Vee terviseohutuse infosüsteemi põhimäärus

MINISTRI MÄÄRUS

27.08.2025 nr 44

Vee terviseohutuse infosüsteemi põhimäärus

Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 29 lõike 5 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Infosüsteemi asutamine, pidamise eesmärk ja nimetus (1) Vee terviseohutuse infosüsteem (edaspidi infosüsteem) on rahvatervishoiu seaduse alusel asutatud riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu. (2) Infosüsteemi peetakse joogi-, suplus- ja basseinivee, loodusliku mineraalvee ja allikavee kvaliteedi kohta andmete kogumiseks, terviseohutuse analüüsiks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks. (3) Infosüsteemi ametlik nimetus on vee terviseohutuse infosüsteem. (4) Infosüsteemi ingliskeelne nimetus on Water and Health Safety Information System. § 2. Infosüsteemi vastutav ja volitatud töötleja (1) Infosüsteemi vastutav töötleja on Terviseamet. (2) Infosüsteemi volitatud töötleja on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. § 3. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded (1) Vastutav töötleja: 1) juhib infosüsteemi pidamist, andes volitatud töötlejale selleks vajalikke juhiseid ja korraldusi; 2) tagab andmete kogumise, haldamise, säilitamise ja arhiveerimise; 3) tagab andmete töötlemise ainult selleks määratud isikutele ning kehtestab vajaduse korral infosüsteemi andmetele juurdepääsu, nende töötlemise ja väljastamise täpsema korra; 4) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise ja infosüsteemi kantud andmete eest; 5) menetleb isikute avaldusi infosüsteemist andmete väljastamiseks; 6) peab arvestust väljastatud andmete üle; 7) koostab andmete põhjal perioodilisi statistilisi kokkuvõtteid, sealhulgas iga aasta kohta; 8) tagab turbealase info pideva analüüsimise ja turvariskide väljaselgitamise ning volitatud töötleja sellekohase teavitamise;

2

9) võtab andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks kasutusele infosüsteemi turvanõuetele vastavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised turvameetmed ning rakendab neid järjepidevalt; 10) tagab infosüsteemi kasutajatele kasutajatoe; 11) täidab muid vastutava töötleja ülesandeid õigusaktides sätestatud ulatuses. (2) Volitatud töötleja: 1) teeb või hangib infosüsteemi pidamiseks vajalikud analüüsi- ja arendustööd ning korraldab tööde testimise; 2) tagab infosüsteemi pidamise, haldamise ja majutamise õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt; 3) rakendab andmete turvalisuse tagamiseks infosüsteemi turvanõuetele vastavaid turvameetmeid; 4) teavitab viivitamata vastutavat töötlejat infosüsteemi pidamist või kasutamist takistavatest probleemidest; 5) kõrvaldab infosüsteemi kasutamise takistused ja tõrked ning taastab ja tagab infosüsteemi töö; 6) tagab teenust puudutavate intsidentide käsitlemise ning teavitab infosüsteemi andmete töötlemisel avastatud rikkumistest kohe vastutavat töötlejat; 7) korraldab elektroonilist andmevahetust riigi infosüsteemi teiste andmekogudega; 8) sõlmib andmevahetuse kokkulepped õigusaktides sätestatud ulatuses; 9) täidab muid volitatud töötleja ülesandeid õigusaktides sätestatud ulatuses.

2. peatükk Infosüsteemi ülesehitus

§ 4. Infosüsteemi ülesehitus (1) Infosüsteem koosneb: 1) elektroonsetest alusandmetest; 2) elektroonsest andmebaasist; 3) arhiveeritud infosüsteemi andmetest. (2) Infosüsteemi peetakse elektroonselt. § 5. Infosüsteemi andmete kaitse (1) Infosüsteemi turvaklass on K2T2S2. (2) Infosüsteemi turbeaste on keskmine (M). § 6. Andmete õiguslik tähendus Infosüsteemi andmetel on informatiivne tähendus.

3. peatükk Andmete esitajad, andmete koosseis ja infosüsteemi kandmine

§ 7. Andmete infosüsteemi esitamine (1) Infosüsteemi esitavad andmeid: 1) joogivee käitleja – joogivee käitleja andmed ja veevärgi või joogiveeallika andmed; 2) loodusliku mineraalvee või allikavee käitleja – loodusliku mineraalvee või allikavee käitleja andmed, loodusliku mineraalvee või allikavee allika andmed ja loodusliku mineraalvee või allikavee andmed; 3) supluskoha valdaja – supluskoha valdaja andmed ja supluskoha andmed;

3

4) ujula valdaja – ujula valdaja andmed, ujula andmed ja basseini andmed. (2) Infosüsteemi esitatakse andmed elektroonselt. § 8. Andmevahetus (1) Riiklike andmekogude või infosüsteemide vaheline teabevahetus toimub vastavalt avaliku teabe seaduses või selle alusel määratud õigusaktis nimetatud nõuetele. (2) Infosüsteem saab järgmisi andmeid järgmistest andmekogudest ja infosüsteemidest: 1) äriregister – veekäitleja või valdaja ärinimi, registrikood ja kontaktandmed; 2) rahvastikuregister – infosüsteemi andmete esitaja isikukood ja nimi; 3) aadressandmete süsteem – aadressandmed käitleja või valdaja ning veevärgi või joogiveeallika, loodusliku mineraalvee või allikavee allika, ujula või supluskoha kohta; 4) Eesti looduse infosüsteem – puurkaevu passinumber, sügavus ja olek, puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus, põhjaveekogum, põhjaveekiht koos stratigraafilise indeksiga, veekogu nimi, aadress ja koordinaadid; 5) Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laboriinfosüsteem EstLIMS – veeproovide tulemuste katseprotokollid; 6) Terviseameti labori infosüsteem – veeproovide tulemuste katseprotokollid, proovivõtukaaskirjad. § 9. Andmete kandmine infosüsteemi (1) Vastutav töötleja kannab järelevalve käigus kogutud veeproovide ja veekäitlejate poolt esitatud veeproovide ja nende kvaliteedi andmed infosüsteemi kohe pärast andmete esitamist või järelevalve tulemuste selgumist. (2) Infosüsteemi kantakse andmed järgmiste alusandmete alusel: 1) joogivee kontrollikava ja joogiveeallika kontrollikava alusel võetud proovide, järelevalve käigus võetud proovide ja lisauuringute proovivõtu- ja katseprotokollid; 2) loodusliku mineraalvee ja allikavee kvaliteedi kontrollimise proovivõtu- ja katseprotokollid; 3) suplusvee seirekalendri täitmiseks võetud proovide ja lisauuringute proovivõtu- ja katseprotokollid; 4) ujulavee kvaliteedi kontrollimise proovivõtu- ja katseprotokollid; 5) järelevalve andmed; 6) muud asjakohased andmed. (3) Vastutavale töötlejale paberil esitatud alusandmed digiteeritakse. § 10. Andmete täpsem koosseis (1) Joogivee käitleja andmed: 1) ettevõtja korral ärinimi ja registrikood; 2) juriidiline aadress; 3) tegutsemispiirkond; 4) tegevusaadress(id); 5) esindaja ja/või vastutava isiku kontaktandmed; 6) olek (tegutsev, tegevuse lõpetanud); 7) vee erikasutusluba (number, kehtivuse kuupäev); 8) joogivee käitleja valduses olevate veevärkide nimekiri; 9) joogivee käitleja valduses või kasutuses olevate joogiveeallikate nimekiri; 10) andmete esitaja nimi ja isikukood. (2) Veevärgi andmed: 1) nimetus;

4

2) ID; 3) koordinaadid; 4) tarbijate arv; 5) edastatav joogivee hulk m³/ööpäevas ja m³/aastas; 6) varustatav piirkond (maakond/maakonnad, vald/vallad, asula/asulad); 7) joogivee käitleja ärinimi või füüsilise isiku nimi; 8) vastutav isik ja tema kontaktandmed; 9) veevärgi ühisveevarustuse piirkonda kinnitava omavalitsuse otsuse number ja kuupäev; 10) arengukava kinnitamise kuupäev ja kinnitaja; 11) veevärgi tüüp ettevõtte põhitegevusala järgi; 12) järelevalve staatus; 13) riskikategooria; 14) joogivee kontrolli kava kooskõlastamise kuupäev ja aastad, mis ajani on kontrollikava kinnitatud; 15) veevärgi torustiku ehitus; 16) viimase inspekteerimise kuupäev ja inspekteerija; 17) veevärgiga seotud veeallikad; 18) rajatised; 19) proovivõtukohad (proovivõtukoha nimi, aadress, koordinaadid, asukoha täpsustus, veeallika liik, proovivõtukoha liik, proovivõtukoha liigitus); 20) ajutiste tarbijate arv. (3) Veevärgivee kvaliteedi ja proovi andmed: 1) proovi liik; 2) uuritud vee liik; 3) proovivõtukoht; 4) proovivõtu kuupäev ja kellaaeg; 5) joogivee proovivõtja nimi ja ametikoht; 6) joogivee proovivõtja atesteerimistunnistuse number; 7) uuritud näitaja; 8) uuritud näitaja sisaldus, väärtus ja ühik; 9) proovivõtu eesmärk; 10) proovivõtu metoodika; 11) proovinõu numbrid; 12) proovi transportimise tingimused; 13) proovivõtuprotokolli number; 14) kaaskirja number; 15) katseprotokolli number; 16) laboratoorse uuringu tehnilised andmed (proovi kood laboris, proovi laborisse saabumise aeg, kasutatud meetod, täpsuse nõuded, analüüsi tegemise aeg); 17) laboratoorse uuringu tegija (asutus). (4) Joogiveeallika andmed: 1) nimetus; 2) katastri number; 3) puurkaevu registrikood; 4) passi number; 5) joogivee käitleja või joogiveeallika valdaja; 6) aadress; 7) koordinaadid; 8) veeallika tüüp; 9) põhjaveekiht ja indeks; 10) kaevu sügavus; 11) tootlikkus (m³/ööpäevas); 12) veeklass; 13) sanitaarkaitseala ulatus meetrites;

5

14) puurkaevu kaitstus reostuse eest (suue suletud, nähtav, kaitstud); 15) majandustegevuse toimumine; 16) olek (likvideeritud, kasutuses, reservis); 17) vee töötlemise viis; 18) joogiveeallika kontrollikava kehtivuse aeg; 19) viimase inspekteerimise kuupäev ja inspekteerija; 20) proovivõtukohad (proovivõtukoha nimi, aadress, koordinaadid, asukoha täpsustus, veeallika liik, proovivõtukoha liik, proovivõtukoha liigitus). (5) Joogiveeallika vee kvaliteedi ja proovide andmed: 1) proovi liik; 2) uuritud vee liik; 3) proovivõtukoht; 4) proovivõtu kuupäev ja kellaaeg; 5) veeproovi võtja nimi ja ametikoht; 6) joogivee proovivõtja atesteerimistunnistuse number; 7) uuritud näitaja; 8) uuritud näitaja sisaldus, väärtus ja ühik; 9) proovivõtu eesmärk; 10) proovivõtu metoodika; 11) proovinõu numbrid; 12) proovi transportimise tingimused; 13) proovivõtuprotokolli number; 14) kaaskirja number; 15) katseprotokolli number; 16) laboratoorse uuringu tehnilised andmed (proovi kood laboris, proovi laborisse saabumise aeg, kasutatud meetod, täpsuse nõuded, analüüsi tegemise aeg); 17) laboratoorse uuringu tegija (asutus). (6) Ujula valdaja andmed: 1) ettevõtja korral ärinimi; 2) registrikood; 3) kontaktandmed; 4) esindaja ja tema kontaktandmed; 5) olek (tegutsev, tegevuse lõpetanud); 6) valdaja valduses olevad ujulad. (7) Ujula andmed: 1) nimi; 2) aadress; 3) koordinaadid; 4) tüüp; 5) kasutajad; 6) valdaja; 7) seotud joogiveevärk või joogiveeallikas; 8) ujulas olevad basseinid; 9) viimase inspekteerimise kuupäev; 10) inspekteerija. (8) Basseini andmed: 1) nimi; 2) kood; 3) rühma kood; 4) tüüp; 5) koormus; 6) veevahetustüüp;

6

7) suurus; 8) viimase inspekteerimise kuupäev; 9) inspekteerija; 10) proovivõtukohad (proovivõtukoha nimi, aadress, koordinaadid, asukoha täpsustus, veeallika liik, proovivõtukoha liik). (9) Basseinivee kvaliteedi ja proovide andmed: 1) proovi liik; 2) uuritud vee liik; 3) proovivõtukoht; 4) proovivõtu kuupäev ja kellaaeg; 5) veeproovi võtja nimi ja ametikoht; 6) uuritud näitaja, selle sisaldus, väärtus ja ühik; 7) proovivõtu eesmärk ja metoodika; 8) proovinõu numbrid; 9) proovi transportimise tingimused; 10) proovivõtuprotokolli number; 11) kaaskirja number; 12) katseprotokolli number; 13) laboratoorse uuringu tehnilised andmed (proovi kood laboris, proovi laborisse saabumise aeg, analüüsi tegemise aeg, kasutatud meetodid, täpsuse nõuded); 14) laboratoorse uuringu tegija (asutus). (10) Supluskoha valdaja andmed: 1) ettevõtja korral ärinimi; 2) registrikood; 3) kontaktandmed; 4) esindaja ja tema kontaktandmed; 5) olek (tegutsev, tegevuse lõpetanud); 6) valduses olevad supluskohad. (11) Supluskoha andmed: 1) nimi; 2) ID; 3) supluskohtade grupi ID; 4) tüüp (avalik, mitteavalik); 5) asukoht (maakond, vald, asula); 6) koordinaadid; 7) veekogu nimi, mille ääres supluskoht asub; 8) veekogu tüüp; 9) hinnatav suurim külastavate inimeste arv suplushooajal; 10) rannajoone pikkus; 11) seirekalendri kooskõlastamise kuupäev; 12) viimase proovivõtu kuupäev; 13) viimase inspekteerimise kuupäev; 14) inspekteerija; 15) proovivõtukohad (proovivõtukoha nimi, aadress, koordinaadid, asukoha täpsustus, veeallika liik, proovivõtukoha liik). (12) Supluskohavee kvaliteedi ja proovide andmed: 1) proovi liik (järelevalve alusel); 2) proovi liik (seirekalendri alusel); 3) uuritud vee liik; 4) proovivõtukoht; 5) proovivõtu kuupäev ja kellaaeg; 6) veeproovi võtja nimi ja ametikoht;

7

7) uuritud näitaja; 8) uuritud näitaja sisaldus/väärtus/ühik; 9) proovivõtu eesmärk; 10) proovivõtu metoodika; 11) proovinõu numbrid; 12) proovi transportimise tingimused; 13) proovivõtuprotokolli number; 14) kaaskirja number; 15) katseprotokolli number; 16) laboratoorse uuringu tehnilised andmed (proovi kood laboris, proovi laborisse saabumise aeg, kasutatud meetod, täpsuse nõuded, analüüsi tegemise aeg); 17) laboratoorse uuringu tegija (asutus). (13) Loodusliku mineraalvee või allikavee käitleja andmed: 1) ärinimi; 2) registrikood; 3) aadress; 4) esindaja kontaktandmed; 5) olek (tegutsev, tegevuse lõpetanud); 6) valduses olevad looduslikud mineraalvee või allikavee allikad. (14) Loodusliku mineraalvee või allikavee allika andmed: 1) puurkaevu nimetus; 2) katastri number; 3) puurkaevu registrikood; 4) passi number; 5) puurkaevu valdaja; 6) puurkaevu aadress; 7) koordinaadid; 8) põhjaveekiht ja indeks; 9) kaevu sügavus; 10) tootlikkus (m³/ööpäevas); 11) sanitaarkaitseala ulatus meetrites; 12) puurkaevu kaitstus reostuse eest (suue suletud, nähtav); 13) olek (likvideeritud, kasutuses, reservis); 14) vee töötlemise viis; 15) puurkaevu viimase inspekteerimise kuupäev ja inspekteerija; 16) proovivõtukohad (proovivõtukoha nimi, aadress, koordinaadid, asukoha täpsustus, veeallika liik, proovivõtukoha liik, proovivõtukoha liigitus). (15) Loodusliku mineraalvee või allikavee allika vee kvaliteedi ja proovide andmed: 1) proovi liik; 2) uuritud vee liik; 3) proovivõtukoht; 4) proovivõtu kuupäev ja kellaaeg; 5) veeproovi võtja nimi ja ametikoht; 6) uuritud näitaja; 7) uuritud näitaja sisaldus/väärtus/ühik; 8) proovivõtu eesmärk; 9) proovivõtu metoodika; 10) proovinõu numbrid; 11) proovi transportimise tingimused; 12) proovivõtuprotokolli number; 13) kaaskirja number; 14) katseprotokolli number;

8

15) laboratoorse uuringu tehnilised andmed – proovi kood laboris, proovi laborisse saabumise aeg, kasutatud meetod, täpsuse nõuded, analüüsi tegemise aeg; 16) laboratoorse uuringu tegija (asutus). (16) Loodusliku mineraalvee või allikavee andmed: 1) käitleja ärinimi 2) toote nimetus; 3) pakendatava vee hulk; 4) loodusliku mineraalvee tunnustatus (jah/ei); 5) loodusliku mineraalvee tunnustamise kuupäev; 6) kasutatava allika nimi; 7) kasutatava puurkaevu asukoht; 8) seotud veeallikad; 9) proovivõtukohad (proovivõtukoha nimi, aadress, koordinaadid, asukoha täpsustus, veeallika liik, proovivõtukoha liik, proovivõtukoha liigitus). (17) Loodusliku mineraalvee või allikavee kvaliteedi ja proovide andmed: 1) proovi liik; 2) uuritud vee liik; 3) proovivõtukoht; 4) proovivõtu kuupäev ja kellaaeg; 5) veeproovi võtja nimi ja ametikoht; 6) uuritud näitaja; 7) uuritud näitaja sisaldus/väärtus/ühik; 8) proovivõtu eesmärk; 9) proovivõtu metoodika; 10) proovinõu numbrid; 11) proovi transportimise tingimused; 12) proovivõtuprotokolli number; 13) kaaskirja number; 14) katseprotokolli number; 15) laboratoorse uuringu tehnilised andmed (proovi kood laboris, proovi laborisse saabumise aeg, kasutatud meetod, täpsuse nõuded, analüüsi tegemise aeg); 16) laboratoorse uuringu tegija (asutus).

4. peatükk Infosüsteemile ligipääs, andmete väljastamine ja säilitamine

§ 11. Andmete õigsuse tagamine ja andmete muutmine (1) Vastutav töötleja sõlmib andmete esitajaga kokkuleppe, milles määratakse kindlaks enesekontrolli käigus võetud veeproovide andmete infosüsteemi sisestamise õigused ja kord, sealhulgas võidakse kokku leppida, et vastutav töötleja sisestab infosüsteemi andmete esitaja enesekontrolli käigus võetud veeproovide analüüsi tulemused. (2) Infosüsteemile esitatud andmete õigsuse ja õigeaegsuse eest vastutab andmete esitaja. (3) Infosüsteemi kantud andmete muutumise korral esitab andmete esitaja vastutavale töötlejale uued andmed või parandab need tulenevalt pooltevahelisest kokkuleppest ise esimesel võimalusel kümne tööpäeva jooksul. (4) Infosüsteemi kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks on infosüsteemi vastutaval töötlejal õigus teha andmete esitajale täpsustavaid päringuid. (5) Infosüsteemi kantud andmete vigade või ebatäpsuste avastamise korral parandab andmed vastutav töötleja kahe tööpäeva jooksul andmete saamisest. Tulenevalt pooltevahelisest

9

kokkuleppest on andmete esitajal võimalik sisestada infosüsteemi uued andmed enesekontrolli käigus võetud veeproovide kohta ise, kui esialgsetes andmetes ilmneb ebatäpsusi. (6) Infosüsteemist väljastatavate andmete õigsuse eest vastutab vastutav töötleja. § 12. Andmete logimine Volitatud töötleja tagab infotehnoloogiliste vahenditega infosüsteemis tehtud logid kande vaatamise, lisamise, muutmise ja kustutamise kohta, võimaldades tuvastada töötlemistoimingu teinud isiku ja töötlemise aja. § 13. Juurdepääs andmetele ja andmete väljastamine (1) Juurdepääs infosüsteemi andmetele ja andmete väljastamine võimaldatakse kooskõlas avaliku teabe seaduse, isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktide ja käesoleva määruse nõuetega. (2) Infosüsteemist väljastatavate andmete õigsuse eest vastutab vastutav töötleja. (3) Vastutav töötleja tagab avalikkusele veebilehe kaudu juurdepääsu infosüsteemi andmete põhjal koostatud statistilistele andmetele ja vee kvaliteedi andmetele. (4) Vastutav töötleja avalikustab avaandmetena järgmised andmed: 1) basseinide veeproovid; 2) joogiveeallikate veeproovid; 3) loodusliku mineraalvee ja allikavee allikate veeproovid; 4) loodusliku mineraalvee ja allikavee veeproovid; 5) supluskohtade veeproovid; 6) veevärkide veeproovid; 7) veekäitlejate andmed; 8) joogiveeallikate andmed; 9) ujulate valdajate andmed; 10) ujulate andmed; 11) basseinide andmed; 12) supluskohtade valdajate andmed; 13) veevärkide andmed; 14) supluskohtade andmed; 15) loodusliku mineraalvee ja allikavee käitlejate andmed; 16) loodusliku mineraalvee ja allikavee allikate andmed; 17) loodusliku mineraalvee ja allikavee andmed. (5) Vastutav töötleja peab arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid andmeid on infosüsteemist väljastatud või muul moel töödeldud. § 14. Andmete säilitamine (1) Infosüsteemi andmeid säilitatakse tähtajatult alates nende kandmisest infosüsteemi. (2) Paberil alusandmeid säilitatakse viis aastat alates nende tekkimisest. (3) Logisid säilitatakse viis aastat alates nende tekkimisest.

5. peatükk Infosüsteemi järelevalve, rahastamine ja lõpetamine

10

§ 15. Infosüsteemi järelevalve Järelevalvet infosüsteemi pidamise üle tehakse õigusaktides sätestatud korras. § 16. Infosüsteemi rahastamine Infosüsteemi pidamist ning hooldus- ja arendustöid rahastatakse riigieelarvest selleks vastutavale ja volitatud töötlejale eraldatud vahenditest. § 17. Infosüsteemi lõpetamine (1) Infosüsteemi lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister. (2) Infosüsteemi andmete üleandmisel tuleb eraldi otsusega määrata andmete üleandmise või hävitamise kord ja tegevuse tähtaeg. (3) Infosüsteem lõpetatakse avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

6. peatükk Rakendussätted

§ 18. Üleminekusätted Alates 1. jaanuarist 2023. a. kohaldatakse logide säilitamisele § 14 lõikes 3 nimetatud tähtaega ning logid, mis on selleks ajaks vanemad kui 5 aastat, kustutakse. § 19. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2025. a. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Nele Labi asekantsler kantsleri ülesannetes

Sotsiaalministri määruse „Vee terviseohutuse infosüsteemi põhimäärus“ seletuskiri

1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vee terviseohutuse infosüsteemi põhimäärusega reguleeritakse joogi-, suplus- ja ujulavee ning loodusliku mineraalvee ja allikavee kvaliteedi andmete kogumist, töötlemist ja avalikustamist ning infosüsteemi haldamist. Infosüsteemi kogutakse ka isikustamata andmeid, mis on seotud inimese terviseriskidega. Vee terviseohutuse infosüsteemi haldab vastutava töötlejana Terviseamet alates 2011. aastast. Määrusega kehtestatakse põhimäärus terviktekstina seoses rahvatervishoiu seaduse jõustumisega 2025. aasta 1. septembril, mis asendab kehtetuks tunnistatavat rahvatervise seadust. Võrreldes kehtiva põhimäärusega sisulisi muudatusi ei tehta. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna nõunik Ramon Nahkur ([email protected]). Määruse juriidilise analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets ([email protected]). Andmekaitse õigusliku analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna andmekaitseõiguse juht Nele Nisu ([email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). Määruse koostamise juures oli Terviseamet (Aune Annus-Urmet). 1.3. Märkused Määrus on seotud rahvatervishoiu seaduse (edaspidi RTHS) jõustumisega 2025. aasta 1. septembril, mis hakkab asendama rahvatervise seadust Seoses rahvatervishoiu seaduse jõustumisega on vaja kehtestada uuesti rakendusaktid. Määrusega asendatakse seni kehtinud tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määrus nr 15 „Vee terviseohutuse infosüsteemi põhimäärus“ (edaspidi kehtiv määrus). Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 29 lõike 5 alusel. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Võrreldes kehtiva määrusega sisulisi muudatusi ei tehta, seega andmekaitse eesmärkidele määrus mõju ei avalda. Määrus koosneb 19 paragrahvist. Paragrahvis 1 sätestatakse infosüsteemi asutamine, selle pidamise eesmärk ja nimetus. Vee terviseohutuse infosüsteemi peetakse joogi-, suplus- ja basseinivee, loodusliku mineraalvee ja allikavee kvaliteedi kohta andmete kogumiseks, terviseohutuse analüüsiks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks. Paragrahvis 2 sätestatakse vee terviseohutuse infosüsteemi vastutav ja volitatud töötleja. Infosüsteemi vastutav töötleja on Terviseamet, mis tuleneb juba RTHS § 29 lõikest 4, kes on tegelik andmehaldaja lähtuvalt infosüsteemi eesmärkidest ja kellel on asjakohane positsioon arenduste juhtimiseks ja sellega ka vastutuse võtmiseks. Infosüsteemi volitatud töötleja on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Sotsiaalministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisala asutuste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste arendamise, haldamise ja pakkumise ülesannetes.

2

Paragrahvis 3 sätestatakse vastutava ja volitatud töötleja ülesanded. Vastutava töötleja (Terviseamet) ülesanne on juhtida infosüsteemi pidamist ning kehtestada infosüsteemi andmetele juurdepääsu ja infosüsteemi andmete töötlemise kord. Samuti on vastutava töötleja ülesanneteks andmete väljastamine ja selle üle arvestuse pidamine, järelevalve infosüsteemi volitatud töötlejate tegevuse üle ning muud infosüsteemiga seotud koordineeriva iseloomuga ülesanded. Vastutav töötleja koostab andmete põhjal perioodiliselt statistilisi kokkuvõtteid, tagab turbealase info pideva analüüsimise ja turvariskide väljaselgitamise, võtab andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks kasutusele infosüsteemi turvanõuetele vastavad turvameetmed ning täidab muid vastutava töötleja ülesandeid õigusaktides sätestatud ulatuses. Volitatud töötleja (Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus) tagab infosüsteemi igapäevaseks toimimiseks vajalikud tegevused: analüüsi- ja arendustööd, tööde testimise korraldamine, infosüsteemi pidamine, haldamine ja majutamine, turvameetmete rakendamine ja intsidentide käsitlemine, infosüsteemi kasutamise takistuste kõrvaldamine ja infosüsteemi töö tagamine, elektroonilise andmevahetuse korraldamine riigi infosüsteemi teiste andmekogudega, andmevahetuse kokkulepete sõlmimine õigusaktides sätestatud ulatuses ning muude volitatud töötleja ülesannete täitmine õigusaktides sätestatud ulatuses. Paragrahvis 4 sätestatakse infosüsteemi ülesehitus. Infosüsteemi koosneb elektroonsetest alusdokumentidest, elektroonsest andmebaasist ja arhiveeritud infosüsteemi andmetest. Paberil esitatud andmed kantakse Terviseameti poolt infosüsteemi (§ 8 lg 3). Paragrahvis 5 sätestatakse infosüsteemi andmete kaitse. Infosüsteemi andmete kaitse tagatakse käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse parameetrite hindamise kaudu vastavalt riigi infosüsteemide turvameetmete süsteemi nõuetele. Infosüsteemi kantud andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. Infosüsteemi turvaklass on K1T1S1 ja turbeaste on keskmine. Paragrahvis 6 sätestatakse, et infosüsteemi andmetel on informatiivne tähendus. Paragrahvides 7–10 sätestatakse infosüsteemi esitatavad ja kantavad andmed, nende andmete esitajad ning esitamise ja kandmise kord. Infosüsteemi esitavad andmeid erinevad riiklikud registrid, joogivee käitlejad, loodusliku mineraalvee või allikavee käitlejad, supluskoha valdajad ja ujula valdajad. Vastutav töötleja on kohustatud kandma paberil esitatud andmed infosüsteemi kohe peale andmete esitamist või järelevalve tulemuste selgumist. Paragrahvis 11 sätestatakse andmete õigsuse tagamine ja andmete muutmine. Andmete sisestaja võib olla nii andmete andja ise või ka vastutav töötleja ehk Terviseamet, arvestades, et andmete esitajal võib endal puududa võimekus või oskus enesekontrolli tulemused infosüsteemi sisestada. Selleks peab andmete esitaja sõlmima Terviseametiga kokkuleppe, milles määratakse kindlaks ujula ja veekäitleja enesekontrolli käigus võetud veeproovide andmete infosüsteemi sisestamise õigused ja kord. Enesekontrolli käigus võetud veeproovide analüüside tulemuste andmete sisestamise õiguse võib andme andja anda volitusega Terviseametile. Infosüsteemi kantud andmete muutumise korral esitab andmete esitaja vastutavale töötlejale uued andmed, mille alusel vastutav töötleja muudab kande või teeb andmete esitaja seda vastavalt kokkuleppele ise. Ebaõigete andmete avastamise korral suletakse need kuni andmete parandamiseni. Infosüsteemi esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja. Infosüsteemi kantud andmete vigade või ebatäpsuste avastamise korral parandab andmed vastutav töötleja, v.a juhul, kui sellekohane õigus on antud edasi andmete esitajale pooltevahelise kokkuleppega. Paragrahvis 12 sätestatakse, et volitatud töötleja tagab infotehnoloogiliste vahenditega infosüsteemis tehtud logid kande vaatamise, lisamise, muutmise ja kustutamise kohta, võimaldades tuvastada töötlemistoimingu teinud isiku ja töötlemise aja.

3

Paragrahvis 13 sätestatakse juurdepääs infosüsteemi andmetele ja andmete väljastamine. Juurdepääs infosüsteemi andmetele ja andmete väljastamine võimaldatakse kooskõlas avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktidega. Infosüsteemist väljastatavate andmete õigsuse eest vastutab vastutav töötleja. Samuti tagab vastutav töötleja avalikkusele veebilehe kaudu juurdepääsu infosüsteemi andmete põhjal koostatud statistilistele andmetele isikustamata kujul. Lõikes 4 sätestatakse ka nimekiri andmetest, mis avalikustatakse avaandmetena. Vastutav töötleja peab arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid andmeid on infosüsteemist väljastatud. Paragrahvis 14 sätestatakse infosüsteemi andmete säilitamine. Infosüsteemi andmeid säilitatakse tähtajatult. Kuna paljud veevõrgud on omavahel seotud, siis on oluline, et juhul kui mõni veevõrk likvideeritakse, oleks info selle veevõrgu kohta alles. Digitaalseid alusdokumente säilitab volitatud töötleja dokumendiliigi säilitustähtaja järgi. Logiandmete säilitamise tähtajana nähakse määruses ette viis aastat. Paragrahvis 15 sätestatakse, et järelevalvet infosüsteemi pidamise üle tehakse õigusaktides sätestatud korras (nt Andmekaitse Inspektsioon oma pädevuse piires). Paragrahvis 16 sätestatakse infosüsteemi rahastamine. Infosüsteemi pidamist ning hooldus- ja arendustöid rahastatakse riigieelarvest vastutavale ja volitatud töötlejale selleks otstarbeks eraldatud vahenditest. Paragrahvis 17 sätestatakse infosüsteemi lõpetamine. Infosüsteemi lõpetamine toimub valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul avaliku teabe seaduses sätestatud korras. Lõpetamisel määratakse eraldi otsusega infosüsteemi andmete üleandmise või hävitamise kord ja tähtaeg. Paragrahvis 18 sätestatakse õigusselguse eesmärgil üleminekusäte nagu ka kehtivas määruses, ehk alates 1. jaanuarist 2023. a. kohaldatakse logide säilitamisele § 14 lõikes 3 nimetatud tähtaega ning logid, mis on selleks ajaks vanemad kui 5 aastat, kustutakse. Paragrahvis 19 sätestatakse määruse jõustumisajana 1. september 2025. a, mis on rahvatervishoiu seaduse jõustumise aeg. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega ega ole vastuolus ELi õigusega. Eelnõu toetab joogivee direktiivi (EL) 2020/2184 rakendamist. 4. Määruse mõjud Võrreldes kehtiva määrusega tehakse üksnes väikesed muudatused, mis ei oma mõju ning seetõttu ei käsitleta seletuskirjas ka mõjusid. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega täiendavaid tulusid ega kulusid riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse üksustele ei kaasne. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2025. a. Jõustumise aeg on seotud uue rahvatervishoiu seaduse jõustumise ajaga. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele. Kliimaministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega ja samuti saatis märkusi Terviseamet. Märkustega arvestamise tabel on seletuskirjale lisatud.

1

Sotsiaalministri määruse „Vee terviseohutuse infosüsteemi põhimäärus“ seletuskirja juurde

Lisa

Kooskõlastustabel

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

Kliimaministeerium

1. 1. Jätta eelnõu § 7 lõikest 9, § 9 lg 4 punktist 4 ja lg 14 punktist 4 teksti osa „passi

number“ välja.

Põhjendus: Eelnõu § 7 lg 9, § 9 lg 4 ja lg 14 on nimetatud andmete koosseisus

"puurkaevu passinumber". Puurpassi väljastamise kohustus oli määratud

keskkonnaministri 30. jaanuari 1997. a nr 8 „Põhjavee uurimise, kasutamise ja

kaitse korra ning puurkaevude projekteerimise, puurimise, konserveerimise ja

likvideerimise korra kehtestamine“ määrusega, mis on kehtetuks tunnistatud 17.

juulil 2010 aastal.

Keskkonnaministri 09. juuli 2015 nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni,

puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja

ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise,

rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise

korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa

taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või

kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse

kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise

vormid“ määruse (edaspidi puurkaevu määrus) kohaselt ei ole puurkaevu tehnilise

passi väljastamine enam kohustuslik, mistõttu ei ole enam uute kaevude lisamisel

passi numbrit vaja ning tehniline pass ei kuulu andmebaasidesse esitatavate andmete

koosseisu.

Mittearvestatud. Praeguses infosüsteemis on puurkaevu

passinumbri väli olemas ja Terviseametil oma tööga seoses

vajalik ja kasutuses. Uute puurkaevude puhul, kui tehnilist

passi ei väljastata, jäetakse väli tühjaks.

2.

2

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

Täpsustada eelnõu § 7 lõikes 9 kasutatud tekstiosa „kasutuses, suletud või reservis“.

Põhjendus: Eelnõu § 7 lg 9 kohaselt saab puurkaevu olek olema kas „kasutuses“,

„suletud“ või „reservis“. Need puurkaevu olekud ei ole vastavuses eelpool

nimetatud keskkonnaministri

puurkaevu määrusega kehtestatud mõistetega puurkaevu rajamise,

kasutuselevõtmise, ümberehitamise, konserveerimise ja lammutamise osas. Eelnõus

kasutatud puurkaevu „suletud“ ja „reservis“ olekud jäävad arusaamatuks, kuna

„suletud“ puurkaevu on siiski võimalik kasutada, kui see ei ole just kui lammutatud

ning „reservis“ võib olla konserveeritud puurkaev, mida hetkel ei kasutata, kuid

sama hästi võib see puurkaev olla kasutusest välja, ümberehitamisel või

lammutamisel. Palume täpsustada kasutatavaid mõisteid või viia neid vastavusse

määruses nr 43 kasutatud mõistetega.

Arvestatud. Eelnõu sõnastust täpsustatud (sulgude osa

eemaldatud).

3. Lisada eelnõu § 7 lõikes 9 sõna „põhjaveekogum“.

Põhjendus: keskkonnakaitse seisukohast on tähtis teada, kas ja millist mõju teatud

põhjaveekogumile avaldab veevõtt konkreetsest puurkaevust. Pakutav

täiendusmuudatus lihtsustab seoste loomist põhjaveekogumite ja nende

seisundihinnangutega ning võimaldab paremini hinnata muudatustrende põhjavee

seisundi osas.

Arvestatud

4. Täpsustada eelnõu § 8 lõike 1 teksti osa „nende kvaliteedi andmed“.

Põhjendus: eelnõu § 8 lõikes 1 on kirjas, et vastutav töötleja kannab järelevalve

käigus kogutud veeproovide ja nende kvaliteedi andmed. Praegu jääb arusaamatuks,

mis on mõeldud veeproovide kvaliteedi andmete all - kas tegu on võetud

veeproovide analüüside tulemuste andmetega? Eelnõus kasutatud mõiste

„kvaliteet“ tekitab segadust, kuna joogivee kvaliteet on määratud sotsiaalministri

24. septembri 2019 määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja

analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ § 3 lõikega 3 ning tegu on

piirväärtustega, mille ületamisel ei loeta joogivett enam tervislikuks ja puhtaks.

Arvestatud. Eelnõu sõnastust täpsustatud.

5. Täpsustada eelnõu § 9 lõikes 2 kasutatud mõiste “arengukava“.

Põhjendus: eelnõu § 9 lõike 2 kohaselt tuleb esitada andmed arengukava

kinnitamise kuupäeva ja kinnitaja kohta, kuid jääb arusaamatuks, kas on mõeldud

Arvestatud. Määruse sõnastust täpsustatud.

3

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiskava „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

seaduse“ tähenduses või mõnda muud arengukava.

6. Täpsustada eelnõu 9 lg 4 punktis 9 ja lg 14 punktis 8 toodud „indeks".

Põhjendus: eelnõu § 9 lg 4 punkti 9 ja lg 14 punkti 8 kohaselt tuleb joogiveeallika

ning loodusliku mineraalvee või allikavee allika osas esitada andmed indeksi kohta,

kuid pole täpsustatud, mis indeksiga tegu on.

Selgitatud. „Indeks“ võetud otse VEKAst, kuna seal on

peatükk 2.2 „Puurkaevu andmed“ all esitatud:

Põhjaveekiht ja indeks.

7. Jätta välja eelnõu § 9 lg 4 punktist 12 sõna „veeklass“.

Põhjendus: eelnõu § 9 lg 4 punkti 12 kohaselt tuleb joogiveeallika puhul esitada

muuhulgas andmed veeklassi kohta, kuid ei ole arusaadav, mis on mõeldud selle all.

Kas tegu on vee kvaliteediklassi(de)ga, mis on defineeritud sotsiaalministri 02.

jaanuari 2003 määruse nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada

kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ lisaga 2? Antud

määrus on kehtetuks tunnistatud ning selle järelkäija-määruses, milleks on

sotsiaalministri 24. septembri 2019 a. määruses nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja

kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“, mõistet „vee kvaliteediklass“ põhjavee

kui joogiveeallika puhul enam ei kasutata.

Mittearvestatud. Infosüsteemis on vanemad katseprotokollid

seotud hinnangute ja vee kvaliteediklasside piirmääradega,

seega on see Terviseameti töös kasutatav ning hetkel ei saa

seda määrusest välja jätta.

8. Ettepanek: palume tekitada vee terviseohutuse infosüsteemis tehnilist võimalust

filtreerida välja veeproovide võtmiskoht ehk eristada, kust on võetud veeproov.

Põhjendus: Antud teave võimaldab kindlaks määrata kohad, kus esinevad joogivee

kvaliteedi mittevastavused.

Selgitatud. Hetkel on infosüsteemis võimalik sorteerida,

filtreerida ja välja võtteid teha nii objektide kui

proovivõtukohtade alusel.

9. Lisada § 10 lõikesse 3 viide, mis aja jooksul tuleb muutunud andmed ära

uuendada.

Põhjendus: seletuskirjas on § 10 kirjelduses mainitud, et infosüsteemi kantud

andmete muutumise korral esitab andmete esitaja vastutavale töötlejale uued

andmed, mille alusel vastutav töötleja muudab kande kahe tööpäeva jooksul, või

teeb andmete esitaja seda vastavalt kokkuleppele ise. Samas eelnõu § 10 lg 3

puudub viide, mis aja jooksul tuleb muutunud andmed ära uuendada. Kuna

seletuskiri ei ole õiguslikult siduv, siis tuleks selguse huvides juba määruses

täpsustada, mis aja jooksul tuleb muutunud andmed ära uuendada (nt andmete

vigade või ebatäpsuste avastamise puhul on määruse § 10 lg 5 sätestatud

Arvestatud. Eelnõu § 11 lg 3 sõnastus ja seletuskiri

täpsustatud.

4

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

konkreetne kahe tööpäeva pikkune ajavahemik, mille jooksul tuleb andmed ära

parandada).

10.

Selguse huvides täiendada seletuskirja § 9 osas, mis on mõeldud konkreetse punkti

all.

Põhjendus: § 9 sätestatud andmekoosseis vajaks vähemalt seletuskirjas

kirjeldust/selgitust (kui just andmete esitajale ei ole selle kohta olemas nt täpsemat

süsteemi kasutusjuhendit), mida on konkreetse punkti all mõeldud (näiteks juba

korraks toodud märkus lg 2 punkti 10 kohta, kas selle osas on mõeldud

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava või mõnda muud arengukava).

Selgitatud. Eelnõu sõnastust muudetud. § 9 lg 2 punktis 10 on

mõeldud on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava.

Terviseamet

11. Peatükis 3 „Andmete edastamine ja kandmine infosüsteemi ning andmete

koosseis“ eristatakse infosüsteemi andmete esitajad (§ 7) ning andmevahetus

riiklike andmekogude ja infosüsteemide vahel (§ 8).

Senises määruses olid kõik andmeandjad loetletud ühes sättes infosüsteemi

andmete esitajatena. Praktikas esitavad infosüsteemi andmeid joogivee

käitleja, loodusliku mineraalvee või allikavee käitleja, supluskoha valdaja

ning ujula valdaja. Nimetatud isikud esitavad andmeid elektroonselt kas

infosüsteemi sisse logides või vastutavale töötlejale e-posti teel.

Lisaks toimub andmevahetus infosüsteemi liidestuse kaudu teiste

andmekogude ja infosüsteemidega. Vee terviseohutuse infosüsteem

(edaspidi VTI) on liidestatud äriregistri, rahvastikuregistri, aadressandmete

süsteemi, Eesti looduse infosüsteemi, Eesti Keskkonnauuringute Keskuse

laboriinfosüsteemi EstLIMS ning Terviseameti laboriinfo süsteemiga.

Nimetatud infosüsteemidest kanduvad andmed ning dokumendid

(protokollid) VTIsse liidestuse vahendusel. Seetõttu on mõistlik määruses

eristada andmete esitajad ning andmevahetus infosüsteemide ja

andmekogude vahel.

Arvestatud. Eelnõu täiendatud

12.

Eelnõu §-s 9 on täpsustatud andmeid, mida vastutav töötleja infosüsteemi

kannab. Sätte varasemas sõnastuses nimetati üksnes järelevalve käigus

kogutud andmed. Sätet on vajalik täiendada, sest praktikas kannab vastutav

töötleja infosüsteemi lisaks järelevalve käigus teostatud veeproovide

Arvestatud. Eelnõu täiendatud

5

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

andmetele ka veekäitlejate poolt esitatud veeproovide ja nende kvaliteedi

andmed.

13. Eelnõu §-s 10 on sätestatud andmete täpsem koosseis, milles on tehtud

järgmine muudatus:

kuivõrd piisav on joogivee kontrolli kava üldise info esitamine, siis on

loobutud § 10 lõike 2 punktis 14 joogivee kontrolli kava kooskõlastamise

kuupäeva ja aasta, mis ajani on kontrolli kava kinnitatud, esitamise nõudest.

Arvestatud. Eelnõu täiendatud

14. Veeseadusest tuleneb Terviseametile kohustus avalikustada teave joogivee

ja suplusvee kvaliteedinäitajate kohta. Avaliku teabe seadusest tuleneb

teabevaldajale kohustus avalikustada andmed keskkonnaseisundi,

keskkonnakahjustuste ja ohtlike keskkonnamõjude kohta. Nimetatud

kohustuse täitmiseks avaldab vastutav töötleja vee kvaliteedi andmed oma

veebilehel (eelnõu § 13 lõige 3). Lisaks sellele avalikustab vastutav töötleja

vee kvaliteediandmed ka avaandmetena Eesti avaandmete teabeväravas.

Eelnõu § 13 lõikes 4 on toodud nende andmete nimekiri, mida vastutav

töötleja avaandmetena avalikustab.

Arvestatud. Eelnõu täiendatud