Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number

180-25/293422

Otsuse kuupäev 28.08.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk

Vaidlustus Ühispakkujate Orangetime Event OÜ ja RadiusTech OÜ

vaidlustus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse

riigihankes „Üritusturundusteenuse tellimine 2025-

2028“ (viitenumber 293422) ühispakkujate Orangetime

Event OÜ ja RadiusTech OÜ pakkumuse tagasilükkamise

otsusele hanke osas 2

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, ühispakkujad Orangetime Event OÜ ja

RadiusTech OÜ, esindaja vandeadvokaat Arne Ots ja

advokaat Kirti Jürimäe

Hankija, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, esindaja

Siret Suurväli

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p 4 ja RHS § 198 lg 3 alusel

1. Jätta ühispakkujate Orangetime Event OÜ ja RadiusTech OÜ vaidlustus

rahuldamata.

2. Jätta ühispakkujate Orangetime Event OÜ ja RadiusTech OÜ

vaidlustusmenetlusega seotud kulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 06.05.2025 avaldas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi ka Hankija)

2 (10)

riigihangete registris (edaspidi RHR) avatud hankemenetlusega läbiviidava riigihanke

„Üritusturundusteenuse tellimine 2025-2028“ (viitenumber 293422) (edaspidi Riigihange)

hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD), sh

RHAD üldosa ja RHAD lisad. Riigihange on jagatud kaheks osaks:

- Osa 1 - Turismi-, ekspordi-, ja välisinvesteeringute osakondade üritusturundusteenus (edaspidi

Osa 1);

- Osa 2 - Innovatsiooniteenuste ja iduettevõtluse osakonna ning teiste hankija osakondade

üritusturundusteenus (edaspidi Osa 2).

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitati Osas 1 viis pakkumust ja Osas 2 neli pakkumust.

2. Hankija lükkas 18.07.2025 protokollilise otsusega Osas 2 tagasi Miltton Events OÜ,

ühispakkujate Live Agentuur OÜ, Frank Events OÜ ja OÜ Stuudio Üheksa ning ühispakkujate

Orangetime Event OÜ ja RadiusTech OÜ pakkumused ning tunnistas vastavaks Osaühingu

Jolos pakkumuse (edaspidi Otsus).

3. 28.07.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

ühispakkujate Orangetime Event OÜ ja RadiusTech OÜ vaidlustus Hankija otsusele lükata

ühispakkujate Orangetime Event OÜ ja RadiusTech OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) pakkumus

Osas 2 tagasi.

Järgnevalt käsitleb vaidlustuskomisjon vaid Riigihanke Osa 2.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 04.08.2025 kirjaga nr 12.2-10/178 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 07.08.2025 ja neile vastamiseks 12.08.2025. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha ja menetluskulude taotluse

Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Hankija.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, ühispakkujad Orangetime Event OÜ ja RadiusTech OÜ, põhjendab vaidlustust

järgmiselt.

5.1. RHAD lisa 1 järgi tuli pakkumuses esitada gala „Eesti parimad ettevõtted

2025“ loovlahendus (p 7.10). Loovlahendus on aluseks pakkumuste hindamisel (p 7.10.3) ja

see pidi olema anonüümne, täpsemalt sätestas RHAD lisa 1 järgmist:

7.10.2. „Eesti parimad ettevõtted 2025“ loovlahendus peab olema anonüümne:

7.10.2.1. pakkumus peab olema koostatud eesti brändi väljatöötatud põhjadel. Põhjad on

leitavad siit: Assets | Brand Estonia;

7.10.2.2. kampaania loovlahendus ei tohi sisaldada kaubamärke, ettevõtjate logosid,

embleeme, graafilisi või kunstilisi kujutisi või tähe- ja numbrikombinatsioone (märgiseid), mille

osas on mõni konkreetne ettevõtja, tema bränd või toode äratuntav;

7.10.2.3. elektrooniliselt esitatavalt faililt tuleb eemaldada igasugused viited faili

autori/pakkuja kohta;

7.10.2.4. Juhul kui esitatav töö ei ole anonüümne, s.t sisaldab viiteid autori/pakkuja kohta,

tunnistatakse pakkumus mittevastavaks.

5.2. Otsusest nähtuvalt ei vastanud tagasilükatud pakkumused RHAD lisa 1 p-is 7.10.2.3

esitatud nõudele, sest lisadokumentidena esitatud kinnitused sisaldasid viiteid pakkuja kohta,

sh Otsuse lisa 1 kohaselt ei ole Vaidlustaja loovlahendus Hankija arvates anonüümne, kuna

failis „Nõusolekud“ on nähtavad e-posti aadressid ja nimed, mis on seostatavad pakkumuse

esitanud agentuuridega. Kasutades Google otsingumootorit, ilmneb seos agentuuriga. Samuti

3 (10)

fail „Toitlustuspakkumine, 1112025“ sisaldab pakkuja andmeid.

5.3. Otsus tuleb kehtetuks tunnistada põhjusel, et see ei ole kooskõlas RHS § 114 lg-ga 2.

Alternatiivselt oleks põhjendatud tunnistada Riigihange kehtetuks, kuna vastavaks tunnistati

vaid üks pakkumus.

Vaidlustaja pakkumus oli RHAD-is esitatud tingimustele vastav ja isegi kui see nii ei olnud

(millega Vaidlustaja ei nõustu), ei esineks pakkumuses sisulisi kõrvalekaldeid.

5.4. RHAD ei sisaldanud kinnituskirjade jt lisadokumentide anonüümsuse nõuet.

Loovlahendusele kui ürituse jaoks loodud konkreetsete sõnumite, ideede ja visuaalidega

lahendusele kehtis RHAD lisa 1 p-i 7.10.2 järgi anonüümsuse nõue ja vastav märge oli olemas

ka pakkumuse esitamisel hankekeskkonnas. Pakkujad said eeldada, et sellisel viisil on

loovlahenduse anonüümsus tagatud. Kohas, kuhu sai üles laadida „lisadokumente”, ei olnud

vaja kinnitada anonüümsust. Samuti ei sõnastatud neid dokumente hankekeskkonnas

„loovlahendusena”. Lisaks tuli „lisadokumentide“ lehele lisada ka nt ühispakkujate volikiri (vt

vastavustingimused) ja vaidlust ei saa olla selles, et sellelt ei saanud viiteid pakkuja kohta

eemaldada. Seega olid lisadokumentide hulgas ka ühispakkujate poolt digitaalselt allkirjastatud

volikirjad, millest igal juhul ilmnesid pakkuja andmed. Eelnevast saab järeldada, et RHAD ei

sisaldanud kinnituskirjade jt lisadokumentide anonüümsuse nõuet ning seetõttu ei olnud

Hankijal õigust Vaidlustaja pakkumust tagasi lükata.

5.5. Kinnituskirja ei peeta vastaval tegevusalal „loovlahenduseks“. Loovlahenduseks

nimetatakse praktikas mitmekümne leheküljelist esitluse vormis sisulist lahendust hanke

ülesande kohta. Lisadokumendid annavad üksnes tunnistust kinnituste õigsusest ja tagavad

(hinna)pakkumiste läbipaistvuse. Kui RHAD-is oleks olnud ette nähtud kinnituskirjade

anonüümsus, siis oleksid pakkujad pidanud anonüümsuse tagamiseks hakkama kinnistuskirju

manipuleerima (neis midagi kinni katma või neist midagi välja jätma ja need sisuliselt

mõttetuks muutma). Samuti ei oleks sellisel juhul kinnituskirjad täitnud oma eesmärki tagada

läbipaistvus ja võimalus pakkuja esitatud informatsiooni kontrollida, s.o et alltöövõtja on nõus

tegema koostööd konkreetse pakkujaga.

5.6. Olukorras, kus on võimalikud mingi hanketingimuse või nõude erinevad tõlgendused, tuleb

seda tõlgendada pakkujatele soodsamal ja vähem koormaval viisil ning laiendavalt nii, et

tagataks võimalikult suure hulga pakkujate osalemine riigihankes võimalikult väheste

piirangutega (nt TlnRnKo 31.10.2017, 3-17-1639/18, p 14). Riigihankes oli hanketingimused

vähemalt mitmeti mõistetavad, mis annab aluse tõlgendada neid pakkujate kasuks.

Kui alusdokumentidest nähtub, et anonüümne peab olema vaid loovlahenduse dokument ja

vastavalt sellele ka kõik pakkujad peale ühe toimisid, ei saa tegemist olla ühemõtteliselt selge

tingimusega.

5.7. Hankija pole varem nõudnud kinnituskirjade anonüümsust.

5.8. Loovlahenduse anonüümsus on tagatud.

Arvestades seda, kuidas lisadokumente esitati, s.o eraldiseisvalt loovlahendusest, on Hankijal

võimalik hinnata pakkujate loovlahendusi selliselt, et need on anonüümsed. Igal juhul on

Hankijal endal võimalik pakkujale viitavad andmed kinni katta või paluda seda teha pakkujatel.

Tegemist ei ole sisulise puudusega, vaid vormilise puudusega dokumendis, mille saab lihtsasti

lahendada ja kergesti kõrvaldada.

5.9. Hankija oleks pidanud andma Vaidlustajale võimaluse kinnituskirjadesse jt

lisadokumentidesse sattunud väidetavad vead parandada.

Vaidlustaja esitas vajalikud dokumendid tähtaegselt ning kõnealuste andmete loovlahenduse

hindamiseks kinni katmine ei anna lisainfot, vaid hoopis kahandab seda, muutes kinnituskirjad

4 (10)

jt lisadokumendid anonüümseks. Ka ei kaasne andmete kinni katmisega dokumentide sisulist

muutmist. Hankija on ekslikult lähtunud seisukohast, et väidetavat puudust ei saa kõrvaldada.

5.10. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine

Nelja pakkuja pakkumuste tagasilükkamise otsuse kehtima jäämise korral ei ole vähese

konkurentsi põhjusel kohane hankemenetlust lõpuni viia.

5.11. 07.08.2025 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti.

5.11.1. Hankija väidab, et Vaidlustaja loovlahendus ei ole anonüümne, sest pakkumuses esitatud

elektroonilised failid sisaldavad infot autorite/pakkujate kohta.

Vaidlustaja väidab, et RHAD ei nõudnud, et kõik pakkumuses esitatavad elektroonilised failid

oleksid anonüümsed ja RHAD lisa 1 p-i 7.10.2 kohaselt pidi anonüümne olema vaid

loovlahenduse dokument, mis tuli RHAD lisa 1 p-i 7.10.2.1 järgi esitada viidatud eesti brändi

väljatöötatud põhjal. Vaidlustaja esitas anonüümse loovlahenduse dokumendi.

Vaidlustajad ei nõustu Hankija käsitlusega, nagu oleksid kinnituskirjad jt lisadokumendid

loovlahenduse osad, mis pidid olema anonüümsed.

5.11.2. RHAD lisa 1 p-i 7.10.1 kohaselt tuli loovlahenduses esitada mh gala toimumiskoha,

ruumide ja gala läbiviimiseks vajalike teenuste kirjeldus ja põhjendus, artistide ja etteastete

valik ja põhjendus, õhtujuhtide tutvustus ja valiku põhjendus, menüü ning riskianalüüs.

Vaidlustaja need ka loovlahenduse dokumendis esitas. Lisadokumentidena esitatud e-kirjad,

pakkumised jm ei täiendanud hindamiseks esitatud loovlahendust, vaid üksnes kinnitasid

loovlahenduses märgitud andmete tõelevastavust. Juhul, kui lugeda anonüümsuse nõudega

hõlmatuks ka kinnituskirjad jt lisadokumendid, muutuks kinnituste esitamise nõue sisutühjaks,

sest anonüümsete kinnituste põhjal pole võimalik veenduda pakkuja esitatud andmete õigsuses

ega tegelikus kokkuleppes töö teostamiseks.

5.11.3. Ekslik on Hankija seisukoht, nagu oleks Vaidlustaja arusaam loovlahenduse olemusest

tarbetu. Hankija peab hanketingimused esitama viisil, millest valdkonnas pädevad ettevõtjad

tavapärase hoolsuse korral ühtviisi aru saavad, mida kinnitab ka Euroopa Kohtu praktika

(C-448/01, p-id 56–57). Selleks tuleb kasutada valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat

terminoloogiat ja täpsusastet (RHS § 87 lg 1). Vaidlustaja põhjendas vaidlustuses, et

kinnituskirja ei peeta vastaval tegevusalal loovlahenduseks.

5.11.4. Hankija kinnitab vastuses, et pakkumuste vastavuse kontrolliks ja hindamiseks on

moodustatud erinevad komisjonid. Arvestades, et Vaidlustaja esitas lisadokumendid

loovlahendusest eraldi, oli vastavuskomisjonil esmalt võimalik kontrollida kinnituskirjade

olemasolu või puudumist ning hindamiskomisjonil oli võimalik pärast hinnata pakkujate

anonüümseid loovlahendusi.

5.11.5. Vaidlustaja ei näinud ette, et Hankija tõlgendab RHAD-i Vaidlustajast erinevalt, mistõttu

selgitusi ei küsitud ja tingimusi ei vaidlustatud.

5.11.6. Pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid ei riku see, kui sarnased

dokumendid või andmed esitamata jätnud pakkujatele antakse puuduste kõrvaldamiseks

ühetaoline võimalus.

6. Hankija, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, vaidleb vaidlustusele vastu.

6.1. Vaidlustaja loovlahendus ei ole anonüümne, sest pakkumuses esitatavad elektroonilised

failid sisaldavad infot autorite/pakkujate kohta. RHAD Lisa 1 p-ti 7.10.2.3 kohaselt tuli aga

eemaldada elektrooniliselt esitatavalt failist igasugused viited autorile/pakkujale.

5 (10)

Vaidlustaja pakkumuses:

- fail „Nõusolekud“ sisaldab infot pakkumuse esitanud agentuuri kohta, st nähtavad on

meiliaadressid ja nimed, mis on otseselt seostatavad pakkumuse esitanud agentuuridega (nt

meiliaadress [email protected]). Kõnealune fail tuli esitada RHAD lisa 1 p-ide 7.10.1.3,

7.10.1.5.1. ja 7.10.1.5.2 alusel loovlahenduses;

- fail „Toitlustuspakkumine“ sisaldab pakkuja andmeid (tellija: ORANGETIME EVENT).

Kõnealune fail tuli esitada RHAD Lisa 1 p-i 7.10.1.6 alusel loovlahenduses.

6.2. Hankija ei nõustu Vaidlustajaga, et RHAD-is ei sisaldunud kinnituskirjade jt

lisadokumentide anonüümsuse nõuet. Vaidlustajate sõnul on loovlahendus eraldiseisev

dokument, mille puhul tuli kinnitada selle anonüümsust. Kinnituskirjad aga

„lisadokumendid“ ning nendele anonüümsuse nõue ei laienenud.

RHAD lisa 1 p-is 7.10.1 on Hankija selgelt sätestanud, millised dokumendid anonüümsena

esitatava loovlahenduse osaks peavad olema, mh kuuluvad RHAD lisa 1 p-i 7.10.1 kohaselt

loovlahenduse juurde erinevad kinnituskirjad ja nõusolekud (alapunktid 7.10.1.3, 7.10.1.5.1,

7.10.1.5.2), menüüpakkumised (alapunkt 7.10.1.6), riskianalüüs (alapunkt 7.10.1.9) jne.

Hankija ei ole sätestanud, millises formaadis ja millisel kujul loovlahendus tuleb esitada– kas

ühe või mitme failina. Selle valiku tegi pakkuja. Küll aga pidid kõik loovlahenduses nõutud

dokumendid vastama RHAD-is sätestatud anonüümsuse tingimusele.

6.3. Vaidlustaja tõlgendus, et loovlahendus on kinnituskirjadest „eraldiseisev dokument“, on

arusaamatu. Asjaolu, et Vaidlustaja on kinnituskirjad omal initsiatiivil liigitanud

„lisadokumentideks“ ja RHR-is „pakkumuse lisadokumentide“ all esitanud, ei muuda neid

loovlahenduse juurde mitte kuuluvateks dokumentideks, vaid need on sellegipoolest

loovlahenduse osad vastavalt RHAD-ile. Samal põhjusel ei eeldanud Hankija ühispakkuja

volikirja anonüümsuse tagamist – tegemist ei olnud dokumendiga, mis RHAD lisa 1 p-i 7.10.1

kohaselt oleks pidanud kuuluma loovlahenduse juurde.

6.4. Vaidlustaja väitel ei peeta kinnituskirja vastaval tegevusalal „loovlahenduseks“.

Vaidlustaja seisukoht „loovlahenduse“ olemusest on tarbetu, sest Hankija on RHAD-is

sätestanud, millised dokumendid Riigihanke loovlahenduses sisalduma peavad Kui Vaidlustajal

tekkis küsimusi RHAD-i tingimuste osas, oleks tulnud need esitada enne pakkumuste esitamise

tähtaega.

6.5. Hankija ei nõustu Vaidlustaja seisukohtadega et kui RHAD-is oleks olnud ette nähtud

kinnituskirjade anonüümsus, siis oleksid pakkujad pidanud anonüümsuse tagamiseks hakkama

kinnistuskirjadega manipuleerima, samuti ei ole Vaidlustaja hinnangul Hankija nõudmiste järgi

kinnituskirjade esitamisel tagatud läbipaistvus ja võimalus pakkuja esitatud informatsiooni

kontrollida.

Dokumentide manipuleerimisega oleks tegemist juhul, kui Hankija ei oleks kinnituskirjade

anonüümsust nõudnud, kuid pakkujad oleksid seda siiski teinud. Antud juhul on Hankija

nõudnud, et pakkujad kinnituskirjad anonüümseks muudaks ning kas või kuidas sellisel kujul

esitatavad kinnituskirjad oma eesmärki täidavad, ei ole Vaidlustaja hinnata.

Pakkumuste vastavuse kontrolliks ja hindamiseks on Hankijal moodustatud erinevad

komisjonid (vastavuskomisjon ja hindamiskomisjon) - loovlahenduse anonüümsuse

tingimusele vastavust kontrollib vastavuskomisjon ning juhul, kui komisjonil oleks tekkinud

kahtlus esitatud kinnituskirjade tõepärasuse osas, oleks komisjonil olnud võimalik esitada

pakkujale vastavad selgitustaotlused. Vastavuskontrolli läbinud pakkumused esitatakse

hindamiskomisjonile anonüümseks hindamiseks.

6.6. Hankija ei ole seotud varasemates hankemenetlustes sätestatud tingimuste või vastuvõetud

otsustega.

6 (10)

6.7. Vaidlustaja on seisukohal, et loovlahenduse anonüümsus on siiski tagatud arvestades seda,

kuidas lisadokumente esitati (eraldiseisvalt loovlahendusest) ja tegemist ei ole sisulise

puudusega - Hankijal on võimalik hinnata pakkujate loovlahendusi selliselt, et need on

anonüümsed, samuti on Hankijal endal võimalik pakkujale viitavad andmed kinni katta või

paluda seda teha pakkujatel. Hankija Vaidlustajaga ei nõustu.

Loovlahendus on vastav siis, kui see sisaldab kõiki RHAD-is nõutud tingimustele vastavaid

dokumente. Kui mõningad loovlahenduse dokumendid ei ole anonüümsed, tunnistatakse

pakkumus RHAD lisa 1 p-is 7.10.2.4 sätestatu kohaselt mittevastavaks.

6.8. Hankija kaalus, kas puudust saab kõrvaldada selgituste kaudu, kuid RHS § 46 lg 3 alusel

oleks tegemist pakkumuse sisulise muutmisega, st mittevastava pakkumuse vastavaks

muutmisega. Hankija on veendunud, et tegemist on sisulise puudusega.

Hankija on RHAD-is kehtestanud selged nõuded, millele loovlahendus vastama peab, mistõttu

ei saa nõude täitmata jätmist pidada vormiliseks puuduseks - kui loovlahendusele, sh

kinnituskirjadele, olid kehtestatud konkreetsed tingimused, siis nende nõuete mittetäitmine on

sisuline puudus.

6.9. Hankijal on keelatud omaalgatuslikult pakkumuses esitatud andmeid kinni katta, muutes

sellega mittevastav pakkumus vastavaks.

6.10. Puudub kahtlus, et tingimus oli arusaadav. Tingimus oma sõnastuses on läbipaistev, selge

ja üheselt mõistetav ning võimaldas kõigil tavapäraselt tähelepanelikel pakkujatel saada sellest

ühte moodi aru. Asjaolu, et neljast pakkujast üks täitis hoolsuskohustust ja 3 mitte, ei anna alust

asuda seisukohale, et tingimus ei olnud ühemõtteliselt selge.

6.11. Hankija ainukeseks võimaluseks oli kontrollida pakkumuse vastavust vastavalt seatud

vastavustingimustele. Hankijal ei ole võimalik asuda tingimust laiendavalt tõlgendama või

loobuda tingimuse täitmise kontrollimisest ega muuta mittevastavat pakkumust vastavaks.

6.12. Vaidlustaja hinnangul ei ole pakkumuste tagasilükkamise kehtima jäämise korral kohane

hankemenetlust lõpuni viia. Hankija kaalus vastavat võimalust, kuid jõudis järeldusele, et

puudub vajadus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks.

6.13. Hankija esitas 12.08.2025 täiendava seisukoha.

6.13.1. Hankija ei ole nõudnud anonüümsena „kõiki elektroonilisi faile“ vaid Hankija on

nõudnud anonüümsena RHAD lisa 1 p-is 7.10.1 nõutud loovlahendust.

Hankija on esitanud RHAD lisa 1 p-is 7.10.1 loetelu (p-ides 7.10.1.1–7.10.1.9) dokumentidest

(mh kuuluvad loovlahenduse juurde näiteks kinnituste e-kirjad), millest peab koosnema

loovlahendus. Mitte ükski nendes punktides nimetatud dokumentidest ei kanna eraldi nimetust

„loovlahendus“, mis võiks kinnitada Vaidlustaja ekslikku arusaama „loovlahenduse

dokumendist“ (mis pidi ainsana anonüümne olema). RHAD lisa 1 p-ist 7.10.1 on üheselt ja

selgelt järeldatav, et loovlahenduses tuleb esitada p-ides 7.10.1.1–7.10.1.9 nõutud dokumendid

ning kõik need kokku moodustavadki loovlahenduse.

6.13.2. Vaidlustaja pakkumuses on esitatud menüü, mis ei ole anonüümne. Kuna Vaidlustaja

jaatab, et menüü on osa loovlahendusest, mõistavad nad ka seda, et nende esitatud

loovlahendused ei saanud olla anonüümsed.

6.13.3. Vaidlustaja leiab, et lisadokumentidena esitatud e-kirjad, pakkumised jm ei täiendanud

hindamiseks esitatud loovlahendust vaid üksnes kinnitasid loovlahenduses märgitud andmete

tõelevastavust. Hankija kordab, et puudub kahtlus selles, et kinnituskirjad tuli esitada

loovlahenduse osana, mis nähtub RHAD lisa 1 p-idest 7.10.1.3, 7.10.1.5.1, 7.10.1.5.2.

7 (10)

6.13.4. Vaidlustaja määrata ei ole, mis eesmärgil ja millisel kujul Hankija kinnituskirju küsib ja

vajab. Vaidlustaja ülesanne oli loovlahenduses nõutud kinnituskirjad esitada ja tagada nende

nõuetele vastavus ehk anonüümsus.

6.13.5. Loovlahenduse definitsioon on esitatud RHAD lisa 1 p-is 1.1.5: Loovlahendus on

ürituse jaoks loodud konkreetsete sõnumite, ideede ja visuaalidega lahendus, mis toetub

korraldaja eesmärgile ja sihtgrupile ning toimib (on sihtgrupile arusaadav, jõuab sihtgrupini,

mõjutab sihtgruppi) valitud formaadis. Loovalahenduse elementideks võivad olla muuhulgas

esinejad, õhtujuhid, võrgustumist soodustavad tegevused, dekoratsioonid.

Loovlahenduse kohustuslikud dokumendid on esitatud RHAD lisa 1 p-is 7.10.1. Pakkujal tuli

esitada pakkumus vastavalt RHAD-is nõutud tingimustele, mitte enda isikliku arusaama alusel.

6.13.6. Vaidlustaja on seisukohal, et kuna pakkumuste vastavuse kontrolliks ja hindamiseks on

Hankijal moodustatud erinevad komisjonid, oli vastavuskomisjonil esmalt võimalik kontrollida

kinnituskirjade olemasolu või puudumist ning hindamiskomisjonil võimalik pärast hinnata

pakkujate anonüümseid loovlahendusi. Hankija kinnitab, et vastavuskomisjon kontrollis nii

kinnituskirjade olemasolu kui ka nende vastavust RHAD-is esitatud nõuetele (ehk

anonüümsust). Kontrolli tulemusena selgus, et esitatud Vaidlustaja kinnituskirjad ei ole

anonüümsed, mistõttu ei olnud võimalik pakkumust vastavaks tunnistada ega

hindamiskomisjonile hindamiseks esitada. RHAD lisa 1 p 7.10.1.4 sätestab, et juhul, kui

esitatav töö ei ole anonüümne, s.t sisaldab viiteid autori/pakkuja kohta, tunnistatakse pakkumus

mittevastavaks. Hankija ei ole jätnud endale tingimuse täitmise kontrollimisel kaalutlusruumi.

6.13.7. Hankija jaoks on kinnituskirjad loovlahenduse oluline osa, mis tõendab

hindamiskomisjonile esitatud lahenduse tõsiseltvõetavust ja läbimõeldust. Menetluse keskel ei

ole Hankijal võimalik Vaidlustaja hoolsuskohustuse täitmata jätmise tõttu enda kehtestatud

nõudeid mitte järgida ja kinnituskirjad loovlahendusest välja jätta. Pakkujate hoolsuskohustuse

puudumise tagajärgi ei saa kanda Hankija ning Vaidlustajal ei saa olla õigustatud ootust, et

Hankija jätab enda kehtestatud reeglid järgimata.

6.13.8. RHAD on üheselt mõistetav ja arusaadav ning Vaidlustajal tuli komplekteerida

loovlahendus vastavalt RHAD-is sätestatud tingimustele.

Hankijal on kohustus kontrollida pakkumuse vastavust RHAD-ile, Vaidlustaja pakkumus

sellele ei vasta ja Hankija on veendunud, et tegemist on sisulise puudusega.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

7. Vaidlustuse kohaselt tuleb Hankija otsus Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamiseks

tunnistada kehtetuks põhjusel, et see ei ole kooskõlas RHS § 114 lg-ga 2. Alternatiivselt oleks

Vaidlustaja arvates põhjendatud tunnistada Riigihange kehtetuks, kuna vastavaks tunnistati vaid

üks pakkumus.

7.1. Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsus

Otsusest nähtuvalt on Hankija lükanud Vaidlustaja pakkumuse tagasi RHAD lisa 1 p-is 7.10.2.3

sätestatud nõuetele mittevastavuse tõttu.

Nimetatud säte on sõnastatud järgmiselt:

„Eesti parimad ettevõtted 2025“ loovlahendus peab olema anonüümne:

[---] 7.10.2.3. elektrooniliselt esitatavalt faililt tuleb eemaldada igasugused viited faili

autori/pakkuja kohta [---].

Tagajärg sellele, kui pakkuja Riigihankes esitatud loovlahendus ei ole anonüümne, on sätestatud

RHAD lisa 1 p-is 7.10.2.4 järgmiselt: Juhul, kui esitatav töö ei ole anonüümne, s.t sisaldab

8 (10)

viiteid autori/pakkuja kohta, tunnistatakse pakkumus mittevastavaks.

7.1.1. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et olukorras, kus Hankija on RHAD-is sõnaselgelt ette

näinud anonüümsusnõude rikkumisega pakkumusele Riigihankes saabuva tagajärje (Juhul, kui

esitatav töö ei ole anonüümne [---], tunnistatakse pakkumus mittevastavaks), ei allu rikkumine

selle tuvastamisel enam sisulisusele kontrollile kontekstis, kas sellise rikkumisega pakkumuse

saaks siiski vastavaks tunnistada põhjendusega, et puudus ei ole sisuline. Anonüümsusnõude

rikkumisega pakkumuse korral on Hankija kaalutlusõigus Riigihankes redutseeritud nullini ja

olemas on ainult üks õiguspärane valik – selline pakkumus tuleb RHS § 114 lg 2 esimese lause

ja RHAD lisa 1 p-i 7.10.2.4 alusel lükata tagasi (tunnistada mittevastavaks).

7.1.2. RHAD lisa 1 p 7.10.2.4 on kehtiv ning Hankija on kohustatud Riigihankes enda

kehtestatud reeglitest rangelt kinni pidama (Euroopa Kohtu otsus C-336/12 p 40). See kohustus

seondub võrdse kohtlemise põhimõttega ja sellest tuleneva läbipaistvuskohustusega (Euroopa

Kohtu otsus C-42/13, p-id 42 ja 43).

Seega kui Vaidlustaja loovlahenduses on RHAD lisa 1 p-is 7.10.2.3 sätestatud puudus

(loovlahenduse elektrooniliselt esitatavalt faililt ei ole eemaldatud igasugused viited faili

autori/pakkuja kohta), on asjasse puutumatud kõik Vaidlustaja väited seonduvalt puuduse

mittesisulisusega. Vaidlustuskomisjon märgib täiendavalt, et RHAD Vastavustingimused

nõudsid mh järgmise kinnituse esitamist: Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi

riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist, mida Vaidlustaja on dokumendis

293422_pakkumuse_562339_vastavustingimused.pdf ka sõnaselgelt (lisaks pakkumuse

esitamisele) kinnitanud, mis tähendab, et Vaidlustaja on pakkumuse esitamisel nõustunud mh

sellega, et juhul, kui Riigihankes esitatav töö (loovlahendus Riigihanke mõttes) ei ole

anonüümne, tunnistatakse tema pakkumus mittevastavaks.

7.1.3. Poolte vahel puudub vaidlus, et Vaidlustaja pakkumuses Hankija tuvastatud järgmised

asjaolud esinevad:

- fail „Nõusolekud“ sisaldab infot pakkumuse esitanud agentuuri kohta, st nähtavad on

meiliaadressid ja nimed, mis on otseselt seostatavad pakkumuse esitanud agentuuridega (nt

meiliaadress [email protected]);

- fail „Toitlustuspakkumine“ sisaldab pakkuja andmeid (Orangetime Event OÜ).

Seega puudub sisuline vaidlus, et nendes Vaidlustaja pakkumuses esitatud dokumentides ei

olnud Vaidlustaja anonüümsus tagatud. Vaidlustaja väide on, et need dokumendid ei pidanudki

anonüümsed olema, kuna tegemist ei ole loovlahendusega vaid lisadokumentidega, millele

anonüümsusnõue ei kehti. Vaidlustuskomisjon Vaidlustajaga ei nõustu.

7.1.3.1. Hankija on RHAD lisa 1 p-is 7.10.1 sätestanud:

Pakkumuses tuleb esitada lähtuvalt hanke eesmärkidest ja vastavalt RHAD Lisa 1 punktis 7

toodule gala „Eesti parimad ettevõtted 2025“ loovlahendus: [---]. Järgneb üheksa

alapunktiline, millest ühel on omakorda alajaotus, loetelu andmetest/dokumentidest, mis tuleb

Riigihanke pakkumuses loovlahenduse esitamisel esitada, sh sätestavad alapunktid:

7.10.1.1. gala kontseptsiooni (katussõnumid, läbiv idee) tutvustus ja põhjendus;

7.10.1.6. esialgne menüü, milles on välja toodud ka ühe inimese toidu kogus grammides, menüü

lõplik maksumus 1 inimese kohta ning kirjeldus, kuidas on menüü koostamisel arvestatud toidu

süsiniku jalajälje vähendamisega.

Seega on nt gala kontseptsioon samas loovlahendust sisustavate andmete/dokumentide loetelus

ühes erinevate kinnituskirjadega ja menüüga ning vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et

Riigihankes on Hankija RHAD lisa 1 p-is 7.10.1 (ja selle alapunktides) üheselt mõistetavalt

kindlaks määranud, millised andmed/dokumendid moodustavad loovlahenduse selle konkreetse

Riigihanke tähenduses või on sellena (loovlahendusena) käsitletavad.

Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et olukorras, kus RHAD sätestab

RHAD lisa 1 p-is 7.10.1 (ja selle alapunktides) selge loetelu andmetest ja dokumentidest

9 (10)

loovlahendusena, mis hõlmab ka erinevaid kinnituskirju ja esialgset menüüd, eksib Vaidlustaja

väites, et RHAD-is ei sisaldanud kinnituskirjade jt lisadokumentide anonüümsuse nõuet.

Puudub vaidlus, et RHAD lisa 1 p 7.10.2 (koos alapunktidega) sätestab loovlahenduse

anonüümsuse nõude ja anonüümne on loovlahendus sellises andmete ja dokumentide mahus

nagu see on Riigihankes nõutud.

7.1.3.2. Isegi kui vastavas valdkonnas tegutsevad isikud peavad tavaliselt loovlahenduseks

midagi muud, siis ei oma see asja lahendamisel mingit tähtsust – Hankijal on õigus Riigihanke

tingimusi määratleda ja RHS § 114 lg 1 kohaselt tunnistatakse vastavaks pakkumus, mis vastab

riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Kuna RHAD sätestab üheselt mõistetavalt,

mida peab Hankija Riigihanke tähenduses loovlahenduseks, siis ei muutu RHAD-is sätestatu

olematuks või vähemoluliseks seetõttu, et Vaidlustaja sisustas pakkumust esitades loovlahendust

RHAD-is sätestatust erinevalt.

7.1.3.3. Vaidlustaja viitab RHAD-i ebaselgusele ja ka Riigikohtu praktikale (RKHKo

13.06.2013, 3-3-1-24-13, p 16), mille kohaselt ei pruugi ka kõige hoolikam pakkuja alati mõista

tingimuste tegelikku sisu. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kohtupraktikas kirjeldatud

olukordi praegusel juhul ei esine.

RHAD on loovlahenduse sisu ja dokumentide nõude osas selge ja üheselt mõistetav ning

asjaolu, et kolm (ühis)pakkujat neljast RHAD-is sätestatud nõudeid loovlahendusele ei

märganud või kui märkasid, siis ignoreerisid või pidasid neid väheolulisteks, ei tähenda, et

nõuded iseenesest oleksid olnud arusaamatud või mitmetimõistetavad. Seega

vaidlustuskomisjon on seisukohal, et praegusel juhul ei esine olukorda, kus on võimalikud

RHAD-i nõude/tingimuse erinevad tõlgendused, millisel juhul võiks tulla kõne alla

nõude/tingimus tõlgendamine pakkujatele soodsamal ja vähem koormaval viisil.

Samuti pidi Vaidlustaja tavapärase hoolsuse juures käesoleval juhul ette nägema, et Hankija

tõlgendab RHAD lisa 1 p-i 7.10.1 (ja selle alapunkte) temast erinevalt - kui Vaidlustaja oleks

komplekteerinud pakkumuses esitatava loovlahenduse RHAD lisa 1 p-is 7.10.1 (ja selle

alapunktides) kehtestatud nõuetest pakkumuse lahendusele lähtuvalt, oleks tavapärase hoolsuse

juures olnud RHAD-is sätestatud anonüümsusnõude rikkumine ära hoitav.

Käesoleva vaidlustuse raames ei asu vaidlustuskomisjon hindama ja võrdlema Hankija

varasemat tegevust analoogsete tingimustega riigihangetes.

7.1.4. Hankija kohustus on hinnata, kas selgituste küsimisega on võimalik pakkumuses esitatud

teavet selgitada või täpsustada, kuid kuna selgitusega ei tohi pakkumust muuta, ei ole Hankijal

kohustust selgitusi küsida, kui Hankija on vea olemusest tulenevalt veendunud, et selgitustega

ei ole võimalik viga pakkumuses parandada. Hankija on antud juhul sellist veendumust

väljendanud ja vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et mittevastavus Vaidlustaja

pakkumuses oli antud juhul ilmne ega olnud selgitustega kõrvaldatav. Tuvastatud puuduse

kõrvaldamine oleks võimalik vaid viisil, et Vaidlustaja esitaks uued loovlahenduse

dokumendid, millest pakkuja andmed on eemaldatud (Hankija ei või ühelgi juhul asuda ise

mittevastavat pakkumust vastavaks muutma (Vaidlustaja pakkumust muutma), sh midagi kinni

katma või eemaldama). Vaidlustuskomisjon on ka seisukohal, et olukorras, kus RHAD-is on

sõnaselgelt ette nähtud anonüümsusnõuet rikkuva pakkumuse mittevastavaks tunnistamine,

oleks pakkujatele antav uus võimalus vastava pakkumuse esitamiseks vastuolus ka pakkujate

võrdse kohtlemise ja riigihanke läbipaistvuse põhimõtetega.

7.1.5. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et kuna RHAD lisa 1 p-is

7.10.1.3 nimetatud ruumide eelbroneeringu kinnitus ja p-is 7.10.1.5.1 nimetatud artistide

kirjalik kinnitus on selles Riigihankes osa loovlahendusest, siis olukorras, kus Vaidlustaja

esitatud fail „Toitlustuspakkumine“ sisaldab Vaidlustaja (Orangetime Event OÜ) andmeid, on

Hankija õigesti tuvastanud, et Vaidlustaja on rikkunud RHAD lisa 1 p-is 7.10.2.3 sätestatud

nõuet loovlahenduse anonüümsusele. Kuna mittevastavus RHAD-ile on tuvastatud õigesti, on

10 (10)

Hankija otsus on kooskõlas RHS § 114 lg 2 esimese lausega ja RHS § 3 p-ga 1 selle kehtetuks

tunnistamiseks alus puudub.

Vaidlustuskomisjon kordab, et kuna sellise puuduse esinemisel pakkumuses on RHAD lisa 1

p-is 7.10.2.4 ette nähtud imperatiivne alus pakkumuse mittevastavaks tunnistamiseks

(mittevastav pakkumus lükatakse tagasi), ei oma asja lahendamisel mingit tähtsust, kas

Vaidlustaja arvates oli tegemist sisulise või mittesisulise puudusega pakkumuses – sellise veaga

pakkumus tuli tunnistada mittevastavaks ja Vaidlustaja teadis seda (või pidi teadma) pakkumuse

esitamisel.

7.2. Vaidlustaja alternatiivse taotlusena esitatud seisukoht, et Riigihange tuleks tunnistada

kehtetuks, vaidlustuskomisjonis läbivaatamisele/hindamisele ei kuulu. Vaidlustaja pakkumuse

tagasilükkamise otsuse vaidlustamisel Hankijale edastatud nägemus Riigihanke jätkumise

võimalikkusest (võimatusest) ei too vaidlustusmenetluses Hankijale kaasa mingeid tagajärgi.

Selle üle, kas piiratud konkurentsi olukorras on otstarbekas Riigihanget jätkata või mitte,

otsustab üksnes Hankija ja Vaidlustaja ei saa vaidluskomisjoni kaudu nõuda Hankijalt sellist

tegevust (Riigihanke kehtetuks tunnistamist).

8. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuulub

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 3.

Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist.

Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelika Timusk