Seiskohtade küsimine detailplaneeringu algatamise ja KSH mittealgatamise kavatsuse kohta/ Kullerkupu 36 ja 38

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute

detailplaneering

ALGATAMISE TAOTLUS

Detailplaneeringu koostaja: Detailplaneeringu koostamise korraldaja: ThinkTerra OÜ Märjamaa Vallavalitsus Registrikood: 16734833 Tehnika tn 11, Märjamaa alev, 78304 Raplamaa Planeerija/ projektijuht: Huvitatud isik: Evely Ehrpas Raul Vesinurm E-mail: [email protected] Jõeääre talu, Tolli küla, Märjamaa vald, 78256 Raplamaa Vastutav isik: Liina Ollema (Liina Ratas, maastikuarhitektuur MA, tunnistuse nr MB 004610)

Tallinn, 2025

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 2

ThinkTerra OÜ Reg.kood: 16734833 https://thinkterra.ee [email protected]

SISUKORD

SISUKORD ................................................................................................................................ 2

1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................... 3

2. KEHTIV „MÄRJAMAA ALEVI ÜLDPLANEERING“ .............................................................. 4

4.1 KOOSTATAV „MÄRJAMAA VALLA ÜLDPLANEERING“ .................................................................. 5

3. TAOTLETAVA DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV ................................................... 6

4- ESKIISLAHENDUS ............................................................................................................... 9

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 3

ThinkTerra OÜ Reg.kood: 16734833 https://thinkterra.ee [email protected]

1. SISSEJUHATUS Taotletav planeeringuala asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Märjamaa alevi kaguservas (vt Skeem 1). Planeeringualasse jäävad järgmised katastriüksused:

Kinnistu nimi Katastriüksuse tunnus Maakasutuse sihtotstarve

Pindala

Kullerkupu tänav L2 50201:001:0315 Transpordimaa 100% 279.0 m²

Kullerkupu tn 36 50201:001:0313 Maatulundusmaa 100% 3927.0 m²

Kullerkupu tn 38 50201:001:0314 Maatulundusmaa 100% 5758.0 m²

Skeem 1. Väljavõte Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusest, seisuga 30.06.2025. Planeeringuala on tähistatud punase kontuuriga. Planeeringuala piirneb põhjast Oti tee 2 (50501:003:0006, maatulundusmaa 100%), idast Kase tn 7 (50501:003:0038, maatulundusmaa 100%), lõunast Kullerkupu tn 34 (50201:001:0312, elamumaa 100%), Kullerkupu tänav (50401:001:1088, transpordimaa 100%), Nurmenuku tänav L1 (50401:001:0866, transpordimaa 100%) ning läänest Nurmenuku tn 9 (50401:001:0729, elamumaa 100%), Kannikese tn 4 (50401:001:0726, maatulundusmaa 100%) ja Kase tn 7 (50401:001:0725, elamumaa 100%) katastriüksustega.

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 4

ThinkTerra OÜ Reg.kood: 16734833 https://thinkterra.ee [email protected]

Taotletav planeeringualal ei asu ehitisregistreisse kantud hooneid, samuti ei ole sellele algatatud ega varem kehtestatud ühtegi detailplaneeringut. Kullerkupu tn 36 ja Kullerkupu tänav L2 katastriüksusele ulatub elektri maakaabelliini kaitsevöönd koridoris laiusega 2 m ning Kullerkupu tänav L2 katastriüksusele on seatud isiklik kasutusõigus (id: 15525972), vaata Skeem 2.

Skeem 2. Väljavõte Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardirakendusest.

2. KEHTIV „MÄRJAMAA ALEVI ÜLDPLANEERING“

Planeeringuala paikneb kehtiva „Märjamaa alevi üldplaneeringu“ (kehtestatud Märjamaa Alevivolikogu 19.12.2000 määrusega nr 13) kohaselt detailplaneeringu koostamise vajadusega alale jääval olemasoleval pargi, metsa või haljasala maa juhtotstarbega alal (vaata Skeem ). Üldplaneeringu seletuskirja ptk 4.1.6 näeb ette parkides ja haljasaladel olemasoleva haljastuse säilitamise.

Skeem 3. Kehtiva üldplaneeringu väljavõte. Planeeringuala asukoht on markeeritud punase ringiga.

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 5

ThinkTerra OÜ Reg.kood: 16734833 https://thinkterra.ee [email protected]

Seletuskirja ptk 5.2 seab tingimused elamuehituseks:

 Põhiliselt ühepereelamud;

 Krundi minimaalne suurus 800 m²;

 Madal hoonestus (kuni 2 korrust);

 Elamualadel tuleb tagada normatiivne mürakaitse. Üldplaneering ei sea piiranguid ega täiendavaid tingimusi pargi/haljasala juhtotstarbega alade hoonestamiseks. Kehtiv üldplaneering koostati aastate 2000-2015 perioodiks, seega on kehtiv üldplaneering tänaseks oma sisult aegunud. Eeltoodule tuginedes on käesolev taotletav detailplaneering kooskõlas kehtiva „Märjamaa alevi üldplaneeringuga“.

4.1 Koostatav „Märjamaa valla üldplaneering“ Uue üldplaneeringu koostamine algatati Märjamaa Vallavolikogu 18.12.2018 otsusega nr 112. Uue üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on kogu valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine ning maa-aladele jätkusuutlikuma kasutusviisi leidmine, võttes aluseks olemasolevate ja perspektiivsete ressursside parima kasutusviisi. Koostatava üldplaneeringuga on planeeringuala määratud tiheasustusalal paiknevale detailplaneeringu koostamise kohustusega ning E- elamuala juhtotstarbega alale (vt Skeem 4).

Skeem 4. Väljavõte koostatavast üldplaneeringust.

Koostatav üldplaneeringu seletuskiri ptk 3.7.1 sätestab elamute planeerimise tingimused Märjamaa alevis (alljärgnevalt on toodud käesolevasse detailplaneeringusse puutuvad tingimused):

 Märjamaa alevis on elamukrundi miinimumsuurus, millele antakse ehitusõigus, 1200 m2.

 Ühel maaüksusel võib paikneda maksimaalselt üks elamu.

 Maksimaalne lubatud täisehituse protsent (sh nii elamu kui ka kõik teised abihooned ja kaetud rajatised) elamumaadel on kuni 30 %.

 Kui abihoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m2 ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist.

 Abihoonete ehitamisel kinnistu piirile lähemale kui 4 m ehitamiseks on vaja naaberkinnistu omanike kirjalik nõusolek. Märjamaa Vallavalitsus võib lubada piirile lähemale ehitada ilma naaberkinnistu omaniku nõusolekuta tingimusel, et tagatud on tuleohutus ja naabrusõigused.

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 6

ThinkTerra OÜ Reg.kood: 16734833 https://thinkterra.ee [email protected]

 Kõrghaljastusega kaetud aladel asuvatele elamukruntidele hoonete projekteerimisel tagatakse vähemalt 10% ulatuses krundi pindalast kõrghaljastuse säilimine või asendamine. Elamukruntide ehitiste ja parklate pindala kavandamisel lähtutakse üldpõhimõttest, et kõvakattega alad krundil ei oleks kokku suuremad kui krundi haljastatav osa. Sõltuvalt elamukrundi ja selle ümbruse olemasolevast maastikulisest keskkonnast võib Vallavalitsus seada tingimuseks suurema või väiksema haljastuse osakaalu. Nii kliimamuutustega kohanemise kontekstis kui ka tehnilisest ja majanduslikust aspektist on väga oluline Märjamaa valla haljasalade roll sademeveekanalisatsiooni ja sademevett koguvate veekogude koormuse vähendamisel.

 Parkimine lahendatakse elamumaal omal krundil.

 Märjamaa alevisse ei ole lubatud rajada ümarpalgist ehitisi. Lubatud on ümarpalgist ehitised, millel on puitvooder.

 Hoone kasutamise sihtotstarve- üksik-, kaksik ja ridaelamu.

 Suurim lubatud hoonete arv maa-alal- 1 põhihoone ja kuni 2 abihoonet. Abihooneid on lubatud kavandada rohkem, kui see on iseloomulik antud piirkonnale.

 Suurim täisehitusprotsent- kuni 30%. Käesolev taotletav detailplaneering on kooskõlas koostatava üldplaneeringuga.

3. TAOTLETAVA DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV Planeerimisseadus § 126 lõige 1 punkt 1 ütleb, et detailplaneeringu ülesanne on planeeringuala kruntideks jaotamine. Planeeringualasse jäävad Kullerkupu tänav L2, Kullerkupu tn 36 ja Kullerkupu tn 38 katastriüksused. Vastavalt planeerimisseadus § 126 lõike 1 punktile 1 kavandatakse planeeringualasse jäävatest katastriüksustest uued krundidti, kuid plan. kruntidest eraldi katastriüksuseid ei moodustata.

Tabel 2. Planeeritud kruntide andmed Krundi pos nr

Pindala Plan. krundi kasutamise lubatud sihtotstarbed

Plan. katastriüksuse lubatud sihtotstarbed

Pos 1 279 m² LT 100% katastriüksust ei moodustata

Pos 2 3927 m² EP 100% katastriüksust ei moodustata

Pos 3 5758 m² EP 100% katastriüksust ei moodustata

Selgitus: LT- tee ja tänava maa; EP- pereelamu maa. Planeeringualal soovitakse plan. kruntidele pos 2 ja pos 3 anda ehitusõigus mõlemale krundile ühe kuni 2- korruselise ja kuni 9 m kõrge eramu ning seda teenindavate kuni kahe 2-korruselise (kuni 2-korruseline tingimusel, et teine korrus on katusekorrus) ja kuni 6 m kõrge abihoone ajamiseks. Planeeringuga on antud võimalus 1 maa-aluse korruse rajamiseks (n: keldri või varjendi tarbeks). Planeeritavad eramud, abihooned ja alates 20 m² ehitisealuse pinnaga ning kuni 5 m kõrged hooned peavad jääma planeeringuga lubatud suurima ehitisealuse pinna sisse. Lisaks eeltoodule on plan. elamukruntidele lubatud rajada kasvuhoone, laste mänguväljak, varjualusega grillplats või väliköök, mida on lubatud rajada lisaks planeeringuga antud ehitisealusele pinnale.

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 7

ThinkTerra OÜ Reg.kood: 16734833 https://thinkterra.ee [email protected]

Tabel 3. Planeeritud ehitusõigus

Plan. krundi nr

Suurim lubatud hoonete ehitisealune pind (maa-all/ maa peal), m²

Suurim lubatud hoonete arv krundil (elamu+abihooned)

Hoonete suurim lubatud kõrgus plan. maapinnast (elamu/ abihooned), m

Hoonete vähim/ suurim lubatud korruselisus

Krunt pos 1 0 0 0 0

Krunt pos 2 -450/ 450 1+2 9/ 6 -1/2

Krunt pos 3 -450/ 450 1+2 9/ 6 -1/2

Planeeringuala hoonestusalade kavandamisel on lähtutud määrusest „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ (vastu võetud 30.03.2017 siseministri määrusega nr 17) § 22: (2) Hoonete vaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonete vaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. Plan. elamukruntide hoonestusalad on kavandatud 4 m kaugusele naaberkinnistu piiridest.

Olulisemad arhitektuurinõuded kavandatavatele hoonetele:

 Hoonete arv krundil: 1 elamu, kuni 2 abihoonet;

 Hoonete korruselisus: elamu kuni 2 korrust, abihooned kuni 2 korrust tingimusel, et teine korrus on katusekorrus. Lubatud on 1 maa-aluse korruse rajamine;

 Hoonete suurim lubatud kõrgus plan. maapinnast: elamu kuni 9 m, abihooned kuni 6 m;

 Viimistlusmaterjalidest on eelistatud materjalid laudis, krohv, klaas, kivi, fassaadiplaat jne;

 Hoonete välisviimistluses on keelatud imiteerivate materjalide kasutamine (n: plastik, madalakvaliteediline laudis vms);

 Katusekalle vastavalt piirkondlikule tavale: katusekalle 0º - 45º. Katusekattematerjal: plekk, kivi, rullmaterjal. Katusetüüp: lame-, viil-, kelp- või kaldkatus. Lamekatust on lubatud kavandada vaid ühekordse hoonemahu puhul, lisaks võib lamekatusega ühekordset hoonemahtu kombineerida teiste katusetüüpidega;

 Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kõrgetasemeline ja keskkonda väärtustav. Krundile kavandatavate hoonete välisilme peab olema omavahel kooskõlas. Elamud ja abihooned projekteerida kaasaegse arhitektuurse lahendusega- vormilt lihtsad ning harmoneeruvad ümbritseva mijööga ja olemasolevate hoonetega. Järgida väljakujunenud traditsioonilisi ehitusmahtusid, ehitusmaterjale, arhitektuurseid lahendusi (katusekalded, aknad, välisviimistlusmaterjalid jne);

 Plan. hoonestatavaid krunte on lubatud piirata piirdeaiaga. Piirde suurim lubatud kõrgus: 1,6 m, piirde liik: vertikaalne hõre puitlipp-piire, haljastusse peidetud metall- võrkpiirded (keskkonda sobivuse ja suurema privaatsuse saavutamiseks võiks paralleelselt piiretega istutada heki).

Plan. elamukruntidel leidub kõrghaljastust- kõrghaljastatud on kruntide idaosa umbes poole krundi ulatuses. Planeeringuga on ette nähtud säilitada olemasolevad puud maksimaalses võimalikus mahus, kui need ei jää ette ehitustegevusele, ei ole haiged ega ohtlikud. Lageraie on keelatud. Käesolevaga antakse võimalus täiendava madal- ja kõrghaljastuse istutamiseks. Uushaljastuse rajamisel eelistada piirkonnale iseloomulikke puu- ja põõsaliike, lubatud on ka viljapuude ja -põõsaste istutamine.

Jäätmete kogumine toimub vastavalt „Märjamaa valla jäätmehoolduseeskirjale“. Jäätmete liigiti kogumise mahutid on lubatud paigutada hoovi varjatult või hoone mahtu. Prügikonteinerite tühjendamiseks on tagatud teenindussõiduki juurdepääs. Täpne konteinerite paiknemine antakse ehitusprojekti koostamise käigus.

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 8

ThinkTerra OÜ Reg.kood: 16734833 https://thinkterra.ee [email protected]

Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed kogutakse kokku, sorteeritakse ja antakse üle nõuetekohasele jäätmekäitlejale. Olmejäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale seadusandlusele. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatava ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud jäätmeseaduses ning „Märjamaa valla jäätmehoolduseeskirjas“. Peale ehitustöid peab planeeringuala korrastama ning ehituse käigus tekkinud jäätmed käitlema vastavalt jäätmeseadusele ja „Märjamaa valla jäätmehoolduseeskirjale“. Olemasolev juurdepääs planeeringualale on algusega avalikult kasutatavalt Nurmenuku tänavalt nr 5043037 (Nurmenuku tänav L1, 50401:001:0866, Transpordimaa 100%) ning mööda Kullerkupu tänav L2 (50201:001:0315) transpordimaa katastriüksusel kulgevat pinnasteed. Planeeringuga on lubatud olemasoleva pinnastee säilitamine või vajadusel uue juurdepääsutee rajamine.

Plan. elamukruntidele on kavandatud kokku 6 parkimiskohta, mis on kavandatud plan. elamukrundi koosseisu. Parkimine on lubatud lahendada nii krundil kui hoone mahus. Täpne parkimislahendus, juurdepääsuteed ja parkimiskohtade arv ning asetus antakse ehitusprojekti koostamise käigus. Käesolevaga antakse võimalus piirdeaia rajamiseks elamukrundi piirile. Piirdeaed on lubatud rajada kuni 1,6 m kõrge. Piirded peavad olema hoonetega sobivas koosluses, nt vertikaalne hõre puitlipp-piire, haljastusse peidetud metall- võrkpiirded (keskkonda sobivuse ja suurema privaatsuse saavutamiseks võiks paralleelselt piiretega istutada heki). Piirdeaedade lahendus esitada koos hoone ehitusprojektiga. Keelatud on kinniste plankaedade püstitamine. Täpne aiakujundus ja liik pannakse paika ehitusprojekti käigus. Piirdeaia rajamisel peab arvestama olemasolevate ja planeeritavate tehnovõrkude kulgemisega ning piirdeaia rajama neist väljapoole tehnovõrke kahjustamata. Tehnovõrgud planeeritakse lahendada ühisvõrgu baasil. Täpne plan. tehnovõrkude lahendus antakse planeeringu koostamise käigus.

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 9

ThinkTerra OÜ Reg.kood: 16734833 https://thinkterra.ee [email protected]

4- ESKIISLAHENDUS

Tallinn 2025

Märjamaa alevis

Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

2

Nimetus: Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 DP KSH eelhinnang

Töö tellija: ThinkTerra OÜ

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5139031 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Mihkel Vaarik

Töö versioon: 27.06.2025

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

3

Sisukord

Sisukord ...................................................................................................................................... 3

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus ....................................................................... 5

2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................... 7

2.1 Rapla Maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................. 7

2.2 Märjamaa aleviku üldplaneering................................................................................. 8

2.3 Märjamaa valla koostatav üldplaneering .................................................................... 9

3 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest ................................................................................ 12

4 Hinnang keskkonnamõjudele .......................................................................................... 13

4.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 aladele, bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele ............................................. 13

4.2 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus .......................................... 14

4.3 Mõju pinna- ja põhjaveele ........................................................................................ 15

4.4 Jääkreostus ................................................................................................................ 15

4.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus ............................................ 15

4.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ............................. 16

4.7 Visuaalne mõju .......................................................................................................... 17

4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus .................................................................. 17

4.9 Mõju kultuuriväärtustele .......................................................................................... 17

4.10 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine ...................................... 17

4.11 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine...................... 18

4.12 Muud aspektid .......................................................................................................... 18

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 19

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

4

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673). Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Mihkel Vaarik.

KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), samuti KeHJS alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine“.

Lisaks on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud töödega „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“ ning lähtutud juhendist: Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat.

Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest, samuti Märjamaa Vallavolikogu poolt kehtestatud asjakohaste dokumentide nõuetest. Eelhinnangu sisus lähtuti eksperdi erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste negatiivsete keskkonnamõjude esinemise kohta.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (antud juhul Märjamaa Vallavolikogu). KSH vajalikkuse kohta tuleb detailplaneeringu (DP) algatamisotsuse eelnõu põhjal küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

5

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus

DP ala asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Märjamaa alevis ja hõlmab Kullerkupu tn 36 katastriüksust (tunnus 50201:001:0313) ja Kullerkupu tn 38 katastriüksust (tunnus 50201:001:0314). Lisaks on alasse haaratud Kullerkupu tänav L2 (50201:001:0315), mis on vajalik juurdepääsuks Kullerkupu tänavalt.

Kullerkupu tn 36 kinnistu maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100% ja pindala 3927 m². Kõlvikuliselt on tegemist loodusliku rohumaaga 2381 m² ja metsamaaga 1546 m².

Kullerkupu tn 38 kinnistu maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100% ja pindala 5758 m². Kõlvikuliselt on tegemist loodusliku rohumaaga 4771 m² ja metsamaaga 987 m².

Joonis 1. DP ala asukoht ja olulisemad kitsendused. Allikas: Maa- ja Ruumiamet.

DP ala asuv Märjamaa alevi kaguosas. Ala idapoolne osa on metsamaa, läänepoolne looduslik rohumaa.

Ehitisregistri andmetel on Kullerkupu tn 36 lubatud rajada keevispaneelpiirdeaed (EHR kood 221481173). Kullerkupu tn 38 asub ehitisregistrisse kandmata hoone. Planeeringualal puudub tehnovarustus.

Algatatava DP ala kuulus Märjamaa Vallavalitsuse 02.10.2012 korraldusega nr 740 algatatud varasema Kullerkupu tn 34 (katastritunnus 50501:003:0039) detailplaneeringu koosseisu. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli jagada maaüksus kolmeks eraldi elamumaa katastriüksuseks. Märjamaa vallavalitsuse 25.01.2023 korralduse nr 2-1.1/47 alusel on varasem Kullerkupu tn 34 katastriüksus jagatud Kullerkupu tn 34 (sihtotstarve 100% elamumaa), Kullerkupu tn 36 (sihtotstarve 100% maatulundusmaa), Kullerkupu tn 38 (sihtotstarve 100% maatulundusmaa) ja Kullerkupu tänav L2 (sihtotstarve 100% transpordimaa) katastriüksuseks. Märjamaa Vallavalitsuse 17.07.2024 korraldusega nr 2-1.1/349 lõpetati varasema detailplaneeringu koostamine.

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

6

Naaberkinnnistul Kullerkupu tn 34 asuvad elamu ja majandushoone. Lääne poole jäävad Kase tänava elamumaa krundid.

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud ThinkTerra OÜ poolt koostatud DP eskiislahendusest. DP on kehtivat Märjamaa aleviku üldplaneeringut muutev maakasutuse juhtotstarbe osas, kuna tegemist on parkide ja haljasala maaga.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on moodustada kaks krunti ja muuta maakasutuse sihtotstarve elamumaaks. Kruntide asukohast lähtuvalt määratakse hoonetele arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused. Samuti määratakse hoonestusalad, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, liikluskorralduse põhimõtted ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted.

Mõlemale krundile kavandatakse elamu ja kuni kaks kõrvalhoonet. Hoonetealune pind 450 m2, hoone lubatud kõrgus 9 m, kuni kaks maapealset ja üks maaaline korrus.

Joonis 2. Väljavõte DP eskiislahendusest. Allikas: ThinkTerra OÜ.

Detailplaneeringu koostamisel hinnatakse planeeringu koosseisus selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid ning määratakse vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded.

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

7

2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.1 Rapla Maakonnaplaneering 2030+

Rapla maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80. Rapla maakonnaplaneeringus on tasakaalustatult arvestatud riiklikud ja kohalikud huvid.

Planeeringu eesmärk on väljendada maakonna ruumilise arengu vajadusi arvestades piirkondlikke eripärasid. Maakonnaplaneering määrab üldised tingimused üldplaneeringute koostamiseks. Maakonnaplaneering kui hierarhilises süsteemis kõrgemal asetsev planeering annab arengu põhisuunad ja üldised soovitused, millega on arvestatud Märjamaa valla uue üldplaneeringu koostamisel. Maakonnaplaneeringu eesmärk on tasakaalustada maakonna ruumilist arengut, kuid selle kõrge üldistusaste nii graafilisel kui seletuskirjas ei välista kohalike omavalitsuste poolt konkreetsetele aladele või maaüksustele täpsustavate tingimuste määramist.

Raplamaa maakonnaplaneeringus toob ära väärtuslikud maastikud ja rohelise võrgustiku. Rohelise võrgustiku üldised kasutustingimused:

- Rohelise võrgustiku alal tuleb säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist.

- Looduslike alade osatähtsus rohelise võrgustiku tuum aladel ei tohi langeda alla 90 % pindalast ning koridorides alla 70% koridori keskmisest läbimõõdust, vajadusel tuleb rakendada kompenseerivaid meetmeid (metsastamine, põõsarinderajamine, puude istutamine võrade liitumine jms).

- Rohelise võrgustiku tuumalade terviklikkus tuleb säilitada (haruldased taimekooslused, vääriselupaigad, poollooduslikud kooslused jm). Samuti tuleb rohelise võrgustiku tuumaladel vältida elupaikade seisundi halvenemist, liikide häirimist ning tegevust, mis ohustab piirkonna ökoloogilist tasakaalu. Rohelise võrgustiku koridorides säilitatakse olemasolevat looduslikku kooslust, tagamaks side rohevõrgustiku tuumalade vahel. Eesmärgiks on säilitada maastikuline ja bioloogiline mitmekesisus – metsakooslused, poollooduslikud ja looduslikud niidud ja neid ühendavad koridorid. Soovitav on looduslikku mitmekesisust suurendavate/täiendavate ja olemasolevat maastikumustrit toetavate põlluservade, kraavide, tee- ja metsaservade ning väikesepinnaliste biotoopide (kivikuhjad ja metsatukad põldude vahel) säilimine.

- Rohelise võrgustiku alal asuva metsamajandus- ja põllumajandusmaa olemasolevat sihtotstarvet (maatulundusmaa) muutes hinnatakse selle mõju rohelise võrgustiku toimimisele. Vajadusel tuleb leida asenduskoridor. Rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel tuleb viia läbi keskkonnamõju hindamine.

- Asustust ja majandustegevust tuleb kavandada põhimõttel, et see ei lõikaks läbi rohelise võrgustiku koridore. Ehitusalade valikul, sh ka taristu rajamisel, väljaspool olemasolevaid kompaktseid elamu- ja tootmisalasid, tuleb arvestada rohelise võrgustiku paiknemisega.

- Rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine on kaalutletud juhtudel lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine. Uute hoonete kavandamine rohelise võrgustiku aladele on võimalik ühe kinnistu piires kompaktselt paikneva

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

8

hooneteansambli juures. Seni hoonestamata kinnistutel on uusi hooneid võimalik kavandada juhul, kui majapidamiste omavaheline kaugus on vähemalt 400 - 500 m tagamaks loomade turvalise liikumise. Kohalike omavalitsuste üldplaneeringutega tuleb seda põhimõtet kohtpõhiselt täpsustada.

- Tihedalt asustatud aladel (sh linnalise asustuse aladel) tuleb läbi edaspidiste planeeringute koostamise tagada ühendus erinevate rohealade vahel ja juurdepääs avalikele haljasaladele, sh puhkealadele.

- Kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes täpsustatakse rohelise võrgustiku alade piire ning kasutustingimusi.

- Rohelise võrgustiku aladel tuleks vältida ulatuslikku maade tarastamist, seda eriti risti rohekoridoriga.

Arvestades, et uus Märjamaa valla ÜP on koostamisel vastavalt maakonnaplaneeringu tingimustele, siis DP eskiis ei ole vastuolus Rapla Maakonnaplaneeringuga 2030+.

2.2 Märjamaa aleviku üldplaneering

Kehtiv Märjamaa aleviku üldplaneering (ÜP) on kehtestatud Märjamaa Alevivolikogu 19.12.2000 määrusega nr 13. Üldplaneeringu järgi on tegemist pargi, metsa või haljasala juhtotstarbega ning kogu Märjamaa alevik on detailplaneeringu koostamise kohustusega alale. DP on kehtivat üldplaneeringut muutev.

Joonis 3. Väljavõte kehtivast Märjamaa aleviku ÜP-st.

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

9

2.3 Märjamaa valla koostatav üldplaneering

Märjamaa valla üldplaneering ning üldplaneeringu alusel kavandatava tegevuse keskkonnamõju strateegiline hindamine on algatatud Märjamaa Vallavolikogu 18.12.2018 otsusega nr 112.

Lähtudes maakonnaplaneeringust on Märjamaa alev linnalise asustusega ala. Linnalise keskkonna arendamise eesmärk on linnalise asustuse aladel mitmekülgse linnaruumi tekkimine, kus erinevate funktsioonide koondamise kõrval tähtsustatakse ka linnaruumi kvaliteeti, harmoonilisust ja inimmõõtmelisust. Linnalise keskkonna arendamisel soodustatakse erinevaid liikumis-võimalusi, pööratakse tähelepanu tänavatevõrgu kujundamisele, hoonestusele ja haljastusele. Maakonnaplaneeringus välja toodud põhimõtted on üldplaneeringus aluseks võetud ning neid vajadusel täpsustatud.

Koostatava üldplaneeringu järgi asub DP ala reserveeritud elamualal. ÜP joonisel on ala maakasutus tähistatud kollase värviga ning tähisega E.

Joonis 4. Väljavõte koostatavast Märjamaa valla ÜP-st.

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

10

Ruumilise arengu asjakohased ÜP eesmärgid Märjamaa alevis on järgmised: - Olemasoleva elukeskkonna ja aedlinliku miljöö säilitamine. Uue hoonestuse

kavandamisel tuleb arvestada ümbritsevate elamute elukvaliteedi püsimisega. - Arendamisel on lähtutud eesmärgist luua või hoida ruumiliselt terviklikku

elukeskkonda ning tagada selle ruumiline ja funktsionaalne terviklikkus. Säästliku arengu võtmesõna on kompaktne asustus, sest ainult nii saab luua eeldused eluks vajalike infrastruktuuride – ühistransport, keskküte, ühine vee- ja kanalisatsioonisüsteem, kohalikud lasteaiad ja koolid, ujula, spordikeskus, tervisekeskus – arendamiseks. Nii saab säästa keskkonda ja parandada elukvaliteeti. Tihendamisena on käesolevas üldplaneeringus käsitletud muuhulgas ka kvaliteetse elukeskkonna jaoks vajalike funktsioonide (sh puhkealade, jalgratta- ja jalgteede) arendamist, et soodustada alevi kujunemist elavaks, turvalisemaks, säästvamaks ja tervislikumaks.

- Süsteemse planeerimisega toetada kompaktsete elamupiirkondade teket väljakujunenud infrastruktuuri baasil. Laiendatavate või uute elamualade planeerimisel on lähtutud sellest, et tagatud oleks hea juurdepääs, sotsiaalne taristu ja tehnovõrkudega varustatus. Arendamine peab toimuma võimalikult terviklike, hästi läbikaalutud ruumiliste visioonide ja terviklahenduste alusel. Uute elamupiirkondade planeerimisel tuleb arvestada erinevas vanuses elanikele vajaliku sotsiaalse infrastruktuuri osade, ühistranspordi võimaluste, avaliku ruumi ja kohalike keskuste arenguga.

- Tulenevalt rahvastiku üldisest kahanemis- ja vananemistrendist Eestis ja käsitletavas Märjamaa vallas, võib pikemas perspektiivis oodata rahvastiku kasvu aeglustumist või peatumist, mistõttu elamualade reserveerimisel lähtutakse olemas¬olevate elamualade kompaktsemaks muutmisest.

- Mitmekesistada sotsiaalset infrastruktuuri lähtudes rahvastiku arengusuundumustest (kahanemine ja vananev elanikkond). Kaasava planeerimise ja kindla kasutajagrupi (nt eakate) huvidest ja vajadustest lähtuvalt toimivate väliruumi lahenduste ja teenuste pakkumine.

ÜP seab tingimused elamute planeerimiseks, projekteerimiseks ja ehitamiseks. Elamualade ehitustingimuste määramisel on tähelepanu pööratud tervikliku elamisväärse miljöö tagamisele vallas, selleks on määratud minimaalsed lubatud kruntide suurused ja maksimaalne lubatud täisehituse protsendid. Eraldi on toodud tingimused elamute planeerimiseks, projekteerimiseks ja ehitamiseks Märjamaa alevis.

Lähtudes planeerimisseaduse § 125 lõige 1 on Märjamaa alev detailplaneeringu koostamise kohustusega ala. Üldnõuded elamute planeerimiseks, projekteerimiseks ja ehitamiseks Märjamaa alevis:

- Märjamaa alevis on elamukrundi miinimumsuurus, millele antakse ehitusõigus, 1200 m2.

- Minimaalse maaüksuse suuruse määramisel on lubatud 20% kõikumist maakorralduslikel ja maastikulisest eripärast tulenevatel kaalutlustel (looduslikud piirid, juurdepääsud, kiviaiad, kõlvikupiirid jm).

- Ühel maaüksusel võib paikneda maksimaalselt üks elamu. - Maksimaalne lubatud täisehituse protsent (sh nii elamu kui ka kõik teised abihooned

ja kaetud rajatised) elamumaadel on kuni 30 %.

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

11

- Kui abihoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m2 ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist.

- Abihoonete ehitamisel kinnistu piirile lähemale kui 4 m ehitamiseks on vaja naaberkinnistu omanike kirjalik nõusolek. Märjamaa Vallavalitsus võib lubada piirile lähemale ehitada ilma naaberkinnistu omaniku nõusolekuta tingimusel, et tagatud on tuleohutus ja naabrusõigused.

- Kõrghaljastusega kaetud aladel asuvatele elamukruntidele hoonete projekteerimisel tagatakse vähemalt 10 % ulatuses krundi pindalast kõrghaljastuse säilimine või asendamine.

- Elamukruntide ehitiste ja parklate pindala kavandamisel lähtutakse üldpõhimõttest, et kõvakattega alad krundil ei oleks kokku suuremad kui krundi haljastatav osa.

- Sõltuvalt elamukrundi ja selle ümbruse olemasolevast maastikulisest keskkonnast võib Vallavalitsus seada tingimuseks suurema või väiksema haljastuse osakaalu.

- Nii kliimamuutustega kohanemise kontekstis kui ka tehnilisest ja majanduslikust aspektist on väga oluline Märjamaa valla haljasalade roll sademeveekanalisatsiooni ja sademevett koguvate veekogude koormuse vähendamisel.

- Parkimine lahendatakse elamumaal omal krundil. - Kõigi uute elamualade planeerimisel tuleb ette näha minimaalselt 2 m laiuste

kõnniteede planeerimine, mida võib liigendada haljastusega. - Planeeritud kõnniteed tuleb siduda olemasoleva jalgratta- ja jalgteede võrgustikuga. - Märjamaa alevisse ei ole lubatud rajada ümarpalgist ehitisi. Lubatud on ümarpalgist

ehitised, millel on puitvooder.

Detailplaneering on koostatava üldplaneeringuga kooskõlas.

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

12

3 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest

Lähtudes Planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lõikest 3 kohaldatakse planeeringu koostamise käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele PlanS-st tulenevaid menetlusnõudeid.

Vastavalt PlanS § 124 lõikele 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla.

Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

PlanS § 124 lõike 6 alusel on keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumine vajalik § 142 nimetatud detailplaneeringu (ehk üldplaneeringut muutva detailplaneeringu) koostamisel. Antud juhul on tegemist kehtivat Märjamaa aleviku üldplaneeringut (maakasutuse juhtotstarbe) muutva detailplaneeringuga. Juhtotstarve on vastava ala valdav kasutusviis. ÜP-s ei eristatud olemasolevat ja planeeritavat juhtotstarvet.

Eelhinnangu andmisel lähtutakse KeHJS § 33 lõigete 3-5 kriteeriumidest, kusjuures hinnata tuleb kõikide (oluliste) kriteeriumide alusel, milline mõju võib DP-ga kavandatava tegevusega kaasneda.

Eelhindamine ei lõppe KSH eelhinnangu koostamisega, vaid vajalik on ka asjaomaste asutustega konsulteerimine. Eelhindamise etapis konsulteerimine vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 on KSH protsessis esimene asjaomaste asutuste kaasamine. Asjaomased asutused igal konkreetsel juhul määratleb planeeringu koostamise algataja (või korraldaja). Asjaomaste asutuste loetelu sõltub sellest, millised mõjud tegevusega kaasnevad. Asutuste hulka kuulub alati Keskkonnaamet (KeA).

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

13

4 Hinnang keskkonnamõjudele

4.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 aladele, bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele

Mõjude eelhindamisel on lähtutud EELIS-es (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) olevatest andmetest kaitsealuste liikide ja elupaigatüüpide esinemise kohta.

Joonis 5. DP ala piirkonna looduskaitselised kitsendused. Allikas: Maa- ja Ruumiamet.

Lähim Natura 200 ala on ca 170 m kagusse jääv teisel pool Susla teed asuv Märjamaa järtade loodusala (RAH0000335), mis siseriiklikult on kaitstav Märjamaa järtade maastikukaitsealana (KLO1000243). Kaitse-eesmärgid on sarnased.

Märjamaa järtade loodusalal kaitstakse I lisas nimetatud kaitstavaid elupaigatüüpe karstijärved ja -järvikud (*3180), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), sinihelmikakooslused (6410), puisniidud (*6530), vanad loodusmetsad (*9010) ja rohunditerikkad kuusikud (9050); II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on harivesilik (Triturus cristatus) ja püst- linalehik (Thesium ebracteatum). DP realiseerimisel puuduv mõju Natura ala kaitse- eesmärkidele ja ala terviklikkusele. Natura eelhindamise vajadus puudub.

Märjamaa järtade loodusala kaitsekorralduskava 2021–2030 on kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 02.02.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/21.

Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta:

1) karstiala (järtad), looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, maastikuilmet, elustiku mitmekesisust ning kaitsealuseid liike;

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

14

2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas: karstijärved ja -järvikud (3180*)3, kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), sinihelmikakooslused (6410), puisniidud (6530*), vanad loodusmetsad (9010*) ning rohunditerikkad kuusikud (9050);

3) kaitsealust liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja selle kasvukohta: see liik on püst-linalehik (Thesium ebracteatum);

4) kaitsealuseid liike kõrget kannikest (Viola elatior), harivesilikku (Triturus cristatus) ja kanakulli (Accipiter gentilis) ning nende elupaiku.

Piirkonnas kagu pool on III kaitsekategooria kahepaikseliikide rabakonna (Rana arvalis) elupaik (EELIS kood KLO9118018), mis ulatub ka väljaspoole kaitstavat ala Kase tn 7 ja Kullerkupu tn 14 kinnistutele.

Põhja poole Oti tee 2kinnistule jäävad III kaitsekategooria putukaliikide palukuklase (Formica polyctena) leiukoht (EELIS kood KLO9201082) ja arukuklase (Formica rufa) erinevad leiukohad.

DP alal kaitsealused liigid puuduvad. Kavandatavate hoonete ja tänava pikenduse rajamine DP alale vähendab mõnevõrra loodusliku ala pindala, kuid ala hoonestatamisel on võimalik arvestada väärtusliku haljastuse säilitamisega hoonestusala piires. Vajadusel koostatakse alale DP käigus dendroloogiline hinnang, täpsustamaks idapoolse kõrghaljastuse säilitamist ja hooldust. Kui pinnaveerežiimi oluliselt ei muudeta, ei ole eeldada ka olulist mõju säilivatele (pool)looduslikele naaberaladele.

Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele.

4.2 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.

Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba (luba jäätmete käitlemiseks või kompleksluba) omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

Samuti kaasneb jäätmete (eeskätt olmejäätmete) teke hoonete kasutusperioodil, kuid seda ei ole oodata olulisel tasemel.

Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Märjamaa valla jäätmehoolduseeskirjale (vastu võetud 20.12.2022 määrusega nr 29) ning Märjamaa valla jäätmekavale 2024-2029, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

15

4.3 Mõju pinna- ja põhjaveele

Piirkond ala jääb Märjamaa aleviku tiheasustusalale. Vastavalt Märjamaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavale 2022–2034 on võimalik DP ala liita olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. DP ala ühisveevarustus ja -kanalisatsioon lahendatakse vastavalt piirkonna vee-ettevõtja AS Matsalu Veevärk tehnilistele tingimustele.

Kui liitutakse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga, ei ole oodata negatiivseid keskkonnamõjusid ega täiendavat pinnavee- või põhjaveereostuse riski kohapeal.

DP-ga kavandatud mahus hoonestuse rajamine ei too eeldatavalt kaasa ka veetarbimist mahus, mis võiks mõjutada valla põhjaveevaru suurust ja seeläbi põhjustada olulist keskkonnamõju. Ühe elamu kohta arvestatakse majandus-joogivee tarvet ca 0.5 m³/d. Iga elamisühiku ärajuhitava reovee hulk on seega samuti ca 0,5 m3/d (kahe elamukrundi reovee hulk kokku on ca 1 m3 /d).

Liig- ja sademevee ärajuhtimise meetodi valikul peab alati arvestama asukohta ja konkreetseid olusid. Kruntidelt ärajuhitavat liig- ja sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele. Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Soovitav on kasutada sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda kohapeal eelkõige maastikukujundamise kaudu, kus võimalik. Samuti on soovitatav sademevett lokaalselt immutada ja koguda haljastuse kastmiseks kasutamiseks.

DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile..

4.4 Jääkreostus

DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud keskkonnaohtlikku tegevust. Seetõttu ei ole eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud detailplaneeringuga kavandatavale tegevusele.

4.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid need mõjud on lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid. Tegu on samuti mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju.

Kavandatava hoonestuse küttelahenduse põhimõtted määratakse ära planeeringu koostamisel. Individuaalsetel küttelahendustel oluline negatiivne keskkonnamõju puudub.

Erinevate võimalike lokaalsete taastuvenergialahenduste kasutuselevõtt vajab üldjuhul projektipõhist lähenemist, kuid erinevate taastuvenergiaallikate kasutuselevõttu üldiselt soositakse, kus võimalik. DP alusel on lubatud maakütte erinevad küttesüsteemid kütteprojekti alusel. Korrektse projekteerimise ja ehitustegevuse korral ei ole oodata kinnise süsteemiga soojuspuurkaevude rajamisega kaasnevat olulist keskkonnamõju. Omavalitsusel on aga õigus keelduda soojuspuuraugule ehitusloa andmisest kui puudub veendumus selle negatiivsete keskkonnamõjude puudumise osas. Lokaalsete taastuvenergialahenduste

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

16

kasutuselevõtt vajab üldjuhul eraldi projektipõhist lähenemist, kuid erinevate taastuvenergiaallikate kasutuselevõttu üldiselt soositakse, kus võimalik. Maasoojussüsteemid kui energeetiliselt kõige efektiivsemad soojuspumba tehnoloogial põhinevad kütte- ja jahutuslahendused. Soojuspuuraukude ja avatud süsteemiga soojussüsteemide rajamine on reguleeritud Veeseaduse ja selle alamate õigusaktidega. Soojuspuuraukude rajamise nõudeid täpsustab Keskkonnaministri määrus 09.07.2015 nr 43 “Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või –augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid”. Puurkaevu või -augu ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada olemasolevate puurkaevude või –aukude mõjuraadiusi, rajatava puurkaevu või - augu toiteala, sanitaarkaitseala või hooldusala moodustamise võimalust, geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi.

Õhk-soojuspumba välisagregaadi tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel arvestada naaberhoonete paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 toodud normtasemeid.

Ehitustööde käigus toimub ehitusobjektide valgustamine. Kruntide valgustamisel kasutatakse kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi.

Piirkonna välisõhu kvaliteet on eelduslikult hea. Arvestades planeeritavat mahtu, ei kaasne DP realiseerimisega olulist liikluskoormust ning sellega kaasnevat müra ja õhusaastet. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 3 käsitleb ka keskkonnahäiringuid, mis on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Siiski eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist läbi keskkonna keemilisele, füüsikalisele või bioloogilisele näitajale kehtestatud piirväärtuse, mida ei tohi inimese tervise ja keskkonna kaitsmise huvides ületada. Antud juhul selliseid mõjusid eeldada ei ole.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse või lõhnahäiringu tekkimist.

4.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

DP eskiis ei ole vastuolus Märjamaa valla ja Märjamaa aleviku üldiste arenguplaanidega .

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikku mõju varale.

DP-ga kavandatav tegevus ei kujuta ohtu inimese tervisele või keskkonnale. Kavandatava tegevuse mõjud on lokaalsed. Ehitusperioodi mõjude leevendavaks meetmeks on müra ja vibratsiooni põhjustava ehitustegevuse planeerimine selliselt, et see võimalikult vähe häiriks ümberkaudseid elanikke. Soovitav on müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus kell 8.00 - 18.00.

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

17

Olulist negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju või mõju tervisele ei ole ette näha.

4.7 Visuaalne mõju

Detailplaneeringu elluviimine muudab visuaalset maastikupilti.

Uushoonestust saab rajada selliselt, et see arvestab mahult ja arhitektuurselt lahenduselt olemasolevat väljakujunenud keskkonda, st hoonestusjoont, hoonete vahelist kaugust, mahtu, katusekuju, viimistlusmaterjale jms.

Planeeringuala hoonete asukohta võib pidada visuaalselt sobivaks. Planeeringus määratakse arhitektuursed tingimused, mis tagavad hoonete sobitumise olemasolevasse hoonestuspilti.

4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi.

Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist.

4.9 Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel lähipiirkonnas muinsuskaitseobjekte ei ole.

Otsene mõju kultuuriväärtustele DP realiseerimisel puudub.

4.10 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine

Kavandatava tegevusega kaasneb maakasutuse muutus – maatulundusmaa muudetakse elamumaaks metsa- ja rohuumaa vähenemise arvelt.

Temperatuuritõusuga kaasnev kuumalainete sagenemine on üks peamisi tulevikukliima riske nii Eestis kui ka mujal maailmas. Kuumalained võimenduvad eeskätt tiheasustusaladel soojussaare efektina, kus suured tumedad pinnad (asfaltteed, asfaltkattega parklad) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad õhku. Soojussaar on ümbritsevast maapiirkonnast märkimisväärselt soojem tehisala. Samuti on soovitav kasutada maastikukujunduses veelelemente (tiigid, avatud kraavid), mis võimaldavad vähendada nii temperatuuritõusu kui ka puhverdada sagenevate tormidega kaasnevate valingvihmade veekoguseid.

Kõikide arendustegevuste puhul tuleb arvestada endise keskkonnaministri poolt kinnitatud kliimamuutustega kohanemise arengukavaga1. Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle juurde kuuluva rakendusplaani kohaselt toob äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine suure tõenäosusega kaasa raskemate ilmastikuoludega seotud loodusõnnetuste sagenemise. Võivad kaasneda veetaseme muutus, sademete hulga ja temperatuuri äärmuslikud muutused.

Planeeringute sademeveelahenduse kavandamisel tuleb arvestada prognoositavate sademete hulga suurenemise ja tormide sagenemisega. Eelistada tuleb looduslähedasi sademeevee lahendusi, sh avatud kraave ja tiike, mille sademevee koguste puhverdamise võime on suurem kui torustikel. Sademevee lahenduste projekteerimisel, sh dimensioneerimisel, tuleb arvestada muutuvate kliimaoludega.

1 https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

18

Kaasaegsed hooned kasutavad samas vähem elektrienergiat ja sellega väheneb kaudse mõjuna elektrienergia tootmise vajadus, misläbi paiskub energia tootmisest üldiselt õhku vähem heitgaase ja kasvuhoonegaase.

Lokaalsed mõjud on olemas, kuid olulist ebasoodsat mõju kavandatava tegevusega kaasnevalt kliimamuutustele oodata ei ole.

4.11 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine

Planeeringuala kontaktvööndis teised sarnased uusarendused teadaolevalt puuduvad.

Olulist koosmõju või mõjude kumuleerumist ei ole ette näha.

4.12 Muud aspektid

Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata. Kuigi tegemist on piirivööndisse jääva alaga, siis pole tegemist sellise arendusega, mille mõjud võiksid ületada riigipiiri.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu suhteliselt väiksemahulise detailplaneeringuga, seega olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul on tegu võrdlemisi väiksemahulist uushoonestust kavandatava detailplaneeringuga. Seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub.

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

19

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta

DP-ga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. KSH eelhinnangu koostamise vajadus tuleneb otseselt sellest, et kehtiv Märjamaa aleviku üldplaneering näeb alal ette parkide ja metsa juhtotstarvet.

Samas koostatav Märjamaa valla üldplaneering näeb ala ette perspektiivse elamualana. Kuigi koostatav ÜP ei ole õigusakt, siis kohalik omavalitsus peaks detailplaneeringu algatamise kaalumisel võtma arvesse asjakohastes mittesiduvates dokumentides väljendatud huve, sh koostamisel oleva kõrgema astme planeeringu eesmärke. Kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste asjaoludega2.

Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta DP alusel ehitiste rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju, kui planeeringu elluviimisel rakendatakse võimalike negatiivsete mõjude vähendamiseks asjakohaseid leevendusmeetmeid.

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmebaasi andmetel looduskaitsealused objektid planeeringualal puuduvad.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3-5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. KSH läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks täiendavat negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringualal ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ja kaitsealasid. Piirkonnas olevaid kaitsealasid ja kaitsealuste liikide elupaikasid planeeringuga kavandatav tegevus negatiivselt ei mõjuta;

4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara;

5) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele;

6) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

2 Riigikohus, lahend nr 3-3-1-87-13

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

20

Detaiplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12.

DP ala ühisveevarustus ja – kanalisatsioon lahendatakse vastavalt piirkonna vee-ettevõtja Matsalu Veevärk OÜ tehnilistele tingimustele. Sademe- ja liigvee täpsem ärajuhtimise lahendus koos käideldavate või omal krundil immutavate koguste arvutustega lahendatakse ehitusprojektides.

KSH eelhinnangu ülesanne on hinnata võimalikku olulist keskkonnamõju ja ei ole otseselt hinnata hoonete ruumilist mõju ja hoonestuse keskkonda sobitumist. Antud teema lahendamine on planeeringu koostamise ülesanne.

KSH algatamise või mittealgatamise täiendava otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning planeeringu koostamisel ja kehtestamisel tuleb kavandatava tegevuse aspekte hoolikalt kaaluda ehk planeerida. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab detailplaneeringu koostamisel arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid PlanS § 4 lg 2 mõistes.

Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt Keskkonnaametilt, aga vajadusel ka teistelt juba kaasatud asutustelt.

peenar

bet.

H

wc

pinnas

4

4

4

8

4

4

4

4

3

9 -1/2

450 -450

1+2

P3

EP 100%

5758 m²

2

9 -1/2

450 -450

1+2

P3

EP 100%

3927 m²

Kullerkupu tn 38 50201:001:0314 Maatulundusmaa 100% Pindala: 5758.0 m²

Kullerkupu tn 36 50201:001:0313 Maatulundusmaa 100% Pindala: 3927.0 m²

Kase tn 7 50501:003:0038 Maatulundusmaa 100%

Oti tee 2 50501:003:0006 Maatulundusmaa 100%

Kase tn 7 50401:001:0725 Elamumaa 100%

Kannikese tn 4 50401:001:0726 Maatulundusmaa 100%

Kullerkupu tänav L2 50201:001:0315 Transpordimaa 100% Pindala: 279.0 m²

Kullerkupu tn 34 50201:001:0312 Elamumaa 100%1

0 0

0 0

0

P0

LT 100%

279 m²

katastriüksuse piir

TINGMÄRGID planeeringuala piir

katastriüksuse aadress

katastriüksuse tunnus

katastriüksuse sihtotstarve

katastriüksuse suurus

ol.olev sõidutee

plan. krundi piir

plan. hoonestusala

plan. krundi ehitusõigus

plan. krundi pos. nr1 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

MEETRITES KÕRGUS

KORRUSELISUS SUURIM

KRUNDI SUURUS P- park.arv

ARV KRUNDIL HOONETEPIND MAAPEAL

HOONEALUNE

PIND MAA-ALL HOONEALUNE

Kullerkupu tn 36

Maatulundusmaa 100% 50201:001:0313

Pindala: 3927.0 m²

N

E

S

WESKIISLAHENDUS

Kuupäev

Vastutav isik Liina Ollema

Evely Ehrpas Projektijuht-planeerija

30.06.2025

ThinkTerra OÜ, registrikood: 16734833, [email protected], https://thinkterra.ee

Rapla maakonnas Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38

katastriüksuste detailplaneering

Töö nimetus:

EskiislahendusJoonis:

Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Märjamaa Vallavalitsus

1-4/2025Töö nr:

1:500Mõõtkava:

1Joonise nr:

Huvitatud isik: Raul Vesinurm

Märkus: OÜ KT Geodeesia 28.03.2025, töö nr 20/25. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis.

ol.olev pinnastee, mida asemele on lubatud vajadusel rajada uus juurdepääsutee

MÄRJAMAA VALLAVALITSUS

Tehnika tn 11 Telefon +372 489 8851 Registrikood 77000447

Märjamaa alev E-post [email protected] SEB Pank EE 411010802004561005 78304 Rapla maakond http://marjamaa.kovtp.ee/uldinfo Swedbank EE122200001120076243

Keskkonnaamet [email protected]

Maa- ja Ruumiamet 27. august 2025 nr 7-1.3/2691 [email protected]

Päästeamet

[email protected]

Seiskohtade küsimine detailplaneeringu algatamise ja KSH mittealgatamise kavatsuse kohta

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 küsime

Teie seisukohta keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse üle otsustamisel ning

esitame Teile Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute

detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu koos eelhinnanguga.

Detailplaneeringu koostamise algatamise eesmärgiks on määrata ehitusõigus elamutele ja neid

teenindavatele abihoonetele ning jagada kinnistud vastavalt kavandatavale hoonestusele.

Planeeringuga lahendatakse ala juurdepääs, liikluskorraldus, parkimine, haljastus, heakord ning

tehnovõrkudega varustamine.

Kehtiva Märjamaa alevi üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala pargi-, metsa- või

haljasala juhtotstarbega alal, kus üldplaneering näeb ette olemasoleva haljastuse säilitamise.

Kavandatav hoonestus muudab ala üldplaneeringus määratud juhtotstarvet ja kasutustingimusi.

Seega sisaldab detailplaneering ettepanekut üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks.

Kavandatav lahendus on otstarbekas, kuna planeeringualal ja selle vahetus läheduses on tegemist

tiheasustusalaga ning elamuehituse arendamine koos vajaliku taristu rajamisega tagab ala

sihipärase kasutuse ja parema kvaliteedi.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Matsalu

vallavanem

Lisad: 1. Detailplaneeringu algatamise taotlus koos lisamaterjalidega

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

3. Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu

4. Detailplaneeringu algatamise taotlusega esitatud eskiislahendus

Gerli Kangur

5455 0403 [email protected]

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 27.08.2025 10:50

Adressaat: Päästeamet <[email protected]>

Teema: 7-1.3/2691 Seiskohtade küsimine detailplaneeringu algatamise ja KSH

mittealgatamise kavatsuse kohta/ Kullerkupu 36 ja 38

Manused: Seiskohtade küsimine detailplaneeringu algatamise ja KSH mitteal.asice;

Seiskohtade küsimine detailplaneeringu algatamise ja KSH mittealg.docx

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere Märjamaa Vallavalitsus küsib seisukohta DP algatamise ja KSH mittealgatamise kavatsuse kohta/ Märjamaa alev, Kullerkupu 38 ja 38

Lugupidamisega Gerli Kangur Märjamaa Vallavalitsus Planeeringute spetsialist 5455 0403

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute

detailplaneering

ALGATAMISE TAOTLUS

Detailplaneeringu koostaja: Detailplaneeringu koostamise korraldaja: ThinkTerra OÜ Märjamaa Vallavalitsus Registrikood: 16734833 Tehnika tn 11, Märjamaa alev, 78304 Raplamaa Planeerija/ projektijuht: Huvitatud isik: Evely Ehrpas Raul Vesinurm E-mail: [email protected] Jõeääre talu, Tolli küla, Märjamaa vald, 78256 Raplamaa Vastutav isik: Liina Ollema (Liina Ratas, maastikuarhitektuur MA, tunnistuse nr MB 004610)

Tallinn, 2025

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 2

ThinkTerra OÜ Reg.kood: 16734833 https://thinkterra.ee [email protected]

SISUKORD

SISUKORD ................................................................................................................................ 2

1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................... 3

2. KEHTIV „MÄRJAMAA ALEVI ÜLDPLANEERING“ .............................................................. 4

4.1 KOOSTATAV „MÄRJAMAA VALLA ÜLDPLANEERING“ .................................................................. 5

3. TAOTLETAVA DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV ................................................... 6

4- ESKIISLAHENDUS ............................................................................................................... 9

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 3

ThinkTerra OÜ Reg.kood: 16734833 https://thinkterra.ee [email protected]

1. SISSEJUHATUS Taotletav planeeringuala asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Märjamaa alevi kaguservas (vt Skeem 1). Planeeringualasse jäävad järgmised katastriüksused:

Kinnistu nimi Katastriüksuse tunnus Maakasutuse sihtotstarve

Pindala

Kullerkupu tänav L2 50201:001:0315 Transpordimaa 100% 279.0 m²

Kullerkupu tn 36 50201:001:0313 Maatulundusmaa 100% 3927.0 m²

Kullerkupu tn 38 50201:001:0314 Maatulundusmaa 100% 5758.0 m²

Skeem 1. Väljavõte Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusest, seisuga 30.06.2025. Planeeringuala on tähistatud punase kontuuriga. Planeeringuala piirneb põhjast Oti tee 2 (50501:003:0006, maatulundusmaa 100%), idast Kase tn 7 (50501:003:0038, maatulundusmaa 100%), lõunast Kullerkupu tn 34 (50201:001:0312, elamumaa 100%), Kullerkupu tänav (50401:001:1088, transpordimaa 100%), Nurmenuku tänav L1 (50401:001:0866, transpordimaa 100%) ning läänest Nurmenuku tn 9 (50401:001:0729, elamumaa 100%), Kannikese tn 4 (50401:001:0726, maatulundusmaa 100%) ja Kase tn 7 (50401:001:0725, elamumaa 100%) katastriüksustega.

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 4

ThinkTerra OÜ Reg.kood: 16734833 https://thinkterra.ee [email protected]

Taotletav planeeringualal ei asu ehitisregistreisse kantud hooneid, samuti ei ole sellele algatatud ega varem kehtestatud ühtegi detailplaneeringut. Kullerkupu tn 36 ja Kullerkupu tänav L2 katastriüksusele ulatub elektri maakaabelliini kaitsevöönd koridoris laiusega 2 m ning Kullerkupu tänav L2 katastriüksusele on seatud isiklik kasutusõigus (id: 15525972), vaata Skeem 2.

Skeem 2. Väljavõte Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardirakendusest.

2. KEHTIV „MÄRJAMAA ALEVI ÜLDPLANEERING“

Planeeringuala paikneb kehtiva „Märjamaa alevi üldplaneeringu“ (kehtestatud Märjamaa Alevivolikogu 19.12.2000 määrusega nr 13) kohaselt detailplaneeringu koostamise vajadusega alale jääval olemasoleval pargi, metsa või haljasala maa juhtotstarbega alal (vaata Skeem ). Üldplaneeringu seletuskirja ptk 4.1.6 näeb ette parkides ja haljasaladel olemasoleva haljastuse säilitamise.

Skeem 3. Kehtiva üldplaneeringu väljavõte. Planeeringuala asukoht on markeeritud punase ringiga.

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 5

ThinkTerra OÜ Reg.kood: 16734833 https://thinkterra.ee [email protected]

Seletuskirja ptk 5.2 seab tingimused elamuehituseks:

 Põhiliselt ühepereelamud;

 Krundi minimaalne suurus 800 m²;

 Madal hoonestus (kuni 2 korrust);

 Elamualadel tuleb tagada normatiivne mürakaitse. Üldplaneering ei sea piiranguid ega täiendavaid tingimusi pargi/haljasala juhtotstarbega alade hoonestamiseks. Kehtiv üldplaneering koostati aastate 2000-2015 perioodiks, seega on kehtiv üldplaneering tänaseks oma sisult aegunud. Eeltoodule tuginedes on käesolev taotletav detailplaneering kooskõlas kehtiva „Märjamaa alevi üldplaneeringuga“.

4.1 Koostatav „Märjamaa valla üldplaneering“ Uue üldplaneeringu koostamine algatati Märjamaa Vallavolikogu 18.12.2018 otsusega nr 112. Uue üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on kogu valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine ning maa-aladele jätkusuutlikuma kasutusviisi leidmine, võttes aluseks olemasolevate ja perspektiivsete ressursside parima kasutusviisi. Koostatava üldplaneeringuga on planeeringuala määratud tiheasustusalal paiknevale detailplaneeringu koostamise kohustusega ning E- elamuala juhtotstarbega alale (vt Skeem 4).

Skeem 4. Väljavõte koostatavast üldplaneeringust.

Koostatav üldplaneeringu seletuskiri ptk 3.7.1 sätestab elamute planeerimise tingimused Märjamaa alevis (alljärgnevalt on toodud käesolevasse detailplaneeringusse puutuvad tingimused):

 Märjamaa alevis on elamukrundi miinimumsuurus, millele antakse ehitusõigus, 1200 m2.

 Ühel maaüksusel võib paikneda maksimaalselt üks elamu.

 Maksimaalne lubatud täisehituse protsent (sh nii elamu kui ka kõik teised abihooned ja kaetud rajatised) elamumaadel on kuni 30 %.

 Kui abihoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m2 ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist.

 Abihoonete ehitamisel kinnistu piirile lähemale kui 4 m ehitamiseks on vaja naaberkinnistu omanike kirjalik nõusolek. Märjamaa Vallavalitsus võib lubada piirile lähemale ehitada ilma naaberkinnistu omaniku nõusolekuta tingimusel, et tagatud on tuleohutus ja naabrusõigused.

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 6

ThinkTerra OÜ Reg.kood: 16734833 https://thinkterra.ee [email protected]

 Kõrghaljastusega kaetud aladel asuvatele elamukruntidele hoonete projekteerimisel tagatakse vähemalt 10% ulatuses krundi pindalast kõrghaljastuse säilimine või asendamine. Elamukruntide ehitiste ja parklate pindala kavandamisel lähtutakse üldpõhimõttest, et kõvakattega alad krundil ei oleks kokku suuremad kui krundi haljastatav osa. Sõltuvalt elamukrundi ja selle ümbruse olemasolevast maastikulisest keskkonnast võib Vallavalitsus seada tingimuseks suurema või väiksema haljastuse osakaalu. Nii kliimamuutustega kohanemise kontekstis kui ka tehnilisest ja majanduslikust aspektist on väga oluline Märjamaa valla haljasalade roll sademeveekanalisatsiooni ja sademevett koguvate veekogude koormuse vähendamisel.

 Parkimine lahendatakse elamumaal omal krundil.

 Märjamaa alevisse ei ole lubatud rajada ümarpalgist ehitisi. Lubatud on ümarpalgist ehitised, millel on puitvooder.

 Hoone kasutamise sihtotstarve- üksik-, kaksik ja ridaelamu.

 Suurim lubatud hoonete arv maa-alal- 1 põhihoone ja kuni 2 abihoonet. Abihooneid on lubatud kavandada rohkem, kui see on iseloomulik antud piirkonnale.

 Suurim täisehitusprotsent- kuni 30%. Käesolev taotletav detailplaneering on kooskõlas koostatava üldplaneeringuga.

3. TAOTLETAVA DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV Planeerimisseadus § 126 lõige 1 punkt 1 ütleb, et detailplaneeringu ülesanne on planeeringuala kruntideks jaotamine. Planeeringualasse jäävad Kullerkupu tänav L2, Kullerkupu tn 36 ja Kullerkupu tn 38 katastriüksused. Vastavalt planeerimisseadus § 126 lõike 1 punktile 1 kavandatakse planeeringualasse jäävatest katastriüksustest uued krundidti, kuid plan. kruntidest eraldi katastriüksuseid ei moodustata.

Tabel 2. Planeeritud kruntide andmed Krundi pos nr

Pindala Plan. krundi kasutamise lubatud sihtotstarbed

Plan. katastriüksuse lubatud sihtotstarbed

Pos 1 279 m² LT 100% katastriüksust ei moodustata

Pos 2 3927 m² EP 100% katastriüksust ei moodustata

Pos 3 5758 m² EP 100% katastriüksust ei moodustata

Selgitus: LT- tee ja tänava maa; EP- pereelamu maa. Planeeringualal soovitakse plan. kruntidele pos 2 ja pos 3 anda ehitusõigus mõlemale krundile ühe kuni 2- korruselise ja kuni 9 m kõrge eramu ning seda teenindavate kuni kahe 2-korruselise (kuni 2-korruseline tingimusel, et teine korrus on katusekorrus) ja kuni 6 m kõrge abihoone ajamiseks. Planeeringuga on antud võimalus 1 maa-aluse korruse rajamiseks (n: keldri või varjendi tarbeks). Planeeritavad eramud, abihooned ja alates 20 m² ehitisealuse pinnaga ning kuni 5 m kõrged hooned peavad jääma planeeringuga lubatud suurima ehitisealuse pinna sisse. Lisaks eeltoodule on plan. elamukruntidele lubatud rajada kasvuhoone, laste mänguväljak, varjualusega grillplats või väliköök, mida on lubatud rajada lisaks planeeringuga antud ehitisealusele pinnale.

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 7

ThinkTerra OÜ Reg.kood: 16734833 https://thinkterra.ee [email protected]

Tabel 3. Planeeritud ehitusõigus

Plan. krundi nr

Suurim lubatud hoonete ehitisealune pind (maa-all/ maa peal), m²

Suurim lubatud hoonete arv krundil (elamu+abihooned)

Hoonete suurim lubatud kõrgus plan. maapinnast (elamu/ abihooned), m

Hoonete vähim/ suurim lubatud korruselisus

Krunt pos 1 0 0 0 0

Krunt pos 2 -450/ 450 1+2 9/ 6 -1/2

Krunt pos 3 -450/ 450 1+2 9/ 6 -1/2

Planeeringuala hoonestusalade kavandamisel on lähtutud määrusest „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ (vastu võetud 30.03.2017 siseministri määrusega nr 17) § 22: (2) Hoonete vaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonete vaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. Plan. elamukruntide hoonestusalad on kavandatud 4 m kaugusele naaberkinnistu piiridest.

Olulisemad arhitektuurinõuded kavandatavatele hoonetele:

 Hoonete arv krundil: 1 elamu, kuni 2 abihoonet;

 Hoonete korruselisus: elamu kuni 2 korrust, abihooned kuni 2 korrust tingimusel, et teine korrus on katusekorrus. Lubatud on 1 maa-aluse korruse rajamine;

 Hoonete suurim lubatud kõrgus plan. maapinnast: elamu kuni 9 m, abihooned kuni 6 m;

 Viimistlusmaterjalidest on eelistatud materjalid laudis, krohv, klaas, kivi, fassaadiplaat jne;

 Hoonete välisviimistluses on keelatud imiteerivate materjalide kasutamine (n: plastik, madalakvaliteediline laudis vms);

 Katusekalle vastavalt piirkondlikule tavale: katusekalle 0º - 45º. Katusekattematerjal: plekk, kivi, rullmaterjal. Katusetüüp: lame-, viil-, kelp- või kaldkatus. Lamekatust on lubatud kavandada vaid ühekordse hoonemahu puhul, lisaks võib lamekatusega ühekordset hoonemahtu kombineerida teiste katusetüüpidega;

 Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kõrgetasemeline ja keskkonda väärtustav. Krundile kavandatavate hoonete välisilme peab olema omavahel kooskõlas. Elamud ja abihooned projekteerida kaasaegse arhitektuurse lahendusega- vormilt lihtsad ning harmoneeruvad ümbritseva mijööga ja olemasolevate hoonetega. Järgida väljakujunenud traditsioonilisi ehitusmahtusid, ehitusmaterjale, arhitektuurseid lahendusi (katusekalded, aknad, välisviimistlusmaterjalid jne);

 Plan. hoonestatavaid krunte on lubatud piirata piirdeaiaga. Piirde suurim lubatud kõrgus: 1,6 m, piirde liik: vertikaalne hõre puitlipp-piire, haljastusse peidetud metall- võrkpiirded (keskkonda sobivuse ja suurema privaatsuse saavutamiseks võiks paralleelselt piiretega istutada heki).

Plan. elamukruntidel leidub kõrghaljastust- kõrghaljastatud on kruntide idaosa umbes poole krundi ulatuses. Planeeringuga on ette nähtud säilitada olemasolevad puud maksimaalses võimalikus mahus, kui need ei jää ette ehitustegevusele, ei ole haiged ega ohtlikud. Lageraie on keelatud. Käesolevaga antakse võimalus täiendava madal- ja kõrghaljastuse istutamiseks. Uushaljastuse rajamisel eelistada piirkonnale iseloomulikke puu- ja põõsaliike, lubatud on ka viljapuude ja -põõsaste istutamine.

Jäätmete kogumine toimub vastavalt „Märjamaa valla jäätmehoolduseeskirjale“. Jäätmete liigiti kogumise mahutid on lubatud paigutada hoovi varjatult või hoone mahtu. Prügikonteinerite tühjendamiseks on tagatud teenindussõiduki juurdepääs. Täpne konteinerite paiknemine antakse ehitusprojekti koostamise käigus.

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 8

ThinkTerra OÜ Reg.kood: 16734833 https://thinkterra.ee [email protected]

Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed kogutakse kokku, sorteeritakse ja antakse üle nõuetekohasele jäätmekäitlejale. Olmejäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale seadusandlusele. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatava ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud jäätmeseaduses ning „Märjamaa valla jäätmehoolduseeskirjas“. Peale ehitustöid peab planeeringuala korrastama ning ehituse käigus tekkinud jäätmed käitlema vastavalt jäätmeseadusele ja „Märjamaa valla jäätmehoolduseeskirjale“. Olemasolev juurdepääs planeeringualale on algusega avalikult kasutatavalt Nurmenuku tänavalt nr 5043037 (Nurmenuku tänav L1, 50401:001:0866, Transpordimaa 100%) ning mööda Kullerkupu tänav L2 (50201:001:0315) transpordimaa katastriüksusel kulgevat pinnasteed. Planeeringuga on lubatud olemasoleva pinnastee säilitamine või vajadusel uue juurdepääsutee rajamine.

Plan. elamukruntidele on kavandatud kokku 6 parkimiskohta, mis on kavandatud plan. elamukrundi koosseisu. Parkimine on lubatud lahendada nii krundil kui hoone mahus. Täpne parkimislahendus, juurdepääsuteed ja parkimiskohtade arv ning asetus antakse ehitusprojekti koostamise käigus. Käesolevaga antakse võimalus piirdeaia rajamiseks elamukrundi piirile. Piirdeaed on lubatud rajada kuni 1,6 m kõrge. Piirded peavad olema hoonetega sobivas koosluses, nt vertikaalne hõre puitlipp-piire, haljastusse peidetud metall- võrkpiirded (keskkonda sobivuse ja suurema privaatsuse saavutamiseks võiks paralleelselt piiretega istutada heki). Piirdeaedade lahendus esitada koos hoone ehitusprojektiga. Keelatud on kinniste plankaedade püstitamine. Täpne aiakujundus ja liik pannakse paika ehitusprojekti käigus. Piirdeaia rajamisel peab arvestama olemasolevate ja planeeritavate tehnovõrkude kulgemisega ning piirdeaia rajama neist väljapoole tehnovõrke kahjustamata. Tehnovõrgud planeeritakse lahendada ühisvõrgu baasil. Täpne plan. tehnovõrkude lahendus antakse planeeringu koostamise käigus.

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 9

ThinkTerra OÜ Reg.kood: 16734833 https://thinkterra.ee [email protected]

4- ESKIISLAHENDUS

Tallinn 2025

Märjamaa alevis

Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

2

Nimetus: Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 DP KSH eelhinnang

Töö tellija: ThinkTerra OÜ

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5139031 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Mihkel Vaarik

Töö versioon: 27.06.2025

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

3

Sisukord

Sisukord ...................................................................................................................................... 3

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus ....................................................................... 5

2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................... 7

2.1 Rapla Maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................. 7

2.2 Märjamaa aleviku üldplaneering................................................................................. 8

2.3 Märjamaa valla koostatav üldplaneering .................................................................... 9

3 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest ................................................................................ 12

4 Hinnang keskkonnamõjudele .......................................................................................... 13

4.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 aladele, bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele ............................................. 13

4.2 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus .......................................... 14

4.3 Mõju pinna- ja põhjaveele ........................................................................................ 15

4.4 Jääkreostus ................................................................................................................ 15

4.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus ............................................ 15

4.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ............................. 16

4.7 Visuaalne mõju .......................................................................................................... 17

4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus .................................................................. 17

4.9 Mõju kultuuriväärtustele .......................................................................................... 17

4.10 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine ...................................... 17

4.11 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine...................... 18

4.12 Muud aspektid .......................................................................................................... 18

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 19

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

4

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673). Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Mihkel Vaarik.

KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), samuti KeHJS alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine“.

Lisaks on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud töödega „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“ ning lähtutud juhendist: Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat.

Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest, samuti Märjamaa Vallavolikogu poolt kehtestatud asjakohaste dokumentide nõuetest. Eelhinnangu sisus lähtuti eksperdi erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste negatiivsete keskkonnamõjude esinemise kohta.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (antud juhul Märjamaa Vallavolikogu). KSH vajalikkuse kohta tuleb detailplaneeringu (DP) algatamisotsuse eelnõu põhjal küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

5

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus

DP ala asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Märjamaa alevis ja hõlmab Kullerkupu tn 36 katastriüksust (tunnus 50201:001:0313) ja Kullerkupu tn 38 katastriüksust (tunnus 50201:001:0314). Lisaks on alasse haaratud Kullerkupu tänav L2 (50201:001:0315), mis on vajalik juurdepääsuks Kullerkupu tänavalt.

Kullerkupu tn 36 kinnistu maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100% ja pindala 3927 m². Kõlvikuliselt on tegemist loodusliku rohumaaga 2381 m² ja metsamaaga 1546 m².

Kullerkupu tn 38 kinnistu maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100% ja pindala 5758 m². Kõlvikuliselt on tegemist loodusliku rohumaaga 4771 m² ja metsamaaga 987 m².

Joonis 1. DP ala asukoht ja olulisemad kitsendused. Allikas: Maa- ja Ruumiamet.

DP ala asuv Märjamaa alevi kaguosas. Ala idapoolne osa on metsamaa, läänepoolne looduslik rohumaa.

Ehitisregistri andmetel on Kullerkupu tn 36 lubatud rajada keevispaneelpiirdeaed (EHR kood 221481173). Kullerkupu tn 38 asub ehitisregistrisse kandmata hoone. Planeeringualal puudub tehnovarustus.

Algatatava DP ala kuulus Märjamaa Vallavalitsuse 02.10.2012 korraldusega nr 740 algatatud varasema Kullerkupu tn 34 (katastritunnus 50501:003:0039) detailplaneeringu koosseisu. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli jagada maaüksus kolmeks eraldi elamumaa katastriüksuseks. Märjamaa vallavalitsuse 25.01.2023 korralduse nr 2-1.1/47 alusel on varasem Kullerkupu tn 34 katastriüksus jagatud Kullerkupu tn 34 (sihtotstarve 100% elamumaa), Kullerkupu tn 36 (sihtotstarve 100% maatulundusmaa), Kullerkupu tn 38 (sihtotstarve 100% maatulundusmaa) ja Kullerkupu tänav L2 (sihtotstarve 100% transpordimaa) katastriüksuseks. Märjamaa Vallavalitsuse 17.07.2024 korraldusega nr 2-1.1/349 lõpetati varasema detailplaneeringu koostamine.

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

6

Naaberkinnnistul Kullerkupu tn 34 asuvad elamu ja majandushoone. Lääne poole jäävad Kase tänava elamumaa krundid.

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud ThinkTerra OÜ poolt koostatud DP eskiislahendusest. DP on kehtivat Märjamaa aleviku üldplaneeringut muutev maakasutuse juhtotstarbe osas, kuna tegemist on parkide ja haljasala maaga.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on moodustada kaks krunti ja muuta maakasutuse sihtotstarve elamumaaks. Kruntide asukohast lähtuvalt määratakse hoonetele arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused. Samuti määratakse hoonestusalad, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, liikluskorralduse põhimõtted ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted.

Mõlemale krundile kavandatakse elamu ja kuni kaks kõrvalhoonet. Hoonetealune pind 450 m2, hoone lubatud kõrgus 9 m, kuni kaks maapealset ja üks maaaline korrus.

Joonis 2. Väljavõte DP eskiislahendusest. Allikas: ThinkTerra OÜ.

Detailplaneeringu koostamisel hinnatakse planeeringu koosseisus selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid ning määratakse vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded.

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

7

2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.1 Rapla Maakonnaplaneering 2030+

Rapla maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80. Rapla maakonnaplaneeringus on tasakaalustatult arvestatud riiklikud ja kohalikud huvid.

Planeeringu eesmärk on väljendada maakonna ruumilise arengu vajadusi arvestades piirkondlikke eripärasid. Maakonnaplaneering määrab üldised tingimused üldplaneeringute koostamiseks. Maakonnaplaneering kui hierarhilises süsteemis kõrgemal asetsev planeering annab arengu põhisuunad ja üldised soovitused, millega on arvestatud Märjamaa valla uue üldplaneeringu koostamisel. Maakonnaplaneeringu eesmärk on tasakaalustada maakonna ruumilist arengut, kuid selle kõrge üldistusaste nii graafilisel kui seletuskirjas ei välista kohalike omavalitsuste poolt konkreetsetele aladele või maaüksustele täpsustavate tingimuste määramist.

Raplamaa maakonnaplaneeringus toob ära väärtuslikud maastikud ja rohelise võrgustiku. Rohelise võrgustiku üldised kasutustingimused:

- Rohelise võrgustiku alal tuleb säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist.

- Looduslike alade osatähtsus rohelise võrgustiku tuum aladel ei tohi langeda alla 90 % pindalast ning koridorides alla 70% koridori keskmisest läbimõõdust, vajadusel tuleb rakendada kompenseerivaid meetmeid (metsastamine, põõsarinderajamine, puude istutamine võrade liitumine jms).

- Rohelise võrgustiku tuumalade terviklikkus tuleb säilitada (haruldased taimekooslused, vääriselupaigad, poollooduslikud kooslused jm). Samuti tuleb rohelise võrgustiku tuumaladel vältida elupaikade seisundi halvenemist, liikide häirimist ning tegevust, mis ohustab piirkonna ökoloogilist tasakaalu. Rohelise võrgustiku koridorides säilitatakse olemasolevat looduslikku kooslust, tagamaks side rohevõrgustiku tuumalade vahel. Eesmärgiks on säilitada maastikuline ja bioloogiline mitmekesisus – metsakooslused, poollooduslikud ja looduslikud niidud ja neid ühendavad koridorid. Soovitav on looduslikku mitmekesisust suurendavate/täiendavate ja olemasolevat maastikumustrit toetavate põlluservade, kraavide, tee- ja metsaservade ning väikesepinnaliste biotoopide (kivikuhjad ja metsatukad põldude vahel) säilimine.

- Rohelise võrgustiku alal asuva metsamajandus- ja põllumajandusmaa olemasolevat sihtotstarvet (maatulundusmaa) muutes hinnatakse selle mõju rohelise võrgustiku toimimisele. Vajadusel tuleb leida asenduskoridor. Rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel tuleb viia läbi keskkonnamõju hindamine.

- Asustust ja majandustegevust tuleb kavandada põhimõttel, et see ei lõikaks läbi rohelise võrgustiku koridore. Ehitusalade valikul, sh ka taristu rajamisel, väljaspool olemasolevaid kompaktseid elamu- ja tootmisalasid, tuleb arvestada rohelise võrgustiku paiknemisega.

- Rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine on kaalutletud juhtudel lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine. Uute hoonete kavandamine rohelise võrgustiku aladele on võimalik ühe kinnistu piires kompaktselt paikneva

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

8

hooneteansambli juures. Seni hoonestamata kinnistutel on uusi hooneid võimalik kavandada juhul, kui majapidamiste omavaheline kaugus on vähemalt 400 - 500 m tagamaks loomade turvalise liikumise. Kohalike omavalitsuste üldplaneeringutega tuleb seda põhimõtet kohtpõhiselt täpsustada.

- Tihedalt asustatud aladel (sh linnalise asustuse aladel) tuleb läbi edaspidiste planeeringute koostamise tagada ühendus erinevate rohealade vahel ja juurdepääs avalikele haljasaladele, sh puhkealadele.

- Kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes täpsustatakse rohelise võrgustiku alade piire ning kasutustingimusi.

- Rohelise võrgustiku aladel tuleks vältida ulatuslikku maade tarastamist, seda eriti risti rohekoridoriga.

Arvestades, et uus Märjamaa valla ÜP on koostamisel vastavalt maakonnaplaneeringu tingimustele, siis DP eskiis ei ole vastuolus Rapla Maakonnaplaneeringuga 2030+.

2.2 Märjamaa aleviku üldplaneering

Kehtiv Märjamaa aleviku üldplaneering (ÜP) on kehtestatud Märjamaa Alevivolikogu 19.12.2000 määrusega nr 13. Üldplaneeringu järgi on tegemist pargi, metsa või haljasala juhtotstarbega ning kogu Märjamaa alevik on detailplaneeringu koostamise kohustusega alale. DP on kehtivat üldplaneeringut muutev.

Joonis 3. Väljavõte kehtivast Märjamaa aleviku ÜP-st.

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

9

2.3 Märjamaa valla koostatav üldplaneering

Märjamaa valla üldplaneering ning üldplaneeringu alusel kavandatava tegevuse keskkonnamõju strateegiline hindamine on algatatud Märjamaa Vallavolikogu 18.12.2018 otsusega nr 112.

Lähtudes maakonnaplaneeringust on Märjamaa alev linnalise asustusega ala. Linnalise keskkonna arendamise eesmärk on linnalise asustuse aladel mitmekülgse linnaruumi tekkimine, kus erinevate funktsioonide koondamise kõrval tähtsustatakse ka linnaruumi kvaliteeti, harmoonilisust ja inimmõõtmelisust. Linnalise keskkonna arendamisel soodustatakse erinevaid liikumis-võimalusi, pööratakse tähelepanu tänavatevõrgu kujundamisele, hoonestusele ja haljastusele. Maakonnaplaneeringus välja toodud põhimõtted on üldplaneeringus aluseks võetud ning neid vajadusel täpsustatud.

Koostatava üldplaneeringu järgi asub DP ala reserveeritud elamualal. ÜP joonisel on ala maakasutus tähistatud kollase värviga ning tähisega E.

Joonis 4. Väljavõte koostatavast Märjamaa valla ÜP-st.

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

10

Ruumilise arengu asjakohased ÜP eesmärgid Märjamaa alevis on järgmised: - Olemasoleva elukeskkonna ja aedlinliku miljöö säilitamine. Uue hoonestuse

kavandamisel tuleb arvestada ümbritsevate elamute elukvaliteedi püsimisega. - Arendamisel on lähtutud eesmärgist luua või hoida ruumiliselt terviklikku

elukeskkonda ning tagada selle ruumiline ja funktsionaalne terviklikkus. Säästliku arengu võtmesõna on kompaktne asustus, sest ainult nii saab luua eeldused eluks vajalike infrastruktuuride – ühistransport, keskküte, ühine vee- ja kanalisatsioonisüsteem, kohalikud lasteaiad ja koolid, ujula, spordikeskus, tervisekeskus – arendamiseks. Nii saab säästa keskkonda ja parandada elukvaliteeti. Tihendamisena on käesolevas üldplaneeringus käsitletud muuhulgas ka kvaliteetse elukeskkonna jaoks vajalike funktsioonide (sh puhkealade, jalgratta- ja jalgteede) arendamist, et soodustada alevi kujunemist elavaks, turvalisemaks, säästvamaks ja tervislikumaks.

- Süsteemse planeerimisega toetada kompaktsete elamupiirkondade teket väljakujunenud infrastruktuuri baasil. Laiendatavate või uute elamualade planeerimisel on lähtutud sellest, et tagatud oleks hea juurdepääs, sotsiaalne taristu ja tehnovõrkudega varustatus. Arendamine peab toimuma võimalikult terviklike, hästi läbikaalutud ruumiliste visioonide ja terviklahenduste alusel. Uute elamupiirkondade planeerimisel tuleb arvestada erinevas vanuses elanikele vajaliku sotsiaalse infrastruktuuri osade, ühistranspordi võimaluste, avaliku ruumi ja kohalike keskuste arenguga.

- Tulenevalt rahvastiku üldisest kahanemis- ja vananemistrendist Eestis ja käsitletavas Märjamaa vallas, võib pikemas perspektiivis oodata rahvastiku kasvu aeglustumist või peatumist, mistõttu elamualade reserveerimisel lähtutakse olemas¬olevate elamualade kompaktsemaks muutmisest.

- Mitmekesistada sotsiaalset infrastruktuuri lähtudes rahvastiku arengusuundumustest (kahanemine ja vananev elanikkond). Kaasava planeerimise ja kindla kasutajagrupi (nt eakate) huvidest ja vajadustest lähtuvalt toimivate väliruumi lahenduste ja teenuste pakkumine.

ÜP seab tingimused elamute planeerimiseks, projekteerimiseks ja ehitamiseks. Elamualade ehitustingimuste määramisel on tähelepanu pööratud tervikliku elamisväärse miljöö tagamisele vallas, selleks on määratud minimaalsed lubatud kruntide suurused ja maksimaalne lubatud täisehituse protsendid. Eraldi on toodud tingimused elamute planeerimiseks, projekteerimiseks ja ehitamiseks Märjamaa alevis.

Lähtudes planeerimisseaduse § 125 lõige 1 on Märjamaa alev detailplaneeringu koostamise kohustusega ala. Üldnõuded elamute planeerimiseks, projekteerimiseks ja ehitamiseks Märjamaa alevis:

- Märjamaa alevis on elamukrundi miinimumsuurus, millele antakse ehitusõigus, 1200 m2.

- Minimaalse maaüksuse suuruse määramisel on lubatud 20% kõikumist maakorralduslikel ja maastikulisest eripärast tulenevatel kaalutlustel (looduslikud piirid, juurdepääsud, kiviaiad, kõlvikupiirid jm).

- Ühel maaüksusel võib paikneda maksimaalselt üks elamu. - Maksimaalne lubatud täisehituse protsent (sh nii elamu kui ka kõik teised abihooned

ja kaetud rajatised) elamumaadel on kuni 30 %.

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

11

- Kui abihoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m2 ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist.

- Abihoonete ehitamisel kinnistu piirile lähemale kui 4 m ehitamiseks on vaja naaberkinnistu omanike kirjalik nõusolek. Märjamaa Vallavalitsus võib lubada piirile lähemale ehitada ilma naaberkinnistu omaniku nõusolekuta tingimusel, et tagatud on tuleohutus ja naabrusõigused.

- Kõrghaljastusega kaetud aladel asuvatele elamukruntidele hoonete projekteerimisel tagatakse vähemalt 10 % ulatuses krundi pindalast kõrghaljastuse säilimine või asendamine.

- Elamukruntide ehitiste ja parklate pindala kavandamisel lähtutakse üldpõhimõttest, et kõvakattega alad krundil ei oleks kokku suuremad kui krundi haljastatav osa.

- Sõltuvalt elamukrundi ja selle ümbruse olemasolevast maastikulisest keskkonnast võib Vallavalitsus seada tingimuseks suurema või väiksema haljastuse osakaalu.

- Nii kliimamuutustega kohanemise kontekstis kui ka tehnilisest ja majanduslikust aspektist on väga oluline Märjamaa valla haljasalade roll sademeveekanalisatsiooni ja sademevett koguvate veekogude koormuse vähendamisel.

- Parkimine lahendatakse elamumaal omal krundil. - Kõigi uute elamualade planeerimisel tuleb ette näha minimaalselt 2 m laiuste

kõnniteede planeerimine, mida võib liigendada haljastusega. - Planeeritud kõnniteed tuleb siduda olemasoleva jalgratta- ja jalgteede võrgustikuga. - Märjamaa alevisse ei ole lubatud rajada ümarpalgist ehitisi. Lubatud on ümarpalgist

ehitised, millel on puitvooder.

Detailplaneering on koostatava üldplaneeringuga kooskõlas.

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

12

3 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest

Lähtudes Planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lõikest 3 kohaldatakse planeeringu koostamise käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele PlanS-st tulenevaid menetlusnõudeid.

Vastavalt PlanS § 124 lõikele 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla.

Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

PlanS § 124 lõike 6 alusel on keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumine vajalik § 142 nimetatud detailplaneeringu (ehk üldplaneeringut muutva detailplaneeringu) koostamisel. Antud juhul on tegemist kehtivat Märjamaa aleviku üldplaneeringut (maakasutuse juhtotstarbe) muutva detailplaneeringuga. Juhtotstarve on vastava ala valdav kasutusviis. ÜP-s ei eristatud olemasolevat ja planeeritavat juhtotstarvet.

Eelhinnangu andmisel lähtutakse KeHJS § 33 lõigete 3-5 kriteeriumidest, kusjuures hinnata tuleb kõikide (oluliste) kriteeriumide alusel, milline mõju võib DP-ga kavandatava tegevusega kaasneda.

Eelhindamine ei lõppe KSH eelhinnangu koostamisega, vaid vajalik on ka asjaomaste asutustega konsulteerimine. Eelhindamise etapis konsulteerimine vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 on KSH protsessis esimene asjaomaste asutuste kaasamine. Asjaomased asutused igal konkreetsel juhul määratleb planeeringu koostamise algataja (või korraldaja). Asjaomaste asutuste loetelu sõltub sellest, millised mõjud tegevusega kaasnevad. Asutuste hulka kuulub alati Keskkonnaamet (KeA).

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

13

4 Hinnang keskkonnamõjudele

4.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 aladele, bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele

Mõjude eelhindamisel on lähtutud EELIS-es (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) olevatest andmetest kaitsealuste liikide ja elupaigatüüpide esinemise kohta.

Joonis 5. DP ala piirkonna looduskaitselised kitsendused. Allikas: Maa- ja Ruumiamet.

Lähim Natura 200 ala on ca 170 m kagusse jääv teisel pool Susla teed asuv Märjamaa järtade loodusala (RAH0000335), mis siseriiklikult on kaitstav Märjamaa järtade maastikukaitsealana (KLO1000243). Kaitse-eesmärgid on sarnased.

Märjamaa järtade loodusalal kaitstakse I lisas nimetatud kaitstavaid elupaigatüüpe karstijärved ja -järvikud (*3180), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), sinihelmikakooslused (6410), puisniidud (*6530), vanad loodusmetsad (*9010) ja rohunditerikkad kuusikud (9050); II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on harivesilik (Triturus cristatus) ja püst- linalehik (Thesium ebracteatum). DP realiseerimisel puuduv mõju Natura ala kaitse- eesmärkidele ja ala terviklikkusele. Natura eelhindamise vajadus puudub.

Märjamaa järtade loodusala kaitsekorralduskava 2021–2030 on kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 02.02.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/21.

Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta:

1) karstiala (järtad), looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, maastikuilmet, elustiku mitmekesisust ning kaitsealuseid liike;

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

14

2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas: karstijärved ja -järvikud (3180*)3, kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), sinihelmikakooslused (6410), puisniidud (6530*), vanad loodusmetsad (9010*) ning rohunditerikkad kuusikud (9050);

3) kaitsealust liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja selle kasvukohta: see liik on püst-linalehik (Thesium ebracteatum);

4) kaitsealuseid liike kõrget kannikest (Viola elatior), harivesilikku (Triturus cristatus) ja kanakulli (Accipiter gentilis) ning nende elupaiku.

Piirkonnas kagu pool on III kaitsekategooria kahepaikseliikide rabakonna (Rana arvalis) elupaik (EELIS kood KLO9118018), mis ulatub ka väljaspoole kaitstavat ala Kase tn 7 ja Kullerkupu tn 14 kinnistutele.

Põhja poole Oti tee 2kinnistule jäävad III kaitsekategooria putukaliikide palukuklase (Formica polyctena) leiukoht (EELIS kood KLO9201082) ja arukuklase (Formica rufa) erinevad leiukohad.

DP alal kaitsealused liigid puuduvad. Kavandatavate hoonete ja tänava pikenduse rajamine DP alale vähendab mõnevõrra loodusliku ala pindala, kuid ala hoonestatamisel on võimalik arvestada väärtusliku haljastuse säilitamisega hoonestusala piires. Vajadusel koostatakse alale DP käigus dendroloogiline hinnang, täpsustamaks idapoolse kõrghaljastuse säilitamist ja hooldust. Kui pinnaveerežiimi oluliselt ei muudeta, ei ole eeldada ka olulist mõju säilivatele (pool)looduslikele naaberaladele.

Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele.

4.2 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.

Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba (luba jäätmete käitlemiseks või kompleksluba) omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

Samuti kaasneb jäätmete (eeskätt olmejäätmete) teke hoonete kasutusperioodil, kuid seda ei ole oodata olulisel tasemel.

Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Märjamaa valla jäätmehoolduseeskirjale (vastu võetud 20.12.2022 määrusega nr 29) ning Märjamaa valla jäätmekavale 2024-2029, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

15

4.3 Mõju pinna- ja põhjaveele

Piirkond ala jääb Märjamaa aleviku tiheasustusalale. Vastavalt Märjamaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavale 2022–2034 on võimalik DP ala liita olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. DP ala ühisveevarustus ja -kanalisatsioon lahendatakse vastavalt piirkonna vee-ettevõtja AS Matsalu Veevärk tehnilistele tingimustele.

Kui liitutakse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga, ei ole oodata negatiivseid keskkonnamõjusid ega täiendavat pinnavee- või põhjaveereostuse riski kohapeal.

DP-ga kavandatud mahus hoonestuse rajamine ei too eeldatavalt kaasa ka veetarbimist mahus, mis võiks mõjutada valla põhjaveevaru suurust ja seeläbi põhjustada olulist keskkonnamõju. Ühe elamu kohta arvestatakse majandus-joogivee tarvet ca 0.5 m³/d. Iga elamisühiku ärajuhitava reovee hulk on seega samuti ca 0,5 m3/d (kahe elamukrundi reovee hulk kokku on ca 1 m3 /d).

Liig- ja sademevee ärajuhtimise meetodi valikul peab alati arvestama asukohta ja konkreetseid olusid. Kruntidelt ärajuhitavat liig- ja sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele. Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Soovitav on kasutada sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda kohapeal eelkõige maastikukujundamise kaudu, kus võimalik. Samuti on soovitatav sademevett lokaalselt immutada ja koguda haljastuse kastmiseks kasutamiseks.

DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile..

4.4 Jääkreostus

DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud keskkonnaohtlikku tegevust. Seetõttu ei ole eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud detailplaneeringuga kavandatavale tegevusele.

4.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid need mõjud on lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid. Tegu on samuti mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju.

Kavandatava hoonestuse küttelahenduse põhimõtted määratakse ära planeeringu koostamisel. Individuaalsetel küttelahendustel oluline negatiivne keskkonnamõju puudub.

Erinevate võimalike lokaalsete taastuvenergialahenduste kasutuselevõtt vajab üldjuhul projektipõhist lähenemist, kuid erinevate taastuvenergiaallikate kasutuselevõttu üldiselt soositakse, kus võimalik. DP alusel on lubatud maakütte erinevad küttesüsteemid kütteprojekti alusel. Korrektse projekteerimise ja ehitustegevuse korral ei ole oodata kinnise süsteemiga soojuspuurkaevude rajamisega kaasnevat olulist keskkonnamõju. Omavalitsusel on aga õigus keelduda soojuspuuraugule ehitusloa andmisest kui puudub veendumus selle negatiivsete keskkonnamõjude puudumise osas. Lokaalsete taastuvenergialahenduste

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

16

kasutuselevõtt vajab üldjuhul eraldi projektipõhist lähenemist, kuid erinevate taastuvenergiaallikate kasutuselevõttu üldiselt soositakse, kus võimalik. Maasoojussüsteemid kui energeetiliselt kõige efektiivsemad soojuspumba tehnoloogial põhinevad kütte- ja jahutuslahendused. Soojuspuuraukude ja avatud süsteemiga soojussüsteemide rajamine on reguleeritud Veeseaduse ja selle alamate õigusaktidega. Soojuspuuraukude rajamise nõudeid täpsustab Keskkonnaministri määrus 09.07.2015 nr 43 “Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või –augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid”. Puurkaevu või -augu ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada olemasolevate puurkaevude või –aukude mõjuraadiusi, rajatava puurkaevu või - augu toiteala, sanitaarkaitseala või hooldusala moodustamise võimalust, geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi.

Õhk-soojuspumba välisagregaadi tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel arvestada naaberhoonete paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 toodud normtasemeid.

Ehitustööde käigus toimub ehitusobjektide valgustamine. Kruntide valgustamisel kasutatakse kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi.

Piirkonna välisõhu kvaliteet on eelduslikult hea. Arvestades planeeritavat mahtu, ei kaasne DP realiseerimisega olulist liikluskoormust ning sellega kaasnevat müra ja õhusaastet. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 3 käsitleb ka keskkonnahäiringuid, mis on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Siiski eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist läbi keskkonna keemilisele, füüsikalisele või bioloogilisele näitajale kehtestatud piirväärtuse, mida ei tohi inimese tervise ja keskkonna kaitsmise huvides ületada. Antud juhul selliseid mõjusid eeldada ei ole.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse või lõhnahäiringu tekkimist.

4.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

DP eskiis ei ole vastuolus Märjamaa valla ja Märjamaa aleviku üldiste arenguplaanidega .

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikku mõju varale.

DP-ga kavandatav tegevus ei kujuta ohtu inimese tervisele või keskkonnale. Kavandatava tegevuse mõjud on lokaalsed. Ehitusperioodi mõjude leevendavaks meetmeks on müra ja vibratsiooni põhjustava ehitustegevuse planeerimine selliselt, et see võimalikult vähe häiriks ümberkaudseid elanikke. Soovitav on müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus kell 8.00 - 18.00.

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

17

Olulist negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju või mõju tervisele ei ole ette näha.

4.7 Visuaalne mõju

Detailplaneeringu elluviimine muudab visuaalset maastikupilti.

Uushoonestust saab rajada selliselt, et see arvestab mahult ja arhitektuurselt lahenduselt olemasolevat väljakujunenud keskkonda, st hoonestusjoont, hoonete vahelist kaugust, mahtu, katusekuju, viimistlusmaterjale jms.

Planeeringuala hoonete asukohta võib pidada visuaalselt sobivaks. Planeeringus määratakse arhitektuursed tingimused, mis tagavad hoonete sobitumise olemasolevasse hoonestuspilti.

4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi.

Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist.

4.9 Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel lähipiirkonnas muinsuskaitseobjekte ei ole.

Otsene mõju kultuuriväärtustele DP realiseerimisel puudub.

4.10 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine

Kavandatava tegevusega kaasneb maakasutuse muutus – maatulundusmaa muudetakse elamumaaks metsa- ja rohuumaa vähenemise arvelt.

Temperatuuritõusuga kaasnev kuumalainete sagenemine on üks peamisi tulevikukliima riske nii Eestis kui ka mujal maailmas. Kuumalained võimenduvad eeskätt tiheasustusaladel soojussaare efektina, kus suured tumedad pinnad (asfaltteed, asfaltkattega parklad) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad õhku. Soojussaar on ümbritsevast maapiirkonnast märkimisväärselt soojem tehisala. Samuti on soovitav kasutada maastikukujunduses veelelemente (tiigid, avatud kraavid), mis võimaldavad vähendada nii temperatuuritõusu kui ka puhverdada sagenevate tormidega kaasnevate valingvihmade veekoguseid.

Kõikide arendustegevuste puhul tuleb arvestada endise keskkonnaministri poolt kinnitatud kliimamuutustega kohanemise arengukavaga1. Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle juurde kuuluva rakendusplaani kohaselt toob äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine suure tõenäosusega kaasa raskemate ilmastikuoludega seotud loodusõnnetuste sagenemise. Võivad kaasneda veetaseme muutus, sademete hulga ja temperatuuri äärmuslikud muutused.

Planeeringute sademeveelahenduse kavandamisel tuleb arvestada prognoositavate sademete hulga suurenemise ja tormide sagenemisega. Eelistada tuleb looduslähedasi sademeevee lahendusi, sh avatud kraave ja tiike, mille sademevee koguste puhverdamise võime on suurem kui torustikel. Sademevee lahenduste projekteerimisel, sh dimensioneerimisel, tuleb arvestada muutuvate kliimaoludega.

1 https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

18

Kaasaegsed hooned kasutavad samas vähem elektrienergiat ja sellega väheneb kaudse mõjuna elektrienergia tootmise vajadus, misläbi paiskub energia tootmisest üldiselt õhku vähem heitgaase ja kasvuhoonegaase.

Lokaalsed mõjud on olemas, kuid olulist ebasoodsat mõju kavandatava tegevusega kaasnevalt kliimamuutustele oodata ei ole.

4.11 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine

Planeeringuala kontaktvööndis teised sarnased uusarendused teadaolevalt puuduvad.

Olulist koosmõju või mõjude kumuleerumist ei ole ette näha.

4.12 Muud aspektid

Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata. Kuigi tegemist on piirivööndisse jääva alaga, siis pole tegemist sellise arendusega, mille mõjud võiksid ületada riigipiiri.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu suhteliselt väiksemahulise detailplaneeringuga, seega olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul on tegu võrdlemisi väiksemahulist uushoonestust kavandatava detailplaneeringuga. Seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub.

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

19

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta

DP-ga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. KSH eelhinnangu koostamise vajadus tuleneb otseselt sellest, et kehtiv Märjamaa aleviku üldplaneering näeb alal ette parkide ja metsa juhtotstarvet.

Samas koostatav Märjamaa valla üldplaneering näeb ala ette perspektiivse elamualana. Kuigi koostatav ÜP ei ole õigusakt, siis kohalik omavalitsus peaks detailplaneeringu algatamise kaalumisel võtma arvesse asjakohastes mittesiduvates dokumentides väljendatud huve, sh koostamisel oleva kõrgema astme planeeringu eesmärke. Kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste asjaoludega2.

Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta DP alusel ehitiste rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju, kui planeeringu elluviimisel rakendatakse võimalike negatiivsete mõjude vähendamiseks asjakohaseid leevendusmeetmeid.

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmebaasi andmetel looduskaitsealused objektid planeeringualal puuduvad.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3-5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. KSH läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks täiendavat negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringualal ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ja kaitsealasid. Piirkonnas olevaid kaitsealasid ja kaitsealuste liikide elupaikasid planeeringuga kavandatav tegevus negatiivselt ei mõjuta;

4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara;

5) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele;

6) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

2 Riigikohus, lahend nr 3-3-1-87-13

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

20

Detaiplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12.

DP ala ühisveevarustus ja – kanalisatsioon lahendatakse vastavalt piirkonna vee-ettevõtja Matsalu Veevärk OÜ tehnilistele tingimustele. Sademe- ja liigvee täpsem ärajuhtimise lahendus koos käideldavate või omal krundil immutavate koguste arvutustega lahendatakse ehitusprojektides.

KSH eelhinnangu ülesanne on hinnata võimalikku olulist keskkonnamõju ja ei ole otseselt hinnata hoonete ruumilist mõju ja hoonestuse keskkonda sobitumist. Antud teema lahendamine on planeeringu koostamise ülesanne.

KSH algatamise või mittealgatamise täiendava otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning planeeringu koostamisel ja kehtestamisel tuleb kavandatava tegevuse aspekte hoolikalt kaaluda ehk planeerida. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab detailplaneeringu koostamisel arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid PlanS § 4 lg 2 mõistes.

Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt Keskkonnaametilt, aga vajadusel ka teistelt juba kaasatud asutustelt.

peenar

bet.

H

wc

pinnas

4

4

4

8

4

4

4

4

3

9 -1/2

450 -450

1+2

P3

EP 100%

5758 m²

2

9 -1/2

450 -450

1+2

P3

EP 100%

3927 m²

Kullerkupu tn 38 50201:001:0314 Maatulundusmaa 100% Pindala: 5758.0 m²

Kullerkupu tn 36 50201:001:0313 Maatulundusmaa 100% Pindala: 3927.0 m²

Kase tn 7 50501:003:0038 Maatulundusmaa 100%

Oti tee 2 50501:003:0006 Maatulundusmaa 100%

Kase tn 7 50401:001:0725 Elamumaa 100%

Kannikese tn 4 50401:001:0726 Maatulundusmaa 100%

Kullerkupu tänav L2 50201:001:0315 Transpordimaa 100% Pindala: 279.0 m²

Kullerkupu tn 34 50201:001:0312 Elamumaa 100%1

0 0

0 0

0

P0

LT 100%

279 m²

katastriüksuse piir

TINGMÄRGID planeeringuala piir

katastriüksuse aadress

katastriüksuse tunnus

katastriüksuse sihtotstarve

katastriüksuse suurus

ol.olev sõidutee

plan. krundi piir

plan. hoonestusala

plan. krundi ehitusõigus

plan. krundi pos. nr1 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

MEETRITES KÕRGUS

KORRUSELISUS SUURIM

KRUNDI SUURUS P- park.arv

ARV KRUNDIL HOONETEPIND MAAPEAL

HOONEALUNE

PIND MAA-ALL HOONEALUNE

Kullerkupu tn 36

Maatulundusmaa 100% 50201:001:0313

Pindala: 3927.0 m²

N

E

S

WESKIISLAHENDUS

Kuupäev

Vastutav isik Liina Ollema

Evely Ehrpas Projektijuht-planeerija

30.06.2025

ThinkTerra OÜ, registrikood: 16734833, [email protected], https://thinkterra.ee

Rapla maakonnas Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38

katastriüksuste detailplaneering

Töö nimetus:

EskiislahendusJoonis:

Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Märjamaa Vallavalitsus

1-4/2025Töö nr:

1:500Mõõtkava:

1Joonise nr:

Huvitatud isik: Raul Vesinurm

Märkus: OÜ KT Geodeesia 28.03.2025, töö nr 20/25. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis.

ol.olev pinnastee, mida asemele on lubatud vajadusel rajada uus juurdepääsutee

MÄRJAMAA VALLAVALITSUS

Tehnika tn 11 Telefon +372 489 8851 Registrikood 77000447

Märjamaa alev E-post [email protected] SEB Pank EE 411010802004561005 78304 Rapla maakond http://marjamaa.kovtp.ee/uldinfo Swedbank EE122200001120076243

Keskkonnaamet [email protected]

Maa- ja Ruumiamet 27. august 2025 nr 7-1.3/2691 [email protected]

Päästeamet

[email protected]

Seiskohtade küsimine detailplaneeringu algatamise ja KSH mittealgatamise kavatsuse kohta

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 küsime

Teie seisukohta keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse üle otsustamisel ning

esitame Teile Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute

detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu koos eelhinnanguga.

Detailplaneeringu koostamise algatamise eesmärgiks on määrata ehitusõigus elamutele ja neid

teenindavatele abihoonetele ning jagada kinnistud vastavalt kavandatavale hoonestusele.

Planeeringuga lahendatakse ala juurdepääs, liikluskorraldus, parkimine, haljastus, heakord ning

tehnovõrkudega varustamine.

Kehtiva Märjamaa alevi üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala pargi-, metsa- või

haljasala juhtotstarbega alal, kus üldplaneering näeb ette olemasoleva haljastuse säilitamise.

Kavandatav hoonestus muudab ala üldplaneeringus määratud juhtotstarvet ja kasutustingimusi.

Seega sisaldab detailplaneering ettepanekut üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks.

Kavandatav lahendus on otstarbekas, kuna planeeringualal ja selle vahetus läheduses on tegemist

tiheasustusalaga ning elamuehituse arendamine koos vajaliku taristu rajamisega tagab ala

sihipärase kasutuse ja parema kvaliteedi.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Matsalu

vallavanem

Lisad: 1. Detailplaneeringu algatamise taotlus koos lisamaterjalidega

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

3. Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu

4. Detailplaneeringu algatamise taotlusega esitatud eskiislahendus

Gerli Kangur

5455 0403 [email protected]