Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks esitamine

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

Meie: kuupäev digiallkirjas nr 1.4-1/610

Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu kooskõlastamiseks

ja arvamuse andmiseks esitamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi

Valitsuse 13. detsembri 2024. a määruse nr 83 „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud

aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2025. aastal“ muutmine“ eelnõu.

Palume tagasiside edastada 5 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu (VVM_EELNOU_2025.pdf)

2. Määruse eelnõu lisad (VVMLisa_1_1.pdf; VVMLisa_2_1.pdf; VVMLisa_4_1.pdf )

3. Määruse seletuskiri (VVM_muutmine_seletuskiri.pdf)

Arvamuse avaldamiseks: Keskkonnaamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, MTÜ Eesti Kalurite

Liit, Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu, MTÜ Harju Kalandusühing, MTÜ Hiiukala, Liivi

Kalanduskogu, MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts, MTÜ Saarte Kalandus, MTÜ Virumaa

Rannakalurite Ühing, Eesti Traalpüügi Ühistu, Eesti Kalapüügiühistu, Saarte Kalandus MTÜ,

Peipsi Kalandusühistu, Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit, Peipsi Kalanduspiirkonna

Arendajate Kogu, Peipsi Piirkonna Ettevõtete ja Ettevõtjate Kalurite Liit, Peipsi Kalurite ja

Kalatöötlejate Liit.

Joosep Pärn

5563 3802 [email protected]

Jan Nilson

5626 7065 [email protected]

Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2024. a määrus nr 83

„Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid

ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2025. aastal“ Lisa 11

(Vabariigi Valitsuse … määruse nr … sõnastuses)

Lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa alusel püüdmisel Läänemerel

Tabel 1. Räime maakondade ühine lubatud aastasaak veealade kaupa kaluri kalapüügiloa

alusel püüdmisel Läänemerel 2025. aastal

Veeala Maakonnad Ühine lubatud saak

tonnides

Liivi lahe ICESi alarajoon

28-1

Pärnu maakond, kaasa

arvatud Kihnu ja Manõja

püsielanikud 6919,7

Saare maakond

Läänemere avaosa ICESi

alarajoonid 28-2, 29 ja 32

Harju maakond

1002,84

Hiiu maakond

Ida-Viru maakond

Lääne-Viru maakond

Lääne maakond

Saare maakond

Tabel 2. Kilu ja tursa lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa alusel püüdmisel Läänemerel

2025. aastal

Veeala Kalaliik Lubatud saak tonnides

Läänemere ICESi

alarajoonid 28-1, 28-2, 29

ja 32

Kilu 3

Tursk 2

Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2024. a määrus nr 83

„Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid

ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2025. aastal“

Lisa 21

(Vabariigi Valitsuse … määruse nr … sõnastuses)

Kalapüügivõimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel püüdmisel Läänemerel

Tabel. Räime-, kilu- ja tursapüügivõimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel püüdmisel

Läänemerel 2025. aastal

Kalaliik Veeala Lubatud saak tonnides

Räim

Läänemere avaosa

ICESi alarajoonid

25,

26, 27, 28-2, 29

ja 32

8421,14

Liivi lahe ICESi

alarajoon 28-1 12 758,62

Tursk

Läänemere ICESi

alarajoonid 22–24 3

Läänemere ICESi

alarajoonid 25–32 5

Kilu

Läänemere ICESi

alarajoonid 22–32 17 117,65

Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2024. a määrus nr 83

„Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid

ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2025. aastal“ Lisa 4

(Vabariigi Valitsuse … määruse nr … sõnastuses)

Lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa alusel püüdmisel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva

järvel

Tabel 1. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2025. aastal püüda lubatud aastasaagid

Kalaliik

Eesti Vabariigile määratud

lubatud aastasaagid tonnides

Ahven 966

Latikas 1086

Koha 794

Haug 125

Särg 270

Kiisk 150

Rääbis 15

Luts 55

Peipsi tint 5

Siig 1

Tabel 2. Lubatud aastasaagid püügivahendi kohta Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kalaliikide

kaupa 2025. aastal, seejuures saagid ühe püügivahendi kohta ja püügivahendite vahel jagamata

aastasaak

Püügivahend

Lubatud kalaliigi aastasaagid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva

järvel püügivahendi kohta, seejuures sulgudes on esitatud

kalaliigi aastasaak ühe püügivahendi kohta kg

Ahven Haug Koha Latikas Rääbis

Avaveevõrk 5400 (1,8)

82 200 (27,4)

471 900 (157,3)

363 300 (121,1)

0 (0)

Kaldavõrk 9329,7 (13,7)

1021,5 (1,5)

272,4 (0,4)

1362 (2)

0 (0)

Ääre- või

avaveemõrd

473 677,5 (1152,5)

5548,5 (13,5)

39 784,8 (96,8)

102 174,6 (248,6)

8128,5 (19,8)

Mõrd mõrrajadas 179 291 (365,9)

19 208 (39,2)

101 479 (207,1)

501 368 (1023,2)

734 (1,5)

Juhtaiata mõrd 1054

(210,8) 24,5 (4,9)

157,5 (31,5)

108 (21,6)

1 (0,2)

Põhjanoot ehk

mutnik

288 560 (14 428)

13 144 (657,2)

167 358 (8367,9)

111 500 (5575)

0 (0)

Pöörinoot 287,4 (95,8)

12,3 (4,1)

78,6 (26,2)

432,3 (144,1)

0 (0)

1

Püüvõrk 190,5 (12,7)

3111 (207,4)

6855 (457)

864 (57,6)

0 (0)

Kastmõrd 287,4 (95,8)

0 (0)

0 (0)

0 (0)

5845,5 (1950,7)

Püügivahendite

vahel jagamata

aastasaak

7922,5

730,2

6114,7

4891,1

291

1

MÄÄRUS

xx.xx.2025 nr

Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2024. a määruse nr 83

„Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid

ning kalapüügiõiguse tasumäärad

2025. aastal“ muutmine

Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 46 lõike 1 ning § 47 lõigete 1 ja 2 ning

majandusvööndi seaduse § 6 lõike 1 punkti 2 alusel.

Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2024. a määruses nr 83 „Kutselise kalapüügi võimalused,

lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2025. aastal“ tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „ja kastmõrraga püüdmisel kastmõrra kaupa

kalaliigi kohta“;

2) paragrahvi 1 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 6 lõikes 5 asendatakse sõnad „moodustavad püügivahendite vahel välja jagamata

aastasaagi“ sõnadega „lisatakse püügivahendite vahel välja jagamata aastasaagile“;

4) määruse lisad 11, 21 ja 4 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

Kristen Michal

Peaminister

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

Lisa 11 Lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa alusel püüdmisel Läänemerel

EELNÕU

26.08.2025

2

Lisa 21 Kalapüügivõimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel püüdmisel Läänemerel

Lisa 4 Lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa alusel püüdmisel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva

järvel

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2024. a määruse nr 83

„Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad

2025. aastal“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 46 lõike 1 ning § 47 lõike 1 ja 2 ning

majandusvööndi seaduse § 6 lõike 1 punkti 2 alusel.

KPSi § 46 lõike 1 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega püügivõimalused kalalaeva

kalapüügiloa alusel selleks aastaks, milleks taotlus esitatakse, ja mida kasutavad Läänemerel nii

kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa alusel püüdjad.

KPSi § 47 lõike 1 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega Eesti Vabariigi Valitsuse ja

Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavaru säilitamise ja

kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile

määratud lubatud aastasaagi kalaliikide kaupa. Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni

valitsuse vahel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö

4. mail 1994. a sõlmitud kokkuleppe alusel moodustatud Eesti Vabariigi ja Venemaa

Föderatsiooni valitsuste vahelise kalapüügikomisjoni (edaspidi Eesti-Vene kalapüügikomisjon)

50. istungil, mis leidis aset 2024. a novembris lepiti kokku püügimahud. Istung peeti

videokonverentsina. Eesti-Vene kalapüügikomisjoni istungil kokkulepitud ahvena, haugi, koha,

latika ja rääbise lubatud aastasaagid kehtestatakse püügivahendite kohta.

KPSi § 47 lõike 2 kohaselt võib Vabariigi Valitsus kehtestada määrusega Läänemerel kaluri

kalapüügiloa alusel lubatud aastasaagi iga kalaliigi kohta veealade ja maakondade ning

püsiasustusega väikesaarte püsielanikele püsiasustusega väikesaarte jaoks. See kehtib selle

kalaliigi kohta, mida püütakse Läänemerel nii kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa

alusel.

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2024. a määrust nr 83 „Kutselise

kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2025. aastal“

(edaspidi määrus nr 83) osas, millega reguleeritakse kaluri kalapüügiloa alusel Läänemere avaosa

räime aastasaagi jaotust. Räime püügiks jääb edaspidi sel hooajal maakondade ühine lubatud

aastasaak ning teisel poolaastal puudub jaotus eraldi iga maakonna jaoks. Ühtlasi kehtestatakse

kalalaeva kalapüügiloa (edaspidi ka traalpüük) ja kaluri kalapüügiloa (edaspidi ka rannapüük)

alusel püüdjate vahel koguste ümberjaotus selliselt, et vähendatakse rannapüügi räime lubatud

aastasaaki ning suurendatakse samavõrra traalpüügi räimepüügivõimalusi, et tagada väljapüügiks

lubatud räimekoguse võimalikult tõhus kasutamine.

Liivi lahes rannapüügis koondatakse Pärnu maakonna, sh Kihnu ja Manõja, ning Saare maakonna

lubatud aastasaagid ühiseks lubatud aastasaagiks. Võttes arvesse püügidünaamikat ja -mahtusid

jääb edaspidi sel hooajal Liivi lahel rannapüügis räime püügiks maakondadele ühine lubatud

aastasaak. Asjaolu tõttu, et kastmõrdasid kasutatakse püügiks vaid kevadisel püügiperioodil, ei

kehtestata kastmõrra kohta püüda lubatud saagi kogused. Kaluri kalapüügiloa alusel püütavat

lubatud aastasaaki Liivi lahel vähendatakse ning selle arvelt suurendatakse kalalaeva

kalapüügiloa alusel samal veealal püüda lubatud räime püügivõimalusi (väljapüügimahtu).

Muudatuste eesmärk on võimalikult palju ära kasutada seni välja püüdmata Eestile eraldatud

püügikvooti.

2

Lisaks kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud

kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise

ülekandmisel (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3–5) (edaspidi nõukogu määrus (EÜ) nr 847/96), artikli

4 alusel 2025. a järgmisse aastasse ülekantavad räime- ja kilu kogused. Nõukogu määruse (EL)

2024/2903, millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade

püügi võimalused 2025. aastaks ning muudetakse määrust (EL) 2024/257 teatavate

püügivõimaluste kohta teistes vetes (ELT L, 2024/2903, 19.11.2024) (edaspidi nõukogu määruse

(EL) 2024/2903) tabeli 3 kohaselt 2025. a Eesti Vabariigi Läänemere avaosa räimekvooti ühest

aastast teise üle kanda ei saa. Küll aga saab endiselt üle kanda Liivi lahe räimekvooti ja

kilukvooti.

Määruse eelnõu kohaselt suurendatakse Eesti-Vene kalapüügikomisjoni 50. istungi käigus kokku

lepitud ahvena-, koha-, haugi-, ja latikakvoote 2024. a kasutamata jäänud koguste arvelt ja

jagatakse need laiali püügivahendite liikide kaupa.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

kalanduspoliitika osakonna peaspetsialist Joosep Pärn (55633802, [email protected]).

Juriidilise ekspertiisi on määruse eelnõule teinud õigusosakonna peaspetsialist Jan Nilson (5626

7065, [email protected]). Eelnõu ja lisad on keeleliselt toimetanud õigusosakonna peaspetsialist

Laura Ojava (625 6523, [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega.

Eelnõuga rakendatakse ELi õigust.

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2024. a määruse nr 83 „Kutselise

kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2025. aastal“

redaktsiooni: RT I, 28.02.2025, 26.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu punktiga 1 täpsustatakse määruse nr 83 § 1 lõike 3 sõnastust, jättes välja sõnad „ja

kastmõrraga püüdmisel kastmõrra kaupa kalaliigi kohta“. See on põhjendatud asjaoluga, et

kastmõrraga püük on hooajaliste piirangute tõttu tagasihoidlik ning kastmõrra kaupa lubatavat

aastasaaki ei ole järelejäänud aasta teiseks pooleks vajalik kehtestada.

Eelnõu punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 83 § 1 lõige 4. See on seotud asjaoluga,

et Läänemere avaosa ICESi alarajoonide 28-2, 29 ja 32 lubatud räimesaak koondatakse

rannapüügis maakondade ühiskvoodi alla. Täpsemalt on kirjeldatud eelnõu punkti 4 selgituste

juures.

Eelnõu punktiga 3 täpsustatakse määruse nr 83 § 6 lõike 5 sõnastust. Tegemist on

terminoloogilese parandusega, millega täpsustatakse, et püügivahendite vahel välja jagamata

aastasaagi ei moodusta üksnes ümardamise tulemusena saadud püügivahendite lubatud

aastasaagid, vaid ka kogused, mida jäetakse teaduspüügi tarbeks.

3

Eelnõu punktiga 4 muudetakse määruse nr 83 lisa 11 „Lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa

alusel püüdmisel Läänemerel“ (edaspidi lisa 11) selliselt, et Liivi lahe ICESi1 alarajoonis 28-1

koondatakse Pärnu maakonna, sh Kihnu ja Manõja, ning Saare maakonna lubatud aastasaagid

ühiseks lubatud aastasaagiks, ning Liivi lahe ICESi alarajoonis 28-1 kehtestatakse kaluri

kalapüügiloa alusel räime lubatud aastasaagiks 2025. a 6919,7 tonni. Asjaolu tõttu, et

kastmõrdasid kasutatakse püügiks vaid kevadisel püügiperioodil, ei kehtestata kastmõrra kohta

püüda lubatud aastasaagid.

Lisaks eelnõu punktiga 4 muudetakse määruse nr 83 lisa 11 selliselt, et Läänemere avaosa ICESi

alarajoonides 28-2, 29 ja 32 kehtestatakse kaluri kalapüügiloa alusel räime lubatud aastasaagiks

2025. a kõikides maakondades kokku 1002,84 tonni.

Määruse nr 83 lisa 11 kohaselt saavad kutselised kalurid püüda 2025. a Liivi lahes Pärnu

maakonnas (v.a Kihnu ja Manõja püsielanikud) räime 6991,51 tonni, seejuures 46 tonni

kastmõrra kohta, ning Kihnu ja Manõja püsielanikud 1233,8 tonni, seejuures 51 tonni kastmõrra

kohta. Saare maakonna Liivi lahe räime lubatud aastasaak on 2025. a 619,11 tonni. Seega on

määruse nr 83 lisa 11 kohaselt Liivi lahe rannapüügis aastasaagiks 8844,42 tonni.

Vastavalt kutselise kalapüügi registri andmetele, mis on kättesaadavad Põllumajandus- ja

Toiduameti veebileheküljel, jäi eelmisel aastal Läänemerel Liivi lahel välja püüdmata

451,33 tonni räime, mis moodustab 2,8 protsenti Eesti Vabariigi 2024. a Liivi lahe räime lõplikust

püügivõimalusest. Seega saab üle kanda käesolevasse aastasse 451,33 tonni räime, ehk välja

püüdmata koguse, mis ei ületa 10 protsenti eelmise aasta Liivi lahe räime kvoodist. See on

kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 847/96.

Rannapüügis on räimepüügi hooaeg Liivi lahes kevadeti, kui püütakse ligikaudu 90 protsenti

aastasest lubatud aastasaagist. Liivi lahest on rannapüügil 25. juuli 2025. a seisuga püütud

6898,11 tonni räime, mis on 78 protsenti aastasest lubatud aastasaagist. Välja on veel püüdmata

1946,31 tonni ehk 22 protsenti räime 2025. a lubatud aastasaagist. Viimasel viiel aastal on juulist

detsembrini kaluri kalapüügiloa alusel räime Liivi lahest püütud keskmiselt umbes 7,2 tonni.

Vältimaks Liivi lahe räime väljapüügiks lubatud koguse alakasutust, jagatakse käimasoleval

aastal kaluri kalapüügiloa alusel Liivi lahes püüda lubatud räime kogus kaluri kalapüügiloa ja

kalalaeva kalapüügiloa alusel püüdjate vahel ringi. Kalalaeva kalapüügiloa alusel püütava Liivi

lahe räime püügivõimalusi (väljapüügimahtu) suurendatakse ning kaluri kalapüügiloa alusel

püütava räime lubatud aastasaaki vähendatakse. Kaluri kalapüügiloa alusel püüdvatele kaluritele

määratud kogus 6919,71 tonni on piisav, et katta ka sügist räimepüügi vajadust. Kaluri

kalapüügiloa alusel räime lubatud aastasaak 2025. a Liivi lahel saadakse, kui liidetakse 2025. a

seni püütud kogusele (seisuga 25. juuli 2025. a 6898,11 tonni) juurde kolmekordne viie aasta

keskmine juulist detsembrini püütud räime saak (umbes 7,2 tonni) ehk 21,6 tonni. Saadud

arvutuse tulemusel saadakse 2025. a lubatud aastasaagiks Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel

6919,7 tonni. Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel püügil ülejääv räime lubatud aastasaak

(1924,71 tonni) ja eelmisest aastast ülekantav kogus (451,33 tonni), liidetakse kalalaeva

kalapüügiloa alusel lubatud kehtivale räime püügivõimalusele (väljapüügimahule) (10 382,58

tonni).

Nõukogu määruse (EL) 2024/2903 tabeli 3 kohaselt on 2025. a Eesti Vabariigi Läänemere avaosa

räimekvoot 9 424 tonni. Määrusega nr 83 on eraldatud 8354,38 tonni (88,65 protsenti)

traalpüügiks ja 1 069,62 tonni (11,35 protsenti) rannapüügiks. Jaotamisel on arvestatud eelmiste

aastate püügistatistikat. Räimevaru jaotamise korral piirkonna maakondade vahel jagati kaluri

kalapüügiloa alusel lubatud räime aastasaak kahte ossa. Esimest osa saavad kasutada kõik

maakonnad ja teine osa – kvoodijääk 300 tonni – jagati kuue maakonna vahel. Kõikide

1 ICES – Rahvusvaheline Mereuuringute Nõukogu

4

maakondade 2025. a ühiselt kasutatav kvoot on 1069,62 tonni. Ühiskvoodi ammendumisel

jaguneb ülejäänud 300 tonni räime maakondade vahel järgmiselt:

1) Ida-Viru maakonnale 130 tonni;

2) Lääne maakonnale 85 tonni;

3) Harju maakonnale 40 tonni;

4) Hiiu maakonnale 15 tonni;

5) Saare maakonnale 20 tonni;

6) Lääne-Viru maakonnale 10 tonni.

Vastavalt kutselise kalapüügi registri andmetele, mis on kättesaadavad Põllumajandus- ja

Toiduameti veebileheküljel 25. juuli 2025. a seisuga oli püütud räime Läänemere avaosas

rannapüügil 965,05 tonni ja traalpüügil 2581,18 tonni.

Nõukogu määruse (EL) 2024/2903 tabeli 3 kohaselt 2025. a Eesti Vabariigi Läänemere avaosa

räimekvooti ühest aastast teise üle kanda ei saa.

Eelnõuga muudetakse määruse nr 83 lisa 11 selliselt, et koondatakse Läänemere avaosa ICESi

alarajoonide 28-2, 29 ja 32 lubatud räimesaak rannapüügi ühiskvoodi alla. Vastavalt kutselise

kalapüügi registri andmetele, mis on kättesaadavad Põllumajandus- ja Toiduameti

veebileheküljel 25. juuli 2025. a seisuga, on käesoleval aastal rannapüügil Läänemere avaosas

104,57 tonni räimekvoodist püüdmata. Eelmisel viiel aastal on keskmiselt püütud rannapüügis

juulist detsembrini kokku 12,6 tonni räime. Kaluri kalapüügiloa alusel avaosa räime lubatud

aastasaak 2025. a saadakse, kui liidetakse 2025. a seni püütud kogusele (seisuga 25. juuli 2025. a

965,05 tonni) juurde kolmekordne viie aasta keskmine juulist detsembrini püütud räime saak ehk

37,8 tonni. Rannapüügil püüdmata 104,57 tonnist ülejääv osa (66,77 tonni) lisatakse kalalaeva

kalapüügiloa alusel lubatud kehtivale räime püügivõimalusele. Seega on Läänemere avaosas

rannapüügil räime lubatud aastasaak 2025. a kõikides maakondades kokku 1002,85 tonni.

Muudatus aitab vältida avaosa räime väljapüügiks lubatud koguse alakasutust, samas tagades, et

rannapüüdjad saaks sügispüügihooajal nakkevõrkudega räime püüda ja lubatud aastasaak kataks

ka räime kaaspüügi muude liikide püügil (räim on tagasiheite keelu alune liik, mis tähendab, et

kõik püütud räimed peab igal juhul lossima).

Lisaks eelnõu punktiga 4 muudetakse määruse nr 83 lisa 21 „Kalapüügivõimalused kalalaeva

kalapüügiloa alusel püüdmisel Läänemerel“ (edaspidi lisa 21) ja kehtestatakse ICESi

alarajoonides räime 28-2, 29 ja 32 püügivõimalusteks (väljapüügimahuks) kalalaeva

kalapüügiloa alusel 2025. a 8421,15 tonni. Määruse nr 83 lisa 21 kohaselt on Läänemere avaosa

ICESi alarajoonide 28-2, 29 ja 32 räime lubatud püügivõimalusteks (väljapüügimahuks) 2025. a

8354,38 tonni. Traalpüügi ICESi alarajoonide räime 28-2, 29 ja 32 püügivõimalust suurendatakse

rannapüügi arvelt. Täpsem arvutuskäik on toodud eelnõu punki 1 selgituste juures.

Lisaks eelnõuga puntiga 4 kehtestatakse ICESi alarajooni 28-1 räime püügivõimalusteks

(väljapüügimahuks) kalalaeva kalapüügiloa alusel 2025. a 12 758,62 tonni. Määruse nr 83 lisa

21 kohaselt on Liivi lahe ICESi alarajoonis 28-1 räime lubatud püügivõimalusteks 2025. a

10 382,58 tonni. Traalpüügi ICESi alarajooni 28-1 räime püügivõimalust suurendatakse

rannapüügi arvelt. Täpsem arvutuskäik on toodud eelnõu punki 1 selgituste juures.

Määruse nr 83 lisa 21 kohaselt on ICESi alarajoonides 22–32 kilu lubatud püügivõimalusteks

(väljapüügimahuks) 2025. a 15 976 tonni. Eelnõuga määratakse ICESi alarajoonides 22– 32

lubatud püügivõimalusteks (väljapüügimahuks) kalalaeva kalapüügiloa alusel 2025. a 17 117,65

tonni. Kilu lubatud püügivõimalusi (väljapüügimahtu) traalpüügil suurendatakse nõukogu

määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 alusel 2024. a järgmisse aastasse ülekantava kilukoguse arvelt.

Eelmisel aastal jäi välja püüdmata 1141,65 tonni kilu, mille saab üle kanda käesolevasse aastasse.

5

Rannapüügil jääb kilu lubatud aastasaak samaks (3 tonni). See on piisav rannapüügi vajaduse

katmiseks (viimastel aastatel on saak jäänud alla 1 tonni).

Tursa väljapüügiks lubatud kogus ei muutu ja jääb samaks nii rannapüügil kui traalpüügil.

Lisaks eelnõu punktiga 4 muudetakse määruse nr 83 lisa 4 „Lubatud aastasaagid kaluri

kalapüügiloa alusel püüdmisel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel“ (edaspidi lisa 4), millega

kehtestatakse teatud kalaliikide lubatud aastasaagid püügivahendite kohta Peipsi, Lämmi- ja

Pihkva järvel. 19. – 21. novembrini 2024. a toimus Eesti-Vene kalapüügikomisjoni 50. istung,

mille käigus lepiti kalaliikide kaupa kokku aastane lubatud saak ja jaotus riikide vahel 2025. a.

Eesti-Vene kalapüügikomisjoni otsuse järgi võib 2025. a ahvena-, koha-, haugi-, rääbise- ja

latikakvoodile lisada 2024. a kasutamata jäänud kogused, kuni 5 protsenti iga liigi 2024. aastaks

kokkulepitud kvoodist.

Kalapüügilubade andmiseks kehtestati 2025. a lubatud aastasaagid enne 2024. a lõppu, millal ei

olnud kalapüügi andmed lõplikud. Need andmed selguvad peale püügihooaja lõppu (järgmise

aasta veebruaris peale nende üle kontrollimist). Vabariigi Valitsuse 16.06.2016 määruse nr 65

„Kalapüügieeskiri“ kohaselt on rääbise püük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel keelatud 21.

augustist 20. juunini.

Määruse nr 83 lisas 4 muudetakse tabelit 1 „Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2025. aastal kasutada

lubatud aastasaagid“ vastavate nimetatud kalaliikide osas. Muudatused on toodud alljärgnevas

tabelis 2.

Tabel 2. Aastaks 2024 kokkulepitud kvoot, kvoodijääk 2024. a ja ülekantav osa 2025. a

kalaliikide kaupa.

Kalaliik Lubatud aastasaak

2024. a tonnides

Lubatud aastasaagi

jääk 2024. a

tonnides

Ülekantavad 5 protsenti

2025. a tonnides

Ahven 935 82,067 46

Latikas 735 256,26 36

Koha 490 31,626 24

Haug 100 24,49 5

Rääbis 15 4,217 0

Kuna nimetatud kalaliikide aastasaakide suurenemine mõjutab ka lubatud aastasaaki

püügivahendi kohta, on määruse nr 83 lisa 4 tabelis 2 „Lubatud aastasaagid püügivahendi tüübi

kohta kalaliikide kaupa 2025. aastal, seejuures saagid ühe püügivahendi kohta ja püügivahendite

vahel jagamata aastasaak“ tehtud vastavad muudatused. Lubatud aastasaagid kalaliikide kaupa

püügivahendi kohta on ümber arvutatud arvestades 2024. a kasutamata jäänud koguseid. Samuti

on arvesse võetud teaduspüügi vajadusi sügishooajal. Seetõttu on suurendatud püügivahendite

vahel jagamata koha aastasaaki nelja tonni võrra. Ahvena ja rääbise püügivahendite vahel

jagamata aastasaagid jäävad samaks ning haugi ja latika puhul vähenevad mõne kilogrammi

võrra.

6

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Muudatus puudutab riigisisest aastasaagi jaotamist, mida EL ei reguleeri. Nõukogu määruse

2013/1380/EÜ artikli 16 lõike 6 kohaselt otsustab iga liikmesriik ise, mil viisil ta ELi õiguse

alusel määratud kalapüügivõimalused oma lipu all sõitvate laevade vahel jaotab. Samuti puudutab

muudatus eelmisel aastal välja püüdmata Eestile eraldatud püügikvooti koguse ülekandmist

käesolevasse aastasse. Eelnev on kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 artikliga 4. Määrus

on seega kooskõlas ELi õigusega.

4. Määruse mõjud

Määruse mõju kalandusele on positiivne. Traalpüüdjad saavad võimaluse püüda Läänemere

avaosas ja Liivi lahes kokku 2 464,42 tonni võrra rohkem räime ja 1141,65 tonni võrra rohkem

kilu, millega suureneb sektori sissetulek. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kaluritel on võimalik

püüda rohkem ahvenat, koha, haugi ja latikat, mis samuti suurendab piirkonna kalurite

sissetulekuid. Kõikidel Läänemere rannakaluritel on võimalik jätkata räimepüüki ka sügisel.

Lisaks paraneb värske kala kättesaadavus.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamiseks ei ole vaja teha lisakulutusi.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 93 lõikele 2 määrus hakkab

kehtima (jõustub) kolmandal päeval pärast kehtivas korras ehk Riigi Teatajas avaldamist, kui

seaduses või määruses endas ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile ja

Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Keskkonnaametile ja Põllumajandus- ja

Toiduametile ning kalandusorganisatsioonidele: MTÜ Eesti Kalurite Liit, rannapüügi

kalanduspiirkondade tegevusrühmad (Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu, MTÜ Harju

Kalandusühing, MTÜ Hiiukala, Liivi Kalanduskogu, MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts,

MTÜ Saarte Kalandus ja MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing), traalpüüdjate ühendustele (Eesti

Traalpüügi Ühistu, Eesti Kalapüügiühistu ja Saarte Kalandus MTÜ), Peipsi, Lämmi- ja Pihkva

järvel tegutsevate kalurite ühendustele (Peipsi Kalandusühistu, Peipsi Alamvesikonna Kalurite

Liit, Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, Peipsi Piirkonna Ettevõtete ja Ettevõtjate

Kalurite Liit, Peipsi Kalurite ja Kalatöötlejate Liit).