Kiri

Gerli Brifik

Teenusejuht

AS Hoolekandeteenused

[email protected]

Teie nr

Meie 27.08.2025 nr 7-9/251076/2506206

Kontrollkäik Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskusesse

Austatud Gerli Brifik

Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 21. ja 22. jaanuaril 2025 Maarjamaa Hariduskolleegiumi

Emajõe õppekeskuse tegevust (edaspidi: õppekeskus või keskus).

Õppekeskus osutab kinnise lasteasutuse teenust (KLAT). Õppekeskus tegutses Haridus- ja

Teadusministeeriumi hallatava riigiasutusena. 1. juulil 2025 liideti Maarjamaa Hariduskolleegium

(haridusteenuse osa) Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooliga. Kinnise lasteasutuse teenust

osutab õppekeskuse ruumides edasi AS Hoolekandeteenused.

Kontrollkäigu ajal viibis õppekeskuses 24 noort. Õppekeskuse rühmakodud on hubased, noortel

on võimalik enda tube omal soovil kohandada. Õppekeskuse muud ruumid on avarad ning

korrastatud. Seda tõdesid õiguskantsleri nõunikud ka eelmise, 2021. aastal tehtud kontrollkäigu

ajal.

Õpilastel on head võimalused sportimiseks ja huviringides osalemiseks. Osa noori käib ka

väljaspool õppekeskust toimuvates huviringides ja treeningutel ning saab

rehabilitatsiooniteenuseid. Rühmakodudel on võimalik igal aastal kasutada kindel summa raha

ürituste ja väljasõitude korraldamiseks ning rühma tegevuseks vajalike vahendite soetamiseks.

Pärast teenuse osutamise lõppemist võib noor veel mõnda aega saada jätkutoe raames

õppekeskuses pakutavat mitmedimensioonilist pereteraapiat (MDF teraapia).

Õpilastele on jätkuvalt tagatud võimalus kohtuda oma perekonnaga privaatselt peremajas. Ka oma

mobiiltelefoni saavad noored kasutada privaatselt.

Õppekeskuse personal on üldjuhul toetav ning professionaalne. Noortega seotud muredele

püütakse konstruktiivselt leida lahendusi. Kui noore õppekeskuses viibimine võib olla tema tervise

seisukohast ohtlik (nt tugeva joobe korral, pärast pikemat äraolekut), kutsutakse olukorda hindama

ka kiirabi.

Järelevalvetöötajate töögraafik püütakse koostada selliselt, et läbiotsimise juures oleks alati

mõlemast soost töötaja.

2

Palun tagada, et kooli meditsiiniõel oleks ligipääs kogu tööks vajalikule terviseinfole ka pärast

kinnise lasteasutuse teenuse üleminekut Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalast

Sotsiaalministeeriumi vastutusvaldkonda (edaspidi üleminek). Ravimite andmine ja võtmine peab

olema korrektselt dokumenteeritud. Ravimeid tuleb käidelda nõuetekohaselt ning neid ei tohi

purustada, kui selle kohta puudub tervishoiutöötaja juhis. Asutuse tervishoiutöötaja ülesandeid

peab tema eemaloleku ajal täitma meditsiinilise haridusega töötaja.

Psühholoogi vastuvõtud ja MDF-teraapia peaksid jääma vähemalt senises mahus noortele

kättesaadavaks ka pärast üleminekut 2025. aasta suvel. Hea oleks, kui noor saaks (sarnaselt MDF-

teraapiaga) psühholoogi abi ka veel mõnda aega pärast õppekeskusest lahkumist jätkutoena.

Noortele, kelle emakeel ei ole eesti keel tuleks pakkuda psühholoogilist nõustamist keeles, mida

nad valdavad tasemel, mis on vajalik vabaks vestluseks psühholoogiga. Meeskonnale võiks toeks

olla vaimse tervise spetsialist(id) ning pakutavate teraapiate valikut võiks täiendada. Kui vaja, siis

tuleb leida lahendus, kuidas lubada noored õue jalutama ka siis, kui mõni neist soovib põhjendatult

tuppa jääda või tahab enne teisi õuest rühma naasta.

Seadus näeb ette, et kinnise lasteasutuse teenuse osutaja peab sisekorraeeskirjas sätestama teenust

saava lapse individuaalse tegevuskava koostamise ja uuendamise ning selle alusel arendavate ja

toetavate tegevuste läbiviimise korra. Teenuseosutaja peab võimalikult kiiresti koostama

õppekeskusesse saabunud noorele tegevuskava ning uuendama seda regulaarselt.

Palun sisustage väikerühmad hubasemalt ja tehke need lastesõbralikumaks. Kui õpilane soovib

vahetada rühma, sest ei saa kaaslastega hästi läbi, tuleb seda tõsiselt kaaluda. Noored võiks saada

kaasa rääkida rühmakodu menüü koostamisel.

Kodukülastusi ei tohi keelata karistuse või mõjutamise eesmärgil. Helistamiseks võiks anda päevas

rohkem kui 10-20 minutit ning kõik peavad saama telefoniga rääkida privaatselt. Tuleks tõsiselt

kaaluda, kas ja mis tingimustel jätkata noore arvutikasutust jälgida võimaldava arvutitarkvara

kasutamist.

Palun jälgida, et rühmakodus viibivatel noortel oleks alati võimalik pöörduda samast soost töötaja

poole ning et haavatavas olukorras noortega tegeleksid samuti nendega samast soost töötajad.

Noort ei tohiks rühma üksi jätta. Õppekeskuses peab olema pidevalt piisavalt töötajaid, nagu on

nõutud õigusaktides.

Toa läbiotsimise juures peab olema ka noor ise, kui seda ei takista tema tervislik seisund. Enne

noore ja tema asjade läbivaatust tuleb põhjalikult kaaluda, kas see on põhjendatud, seejuures

peavad läbiotsimise viis, ulatus ja sagedus olema proportsionaalsed.

Kinnise lasteasutuse teenust saava noore eraldusruumi paigutamisel tuleb järgida eraldamisele

kehtestatud nõudeid. Kui õpilane viibib näiteks lahtise või lukustamata uksega eraldusruumis

sunniviisiliselt, on sisuliselt tegemist eraldamisega seaduse mõttes. Sellised olukorrad tuleb

nõuetekohaselt dokumenteerida. Kui noor on rahunemas õppekeskuse fuajees või

lahtise/lukustamata uksega eraldusruumis, tuleks infosüsteemis kirjeldada, mis tingis sellise

otsuse ning lisada info eraldamise kestuse kohta.

Palun kaasake noori rühma käitumisreeglite koostamisse. Keeldude asemel võiks reeglites

sõnastada soovitused, kuidas tuleb käituda. Boonustabelites ja ka mujal tuleb hoiduda

halvustavatest hinnangutest.

3

Kodukülastuse tingimuste kehtestamisel tuleb arvestada noore õppimisvõimet. Rühmareeglid

peavad olema piisavalt selgelt sõnastatud, et kõigile oleks arusaadav, mis on keelatud ja mis mitte.

Telefoni kasutamiseks on ette nähtud minimaalne aeg, mida ei tohi vähendada, ka siis mitte, kui

soovitakse noort selle kaudu mõjutada. Hea oleks, kui nii noored kui ka õppekeskuse töötajad

peaksid ühiselt kokku lepitud reeglitest kinni.

Regulaarselt tuleb hinnata, kas õppekeskuse töötajate kutseoskused vajavad täiendamist. Hea

oleks, kui võimalikult paljud noortega kokku puutuvad töötajad saaksid regulaarselt

esmaabikoolitust. Töötajatele võiks pakkuda ka selliseid kursusi, milles omandatud oskusi saaksid

nad edasi anda noortele või millel töötajad saaksid osaleda koos noortega. Jätkata tuleks teenuse

sihtrühma eripära arvestavate spetsiifiliste (nt psüühikahäiretega seotud) koolitustega.

Meeskonnatöö tuleb korraldada selliselt, et personal tunneks end ka muudatusteks ette valmistades

ning hiljem neid ellu viies turvaliselt, usaldatuna ning toetatuna.

1. Meditsiiniline abi

Õpilaste terviseinfo kogumise, dokumenteerimise, määratud raviplaanide elluviimise ning

ravimite käitlemise eest vastutas kontrollkäigu ajal õppekeskuses täiskoormusega töötav

meditsiiniõde. Õde vormistab arstide juhiste põhjal raviplaanid, mis olid kontrollkäigul osalenud

eksperdi hinnangul selged ja meditsiinilise eriettevalmistuseta töötajatele lihtsasti mõistetavad.

Hea on, et õde on õpilastele kättesaadav nii õppetundide ajal kui ka pärast kooli õues viibimise

ajal. Õe ülesanne on teha ka tervisealast teavitus- ja ennetustööd ning hoolitseda selle eest, et

õpilastel oleksid vajalikud hügieeni- ja tervisekaitsevahendid. Enamasti saadab õde noori ka

väljaspool õppekeskust vaimse tervise õe ja psühhiaatri vastuvõtul. Kui noor soovib, tutvustab õde

talle tema haiguslugu.

Kui noor saabub õppekeskusesse, ei pruugi õde esimestel nädalatel uue õpilase terviseandmeid

näha. Mõnevõrra ebaselge oli, kuidas õde hakkab noorte terviseinfot nägema pärast üleminekut

2025. aasta suvel.

Rühmad saavad igale rühma õpilasele koostatud raviplaanid. Plaanide juures on esitatud tabelid,

millele annavad allkirja nii raviplaani järgi ravimit võtnud noor kui ka talle ravimi andnud töötaja.

Mõnes tabelis puudus ravimit andnud töötaja allkiri. Samuti jõudis kontrollkäigu meeskonnani

info, et ravimite hõlpsamaks manustamiseks on neid mõnikord purustatud, kuigi tervishoiutöötaja

pole sellekohast juhist andnud. Eksperdi hinnangul ei ole see lubatud ning võib õpilaste tervise

ohtu seada.

Ühtlasi selgus, et kui meditsiiniõde viibib õppekeskusest pikemalt eemal (nt puhkusel), ei ole tal

asendajat. Seetõttu peab osa tema ülesandeid täitma, sh ravimeid jagama meditsiinilise hariduseta

töötaja. Ka seda ei saa eksperdi hinnangul pidada õigeks ega jätkusuutlikuks praktikaks. Ka

õppekeskus kinnitas, et see ei ole parim lahendus, kuid seni ei ole koolitervishoiuteenuse osutaja

asendaja kaasamise võimalust ette näinud. Loodetavasti on siiski võimalik olukord kiiresti

lahendada.

Palun tagada, et kooli meditsiiniõel oleks ligipääs tema tööks vajalikule terviseinfole ka

pärast üleminekut. Ravimite andmine ja võtmine peab olema korrektselt dokumenteeritud.

Ravimeid tuleb käidelda nõuetekohaselt ning ilma tervishoiutöötaja vastava juhiseta ei tohi

4

neid manustamiseks purustada. Asutuse tervishoiutöötaja eemaloleku ajal peab teda

asendama meditsiinilise haridusega töötaja.

2. Teraapia ning vaba aja sisustamine

Kontrollkäigul kogutud materjalidest selgus, et mõnel noorel on olnud aeg-ajalt võimalik osaleda

oma kodukooli ja klassi õppetöös. See on hea praktika, sest kui õpilasel oma senise kooliga

koostöö katkeb, võib tal olla väga keeruline oma tavapärasesse klassi või ka kooli naasta. Selleks,

et noorel säiliks kontakt oma kooli ja/või klassiga, peavad oma pädevuse piires pingutama kõik

osapooled: kinnise lasteasutuse teenuse osutaja, noore võrgustik, kohalik omavalitsus,

Sotsiaalkindlustusamet, pered ja koolid. Ka kinnise lasteasutuse teenust reguleeriva õigusakti

seletuskirjas on tõdetud, et lapse elukohajärgne vald või linn peab koos teenuseosutaja ning

vajadusel koos tolle kohaliku omavalitsusega tagama, et lapsele pakutaks teenuse saamise ajal

tema vajadustele vastavat haridust (lk 20).

Hea meel on ka selle üle, et noortel oli õppekeskuses viibimise ajal võimalik saada jätkuvalt

teraapiaid, mis olid keskusesse saabumise ajal parajasti pooleli. Õppekeskuse kinnitusel oli ühel

õpilasel väga hea kontakt oma kodukooli sotsiaalpedagoogiga, kellega kohtuti teenuse saamise

lõpufaasis regulaarselt. Nii teenuseväline teraapia kui ka kontakt kodukooli spetsialistidega

toetavad noore edukat naasmist tavaellu.

Õppekeskuses pakutakse noortele psühholoogilist tuge ning keskuses töötavad MDFT-terapeudid.

MDF-teraapiat pakutakse nii eesti kui ka vene keeles ning terapeutidega kohtuvad noored ja pered

veel kolme kuu jooksul pärast keskusest lahkumist. Kontrollkäigu ajaks oli juba teraapias käinud

või käis parasjagu mitu noort. Kiiduväärt on, et teraapiat jätkati ka pärast seda, kui noor oli läinud

teist tüüpi kinnisesse asutusse.

MDF-teraapia (ja paljudele teistele teraapiate) saamise võimalused on teadupoolest üsna piiratud.

Seda olulisem on, et kinnise lasteasutuse teenuse sihtrühma kuuluvatel noortel oleks võimalik ka

pärast üleminekut käia pereteraapias vähemalt sama sageli, nagu nad seni on saanud. Õppekeskuse

noortel kindlasti kõige mugavam teenust saada õppekeskuses, sest teraapiaruumid paiknevad

õppekeskuse territooriumil asuvas peremajas.

Kontrollkäigul vesteldi ka õppekeskuse psühholoogiga, kellega noortel on üldjuhul usalduslik

suhe. Psühholoog ei nõusta õpilasi, kelle emakeel ei ole eesti keel, neile piisavalt arusaadavas

keeles. Psühholoogi kinnitusel püüab ta iga noorega kohtuda vähemalt kahe nädala jooksul pärast

noore õppekeskusesse saabumist.

Õiguskantsler toonitas ka eelmise kontrollkäigu kokkuvõttes (p 2), et teraapiat tuleks alustada

kohe, kui laps on õppekeskusesse suunatud. Teaduskirjanduses peetakse oluliseks, et noore

kinnisesse asutusse vastuvõtmisel hinnataks kohe ammendavalt tema teraapiavajadust, et määrata

noorele tema eripära arvestav raviplaan.1

Kontrollkäigul osalenud ekspert leidis, et asutuse meeskonnas võiks olla ka vaimse tervise õde.

Tema hinnangul oleks soovitatav osutada õppekeskuses ka emotsioonide reguleerimist ja

sotsiaalseid oskusi parandavat dialektilist käitumisteraapiat.

1 Vt nt R. V. Gutterswijk, C. H. Z. Kuiper, F. C. P. van der Horst, J. Jongerling, A. T. Harder, P. Prinzie. Behavioural

problems of adolescents in secure residential youth care: Gender differences and risk factors. Child & Family Social

Work. May 2023. Volume 28, Issue 2, lk 454-468.

5

Õppekeskuses on suur spordirajatistega hoov, kus noored saavad jalutada, nagu päevakavas on

ette nähtud. Õppekeskuse peahoones on suur võimla, hästivarustatud jõusaal ning väiksem

võimlemissaal. Noored saavad kasutada mitmesuguseid liikumisvahendeid (nt rulluisud, rattad,

suusad), olemas on piljardilaud. Noored kurtsid, et hoovis olevad kiiged on katki. Nad avaldasid

ka soovi, et hoovis oleks rohkem ronimisvõimalusi.

Õues viibimiseks on ette nähtud kindlad ajavahemikud. Näiteks koolipäevadel tuleb hoovis viibida

pärastlõunal tund aega. Nagu eelmise kontrollkäigu ajal väitsid noored ka seekord, et neil ei ole

võimalik jalutuskäigult varem tuppa minna, v.a siis, kui rühmakodus on samal ajal vähemalt kaks

kasvatuspedagoogi. Isegi siis, kui noorel hakkab õues külm, ei saa ta tuppa minna, sest töötaja ei

tohi jätta rühma järelevalveta. Töötajad kinnitasid, et väga külmade ilmadega ollakse õues lühemat

aega. On olnud juhtumeid, kus noor võtab tuppa pääsemiseks üleriided seljast ning viskab ennast

lumme.

Arusaadavalt on keeruline teha järelevalvet, kui rühma noored viibivad hajutatuna mitmes kohas

ning rühmakodu töötajatest on tööl vaid üks inimene. Sellegipoolest tuleb püüda mõista, mis

põhjusel noor keeldub õues jalutamisest või soovib varem tuppa minna (vt ka eelmise

kontrollkäigu kokkuvõte, lk 4). Kui õpilane ei saa mingil mõistetaval põhjusel õues jalutada (nt

kui ta on haige), peab asutus leidma lahenduse, et noor saaks turvaliselt olla siseruumis ning tema

kaaslased saaksid olla jätkuvalt õues.

Palun tagada, et psühholoogi vastuvõtud ja MDF-teraapia oleksid vähemalt senises mahus

noortele kättesaadavad ka pärast üleminekut 2025. aasta suvel. Hea oleks, kui pärast

õppekeskusest lahkumist oleks noorele mõnda aega kättesaadav ka psühholoogi abi.

Noortele, kelle emakeel ei ole eesti keel tuleks pakkuda psühholoogilist nõustamist keeles,

mida nad valdavad tasemel, mis on vajalik vabaks vestluseks psühholoogiga. Meeskonnale

võiks toeks olla vaimse tervise spetsialist(id) ning pakutavate teraapiate valikut võiks

täiendada. Kui vaja, siis tuleb leida lahendus, kuidas lubada noored õue jalutama ka siis, kui

mõni neist soovib põhjendatult tuppa jääda või tahab enne teisi tuppa naasta.

3. Individuaalsed tegevuskavad ja toetusplaanid

Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 1303 lõike 6 punktis 4 on sätestatud, et kinnise lasteasutuse

teenuse osutaja kehtestab sisekorraeeskirjas lapse individuaalse tegevuskava koostamise ja

uuendamise ning selle alusel arendavate ja toetavate tegevuste läbiviimise korra. Õppekeskuse

kodukorras (2025. aasta juunikuu seisuga) selliseid punkte kirjas polnud. Kuna kinnises

lasteasutuses viibimine piirab oluliselt lapse vabadust ning seda tohib teha nii lühikest aega kui

võimalik, peab laps saama vajaminevat abi kiiresti. Põhjendamatute viivituste vältimiseks on

tähtis, et sisekorraeeskirjas nähakse ette protseduurireeglid teenuseosutaja töötajatele: millise

vastutusala töötaja kui pika aja jooksul peab midagi.

Õppekeskuse kinnitusel koostatakse noore individuaalne tegevuskava tavaliselt ligi poolteist kuud

tema pärast keskusesse saabumist. Selleks ajaks on õpilane keskkonnaga kohanenud ning temaga

töötavad spetsialistid on saanud hinnata tema käitumist, emotsionaalset seisu ning arenguvajadusi

ja tugevusi.

Mõnel juhul jõuti tegevuskava koostamiseni alles kolmandal kuul pärast noore saabumist

õppekeskusesse. Õppekeskuse selgitusel olid viivituste põhjused erinevad: noore vaimse tervisega

seotud keerulised asjaolud, huvipuudus, raskused noore kaasamisel ning vajadus abistada teisi

õpilasi. Samuti selgus dokumente kontrollides, et mõnel noorel puudus ajuti individuaalne

6

tegevuskava. Õppekeskuse töötajate sõnul on jäänud tegevuskavade koostamine vahel soiku

näiteks noore kohanemisperioodi ja/või koostöö puudumise tõttu, asutuse suure töökoormuse ning

uute töötajate sisseelamise tõttu. Osa noori ei teadnud oma sõnul tegevuskavast midagi.

Arvestades seda, milline on õppekeskusesse saabuvate noorte taust, nõuab põhjaliku tegevuskava

koostamine ning selle õigeaegne uuendamine asutuselt kindlasti suurt pingutust. Sellest hoolimata

tuleb siiski püüelda selle poole, et tarvilikud hindamised ning noore seisundile vastav

tegutsemisplaan tehtaks esimesel võimalusel ning et kõigil osapooltel oleks ühtne arusaam, millist

abi noor vajab ja mida tuleb ette võtta. Õppekeskuse töötajate oskused ja teadmised ning koosseis

peavad sellele võimalikult hästi kaasa aitama. Kui noorega arutatakse tema tegevuskavaga

seonduvat, tuleks veenduda, kas too mõistab, mis dokumendist on juttu ning mis on selle

dokumendi mõte ja väärtus noore abistamisel.

Mõne õpilase kohta oli koostatud ohtude plaan (toetusplaan), milles olid välja toodud konkreetse

noorega seotud ohumärgid ja nendega seotud väljendusviis ning tegevused, kuidas keerulisi

olukordi maandada. Õppekeskuse kinnitusel vaadatakse plaanid korduvalt üle nii noore kui temaga

tegeleva meeskonnaga. See on kiiduväärt tava. Teaduskirjanduses on nenditud, et ohutusega

seotud ajakohased plaanid, milles kirjeldatakse tegutsemisvõimalusi, kuidas ennetada ohtliku

käitumise süvenemist ja noore eraldamist, on kinnise lasteasutuse (sh ajutistele) töötajatele oluline

abinõu.2

Seaduse järgi peab kinnise lasteasutuse teenuse osutaja sisekorraeeskirjas kehtestama lapse

individuaalse tegevuskava koostamise ja uuendamise ning selle alusel arendavate ja

toetavate tegevuste läbiviimise korra. Teenuseosutaja peab võimalikult kiiresti koostama

õppekeskusesse saabunud noorele põhjaliku tegevuskava ning hoolitsema, et see oleks

pidevalt ajakohane.

4. Olme

4.1. Rühmad

Nii nagu eelmise kontrollkäiguga ajal olid ka seekord õppekeskuse rühmakodude ruumid puhtad,

korras ning hubased. Noortel on lubatud magamistube ning rühmakodude ühisalasid oma eelistuste

järgi sättida ning kaunistada.

Peahoones asuvad väikerühmad on võrreldes rühmakodudega oluliselt tagasihoidlikumad,

väikerühmade ühiskasutataval alal on napilt sisustust ning vähe loomulikku valgust (vt eelmise

kontrollkäigu kokkuvõtte p 1). Tubade uksed ning osa mööblist on metallist, ühisalal on

minimaalselt mööblit ning klaasi taha paigutatud televiisor. Hoov on muust õppekeskuse

territooriumist eraldatud ning see on ülejäänud alaga võrreldes üsna väike. Väikerühmades

viibivad näiteks need noored, kes ei talu oma psüühikahäire tõttu suuremas rühmas elamist või

kelle tervislik seisund vajab mõnda aega tugevamat järelevalvet.

Kiiduväärt on, et õppekeskuses kontrollitud väikerühmade (8. ja 9. rühm) tubade tualettruumides

olid roostevabast terasest WC-pott ja kraanikauss vahetatud keraamiliste vastu. Selline muudatus

aitab kindlasti luua kodusemat atmosfääri.

Väikerühmad tuleks muuta hubasemaks ja lapsesõbralikumaks.

2 Vt nt M. van Dorp. I will stand by you: A shared journey towards seclusion reduction in secure residential youth

care. PhD-Thesis – Research and graduation internal, Vrije Universiteit Amsterdam 2024, lk 116.

7

4.2. Rühmakodu vahetamine

Noortega vestlustest selgus, et rühmakodu on keeruline vahetada isegi siis, kui läbisaamine teiste

õpilastega on kehv. Õppekeskuse kinnitusel püütakse rühmavahetused noortega läbi arutada, kuid

ilma põhjuseta teise rühma üle minna ei saa. Kui see on rühmadünaamikat arvestades vajalik,

paigutatakse noored siiski võimalusel ümber.

Õppekeskuse mahutavust ja ülesehitust ning noorte erinevat tausta arvestades on mõistetav, et

kõikide õpilaste rühmaeelistustele ei ole võimalik ega vahel ka põhjendatud (kiiresti) vastu tulla.

Sellegipoolest tuleks ühe rühma noorte omavaheliste pingete vältimiseks või vähendamiseks iga

kord tõsiselt kaaluda, kas ja mis võimalused oleks noor(t)(i) ümber paigutada.

4.3. Muud küsimused

Osa noori kurtis, et neil jääb hommikuti kõht tühjaks. Vestlustest selgus, et mõnes rühmas

arutatakse noortega läbi, mida võiks rühmakodus süüa. Mõnes rühmas seda jällegi ei tehtud, kuigi

noored oleks seda soovinud.

Noored võiks saada võimalikult suurel määral kaasa rääkida rühmakodu menüü koostamisel. See

oleks lähedasem tavapärasele elukorraldusele, parandaks tõenäoliselt töötajate ja noorte

omavahelist läbisaamist ning arendaks noorte planeerimis- ja otsustusvõimet.

Palun püüdke muuta väikerühmade sisustus hubasemaks ja lapsesõbralikumaks. Kui

õpilane soovib noorte omavahelise kehva läbisaamise tõttu vahetada rühma, tuleb seda

tõsiselt kaaluda. Noored võiks saada võimalikult suurel määral rühmakodu menüü

koostamisel kaasa rääkida.

5. Suhtlemine

5.1. Kodukülastused

Kogutud andmed lubavad järeldada, et kodukülastusi piirati jätkuvalt õpilaste mõjutamiseks ja

karistamiseks. Mõistetav on, et vahel võib olla vaja järgmist külastust põhjalikumalt ette

valmistada, näiteks veendumaks, kas ja milliste ohtudega tuleb uue külastuse puhul arvestada.

Seda tuleks arvesse võtta näiteks siis, kui eelmine kodukülastus ei kulgenud plaanipäraselt või kui

noor on vahepeal rikkunud reegleid, mis ei aita kaasa kodukülastuse edukale kulgemisele.

Õiguskantsler on korduvalt selgitanud, et kodukülastuse keelamine noore karistamise või

mõjutamise eesmärgil ei ole kooskõlas kinnise lasteasutuse teenuse eesmärgiga (vt Maarjamaa

Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskusele 2021. aastal antud soovitus, punktid 3 ja 7; Valgejõe

õppekeskusele 2022. aastal antud soovitus, p 6; Tallinna Laste Turvakeskuse Nõmme tee

keskusele 2024. aastal antud soovitus, p 7).

5.2. Igapäevased suhtlusviisid

Õppekeskuse telefoni ja interneti kasutamise, kirjade saatmise, külaliste vastuvõtmise,

kodukülastuse ning väljaspool teenuse osutamise kohta viibimise korra (2025.a juuni seisuga)

punkti 2.1 järgi oli õpilasel helistamise aega 70 minutit nädalas. Kooli arvutit said õpilased

kasutada 45 minutit ja kaks korda nädalas (korra p 2.1). Ka seda aega võidi preemiaks näiteks

8

nädalavahetustel juurde anda. Reeglite rikkumise korral pidi noor helistama õppekeskuse

telefoniga.

Eelmise kontrollkäigu kokkuvõttes (lk 5) soovitas õiguskantsler suurendada õpilaste igapäevast

minimaalset helistamise aega. Hea on see, et nüüd ongi noortel praktikas lubatud oma

mobiiltelefoni kasutada iga päev vähemalt 20 minutit. Hea käitumise korral võidakse seda aega

pikendada kuni ühe tunnini. Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise

tõkestamise Euroopa komitee (CPT) on pidanud heaks praktikaks (p 166) sellist korraldust, mille

kohaselt saavad noored kasutada oma toas telefoni kolm korda päevas kokku 60 minutit.

Ühele õpilasele oli kontrollkäigu ajal kehtestatud telefoniga rääkimise piirang. Noor võis helistada

valvetöötaja juurest kõrvaklappidega nõnda, et töötaja valis numbri, jättis telefoni enda kätte ning

andis noorele vestlemiseks kõrvaklapid. Selliselt ei pruugi personal kuulda vestluse teist osapoolt,

kuid noore enda juttu töötaja siiski kuuleb.

Õiguskantsler on korduvalt selgitanud, et noorel on õigus oma lähedastega suhelda privaatselt (vt

Tallinna Laste Turvakeskuse Nõmme tee keskusesse tehtud kontrollkäigu kokkuvõtte p 14). See

tähendab, et ka noore juttu ei tohiks töötaja pealt kuulata. Kui õppekeskuse personalil on tekkinud

põhjendatud mure, et vestlus võib muuta noore käitumise talle või teistele ohtlikuks, tuleks

vestluse kulgu jälgida ennekõike nõnda, et oleks tagatud sõnumisaladus (nt ilma helita videopildi

vahendusel).

5.3. Arvutiklassi jälgimistarkvara

Õppekeskuse arvutiklassi arvutites on tarkvara, mis võimaldab õpetajal reaalajas jälgida, kuidas

noor arvutit kasutab. Õiguskantslerile teadaolevalt soovitas Politsei- ja Piirivalveamet

õppekeskusel programmi kasutamist kaaluda ning edaspidi hoolitseda selle eest, et lapsi (ja

vajadusel nende vanemaid) teavitataks sellise programmi olemasolust. Õppekeskus kinnitas

õiguskantslerile 2025. aasta kevadel, et programm on jätkuvalt kasutusel ning sellele on juhitud

ka õpilaste tähelepanu. Klassi seinale on paigaldatud asjakohased sildid selgitustega. Eraldi

dokumendina koostati sõnumisaladuse põhilised reeglid, mille järgimine on kõigile töötajatele

kohustuslik.

Õppekeskus on pingutanud, et õpilasi tarkvara kasutamisest teavitada ning töötajatele meelde

tuletada, et nad peavad hoiduma õpilaste sõnumisaladuse rikkumisest. Kindlasti tuleb tagada, et

noor saaks oma lähedastega suhelda privaatselt. Kui töötaja loeb reaalajas noore isiklikku vestlust,

rikutakse noore õigust eraelu puutumatusele (põhiseaduse § 26). Selliselt võidakse riivata ka

põhiseaduse §-s 43 sätestatud põhiõigust sõnumisaladusele.

Õppekeskuse arvutiklass on võrdlemisi väike ning õpetaja istumiskoht ja liikumistrajektoor

klassiruumis võimaldavad nagunii üldjoontes näha, mida noored arvutis teevad. Noore

mobiiltelefoni kasutamist (nt vestluste sisu) õppekeskuse personal õiguskantslerile teadaolevalt ei

kontrolli. See ei ole ka lubatud. Kõike seda arvestades tasub kaaluda, millist lisaväärtust kannab

kõnealune tarkvara ning kas selle kasutamisega kaasnevad ohud õpilaste eraelu puutumatusele ja

sõnumisaladuse kaitsele kaaluvad üles selle kasutamisest saadava(d) eelise(d).

Õpilaste kodukülastusi ei tohi keelata karistamise või mõjutamise eesmärgil. Minimaalne

telefoni kasutamise aeg päevas võiks olla pikem kui 10-20 minutit. Igaüks peab saama

telefoniga rääkida privaatselt. Tuleks tõsiselt kaaluda, kas ja mis tingimustel jätkata noore

arvutikasutust jälgida võimaldava arvutitarkvara kasutamist.

9

6. Järelevalve

Õppekeskuse 2024. aasta detsembrikuu ja 2025. aasta jaanuarikuu töögraafikute järgi olid

rühmakodudes vahetustega tööl nii segameeskonnad (mees- ja naissoost kasvatuspedagoogid ja

abikasvatajad) kui ka kaks samast soost töötajat. Seejuures olid mõnes ainult poistest koosnevas

rühmas tööl (nii üldse kui konkreetses vahetuses) ainult naissoost kasvatuspedagoogid. Ainult

tüdrukutest koosnevas rühmas olid seevastu mõnikord kas terve või osa vahetusest tööl üksnes

meessoost töötaja(d). Mõnel juhul selgus kogutud andmetest, et õpilasi saatis väljasõitudel (nt

trenni või arsti juurde sõites) vaid vastassoost töötaja.

Õiguskantsler on varem nii õppekeskusesse kui ka Tallinna Laste Turvakeskuse Nõmme tee

keskusesse tehtud kontrollkäikude järel selgitanud, miks on oluline, et noortel oleks alati võimalik

pöörduda samast soost töötaja poole ning et haavatavas olukorras noortega tegeleksid samuti

nendega samast soost töötajad. Meeskonnas, mis saadab noort keskusest välja (arsti, ametnike või

vanemate/hooldajate juurde), peab olema samuti noorega samast soost töötaja.

Vestlustest selgus, et mõnikord ei pruugi väikerühmas viibiva noore juures olla ühtegi täiskasvanut

(pikemalt kui nt töötaja tualettruumis viibimise aeg). Sellist olukorda ei tohiks tekkida.

Väikerühmades ei ole võimalik rühmast välja helistada. Noor saab endast teada anda näiteks ainult

väikerühma ühisalal olevasse kaamerasse lehvitades või muul moel endast liigutades märku andes,

et valveruumis olev töötaja teda videoekraanilt märkaks.

Vestlustes mainiti, et töötajate puuduse tõttu pole õppekeskuses alati täidetud nõue, et noorte

ärkveloleku ja lasteasutuses viibimise ajal peab rühmas olema vähemalt üks töötaja iga kolme

lapse kohta. Seejuures tuleb silmas pidada, et Eestis kehtivad märksa leebemad nõuded töötajate

arvule kui mõnes lähiriigis. Näiteks Soome n-ö kinnistes koolides on ette nähtud 1.3-2.0 töötajat

iga lapse kohta, sõltuvalt rühma eripärast (vt CPT 2021. aasta raport Soome kohta, p 128).

Palun jälgida, et rühmakodus viibivatel noortel oleks alati võimalik pöörduda samast soost

töötaja poole ning et haavatavas olukorras noortega tegeleksid samuti nendega samast soost

töötajad. Noort ei tohiks rühma üksi jätta. Õppekeskuses peab olema tagatud õigusaktidega

nõutud töötajate arv.

7. Turvalisus

7.1. Tubade läbiotsimine

Kogutud materjalidest selgus, et noorte tube võidakse läbi otsida ka siis, kui neid endid parasjagu

rühmas pole (nt noor on koolis või mujal). Seaduse järgi võib lapse asjad läbi vaadata ja keelatud

asi ära võtta vaid tema enda juuresolekul, kui lapse tervislik seisund seda võimaldab (SHS § 1304

lg 3).

See, kui noor on parasjagu tundides, kodus või arsti vastuvõtul, ei tähenda, et tema tervislik seisund

takistab tal toa läbiotsimise juures viibida. Lapse juuresolek on vajalik selleks, et tal oleks soovi

korral võimalik veenduda, et ei rikuta sõnumisaladuse kaitset ega riivata muul moel tema

privaatsusõigust rohkem, kui on hädavajalik (vt KLA-teenust reguleeriva õigusakti seletuskirja

lk 32). Noorele tuleb anda võimalus olla läbiotsimise juures, kui tema tervis seda võimaldab.

10

7.2. Noore läbiotsimine

Noortega vesteldes selgus, et vahel otsitakse neid läbi kuni aluspesuni, on kombatud ka

intiimpiirkonda. Noored otsitakse läbi alati pärast kodukülastust.

Seaduse kohaselt tohib kinnise asutuse teenust saavat noort ja tema riietust kontrollida vaatlemise

ja kompimise teel või tehnilise vahendi abil, kui on tekkinud põhjendatud kahtlus, et noor on kaasa

toonud keelatud asju. Samamoodi võib läbi vaadata noore valduses olevad asjad (SHS § 1304 lg

1). Seaduse sõnastus on üheselt mõistetav: kõigi asjade või riiete läbiotsimine ei tohi saada

rutiiniks (vt ka Tallinna Laste Turvakeskuse Nõmme tee keskusesse tehtud kontrollkäigu

kokkuvõtte p 5.2).

Läbiotsimise viis, ulatus ja sagedus peavad olema igal konkreetsel juhul proportsionaalsed ning

arvestama teenust saava noore tausta (sh riskitegureid) ja seniseid rikkumisi. Igal juhul tuleb noort

kontrollides kohelda teda inimväärselt. Läbiotsimist tuleb teha taktitundeliselt, arvestades noore

seniseid võimalikke traumaatilisi elukogemusi.

Noorele tuleb anda võimalus olla oma toa läbiotsimise juures, kui tema terviseseisund seda

võimaldab. Iga juhtumi puhul tuleb hinnata, kui põhjendatud on noore ja tema asjade

läbivaatus. Läbiotsimise viis, ulatus ja sagedus peavad olema proportsionaalsed.

8. Eraldusruumi kasutamine

8.1. Olukord õppekeskuses

Õppekeskuse eraldusruum asub peahoones valvespetsialistide tööruumi kõrval. Õppekeskus

kinnitas, et ajavahemikus 01.01.2024-22.01.2025 kasutati eraldusruumi SHS § 130³ lõike 4

punkti 2 alusel vaid ühe korra. Ülejäänud juhtudel toodi noor vajadusel rahunema peahoone

fuajeesse või lahtise uksega eraldusruumi. Selliseid olukordi oli 01.01.2024–22.01.2025 sada

kakskümmend, mõnel korral rahunes ühel ajal kaks kuni neli noort.

Kõik sellised juhtumid märgitakse tabelisse „MHK eraldamised ja lukustamata uksega

rahunemised [aastanumber]“. Tabelis on kaks jaotist: SHS-i alusel eraldamised (kuhu märgitakse

kuupäev, õpilase nimi ja eraldamise kestus minutites) ning jaotis nimega „Toimetatud rahunema

fuajeesse, sh vajadusel viibib lahtise/lukustamata uksega eraldusruumis“ (kuhu märgitakse

kuupäev ja õpilas(t)e nimi(ed)).

8.2. SHS-i alusel eraldamine

Kui noor eraldatakse SHS-i alusel, koostatakse selle kohta protokoll, millele lisatakse vaatlusleht

eraldusruumi paigutatud õpilasele osutatud abi ja tema järelevalve kohta. Nagu eelmise

kontrollkäigu ajal kehtis ka 2025. aastal õppekeskuses kord3, mille järgi tuli eraldusruumi

paigutatud lapse seisundit jälgida vähemalt iga 15 minuti tagant ja see ka dokumenteerida. Viimati

kontrollitud dokumentide põhjal võib öelda, et õppekeskus on sellest tänuväärsest täpsustusest

kinni pidanud (SHS § 107 lg 7–9).

3 „Kinnisel lasteasutuse teenusel oleva lapse eraldamise ning eraldusruumis viibimise ajal lapsele järelevalve ja toe

tagamise ning lapse seadusliku esindaja teavitamise kord“.

11

Noortega vestlustest selgus siiski, et kontrollkäigule eelnenud poolaastal on nad viibinud kinnise

ja lukustatud uksega eraldusruumis ka selle tõttu, et lahtisega/lukustamata uksega ruumis ei oleks

nad olnud nõus olema. Eraldamiste tabelis selliseid sissekandeid ei olnud, puudusid ka vastavad

protokollid.

8.3. Lukustamata uksega eraldusruumis viibimine

Kui noor viibib lahtise/lukustamata uksega eraldusruumis, siis protokolli ega vaatluslehte ei

koostata, kuid õppekeskuse infosüsteemi tehakse sissekanne, milles kirjeldatakse rahunemise

ajendiks olnud sündmusi.

Õiguskantsler soovitas juba eelmise kontrollkäigu kokkuvõttes, et eraldusruumi kasutamise

üldregistrisse kantaks ka need juhtumid, kui õpilane viibib lukustamata eraldusruumis. Nentisime

tollal, et juhtumi kirjelduse juurde saab lisada märke, et eraldusruumi uks oli kogu lapse seal

viibimise aja avatud. On kiiduväärt, et õppekeskus kannab nüüd registri eraldi jaotisesse ka

juhtumid, kui õpilane viibis lahtise/lukustamata uksega eraldusruumis. Kui selline eraldamine

toimub selgelt noore tahte vastaselt ehk noort takistatakse ruumist lahkumast (nt hoitakse

füüsiliselt eraldusruumis/fuajees kinni või töötaja seisab nende väljapääsude ees), tuleks juhtumit

käsitada siiski eraldusruumi paigutamisena SHS § 130³ lõike 4 punkti 2 mõistes. Sellise eraldamise

asjaolud tuleb seadusega nõutud moel dokumenteerida (SHS § 1303 lg 5 ja § 107 lg 8).

Dokumente kontrollides selgus veel, et kui noor on rahunenud fuajees või lahtise/lukustamata

uksega eraldusruumis, ei pruugi alati infosüsteemis olla andmeid selle kohta, kui kaua pidi noor

selles ruumis viibima (nt 22.01.2025 juhtum, 05.02.2025 juhtum). Mõne juhtumi puhul oli

infosüsteemi sissekannetest näha, et noor toimetati pärast vahejuhtumit peamajja, kuid tabelisse

seda märgitud ei olnud (nt 09.12.2024 juhtum, 25.12.2024 juhtum, 09.01.2025 juhtum). Mõne

juhtumi kohta oli aga tabelis märge, et noor viibis fuajees või lahtise/lukustamata uksega

eraldusruumis, kuid infosüsteemis selle kohta andmed puudusid (nt 13.01.2025 juhtum). Ka siis,

kui noor rahuneb fuajees või lahtise/lukustamata uksega eraldusruumis, on hea, kui info selle

kohta kajastuks tabelis. Samuti oleks hea, kui infosüsteemi sissekannetest selguks sündmuse

kirjeldus ning nendes ruumides viibimise kestus.

Osa õpilastega peetud vestlustest jäi mulje, et eraldusruumi paigutamine ei pruukinud olla kohane

reaktsioon noore käitumisele (vestlustest ei selgunud, kas eraldamise ajal oli ruumi uks lahti või

suletud, eraldi protokolle sündmuste kohta polnud). Näiteks ühel juhul viibis noor enda sõnul

eraldusruumis selle tõttu, et talle ei antud pärast linnast psühholoogi juurest tulekut süüa, mistõttu

noor ärritus ja hakkas ust lõhkuma. Eraldusruumis viibides sai ta süüa ning ta rahunes. Teisel juhul

ei tahtnud noor minna kooli, mistõttu hakati teda noore sõnul voodist välja kiskuma. Noor läks

selle peale endast välja, hakkas vastu ning ta viidi eraldusruumi.

Kui olukorrad olid tõesti sellised, nagu vestlustes kirjeldati, oleks asjakohane kaaluda, kas

eraldusruumi paigutamist oleks olnud võimalik ennetada, kui õpilaste eripärasid ja vajadusi oleks

paremini arvestatud. Võib-olla oleks saanud noore ärritumist ära hoida, pakkudes talle süüa juba

rühmakodus. Koolikohustusliku õpilase puhul on regulaarne õppetöös osalemine kahtlemata

oluline ning kindlasti üks eesmärkidest, mille poole püüelda. Samas võib olla keeruline tagada

klassiruumis siirast ja koostööaldist õhustikku, kui mõni noor on koolimajja ja klassi veetud

füüsilist jõudu kasutades.

12

Kinnise lasteasutuse teenust saava noore eraldusruumi paigutamisel tuleb järgida

eraldamisele kehtestatud nõudeid. Kui õpilast hoitakse sunniviisil lahtise või lukustamata

uksega eraldusruumis, on sisuliselt tegemist seaduse mõttes eraldamisega. Sellised olukorrad

tuleb nõuetekohaselt dokumenteerida. Kui noor rahuneb fuajees või lahtise/lukustamata

uksega eraldusruumis, tuleks selle ajendiks olnud sündmust infosüsteemis kirjeldada ning

märkida ära ka ruumis viibimise kestus. Ärevaid olukordi lahendades tuleb mõjutada noort

soovitud viisil käituma nii, et see oleks kooskõlas rehabilitatsiooniasutuse eesmärgiga.

9. Mõjutusmeetmed ja piirangud

9.1. Käitumisreeglid

Õppekeskuse eluolu reguleerisid käigu ajal direktori käskkirjaga kinnitatud korrad ja nende lisad

ning rühma käitumisreeglid. Mõne rühma noored olid saanud rühmareeglite koostamisel ka kaasa

rääkida. See on hea praktika, sest tõenäoliselt on noor valmis rohkem kinni pidama just sellistest

kokkulepetest, mille sõnastamisel on ta saanud ise aktiivselt osaleda ning mille sisu mõistab ta

seetõttu paremini.

Kontrollkäigul osalenud ekspert leidis, et noorte igapäevaelu korraldavates reeglites võiks

keeldude asemel anda soovitusi ning tuua selgemalt välja, milline tegevus on mingis olukorras

lubatud. Selline sõnastus mõjuks noorte vanust ja tausta arvestades paremini.

Õppekeskuses olid noore käitumise hindamiseks kasutusel boonustabelid, kuhu märgiti plussid ja

miinused, mida oli võimalik iga päev erinevate ülesannete täitmisega koguda. Üldjuhul oli tabeli

märkuste lahtrisse kirjutatud hinnangud head või neutraalsed (nt „Tubli!“, „Väga tubli!“, „Tubli

siiski!“ või „Keeldus ravimitest“). Ühel juhul oli väikerühmas viibinud noore tabelis kolme plussi

ning ühe miinusega päeva märkmetesse kirjutatud „VÄGA HALB LAPS!“ (tabeli kuupäevad

„14.10.-20.10.“ olid maha kriipsutatud). Tabelist ei selgunud, kes selle sissekande oli teinud.

Selline äärmiselt halvustav ning stigmatiseeriv hinnang ei ole kindlasti kohane, eriti arvestades

asjaolu, et boonustabeleid näevad ka noored ise.

9.2. Kodukülastuseks vajalike tingimuste täitmine

Õppekeskuses kehtinud „Telefoni ja interneti kasutamise, kirjade saatmise, külaliste vastuvõtmise,

kodukülastuse ning väljaspool teenuse osutamise kohta viibimise korra” punktis 4.5.1 oli kirjas, et

õpilane lubatakse koju käima sel juhul, kui tal on õppetöös vähemalt rahuldavad tulemused.

Paindlikumat lähenemist võis märgata 6. rühmas, kus kodukülastuse eelduseks olid küll

positiivsed hinded, kuid negatiivse hinde korral oli võimalik leppida aineõpetajaga kokku

järelevastamise aeg.

Mõistagi tuleb noori suunata kindlate eesmärkide (nt kodukülastused) poole püüdlema ning

motiveerida neid õpitulemuste nimel pingutama. Arvestama peab, et head hinded, mida õpilaselt

nõutakse kojusõiduõiguse saamiseks, võivad noores tekitada lootusetuse tunde, kuna tema

akadeemilised võimed ei pruugi vastata ootustele. Paljud noored on suunatud kinnise lasteasutuse

teenust saama muu hulgas selle tõttu, et nad pole täitnud koolikohustust. See tähendab, et nad

peavad õppeprotsessiga uuesti kohanema ning head (sh üleüldse positiivsed) hinded ei pruugi tulla

kiiresti. Need põhjendused esitasime ka eelmise kontrollkäigu kokkuvõttes (vt lk 14).

13

9.3. Keelatud esemed

Kontrollkäigu ajal õppekeskuses elanud noored olid kinnise lasteasutuse teenusele suunatud

kohtumäärusega. Ühtlasi viibisid nad õppeasutuses ning olid majutatud selle õpilaskodusse

(rühmakodudesse või väikerühmadesse). Seega rakendati kontrollkäigu ajal õppekeskuses nii

SHS-i kui ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) sätteid

Mõne rühmakodu reeglites oli kirjas, et rühmakodu töötajal on õigus last ennast või teisi häiriv

ese/asi enda kätte hoiule võtta. Kui rühmas viibivatel noortel ja rühma töötajatel ei ole ühtset

arusaama, mida täpsemalt mõeldakse häiriva asja all, võib selline võrdlemisi üldine kirjeldus

tekitada arusaamatusi.

SHS-i kohaselt on sotsiaalteenuse saamisel keelatud hoida relva; lõhkeainet, pürotehnilist ainet ja

pürotehnilist toodet; ainet, mida kasutatakse narkootilise, toksilise või alkohoolse joobe

tekitamiseks ning muud asja, mis võib kujutada ohtu teenust saava inimese ning teiste inimeste

elule ja tervisele. PGS laiendab koolis keelatud asjade ringi mõnevõrra, näiteks ei ole lubatud

seaduse alusel õpilase vanusest tulenevalt keelatud ained ning ka sellised esemed või ained, mida

kasutatakse võõra asja kahjustamiseks. PGS § 58 lõike 3 punkt 6 lubab hoiule võtta ka selliseid

esemeid ja aineid, mis ei ole küll PGS § 44 lõike 11 kohaselt keelatud, kuid mida õpilane kasutab

viisil, mis ei ole kooskõlas kooli kodukorraga.

Õppekeskuse kodukorra lisa 7 („Õpilaste ja kooli töötajate vaimset või füüsilist turvalisust

ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise, nende juhtumite

lahendamise kord“) kohaselt oli keelatud kooli territooriumil tarbida ja levitada alkohoolseid

jooke, tubakatooteid, narkootilisi jt illegaalseid aineid ning omada vaimset ja füüsilist turvalisust

ohustavaid esemeid (punktid 5 ja 6).

Et rühmades viibivatel noortel ja töötajatel oleks keelatud asjade kohta ühtne arusaam, tuleks

hoolikalt läbi arutada ning vajadusel kirja panna, milliseid asju ei ole õppekeskuses lubatud hoida.

6. rühma kokkulepetes oli kirjas, et iga kord, kui noor hilineb õhtul oma tuppa minekul või ei pea

kinni öörahu alguse ajast, vähendatakse järgmisel päeval tema telefoniaega. Õiguskantsler selgitas

oma viimase kontrollkäigu kokkuvõttes, et helistamiseks mõeldud minimaalset aega ei tohi

vähendada noore mõjutamise eesmärgil.

Vestlustes selgus, et töötajad kipuvad tegema erinevaid reegleid ning ühistest kokkulepetest ei

peeta kinni. Õiguskantsler selgitas Tallinna Laste Turvakeskuse Nõmme tee keskusesse tehtud

kontrollkäigu kokkuvõttes (lk 12), et oleks hea, kui nii noored kui ka personal peaksid ühiselt

kokku lepitud reeglitest kinni. Kui mingil juhul on põhjendatud kohelda noort mõjutusvahendite

valimisel teistmoodi, peab personal selgitama selliste erinevuste tagamaid (isikuandmete kaitse

nõudeid silmas pidades).

Palun kaasake noori rühmapõhiste käitumisreeglite koostamisse. Reeglites võiks keelud

asendada positiivsete soovitustega. Boonustabelites ja ka mujal tuleb hoiduda noori

halvustavatest hinnangutest. Kodukülastuse tingimuste kehtestamisel tuleb arvestada noore

õppimisvõimet. Rühmareeglid peavad olema piisavalt selged, et kõigil oleks ühtne arusaam,

millist tüüpi asjad on noortele keelatud. Minimaalse helistamisaja vähendamist ei tohi

mõjutusvahendina rakendada. Hea oleks, kui nii noored kui ka personal peaksid ühiselt

kokku lepitud reeglitest kinni.

14

10. Töötajad ja nende ettevalmistus

Õiguskantsleri hinnangul on noortele parima toe pakkumisel ja nende õigusi austava

kasvukeskkonna loomisel kaalukaim roll just asutuse töötajatel. Seetõttu on eriti oluline, et asutuse

regulaarselt hinnataks töötajate oskuste parandamise vajadust ja neile vajalikke koolitusi pakutaks.

Osa õppekeskuse töötajate hinnangul on nad saanud osaleda mitmetel tööga seotud koolitustel.

Vestlustest selgus, et pakutud on näiteks taastava õiguse koolitust, psühhotrauma käsitlemise

koolitust, esmaabikoolitust ning Verge baas- ja jätkukoolitusi.

Hea on, et õppekeskuse järelevalvetöötajad on võimelised osutama esmaabi. Vestluste põhjal jäi

kahtlus, et noortega vahetult tegelevad kasvatuspedagoogid ei pruugi olla esmaabikoolitust

läbinud. Ometi viibivad just nemad kõige rohkem noortega koos, muu hulgas õhtusel ja öisel ajal

ning nädalavahetustel, mil kooliõde asutuses ei ole. Hea oleks, kui leitaks võimalus saata ka

kasvatuspedagoogid regulaarselt esmaabikoolitustele. Õppekeskuse dokumentide põhjal võib

öelda, et sellised oskused on väga olulised, arvestades teenuse sihtrühma.

Vestlustes mainiti, et töötajatele võiks pakkuda selliseid kursusi, millel omandatud oskusi saaksid

nad noortele edasi anda või millel nad saaksid osaleda koos noortega: näiteks kokanduse või

lilleseade kursused.

Kontrollkäigul selgus, et töötajatele võib raskusi põhjustada see, kui ühes ja samas rühmas on

samaaegselt erinevate psüühikahäiretega noored. Kontrollkäigul osalenud eksperdi hinnangul

aitavad põhjalikud teadmised psüühikahäirete põhjuste, olemuse ja iseloomuliku kulu kohta leida

asjakohaseid lahendusi peaaegu kõigis olukordades. Need oskused on vajalikud ka selleks, et seada

ravile ja toetusmeetmetele realistlikke ootusi. Seetõttu tuleb õppekeskuses jätkata töötajate

koolitamist, et neil oleks võimalik arvestada üha keerulisema käitumise ja erinevate

psüühikahäiretega noorte vajadusi.

Tööks vajaliku koolituse olulisust on raske üle hinnata. Asjakohased koolitused avardavad

arusaama turvalisusest ja suurendavad töötajate teadlikkust, kuidas konflikti- ja vägivallailmingute

korral tegutseda. Uuringutes on tõdetud, et töötajate heaolu ning võimekus noortele sobivat abi

pakkuda on vahetult seotud nende endi turvatundega. Seejuures on üheks olulisemaks faktoriks

personali turvatunde puhul peetud usalduslikke ning toetavaid töiseid suhteid.4

Rühmatöötajatega vesteldes selgus, et vahel tunnevad nad end üksijäetuna ning vajavad rohkem

tuge. Arenguruumi nähti meeskonna juhtimises ning tajuti, et juhtkond ei väärtusta ega kuula oma

töötajaid piisavalt. Puudust tunti ka erapooletust psühholoogilisest toest. Eriti suurt usalduse

kaotust oli põhjustanud hirm ning selgusetus 2025. aasta juulis aset leidnud ülemineku pärast.

Kuna suurema osa töötajate töötingimusi on kavas oluliselt muuta (suureneb normtööaeg,

puhkusepäevade arv väheneb ligi poole võrra), oli töötajate kindlus ning motivatsioon

õppekeskuses jätkata arusaadavalt vähenenud. Ka asutuse juhtkond möönis, et viimane aasta on

olnud keeruline ning et töörahu on tulnud hoida ärevates oludes.

Õiguskantsler on varem selgitanud (lk 8), et kinnise lasteasutuse teenuse osutamiseks on

hädavajalik, et noorte eest hoolitsevad töötajad tunneksid end tööülesandeid täites turvaliselt,

väärtustatuna ning mõistaksid, mida neilt oodatakse. Oluline on, et personalil oleks võimalik

4 Vt nt A. Slaatto, A. V. Mellblom, L. C. Kleppe, G. A. Baugerud (2021). Safety in residential youth facilities: staff

perceptions of safety and experiences of the “Basic training program in safety and security”. Residential Treatment

for Children & Youth, 2021. 39(2), lk 1–26.

15

üksteist austavas töökeskkonnas anda (vajadusel anonüümselt) juhtkonnale konstruktiivset

tagasisidet. Planeerides ja viies ellu töökorraldust puudutavaid muudatusi, tuleks tagada, et

uuendusi selgitataks. Nii saab vältida hilisemaid arusaamatusi.

Üleminek on sedavõrd mastaapne muudatus, et arusaadavalt on osapooltel plaanide suhtes

erinevad huvid. Töötajad võivad end paratamatult avastada uute töösuhete loomisel nõrgemalt

positsioonilt ja see võib nende kindlustunnet vähendada. Kvaliteetse ning tulemusliku teenuse

tagamiseks tuleb suhtuda töötajate muredesse ning ootustesse tõsiselt. Pikas vaates võib olla

keeruline saavutada häid tulemusi, kui personal ei tunne end usalduse ja toetuse puudumise tõttu

tööl piisavalt turvaliselt.

Palun hinnake regulaarselt õppekeskuse töötajate kutseoskuste parandamise vajadust.

Mõistlik oleks, kui võimalikult paljud noortega kokku puutuvad töötajad saaksid

regulaarselt osaleda esmaabikoolitustel. Töötajatele võiks pakkuda ka kursusi, millel

omandatud oskusi saaksid nad edasi anda ka noortele või millel nad saaksid osaleda koos

noortega. Jätkuvalt tuleks töötajatele pakkuda spetsiifilisemaid (nt psüühikahäiretega

seotud) koolitusi, mis arvestavad teenuse sihtrühma eripärasid. Meeskonnatöö tuleb

korraldada selliselt, et personal tunneks end ka muudatusteks ette valmistades ning hiljem

neid ellu viies turvaliselt, usaldatuna ning toetatuna.

Ootan Teie tagasisidet soovitustele võimalusel hiljemalt 15.10.2025.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Olari Koppel

asetäitja-nõunik, õiguskantsleri kantselei direktor

õiguskantsleri volitusel

Lisa: tervishoiueksperdi arvamus 10 lehel.

Koopia: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, AS Hoolekandeteenused

Käti Mägi-Tammik 6938406

Ekspertarvamus 29.04.2025

1

EKSPERTARVAMUS

Ekspertarvamuse tellija

Õiguskantsleri Kantselei (20.12.2024 TVL nr 2-4/2417)

Menetlusasi Õiguskantsleri kontrollkäik Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskusesse 21.-22.01.2025

Ekspert Kvalifikatsioon

Madis Parksepp Laste-ja noorukitepsühhiaatria lisapädevusega psühhiaater (THT kood D06827). Kohtupsühhiaatriaekspert, laste ja noorukite kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside tegemise lisapädevus, tase 8 (Kutsetunnistus 180567, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut).

Ekspertarvamuseks kasutatud materjalid

15.01 ja 17.01.2025 tellija poolt edastatud materjalid; 04.02, 27.02, 21.03 ja 01.04.2025 tellija poolt kontrollkäigul salvestatud materjalid ning täiendav info; kontrollkäigul toimunud vestlused, vaatlused ja dokumentatsiooniga tutvumine. Eksperdiga vestlustel osalesid Hariduskolleegiumi direktor, sotsiaaltööjuht, õde, MDFT terapeudid, õpetaja ja kooli psühholoog.

Ekspertiisiülesanne

Hinnata, kas asutuses viibivatele lastele osutatavad tervishoiu- ja rehabilitatsiooniteenused on nende terviseseisundit ja vajadusi arvestades kohased ja piisavad; hinnata, kas asutuse olmetingimused ja laste kasvukeskkond laiemalt vastavad selle sihtgrupi vajadustele ja toetavad nende rehabilitatsiooni; hinnata, kas lastele ravimite manustamine toimub nõuetekohaselt ja vastavalt arsti ettekirjutusele; hinnata, kas asutuses kasutatakse ravimeid laste ohjeldamiseks (nn ravimitega ohjeldamine).

Eksperdi huvide konflikti teadaanne

Eksperdil ei ole (ega ole varasemalt olnud) kontrollitava asutusega tööalaseid ega muid lepingulisi kokkupuuteid, kuid ta on kuulunud ca kümmekond aastat tagasi asutuse hoolekogusse. Eksperdil on tööalane kokkupuude olnud asutuse sotsiaaltööjuhiga asutuse kunagiste õpilaste võrgustikutöös kuni 2023.a kevadeni. Ekspert on olnud kuni 2024.a kevadeni kolme kontrollkäigu ajal asutuses teenusel viibinud õpilase raviarstiks või osalenud nende ravimeeskondade töös konsultandina, mil mh oli arutamisel ka isikule sobivad sotsiaalteenused.

Ekspertarvamus 29.04.2025

2

Asutuse üldmulje

Vestlustel Maarjamaa Hariduskolleegiumi direktori ja Emajõe õppekeskuse (edaspidi asutuse) spetsialistidega jääb silma personali avatud ja sõbralik suhtluslaad ning töine õhustik.

Asutuses viibivad (nii SHS kui KarS alusel) kohtumäärusega KLA-teenusel mitmekülgsete käitumisraskustega ning emotsionaalsete muredega noored, kellel valdavalt esinevad ka erinevad psüühikahäired. Noorimad teenusele suunatud kliendid on olnud 10.a.v. Sageli on enne teenusele suunamist väldanud klientide ebasoovitav käitumine aastaid, nad pole kogenud piisavat vanemlikku toetust-juhendamist, aga samuti on ka neile pakutud ametkondlikud meetmed/teenused olnud ebapiisavad/-järjepidevad/-asjakohased. Kontrollkäigu ajal on asutuses 24 noort.

Nii teenuste, sobiva õppekorralduse eelplaneerimine kui ka rühmade komplekteerimine toimub suunatava kohta saadud eelinfo põhjal, mis olevat enamasti piisav, kuid võiks mõnikord olla siiski mahukam ja täpsem. Sellekohase dokumentatsiooniga eksperdil tutvuda ei õnnestunud. Otsustusprotsessidesse püütakse kaasata ka noori, kes mh saavad jooksvalt teha ettepanekuid rühmade vahetuseks.

Asutuse töötajaskonna tuumiku moodustavad sotsiaalpedagoogid, kasvatuspedagoogid, eripedagoogid, õpetajad, järelevalvespetsialistid, psühholoogid-terapeudid ja õde. Igatööpäevase graafiku alusel käivad tööl asutuse juhtkond, meeskonnajuhid, õpetajad, sotsiaalpedagoogid, õde ning vaimse tervise spetsialistid. Valvegraafiku alusel töötavad kasvatus- ja järelevalvespetsialistid. Rühmakodudes on päeval tööl kaks töötajat, öösel üks. Abiks on võimalik kutsuda toetav järelevalvespetsialist, lisaks on teine järelevalvespetsialist üle-asutuselises n-ö kaameravalves.

Pedagoogidel jt tippspetsialistidel ning meeskonna juhtidel on kõrgharidusnõue, rühma kasvatustöötajatel keskharidusnõue ühes kahe aasta jooksul läbitava kolmekuulise KLAT- baaskoolitusega.

Lisaks KLAT-baasväljaõppele pakutakse töötajatele mitmeid täiendkoolitusvõimalusi. Hiljuti toimunutest nimetati nt taastava õiguse koolitust, psühhotrauma käsitlemise koolitust, esmaabikoolitust ning VERGE koolitusi. Lisaks VERGE baaskoolitustele toimuvad personalile regulaarselt ka jätkukoolitused/treeningud. Üldjuhul hindavad intervjueeritud töötajad koolitusvõimalusi kättesaadavateks ning ettevalmistust ka keerulise käitumise ja tõsiste psüühikahäiretega noorte abistamiseks enamasti piisavaks.

Intervjueeritud spetsialistide teadlikkust psüühikahäiretest saab hinnata üsna heaks. Kuigi kitsalt (või peamiselt) kliendi psüühikahäire(te)le keskendumine nende pikaajalise

Ekspertarvamus 29.04.2025

3

enesetõhusa(ma) toimetuleku saavutamiseks ei olegi enamasti piisav strateegia, on põhjalikud eelteadmised psüühikahäirete põhjuste, olemuse ja iseloomuliku kulu kohta siiski oluliseks eelduseks pea kõigi toetavate sekkumiste ning asjakohaste käsitlusviiside leidmisel, aga ka tarvilikud realistlike ootuste püstitamiseks ravile ja toetusmeetmetele.

Ohtlike olukordade ohjamisel toodi põhiliste sekkumisviisidena välja rahustavaid vestlusi klientidega, nõustamist, aga ka noore võimalust eemalduda rahulikku keskkonda. Vajadusel on asutusesiseselt võimalik operatiivset abi saada järelevalvespetsialistidelt. Ennast kahjustava või vägivaldse käitumise korral on olnud vajalik kasutada ka eraldusruumi ning kaasata kiirabi ja politseid. Koostöö politseiga on nii asutuse territooriumil esinevate ohuolukordade lahendamiseks kui asutusest lahkunud laste otsimisel muutunud üha keerulisemaks, mistõttu tuleb ka viimati nimetatud rolli kanda asutuse töötajatel endil. Kuigi õpilastepoolne agressiivne käitumine on üsna sage ning see on põhjustanud ka tervisekahjustusi, ei toonud intervjueeritud töötajad välja, et nad tunneksid ennast tööl olles ohustatuna või tunneksid hirmu. Keeruliste olukordade mõjuga toimetulekuks on töötajatel võimalus lisaks ette nähtud kolmele supervisioonile aastas saada vajadusel täiendavat nõustamist.

Nii juhtumite analüüs kui infovahetus toimub regulaarsetel meeskonna koosolekutel. Infovahetuse ja koostöö korraldamisel on roll sotsiaalpedagoogidel. Erinevate spetsialistide vahelist koostööd hindasid intervjueeritavad asutusesiseselt hästi toimivaks. Vähemalt korra kuus kord peaks kohtuma kliendi n-ö tuumikvõrgustik (noor ise, pere, sotsiaalpedagoog, tulevikus tugikasvataja) ning laiendatud koosseisus peaksid toimuma kohtumised (kus lisaks osalevad ka muud tugispetsialistid) teenuse vältel vähemalt kolmel korral. Asutuseväliste ravimeeskondade esindajad osalevad sellistel kohtumistel harva ning koostööd nendega hinnatakse üldiselt väga erineval määral toimivaks.

Kontrollkäigu vaatluste ega tutvutud dokumentatsiooni põhjal ei ilmnenud viiteid noorte väärkohtlemisele, kuid õpilastega ei õnnestunud eksperdil eraldi intervjuusid läbi viia.

Personaliga vesteldes ilmneb nende mõningane teadmatus / mure asutust ees ootavate reformide osas, mille käigus erinevad klientidele osutatavad teenused liiguvad erinevate asutuste ülesanneteks (sh kooli liitmine Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooliga, majutus-haldus AS Hoolekandeteenustele, MDF-teraapia SKA-le). Kontrollikäigu perioodil oli asutuses pooleli sellekohane teavitustöö, läbirääkimised ning uute töölepingute sõlmimise ettevalmistamine.

Intervjuudes toodi laiemalt temaatiliste murekohtade ja parandusettepanekutena välja: sageli põhjendamatult pikka perioodi probleemse käitumise algusest KLAT-le suunamiseni, vaatamata osutatud toetusmeetmete ammendumisele või korduvalt hinnatud ebatõhususele; vajadust intensiivsemat meditsiinilist abi vajavatele klientidele n-ö meditsiinilise-KLAT teenuse loomiseks; teenusel saavutatud efekti kiire kadumine

Ekspertarvamus 29.04.2025

4

jätkuteenuste puudumise tõttu; vajadus täiendavateks KLA-teenusteks pikaajalisema toetuse vajadusega või psüühikahäire / käitumise eripärade tõttu n-ö tavateenusele mitte- sobivatele noortele.

Kokkuvõttes on intervjueeritud asutuse töötajate suhtumine klientidesse mõistev ja toetav ning õhustik koostöine. Asutuse töökorraldus, spetsialistide ja valvetöötajate hulk ning meeskonna (eri)ettevalmistus/koolitusvõimalused on valdavalt hinnatavad piisavaiks, et tagada noortele asjakohane haridus/toetus/teenused ning tulla reeglina turvaliselt ja ohutult toime klientide keerulise (sh vägivaldse) käitumisega ja/või neil esinevate raskete psüühikahäiretega.

Tunnustust väärib: • Kogenud töötajate (eri)ettevalmistus ja uute töötajate koolitusvõimalused; • Koostöine ja professionaalne õhkkond ning läbimõeldud töökorraldus; • Mõistev ja toetav ning lahenduste leidmisele orienteeritud suhtumine klientidesse. Soovitav on: • Püüda tõhustada koostööd asutuseväliste (ravi)meeskondadega; • Jätkata töötajate (täiend)koolitusi tulemaks toime asutuse üha keerulisema käitumise

ja laia spektriga erinevate psüühikahäiretega klientide vajaduste arvestamisega; • Jätkata nii asutusesiseselt kui välispartnerite täiendavat teavitamist eesootavatest

reformidest ning nendega kaasnevatest muudatustest; • Vältida klientidele pakutavate teenuste osutamise edaspidisel jaotumisel erinevate

asutuste vahel koostöö hõrenemist ja abi killustumist; • Kaaluda KLAT kohta tehtud parandusettepanekuid.

Olmetingimused, elukeskkond, haridus

Asutus paikneb avaral ning mitmekesiseid tegevusi võimaldaval territooriumil. Asutuse ruumid on kaasaegsed, puhtad ning koos sisustuse ja ruumilahendustega nii elu- õppekeskkonnaks sobivad kui ka turvalisuse tagamist toetavad.

Nii asutusesisene kui hoonetest välja liikumine oli klientidele kontrollkäigu ajal lukustussüsteemidega piiratud. Vajadusel saadab noori personal.

Rühmakodudes asuvad klientide elu- ja olmeruumid on avarad ja korrastatud. Kodust muljet jätvate eluruumide kujundamisel on püütud arvestada klientide isiklikke eelistusi, nende sisustus ning vahendid on eakohast arengut toetavad. Heaks lahenduseks on tahvelvärvide kasutamine seintel, mis võimaldab hõlpsasti ruumi kujundust muuta. Asutuse peamajas asuvaid väikerühmi klientide eluruumidena hetkel ei kasutada, v.a kokkulepe ühe kliendiga, kes seal enama rahu ja privaatsuse tagamiseks öösel magamas

Ekspertarvamus 29.04.2025

5

käib. Väikerühmades olevad üldkasutatavad ruumid on üsna vähese loomuliku valgusega ning seal olev sisustus on küllaltki askeetlik ning mõeldud vastu pidama lõhkumisele. Ühe võimaliku edaspidise plaanina on neid ruume kavas kohandada ja rakendada meditsiinilise-KLAT-i osutamiseks. Asutuse klientidel peredele on võimalik külastusteks ja ööbimiseks kasutada avaraid külaliskortereid, mis küll praktikas üsna harva kasutust leiavad.

Asutuse sisekord, õpilaskodu kodukord ja õppekeskuse raampäevakavaga on selged ja asjakohased. Päevakavas on ette nähtud võimalusi noorte erivajadustega arvestamiseks, samuti aega sisustatud (ühis)tegevusteks. Telefoni kasutamise aeg on miinimumina 10min päevas ning arvuti kasutamise võimalus 45min kahel korral nädalas. Klientidele mõeldud rühmareeglid on selged, kuid sõnastatud üsna direktiivselt käskude- keeldudena. Mõningast paindlikkust lisavad rühmaga täiendavalt sõlmitud rühmamaja kokkulepped. Klientide igapäevasteks ülesanneteks on isiklike eluruumide korrashoid ning abistamine rühmaruumide korrastamisel.

Igale kliendile koostatakse individuaalselt kolm kuud kehtiv individuaalne tegevuskava, kuhu kantakse nende toimetulekut toetavad tegevused. Asjakohane on klientide individuaalne toetusplaan, mis n-ö foorisüsteemi põhimõttel kirjeldab nii kliendi poolseid kui personalile jälgimiseks mõeldud ohutasemeid ning annab juhiseid ka vastavaks käitumiseks. Lisaks kasutatakse igapäevaselt klientide motivatsioonisüsteemi, kus nii igapäevaselt kui iganädalaselt on võimalik saada n-ö boonuseid (nt telefoni aja suurendamine, mängukonsooli kasutamise aeg, iseseisev liikumine vmt). Õpilaste kodukülastusreeglid on selged. Individuaalne info klientide kohta (sh vajadusel tegevuste kitsendused) kantakse asutuse infosüsteemi.

Asutuses viibivatele noortele on nii siseruumides kui välialadel võimalikud mitmekesised nii juhendatud kui iseseisvad huvitegevused – mh on asutuses suur spordihall, eraldi võimlemis- ning jõusaal, populaarsed on savi-, käsitöö- ning muusikaringid. Noorte kasutada on üsna lai valik erinevaid hobitegevuse-, spordi- ja liikumisvahendeid (sh nt rulluisud, rattad, suusad, piljard jne). Noortele korraldatakse ka filmiõhtuid, väljasõite, piknikkuid jmt. Paljudele õpilastele on väljaspool asutust võimalik käia ringides, trennides või rehabilitatsiooniteenustel.

Hariduse omandamine on klientidele tagatud individuaalse õppekava alusel põhikooli ulatuses. Õppimine on võimalik nii riikliku kui lihtsustatud õppekava alusel, nii eesti kui vene keeles. Vajadusel on tagatud ka individuaalselt juhendatud õpetamine ning paindlikkus õppekorralduses (nt õpetamine rühmakodus). Kooliruumid on sisustuselt, vahenditelt ja võimalustelt ajakohased ning mitmekesiseid õppetegevusi võimaldavad.

Kokkuvõttes vastavad asutuse olmetingimused ja elukeskkond nõuetele ning klientide eakohastele vajadustele. Asutuse taristu toetab ohutut ja turvalist toimetulekut ka keerulise (sh vägivaldse) käitumise ja/või raskete psüühikahäirega klientidega. Asutuse

Ekspertarvamus 29.04.2025

6

avar territoorium ning siseruumid võimaldavad mitmekesiseid tegevusi. Asutuses on noortele laias valikus võimalusi sihipärasteks toimetulekut toetavateks tugiteenusteks ning juhendatud vaba aja tegevusteks. Noorte raampäevakavad vastavad nende vajadustele ja arengulistele nõudmistele. Noorte igapäevast elukorraldust ja tegevusvõimalusi määravad korrad ja reeglid on selged, kuid sõnastuselt sageli üsna direktiivsed. Need võiksid olla enam positiivsemas sõnastuses ning selgitavad – automaatselt ei teisendu teadmine sellest, mis on „keelatud“, teadmiseks sellest, mis ja millisel viisil/tingimusel on „lubatud“ (vrdl nt sõnatused „kliendil on keelatud üksi ruumi siseneda“ vs „iseseisvalt saab klient kasutada lisaks isiklikule eluruumile rühma ühisruume“). Positiivsem ja selgitavam sõnastus võib ka soodsalt koostöö- motivatsioonile mõjuda, samas – arvestades noorte iga ning tausta – käsud-keelud seda vastupidiselt pärssida. Klientidele hariduse andmine ja õppe korraldamine võimaldab arvestada nende (hariduslikke) erivajadusi ja on korraldatud põhikooli mahus hästi.

Tunnustust väärib: • Kena aja- ja asjakohane miljöö nii siseruumides kui välisterritooriumil; • Mitmekesised spordi- ja huvitegevuste võimalused; • Ööbimisvõimalusega külastusruumid; • Individuaalseid vajadusi arvestav õppekorraldus. Soovitav on: • Kuigi konkreetsuselt ja selguselt on klientidele mõeldud korrad ja reeglid asjakohased,

võiks kaaluda võimalusi regulatsioonides enam positiivsemat ja selgitavat sõnastust kasutada;

• Haridustee jätkamise võimalus põhikooli lõpetanutele.

Meditsiiniline abi

Enamikul asutusse suunatud noortest esineb vähemalt üks psüühikahäire. Sagedasemateks diagnoosideks on aktiivsus-tähelepanuhäire (ATH), meeleolu- ja ärevushäired, käitumishäire või ka kujunev isiksushäire. Sageli on noortel varasemast (korduvad) vägivaldse kohtlemise ja/või hülgamise kogemused. Jätkuvalt aktuaalseks probleemiks on erinevate ainete tarvitamise häired, sh esineb ka väljakujunenud sõltuvushäireid.

Psüühikahäirete ravis püütakse võimalusel jätkata koostööd varasema ravimeeskonnaga, milleks saab ka videovastuvõtte kasutada. Asutuse klientidele osutab erakorralist psühhiaatrilist abi valdavalt SA TÜK psühhiaatriakliinik. Keeruline võib olla leida abivõimalusi raviarstita jäänud noorukitele.

Ekspertarvamus 29.04.2025

7

Kontrollkäigu ajal viibis asutuses 24 klienti, kellest õe hinnangul suurem osa tarvitas psühhiaatrilist medikamentoosset ravi. Enimkasutatavad on ATH ravimid ning ärevus- ja meeleoluhäirete raviks kasutatavad antidepressandid, samuti on raviskeemides antipsühhootikume (mida noorukitepsühhiaatrias lisaks psühhoosi ravile kasutatakse meeleolu stabiliseerimiseks, emotsiooniregulatsiooni tõhustamiseks või ka ärevuse leevendamise ja uinumise toetamise eesmärgil). Tutvutud raviskeemides ei nähtunud rahustite/uinutite määramist, samuti leidunud neid laost väljastatud ravimite nimekirjades. Rahustite kasutamist ohjeldamise eesmärgil dokumentide põhjal ei ilmne. Raviskeemides on mõnel juhul vajaduspõhiselt uinumise soodustamiseks ja ärevuse leevendamiseks määratud väikses annuses kvetiapiini. Eksperdi poolt tutvutud raviskeemid on asjakohased.

Klientide terviseinfo kogumise, dokumenteerimise, määratud raviplaanide elluviimise ning ravimite käitlemise eest vastutab täiskoormusega töötav õde. Õde viib kõigile teenusele saabujatele läbi esmase tervisehinnangu ning koostab raviplaani. Kuigi tal on ligipääs digiloole, siis võib uute klientide tulekul esineda ajaline viivitus, kuni ta nende terviseandmeid saab näha. Sellise viivituse põhjus olevat tehnilist laadi. Õe sisse kantud terviseinfo, raviplaanid ja teostatud protseduurid kajastuvad asutuse infosüsteemis ning on edastavad ka digilukku. Tema vormistatud raviplaanid on selged ja meditsiinilise eriettevalmistuseta töötajatele lihtsasti mõistetavad. Lisaks infoprogrammile edastatakse raviplaanid välja trükitult ka rühmakodudes. Raviskeemile annavad allkirjastatud kooskõlastusega ka noored ise. Rühmades asuvatesse individuaalsetesse raviplaanidesse kantakse ravimi andnud töötaja nimi (millest eksperdi poolt tutvutud raviplaanides päris alati kinni ei olnud peetud) ja manustamise aeg. Kontrollkäigu ajal jõudis kontrollkäigu meeskonnani info, et ravimite manustamise hõlbustamiseks on aeg- ajalt kasutatud nende purustamist. Ilma selge arstliku ordinatsioonita ei ole selline tegevus kohane ning võib läbi ravimite farmakokineetika muutuse tuua tervisele ohtlikke tagajärgi.

Rühmakodudes asuvad ravimid personaliruumides lukustatavates kappides. Nädala ravimid on õe poolt jaotatud iga kliendi personaalsesse ravimikarpi. Lisaks klientide personaalsetele ravimikarpidele on rühmakodude ravimikappides ka sagedamini tarvitavad käsimüügiravimeid (nt valuvaigistid) töövälisel ajal vajadusel manustamiseks ning asutuses on koostatud sagedasemate ja kergemate haigusseisundite (palavik, kerge valu, seedehäired jne) (esma)abi juhismaterjal. Kontrollkäigul ei leidunud ravimikapides rahusteid või muid psühhotroopseid ravimeid n-ö vajadusel ohjeldamise eesmärgil manustamiseks.

Lisaks psüühikahäiretele on õde hästi kursis ka klientidel vaja minevate somaatiliste haiguste (nt astma, seedevaevused jne) ravimitega. Igapäevane esmatasandi meditsiiniline abi (nt üld-haigestumise, ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonide või

Ekspertarvamus 29.04.2025

8

vigastuste korral) on tagatud õe poolt, kes teeb vajadusel koostööd ka klientide perearstidega ja eestkostjatega ning hoolitseb ravimite olemasolu eest. Erakorralistel puhkudel ja klientide terviseseisundi muutustel on õe reageerimine operatiivne, vajadusel osutab ta vajalikku esmaabi või teostab õendusprotseduure ka sündmuskohal või kliendi eluruumides. Ravi küsimustes saavad osakonna töötajad ka töövälisel ajal õega konsulteerida, aga nõu küsitakse ka perearsti infoliinilt. Õe pikemal töölt eemal viibimise perioodil (nt puhkuse ajal) talle asendajat ei ole, mistõttu tuleb osa tema ülesannetest (sh ravimite jagamine) viia läbi meditsiinilise hariduseta töötajal, mida ei saa heaks ega jätkusuutlikuks praktikaks pidada.

Ravitööle täiendavalt teeb õde noorte hulgas ka tervisealast teavitus- ja ennetustööd (nt vaktsineerimisinfo, seksuaaltervise alane nõustamine ning osakondade varustamine nt hügieeni- ja tervisekaitsevahenditega).

V.a üksikud erandid, mil asutusevälistele tervishoiuteenustele saadab noori tema vanem, on see enamasti õe (või ka mõne teise asutuse töötaja) roll, vajadusel täiendavalt julgestustöötajat kaasates. Klientide saatmine võimaldab õe hinnangul nii kliendiga tervise küsimusi arutada kui olla teadlik värsketest raviotsustest. Muul juhul saab õde teabe raviskeemi muutustest või uuest ravist digiloost, samuti on info vahetamises võtmeisikuks kliendi sotsiaalpedagoog. Õe ülesanneteks on erialane suhtlus/konsulteerimine klientide pere- ja eriarstidega, broneeritud aegade ja ravimiseisude haldamine, samuti koostöö vanemate või eestkostjatega. Õde oli kontrollkäigu ajal noorte tervislikust seisundist hästi informeeritud, kursis raviplaanidega ning arstivisiitidega.

Õe koostöö teiste meeskonnaliikmetega toimub regulaarsete iganädalaste meekonna koosolekute raames, samuti on vajadusel võimalikud tööpäevasisesed kiirkoosolekud.

Õe tööruumid on puhtad, inventar paigutatud käepäraselt ning varustatud tööks vajalike meditsiiniliste mööbli, seadmete ja vahenditega. Asutuse klientide isiklike ning üldkasutatavate ravimite varu paikneb lukustatavates kappides, mis on korrastatud ning märgistatud. Õde on hästi kursis ravimite arvestusega ning korraldab aegsasti ravimite hankimist. Väljastatud ravimid kantakse infoprogrammi, kus märgates ebareeglipärasust (nt tavapärasest suuremat käsimüügi ravimi väljastamist mingisse üksusesse) selgitab õde välja selle põhjused ja vajadusel teostab personalile asjakohast instruktaaži.

Kokkuvõttes on asutuses õe tööajal pakutav meditsiiniline abi laiapõhjaline ja kooskõlas heade kliiniliste tavadega. Vaatlusandmete põhjal toimub ravimite manustamine nõuetekohaselt ja vastavalt arsti ettekirjutusele. Tööaja välisel ajal toimub ravimite manustamine meditsiinilise erihariduseta töötajate poolt, mis arvestades klientide sagedasi tervisemuresid ning suurt ravivajadust ei pruugi olla piisav situatsioonides, mis jäävad väljapoole tavaolukordi. Samuti ei saa heaks praktikaks pidada olukordi, kus õe

Ekspertarvamus 29.04.2025

9

pikema töölt eemal viibimise puhul täidab osaliselt tema pädevusse kuuluvaid tööülesandeid meditsiinilise hariduseta töötaja. Kontrollkäigu jooksul ei ilmnenud viiteid ravimite kasutamisele ohjeldamise eesmärgil.

Tunnustust väärib: • Õe meditsiinialased teoreetilised teadmised ja praktiline kogemus tööks keeruliste

psüühikahäiretega klientidega ning empaatiline suhtumine nendesse; • Õe initsiatiiv lisaks ravitööle ja ravimite haldamisele ka täiendavaks tervisealaseks

nõustamis- ja ennetustööks; • Heatasemelised ruumid, meditsiiniline inventar ja vahendid, sh digiloo kasutamise

võimalus. Soovitav on: • Kaaluda asutuses meditsiinilise abi kättesaadavusaja pikendamist (minimaalselt

oleks vajalik õele asendamisvõimaluse leidmine), aga ka täiendava vaimse tervise õe teenuste pakkumist asutuse klientidele;

• Pakkuda ravimite jagamise ja manustamisega kokku puutuvatele meditsiinilise hariduseta töötajatele pidevalt koolitamist, juhendamist ja vajadusel täiendada sellekohast kontrolli;

• Liikuda edasi tõhusamat meditsiinilist sekkumist eeldavate noorte puhul n-ö meditsiinilise KLAT teenusega.

Psühholoogiline ravi ja rehabilitatsioon

Noortele pakutavad teenused on asutuses mitmekesised – sh psühholoogi nõustamisteenus, MDF-pereteraapia, sotsiaal- ja eripedagoogi teenused. Klienti toetavad tegevused, teenused ja nende läbiviijad kantakse osade noorte puhul individuaalsesse tegevuskavva ja asutuse infosüsteemis kliendi profiili juures olevale teenuste sissekannete lehele.

Asutuses töötavad pikaajalise töökogemusega MDFT-pereterapeut ja terapeut- superviisor. MDFT võimalust pakutakse nii eesti- kui venekeelsena reeglina kõigile noortele ja nende bioloogilistele vanematele/hooldajatele. Vajadusel on vanemate osalemiseks võimalik kasutada ka virtuaalkanaleid. Erandjuhul on püütud kaasata ka asenduskodust pärit noorte puhul sealseid töötajaid, kuid seni ei ole see edukaks osutunud. MDFT vältab aasta, millele järgneb kuni kolme kuu pikkune jätkutoe teenus. Perekohtumised toimuvad vähemalt korra kuus. Kontrollkäigu ajal on töös üheksa noort koos nende peredega. Asutusesisest koostööd hindavad MDF-terapeudid heaks, kuid kaasatust töösse asutuseväliste ravimeeskondadega hinnatakse pigem ebaühtlaseks ja harvaks.

Ekspertarvamus 29.04.2025

10

Asutuse psühholoogil on käimas magistri- ja gestalt-terapeudi õpingud Londonis. Psühholoogilise nõustamise võimalusi tutvustatakse kõigile asutuse eestikeelsetele klientidele esimestel teenusel viibimise nädalatel. Töövaldkonnad on nt noortel esinevad sisseelamis-raskused, ärevus, toimetulek emotsioonidega jne. Lisaks plaanilistele kohtumistele on psühholoog jätnud ressurssi ka vajaduspõhisteks erakorralisteks tööks ja kriisisekkumisteks. Samuti jätkab ta nõustamistööd mujal statsionaarsel ravil viibivate klientidega. Kaalumisel on jätkuteenuste pakkumise võimalused KLAT-lt lahkunud noortele. Psühholoog hindab asutusesisest koostööd-infovahetust toimivaks.

Koolitus ja supervisioonivõimalusi hinnatakse headeks. Puudust tuntakse emotsioonregulatsiooni ja sotsiaalseid oskusi tõhustavast dialektilise käitumisteraapia (DKT) võimalustest.

Klientide üldkasvatuslik toetus/õpetamine viiakse läbi asutuse erinevate spetsialistide (nt sotsiaalpedagoog, kasvatuspedagoog) poolt. Noortele pakutakse laias valikus võimalusi sihipärasteks toimetulekut toetavateks tugiteenusteks (sh tegevusterapeutilisteks) ning juhendatud tegevusteks.

Kokkuvõttes on asutuses noortele pakutavad psühholoogilise abi ja nõustamise võimalused koos teiste rehabilitatsiooni toetavate teenuste, tegevusvõimaluste ning kasvatuslike meetmetega asjakohased toetamaks/tõhustamaks klientide sotsiaalse toimetuleku-, emotsioonregulatsiooni- ja enesejuhtimisoskusi.

Tunnustust väärib: • Mitmekesised terapeutilised ja psühholoogilist tuge pakkuvad teenused, sh MDFT

võimalus; • Paindlikkus osutatavate teenuste läbiviimisel. Soovitav on: • DKT võimaluse loomine asutuse klientidele; • Psühholoogilise nõustamise võimaluse pakkumine ka mitte-eestikeelsetele

klientidele; • Jätkuteenuste pakkumine.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Parksepp

29.04.2025