Taotlus detailplaneeringu kooskõlastamiseks - Riia mnt 101

V I L J A N D I L I N N

LINNAVALITSUS

Linnu tn 2 tel 435 4710 arvelduskonto EE021010302005455005

71020 VILJANDI e-post [email protected] AS SEB Pank

www.viljandi.ee registrikood 75005222

Päästeamet

Lõuna-Päästekeskus

Viljandi-Valgamaa päästepiirkond (Viljandi)

27.08.2025 nr 6-1/120-17

Taotlus detailplaneeringu kooskõlastamiseks

Viljandi Linnavalitsus esitab Teile Planeerimisseaduse §133 alusel kooskõlastamiseks Viljandis

kinnistu Riia mnt 101 detailplaneeringu.

Detailplaneeringu koostajaks on Terav Kera OÜ maastikuarhitekt Jane Asper. Kooskõlastatav

detailplaneering on lisatud käesolevale taotlusele.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Kertu Puur

planeeringuspetsialist

Lisa: Riia mnt 101 DP_26.08.2025.asice

[email protected], tel. 5440 0766

Ill us tr at iiv ne v aa de

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

DETAILPLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEVAD SÕIDUSUUNAD

OLEMASOLEV/ VAREMPLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE/ PARKLA

PLANEERITUD HALJASALA

PLANEERITUD KÕRGHALJASTUS/PUU JA MADALHALJASTUS/PÕÕSAS (asukoht orienteeruv)

PLANEERITUD PARKIMISKOHT/

PLANEERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT

VAREMPLANEERITUD ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE/PARKLA

VAREMPLANEERITUD KÕNNITEE

VAREMPLANEERITUD PARKIMISKOHT

VAREMPLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD KORTERELAMU VÕIMALIK ASUKOHT JA MAHT

VAREMPLANEERITUD ILLUSTRATIIVNE VÕIMALIK HOONETE SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND 1560 m²

PLANEERITUD SÄILITATAV KÕRGHALJASTUS

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE

PLANEERITUD PARKIMINE HOONE MAHUS

PLANEERITUD KÕNNITEE

PLANEERITUD JUURDEPÄÄSU SERVITUUDI SEADMISE VAJADUSEGA ALA

OLEMASOLEV BUSSIPEATUS

PLANEERITUD PÄÄSTETEHNIKA JUURDEPÄÄS (illustratiivne, täpne lahendus antakse projekteerimisel)

Vaikuse tn

Riia m

nt Riia mnt

Va iku

se p

õik

Jä rv

eo tsa

p st

LIIKLUSSKEEM

Töö nrMõõtJooniseidJoonis 5 6

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected] www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

vaba Kuupäev

aug. 2025

LIIKLUSSKEEM Projekti juht, maastikuarhitekt

Jane Asper Maastikuarhitekt-planeerija

Merit Naruskberg

Karimelt Invest OÜ

MÄRKUSED: 1. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.

Viljandis kinnistu Riia mnt 101 detailplaneering

Viljandis kinnistu Riia mnt 101 detailplaneering

DP-19-24

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

DETAILPLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA KÕNNITEE

OLEMASOLEV BETOONKIVI SILLUTISEGA ALA

OLEMASOLEV KRUUSAKATTEGA ALA

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU, HARVIK, VÕSA

OLEMASOLEV VEETORU

OLEMASOLEV ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORU

OLEMASOLEV SIDEKAABEL

OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIKAABEL

OLEMASOLEV SADEMEVEEKANALISATSIOONITORU

OLEMASOLEVAD SÕIDUSUUNAD

OLEMASOLEV JUURDEPÄÄS KRUNDILE

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE

OLEMASOLEV SURVEKANALISATSIOONITORU

OLEMASOLEV GAASITORU

OLEMASOLEV SOOJATORUSTIK

OLEMASOLEV KESKPINGE ELEKTRIKAABEL

OLEMASOLEV SIDEKAPP

OLEMASOLEV TÄNAVAVALGUSTI

OLEMASOLEV TULETÕRJE HÜDRANT

OLEMASOLEVA KAUGKÜTTETORUSTIKU KAITSEVÖÖND 2 m

Ri ia

m nt

Vaikuse tn

OLEMASOLEV OLUKORD

Töö nrMõõtJooniseidJoonis 2 6

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected] www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

1:500 Kuupäev

aug. 2025

OLEMASOLEV OLUKORD Projekti juht, maastikuarhitekt

Jane Asper Maastikuarhitekt-planeerija

Merit Naruskberg

Karimelt Invest OÜ

MÄRKUSED: 1. Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud Desmantes OÜ (MTR EG10943323-0001; Geodeet, tase 5) poolt, 06.03.2023.a, töö nr 1-9-2022. Koordinaadid on määratud L-EST97 süsteemis. Kõrgused on määratud EH2000 süsteemis. Katastriüksuste piirid on plaanile kantud katastriandmete järgi (asukoht joonisel informatiivne). Maa-aluste trasside asukoht on ligikaudne.

2. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.

Viljandis kinnistu Riia mnt 101 detailplaneering

Viljandis kinnistu Riia mnt 101 detailplaneering

DP-19-24

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

DETAILPLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA KÕNNITEE

OLEMASOLEV KRUUSAKATTEGA ALA

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU, HARVIK, VÕSA

OLEMASOLEVAD SÕIDUSUUNAD

VAREMPLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE/ PARKLA

PLANEERITUD HALJASALA

PLANEERITUD KÕRGHALJASTUS/PUU JA MADALHALJASTUS/PÕÕSAS (asukoht orienteeruv)

P21 PLANEERITUD PARKIMISKOHT JA -KOHTADE ARV/

PLANEERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT

VAREMPLANEERITUD ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE/PARKLA

VAREMPLANEERITUD KÕNNITEE

VAREMPLANEERITUD PARKIMISKOHT/ PARKIMISKOHTADE ARVP24

VAREMPLANEERITUD HOONESTUSALA

VAREMPLANEERITUD KOHUSTUSLIK EHITUSJOON

PLANEERITUD KORTERELAMU VÕIMALIK ASUKOHT JA MAHT

VAREMPLANEERITUD ILLUSTRATIIVNE VÕIMALIK HOONETE SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND 1560 m²

VAREMPLANEERITUD ILLUSTRATIIVNE HALJASALA

VAREMPLANEERITUD JA PLANEERITUD SÄILITATAV KÕRGHALJASTUS

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE

PLANEERITUD PARKIMINE HOONE MAHUS

PLANEERITUD KÕNNITEE

PLANEERITUD JUURDEPÄÄSU SERVITUUDI SEADMISE VAJADUSEGA ALA

PLANEERITUD VÕIMALIK TUGIMÜÜR

PLANEERITUD PÄÄSTETEHNIKA JUURDEPÄÄS (illustratiivne, täpne lahendus antakse projekteerimisel)

P24 P23

Ri ia

m nt

Vaikuse tn

P17

pa rk

im ine

ke ldr

iko rru

se l

P20

PLANEERINGU PÕHIJOONIS

Töö nrMõõtJooniseidJoonis 3 5

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected] www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

1:500 Kuupäev

aug. 2025

PLANEERINGU PÕHIJOONIS Projekti juht, maastikuarhitekt

Jane Asper Maastikuarhitekt-planeerija

Merit Naruskberg

Karimelt Invest OÜ

MÄRKUSED: 1. Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud Desmantes OÜ (MTR EG10943323-0001; Geodeet, tase 5) poolt, 06.03.2023.a, töö nr 1-9-2022. Koordinaadid on määratud L-EST97 süsteemis. Kõrgused on määratud EH2000 süsteemis. Katastriüksuste piirid on plaanile kantud katastriandmete järgi (asukoht joonisel informatiivne). Maa-aluste trasside asukoht on ligikaudne. 2. Krundi planeeritud kasutamise sihtotstarve on esitatud 2013 a. koostatud "Ruumilise planeerimise leppemärgid" juhendmaterjali alusel (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine). 3. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.

Viljandis kinnistu Riia mnt 101 detailplaneering

Viljandis kinnistu Riia mnt 101 detailplaneering

DP-19-24

Krundi aadress

Krundi pindala

Hoonete suurim lubatud

arv krundil

Hoone suurim lubatud

ehitisealune pind

Hoone lubatud

maksimaalne kõrgus

Riia mnt 101/ POS 1

2639 m²

Krundi planeeritud kasutamise sihtotstarve

PLANEERITAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS JA PÕHILISED ARHITEKTUURINÕUDED

kuni 17,0 m maapinnast

600 m² 1 hoone

Katastriüksuse kasutamise sihtotstarve

Elamumaa 80% ärimaa 20%

Hoone lubatud

korruselisus

kuni 5 maapealset korrust,

1 maa-alune korrus

0-15°

Lubatud katusekalle

Korterelamu maa EK, kontori- ja büroohoone

maa ÄB, Kaubandus-, toitlustus- ja teendushoone maa ÄK

NB! Hoone I korrusel on kohustuslik avalikkusele suunatud funktsioon, alates II korrusest on lubatud korterelamu otstarve.

LUBATUD sihtotstarve detailplaneeringu liikides

Lubatud kõrgus

Korruste arv +/-

Hoone suurim ehitisealune

pind

Hoonete lubatud arv

krundil

EK, ÄB, ÄK

Kuni 17,0 m

5/-1 600 m² 1 hoone

Hoone lubatud

maksimaalne sügavus

kuni 5,0 m maapinnast

TERAV KERA OÜ Sarapuu 2, Tartu 50705 tel. 555 481 55 reg. nr. 11319822 e-post: [email protected] a/a: EE702200221034629731

Töö nr: DP-19-23

VILJANDI MAAKOND

VILJANDIS KINNISTU RIIA MNT 101

DETAILPLANEERING

KovID on 2024-007 Detailplaneeringu koostamise korraldaja Viljandi Linnavalitsus Planeeringu koostamisest huvitatud isik Karimelt Invest OÜ

Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper

Maastikuarhitekt-planeerija Merit Naruskberg

Tartu 2025

VILJANDIS KINNISTU RIIA MNT 101 DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

2

SISUKORD

SELETUSKIRI ....................................................................................................................... 3

1. Ülesande koostamise alus ja eesmärk ......................................................................... 3

2. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja uuringud ........................................................ 4

3. Olemasoleva olukorra iseloomustus ............................................................................. 4

5.1. Planeeringuala maakasutus ........................................................................................ 4

5.2 Juurdepääsud ja teed .................................................................................................. 4

5.3 Haljastus ja maastik ..................................................................................................... 5

5.4 Tehnovõrgud ................................................................................................................ 5

5.5 Kitsendused ................................................................................................................. 5

4. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................. 5

5. Planeerimisettepanek ................................................................................................... 6

5.1. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ................................................. 6

5.2. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine .............................................................. 7

5.3. Krundi ehitusõigus ................................................................................................... 7

5.4. Olulisemad arhitektuurinõuded ja ehituslikud tingimused ......................................... 8

5.5. Krundi hoonestusala piiritlemine .............................................................................. 8

5.6. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .............................................................. 9

5.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted .................................................................10

5.8. Vertikaalplaneerimise põhimõtted ...........................................................................10

5.9. Ehitistevahelised kujad ...........................................................................................10

5.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad .....................................................................11

5.10.1. Veevarustus .......................................................................................................11

5.10.2. Tuletõrje veevarustus .........................................................................................11

5.10.3. Reoveekanalisatsioon ........................................................................................12

5.10.4. Sademevee ärajuhtimine ....................................................................................12

5.10.5. Elektrivarustus ja välisvalgustus .........................................................................12

5.10.6. Soojavarustus ....................................................................................................13

5.10.7. Telekommunikatsioonivarustus ..........................................................................13

5.11. Keskkonnatingimuste seadmine .............................................................................13

5.12. Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud ............................................................15

5.13. Servituutide vajaduse määramine ...........................................................................16

5.14. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ............................16

5.15. Tingimused planeeringu elluviimiseks .....................................................................16

6. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte ..........................................................................19

JOONISED

1. Situatsiooniskeem…………………………………………………………………………….20

2. Olemasolev olukord…………………………………………………………………………..21

3. Planeeringu põhijoonis.......………………………………………………………………….22

4. Tehnovõrkude joonis….......…………………………………………………………………23

5. Liiklusskeem…………………………………………………………………………………..24

6. Illustratiivne vaade……………………………………………………………………………25

VILJANDIS KINNISTU RIIA MNT 101 DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

3

SELETUSKIRI

1. Ülesande koostamise alus ja eesmärk Detailplaneeringu koostamise aluseks on Viljandi Linnavalitsuse 23.09.2024.a korraldus nr

477 kinnistu Riia mnt 101 detailplaneeringu algatamise kohta.

Planeeringu koostamise korraldajaks on Viljandi Linnavalitsus. Planeeringu koostamisest

huvitatud isikuks on Karimelt Invest OÜ.

Detailplaneeringut koostab Terav Kera OÜ, projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper

(Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus nr 223619) ja maastikuarhitekt-

planeerija Merit Naruskberg (dipl. MD 002126).

Planeeringu eesmärgiks on muuta Riia mnt 101 kinnistu sihtotstarvet ärimaast elamu- ja

ärimaaks ning määrata krundile ehitusõigus ja arhitektuurilised tingimused korterelamu

püstitamiseks, mille kõrvalfunktsiooniks on äri-, teenindus- ja kaubandushoone. Lisaks

anda lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsuteedele,

parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele. Planeeringuala pindala on 2639

m2.

Kehtiva Viljandi linna üldplaneeringu järgi on maa-ala juhtfunktsiooniks (juhtotstarbeks)

korterelamumaa, kus on lubatud polüfunktsionaalsus. Algatatav detailplaneering on

üldplaneeringuga kooskõlas.

Käesoleval hetkel kehtib Riia mnt 101 maaüksusel Viljandi Linnavalitsuse poolt 22.10.2018

korraldusega nr 636 kehtestatud Viljandis kinnistu Riia mnt 99, kvartal nr 234 krunt nr 110

detailplaneering. Peale käesoleva detailplaneeringu kehtestamist muutub Viljandis kinnistu

Riia mnt 99, kvartal nr 234 krunt nr 110 detailplaneering kattuvas osas kehtetuks (vt

täpsemalt seletuskiri lk 15 skeem 1).

Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 nr 224 määruses

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 nimetatud tegevuste hulka.

Andmed planeeritava maaüksuse kohta:

• nimi- Riia mnt 101 (katastriüksus nr 89714:002:0046);

• maakasutuse sihtotstarve- 100% ärimaa;

VILJANDIS KINNISTU RIIA MNT 101 DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

4

• pindala- 2639 m2.

2. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja uuringud

• Viljandi Linnavolikogu 30.06.2010 otsusega nr 71 kehtestatud Viljandi linna

üldplaneering 2010;

• Viljandi Linnavalitsuse poolt 22.10.2018 korraldusega nr 636 kehtestatud Viljandis

kinnistu Riia mnt 99, kvartal nr 234 krunt nr 110 detailplaneering;

• Viljandi linna jäätmehoolduseeskiri;

• Viljandi linna heakorraeeskiri;

• Viljandi linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020

2031;

• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“;

• Muud kehtivad õigusaktid ja standardid.

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on Desmantes OÜ (MTR EG10943323-0001;

Geodeet tase 5) poolt 06.03.2023.a. koostatud geodeetiline alusplaan, töö number 1-9-2022.

Koordinaadid on määratud L-EST97 süsteemis. Kõrgused on määratud EH2000 süsteemis.

Katastriüksuste piirid on plaanile kantud katastriandmete järgi (asukoht joonisel informatiivne).

Maa-aluste trasside asukoht on ligikaudne.

Detailplaneeringu koostamisel ja vormistamisel on lähtutud planeerimisseadusest ning

17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

Arvestatud on Siseministeeriumi poolt 2013. aastal koostatud juhendiga „Ruumilise

planeerimise leppemärgid“.

3. Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeringuala asub Viljandi linnas hõlmates Riia mnt 101 kinnistut. Planeeringuala asukoht

on näidatud joonisel 1 Situatsiooniskeem.

5.1. Planeeringuala maakasutus

Riia mnt 101 maaüksuse maakasutuse sihtotstarve on ärimaa 100%. Kinnistu on

hoonestamata.

5.2 Juurdepääsud ja teed

Riia mnt 101 kinnistule on juurdepääs Vaikuse tänavalt olemasoleva mahasõidu kaudu.

Vaikuse tänav on 7,1 meetri laiune kahesuunalise liiklusega asfaltkattega sõidutee.

Tänavakoridori laius planeeringualaga piirnevas osas on 17,7 kuni 20,7 meetrit. Ühel pool

sõiduteed on 2,7 meetri laiune asfaltkattega kõnnitee, teisel pool teed on haljasriba.

Riia mnt 101 kinnistu piirneb loodesuunast Riia maantee tänavaga. Riia maantee on 8,3 kuni

12,2 meetri laiune kahesuunalise liiklusega asfaltkattega sõidutee. Tänavakoridori laius

VILJANDIS KINNISTU RIIA MNT 101 DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

5

planeeringualaga piirnevas osas on 32,3 kuni 44,9 meetrit. Ühel pool sõiduteed on 2,9 kuni

3,2 meetri laiune asfaltkattega kõnnitee, teisel pool teed on haljasriba.

5.3 Haljastus ja maastik

Riia mnt 101 kinnistu kõrghaljastuse moodustavad ala põhjapoolses keskosas ja kirdeosas

üksikult kasvavad lehtpuud ning kirdeosas kasvav võsa ja harvik.

Planeeringuala reljeef langeb läänest ida suunas. Maapinna absoluutkõrgused jäävad

detailplaneeringualal vahemikku 74.09 (lääneserv) ja 72.98 meetrit (idanurk).

Planeeringuala asub Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) alusel kaitstud

põhjaveega alal. Eesti pinnase radooniriski kaardi alusel paikneb planeeringuala kõrge või

väga kõrge radooniriskiga alal.

5.4 Tehnovõrgud

Riia mnt 101 maaüksusel puuduvad liitumised tehnovõrkudega.

Planeeringuala külgnevatel tänavatel kulgevad vee-, kanalisatsiooni-,

sademeveekanalisatsiooni-, keskkütte-, elektri- ja sidetrassid.

5.5 Kitsendused

Planeeringualale ulatub surveseadme kaitsevöönd, mis on iseseisvaks ehitiseks olevat

surveseadet ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud surveseadme ohutuse

ja kaitse tagamiseks. Kaitsevööndi ulatus on 2 meetrit mõlemale poole torustiku telgjoont.

Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja andmed planeeringuala naabermaaüksuste kohta

on ära toodud joonisel 3 Olemasolev olukord.

4. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Viljandi linn on Viljandi maakonna keskosas asuv omavalitsus ja Viljandi maakonna

halduskeskus. Planeeringuala asub Viljandi linna lõunapoolses osas Männimäe uuselamualal,

mille hoonestatud alad on valdavalt poolavatud aedlinnatüüpi hoonestusviisiga.

Lähim bussipeatus (Jakobsoni kool) asub planeeringualast põhjasuunas ca 75 meetri

kaugusel. Lähim kool on Viljandi Jakobsoni Kool, mis jääb planeeringualast ca 330 meetri

kaugusele. Lähim lasteaed on Männimäe Lasteaed, mis jääb planeeringualast ca 400 meetri

kaugusele. Lähim kauplus jääb ca 375 meetri kaugusele. Planeeringuala lähipiirkonnas

asuvad veel spordiklubi, jalgpallihall, Viljandi järve aerutamisbaas, külalistemaja, tankla,

elektriauto laadimispunkt, autotöökoda, kohvik, pitsarestoran ning mitmed erinevad kauplused

ja tootmisettevõtted.

Planeeringuala piirneb kirdest ja kagust Kaja tänava maaüksusega, lõunast Järveotsa

puiestee maaüksusega, edelast ja loodest Riia maantee T5 maaüksusega ning põhjast Riia

maantee T1 maaüksusega.

VILJANDIS KINNISTU RIIA MNT 101 DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

6

Planeeringualast põhjasuunas asuvad ärimaa krundid ja kirdesuunas asuvad valdavalt

ühiskondlike ehitiste maa krundid. Kagu- ja lõunasuunas on peamiselt üksikelamutega

hoonestatud elamumaa krundid ning kaugemal lõunasuunas asuvad veel hoonestamata

elamumaa krundid. Edelasuunas on 75% elamumaa ja 25% ärimaa sihtotstarbega krundid,

mis praegusel hetkel on veel hoonestamata. Lääne- ja loodesuunas asuvad tootmismaa ja

ärimaa krundid. Maaüksuste suurused kontaktvööndis on varieeruvad.

Kehtestatud Viljandis kinnistu Riia mnt 99, kvartal nr 234 krunt nr 110 detailplaneeringuga on

planeeringualast põhjasuunas kavandatud kuni kahe kaubandus- ja teenindusfunktsiooniga

hoone ehitamine, mille ülemistele korrustele saab rajada bürood ja korterid. Antud hooned on

planeeritud 2- kuni 5-korruselised, kõrgusega kuni 17,0 meetrit ja sügavusega kuni 5,0 meetrit.

Hooned on kavandatud lame- või ühepoolsete kaldkatustega, katusekaldega 0-15 kraadi.

Välisviimistlusmaterjalidena on lubatud kasutada kvaliteetseid esinduslikke piirkonda sobivaid

materjale ja katusekattena on lubatud kasutada plekki, rullbituumenmaterjali, SBS-materjali

vms katuse tüübile sobivaid materjale. Keelatud on imiteerivad materjalid ja kiviimitatsiooniga

plekk.

5. Planeerimisettepanek

5.1. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused

Planeeringuga kavandatakse muuta Riia mnt 101 kinnistu sihtotstarvet ärimaast elamu- ja

ärimaaks ning määrata krundile ehitusõigus ja arhitektuurilised tingimused korterelamu

püstitamiseks, mille kõrvalfunktsiooniks on äri-, teenindus- ja kaubandushoone.

Planeeritud tegevus sobitub kavandatavasse asupaika, tuginedes ümbritsevale

maakasutuslikule situatsioonile ning strateegilistele planeerimisdokumentidele. Kehtiva

Viljandi linna üldplaneeringu kohaselt järgitakse peamist maakasutussuunist ehk

kavandatakse korterelamumaa koos kõrvalfunktsiooniga vastava detailplaneeringu

täpsusastmes.

Kavandatava tegevuse maakasutuslikud eesmärgid järgivad kehtiva üldplaneeringu

põhimõttelisi arengusuundi, toetades piirkonna ja laiemalt linna arengut. Planeeringuala on

sobiv korterelamu- ja ärihoone rajamiseks, kuna paikneb Viljandi linnas, kus kõik vajalikud

teenused on lihtsasti kättesaadavad. Planeeringu realiseerimisel tihendatakse olemasolevat

äri-, tootmis- ja elamumaade piirkonda. Ala arendamine loob eeldused lähipiirkonna uuteks

arenguteks ja piirkonna aktiivsuse hoogustumiseks. Detailplaneeringu realiseerimisel luuakse

elukohalähedasi töökohti ja tuuakse teenused elamupiirkonna lähedale, mis annab võimaluse

tarbida teenuseid lähipiirkonnas. Planeeringu realiseerimine võimaldab kasutusele võtta

kvaliteetse elamu- ja ärimaa potentsiaaliga maaüksuse, millel on kokkuvõttes positiivne mõju

ka majandusele. Maksujõulise elanikkonna kasvuga suureneb nõudlus mitmete teenuste osas

ja seega luuakse eeldused uute teenuste pakkumiseks.

VILJANDIS KINNISTU RIIA MNT 101 DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

7

Liikluskorralduse seisukohast asub planeeringuala hästi ligipääsetavas kohas, kuna

planeeringualale on juurdepääs Vaikuse tänavalt, mis viib Riia maantee põhitänavale. Samuti

on planeeringualale hea juurdepääs jalakäijatel, kuna ala piirneb olemasolevate kõnniteedega.

Planeeritud korterelamu rajamisel on arvestatud selle sobivust ümbruskonda ja haakumist

varemplaneeritud Riia tn 99 krundi elamu- ja ärihoonetega. Eeltoodust tulenevalt on

planeeritav hoonestus piirkonda sobilik, sobitudes olemasolevasse linnakeskkonda ning

jätkates lähipiirkonnas väljakujunenud hoonestuspõhimõtteid. Lähiümbruses on

kättesaadavad kõik vajalikud teenused ning tagatud on liiklemisvõimalused (jalgsi, autoga,

ühistranspordiga) erinevat tüüpi liiklejatele.

5.2. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Planeeringuga olemasoleva katastriüksuse jagamist (sh piiride muutmist) ei kavandata.

5.3. Krundi ehitusõigus

Krundi ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim

lubatud arv krundil; 3) hoonete lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete lubatud maksimaalne

kõrgus; 5) hoonete suurim lubatud sügavus. Planeeritud krundi ehitusõigused on esitatud

joonisel 3 Planeeringu põhijoonis.

Riia mnt 101 krundile on lubatud ehitada 1 hoone, mille I korrusel on kohustuslik

avalikkusele suunatud funktsioon ja alates II korrusest on lubatud korterelamu otstarve.

Hoone suurim lubatud ehitisealune pind on 600m². Tagatud peab olema krundil

nõuetekohane parkimine kui ka haljastuse tingimused.

Hoone lubatud maksimaalne kõrgus on 17 m maapinnast ja hoone lubatud maksimaalne

sügavus kuni 5 m. Hoone lubatud kõrguse määramisel on lähtutud naaberkruntide

korruselamutele lubatud maksimaalsest kõrgustest.

Ehitiste kasutamise otstarvete määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete

loetelu“ majandus- ja taristuministri 02.06.2015. määrus nr 51.

Riia mnt 101 krundi ehitiste lubatud kasutamise otstarbed on:

• 11222 Muu kolme või enama korteriga elamu

• 12131 Restoran

• 12132 Kohvik, baar või söökla

• 12139 Muu toitlustushoone

• 12201 Büroohoone

• 12311 Kaubandushoone

• 12319 Muu kaubandushoone

• 12331 Ilu- ja isikuteenuste hoone

• 12339 Muu teenindushoone

VILJANDIS KINNISTU RIIA MNT 101 DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

8

5.4. Olulisemad arhitektuurinõuded ja ehituslikud tingimused

Uue hoone lõplik asukoht hoonestusalas, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse

konkreetse hoone arhitektuur-ehitusliku projektiga.

Heatasemelise arhitektuurse lahenduse saavutamise tagamiseks tuleb ehitusprojekti

eskiis kooskõlastada Viljandi linna peaarhitektiga.

Detailplaneeringuga määratud arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused on:

• Hoone paigutada põhimahu ja harjajoonega paralleelselt Riia maanteega.

• Hoone esifassaad peab jääma Riia maantee poole. Kuna Kaja tänava krundile

rajatakse perspektiivselt kergliiklustee, siis tuleb arvestada, et planeeritav hoone on

vaadeldav igast küljest ja hoone fassaad peab olema igast küljest esinduslik.

• Hoone arhitektuur peab olema kõrgetasemeline, piirkonna arhitektuurset kvaliteeti

tõstev ja linnaruumi rikastav.

• Hoone maksimaalne lubatud korruselisus on kuni 5 korrust ja keldrikorrus.

• Hoone lubatud katusekalle on 0⁰ kuni 15⁰: Projekteerimisel katusekalde kavandamisel

lähtuda hoone arhitektuursest sobivusest piirkonda.

• Katusetüüp: lame- või ühele poole suunatud kaldega katus;

• Välisviimistlusmaterjalid peavad olema kaasaaegsed, kvaliteetsed ja ajas

vastupidavad. Viimistlusmaterjalide lahenduse kirjeldus peab olema esitatud

kooskõlastamiseks esitatavas eskiisprojektis.

• Päikesepaneelid sulandada arhitektuursesse terviklahendusse. Päikesepaneelide

paigaldamisel katusele kasutada integreeritud lahendust või paigaldada

päikesepaneelid katuse tasapinda.

• Elanike jalgrataste, lastekärude, kelkude vms hoiukohad tuleb ette näha ja lahendada

hoone projektiga hoonesiseselt.

• Hoone projektiga näha ette vajadusel maa-alusel korrusel varjumispaikade rajamine

koos soojusenergia generaatorite paigaldamisega.

5.5. Krundi hoonestusala piiritlemine

Hoonestusala on määratud paralleelselt Riia maantee ja Vaikuse tänavaga.

Detailplaneeringuga määratud hoonestusala piires võib rajada ehitusõigusega määratud

hoone. Väljapoole hoonestusala on ehitusõiguses toodud hoone püstitamine keelatud,

kuid projekteeritavad maa-alused ja maapealsed rajatised võivad asuda hoonestusalalt väljas.

Hoonestusala piires on lubatud ka teede, parklate ja haljasalade kavandamine.

Planeeritud hoonestusala on seotud krundi piiridega. Joonisel nr 3 Planeeringu põhijoonis

näidatud hoonestusala on krundil suurem, kui tegelik lubatud suurim ehitisealune pind. Suurem

hoonestusala lubab vabamalt valida hoone kuju ja paiknemist, arvestades kohustuslikku

VILJANDIS KINNISTU RIIA MNT 101 DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

9

ehitusjoont. Planeeringu joonisel 3 Planeeringu põhijoonis on toodud planeeritava hoone

illustratiivne võimalik lahendus.

5.6. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Riia mnt 101 krundile planeeritud juurdepääs Vaikuse tänavalt, olemasoleva mahasõit

likvideeritakse ja uus on ette nähtud rajada planeeringuala edelaossa (vt joonise 3 Planeeringu

põhijoonise eskiis). Läbi Riia mnt 101 krundi on tagatud juurdepääs ka Riia mnt 99 krundile.

Riia mnt 101 krundilt on varemplaneeritud juurdepääs Riia maanteele T6 läbi Kaja tänava ja

Riia mnt 99 krundi.

Sõidukite parkimine on lahendatud sarnaselt kehtestatud Riia mnt 99 krundi detailplaneeringu

lahendusele krundi Riia mnt poolsel küljel. Lisaks on kavandatud parkimine hoone mahus

keldrikorrusel.

Korterite arvu ja äripindade ja kavandamisel tuleb tagada nõuetekohane parkimine omal

krundil. Tänava avalikule maa-alale krundiga seotud parkimis- või peatumiskohtade

kavandamine normatiivi täitmiseks ei ole lubatud. Lubatud on parkimine korraldada ka hoone

keldrikorrusel.

Krundil peab olema tagatud iga korteri kohta vähemalt 1 parkimiskoht. Äripindade

parkimine tuleb lahendada vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele.

Parkimisnormatiivid on toodud tabelis 1.

Tabel 1. Parkimisnormatiivid vastavalt EVS 843:2016

Ehitise otstarve/liik Parkimisnormatiiv

Asutused

Supermarket, kauplused

Restoran, kohvik

1/90

1/100

1/230

Märkused:

• Parkimiskohtade täpne arv määratakse hoone projekteerimise faasis, kui on selge hoone täpne

otstarvete osakaal.

• Ehitise kasutamise otstarbeid saab rakendada mahus, mis võimaldab tagada

normikohase parkimise.

Joonisel 3 Planeeringu põhijoonis on näidatud äri- ja eluhoone illustreeriv võimalik

parkimislahendus. Joonisel on näidatud 37 parkimiskohaga parkla, mis on planeeritud osaliselt

hoone mahus (keldrikorrusel) ja osaliselt õuealal. Parkimiskohtade täpne arv ja paigutus

täpsustatakse edasise projekteerimise käigus vastavalt korterite arvule, hoone suletud

brutopindalale ja kasutusotstarvetele.

Parkimisalade edasisel projekteerimisel arvestada sh Ehitusseadustiku §65¹ lg 7-ga, mis

reguleerib elektriauto laadimistaristut.

VILJANDIS KINNISTU RIIA MNT 101 DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

10

Jalgrattaparklad ja jalgrataste parkimiskohtade arv lahendatakse edasise projekteerimise

käigus. Aluseks tuleb võtta EVS 843:2016 „Linnatänavad“.

Planeeritud krundisisene tee ja parkimisala katta tolmuvaba katendiga (asfalt, kivisillutis jms.).

Päästetehnika juurdepääsutee võib projekteerida murukivikattega, et visuaalselt vähendada

asfaltkattega pindade osakaalu ja sademevee pinnasesse imbumise tagamiseks.

Katendiga ala ja hoone ehitise alune pind kokku ei tohi ületada 80 % krundi pindalast.

5.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Krundi lahenduses peab säilima põhimõte, et haljastatud ala pind ei tohi olla väiksem kui 25%

kinnistu pindalast ehk 660 m². 10% kinnistu pindalast on nõutud kõrghaljastus. Kõrghaljastuse

osakaal krundil arvestada täiskasvanud puu eeldatava võra perimeetri pindala järgi. Haljastuse

sealhulgas kõrghaljastuse põhimõtete määramisel kasutada alusena standardi EVS 939-3

„Puittaimed haljastuses“ juhiseid.

Puude istutamisel ja haljastuse rajamisel tagada puude juurestikule puujuure levikut

võimaldava mahu ja omadustega kasupinnase olemasolu istutuskohas. Juurestiku kaitseala

arvutada ja juurestiku kaitsealade tsoonid esitada edasisel projekteerimisel vastavalt EVS 939

„Puittaimed haljastuses“ antud juhendi kohaselt: tüve rinnasläbimõõt korrutada 0,12, mis

moodustab kaitsetsooni raadiuse puu ümber. Mitmetüvelise puu puhul korrutada 0,10.

Planeeritava kõrghaljastuse asukoht joonisel 3 Planeeringu põhijoonis on illustratiivne. Krundi

kõrghaljastuse lahendus esitada ehitusprojekti koosseisus.

Prügikonteinerite/ süvamahutite või jäätmemajade kasutamine ja täpne asukoht tuleb anda

projekteerimise käigus. Jäätmete käitlemine korraldatakse vastavalt Viljandi linna

jäätmehoolduseeskirjale.

Krundi piiramine piirdega ja/või hekiga on soovitav. Krundi piire näha ette arhitektuurselt

sobivana projekteeritava hoonega ning ümbritseva keskkonnaga. Lubatud rajada kuni 1,4 m

kõrguseid piirdeid. Piirde lahendus esitada ehitusprojektis.

5.8. Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Maapinna olulist tõstmist ette ei nähta. Vajadusel on lubatud reljeefi korrigeerida nt

juurdepääsuteel ja parkimisaladel, et oleks tagatud sademevee äravool. Planeeritud krundi

vertikaalplaneerimine täpsustatakse edasise projekteerimise käigus. Vertikaalplaneerimine

peab arvestama naaberkruntide maapinna kõrgustega, vertikaalplaneerimisel ei ole soovitav

tekitada järske üleminekuid. Krundi maapinna kõrguste muutmine ei tohi halvendada

naaberkruntide olukorda.

5.9. Ehitistevahelised kujad

Ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt

Siseministri 30. märts 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

Detailplaneeringualal lubatud hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vähemalt 8 m. Kui

VILJANDIS KINNISTU RIIA MNT 101 DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

11

hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude

abinõudega.

Hoone täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus.

5.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

Planeeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus. Projekteerimisel võib

planeeritud tehnovõrkude ja rajatiste asukohta täpsustada koostöös kõigi

tehnovõrguvaldajatega. Tehnovõrguliinid tuleb projekteerida maa-alustena. Lokaalsed vee-

ja kanalisatsioonilahendused kruntidel on keelatud.

Tehnovõrkude asukohad on kajastatud joonisel 4 Tehnovõrkude joonis.

5.10.1. Veevarustus

Veevarustus on lahendatud vastavalt AS Viljandi Veevärk poolt 31. jaanuar 2025 a.

väljastatud üldistele tingimustele.

Kinnistu veetarbimine on lahendatud Riia mnt olemasolevast ühisveetorustikust. Täpsemad

tehnilised tingimused tuleb vee-ettevõtjalt taotleda enne ehitusprojekti koostamist.

Planeeritav arvutuslik maksimaalne veetarbimine planeeringualal kokku on 18 m³/d.

5.10.2. Tuletõrje veevarustus

Tuletõrje veevarustuse planeerimisel on tuginetud siseministri 18.02.2021 a. vastu võetud

määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja

teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ning Eesti Vabariigi standardile 812-

6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.

Veevõtukoht peab paiknema hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise kaugeimast

ligipääsetavast punktist kuni 200 meetri kaugusel. Olemasolev lähim tuletõrjehüdrant (369)

asub kinnistu Riia mnt 101 vahetus läheduses 56 m kaugusel, Riia mnt 54b kinnitu kirdenurga

juures. Hüdrandi asukoht on näidatud joonisel 5 Tehnovõrkude joonis. Teine lähim hüdrant

jääb planeeringualast ca 150 m kaugusele Riia mnt 91a edelanurga juurde. Juhul kui

hüdrantide vooluhulk ei vasta ehitise nõutavale tulekustutusvee vooluhulgale, tuleb kinnistule

projekteerida tuletõrje veemahuti puudujääva vooluhulga tagamiseks.

Ühisveevärgi hüdraulilise ressurssi otsene kasutamine hoonesisese tulekustutussüsteemi

toimimiseks ei ole lubatud (v.a ettevarutud vesi kinnistule kuuluvates mahutites). Kõik

hoonesisesed tulekustutussüsteemid peavad toimima autonoomselt ja selliselt, et negatiivse

rõhu tekitamine ühisveevärgis oleks välistatud.

Hoonele tuletõrjevahenditega juurdepääsuks peab projekteerima vastavalt EVS 812-7:2018

vähemalt 3,5 m laiuse juurdesõidutee, mis on soovitatav rajada ringsõiduna. Päästetehnika

juurdepääs joonisel on esitatud illustratiivne. Päästetehnika juurdepääsutee täpne lahendus

antakse projekteerimisel vastavalt hoone tegelikule lahendusele, evakuatsiooni- ja

varuväljapääsude arvule ja asukohale jms.

VILJANDIS KINNISTU RIIA MNT 101 DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

12

5.10.3. Reoveekanalisatsioon

Kanalisatsioonivarustus on lahendatud vastavalt AS Viljandi Veevärk poolt 31. jaanuar 2025

a. väljastatud üldistele tingimustele.

Kinnistu reovesi on planeeritud juhtida Riia mnt olemasolevasse ühiskanalisatsiooni torustikku.

Täpsemad tehnilised tingimused tuleb vee-ettevõtjalt taotleda enne ehitusprojekti koostamist.

Planeeritav arvutuslik maksimaalne reoveehulk on nagu veetarbimine on planeeritaval alal

kokku 18 m³/d.

5.10.4. Sademevee ärajuhtimine

Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud.

Kinnistu drenaaži- ja sademevee ärajuhtimine on lahendatud vastavalt AS Viljandi Veevärk

poolt 31. jaanuar 2025 a. väljastatud üldistele tingimustele, mille alusel tuleb lahendada

kinnistu drenaaži- ja sademevee ärajuhtimine kinnistusiseselt näiteks pinnasesse immutamise

teel.

Kinnistusisest ärajuhtimislahendust ületava sademevee hulk on ette nähtud juhtida Riia mnt

asuvasse sademevee ühiskanalisatsiooni torustikku, kusjuures maksimaalne lubatud

ärajuhitav vooluhulk on 0,001 l/s kinnistu pindala 1m² kohta. Täpsed lahendused sademevee

pinnasesse ja sademeveetorustikku juhtimiseks antakse edasisel projekteerimisel.

Välistada tuleb vee valgumine naaberkinnistutele ja transpordimaa kinnistutele.

Kümne ja enamakohalise parkla puhul on tuleb kinnistule paigaldada õlipüüdur. Õlipüüduri

rajamisel parklale tagada puhastusmasina ligipääs püüduri teenindamiseks. Õlipüüdur tuleb

nõuetekohaselt paigaldada ja hooldada, regulaarselt puhastamata õlipüüdurid võivad aja

jooksul kujuneda ise keskkonnale reostusallikaks (parklast õlipüüdurisse juhitud vihmavesi

hakkab sinna kogunenud õli välja pesema).

5.10.5. Elektrivarustus ja välisvalgustus

Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt 02.01.2025 a. väljastatud

tehnilistele tingimustele nr 487658.

Olemasolevast alajaamast 8677:(Viljandi L) on ette nähtud uuele objektile toiteliin 0,4 kV

maakaabelliinina. Objekti elektrivarustuseks on planeeritud kinnistu piirile 0,4 kV liitumiskilp,

mis on vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga.

Lubatud on päikesepaneelide kasutamine katuse või fassaadi tasapinnas.

Krundisisene välisvalgustus lahendatakse edasise projekteerimise käigus.

Välisvalgustus paigaldada arvestusega, et see katab vaid planeeringuala teid ja hooned.

Valgustid peavad olema optimaalse võimsusega, suunatud vaid valgustust vajavatele

objektidele/aladele ja vältima ümbritsevate alade valgustamist. Valgustus lahendada pigem

madalate postidega, kasutada valgusvihke suunavaid lambivarje, mis on pealt kaetud.

Kasutada ökonoomseid LED lampe, mis on valgustemperatuuriga 3000-4000 K. Vältida sinist

VILJANDIS KINNISTU RIIA MNT 101 DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

13

tooni valgusallikaid. Soovitav on kaaluda liikumisandurite kasutamist ja valgustuse

automaatset sisse- ja väljalülitust.

5.10.6. Soojavarustus

Hoone soojavarustus on lahendatud vastavalt Gren Viljandi AS poolt 10.02.2025 a. väljastatud

tehnilistele tingimustele nr 2.

Detailplaneeringuga on ette nähtud eelisoleeritud soojatrasside ehitamise võimalus ehitatava

hoone soojasõlmeni. Ühendus soojusvõrguga on planeeritud Vaikuse tänava poolses küljes

võimalikult lähedal välisseinale ja soojatrassile. Soojatorustiku täpne trajektoor lahendatakse

tööprojektiga. Soojatorustik on planeeritud maa-alusena II isolatsiooni klassi eelisoleeritud

signaaltraatidega kaugkütte torudest. Torustiku kuja on planeeritud võimalikult haljasala ja

kõnnitee alla. Kaevik arvestada 1 meeter sügavusse ja 1,5 meeter laiusesse. Kaitsevööndiks

on arvestatud 2 m äärmise toru isolatsiooni välispinnast. Krundi soojavarustuse lahenduse

aluseks on Gren Viljandi AS väljastatavad liitumistingimused. Planeeritava torustiku koormus,

läbimõõt ja hoone ühendustorustiku täpne asukoht määratakse tööprojekti staadiumis.

Lisaks on lubatud kütte- ja jahutuseks kasutada energiatõhusaid ja keskkonnasäästlikke

lahendusi, nt soojuspumbad.

5.10.7. Telekommunikatsioonivarustus

Telekommunikatsioonivarustuse planeerimisel on lähtutud Telia Eesti AS poolt 08.01.2025 a.

väljastatud telekommunikatsioonialastest tehnilistest tingimustest nr 39390174.

Telia Eesti AS sideteenuste tarbimise võimaldamiseks on planeeritud

sidekanalisatsiooni/multitorustiku põhitrass alates sidekaevust MME62. Vastavalt vajadusele

kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7 m, teekatte all 1

m. Sidekaevud ei tohi jääda sõidutee alale. Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad

tehnilised tingimused.

5.11. Keskkonnatingimuste seadmine

Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee,

pinnase, õhu saastamist. Planeeringu koostamisel lähtutakse säästva arengu printsiipidest ja

järgitakse kõrgetasemelise keskkonnakaitse põhimõtteid. Planeeritavate tegevuste

realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist,

kultuuripärandit või vara.

Müra ja vibratsioon

Vastavalt Atmosfääriõhu kaitse seadus § 58 tuleb tagada, et planeeringu elluviimisel ei

ületataks piirkonna jaoks käesoleva seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud müra normtaset.

VILJANDIS KINNISTU RIIA MNT 101 DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

14

Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel

arvestada naaberelamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks

keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 normtasemeid.

Projekteerimisel tuleb vältida võimalikke mürahäiringuid ja tagada, et paigaldatavate

tehnoseadmete müra levik oleks tõkestatud.

Hoone projekteerimisel tagada, et müratasemed siseruumides ei ületaks sotsiaalministri

04.03.2002. a. määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ normtasemeid, rakendades

vastavaid müravastaseid meetmeid (sh EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse

müra eest.“).

Vibratsiooni hindamisel tuleb lähtuda sotsiaalministri 17.05.2002 määrusest nr 78 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“

kehtestatud nõuetest.

Ehitustegevuse käigus tekkiv müra ja vibratsioon on lühiajalised, millega ei kahjustata

läheduses asuvat elukeskkonda. Seejuures tuleb võtta arvesse, et ehitusaegne müra ei

ületaks seadusega sätestatud ehitusmüra ja vibratsiooni normtasemeid.

Pinnase radoonisisaldus

Eesti pinnase radooniriski kaardi alusel paikneb planeeringuala alal, kus võib esineda kõrge

või väga kõrge radoonisisaldusega pinnaseid. Kohati võib sellistel aladel olla radoonisisaldus

hoonete siseõhus kõrge. Selgitamaks pinnase radoonisisaldust teostada projekteerimise

käigus pinnase radoonisisalduse mõõtmine, et täpsustada radooniohtu. Kõrgendatud

radoonitaseme korral tuleb hoone projekteerimisel kasutusele võtta õhu radoonisisaldust

vähendavad meetmed. Tagada tuleb ruumides Ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri

28.02.2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi

ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteerivast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi

viitetase“ kohane õhu radoonisisalduse viitetase. Vajadusel rakendada meetmeid vastavalt

EVS-s 840:2023 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes“.

Insolatsioonitingimused

Vastavalt Eesti Standardile EVS-EN 17037:2019/AC:2021 "Päevavalgus hoonetes" peab

olema tagatud piisav insolatsioon päevas ajavahemikul 22. aprillist kuni 22. augustini.

Insolatsiooni kestus eluruumides on piisav, kui 2,5- tunnine katkematu insolatsioon või 3-

tunnine katkestustega insolatsioon on tagatud kuni 3- toaliste korterite puhul vähemalt ühes

toas, nelja või enama tubade arvuga korterite puhul vähemalt kahes toas. Insolatsiooni kestus

VILJANDIS KINNISTU RIIA MNT 101 DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

15

on piisav ka juhul, kui 2-tunnine katkematu insolatsioon on tagatud 2- ja 3- toaliste korterite

puhul vähemalt kahes toas, 4 ja enama tubade arvuga korterite puhul kolmes toas. Elamute

põhja- lõunasuunalise orientatsiooni puhul kus päike saab paista kõikidesse tubadesse võib

katkestusega insolatsiooni piirnormi vähendada 2,5 tunnini.

Arvestades, et planeeritud hoone on kirdest ja kagust piiritletud haljasalaga ning edelast ja

loodest tänavaga siis, võib eeldada, et tingimused on piisavas ulatuses täidetud.

5.12. Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud

Majanduslikud mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisel tihendatakse olemasoleva linna hoonestust, uus hoonestus

parandab tänava visuaalset ilmet ja elanike arvu kasv mõjutab positiivselt majandust. Samuti

toob kavandatud lahendus kaasa uute töökohtade ja teenuste lisandumise, piirkond muutub

atraktiivsemaks ning seeläbi tõuseb keskmine kinnisvara väärtus. Ala arendamine loob

eeldused lähipiirkonna uuteks arenguteks ja piirkonna aktiivsuse hoogustumiseks.

Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või

nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole planeeringulahenduse realiseerimisel otsest negatiivset

kultuurilist mõju. Planeeritud arhitektuursed tingimused suunavad püstitama kvaliteetset ja

keskkonda sobivat hoonestust. Planeeringulahendus on kooskõlas piirkonnas välja kujunenud

asustusstruktuuriga. Negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

Sotsiaalsed mõjud

Kaasaegse arhitektuuriga hoonestus ja uute elanike lisandumine avaldab positiivset mõju

piirkonna jätkusuutlikule arengule ning kogukonnaelu elavdamisele. Tühjalt seisva krundi

hoonestamine tõstab ka turvalistust. Detailplaneeringu realiseerimise positiivne sotsiaalne

mõju on piirkonda ka uute töökohtade ja teenuste lisandumine. Negatiivne mõju sotsiaalsele

keskkonnale avaldub eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, mõningase suurenenud

müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Kuid tegemist on ajutise loomuga

tegevusega, seetõttu võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale

puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Ala ei kuulu väärtusliku maastiku koosseisu, rohevõrgustikku ega ühegi muu tundlikkust

iseloomustava kriteeriumi alla. Natura 2000 linnu- ega loodusalasid planeeringukavaga alal

ega selle vahetus läheduses ei paikne. Lähipiirkonnas puuduvad ka muud kaitstavad

loodusobjektid. Võttes arvesse piirkonnas olemasolevat ning käesolevat kavandatavat

tegevust, ei ole normatiive (sh riiklikud normatiive nt ehitustegevustele) ületatavat müra,

VILJANDIS KINNISTU RIIA MNT 101 DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

16

vibratsiooni, valgust, soojust, kiirgust ja lõhna asjakohane prognoosida ei kava realiseerimis-

ega ka kasutusfaasis. Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist

keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara.

Ehitustegevuse käigus tekkiv müra ja vibratsioon on lühiajalised, millega ei kahjustata

läheduses asuvat elukeskkonda. Pinnasetööde käigus ei avaldata pikaajalist ebasoodsat mõju

pinna- ja põhjaveele. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju

looduskeskkonnale puudub.

5.13. Servituutide vajaduse määramine

Detailplaneeringuga määratakse vajadus servituutide seadmiseks.

Servituudid seatakse kehtestatud planeeringu alusel vastavalt asjaõigusseadusele. Servituudi

seadmise vajadusega alad on näidatud planeeringu joonisel 3 Planeeringu põhijoonis.

Detailplaneeringualal on vajadus seada Riia mnt 101 krundile juurdepääsuservituut Riia mnt

99 krundile juurdepääsu tagamiseks.

5.14. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Planeeringut koostades on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid.

Oluliseks on seatud:

• territoriaalsus (selgelt eristada avalikud ja privaatsed alad);

• hea nähtavus ning elav keskkond;

Lisaks antud nõuetele tuleb edasisel projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tagada:

• jälgitavus (võimalusel nt ka videovalve);

• alade korrashoid;

• kinnistusiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus;

• kasutada atraktiivset maastikukujundust, arhitektuuri ning väikevorme

• kasutada vastupidavaid ja kvaliteetsete ehitusmaterjale.

5.15. Tingimused planeeringu elluviimiseks

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi

teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeritud krundi ehitusõigus

realiseeritakse krundi valdaja poolt. Krundi igakordne omanik kohustub ehitise välja ehitama

ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos kinnistusisese haljastuse, juurdepääsutee ja

krundisisese parkimisalaga. Vastavad tegevused toimuvad igakordse krundiomaniku kulul.

Planeeringu elluviimisega ei kaasne Viljandi linnale kohustust planeeritud hoone ning sellega

seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste projekteerimiseks ja

ehitamiseks või eelnimetatud tööde finantseerimiseks.

Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt

ehitusseadustikule, Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale

VILJANDIS KINNISTU RIIA MNT 101 DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

17

projekteerimistavale. Ehitusprojekt (sh selle osad) peab olema koostatud või kontrollitud

ehitusseadustikus toodud nõuetele vastava isiku poolt..

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et

kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkatastriüksuste omanike õigusi või kitsendaks

naaberkatastriüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega

kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb hüvitada koheselt

planeeritud krundi igakordse omaniku poolt.

Enne detailplaneeringu kehtestamist tuleb huvitatud isikul Viljandi Linnavolikogu määruse

(28.12.2023 vastu võetud otsus nr 44) „Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja

väljaehitamisega seotud kulude kandmises kokkuleppimise kord“ alusel sõlmida

linnavalitsusega haldusleping detailplaneeringus ette nähtud rajatiste ja kõigi teiste rajatiste,

mis ei asu detailplaneeringu alal, kuid on planeeringulahenduse realiseerimiseks vajalikud ja

sellega funktsionaalselt seotud, väljaehitamiseks.

Viljandi Linnavalitsuse poolt 22.10.2018 korraldusega nr 636 kehtestatud Viljandis

kinnistu Riia mnt 99, kvartal nr 234 krunt nr 110 detailplaneering muutub käesoleva

detailplaneeringu kehtestamisel planeeringuala ulatuses kehtetuks (vt skeem 1, lk 18).

VILJANDIS KINNISTU RIIA MNT 101 DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

18

Skeem 1. Viljandi linnas Riia mnt 101 maaüksuse detailplaneeringu kehtestamise järgselt

Viljandis kinnistu Riia mnt 99, kvartal nr 234 krunt nr 110 detailplaneeringu kehtetuks muutuv

osa.

VILJANDIS KINNISTU RIIA MNT 101 DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

19

6. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte

Planeeringu on kooskõlastanud:

Planeeringu on läbi vaadanud ja heaks kiitnud:

PLANEERINGUALA

SITUATSIOONISKEEM

1:100006 Töö nrMõõtJooniseidJoonis

1

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected] www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

Kuupäev

aug. 2025

Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper

Maastikuarhitekt-planeerija Merit Naruskberg

Karimelt Invest OÜ

Viljandis kinnistu Riia mnt 101 detailplaneering

DP-19-24

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

DETAILPLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA KÕNNITEE

OLEMASOLEV KRUUSAKATTEGA ALA

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU, HARVIK, VÕSA

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE/ PARKLA

PLANEERITUD KÕRGHALJASTUS/PUU JA MADALHALJASTUS/PÕÕSAS (asukoht orienteeruv)

PLANEERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT

VAREMPLANEERITUD ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE/PARKLA

VAREMPLANEERITUD KÕNNITEE

VAREMPLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD KORTERELAMU VÕIMALIK ASUKOHT JA MAHT

VAREMPLANEERITUD SÄILITATAV KÕRGHALJASTUS

PLANEERITUD KÕNNITEE

PLANEERITUD VÕIMALIK TUGIMÜÜR

PLANEERITUD KAUGKÜTTETORUSTIKU KAITSEVÖÖND 2m

OLEMASOLEV VEETORU

OLEMASOLEV ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORU/

OLEMASOLEV SIDEKAABEL

OLEMASOLEV GAASITORUSTIK

OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIKAABEL

OLEMASOLEV SOOJATORUSTIK

PLANEERITUD VEETORU

PLANEERITUD ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORU

PLANEERITUD MADALPINGE ELEKTRIKAABEL

PLANEERITUD SIDEKAABEL

PLANEERITUD SOOJATORUSTIK

OLEMASOLEV SADEMEVEEKANALISATSIOONITORU

PLANEERITUD SADEMEVEEKANALISATSIOONITORU

OLEMASOLEV SURVEKANALISATSIOONITORU

PLANEERITUD PÄÄSTETEHNIKA JUURDEPÄÄS (illustratiivne, täpne lahendus antakse projekteerimise, vt märkused pkt2)

pa rk

im ine

ke ldr

iko rru

se l

8677:(Viljandi L) alajaam

aj

sidekaev MME62

TEHNOVÕRKUDE JOONIS

Töö nrMõõtJooniseidJoonis 4 6

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected] www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

1:500 Kuupäev

aug. 2025

TEHNOVÕRKUDE JOONIS Projekti juht, maastikuarhitekt

Jane Asper Maastikuarhitekt-planeerija

Merit Naruskberg

Karimelt Invest OÜ

MÄRKUSED: 1. Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud Desmantes OÜ (MTR EG10943323-0001; Geodeet, tase 5) poolt, 06.03.2023.a, töö nr 1-9-2022. Koordinaadid on määratud L-EST97 süsteemis. Kõrgused on määratud EH2000 süsteemis. Katastriüksuste piirid on plaanile kantud katastriandmete järgi (asukoht joonisel informatiivne). Maa-aluste trasside asukoht on ligikaudne.

Viljandis kinnistu Riia mnt 101 detailplaneering

Viljandis kinnistu Riia mnt 101 detailplaneering

DP-19-24

2. Hoonele tuletõrjevahenditega juurdepääsuks peab olema vähemalt 3,5 m laiune juurdesõidutee, mis on soovitatav rajada ringsõiduna. Päästetehnika juurdepääs joonisel on esitatud illustratiivne. Täpne lahendus antakse projekteerimisel vastavalt hoone tegelikule lahendusele, evakuatsioonipääsude, varuväljapääsude arvule ja asukohale jms.

3. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.