Eametsa külas, Raja tee 1, 2, 2a, 3, 5, 7 Raja tee ja Hakke tee kinnistutel ning lähiala detailplaneeringu koostamise algatamisest teatamine

TORI VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Sindi 22. märts 2023 nr 153

Raja tee 1, 2, 2a, 3, 5, 7 Raja tee ja Hakke tee kinnistute ning lähiala

detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine

Rolla OÜ juhatuse liige Aare Väliste ja Tori Vallavalitsus teevad ettepaneku

detailplaneeringu koostamise algatamiseks Eametsa külas Raja tee 1, 2, 2a, 3, 5, 7, Raja

tee ja Hakke tee kinnistutel ning nende lähialal.

Detailplaneeringu eesmärk on ühepere- ja kahepereelamute rajooni planeerimine. Maa on

planeeritud jagada ca 1200 m² suurusteks elamumaa kruntideks ja neid teenindavateks

transpordimaa, tootmismaa ja üldkasutatava maa kruntideks. Selgitatakse välja tehnilised

ja keskkonnaalased võimalused ala väljaarendamisel Loode-Pärnu tootmisala kõrvale.

Planeeringuala suurus on ca 5,9 ha.

Algselt oli kavas kogu Raja tänava kinnistud planeeringualasse kaasata ja ala üle

planeerida ning selliselt on ka koostatud KSH eelhinnang ja läbi viidud kaasamise

menetlus. Kuid hiljem selgus, et kogu ala üle planeerida pole otstarbekas ja ettepanek oli

planeering algatada väiksemas mahus. Kuna KSH hindamise algatamise või algatamata

jätmise menetlus on läbi viidud ja seisukohad on KSH hindamine jätta algatamata, saab

olla kindel, et ka väiksemas mahus protsessi läbiviimine annab sama tulemuse.

Planeeringuala kõrvale põhja ja kirde suunda jääb kompaktse asustusega ala. Vahetult

planeeringuala vastas üle Raua tänava jääval alal on kehtestatud Pargiraja

detailplaneering, mille alusel on ala elamukruntideks jagatud, aga hooned ei ole

käesoleval hetkel välja ehitatud. Hoonestus on kompaktsem ja korrapäraselt välja ehitatud

kirde suunas Pärnu linna territooriumil, ca 200 m kaugusel planeeringualast. Sealseks

hoonestuseks on madalad kuni 2-korruselised üksikelamud, mille katusekalded

varieeruvad 0-50º. Välisviimistluseks on puit, tellis krohv või erinevad kombinatsioonid.

Leidub nii vanemaid kui modernsema funk stiilis arhitektuuriga hooneid, piirdeaedadena

kasutatakse valdavalt puitaedu või võrkaedu.

Planeeringualast ida suunda jääb Loode-Pärnu tööstusala, kus on kehtestatud ka Loode-

Pärnu tööstusala detailplaneering, mille eesmärk on ala kavandamine peamiselt tööstus -ja

äripiirkonnaks ja soodsa keskkonna kujundamine investeeringuteks vastavalt säästliku ja

jätkusuutliku arengu printsiipidele. Planeeringuala suurus on ca 250 ha, millest käesolevas

detailplaneeringus on oluline arvestada peamiselt ala vahetusse lähedusse jäävat osa, ehk

osa, millel on käesoleva detailplaneeringu alale otsene mõju. Nimetatud osasse on ette

nähtud 50% tootmismaa ja 50% ärimaa sihtotstarbega 92107 m² suurune krunt. Krundile

on lubatud ehitada kuni 17 hoonet kõrgusega kuni 14 m. Hoonestusalad on jagatud eraldi

osadesse, kõik hoonestusalad on kinnistu piirist vähemalt 10 m kaugusel.

Planeeringualast lääne suunda jäävad maatulundusmaad ja metsamassiivid, mis aitavad

piirkonda muuta looduslikumaks.

Lähimad teenuseid pakkuvad asutused nagu raamatukogu, kool, lasteaed, kauplused,

apteek, perearstid ning huvihariduse ja vabaaja veetmise võimalused on olemas Sauga

alevikus ja Pärnu linnas. Pärnu linna piir jääb vahetult planeeritava ala äärde, aga

kesklinn, kus paikneb enamik teenuseid ja sotsiaalobjekte, jääb umbes 2 km kaugusele

lõuna suunda. Lähim bussipeatus Lõo asetseb planeeringualast umbes 730 m kaugusel

kirde suunas Tallinna maantee T13 ja Lõo tänava ristmikul.

Sauga valla üldplaneeringu järgne juhtotstarve on planeeritaval ala tootmise ning äri – ja

teenindusettevõtte maa-ala. Planeeringu lahend muudab üldplaneeringu põhilahendust

(üldplaneeringujärgse maakasutuse ulatuslik muutmine) ja muudab kehtetuks alal varem

kehtestatud Raja kinnistu detailplaneeringu, mille eesmärk on äri- ja tootmismaa

kavandamine.

Pärnu maakonna planeeringu (2018) kohaselt asub planeeringuala linnalise asustusala

vahetus läheduses, samuti Suur-Pärnu alal, mis on Pärnu linna kui tõmbekeskuse väga

tugevas mõjusfääris. Tegemist on linnalise asustuse arenguks sobiliku alaga, mida

iseloomustavad asustuse kompaktsus – nii olemasoleva hoonestuse tihedus (määratletud

tiheasustusega paikkondadena), maakasutusfunktsioonide mitmekesisus, ühtsed teede- ja

tehnovõrgud. Maakonnaplaneeringus on linnalise asustuse alad kavandatud

eelisarendatavateks aladeks, mis on elanike, töökohtade ja teenuste peamisteks

koondumiskohtadeks. Maakonnaplaneeringus on linnalise asustusega alade arendamise

tingimusena välja toodud, et uushoonestuse kavandamisel tuleb arvestada piirkonnas

väljakujunenud ehitusmahtude ja ehituslaadiga ja seada eesmärgiks kõrge arhitektuuriline

tase, eelisarendada keskkonnasäästlikke ja tervislikke liikumisviise, arendada välja

linnasisene ja -lähedane kergliiklusteede võrgustik ja ühendada see ühistranspordi

võrgustikuga.

Kuivõrd planeeritav ala piirneb nii maatulundusmaade, tootmismaade kui elamumaadega,

sobib antud piirkonda tootmis- ja ärirajooni asemel ka elamurajoon.

Hetkel kehtib planeeringualal Raja kinnistu detailplaneering, millega jagati kinnistu

tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega kruntideks. Planeeringu kehtestamisest on möödas

rohkem kui 10 aastat, aga kruntide ostmise ja väljaarendamise vastu huvi pole tuntud.

Sellest võib järeldada, et antud asukohas puudub vajadus täiendavate tootmismaade ja

ärimaade järele, kuivõrd Loode-Pärnu tööstusrajoonis on olemas piisavalt sama

sihtotstarbega maad. Lisaks on kehtiva detailplaneeringu järgi tootmisalade juurdepääsud

osaliselt planeeritud läbi olemasolevate või varemplaneeritud elamualade, mis võib

tekitada konfliktse olukorra.

Kehtivat Raja kinnistu detailplaneeringut pole ellu viima asutud, seega ei ole tehtud

üleliigseid rahalisi kulutusi ega investeeringuid. Planeeringuala jaotub osaliselt

eraomandisse ja osaliselt munitsipaalomandisse, uue detailplaneeringu koostamisest on

huvitatud mõlemad osapooled. Arvestades planeeringuala lähedust Pärnu kesklinnale, on

ala väljaarendamine olemasoleva elamurajooni jätkuna otstarbekas. Inimestele luuakse

uued elukohad ja võimalus asuda elama väikeelamutesse, mis paiknevad lähedal olulisele

taristule ja töökohtadele. Samas on uued elanikud kasulikud nii omavalitsuse arengule kui

piirneva omavalitsuse arengule, kuivõrd piirkonda tulevad juurde uued töötajad ning seega

maksumaksjad, samuti toetavad uued elanikud kohalikku ettevõtlust ja loovad eelduse

uute ettevõtete tekkimisele.

Käesolevas planeeringus arvestatakse Pärnu maakonnaplaneeringu eesmärkidega, mille

kohaselt tuleb eelistada uute arendustegevuste koondamist olemasolevatesse keskustesse,

tagamaks sellega juba toimivate keskuste jätkusuutlikkust ja täiendavat arengut, sh

teenuste ja töökohtade olemasolu. Arvestatakse ka Sauga valla üldplaneeringust

tulenevaid nõudeid elamurajoonide arendamisele. Eeltoodu alusel saab väita, et

planeeringuga kavandatu on kõnesolevasse asupaika sobiv.

Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud

keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja

pinnavesi, õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: OÜ Ruumi

Grupp (reg nr 12042771).

Eelhinnangus jõuti järeldusele, et detailplaneeringuga kavandatud tegevuse elluviimisel ei

ole põhjust eeldada KeHJS-e mõistes olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist.

Detailplaneeringu koostamisel säilitada võimalikult palju looduslikkust ning ala peamist

väärtust ehk kõrghaljastust. Kavandada puhvertsoonid väljastpoolt planeeringualasse

tulenevate häiringute leevendamiseks. Planeeringuala siseses teedevõrgustiku

planeerimisel minimeerida ummikute tekkimise võimalused. Liiklusohutuse tagamiseks

näha ette teede standardikohased laiused ja pöörderaadiused, ristumistel olemasoleva

teega tagada nähtavus. Detailplaneeringuga näha ette keskkonnakaitselised meetmed.

Detailplaneeringu (DP) koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu

kohta küsiti seisukohta Keskkonnaametilt ja Rahandusministeeriumilt.

Keskkonnaamet oma 15.06.2022 kirjas nr 6-5/22/11053-2 on seisukohal, et lähtudes

algatatava DP eesmärgist, planeeringuala keskkonnatingimustest ja teadaolevast

informatsioonist ei ole eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist KeHJS § 2² mõistes ning

KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalikvajalik. DP koostamisel on planeeringuala

keskkonnakaitseliste tingimustega võimalik piisaval määral arvestada KSH eelhinnangus

väljatoodust ning planeerimisseaduse § 126 lg s 1 sätestatuga.

Kirjas juhtis Keskkonnaamet tähelepanu asjaoludele, millega detailplaneeringu

koostamisel arvestada:

1. Planeeringuala ei kattu ühegi kaitseala , hoiuala, püsielupaiga ega kaitstava

looduse üksikobjekti kaitsevööndiga. Siiski tuleks KSH eelhinnangus tuua välja

lähimad kaitstavad loodusobjektid, nende nimetused ning kaugused

planeeringualast.

2. Kuna planeeringuga hõlmatud kinnistutest suur osa on määratletud metsamaana,

siis juhime tähelepanu, et DP kehtestamise järgselt tuleb metsamaa osas esitada

lähtuvalt metsaseaduse §-st 32 metsateatis raadamiseks aladel, kus kavandatakse

metsamajandamisest erinevat maakasutust.

3. KSH eelhinnangu punktis 4 on välja toodud seotus teiste strateegiliste

planeerimisdokumentidega (edaspidi SPD). SPD-de kirjeldamisel ei ole eraldi

välja toodud vastavust konkreetse SPD-ga, ehk kas koostatav DP on kooskõlas või

vastuolus kõrgema taseme SPD-ga (KeHJS § 33 lg 4 p 2). Palume KSH

eelhinnangut täiendada.

4. Veevarustuse tagamiseks on planeeritud liitumine piirkonna ühisveevärgi ning

ühiskanalisatsiooniga. Planeeringuala läbistavad mitmed olemasoleva kraavid, mis

tagavad ala kuivendamise ning lõpuks suubuvad Sauga jõkke. Sademevesi on

plaanis immutada pinnasesse, et vältida otsest sademevee juhtimist kraavidesse.

Keskkonnaamet märgib, et sademevee suublasse juhtimisel on eelistatud

lahendused, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides

sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi

lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi,

mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujunduse kaudu,

vältides sademevee reostumist, ei käsitleta sademevee suublasse juhtimisena

veeseaduse tähenduses (veeseadus(VeeS)§ 129 lg 1 ja 3).

5. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019

määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-,

karjääri-ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise

meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ sätestatud sademevee

saasteainesisalduse piirväärtustele (VeeS § 129 lg 4 ja 5).

Keskkonnaameti soovitusi ja ettepanekuid kaalutakse ning arvestatakse planeeringu

koostamisel. KSH eelhinnangut on vastavalt täiendatud.

Rahandusministeerium oma 04.07.2022 kirjas nr 15-3/4786-2 on seisukohal, et

detailplaneeringu KSH menetlust pole otstarbekas algatada juhul, kui tegevusega

tõenäoliselt ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju, ka ülemäärast müra seoses

lennuvälja lähedusega.

Lisaks märgib Rahandusministeerium oma kirjas järgmist:

1. KSH eelhinnangu peatükis 4. „Seotus teiste planeerimisdokumentidega“ on teiste

hulgas kirjeldatud Pargiraja detailplaneeringut ja Loode-Pärnu tööstusala

detailplaneeringut. Selgusetuks jääb nende paiknemine planeeringuala suhtes.

Palume lisada selgitav skeem, millel kajastada ka Pärnu lennujaama kinnistu

detailplaneeringu ala.

2. KSH eelhinnangu nimetuseks on Raja tee ja lähiala detailplaneeringu KSH

eelhinnang. Vallavolikogu otsuse eelnõus ja lähteseisukohtades on planeeringu

nimetuseks aga Raja tee 1, 2, 2a, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 11, 13, Raja tee ja Hakke tee

kinnistute detailplaneering. Palume üheselt arusaamise eesmärgil nimetada

erinevates algatamist puudutavates dokumentides detailplaneeringut ühe

nimetusega.

3. KSH eelhinnangu peatükis 5. „Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju“ on

kirjeldatud, et kavandatava tegevuse realiseerimisel ei põhjustata eeldatavalt

ümbruskonnas välismüra normväärtuste ületamisi. Ehitustegevuse perioodil võib

esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid, aga viimasel juhul on tegu on mööduva

mõjuga.

KeHJS § 33 sätestab, milliste kriteeriumide alusel tuleb teha otsus KSH

algatamiseks või algatamata jätmiseks, st neid teemasid tuleb KSH eelhinnangus

ka käsitleda. Näiteks vastata küsimusele – missugusel määral mõjutavad lähialadel

toimuvad tegevused, strateegilised arengudokumendid ja kehtivad

detailplaneeringud algatatava detailplaneeringuga kavandatavat. KSH

eelhinnangus ei ole käsitletud Pärnu lennujaama ja lennuvälja tegevusega

kaasnevat võimalikku mõju kavandatavale. Seetõttu tuleb KSH eelhinnangut

täiendada ning vajadusel pakkuda meetmeid lennuväljalt tuleva müra

leevendamiseks. Uued elamukrundid ei tohi saada takistuseks lennujaama

arendamisele, planeeringuala asub lennuväljast ca 450 m kaugusel.

4. PlanS § 8 sätestab elukeskkonna parendamise põhimõtte – planeeringuga tuleb

luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna olemasoluks. Kuna

piirkonda kavandatakse juurde väga suur hulk elamukrunte, siis on vajalik kaaluda

ka kergliiklusteede rajamise vajadust.

5. Lähteseisukohtade kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamisel teha koostööd

Päästeameti, Kaitseministeeriumi ja Pärnu Linnavalitsusega. Kuna tegemist on

lennuväljale suhteliselt ligidal asuva planeeringualaga, siis teeme ettepaneku teha

koostööd ka Terviseameti ja Transpordiametiga.

6. Lähteseisukohtade järgi kaasatakse detailplaneeringu koostamisse planeeringuala

piirinaabrid. Palume kaasata planeeringu koostamisse ka üle Raua tänava asuvate

kinnisasjade omanikud.

7. PlanS § 6 punkt 10 kohaselt on planeerija on geograafia, arhitektuuri või

maastikuarhitektuuri eriala magistritasemele vastava kõrgharidusega või vastutava

spetsialisti taseme kutsetunnistusega isik või isik, kellele on antud ruumilise

keskkonna planeerija kutse. Palume kohalikul omavalitsusel tagada, et

detailplaneeringut koostab selleks pädev isik.

8. Rahandusministeerium on seisukohal, et detailplaneeringu KSH menetlust pole

otstarbekas algatada juhul, kui tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist negatiivset

keskkonnamõju, ka ülemäärast müra seoses lennuvälja lähedusega.

9. Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et

detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid

asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale

avalduvaid mõjusid. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik

detailplaneeringu koostamise käigus määrata vajalikud keskkonnatingimusi

tagavad nõuded.

Rahandusministeeriumi soovitusi ja ettepanekuid kaalutakse ning arvestatakse planeeringu

koostamisel.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 4 lg 4, § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015

määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringu

kooskõlastamise alused“, tehakse planeeringu koostamisel koostööd valitsusasutustega,

kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 127 lg 2 ja 3, kaasatakse planeeringu koostamisse isikud,

kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle

koostamisse kaasatud ning isikud, kelle huve planeering võib puudutada.

Detailplaneeringu algatab Tori Vallavolikogu, koostamist korraldab Tori Vallavalitsus,

kehtestab Tori Vallavolikogu. Otsusega saab tutvuda Tori valla veebilehel

www.torivald.ee

Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 128 lõike 1,

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 1 ja

§ 35 lõiked 3 ja 5, Tori Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku,

planeerimis- ja ehitusalase tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve

korraldamine Tori vallas“ § 2 punkti 3 Tori Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Algatada detailplaneeringu koostamine Tori vallas Eametsa külas Raja tee 1, 2,

2a, 3, 5, 7, Raja tee ja Hakke tee kinnistutel ning nende lähialal vastavalt lisatud

skeemile.

2. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse

lahutamatu lisa.

3. Jätta detailplaneeringu koostamiseks keskkonnamõju strateegiline hindamine

algatamata, kuna koostatava detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused

ei oma olulist keskkonnamõju.

4. Detailplaneering koostada vastavalt juhendmaterjalidele, millised on

kättesaadavad veebilehel http://planeerimine.ee/ ja rahandusministeeriumi

veebilehel (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine). Detailplaneeringu

seletuskirja mahus esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud

tegevused ja nende järjekord (PlanS § 3 lõige 5).

5. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist tuleb detailplaneeringu koostamisest

huvitatud isikul sõlmida Tori Vallavalitsusega asjakohane leping detailplaneeringu

koostamiseks, sh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava.

6. Tori Vallavalitsusel korraldada teavitamine detailplaneeringu algatamisest ja

keskkonnamõjude hindamise algatamata jätmisest vastavalt kehtivale

seadusandlusele.

7. Tori Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise

käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus,

kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks;

planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

8. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades

vaide Tori Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses või kaebuse Tallinna

Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

korras.

9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jana Malõh

volikogu esimees

Lisa “Asukohaskeem”

Tori Vallavolikogu 22. märtsi 2023 otsuse nr 153 juurde

TORI VALLAVALITSUS

Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected]

Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341

86705 PÄRNUMAA

Detailplaneeringu koostamisse

kaasatavad isikud ja koostöötegijad 04.04.2023 nr 6-2.1/1199

Detailplaneeringu koostamise algatamisest teatamine

Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 2, §127 lg 1 ja 2 teatame Tori Vallavolikogu

22.03.2023 otsusega nr 153 detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõjude

strateegilise hindamise mittealgatamisest Tori vallas, Eametsa külas, Raja tee 1, 2, 2a,

3, 5, 7 Raja tee ja Hakke tee kinnistutel ning lähialal.

Planeeringuala on ~5,9 ha suurune ja asub Raua tn ääres, Kullimetsa, Raua tn 15 Raja

tee 9 ja 4 ning Sõduri katastriüksuste vahelisel alal.

Detailplaneering hõlmab järgmisi Tori vallas Eametsa külas asuvaid katastriüksuseid.

Raja tee 1 kü tunnus 73001:003:0087; Raja tee 2 kü tunnus 73001:003:0088; Raja tee

2a kü tunnus 73001:003:0089; Raja tee 3 kü tunnus 73001:003:090; Raja tee 5 kü

tunnus 73001:003:0092; Raja tee 7 kü tunnus 73001:003:0094; Raja tee kü tunnus

73001:003:0098; Hakke tee kü tunnus 73001:003:0099;

Juurdepääs planeeringualale on Raua tänavalt ning planeeritavalt Hakke teelt.

Detailplaneeringu eesmärk on ühepere- ja kahepereelamute rajooni planeerimine. Maa

on planeeritud jagada ca 1200 m² suurusteks elamumaa kruntideks ja neid

teenindavateks transpordimaa, tootmismaa ja üldkasutatava maa kruntideks.

Selgitatakse välja tehnilised ja keskkonnaalased võimalused ala väljaarendamisel

Loode-Pärnu tootmisala kõrvale.

Hetkel kehtib planeeringualal Raja kinnistu detailplaneering, millega jagati kinnistu

tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega kruntideks. Planeeringu kehtestamisest on möödas

rohkem kui 10 aastat, aga kruntide ostmise ja väljaarendamise vastu huvi pole tuntud.

Sellest võib järeldada, et antud asukohas puudub vajadus täiendavate tootmismaade ja

ärimaade järele, kuivõrd Loode-Pärnu tööstusrajoonis on olemas piisavalt sama

sihtotstarbega maad. Lisaks on kehtiva detailplaneeringu järgi tootmisalade

juurdepääsud osaliselt planeeritud läbi olemasolevate või varem planeeritud

elamualade, mis võib tekitada konfliktse olukorra.

Kehtivat Raja kinnistu detailplaneeringut pole ellu viima asutud, seega ei ole tehtud

üleliigseid rahalisi kulutusi ega investeeringuid. Planeeringuala jaotub osaliselt

eraomandisse ja osaliselt munitsipaalomandisse, uue detailplaneeringu koostamisest

on huvitatud mõlemad osapooled. Arvestades planeeringuala lähedust Pärnu

kesklinnale, on ala väljaarendamine olemasoleva elamurajooni jätkuna otstarbekas.

Detailplaneering on üldplaneeringut muutev kuna teeb ettepaneku üldplaneeringu

kohase maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks. Sauga valla üldplaneeringu järgne

juhtotstarve on planeeritaval ala tootmise ning äri – ja teenindusettevõtte maa-ala.

Planeeringu lahend muudab üldplaneeringu põhilahendust (üldplaneeringujärgse

maakasutuse ulatuslik muutmine) ja muudab kehtetuks alal varem kehtestatud Raja

kinnistu detailplaneeringu, mille eesmärk on äri- ja tootmismaa kavandamine.

Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud

keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja

pinnavesi, õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: OÜ

Ruumi Grupp (reg nr 12042771).

Eelhinnangus jõuti järeldusele, et detailplaneeringuga kavandatud tegevuse

elluviimisel ei ole põhjust eeldada KeHJS-e mõistes olulise ebasoodsa

keskkonnamõju kaasnemist.

Detailplaneeringu koostamisel on vaja säilitada võimalikult palju looduslikkust ning

ala peamist väärtust ehk kõrghaljastust. Kavandada puhvertsoonid väljastpoolt

planeeringualasse tulenevate häiringute leevendamiseks. Planeeringuala siseses

teedevõrgustiku planeerimisel minimeerida ummikute tekkimise võimalused.

Liiklusohutuse tagamiseks näha ette teede standardikohased laiused ja

pöörderaadiused, ristumistel olemasoleva teega tagada nähtavus. Detailplaneeringuga

näha ette keskkonnakaitselised meetmed.

Eelhindamise alusel ei kaasne kavandatava tegevusega olulisi keskkonnamõjusid.

Kokkuvõtvalt märgitakse, et piirkond on elamuarenduseks üldiselt sobilik, kuid

piirkonna elukvaliteeti vähendab lennujaama poolt põhjustatud korduv kõrgem

müratase. Tegemist on müraga, mis levib laial maa-alal ning mida ei ole võimalik

väliskeskkonnas tavameetmetega Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH

algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta ning detailplaneeringu lähteseisukohtade

suhtes küsiti seisukohta Keskkonnaametilt ja Rahandusministeeriumilt.

Detailplaneeringu materjalidega on võimalik tutvuda Tori valla veebilehel

https://www.torivald.ee/eametsa-kula-raja-tee1-2-2a-3-5-7-raja-tee-ja-hakke-tee

Täpsem info [email protected]

Lugupidamisega

Signe Rõngas

abivallavanem

(allkirjastatud digitaalselt)

Lisa: Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH mittealgatamise otsus

Esitatud: Rahandusministeerium, Päästeamet, Kaitseministeerium, Pärnu

Linnavalitsus, Terviseamet, Transpordiamet, Elektrilevi OÜ, Sindi Vesi OÜ, Telia

Eesti AS, piirinaabrid, puudutatud isikud

Leles Luhse

planeerimisspetsialist

53599927 [email protected]