Kiri

1

Asutaja ootused Sihtasutusele Eesti Draamateater

Sissejuhatus

Riigi kui asutaja ootused Sihtasutusele Eesti Draamateater (edaspidi sihtasutus) tulenevad

strateegiast „Eesti 2035“, „Kultuuri arengukavast 2021– 2030“ ja etendusasutuse seadusest.

Ootused on kooskõlas sihtasutuse põhikirjaga.

Eesti Vabariik seab sihtasutusele neli peamist eesmärki:

 tagada mitmekesine professionaalne draamalavastuste valik, sh Eesti

näitekirjanduse ja dramaturgia arengusse panustamise abil;

 olla ligipääsetavate etenduste väljatoomise ja näitekirjanduse arendamise eestvedaja

etenduskunstide valdkonnas;

 järgida sotsiaalse vastutuse põhimõtteid ning head juhtimistava;

 tagada organisatsiooni jätkusuutlik majandustegevus ja tagada sihtasutusele

kuuluva vara heaperemehelik kasutamine.

Asutaja seatavate eesmärkide täitmise eest vastutavad sihtasutuse nõukogu ja juhatus. Asutaja

ootuste täitmise seire toimub igal aastal perioodil veebruar kuni märts, st enne majandusaasta

aruande kinnitamist sihtasutuse nõukogus. Asutaja ootusi uuendatakse vajaduse korral.

Riigi osalemise põhjused sihtasutuse asutamisel

Riik asutas Sihtasutuse Eesti Draamateater selleks et, et tagada sihtasutuse avaliku funktsiooni

täitmine, milleks on vara valitsemise ja kasutamise kaudu tagada mitmekesine professionaalne

draamalavastuste valik, sh Eesti näitekirjanduse ja dramaturgia arengusse panustamise abil.

Sihtasutuse missioon on olla elujõulise, arenguvõimelise ja kõrgetasemelise emakeelse

teatrikunsti looja, repertuaariteatri traditsiooni kandja.

Strateegilised valdkondlikud eesmärgid

Võtmeindikaatorid1 on järgmised:

1. Külastajate rahulolu;

2. Saalide keskmine täituvus lavastuste lõikes;

3. Töötajate rahulolu;

4. Etenduste arv;

5. Uuslavastuste arv

1 Vt kõigi indikaatorite metoodikat ning baas- ja sihttasemeid lisas 1.

2

Täpsemad valdkonnapõhised ootused Sihtasutusele Eesti Draamateater on järgmised:

1. Olla ligipääsetavate etenduste väljatoomise ja näitekirjanduse arendamise

eestvedaja etenduskunstide valdkonnas.

Tulemusindikaatorid:

1.1. Rakendatud arendustegevuste arv aastas - ligipääsetavuse tegevused;

1.2. Rakendatud arendustegevuste arv aastas - näitekirjanduse arendamine.

2. Tutvustada läbi mitmekesise etendustegevuse Eesti ja välismaist dramaturgiat.

Tulemusindikaatorid:

2.1. Eesti algupärandite osakaal kogu repertuaarist;

2.2. Eraetendusasutustega või teatrikoolidega koostöös loodud koostöölavastuste arv aastas;

2.3. Teismeliste ja noorte sihtgrupile suunatud uuslavastuste arv aastas (12-20).

3. Pakkuda mitmekesist ja ligipääsetavat etendusprogrammi ning kvaliteetseid

haridustegevusi.

Tulemusindikaatorid:

3.1. Erinevatele vanuserühmadele antud etenduste arv;

3.2. Erinevates vanuserühmades külastajate arv;

3.3. Haridustegevustes osalejate rahulolu pakutud tegevustega;

3.4. Aasta jooksul haridustegevusest osa saanud külastajate arv.

4. Säilitada ja arendada sihtasutusele kuuluvat kinnisvara ja vallasvara.

Tulemusindikaatorid:

4.1. Kinnisvara seisukord.

5. Vähendada etendusasutuse keskkonnajalajälge.

Tulemusindikaatorid (panustavad „Kultuuri arengukava 2021–2030“ alaeesmärgi mõõdikusse

„Eesti kultuurikorralduse keskkonnamõju“):

5.1. Elektri- ja soojusenergia kasutus aastas;

5.2. Vee kasutus aastas;

5.3. Jäätmete liigiti kogumine;

5.4. Keskkonnahoidlikud hanked;

5.5. Asutuse autode aastane läbisõit;

5.6. Keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise minimaalsete nõuete täitmine.

6. Arvestada kõigi teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare

ulatuses: lapsed, eakad, erivajadustega inimesed, lapsevanemad, ajutise

tegevuspiiranguga inimesed, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed ja kõik teised.

Analüüsida teenuseid nn suutlikkussurvest ja kogemuse terviklikkusest lähtudes: st millist

3

võimekust või suutlikkust iga konkreetne teenus kasutajalt igas üksikus kasutusetapis

nõuab ning kuidas on võimalik suutlikkuste barjääre alandada või alternatiive pakkuda.

Suuremaid investeeringuid nõudvate muudatuste puhul koostada tegevuskava.

Tulemusindikaator:

6.1. Enesehindamine kõigi teenuste lõikes, tegevuskava koostamine puuduste likvideerimiseks

ja selle täitmine.

Finantseesmärgid

Kasumi teenimine ei ole riigi asutatud sihtasutuste tegevuseesmärk. Vaatamata sellele on vaja

jälgida, et sihtasutus tegutseks oma eesmärkide saavutamisel neile eraldatud rahaliste

vahenditega võimalikult kulutõhusalt.

Võtmeindikaatorid:

1. Majandustegevusest laekuva tulu osakaal kogutulust (v.a investeeringutoetused);

2. Avaliku sektori toetus vs majandustegevusest laekunud tulude osakaal;

3. Kohalikult omavalitsuselt laekunud toetuste osakaal kogutulust;

4. Erarahastajatelt laekunud toetuste osakaal kogutulust (sh materiaalne tulu);

5. Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja.

Seireindikaatorid:

1. Tegevuskulu (v.a investeeringud ja amortisatsioonikulu) külastaja kohta aastas;

2. Avaliku sektori toetus (v.a investeeringutoetused) külastaja kohta aastas;

3. Sihtasutuse majandustegevusest laekunud tulu töötaja kohta (taandatud täistööajale,

lisandväärtus 1 töötaja kohta);

4. Põhitegevuse tulem.

Strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamist ja tegevuse jätkusuutlikkust peavad

toetama järgmised finantseesmärgid ja -põhimõtted:

1. Tõhusus ja jätkusuutlikkus:

1.1. majandustegevus peab toimuma ressursisäästlikult;

1.2. keskpikas ajahorisondis (3–5 a) ei tohi kulude kasv (ilma amortisatsioonita) ületada

tulude kasvu.

2. Investeerimispoliitika:

2.1. investeeringuid tehakse lähtudes nõukogu otsusest ning need kaetakse üldjuhul

sihtasutuse majandustegevusest laekuva tulu ja välisvahendite või muude

sihtotstarbeliste toetuste abil;

2.2 kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning

kaasnevad riskid tuvastatud ja arvesse võetud;

2.3. üksikobjektide investeeringuotsuste ettevalmistamisel ja alternatiivide analüüsil

lähtutakse põhimõttest, et projekt peab olema jätkusuutlik ja tasuv, st mitte

suurendama sihtasutuse püsikulusid määral, mida jooksvad tulud (sh tegevustoetus)

ei suuda katta;

2.4. uute hoonete ehitamisele eelistatakse olemasolevate hoonete (eelkõige mälestiste)

renoveerimist.

4

3. Sihtasutuse eelarve kavandamisel lähtuda põhimõttest, et riigi toetust kasutatakse

esmajärjekorras teatri baasteenuste osutamiseks ja asutaja ootuste dokumendis

nimetatud strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamiseks. Lisateenused on

teenused, mille osutamine ei ole sihtasutuse põhitegevus. St sihtasutus võib, aga ei pea

neid pakkuma.

Juhtimiskvaliteedi eesmärgid

1. Sihtasutus rakendab sobivat juhtimissüsteemi ja hindab regulaarselt selle toimimist.

Selleks toimub muu hulgas:

1.1. kord aastas nõukogu esimehe koostöövestlus juhatuse liikmega;

1.2. kord aastas nõukogu liikmete enesehindamine ning juhatuse liige annab tagasisidet

nõukogu liikmete tööle.

2. Sihtasutus lähtub andmete töötlemisel ning infosüsteemide pidamisel, kasutamisel ja

arendamisel avaliku sektori infoturbe nõuetest ning Kultuuriministeeriumi

haldusala IKT teenuste korraldamise põhimõtetest.

Tulemusindikaator:

2.1. küberhügieeni koolituse (digitesti) läbinud töötajate osakaal aastas kõikidest asutuse

töötajatest, kellele test saadeti.

3. Juhatuse liikmele tulemustasu maksmine on seotud asutaja ootuste täitmisega (on

sõlmitud tulemusleping või kokkulepe fikseeritud muul moel).

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Rein Oja

Sihtasutus Eesti Draamateater

[email protected]

Märt Volmer

Sihtasutus Eesti Draamateater

[email protected]

27.08.2025 nr 10-6/879-1

Asutaja ootused

Sihtasutuse Eesti Draamateater asutajaõiguste teostajana edastan sihtasutuse juhatusele ja nõukogu

esimehele dokumendi „Asutaja ootused Sihtasutusele Eesti Draamateater“. Sihtasutuse arengu- ja

tegevuskava kujundamisel palume lähtuda eelnimetatud dokumendis sätestatud eesmärkidest ja

põhimõtetest.

Asutaja ootused on riigi kui sihtasutuse (edaspidi SA) asutaja sõnastatud strateegilised eesmärgid

ja põhimõtted SA nõukogule SA tulemuslikuks juhtimiseks. Asutaja ootused lähtuvad

valdkonnaga seotud arengukavadest ja on aluseks SA arengukava koostamisel. Asutaja ootuste

täitmise aruanne on sisend Kultuuriministeeriumile kui asutajaõiguste teostajale, et hinnata SA

edukust eesmärkide täitmisel. Asutaja ootuste täitmise perioodilise hindamise ja uuendamise

protsess (sh aruandlus eelneva perioodi kohta) on osa ministeeriumi valitsemisala strateegilise

planeerimise protsessist. Asutaja ootuste täitmise seiret koordineerib Kultuuriministeeriumi

teenistuja, kes on nõukogus ministeeriumi esindaja.

Täname hea koostöö eest SA Eesti Draamateater asutaja ootuste süsteemi väljatöötamisel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Marie Anett Heinsalu 5558 4168

[email protected]