Haridus- ja teadusministri 27. detsembri 2023. a käskkirja nr 367 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine PRÕM+“ elluviimiseks“ muutmine

1

Lisa 1 KINNITATUD

haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse

„Tööturu vajadustele vastava kutse- ja

kõrghariduse arendamine PRÕM+„ elluviimiseks“ muutmine

Sekkumise „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine PRÕM+“

elluviimiseks toetuse andmine

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi

ÜSS2021_2027) alusel.

1. Reguleerimisala

1.1. Käskkirjaga korraldatakse Haridus- ja noorteprogrammi ning meetmete nimekirja

meetme 21.4.4.2 „Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ sekkumise „Tööturu

vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine (PRÕM+)“ elluviimiseks toetuse

andmise ja kasutamise tingimusi ning korda.

1.2. Sekkumise rahastamisega Euroopa Sotsiaalfondist aidatakse kaasa

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärgi

„Sotsiaalsem Eesti” erieesmärgi „(e) muuta haridus- ja koolitussüsteemid

kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, muu hulgas

mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks

võtmepädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades

duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu” saavutamisele.

1.3. Sekkumisega panustatakse riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi

pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegilisse sihti

„Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“.

Ühtlasi panustatakse Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eesmärkide

saavutamisse, mida mõõdetakse näitajaga Hõivatute osakaal eri- ja kutsealase

haridusega 20–34 a inimeste hulgas (%).

1.4. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid

ja „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist

tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi,

ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse „Eesti

2035“ näitajatega “Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25-64a) osakaal“,

„Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja

„Ligipääsetavuse näitaja“ Toetatavates tegevustes järgitakse 2021-2027

Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivaid

valikukriteeriume ja –metoodikat

2

1.5. Mõisted

Õppeasutus on käesoleva käskkirja kohaselt kutse- või kõrghariduse tasemel

tasemeõpet pakkuv haridusasutus, st kutseõppeasutus, rakenduskõrgkool ja ülikool.

Õppur on käesoleva käskkirja kohaselt kõrghariduse 1. ja 2. astme üliõpilane ja

kutseõppe tasemeõppe õpilane.

Töökohapõhine õpe kutsehariduses on tasemeõppe õppevorm, mille puhul õpe

ettevõttes või asutuses moodustab vähemalt 2/3 õppekava mahust.

Töökohapõhine õpe kõrghariduses on kõrghariduse tasemeõppe õppevorm, mille

puhul teoreetiline ja praktiline õpe on tihedalt seotud ning õpiväljundite saavutamiseks

korraldatakse vähemalt 30% õppe mahust praktilise õppena asutuses või ettevõttes.

Kõrghariduse teisel astmel toimuvat töökohapõhist õpet nimetatakse koostöiseks

magistrantuuriks.

1.6. Toetuse andmise eesmärk

Toetuse andmise eesmärk on, et kutse- ja kõrgharidusõpe vastab ühiskonna vajadustele, sh

1.6.1. kutse- ja kõrgkoolides toimuva töökohapõhise õppe ja praktika arendamine ning

laiendamine lähtub ühiskonna ja töömaailma vajadustest;

1.6.2. kutsemeistrivõistluste arendustegevused ja läbiviimine toetavad kutseõppe

tasemeõpet, et paremini vastata töömaailma ootustele;

1.6.3. kutsehariduse kvaliteedihindamise kriteeriumite ja metoodika ajakohastamine ja

tõhus rakendamine toetab kvaliteedikultuuri edendamist kutseõppeasutustes, mis

tagab muuhulgas kutsehariduse vastavuse erinevate huvigruppide (sh tööandjate

ja õppijate) vajadustele.

2. Toetatavad tegevused

Punktis 1.6. nimetatud eesmärgi saavutamiseks rahastatakse järgmisi tegevusi:

2.1. Praktika ja töökohapõhise õppe korralduse arendamine kutse- ja kõrgkoolides

Tegevuse raames rahastatakse praktika ja töökohapõhise õppe rakendamisega seotud

arendustegevusi, nõustatakse õppeasutusi, korraldatakse koolitusi ja seminare ning

populariseeritakse praktilist õpet ühiskonnas.

Arendustegevuste raames töötab elluviija välja interaktiivse koolituse ettevõttepoolsetele

praktikajuhendajatele. Loodud koolitus- ja digiõppematerjal tehakse tasuta kättesaadavaks

kõigile õppeasutustele. Väljatöötatud koolituse kasutuselevõtuks korraldatakse infopäevi ja

koolitusi. Töötatakse välja töökohapõhise õppe korraldusmudelid riigile olulistes valdkondades

ja väljatöötamisel arvestatakse mh noorte ja hariduslikke erivajadustega õppijate sihtrühma

eripäradega. Valmivaid korraldusmudeleid rakendatakse tegevuse 2.2 raames. Elluviija töötab

kutsehariduse tasemel välja ja piloteerib praktikaettevõteteks sobivuse hindamise ühtsed

põhimõtted ja kriteeriumid .

Kutse- ja kõrgkoolide toetamiseks praktika- ja töökohapõhise õppe pakkumisel korraldab

elluviija kooli meeskondadele kovisioone ja nõustamisi. Praktika ja töökohapõhise õppe

3

kvaliteedi tõstmiseks õppeasutustes ning ettevõtetes korraldab elluviija koolitusi ja võrgustike

seminare praktika ja töökohapõhise õppe koordinaatoritele, koolide õppetegevuse eest

vastutavatele töötajatele, erialaliitude ja ettevõtete esindajatele.

Korraldatakse teavitustegevusi praktika ja töökohapõhise õppe populariseerimiseks

ühiskonnas.

2.2. Täiendavate töökohapõhise õppe õppekohtade loomine kutse- ja kõrghariduses

Täiendavate õppekohtade loomise eesmärk on suurendada võimalusi kutse- ja kõrghariduse

tasemel töökohapõhiseks õppeks ja piloteerida töökohapõhise õppe rakendusmudeleid kutse- ja

kõrgkoolides. Rahastatakse õppes osalemist loodud 3000 täiendaval õppekohal.

Täiendavad õppekohad luuakse riiklikult prioriteetsetes ja majanduse kasvuvaldkondades

vastavalt tööandjate vajadustele ja valmisolekule. Samuti katsetatakse tegevuse 2.1 raames

loodud töökohapõhise õppe korraldusmudeleid. Vähemalt 30% õppekohtadest on planeeritud

erialase kvalifikatsioonita kuni 26-aastastele noortele. Töökohapõhise õppe rakendamisel

kutseõppes lähtutakse haridus- ja teadusministri 20.12.2013. a määrusest nr 39 „Töökohapõhise

õppe rakendamise kord“. Õpe toimub Eesti hariduse infosüsteemis (EHIS) registreeritud

tasemeõppe õppekavadel.

Kutse- ja kõrgkoolidel on võimalus koostöös tööandjatega esitada kaks korda aastas Haridus-

ja Teadusministeeriumile ettepanek töökohapõhise õppe vormis õppekohtade loomiseks.

Täiendavad õppekohad õppe pakkumiseks kinnitab haridus- ja teadusministri moodustatud1

riikliku täienduskoolituse tellimuse komisjon. Kõikide õppesse vastuvõetud õppurite andmed

kantakse EHISesse. Kutseõppeasutustes loodud täiendavatel õppekohtadel õppe pakkumist

rahastatakse ühikuhinna alusel (Lisa 2), kõrghariduses töökohapõhises õppes õppe pakkumist

rahastatakse ühikuhinna alusel (Lisa 3). Kõrghariduses luuakse täiendavaid töökohapõhise

õppe õppekohti kõrghariduse esimesel astmel tervise õppesuuna õppekavadel ning

magistriõppes.

Koostöise magistrantuuri töökohapoolsel juhendajal peab olema magistrikraad või

magistrikraadile vastav kvalifikatsioon ja erialane töökogemus vähemalt kolm aastat. Koostöise

magistrantuuri õppekohtade loomist ingliskeelsetel õppekavadel toetatakse juhul, kui

ingliskeelne õpe tuleneb tööturu vajadusest. Ingliskeelsetel õppekavadel rahastatakse vaid neid

üliõpilasi, kellel on mõne Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonda kuuluva

riigi kodakondsus, pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus.

PRÕM+st ei rahastata töökohapõhise õppe õppekohti Õiglase ülemineku fondist rahastatavatel

õppekavadel ega koostöise magistrantuuri õppekohti IT Akadeemia ja Inseneriakadeemia

raames toetust saavatel õppekavadel.

2.3. Kutsemeistrivõistlused ja kutsehariduse populariseerimine

Tegevuse kutsemeistrivõistluste arendus ja võistluste korraldamine eesmärgiks on tõsta

kutsemeistrivõistluste läbiviimise kvaliteeti, võistlejate soorituse taset, võistlejate ja

1 Haridus- ja teadusministri määrus “Riikliku täienduskoolituse tellimise komisjoni moodustamine”

https://dok.hm.ee/et/document.html?id=69cacfe9-c241-4977-ad6f-65c25d43c5e6

4

võistlusalade arvu. Tegevust viiakse ellu kutsemeistrivõistluste arengukavast 2022–2035

lähtuvalt.

Tegevuse raames töötatakse välja koolisiseste kutsevõistluste formaadid ja valikmoodulid, mis

toetavad õppurite osalemist kooli- ja Eesti sisestel kutsemeistrivõistlustel. Kaasajastatakse üle-

eestilise kutsemeistrivõistluste "Noor Meister" formaati ja põhimõtteid ning selle alusel

korraldatakse kutsemeistrivõistlusi „Noor Meister“, mis toimuvad kas oskuste festivali,

üksikvõistluse või TV-võistluste formaadis. Võistlusi korraldab elluviija koostöös

kutseõppeasutuste, erialaliitude ja tööandjatega. Ettevõtjate, erialaliitude, toetajate jt huvitatud

osapoolte kaasamiseks töötatakse välja ja rakendatakse partnerlussuhete põhimõtteid.

Kutsemeistrivõistlustega seotud kutseõpetajatele, juhendajatele, ekspertidele, võistlejatele,

ettevõtete töötajatele jt võistlustega seotud isikutele korraldatakse infopäevi, koolitusi ja

seminare.

Viiakse läbi siseriiklike kutsemeistrivõistluste turundustegevusi. Toimub kutsemeistrivõistluste

ühtse brändi ja selle veebilehe "WorldSkills Estonia" arendamine ja uuendamine.

Tegevuse kutsehariduse populariseerimine eesmärk on toetada ja võimendada

kutseõppeasutuste kommunikatsioonitegevusi. Selleks korraldatakse kutseõppeasutuste

kommunikatsiooniga seotud töötajatele võrgustiku seminare ning koolitusi. Elluviija

koordineerib iga-aastase Euroopa kutseoskuste nädala Eesti üritusi ning koostöös kutseõpet

pakkuvate õppeasutustega korraldab üle-Eestilist üritust „Oskuste öö“. Kutseõppe märgatavuse

parandamiseks hallatakse ja arendatakse kutsehariduse veebikanaleid. Kutsehariduse

populariseerimise eesmärgil tehakse koostööd erialaliitude, tööandjate jt TATi väliste

partneritega.

2.4. Kutseõppe kvaliteedi hindamine

Viiakse läbi kutseõpet pakkuvate õppeasutuste õppekavarühmade kvaliteedi hindamisi,

monitooritakse ja analüüsitakse nende mõju ning töötatakse analüüsi tulemusi, senist

hindamiskogemust ning erinevate huvipoolte ootusi arvestades välja uus kutseõppe kvaliteedi

hindamise mudel.

Kutseõppe kvaliteedi hindamisel koolitatakse ja toetatakse kutseõppeasutusi enesehindamise

läbiviimisel vastavalt kehtestatud hindamiskriteeriumitele, koolitatakse ning toetatakse

hindamiseksperte kvaliteedihindamise läbiviimisel ning kutsehariduse hindamisnõukogu

hindamisotsuste asjakohasuse ja koherentsuse tagamisel. Kutseõppe kvaliteedihindamise

tulemused – hindamisaruanded ja hindamisnõukogu poolt vastu võetud hindamisotsused – ning

analüüsid tehakse kättesaadavaks kõigile osapooltele. Analüüsitakse senise kutseõppe

kvaliteedihindamise mudeli toimimist ja tehakse muudatusettepanekud selle muutmiseks ning

uue mudeli loomiseks. Lähtuvalt analüüsi tulemusest uuendatakse kvaliteedihindamise

kontseptsiooni ja piloteeritakse uuendatud mudelit. Piloodi käigus kogutakse osapoolte

tagasisidet ja tulemusi analüüsitakse ning vajadusel täiendatakse kvaliteedimudelit.

Kutseõpet pakkuvatele õppeasutustele pakutakse kvaliteedikultuuri edendamiseks koolitusi ja

seminare, kaasates sealhulgas väliseksperte. Tagamaks rahvusvahelise parima praktika

arvestamine kvaliteedihindamise mudeli uuendamisel ja kvaliteedikultuuri levitamisel,

5

osaletakse Euroopa Komisjoni kureeritava Euroopa kutseõppe kvaliteedi tagamise võrgustiku

EQAVET töös, sh EL liikmesriikide kutseharidussüsteemides kvaliteeditagamise

lähenemisviiside vastastikuse hindamise (peer review) protsessis ja teistes rahvusvahelistes

koostööalgatustes ning siseriiklikes võrgustikes. Korraldatakse õppereise teistesse riikidesse.

2.5. Horisontaalsed tegevused

Horisontaalsete tegevuste all käsitletakse toetatavate tegevuste korraldamise juhtimist, sh

eelarve ja tegevuskava koostamist, partneritega koostöö ja tegevuste koordineerimist,

töörühmade töö korraldamist, aruannete koondamist, tulemuste analüüsi, eelarve täitmise

jälgimist ja väljamaksetaotluste koostamist ning esitamist. Samuti analüüsitakse kavandatud

tegevuste tulemuslikkust ning valdkonnas toimuvaid muutusi.

Kõik tegevused on üle-eestilised, nende tulemusi saavad kasutada õppeasutused, tööandjad ja

indiviidid kõikjal Eestis. Tegevused ei hõlma lõppsaajale toetuse vahendamist ning nende puhul

pole tegemist riigiabi ega vähese tähtsusega riigiabiga.

Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,

22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju.

Sihtrühmadele suunatud tegevustes, loodud teenustes ja õppevaras ning tulemuste

levitustegevustes jälgitakse vastavust vähemalt WCAG 2.2 nõuetele2 ja tagatakse inimestele

ligipääsetavus nelja peamise erivajaduse – liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuue –

lõikes. Õppevara, e-teenuste loomisel, turundus- ja levitustegevustes järgitakse soolise

võrdõiguslikkuse3 ja võrdse kohtlemise põhimõtteid 4. Koolituste, seminaride jms õpiürituste

läbiviimisel järgitakse ligipääsetavuse ja mitmekesisuse soovitusi5 ja arvestatakse keskkonna

hoidlikke põhimõtteid6

3. Tulemused

3.1. Toetuse andmise tulemusena on kutse- ja kõrgharidusõpe paremas vastavuses ühiskonna

ootustega, sh

3.1.1. Õppeasutused on toetatud praktika ja töökohapõhise õppe protsesside

parendamisel.

3.1.2. Erialaliidud on kaasatud praktika ja töökohapõhise õppe arendustegevustesse.

3.1.3. Loodud on täiendavad töökohapõhise õppe õppekohad kutse- ja kõrgkoolides.

3.1.4. Järjepidevalt töökohapõhise õppe pakkumisse kaasatud tööandjate arv on

kasvutrendis.

3.1.5. Suureneb võistlejate arv siseriiklikel kutsemeistrivõistlustel.

3.1.6. Võistlejate punktisumma siseriiklikel kutsemeistrivõistlustel on kasvutrendis.

3.1.7. Kutsehariduse kvaliteedihindamise mudeli toimivust on analüüsitud, mudelit on

uuendatud, hindamised on läbiviidud ning hindamistulemused on huvipooltele, sh

2 WCAG 2.2 nõuded https://www.w3.org/TR/WCAG22/ 3 Sooline võrdõiguslikkus Mis on sooline võrdõiguslikkus? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 4 Võrdne kohtlemine Mis on võrdne kohtlemine? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 5 Ligipääsetavus Mis on ligipääsetavus? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 6 Keskkonnahoidlike sündmuste juhend https://kliimaministeerium.ee/media/9111/download

6

õppeasutustele ja poliitikakujundajatele juhtimisotsuste vastuvõtmiseks ja

arendustegevuste kavandamiseks kättesaadavad .

3.2. punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad :

7

Näitaja liik Näitaja nimetus ja mõõtühik Algtase

2022

Vahesihttase

2024

Sihttase

2029

Selgitav teave

Meetmete

nimekirja

näitajad

Tulemusnäitaja Töökohapõhises õppes osalejad, kes

said tegevuse lõppedes kvalifikatsiooni

(%)

69%

(2020)

Ei kohaldu 75% Kutsehariduses ja kõrghariduses

töökohapõhise õppe lõpetanute

osakaal kõigist töökohapõhisesse

õppesse sisseastunutest. Andmete

aluseks on Eesti hariduse

infosüsteem.

Väljundnäitaja Töökohapõhises õppes osalejate arv

(osaluskord)

0 800 3000 Loetakse kutsehariduses ja

kõrghariduses töökohapõhises

õppevormis õppivaid õppureid

osaluskordade arvestuses. Andmed

kogutakse kõigi osalejate kohta

õpingute alguses ja esitatakse

kumulatiivselt iga aasta lõpus.

Andmete aluseks on Eesti hariduse

infosüsteem

TAT

spetsiifilise

d näitajad

Näitaja

tegevusele 2.1

Praktika ja töökohapõhise õppe

ühistesse arendustegevustesse kaasatud

õppeasutuste osakaal (% aastas)

0 70% 80% Loetakse tegevusse 2.1 kaasatud

õppeasutusi. Arvutatakse osakaaluna

kõigist kutse- ja kõrgkoolidest.

Allikas: elluviija aruanded.

8

Näitaja

tegevusele 2.1

Praktika ja töökohapõhise õppe

võrgustikesse ja arendustegevustesse

kaasatud erialaliidud (arv programmi

perioodil)

0 8 20 Loetakse programmi perioodil

tegevusse 2.1 kaasatud erialaliite.

Allikas: elluviija aruanded.

Näitaja

tegevusele 2.2

Töökohapõhise õppe pakkumisse

kaasatud tööandjad (arv aastas)

0 30 50 Loetakse tegevuse 2.2 raames

töökohapõhist õpet pakkuvaid

unikaalseid ettevõtteid ja asutusi

aastases arvestuses.

Allikas: elluviija aruanded.

Näitaja

tegevusele 2.3

Kutsemeistrivõistlustel osalenud

õppurid (arv aastas)

0 220 250 Loetakse aasta jooksul

kutsemeistrivõistlustel osalenud

võistlejaid.

Allikas: elluviija aruanded.

Näitaja

tegevusele 2.3

Erialade arv, kus viiakse läbi

kutsemeistrivõistlusi (arv aastas).

0 20 21 Loetakse kokku aasta jooksul

toimunud erinevate

kutsemeistrivõistluste erinevate

erialade arv. Allikas: elluviija

aruanded.

Näitaja

tegevusele 2.4

Läbi viidud kutseõppe

kvaliteedihindamised (kumulatiivne

arv)

0 26 116 Loetakse kutseõppe

kvaliteedihindamise tulemusel vastu

9

võetud hindamisotsuseid. Allikas:

elluviija aruanded.

10

4. Rakendusüksus ja rakendusasutus

4.1. Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium.

4.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.

5. Elluviija ja partnerid

5.1. Punktis 2 toodud tegevuste elluviija on Haridus- ja Noorteamet (edaspidi ka elluviija).

5.2. Punktis 2.2 toodud tegevuste partneriteks on kõik kutsekoolid7, mis omavad õppe

läbiviimise õigust, ja kõik kõrgkoolid, mis omavad õppeõigust magistriõppes8.

6. Sihtrühm

6.1. Kutse- ja kõrgkoolid;

6.2. Kutse- ja kõrgkoolide töötajad;

6.3. Kutse- ja kõrghariduse tasemeõppes õppijad ;

6.4. Ettevõtted ja nende töötajad ;

6.5. Erialaliidud ja nende töötajad;

6.6. Kutseõppe kvaliteedi hindamisega ning praktika ja töökohapõhise õppe arendamisega

seotud spetsialistid, eksperdid ja ametnikud.

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood

7.1. Tegevuste 2.1, 2.2 ja 2.5 abikõlblikkuse periood on 01.09.2023 kuni 30.09.2029

7.2. Tegevuse 2.3 abikõlblikkuse periood on 01.06.2023 kuni 30.09.2029

7.3. Tegevuse 2.4 abikõlblikkuse periood on 01.01.2023 kuni 30.09.2029

8. Tegevuste eelarve

Tegevuste kogumaksumus on 37 255 372 eurot, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa

Sotsiaalfondist 26 078 760 eurot (70% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 11 176

612 eurot (30% kogumaksumusest). Toetuse määr on 100%.

Toetatav tegevus Summa

2.1 Praktika ja töökohapõhise õppe korralduse arendamine kutse- ja

kõrgkoolides

1 700 200

7 01.02.2025 seisuga omavad õppe läbiviimise õigust järgmised kutseõppeasutused: Eesti Merekool, Heino. Elleri

Muusikakool, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Hiiumaa Ametikool, Ida -Virumaa Kutsehariduskeskus, Järvamaa

Kutsehariduskeskus, Kehtna Kutsehariduskeskus, Kuressaare Ametikool, Luua Metsanduskool, Olustvere

Teenindus- ja Maamajanduskool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool, Räpina Aianduskool,

Tallinna Muusika ja Balletikool, Tallinna Ehituskool, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, Tallinna

Teeninduskool, Tallinna Majanduskool, Tallinna Muusika ja Balletikool, Tallinna Polütehnikum, Tallinna

Tööstushariduskeskus, Tartu Kunstikool, Viljandi Kutseõppekeskus, Valgamaa Kutseõppekeskus, Vana -Vigala

Tehnika- ja Teeninduskool, Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus, Tallinna Rakenduslik Kolledž, Tartu

Rakenduslik Kolledž, Eesti Esimene Erakosmeetikakool, Eesti Massaaži- ja teraapiakool, Pärnu Saksa

Tehnoloogiakool. 8 01.02.2025 seisuga omavad õppe läbiviimise õigust magistriõppes järgmised kõrgkoolid: Eesti Kunstiakadeemia,

Eesti Maaülikool, Eesti Muusika - ja Teatriakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool,

Estonian Business School, EELK Usuteaduse Instituut, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Kaitseväe Aka deemia,

Sisekaitseakadeemia, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool.

11

2.2 Täiendavate töökohapõhise õppe õppekohtade loomine kutse- ja

kõrghariduses

28 474 700

2.3 Kutsemeistrivõistlused ja kutsehariduse populariseerimine 4 119 800

2.4 Kutseõppe kvaliteedi hindamine 2 469 000

2.5 Horisontaalsed projektijuhtimise kulud 491 672

Eelarve kokku 37 255 372

9. Kulude abikõlblikkus

9.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks

vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi

ühendmäärus) §-s 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.

9.2. Abikõlblikud on järgmised punktides 2.1, 2.3, 2.4 ja 2.5 nimetatud toetatavate tegevuste

elluviimiseks vajalikud kulud:

9.2.1. otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 16 ja § 21 lõikele 3;

9.2.2. kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest

vastavalt ühendmääruse § 21 lõigetele 1 ja 3−6;

9.2.3. analüüside kavandamise, läbiviimise ja avalikustamise kulud,

9.2.4. tegevustes 2.1, 2.3 ja 2.4 juhendite, õppevara, koolitusmaterjalide, sh

digiõppematerjalide, videote ja veebipõhiste juhendmaterjalide koostamise,

tootmise, tõlkimise, toimetamise, kujundamise, avalikustamise, levitamis- ja

kirjastamiskulud; õiguste omandamise kulud, trükiste kirjutus- ja kirjeldustõlke

kulud; viipekeeletõlke kulud; videote ja veebipõhiste materjalidele subtiitrite

lisamise kulud;

9.2.5. Eestis ja välisriigis toimuvate koolituste, õppereiside, seminaride, konverentside

korraldamise ja osalemise kulu, sh välisriigi koolitaja või eksperdi sõidu- ja

majutuskulud Eestisse ja tagasi sõitmiseks Eestis toimuval koolitusel või seminaril

osalemiseks; ligipääsetavuse tagamise kulu füüsilises ja virtuaalses keskkonnas

ning kirjalikus ja suulises kommunikatsioonis neljale peamisele puudeliigile

(nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue);

9.2.6. digilahenduste ja digikeskkondade, sh tehniliste konsultatsioonide ja analüüside

kulu, veebikursuste ja veebilehtede loomise, arendamise, haldamise, majutuse, töös

hoidmise ja hooldusega seotud kulu; sh hankelepingu alusel tekkivad muud

vajalikud kulud;

9.2.7. tegevustega 2.1, 2.3 ja 2.4 kaasnevad välislähetuste kulud;

9.2.8. kutsemeistrivõistluste (sh üksikvõistlused, oskuste festivalid ja TV saade)

ettevalmistamise, korralduse, läbiviimise, levitamise ja teavitus kulud;

9.2.9. kutseõppe kvaliteedihindamise ettevalmistamise, läbiviimise ja tagasisidestamise

ja avalikustamise kulud;

12

9.2.10. tegevuse 2.3 kutsemeistrivõistlustel osaleva võistleja ja juhendaja sõidu- ja

majutuskulud;

9.2.11. teavitus- ja populariseerimistegevuste ja – ürituste kulu;

9.2.12. kulu, mis on seotud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi

2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine“ § 2 sätestatud kohustuste täitmisega.

9.3. Punktis 2.2 kutseõppe tasemeõppe kulud ühikuhinna alusel vastavalt lisale 2;

9.4. Punktis 2.2. kõrgharidustaseme õppe õppekulud ühikuhinna alusel vastavalt lisale 3;

9.5. Abikõlbmatud on ühendmääruse §-s 17 loetletud kulud. Lisaks loetakse abikõlbmatuteks

kuludeks:

9.5.1. ruumide remont ja/või kaasajastamine, hoonestatud ja hoonestamata maa,

kinnisvara ja mootorsõiduki, inventari ost;

9.5.2. ühikuhindades sisalduv kulu kuludokumentide alusel;

9.5.3. projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või

käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või

projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või

liikumisega seotud sõidu-ja majutuskulud tegelike kulude alusel.

10. Toetuse maksmise tingimused ja kord

10.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26.

10.2. Toetus makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1,

ühtse määra alusel vastavalt § 28 lõikele 3 ning ühikuhindade alusel vastavalt § 28 lõikele

1.

10.3. Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid koos TATi

lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast TATi tingimuste ja kohustuste täitmist ning

lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.

11. Elluviija ja partnerite kohustused

11.1. Elluviija peab täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11

toetuse saajale kehtestud kohustusi. Lisaks on elluviija kohustatud:

11.1.1. koostama ja esitama rakendusasutusele TATi järgmis(t)e eelarveaasta(te)

tegevuste kirjelduse ja eelarve kulukohtade kaupa kinnitamiseks jooksva aasta

1. detsembriks;

11.1.2. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15.

jaanuariks; juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud

prognoosist, on elluviija kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele

jäänud eelarveaasta osas;

11.1.3. esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul

TAT kinnitamisest;

11.1.4. ellu viima tegevusi vastavalt kokku lepitud tegevuskavale ja eelarvele ning

kasutama toetust säästlikult;

13

11.1.5. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise

aastate ja eelarveartiklite lõikes;

11.1.6. esitama aruandeid vastavalt punktis 12 sätestatule.

11.2. Partner peab täitma lisaks TAT-s nimetatud tegevustega seotud kohustustele

ühendmääruse § 10 lõike 1 punktides 2–6, 8–9 ja 13−15 ja § 11 nimetatud kohustusi.

11.3. Riigihanke korraldamisel järgitakse riigihangete seadust, kui elluviija või partner on

hankija riigihangete seaduse tähenduses.

12. Aruandlus

12.1. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu selles kehtestatud vormil

toetatavate tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20.

jaanuariks (31. detsembri seisuga) ning poolaasta vahearuande 15. augustiks (30. juuni

seisuga). Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:

12.1.1. punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala-

või ületäitmise kohta;

12.1.2. ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest;

12.1.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele;

12.1.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest.

12.2. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste

elluviimise lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi

lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutule olema kajastatud

ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust punktis 1.3 nimetatud Haridusvaldkonna

arengukava 2021-2035 eesmärkide saavutamisele, „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele

ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele.

12.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande

laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.

12.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.

12.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale

puuduste kõrvaldamist.

13. ESF+ tegevustes osalejate aruandlus

13.1. Elluviija on kohustatud tagama ESF+ vahenditest rahastatavates tegevustes osalejate

kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057 lisas 1 loetletud ühiste

väljund- ja tulemusnäitajate andmete kogumise, töötlemise ja rakendusüksusele

esitamise vastavalt Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 19 lõikele 3 ning Vabariigi

Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise

üldised tingimused“ § 10 lõike 1 punktile 5.

13.2. Punktis 13.1. toodud kohustused rakenduvad järgmistele punktis 2 nimetatud

tegevustele, mille käigus tuleb koguda osalejate andmeid järgmiste sihtrühmade kohta:

13.2.1. tegevuste 2.1, 2.3 ja 2.4 raames 32 akadeemilist kontakttundi ületavatel

koolitustel osalejad;

14

13.2.2. tegevuse 2.2 raames kõik töökohapõhises õppes õppijad.

13.3. ESF+ tegevustes osalejate andmete kogumisel, töötlemisel ja esitamisel tuleb elluviijal

ning rakendusüksusel juhinduda „Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate

andmekorje juhendist perioodi 2021–2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“.

14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

14.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027

§-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 37−39.

15. Vaiete lahendamine

15.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist

esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3.

15.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse

esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32

lõikele 2.

15.3. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele

esitamisest.

1 (3)

Lisa 2

KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse

„Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine PRÕM+„ elluviimiseks“

Kutseõppe õppekulude standardiseeritud ühikuhinnad ja nende alusel toetuse maksmise

põhimõtted toetatavas tegevuses „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse

arendamine PRÕM+ “

Sissejuhatus

Standardiseeritud ühikuhinnad (edaspidi ühikuhinnad) on kehtestatud Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusega 2023/1676 (7. juuli 2023), mis täiendab Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrust (EL) 2021/1060 artikli 94 lõiget 4 ja artikli 95 lõiget 4.

Ühikuhindade suurused ja nende väljamaksmise põhimõtted

1. Mõisted

1.1. ISCED (International Standard Classification of Education Fields of Education and Training) on rahvusvaheline standard hariduse liigitamiseks.

1.2. Kutsehariduse tasemeõppe õppekava on hariduse andmisel aluseks olev dokument, mis määrab õppesisu, mahu ja õppekorralduslikud alused. Kutsehariduse tasemeõppe

õppekavad kehtivad kindlale kvalifikatsiooniraamistiku tasemele (edaspidi õppetase) ja on registreeritud Eesti hariduse infosüsteemis (edaspidi EHIS).

1.3. Tasemeõppe õppekoht on õpilasele loodud võimalus omandada õppekavas kirjeldatud õpiväljundeid.

1.4. Õppeaasta on õppetöö ühik, kus ühe õppeaasta õppetöö maht on 60 Eesti kutsehariduse arvestuspunkti (EKAP) ja õpilase jaoks on õppeaastas vähemalt 40 nädalat õppetööd ja

vähemalt kaheksa nädalat vaheaega. Kutseõppes võib õpe alata aastaringselt.

1.5. Nominaalne õppeaeg on ajavahemik õpilase õppeasutusse vastuvõtmisest kuni õppekavaga kehtestatud õppe kestuse lõpuni. Õppekava nominaalkestuse hulka ei arvestata

õpilase akadeemilist puhkust.

Ühikuhinna rakendamine

2. Toetuse andmise aluseks on Riikliku täienduskoolituse komisjoni protokolliline otsus

tasemeõppe koolituskohtade loomiseks ESFi tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine PRÕM+“ raames. Komisjoni otsuses on minimaalselt välja toodud õppeasutus, õppekava nimetus, õppetase, õppe maht, õppekohtade arv.

3. Ühikuhind lähtub õppekava õppetasemest vastavalt tabelile 1.

2 (3)

Tabel 1: Formaalhariduse õppetasemete vastavus lähtuvalt ISCED standardist, Komisjoni

delegeeritud määruses (EL) 2023/1676, Eesti kutseharidusstandardist ja tasemeõppe õppija õppekulu ühel aastal (ühikuhind).

ISCED 1tase Haridustase2

komisjoni

delegeeritud

määruses

Õppekava õppetase lähtuvalt

kutseharidusstandardist 3

Ühikuhind

eurodes

25 –

põhihariduse

tasemel õpe

Lower secondary education - vocational ED25 (Põhihariduse ülemine aste – kutseõpe ED25)

431 Kolmanda taseme kutseõpe 5773

35 –

keskhariduse

tasemel õpe

Upper secondary education -

vocational ED35 (Keskharidus –

kutseõpe ED35)

442 Neljanda taseme kutseõppe esmaõpe 443 Neljanda taseme kutseõppe jätkuõpe 441 Neljanda taseme kutseõppe esmaõpe (kutsekeskharidusõpe)

5678

45 –

keskhariduse

järgne õpe,

mitte

kõrgharidus

Post-secondary non tertiary education - vocational ED45 (Kutseõpe

keskhariduse baasil –

kutseõpe ED45)

452 Viienda taseme kutseõppe esmaõpe 453 Viienda taseme kutseõppe jätkuõpe

6276

4. Ühikuhind sisaldab järgmisi õppe läbiviimisega seotud kulusid sh:

4.1. õpetajate, juhendajate ja tugipersonali palga- ning lähetuskulu, mis on otseselt seotud

õppetöö läbiviimise ja juhendamisega, sh praktika külastamised; 4.2. koolihoonete, sh õpperuumide ülalpidamisega seotud kulud;

4.3. õppetööks kooli poolt pakutavad vajalikud õppematerjalid, õpikud; 4.4. praktika ja töökohapõhine õpe töökohal;

4.5. õppetöö korraldamise juhtimis- ja halduskulud; 4.6. õppereiside ja õppekäikude kulu;

4.7. koolilõuna kulu;

4.8. sisseastumise ja lõpetamisega seotud kulud (sh kutseeksami kulu).

1 International Standard Classification of Education Fields of Education and Training

http://uis.unesco.org/sites/default/files/documents/international-standard-classification-of-education-isced-

2011http://uis.unesco.org/sites/default/files/documents/international-standard-classification-of-education-isced-

2011-en.pdfen.pdf 2 Commission Delegated Regulation (EU) 2023/1676 of 7 July 2023 supplementing Regulation (EU) 2021/1060

of the European Parliament and of the Council regarding the definition of unit costs, lump sums and flat rates

and financing not linked to costs for reimbursement of expenditure by the Commission to Member States EUR-

Lex - 32023R1676 - EN - EUR-Lex (europa.eu) 3 Kutseharidusstandard https://www.riigiteataja.ee/akt/128082013013?leiaKehtiv

3 (3)

5. Ühikuks on tasemeõppe õppekohal täisajaga (vähemalt 60 EKAPi) õppija kulu ühel õppeaastal.

6. Kui õppija õppekava järgne õppetöö maht õppeaastal on vähem kui 60 EKAPi, hüvitatakse õppekohal õppija kulud proportsionaalselt õppekava tegeliku mahuga vastaval õppeaastal.

7. Tasemeõppe õppekoha kulud ühel õppeaastal õppetöö mahuga vähemalt 60 EKAPi

hüvitatakse järgnevalt:

7.1. tõendatult õppekohal õppima asumisel õppeaasta alguses ehk õppija nimekirja arvamisel või õppimisel õppeaasta algul 50% õppeaasta hinnast;

7.2. tõendatult õppekohal õppimisel õppeaasta 7-ndal kuul 30% õppeaasta hinnast; 7.3. tõendatult õppekohal õppimisel õppeaasta viimasel kuul 20% õppeaasta hinnast.

8. Punkti 6 kohaldumisel õppel kestusega vähem kui üks õppeaasta või alla 60 EKAPi

õppeaastal:

8.1. tõendatult õppekohal, õppimisel õppeaasta algul või õppija nimekirja arvamisel 50% õppeaasta proportsionaalsest ühikuhinnast;

8.2. tõendatult õppekohal, õppimise viimasel kuul 50% proportsionaalsest ühikuhinnast.

9. Ühiku tekkimist tõendatakse:

9.1. Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetest perioodiliselt koostatava aruandega, mis

kajastab infot rahastamisallikaga „ESF PRÕM+“ õppekava, selle kestuse, õppekohtadel

õppijate õppesse arvamise, õppes olemise ja katkestamiste kohta. 9.2. direktori käskkiri õpilaskandidaatide kooli õpilaste nimekirja kandmiseks.

10. Toetuse suurus arvutatakse korrutades tõendatud tegelik õppekohtadel õppijate arv, õppetaseme ühikuhind (tabel 1) vastavalt punkti 7 või 8 tingimustele, täpsusastmega kaks

komakohta.

11. Toetuse väljamaksmine toimub nominaalse õppeaja jooksul.

EELNÕU

22.08.2025

MINISTRI KÄSKKIRI

[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]

Haridus- ja teadusministri 27. detsembri 2023. a

käskkirja nr 367 „Toetuse andmise tingimuste

kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele

vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine

PRÕM+“ elluviimiseks“ muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel:

Muudan haridus- ja teadusministri 27. detsembri 2023. a käskkirja nr 367 „Toetuse andmise

tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine PRÕM+„ elluviimiseks“ lisa 1 ja lisa 2 ning kehtestan need uues sõnastuses (lisatud).

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse

Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Rahandusministeerium

Arvamuse avaldamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus Haridus- ja Noorteamet

28.08.2025 nr 8-2/25/3552

Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu

esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „Haridus- ja teadusministri 27. detsembri 2023. a käskkirja nr 367 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse

arendamine PRÕM+“ elluviimiseks“ muutmine“ eelnõu.

Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil

http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume Teie kooskõlastust või arvamust 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas minister

Lisa:

1. Eelnõu 2. Eelnõu lisa 1

3. Eelnõu lisa 2 4. Seletuskiri

Karin Ruul 735 4099 [email protected]

1

Seletuskiri haridus- ja teadusministri 27. detsembri 2023. a käskkirja nr 367 „Toetuse

andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja

kõrghariduse arendamine PRÕM+“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu juurde

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel. Käesolev muudatus on tingitud eelarve vähendamisest ning lisa 2 sõnastuse täiendamisest.

Parema arusaadavuse huvides kehtestatakse ministri käskkiri ja selle lisad uue terviktekstina. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse ja oskuste

poliitika osakonna nõunik Karin Ruul (tel 735 4099; [email protected]), kõrghariduse osakonna nõunik Sigrid Vaher (tel 735 0263; [email protected]), strateegia- ja

finantsosakonna finantsvaldkonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (tel 735 0279; [email protected]), välisvahendite nõunik Ragne Hoff (735 0306, [email protected]), strateegilise planeerimise valdkonna peaekspert Meelis Aunap (735 0105,

[email protected]) ning õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735 0234, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Seoses sekkumise eelarve vähendamisega, kutsemeistrivõistluste nõukoja ning elluviija ettepanekuga korrigeeritakse punktis 3.2 näitaja 2.3 „Erialade arv, kus viiakse läbi

kutsemeistrivõistlusi (arv aastas).“ sihttaset. Uus sihttase on 21 erinevat eriala, kus viiakse läbi kutsemeistrivõistlusi. Eelarve ei võimalda enamatel erialadel võistlusi läbi viia.

Seoses kaitsevaldkonda suunatavate vahenditega vähendatakse punktis 8 sekkumise eelarvet 111 328 euro võrra, mis jaguneb tegevuste vahel järgmiselt:

Toetatav tegevus

Kinnitatud

PRÕM+ eelarve

(EUR)

Uus PRÕM+

eelarve (EUR)

Eelarve

vähendus

(EUR)

2.1 Praktika ja töökohapõhise õppe korralduse arendamine kutse- ja

kõrgkoolides

1 730 200 1 700 200 30 000

2.2 Täiendavate töökohapõhise

õppe õppekohtade loomine kutse- ja kõrghariduses

28 474 700 28 474 700 0

2.3 Kutsemeistrivõistlused ja kutsehariduse populariseerimine

4 159 800 4 119 800 40 000

2.4 Kutseõppe kvaliteedi hindamine

2 500 000 2 469 000 31 000

2.5 Horisontaalsed

projektijuhtimise kulud 502 000 491 672 10 328

Eelarve kokku 37 366 700 37 255 372 111 328

2

HTMi planeerimata eelarvet, summas 3 996 243 eurot, kasutusele ei võeta, sest see suunatakse

kaitsevaldkonda. Kokku väheneb eelarve 4 107 571 eurot. Lisa 2 punktis 7.2 asendatakse kuues kuu seitsmenda kuuga. Lisa 2 punktis 7.1 toodud esimese

maksega tehakse 50%-line ettemaks 6 kuu õppe läbiviimiseks. Sellest tulenevalt tuleks järgmise makse (30%) tegemisel aluseks võtta õppima jäänud õppijate arv peale 6. kuud ehk seitsmendal

kuul.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele ja on kooskõlas riigisiseste õigusaktidega.

4. Käskkirja mõjud

Eelnõuga vähendatakse sekkumise eelarvet ning korrigeeritakse ühikuhinna alusel väljamaksmise tingimusi. Kuna eelnõuga ei muudeta sekkumise eesmärke, tegevusi ja tulemusi,

siis ei kaasne eelnõuga olulisi mõjusid järgnevates valdkondades: 1) sotsiaalne mõju, sealhulgas demograafiline mõju; 2) mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele; 3) mõju majandusele; 4) mõju elu- ja looduskeskkonnale; 5) mõju regionaalarengule. Samuti ei kaasne olulist mõju

riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuna käskkirja rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid riigieelarvele.

Käskkirja eelnõuga ei muudeta horisontaalsete teemade käsitlust, seega ei kaasne eelnõuga mõjusid ka horisontaalsetele teemadele.

5. Käskkirja kehtivus

Käskkiri hakkab kehtima üldises korras.

6. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ning Haridus- ja Noorteametile.

Alo Savi kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna juhataja