Dokumendiregister | Siseministeerium |
Viit | 2-1/595-1 |
Registreeritud | 28.08.2025 |
Sünkroonitud | 29.08.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 2 Infohaldus. Õigusteenindus |
Sari | 2-1 Kirjavahetus asutustega |
Toimik | 2-1/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda |
Saabumis/saatmisviis | Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda |
Vastutaja | Igor Taro |
Originaal | Ava uues aknas |
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn, tel 600 9349, [email protected]
Vabariigi Valitus Meie 27.08.2025 nr 1-4/84
Riigikogu fraktsioonid
Pöördumine: Toidutööstuste kahjude leevendamine seoses sigade Aafrika katku (SAK) puhangutega
Austatud Eesti Vabariigi peaminister, Vabariigi Valitsuse liige, Riigikogu fraktsiooni esimees, Riigikogu liige
Tunnustame Vabariigi Valitsuse seniseid samme, millega on toetatud seakasvatajaid SAK
puhangute järeltegevustes, bioturvalisuse tõhustamisel ning jahindusmeetmete kaudu taudi
leviku piiramisel. Need otsused on olnud vajalikud ning kindlasti on seakasvatusele vaja
suunata ressursse ka toomise taastamiseks.
Paraku on praegune olukord võtnud sealihasektoris kriisi mõõtmed ning nüüd on otsene mõju
jõudnud ka lihatööstustesse, kes täidavad Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) korraldust
utiliseerida kõik viirusega nakatunud farmidest pärinevad rümbad, lõigatud liha, tapasaadused
ja valmistooted. Tegelikkuses tähendab see, et hävitamisele läheb terved partiid liha ja
lihatooteid, kui need sisaldavad kasvõi ühte komponenti taudiga nakatunud farmist.
Kahjud on lihatööstusele märkimisväärsed – hinnanguliselt sadades tuhandetes eurodes, mis
täna on täielikult lihakäitlusettevõtete kanda. Erinevalt seakasvatajatest puudub
lihatööstustel veterinaarseaduse alusel õigus taudikahjutoetusele, samuti ei ole ühtegi
seaduslikku kitsendust, mis otseselt takistaks toetavate meetmete välja töötamist otsest kahju
kannatavale toidutööstustele. PTA korralduse alusel tehtud kahjutustamine on osa avalikust
huvist ja seepärast on õiglane, et ettevõtetele kaasnenud kulud kaetakse riigi eelarvest,
kaasates võimalusel EL-i vahendeid.
Toome siinkohal SAK-st tulenevate kahjude esialgse hinnangu seisuga 15. august 2025:
• Enamik mõjutatud tootmisest põhineb kodumaisel toorainel • Risk: tootmisvõimekuse vähenemine, töökohtade kadumine, impordisõltuvuse
suurenemine • Mõjutatud ettevõtted: vähemalt 4 suuremat lihakäitlusettevõtet • Kahjude kogumaht, hetkeseisuga 565 tuhat euot, Konkreetsed näited:
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn, tel 600 9349, [email protected]
• Ühes juhtumis tuli kahjutustada üle 118 tonni liha ja lihatooteid, kahju ligikaudu 310 000 eurot.
• Teises juhtumis ulatus kahjutustamise maht ligi 25 tonnini, otsene kahju üle 180 000
euro.
• Väiksemates juhtumites on ettevõtted kandnud kahju suurusjärgus 11 000–13 000
eurot, sh utiliseerimiskulud.
Meie hinnangul on toidutööstuste toetamise võimalusteks mitmeid põhjendusi:
• Ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse riive
Kehtiv praktika, mille kohaselt jäävad PTA korralduse alusel hävitatud liha ja toodete kahjud
täielikult ettevõtte kanda, kujutab endast sisulist sundvõõrandamist ilma kohese ja õiglase
hüvitiseta. See riivab põhiseaduse §-des 31 ja 32 sätestatud ettevõtlusvabadust ja
omandiõigust.
• Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine
Loomapidajatele hüvitatakse seaduse alusel hukatud loomad ja muud hävitatud materjalid.
Lihatööstused on samas olukorras – nad on sunnitud hävitama oma omandit riikliku tauditõrje
meetmete tõttu, kuid ei saa seejuures mingit hüvitist. Selline erinev kohtlemine on vastuolus
põhiseaduse § 12 võrdse kohtlemise põhimõttega.
• Proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine
Fiskaalhuvi ei saa olla ainus põhjus, miks tauditõrjemeetmetest tulenevaid kahjusid
tööstustele ei hüvitata. Kahjude kandmine ainult ettevõtete poolt võib viia tootmisüksuste
sulgemiseni ja seeläbi hoopis vähendada riigi maksutulusid ning kahjustada toidujulgeolekut.
• Euroopa Liidu õigus toetab hüvitamist
EL määrused 2021/690 ja 2022/2472 näevad ette võimaluse hüvitada nii hukatud loomade kui
ka hävitatud loomsete saaduste väärtus ning taotleda nende kulude kompenseerimist EL
vahenditest. Mitmed liikmesriigid (nt Itaalia linnugripi puhul) on selliseid toetusi edukalt
rakendanud.
Ettepanekud edasisteks tegevusteks:
1. Erakorraline toetusmeede
Kehtestada Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kaudu erakorraline meede, millega
hüvitatakse SAK-i puhangutest tulenevad otsesed kahjud lihatööstustele, st rümpade, liha ja
lihatoodete turuväärtuses utiliseerimisele, tööstuse desinfitseerimisele ja muudele taudi
järgsetele tegevustele kulunud kahjud.
2. Seadusemuudatus
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn, tel 600 9349, [email protected]
Täiendada veterinaarseadust nii, et PTA korraldusega kahjutustamisele määratud lihatööstuse
tooted käsitletakse kahjude korvamisel samaväärselt loomapidajate hukatud loomadega.
3. EL rahastus
Kasutada võimalusel EL määruste 2021/690 ja 2022/2472 alusel pakutavat rahastust, et
kompenseerida ettevõtetele makstavad hüvitised, mis vähendaks koormust riigieelarve.
4. Keelata jaekaubandusel oma kahjude kandmist tööstustele
Tagada, et jaekaubandus ei nõua tagasikutsutud lihatoodete kahjude kompenseerimist
tööstustelt, kes on juba kandnud olulise finantskaotuse.
Käesoleva kirjaga avaldame toetust sealihasektori ettevõtjate ja Eesti Tõusigade Aretusühistu
ühispöördumisele, mis saadeti 15. augustil Riigikogule, Riigikogu maaelukomisjoni esimees
Urmas Kruusele, Vabariigi Valitsusele, peaminister Kristen Michalile, regionaal- ja
põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrasele, majandus- ja tööstusminister Erkki
Keldole ning õiguskantsler Ülle Madisele.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kerli Ats
Juhatuse esinaine
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Kirja koostaja: Meeli Lindsaar, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht,