terviseamet 84 398,00 76 500,00

Kesse abaja paadisilla rajamine

Muhu Vallavalitsus 15 415,26

Piiri küla veetrass Tartu Vallavalitsus 18 785,00

Lisa

Prangli saarele kütusetankla rajamine

Viimsi Vallavalitsus 19 788,00

Prangli saare puurkaevu rajamine, joogiveepuhastussüsteemi parendamine ja amortiseerunud reoveepuhasti asemele uue reoveepuhasti rajamine

Viimsi Vallavalitsus 95 895,74

Vormsi saare viimase miili andmesidevõrgu baasinfrastruktuuri rajamine

Vormsi Vallavalitsus 76 500,00

Jõustruktuuride hoone projekteerimine

Kihnu Vallavalitsus 45 000,00

Aegna päästepunkti arendamine

Tallinna Kesklinna Valitsus 107 738,71

Manija külakeskuse puurkaevu rajamine

Tõstamaa Vallavalitsus 21 659,70

Piirissaarele tankla rajamine

OÜ EESTI AUTOGAAS 64 090,00

Hosby küla elektrilahendus

Mittetulundusühing Hosby Sadam

130 000,00

Kihnu Jõujaam-Sadama tee trasside rekonstrueerimine, II etapp

Kihnu Vallavalitsus 129 456,78

Reservgeneraatorite süsteemi väljaehitamine

Kihnu Vallavalitsus 25 500,00

Kesse-Jaani paadisadama sildumiskai

Kesse Kuningriik OÜ 36 975,00

Kihnu Suaru Tankla rajamine

Kihnu Vallavalitsus 129 106,06

Kihnu sadamahoone ehitus

aktsiaselts Saarte Liinid 130 000,00

Osmussaarele taastuvenergiapargi rajamine

Sihtasutus Osmussaare Fond

42 500,00

Vormsi tankla rajamine Vormsi Vallavalitsus 130 000,00

Mootorpaat Osmussaarele Sihtasutus Osmussaare Fond

60 609,25

VILSANDI LIINILAEV Kihelkonna Vallavalitsus 117 366,00

* Projekti maksumus on toetussumma ja oma-/kaasfinantseering. Oma-/kaasfinantseering peab olema vähemalt 15% projektri maksumustest. Tihti on toetuse saaja oma-/kaasfinantseering kõrgem kui 15%

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Riigikantselei

Teie: 20.06.2025 nr 1-1/15-685

Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-2/1742-3

Täpsustatud ettepanek Vabariigi Valitsuse seisukoha kujundamiseks püsiasustusega

väikesaarte seaduse muutmise seaduse eelnõu (685 SE) kohta

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku toetada

Riigikogu liikmete Kalev Stoicescu, Madis Kallase, Marek Reinaasa, Tanel Teini, Lauri

Hussari, Toomas Uibo, Peeter Tali, Annely Akkermanni ja Tiit Marani k.a 19. juunil algatatud

püsiasustusega väikesaarte seaduse muutmise seaduse eelnõu (685 SE) eesmärki, kuid mitte

toetada eelnõu § 1 punktis 2 kavandatud muudatust, millega kantaks väikesaarte nimistusse

kõik vähemalt ühe püsielanikuga väikesaared senise vähemalt viie püsielaniku nõude asemel.

Samuti teeme ettepaneku mitte toetada kohalikele omavalitsustele täiendava väikesaare

püsielaniku saarel elamise kontrolli nõude seadmist olemasoleva rahvastikuregistri elukoha

andmete kontrolli kõrval.

Samas võib põhimõtteliselt toetada eelnõu § 1 punktis 1 kavandatavat muudatust (VSaarS § 2

punkti 3 muudatus püsiasustusega väikesaare termini osas), mille järgi püsiasustusega

väikesaareks loetakse edaspidi ka vähemalt ühe püsielanikuga saared, tingimusel, et kõik seni

seadustes sätestatud väikesaarte nimistusse kuulumisega kaasnenud muud õigused, kohustused,

teenuste ja toetuste saamine jms kohalduks jätkuvalt ainult vähemalt viie püsielanikuga

väikesaare puhul.

Arvestades, et eelnõus ja seletuskirjas on mõningaid vasturääkivusi, siis eelnõu edasise

menetlemise huvides Riigikogus teeme ettepaneku arvestada järgmiste märkuste ja

ettepanekutega. Oleme Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poolt valmis eelnõu osas

Riigikogu menetluses ka konkreetsed sõnastused esitama.

Eelnõuga kavandatav peamine muudatus on lugeda püsiasustusega väikesaareks erinevalt

kehtivast püsiasustusega väikesaarte seadusest (edaspidi VSaarS) ka ühe elanikuga väikesaared.

Nimelt kavandatakse eelnõuga laiendada VSaarS § 2 punkti 3 kohast püsiasutusega väikesaarte

nimistu terminit, mis võimaldaks väikesaarte nimistusse1 arvata alla 100 km2 suurusega ühe

püsielanikuga saared. Kehtiva VSaarS-i järgi loetakse püsiasustusega väikesaareks alla 100 km2

suurune saar, kus elab vähemalt viis elanikku. Seejuures soovitakse eelnõu § 1 punktiga 2 lisada

VSaarS § 21 lõike 1 esimesse lausesse täiendus, et väikesaarte nimistusse kantakse väikesaared,

millel elas eelneval kalendriaastal nii rahvastikuregistri andmetel ja ka kohaliku omavalitsuse

üksuse (edaspidi kohalik omavalitsus) kinnitusel püsivalt vähemalt üks isik2. See tähendab, et

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/129012025005. 2 2025.a seisuga on Eestis viis püsiasustusega väikesaart, millel elab rahvastikuregistri andmetel vähem kui viis

elanikku ja mida pole seetõttu nimistusse arvatud. Eelnõuga kavandatava muudatuse mõjuna võib prognoosida

alla viie püsielanikuga väikesaarte hulga olulist kasvu, mis eelnõu esitatud kujul rakendamisel avaldaks olulist

2 (9)

lisaks rahvastikuregistri andmetele peab isiku saarel elamise kinnitama eelnõu kohaselt

edaspidi ka kohalik omavalitsus.

Püsiasustusega väikesaare kandmine väikesaarte nimistusse3 toob erinevalt eelnõu seletuskirjas

märgitust kaasa olulise kulu riigieelarvele ja saarelise osaga kohalike omavalitsuste eelarvetele,

mille mõjusid ei ole eelnõu väljatöötamisel arvestatud. Riigikogus menetletavate eelnõude

normitehnika eeskirja § 7 lõike 2 järgi tuleb riigile või kohalikule omavalitsusele lisakulude

sätestamisel või kui on vaja nende tulusid vähendada, eelnõu koostamisel kavandada nimetatud

lisakulude või saamata jäävate tulude katteallikad. Eelnõu seletuskirjas ei ole riigile ega

kohalikule omavalitsusele seaduse rakendamisega kaasnevaid kulusid prognoositud ega

katteallikaid ette nähtud.

Samuti ei soodusta eelnõu rahvastikuregistri andmete korrastamist ega välista erinevalt eelnõu

seletuskirjas väidetust ahvatlusi fiktiivseks sissekirjutuseks väikesaarele. Pigem on eelnõul

vastupidine mõju ja selle toimel võib suureneda isikute hulk, kelle elukoht on rahvastikuregistri

andmetel registreeritud väikesaarel, kuid isik elab püsivalt mujal ning väikesaarele elukoha

aadressi registreerimise ja selle tulemusena väikesaarte nimistusse kandmise ajendiks on

väikesaarelisuse eripärast tulenevate soodustuste saamine riigilt ja kohalikelt omavalitsustelt,

mitte siiras eesmärk taastada väikesaare püsiasustus.

Kõnealune eelnõu 685 SE edastati arvamuse andmiseks ka Siseministeeriumile.

Siseministeerium esitas oma seisukoha 04.07.2025 kirjaga nr 1-7/200-2. Siseministeerium teeb

ettepaneku eelnõu toetada, kuid palub Riigikogu menetluses täiendavalt põhjendada, miks

VSaarS § 21 lõike 1 kohaselt tuleb püsivalt elamist kinnitada ka kohalikul omavalitsusel, kuigi

rahvastikuregistri seaduse (edaspidi RRS) § 6 lõike kohaselt rahvastikuregistrisse kantud

andmete õigsust eeldatakse. Samuti palub Siseministeerium eelnõu väljatöötajatel hinnata, kas

on vajalik ka seada täiendav tingimus eelmisel kalendriaastal rahvastikuregistri andmetel

elamisele, näiteks kas mingi teatud kuupäev või teatud ajaperiood.

Järgnevates punktides selgitame detailsemalt, mis probleemid seaduse rakendamisel eelnõus

esitatud sõnastuses Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hinnangul tekiksid ja mistõttu

tuleks eelnõu sõnastust edasises menetluses muuta.

1. VSaarS-iga reguleeritakse kogukondadega saarte erisusi, mis tulenevad püsiasustusega

väikesaarte saareliste tingimuste eripärast ning ei ole sätestatud teiste seadustega (VSaarS § 1).

Seadus seab püsiasustusega väikesaarte nimistusse arvatavate väikesaarte kohta mitmeid

nõudeid. VSaarS § 21 lõike 1 järgi kantakse Vabariigi Valitsuse kehtestatavasse väikesaarte

nimistusse väikesaared, millel elas eelneval kalendriaastal rahvastikuregistri andmetel püsivalt

kokku vähemalt viis isikut. Väikesaare vastavust nimetatud kriteeriumile kontrollitakse iga

kalendrikuu esimese kuupäeva seisuga. Püsiasustuseks loetakse alaliselt ja peamiselt

väikesaarel elamist (VSaarS § 2 punkt 5) ning püsielanikuks isikut, kes alaliselt ja peamiselt

elab väikesaarel ja kelle elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse väikesaarel asuva

asustusüksuse täpsusega elamist (VSaarS § 2 punkt 6). Püsielaniku termin langeb kokku RRS

§ 65 lõike 1 nõudega, mille järgi peab isik esitama rahvastikuregistrisse kandmiseks selle

elukoha aadressi, kus ta alaliselt või peamiselt elab (õigusliku tähendusega elukoha aadress).

VSaarS § 21 lõige 2, millega täiendati VSaarS-i 01.01.2018 jõustunud seadusemuudatusega4,

sätestab ka juhtumi, mil väikesaar arvatakse nimistust välja: kui nimistusse kuuluval

väikesaarel ei ela kalendriaastal vähemalt kuue kuu jooksul vähemalt viite püsielanikku,

arvatakse saar nimistust välja. Enne 2018. aasta seadusemuudatust oli väikesaarte loetelu

esitatud seaduses ning väikesaarte nimekirja sai täiendada vaid seaduse muudatusega, mis survet riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvetele. 3 VSaarS § 21. 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/120122017001.

3 (9)

pahatihti ei sõltunud objektiivsetest näitajatest ja püsielanikega kogukonna elamisest

väikesaarel. Vähemalt viie elanikuga väikesaarte nõue väikesaarte nimistusse arvamiseks ja

seeläbi riigilt ja kohalikelt omavalitsustelt seaduses sätestatud teenuste ja toetuste saamiseks

lisati seadusesse just väikesaarte võrdse kohtlemise tagamiseks5.

Püsiasustusega väikesaarte seaduse vastuvõtmisel rõhutati selle eelnõu (1234 SE) seletuskirjas6

seaduseelnõu sihtrühmana väikesaarte kogukonda. Kogukonnana mõistetakse mingis

piirkonnas elavat ning sotsiaalsete suhete võrgustikuga seotud inimrühma7, mida ei moodusta

üksik leibkond. Kehtivas püsiasustusega väikesaarte seaduses lähtutakse põhimõttest, et riik ja

kohalik omavalitsus toetavad väikesaartel elavaid kogukondi, mitte eraldi igat üksikisikut või

leibkonda. Seda rõhutati ka 2017. aasta seadusemuudatuses, märkides püsiasustusega

väikesaarte seaduse, liiklusseaduse ja maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu (493 SE)

seletuskirjas lk 4 ja 5 järgmist: (eelnõus) on lähtutud põhimõttest, et riiklik kohustus toetada

avalike teenuste kättesaadavust tekib olukorras kui väikesaarel elab püsivalt vähemalt

minimaalse suurusega kogukond. Viie inimese elamine väikesaarel annab eelduse, et saarel on

minimaalse suurusega kogukond. Väikesaarele elukoha registreerinud üks inimene ei ole veel

kogukond, mille säilimiseks peab riigieelarvest täiendavalt rahastama avalike teenuste

tagamisega seotud jooksvaid kulusid. /…/ Püsiasustusega kogukonna tekke ja säilimise

toetamine on VSaarS §-s 3 sätestatud seaduse üks eesmärkidest. Väikesaare täiendav

rahastamine aitab tagada saarelistele või saarelise osaga omavalitsustele avalike teenuste

kättesaadavust väikesaarel püsiasustuse säilimiseks ning täiendav rahastamine tagatakse

püsiva kogukonna olemasolul. Samas avalik liinivedu, milleks eraldatakse riigieelarvest

ühistranspordi dotatsiooni, eeldab juba piisavalt suurt püsivat nõudlust ja püsivalt väikesaarel

elavat kogukonda.8

Väikesaarel elavaks kogukonnaks ja saare väikesaare nimistusse kandmise eelduseks peetakse

kehtiva seaduse kohaselt saarel rahvastikuregistri andmetel püsivalt elavat kokku vähemalt viit

isikut (VSaarS § 21 lõige 1). Rõhutame, et väikesaarele elukoha registreerinud üks inimene ei

moodusta kogukonda, mille säilimiseks oleks proportsionaalne meede riigieelarvest või

kohaliku omavalitsuse eelarvest täiendavalt rahastada kõiki avalike teenuste tagamisega seotud

jooksvaid kulusid või investeeringuid. Kohalik omavalitsus peab oma haldusterritooriumil,

mille koosseisu kuulub ka püsiasustusega väikesaar, kehtiva õiguse kohaselt osutama oma

elanikele küll omavalitsuslikke teenuseid, kuid alati ei ole seda finantsiliselt ega logistiliselt

võimalik või otstarbekas tagada saare territooriumil. Näiteks ei saa omavalitsus asutada saarel

kooli vaid ühe lapse õppimisvajaduse tagamiseks, vaid koolikohustuse tagamiseks tuleb

pakkuda kohalikul omavalitsusel koolikohta mujal oma territooriumil (mandril või suuremal

saarel). Seega paratamatult tuleb peredel, kes soovivad asuda elama väikesaarele, arvestada, et

nende jaoks võib saarelisuse eripärast tulenevalt avalike teenuste kättesaadavus olla mõnevõrra

raskendatud.

Tuleb ka arvestada, et enamustel kui mitte kõigil väikesaartel elab tegelikult aastaringselt

vähem elanikke kui rahvastikuregistris oma elukoha aadressi saarel registreerinuid.

Statistikaameti koostatud elanike tegelike elukohaandmete ja rahvastikuregistrijärgsete

elukohaandmete võrdlus näitab saarvaldade puhul keskmisest suuremaid lahknevusi -

saarvaldades elab teiste kohalike omavalitsustega võrreldes tegelikkuses protsentuaalselt

oluliselt vähem elanikke, kui rahvastikuregistri andmetel.9 Ilmselt on sama trend täheldatav ka 5 Vt püsiasustusega väikesaarte seaduse, liiklusseaduse ja maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu (493 SE)

seletuskiri. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2a97266a-cc8d-4549-ad9b-

097937336a4c/. 6 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/86477c17-0b39-386a-9da8-89c451851735/pusiasustusega-

vaikesaarte-seadus/. 7 Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018: https://arhiiv.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=kogukond&F=M. 8 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2a97266a-cc8d-4549-ad9b-097937336a4c/. 9 Vt täpsemalt Statistikaameti koostatud metoodikast: Paiknemisindeksi metoodika.pdf. A. Jõgi 10.01.2025

blogipostitus „Eelkooliealiste laste arv on suures languses“: https://minuomavalitsus.ee/uudised/eelkooliealiste-

4 (9)

püsiasustusega väikesaartel, mis ei ole saarvallad. Mõnevõrra võib see olla tingitud soovist end

väikesaare püsielanikuks registreerides saada ühistranspordiseaduse (edaspidi ÜTS) § 36 lõike

3 kohast sõidusoodustust. Väikesaarte nimistusse arvamise nõude oluline lahjendamine

eelnõuga seda riski ei vähenda, et rahvastikuregistrijärgne väikesaare püsielanik elab tegelikult

mandril või mõnel suursaarel.

Riigikogu liikmete algatatud eelnõu kaldub kogukondlikkuse põhimõttest oluliselt kõrvale, sest

seaduse muudatusega tekib nii riigile kui ka kohalikele omavalitsustele kohustus toetada ka

kogukonna määratlusele mittevastavat väikesaart, mis toob nii riigile kui ka kohalikele

omavalitsustele kaasa rahalisi kohustusi toetada elanikke teatud avalike teenuste kättesaamisel.

Seni püsiasustuseta olnud väikesaarele elama läinud üksiku isiku või pere vajadusi ei saa pidada

saarelisusest tulenevaks erivajaduseks, vaid pigem era- ja erihuviks, sest maksumaksja raha

arvelt väikesaarele (eraldatakse saarvallale ja saarelise osaga kohalikule omavalitsusele)

makstavat toetust soovitakse kasutada kitsa erahuvi tarbeks, mitte kogukonna hüvanguks.

2. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et seadusemuudatus aitab kaasa inimesi ootavate

väikesaarte taasasustamisele. Olgugi, et kehtiv VSaarS loeb riigi ja kohalike omavalitsuste ühe

eesmärgina püsiasustusega väikesaarte haldamisel püsiasustuse taastamise, säilitamise ja

arengusuutlikkuse toetamise10, ei esitata eelnõus nõuet, et väikesaarte nimistusse arvamise

tingimuse leevendamine (vähemalt ühe püsielaniku nõue) on võimalik vaid juhul, kui nimetatud

väikesaar oli varasemalt püsiasustatud. Eelnõu seletuskirja vastav selgitus on seega eksitav.

Eelnõu võimaldab väikesaarte nimistusse arvata ka seni asustamata saare.

Eelnõu suurendab ka riski avaldumist, et väikesaare nimistusse pääsevad muudatuste

jõustumisel asustamata väikesaared, kus puudub aastaringseks elamiseks sobiv hoone, mille

aadressi üksikisik siiski esitab rahvastikuregistrisse oma alalise elukohana registreerimiseks.

Kehtiva VSaarS-i järgi on olnud juhtumeid, mille puhul on Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium palunud kohalikul omavalitsusel kontrollida esitatud elukoha

andmed üle, kuna ehitisregistri järgi saarel aastaringseks elamiseks sobilik hoonestus puudub.

Mitmel väikesaarel on ka looduskaitsenõuetest tulenevalt seatud ehituspiirangud, mis ei

võimaldagi uusi (elu)hooneid rajada. On ka juhtumeid, kus isiku rahvastikuregistrijärgseks

elukohaks on märgitud väikesaarel asuv hotellikompleks, mille tutvustuses rõhutatakse

erasaareks olemist, mistõttu pigem on saarel aastaringse elamise asemel tegemist turismiäriga.

3. Eelnõu seletuskirja kohaselt ei too käesolev seadusmuudatus kaasa täiendavaid kulusid

riigieelarvele. Esitatud väide ei ole tõene. Väikesaarte nimistusse kuulumine annab väikesaarele

õigused teatud avaliku sektori pakutavatele teenustele ja VSaarS § 12 nimetud toetusele.

VSaarS § 3 punkti 4 kohaselt on riigi ja kohalike omavalitsuste eesmärgid püsiasustusega

väikesaarte haldamisel muuhulgas esmatähtsate avalike teenuste (politsei- ja päästeasutused,

joogivesi, post- ja elektronside, elektrivarustus, transpordiühendus, alus-, põhi- ja keskharidus,

sotsiaalabi) kättesaadavuse tagamine.

Ka kehtivas VSaarS-is on sätestatud väga madal lävi kogukonnale, kellele rakenduvad riigi ja

kohaliku omavalitsuse poolne tugi ja soodustused. Üksikisikuga väikesaarte lisandumine

väikesaarte nimistusse, eriti kui tegemist on varasema inimasustuseta väikesaarega, võib

osutuda kaasnevate kulude osas põhjendamatuks ja ebaproportsionaalseks meetmeks. Nii riigil

kui ka kohalikul omavalitsusel puuduvad asjakohased rahalised võimalused, et tagada varasema

inimasustuseta väikesaarte toetamine ja kõigi avalike teenuste osutamine, kus elab aastaringselt

vaid üks elanik. Leiame, et riik ja kohalik omavalitsus peab kulutama maksumaksja vahendeid

võimalikult säästlikult, et rahastada kõiki riigi ja omavalitsuslikke ülesandeid mõistlikul

määral.

laste-arv-suures-languses. 10 VSaarS § 3 punkt 1.

5 (9)

Alljärgnevalt on teenuste kaupa käsitletud mõningaid peamisi väikesaare nimistusse lisamisega

kaasnevaid kulusid ning mõjusid riigile ja kohalikele omavalitsustele.

• Transporditeenuseks loetakse VSaarS § 8 lõikes 1 ühendust erinevat liiki

transpordivahenditega väikesaare ja mandri või suursaare vahel. Transporditeenust

korraldatakse ÜTS-is sätestatud korras, lähtudes väikesaare püsielanike

liikumisvajadusest (VSaarS § 8 lõige 2). ÜTS ei nõua ühistranspordi tagamist iga

väikesaare ja mandri või suursaare vahel, kuid eelarveliste võimaluste korral võib näha

ette võimaluse toetada riigieelarvest asjakohaseid ühistranspordiliine ja ühissõidukite

soetamist (ÜTS § 25 ja 27 koosmõjus ÜTS §-ga 10). Tegemist on siiski märkimisväärse

kuluartikliga. Väikesaarte nimistusse ka üksiku püsielanikuga saare arvamine kasvatab

ootust ka riigi ja kohalike omavalitsuste tagatavate transporditeenuste järele. 2025.

aastal toetas riik kohalike omavalitsuste poolt avaliku teenindamise lepingu alusel

korraldatud laevaliine väikesaarte elanike liikumisvajaduse tarbeks 1 044 874 miljoni

euroga. See teeb keskmiselt 3175 eurot toetust iga püsielaniku kohta. Üksiku elanikuga

saarele regulaarse laevaliini korraldamine ei ole mõeldav. Taoliste saarte puhul võib

kõne alla tulla mootorpaadi soetamise vajadus. Näiteks viiekohaline 10–15 aastat vana

hästi hoitud paat (alus + mootor) maksab ligikaudu 7000–14 000 eurot. Hõljukid ja

suuremad alused, millega saaks kaubavedu korraldada, maksavad oluliselt rohkem.

Lisaks paadi soetamismaksumusele lisandub ka kütusekulu. Kui viiekohalise

mootorpaadiga sõidetakse nädalas 5 päeva, iga päev 2 reisi saarelt-mandrile ja tagasi,

üks ots ligikaudu 5 km (ehk kokku ligikaudu 200 km kuus), on paadi kütusekulu kuus

ligikaudu 200–250 eurot. Saare püsielanik võib soovida ka selle kulu riigi või kohaliku

omavalitsuse poolset osalist katmist.

Eelnõu seadusena jõustumise järel kasvab ootus tagada riigi ja kohaliku omavalitsuse

poolt transporditeenus püsielanikkonnata väikesaare elaniku jaoks (ka vaid

perioodiliselt saarel elava isiku jaoks), samas ühistransporditeenuse kui avaliku teenuse

osutamine ühe inimese huvides ei ole otstarbekas ega mõistlik avalike vahendite

kasutamine.

• VSaarS § 10 lõike 1 kohaselt peab väikesaarel ööpäevaringselt olema elanike avalikus

kasutuses avariiside, et telefoniühenduse katkemise korral edastada elutähtsaid teateid.

Avariiside tagamiseks paigaldab Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (RIKS)

saarele tagavararaadiojaama (mereraadioside) ja korraldab kohapeal vajaliku väljaõppe.

Mereraadioside seadme soetamise ja paigaldamise kulu on ligikaudu 1800 eurot saare

kohta. Hilisem iga-aastane hoolduskulu on ligikaudu 800 eurot väikesaare kohta.

Paigalduse hind sõltub paigalduse asukohast ja keerukusest ning elektrienergia

olemasolust. Seadme eluiga on ligikaudu 7–10 aastat, see tähendab pärast seda perioodi

tuleb uus seade paigaldada. Nimistu laienemisel tekivad riigil täiendavad kohustused

avariiside korraldamiseks.

• VSaarS § 10 lõike 2 kohaselt peab riik tagama väikesaare varustamise elektrienergiaga.

Arvestades, et tõenäoliselt ei hakata ühe elanikuga väikesaarte elektriühenduse

tagamiseks rajama miljoneid eurosid maksvaid merekaableid, tuleks eelnõu seadusena

jõustumisel arvestada siiski riigile kaasnevate väiksema võimsusega tuulikute või

generaatorite soetamise ja paigaldamise kuludega. Näiteks 7–10 kw generaatori

soetamise maksumus on ligikaudu 3000–5000 eurot.

• Kalapüügiseaduses nähakse püsiasustusega väikesaarte elanikele ette erisused

harrastuskalapüügiloa taotlemisel. Nimistusse kuuluvate väikesaarte elanikud saavad

taotleda harrastuskalapüügiks kuni 300 konksust koosnevat õngejada

(kalapüügiseaduse § 23 lõige 2). Sama seaduse § 29 lõike 6 kohaselt tohib väikesaare

6 (9)

püsielanik ühe kalastuskaardi alusel kasutada merel kuni kolme nakkevõrku sügavusest

sõltumata ning kuni kolme kadiskat ja ühte kuni 300 konksust koosnevat õngejada kuni

20 meetri samasügavusjooneni. Konkreetse aasta püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja

püügivahendite piirarvu harrastuskalapüügil kehtestab regionaal- ja

põllumajandusminister määrusega11. Väikesaarte lisandumisel nimistusse üldine

püügimaht ei suurene, mistõttu võib olemasolevate väikesaarte püügimaht väheneda.

• VSaarS § 12 lõike 1 kohaselt eraldatakse nimistusse kuuluvate väikesaarte osas

kohalikele omavalitsustele saareelanikele teenuste tagamiseks täiendavaid vahendeid,

et toetada kohalikke omavalitsusi kui saarel on tekkinud alaliselt elav kogukond, mis

tähendab suuremat eelarvelist koormust ja ootust kohalikele omavalitsustele avalike

teenuste pakkumisel. Vahendid eraldatakse tasandusfondi osana. VSaarS § 12 lõike 2

kohaselt arvestatakse kohaliku omavalitsuse nimetatud täiendav kuluvajadus väikesaare

nimistusse arvamise aastale järgnevast eelarveaastast. Tänu täiendavale rahastamisele

on kohalikul omavalitsusel võimalik toetada elanike toimetulekut väikesaarel ja

esmatähtsate teenuste kättesaadavust väikesaare elanikele ning kogukonna ja saarelise

elulaadi säilimist.

Eelnõuga kavandatava muudatuse järgi tuleks vähemalt ühe elanikuga väikesaare kohta

tasandusfondist maksta saarelise osaga kohalikule omavalitsusele toetuseks12 ligikaudu

20 000 eurot aastas. Juba praegu suunatakse tasandusfondist kohalikele omavalitsustele,

kelle haldusterritooriumi osa on väikesaar, kokku ligikaudu 1 miljon eurot aastas.

Püsiasustusega väikesaarte toetuseks suunatud summa on tasandusfondi siseselt 2020.

aastaga võrreldes kasvanud üle 50% kui samal ajal riigieelarvest tasandusfondi

täiendavat raha juurde antud ei ole. Nimistu laiendamine ka ühe elanikuga väikesaartele

tekitab olukorra, kus tuleb hakata eraldama toetust sisuliselt erasaarte eest ülejäänud

mitte tulukate kohalike omavalitsuste arvelt13.

Väikesaarte investeeringute ja saarelisusest tulenevate esmatähtsate avalike teenuste

tagamisega seotud kulude ilmestamiseks on käesolevale ettepanekule lisatud tabel, milles on

esitatud mõningate kohalike omavalitsuste ja teiste toetuse saajate14 investeeringute

maksumused (2011–2024) väikesaarte programmi projektide näitel.

Eelnevast tulenevalt teeb Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ettepaneku mitte toetada

eelnõu § 1 punktis 2 kavandatud muudatust ehk mitte muuta väikesaarte nimistu moodustamise

sätet. See tähendab, et isegi kui püsiasustusega väikesaare terminit eelnõus esitatud kujul

muuta, siis ei peaks alla viie elanikuga väikesaare puhul kohaldama VSaarS-is ja teistes

seadustes ette nähtud ülesannete, teenuste ja toetuste ning muude kohustuste ja rahastuse

tagamise nõudeid.

Juhime tähelepanu, et püsiasustusega väikesaare termini muutmisel tuleb üle vaadata ka seosed

teiste seadustega, kus on viidatud väikesaarte erisustele ehk tuleb kindlaks teha, kas tegemist

on kitsalt väikesaarte nimistusse kuuluvatele väikesaartele tehtavate erisustega. Kuna näiteks

kalapüügiseadus ei viita väikesaarte nimistule, vaid VSaarS-i § 2 punkti 6 püsielaniku terminile,

siis püsiasustusega väikesaare termini laiendamisel eelnõus esitatud kujul laieneksid

kalapüügiseaduse võimalused ka ühe elanikuga väikesaartele.

11 Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2024. aastal–Riigi

Teataja 12 Tasandusfondis on väikesaarte täiendava rahastuse puhul baasosa ligikaudu 18 000 eurot. Sellele lisandub

elaniku kohta ligikaudu 300 ja veetee pikkuse kohta ligikaudu 700 eurot. 13 Tulukad omavalitsused tasandusfondist toetust ei saa. 14 Väikesaarte programmi § 9 lõike 1 punktide 3–5 järgi saavad toetuse taotlejaks lisaks kohalikele omavalitsustele

olla ka mittetulundusühingud ja sihtasutused, riigiasutused ja äriühingud määruses sätestatud tingimustel.

7 (9)

4. Eelnõu seletuskirjas jääb selgusetuks, miks peaks riik ja kohalik omavalitsus toetama

niinimetatud erasaari või suvitussaari15 avalike teenuste tagamisel või investeeringutega, kuhu

on oma elukoha registreerinud ainult üks või vähem kui viis elanikku. Taoline käsitlus tekitab

sotsiaalse ebaõigluse mandril erahuvist lähtudes hajaasustuse piirkonda elama asuda soovivate

isikutega, kellele ei pea kohaldama riik ega kohalik omavalitsus seaduse järgi VSaarS-iga

sarnaseid soodustusi ja toetusmeetmeid. Riigi julgeoleku huvides on ka mujal Eestis

hajaasustusega piirkondades inimasustuse säilimine. Seetõttu ei saa nõustuda eelnõu

seletuskirjas väidetuga, et eelnõu järgib põhiseaduslikku võrdse kohtlemise printsiipi.

5. Eelnõu § 1 punktiga 2 kohalikule omavalitsusele seatav nõue kontrollida elaniku püsivalt

saarel elamist on eelnõus sisustamata ja põhjendamata ning esitatud sõnastuses vastuolus RRS

§ 66 lõikega 2. Nimetatud sätte järgi on rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil õiguslik

tähendus rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi kehtivuse alguse kuupäevast arvates.

Kohalik omavalitsus peab elukohateate esitamisel juba selle õigsust kontrollima (RRS § 81).

Rahvastikuregistri subjektiks olev isik on ise kohustatud tagama rahvastikuregistris enda ja oma

alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi olemasolu ja õigsuse vastavalt RRS §-le

68 ja alaliselt mujale elama asumisel esitama ka uue elukohateate rahvastikuregistri andmete

korrastamiseks.

Kui kehtivas VSaarS § 21 lõikes 1 on reguleeritud, et Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

kontrollib rahvastikuregistri vastavust iga kalendrikuu esimese kuupäeva seisuga, siis eelnõus

ei ole täpsustatud, mil viisil ja mis regulaarsusega peab kohalik omavalitsus elaniku saarel

elamist kontrollima. Riigikohus16 on oma 2025. aasta 26. veebruaril tehtud otsuses nr 5-24-29

märkinud, et kohalikul omavalitsusel on laialdane kontrollipädevus algatamaks võimalike

ebaõigete rahvastikuregistri kannete muutmise (õiguslikus tähenduses rahvastikuregistri

andmete kandmise menetluse uuendamine), kui on veenvaid tõendeid, et isik on esitanud

rahvastikuregistrisse elukohaandmete kandmisel valeandmeid või ta enam ei ela selles

elukohas. Riigikohus ei pidanud nimetatud lahendis vajalikuks ega õigusriigi põhimõtetega

kooskõlas olevaks, et kohalik omavalitsus peaks tegema juba rahvastikuregistrisse kantud

elukohaandmete õigsuse lausalist ja pidevat kontrolli. Kohus märkis lahendi punktis 46, et

sisuline elukoha andmete õigsuse kontroll eeldab tõendite kogumist faktiliste asjaolude

tuvastamiseks, mis võib riivata puudutatud isikute põhiõigusi. Ennekõike võib selline kontroll

riivata puudutatud isikute PS §-st 26 tulenevat õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele,

kuivõrd isiku elukoha kande õigsuse kontrollimine eeldab muuhulgas isikuandmete töötlemist.

Kohus osundas, et kontrolli teostamine olukorras, kus isiku pöördumisest või kohalikule

omavalitsusele laekunud muu teabe alusel ei ole tekkinud põhjendatud kahtlust, et isik on

haldusorganile esitanud valeandmeid või andmed on muutunud valeks, oleks puudutatud isikute

eraelu meelevaldne riive (lahendi punkt 56). Kohus rõhutas, et samas ei saa kohalik omavalitsus

läbi viia jälitustegevust, sealhulgas siseneda isiku valdusesse ega seda läbi vaadata.

Seega on kohalikel omavalitsustel võimalused elanike saarel püsivalt elamise kontrolliks

piiratud. Samuti ei selgu eelnõu seletuskirjast, millest lähtuvalt kohalik omavalitsus loeb isiku

saarel elamise püsivaks, et oleks tagatud ühtne lähenemine kõikidel väikesaartel. Kohalikule

omavalitsusele täiendava kontrolli panemise kohustus suurendaks kohalike omavalitsuste

töökoormust ja tekitaks üldise rahvastikuregistri andmete kontrolli kõrval põhjendamatult uue

kontrollimehhanismi, mis võib tuua kaasa isiku põhiõiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele

rikkumise.

6. Eelnõu seletuskirjas ei ole hinnatud ka muid väikesaarte nimistu laiendamise mõjusid.

Nimistu laienemine toob kohalikele omavalitsustele VSaarS § 5 kohaselt kaasa kohustuse

15 Suvitussaarena on silmas peetud saari, kus isikud ei ela aastaringselt, vaid üksnes suvekuudel. 16 5-24-29.pdf

8 (9)

kutsuda kokku väikesaare üldkogu17, mille pädevuses on arvamuse andmine väikesaare

arengukavale, üldplaneeringule, maakasutuse üldistele põhimõtetele, transpordiühenduse

arendamisele mandri või lähima suursaarega, üldkogu reglemendile ja saarevanema valimise

korrale ning teistele kohaliku omavalitsuse põhimääruses sätestatud küsimustele. Samuti

kohustus viia läbi saarevanema valimine (VSaarS § 5 lõige 6), et suurendada saarelise osaga

kohalike omavalitsuste elanike kaasatust väikesaare arenguprotsessides kaasa rääkimiseks ning

teadmist kohaliku omavalitsuse planeeritavatest tegevustest väikesaare arenguks. Ühe kuni

nelja isiku tõttu, kes on oma elukoha registreerinud väikesaarele, ei ole mõistlik selliseid

kohustusi laiendada. Väikesaare üldkogu kokku kutsumise nõude mittekohaldamine ei tähenda

aga, et püsielanikel ei oleks võimalik vastavalt seadustele rääkida muul moel kaasa oma

elukohajärgse kohaliku omavalitsuse elu korraldamisel, teha ettepanekuid avalike teenuste

korraldamise osas jne.

7. Eelnõu § 1 punktis 3 sätestatakse väikesaarte üldkogu kokkukutsumisele kavandatud VSaarS

§ 5 lõike 5 muudatusega leevendus, et kui osavõtjaid on alla poole, siis võib saarevanem kokku

kutsuda sama päevakorraga üldkogu, mis toimub mitte varem kui 7 päeva pärast ning on

otsustusvõimeline hoolimata osavõtjate arvust.

Vabariigi Valitsus kiitis 26. juuni 2025. aasta istungil Riigikogule esitamiseks heaks Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumi välja töötatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja

sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu18 (EIS eelnõu toimiku nr: 24-0006),

milles nähakse ette VSaarS § 5 täiendamine lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Kui kokku kutsutud üldkogul osaleb vähem hääleõiguslikke püsielanikke, kui käesoleva

paragrahvi lõikes 5 sätestatud üldkogu otsustusvõimelisuseks nõutav, siis kutsutakse sama

päevakorraga kokku uus üldkogu koosolek, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust

olenemata.“.

Riigikogule esitatava kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste

muutmise seaduse eelnõuga on seega plaanitud väikesaare üldkogu otsustusõiguse kvoorumit

juba leevendada analoogselt 685 SE-s kavandatuga. Arvestades, et Vabariigi Valitsuse algatatud

eelnõuga lahendatakse nimetatud küsimus ära, siis ei ole vajadust eelnõuga 685 SE kavandatud

VSaarS § 5 lõike 5 täiendava muutmise järele.

8. Teeme ettepaneku kaaluda Riigikogu menetluses 685 SE ühendamist eelnevas punktis

nimetatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise

seaduse eelnõuga, milles on juba avatud VSaarS-i muutmine.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisa: Investeeringute maksumused (2011–2024) väikesaarte programmi projektide näitel

17 Üldkogu ei pea kokku kutsuma, kui väikesaare elanikud elavad rahvastikuregistri andmetel ühel aadressil ehk

moodustavad ühe leibkonna (VSaarS § 61 lõige 1). 18 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/95b6f1c4-e377-4697-b8b5-ae6f7633b4a9.

9 (9)

Kaie Küngas

58851370 [email protected]

Riina Nurmsaar

611 3108 [email protected]

Sulev Liivik

58851471 [email protected]

Olivia Taluste

58851453 [email protected]

Margit Rum

6256 280 [email protected]