Tagasiside

„Väljatöötamiskavatsus Eesti tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi integreerimiseks“ 1 (edaspidi VTK)

Tervisekassa poolne analüüs VTKs toodud kulude muutusele Heti Pisarev, 12. august 2025

Sissejuhatus, mõisted

VTK, ptk 5.3 tabelis on toodud neli valdkonda, mille kulusid integratsiooniprogramm mõjutab:

• Välditav hospitaliseerimine2 üldjuhul see, kui haiglasse satub patsient kroonilise haigusega (kokku

on lepitud 5 diagnoosi: diabeet (E10–E15), hüpertoonia (I10–I15), südamepuudulikkus (I50), KOK

(J44), astma (J45)), mille ravi peaks piirduma raviga esmatasandil.

• Välditav rehospitaliseermine enamasti defineeritud kui, et statsionaarselt ravilt lahkumise järel 30

päeva jooksul (mõnede allikate järgi ka aasta jooksul) sama probleemiga statsionaarsele ravile

sattumine.

• Haiglaravi kestus

• Välditav EMO külastus3 on EMO külastus, mida oleks saanud lahendada esmatasandil ehk siis

rohelise ja sinise triaažikategooria visiite.

Kuna VTKga kaasasolev mõjuhinnang on küllatki üldine ja Tervisekassal on parem ligipääs raviarvete

andmetele, siis käesoleva analüüsi eesmärk on kaardistada praegused kulud nendes valdkondades ja anda

hinnang võimalikule loetletud tervishoiukulude muutusele.

Kirjanduse ülevaade, teoreetiline mõju kuludele

Mitmed ülevaateartiklid räägivad sotsiaalsüsteemi ja tervishoiu ühendamise positiivsest mõjust tervishoiu

kättesaadavusele ja patsientide rahulolule (nt Baxter4 et al 2018, de Matos 5et al 2024, Fiori6 et al 2024 jne),

suur osa artiklitest ei räägi kuludest üldse, mõnel juhul on arvutatud palju selline integratsioon patsiendi

kohta maksab või on mainitud, et tõendused kulude kokkuhoiule on piiratud.

Järgmisel lehel on tabel 1, mis koondab artiklid, kus olid toodud tulemused uuringute tulemused sotsiaal-

ja tervishoiusüsteemide integreerimise rahalisele mõju kohta neljale efektiivsuse näitajale: haiglaravi

kestvus, välditavad EMO külastused, rehospitaliseerimine ja välditavad hospitaliseerimised. Enamus

efektinäitajaid ei ole statistiliselt olulised ehk leitud mõju ei ole tõendatud.

Lisan ka ühe süstemaatilise artikli7 (Rocs, Brentson et al 2020) , kus on hinnatud integreeritud süsteemi

mõju kogukuludele tervishoius (tegemist on väga erinevate integratsioonide kokkuvõtttega). Seal on leitud,

et kombineeritud tulemusena on kõikide tervishoiukulude kokkuhoid 5.6%, üle 12-kuu kestvate uuringute

puhul on kogukulude vähenemist näidatud umbes 13% võrra, kitsendades tulemusi vaid Euroopa

piirkonnale on kogukulude vähenemine 4.9% võrra, kontrollitud randomiseeritud uuringute puhul 0.07%

võrra (statistiliselt mitteoluline tulemus).

1 Anneli Taal. Väljatöötamiskavatsus Eesti tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi integreerimiseks. 2025. 2 OECE Healthcare Quality and Outcomes (HCQO) indicators 2022-23 Definitions definitions-of-health-care-quality- outcomes.pdf 3 Predicting Avoidable Emergency Department Visits Using the NHAMCS Dataset - PMC 4 The effects of integrated care: a systematic review of UK and international evidence - PubMed 5 Implementation and impact of integrated health and social care services: an umbrella review - PubMed 6 Advancing social care integration in health systems with community health workers: an implementation evaluation based in Bronx, New York - PubMed 7 Cost and effects of integrated care: a systematic literature review and meta-analysis - PMC

Tabel 1. Uuringute kokkuvõtted

Artikli nimi Uuringu riik, tüüp ja

suurus Haiglaravi kestvus Välditavad EMO külastused Rehospitaliseerimine

Välditavad

hospitaliseerimised

Tiozzo, Basso, Capodaglio, Schievano, Dotto, Avossa, Fedeli, Corti

Effectiveness of a community care management program for

multimorbid elderly patients with heart failure in the Veneto

Region. 2019

Itaalia, 330 patsienti

Vähenemine 33%. Täpseid

numbreid ja statistiline olulisus

pole välja toodud.

Vähenemine 39%. Täpseid numbreid ja

statistiline olulisus pole välja toodud.

Pacho, Domingo, Núñez, Lupón, Vela, Antoni Bayes-Genis An Early

Post-discharge Intervention Planned to Reduce 30-day Readmissions

in old and Frail Heart Failure Patients Remains Beneficial at 1 Year -

Revista Española de Cardiología (English Edition) 2019An Early Post-

discharge Intervention Planned to Reduce 30-day Readmissions in old and

Frail Heart Failure Patients Remains Beneficial at 1 Year - Revista Española de

Cardiología (English Edition)

Hispaania,

Sekkumisrühm n=1296,

võrreldud rahvastikuga

1 a jooksul sekkumisrühmal 32.1% vs

41.2% rahvastikul. P<0.001

Erinevus 22.6%

Vela E, Contel JC, Vila A jt. Impact of Integrating Social and Health

Home Care Services in Catalonia. 2025

Impact of Integrating Social and Health Home Care Services in

Catalonia: A Retrospective Cohort-Based Two-Year Study

Hispaania

Retrospektiivne kohort,

4381 juhtumit ja 13143

kontrolli

RR = 0.923 (0.905- 0.943)

!!Efekt vastupidine. Statistiliselt mitteoluline

RR=1.047 (0.977-1.121)

Statistiliselt mitteoluline

Wasan, Hayhoe, Cicec et al. The effects of community interventions

on unplanned healthcare use in patients with multimorbidity: a

systematic review 2024

Süstemaatiline

ülevaade 13 uuringust

USA, Itaalia, Kanada,

Singapur, Norra

Tulemused väga varieeruvad --

EMO külastuste vähenemist

0%–73% võrra sekkumisgrupis,

umbes poolte uuringute

tulemused ei ole statistiliselt

olulised.

Vaheraport PAIK 2022-2025 mõju-uuringu kohta Viljandi

3 kuu jooksul kontrollr-l 42

isikut 92 uuritavast, sekkumisr-l

37 isikut 99 uuritavast.

Sekkumisrühmal 17% vähem.

Statistiliselt mitteoluline

3 kuu jooksul kontrollr-l 92 uuritavast

23 rehosp, sekkumisr-l 99 uuritavast

kohta 23 p rehosp

Sekkumisrühmal 7% vähem.

Statistiliselt mitteoluline

Praktiline näide: psühhiaatrilise juhtumikorralduse analüüs

Aprillis 2023 käivitus teenus “Psühhiaatrilise juhtumi korraldamine”. Aasta 2025 alguses tegime

analüüsi, kus uurisime patsientide ravikulusid pool aastat enne ja peale juhtumikorraldusteenuse

algust ja lõppu (juhtumikorralduse aegne periood jäi analüüsidest kõrvale). Analüüsi võtsime ainult

isikud, keda oli võimalik pool aastat peale juhtumikorralduse lõppu jälgida (n= 2066). Peamised

tulemused:

• Noorte ja tööealiste hulgas paranes ligipääs eriarsti (psühhiaatri) abile, enne juhtumikorraldust

sai psühhiaatri arveid 63% ja peale 75% patsientidest.

• EMO arvete kogukulu langes – poole aasta jooksul enne juhtumikorralduse algust oli 1’996’835

€ ja poole aasta jooksul peale viimase juhtumikorralduse arve lõppu 1’555’396 €.

• Kõikide arvete kogukulu kohta poole aasta jooksul enne juhtumikorralduse algust oli 3’702’980

€ ja poole aasta jooksul peale viimase juhtumikorralduse arve lõppu 4’018’561 €.

Kokkuvõte: Patsiendid käisid peale juhtumikorraldust vähem EMOS, said parema ligipääsu

eriarstiabile, patsientide ravikulud tõusid (8,5% võrra).

Sihtrühm ja selle kirjeldus, käesolevate kulude ülevaade

VTKst jääb veidi ebaselgeks, kes on plaanitava sekkumise sihtrühm.

VTK, ptk 5.1: Muudatus mõjutab otseselt inimesi, kellel on samaaegselt tervise- ja sotsiaalvaldkonna

vajadused (sh kroonilised haiged, vaimse tervise probleemidega inimesed, hooldusvajadusega isikud,

terviseseisundi tõttu rehabilitatsiooniteenuseid vajavad inimesed). Rakendamise algfaasis puudutab

muudatus ca 10–15% rahvastikust. Kaudselt mõjutavad muudatused ka teenusesaajate lähedasi.

Lähtudes Viljandi PAIK projektist ja uuest alanud integratsiooniprojektist Ida-Virumaal ja toimunud

koosolekutelt saadud infoga, et peamine sihtrühm on vanuses 65-aastased ja vanemad inimesed, kellel

aastal 2023 olnud on 3 või enam kroonilist haigust. Kuna haiguste ja seisundite loetelu on ebaselge (ja

võib lisanduda ka isikuid noorematest vanuserühmadest), siis analüüsi võtan 65-aastased ja vanemad

ravikindlustatud isikud, kes kuuluvad mõnda perearsti nimistusse.

Selliseid isikuid oli 2024. aastal 263 425 (21% rahvastikust, VTKs olev sihtrühm 10–15% rahvastikust).

Prognoositavade kulude analüüsis teisendan selle VKTs oleva sihtrühma suuruse peale.

Haiglaravi kestus8

65-aastased ja vanemate hulgast sattus 2024. aastal statsionaarsele haiglaravile (välja on jäetud

onkoloogia, hematoloogia, kuulmisimplantatsioon, ülikallis ravi, organi siirdamised, järelravi,

mittekindlustatute raviteenused, pediaatria, psühhiaatria erialad ning kasvajate ja psühhiaatriliste

diagnoosidega arved) 39311 isikut (15% sihtrühmast), 53941 arvel on kirjas voodipäeva teenuseid.

Tabel. Haiglaravi arved, millel on peal voodipäeva teenus

Tabel. Haiglaravi arved ja maksumus

Tabel. Voodipäevade arvud, millest on ära jäetud intensiivravi päevad.

Välditav hospitaliseerimine9

Aastal 2024 sattus kirjeldatud eakate vanuserühmast statsionaarsele ravile välditava haiglaravi

diagnoosidega (diabeet E10–E15, hüpertoonia I10–I15, südamepuudulikkus I50, KOK J44, astma J45)

4133 inimest 4936 korda, kulu Tervisekassale 16’545’804 €.

Välditav EMO10

2024. aastal oli 65-aastaste ja vanemate seas kokku 48’615 rohelise ja sinise kategooria EMO visiiti

36’916 patsiendi kohta. Arvestamata EMOde valmisolekutasusid, oli raviarvete summa, mida

Tervisekassa tasus nende visiitide eest 15’816’918€.

Rehospitaliseerimine

Võtsin Tervisekassa raviarvete andmebaasist välja kõik 65aastaste ja vanemate seas aastal 2024

algavad statsionaarse haiglaravi arved (va kasvaja ja psühhiaatrilised diagnoosid, hematoloogia,

onkoloogia, organsiirdamise, ja dialüüsi eriala arved), millele eelnes 365 päeva jooksul statsionaarse

ravi arve lõpetamine sama diagnoosiga (vaatasin RHK-10 diagnoosi 3 esimest kohta).

8 Kõik teenused | Tervisekassa 9 Kõik teenused | Tervisekassa 10 EMO raviarved | Tervisekassa

Sellise statsionaarse ravi arveid oli saanud 9195 isikut, kokku 12 958 arvet. Nende arvete eest oli

Tervisekassa tasunud 50 milj € (50’063’522€).

Kõik tervishoiukulud

65-aastaste ja vanemate kõik ravikulud kokku11 aastal 2024 on kokku 612’134’891€.

Hinnang kulude muutusele

Arvestades, et kulud on arvutatud 21% rahvastiku pealt, aga sihtrühm on 10–15% rahvastikust, siis

tulemused on korrigeeritud tulemuse veerandi võrra väiksemaks.

Arvutus 1

Andmed on kirjanduses on vastukäivad, paljudel juhtudel on leitud efekt statistiliselt mitteoluline (mis

tähendab, et tegemist võib olla juhusliku leiuga). Välditava hospitaliseerimisekohta kohta kirjandust ei

leidnud, kasutan VTK mõjuhinnangus olnud eeldatavat muutust.

Rehospitaliseerimine (-22.6%) 8,4 milj € Välditav EMO (-73%) 8,6 milj € Välditav hospitaliseerimine (-50%) 11 milj € Haiglaravi kestus (1.5 päeva võrra , tavaravi päevad) 5 milj € Kulude vähenemine kokku aastas 33 milj €

Arvutus 2

Artikkel Rocks et al 2020 hindab, et eduka integratsiooni tagajärjel vähenevad tervishoiukulud kokku

5%. Praegusel juhul 22,5 milj € aastas.

Arvutus 3

Teen uuesti VTK mõjuhinnangus oleva arvutuse täpsustatud kuludega ja sealsete eeldatavate

muutusega.

Rehospitaliseerimised vähemalt 50% on esmatasandi poolt mõjutatavad, vähendame rehospitaliseerimiste arvu 25%

4,7 milj €

Haiglaravi vähendamine 1.5 päeva võrra päevale. Arvestame ainult "tavalisi voodipäevi", intensiivravi voodipäevi koduhaiglasse ei saa viia. Praegu on arve kohta 4.78 tavalist voodipäeva.

5,1 milj €

Välditavad EMO visiidid, vähenemine 20% 2,4 milj € Välditavad hospitaliseerimised, vähendame 50% 11 milj € Kulude vähenemine kokku aastas 23,2 milj €

Psühhiaatrilise juhtumikorralduse analüüsist on näha, et sekkumise lisamine tõstis lühiajalises vaates

koguravikulu 8% võrra, mis aasta 2024 kulude järgi oleks sekkumise sihtrühmal umbes 36,7 milj €

lisaks praegustele kuludele. Päris otse seda võtta ei saa, sest juhtumikorralduse analüüsi jälgimisaja

jooksul oli vanem vanuserühm veelgi vanemaks saanud ja vanemate inimeste ravikulud keskmiselt

tõusevad, lisaks oli tegemist lühiajalise jälgimisega (pool aastat).

11 Kõik teenused | Tervisekassa

Arvutused 1 ja 3 ei arvesta lisanduvat esmatasandi ja eriarstiabi kulu, arvutus 2 võtab kirjanduse

põhjal arvesse kõikide kulude muutuse. Seega arvestame arvutuses 2 toodud võimalikku 5%

kokkuhoidu, mis 2024. aasta hindade järgi on 22,5 milj € aastas.

VTK, ptk 5.2: Kokku on SRT eelarveks prognoositud 2027. aastal 23,59 mln €, 2028. aastal 27,97 mln

€, 2029. ja 2030. aastal 30,86 mln €.

Seega võib arvata, et loodetav kokkuhoid EMO ja haiglaravi kuludelt katab ära umbes 60%–75%

integratsiooniprojekti hinnast ja lisakulu on seega aastas umbes 7-10 milj € aastas.

Erinevused VTK lisana 2 esitatud mõjuhinnanguga12

• VTKs on sihtrühmana kirjeldatud umbes 10–15% rahvastikust. Mõjuanalüüs (VTK, lisa 2) on

tehtud 50-aastaste ja vanemate isikute kohta, keda on rahvastikust umbes 40%. Hinnatud

muutused kulus ei ole korrigeeritud sihtrühma suurusele. Integratsiooni kulutused on samas

esitatud sihtrühma kohta (10–15% elanikest).

• Avaandmetest ei ole võimalik kõiki andmeid kätte saada (näiteks rehospitaliseerimist, 65-

aastased ja vanemad EMO visiitide maksumust jms), seetõttu on kasutatud üldistusi.

• Arvestatud ei ole lisanduva esmatasandi tervishoiu kuluga, mis kaasneb suurenenud

esmatasandi kasutamisega.

Kokkuvõte

Integratsiooniprojektist oodatav teoreetiline, mitte väga tugeva tõendusega kokkuhoid ravikuludes

aasta 2024 kulude järgi on umbes 22,5 milj € aastas (alates integratsiooniprojekti rakendumisest

täismahus, 2028?).

Integratsiooniprojekti eeldatav eelarve VTK mõjuhinnangu järgi on 2027. aastal 24 mln €, 2028. aastal

28 mln €, 2029. ja 2030. aastal 31 mln €.

Seega toob integratsiooniprojekt Tervisekassale lisakulu aastal 2028. vähemalt 5 milj € aastas,

aastatel 2029–2030 vähemalt 8 milj € aastas. Kuna tõendus uuringute põhjal kulude kokkuhoiule

on nõrk, siis tõenäoliselt on kulud Tervisekassale oluliselt suuremad.

12 Annel Taal. Lisa 2 Valdkonnaülese koordinatsiooni teenuste kasutuselevõtu mõjuanalüüs. 2025

Pr Karmen Joller Teie 10.07.2025 nr 1.2-1/1834-1

Sotsiaalministeerium

[email protected] Meie 27.08.2025 nr 1.5-1/6974-1

Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamata jätmine

Lugupeetud minister

Tervisekassa tutvus Teie poolt kooskõlastamisele esitatud väljatöötamiskavatsuse Eesti tervishoiu

ja sotsiaalsüsteemi integreerimiseks materjalidega. Leiame, et sotsiaal- ja tervishoiu integratsioon

vajab põhjalikumat eeltööd. Jätame väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamata järgnevatel põhjustel.

Peame vajalikuks ja põhjendatuks luua ühtne tervishoiu- ja sotsiaalteenuste korraldamise süsteem,

mis hõlmab nii teenuste integreerimist kui ka selgelt määratletud rahastusmudeleid. Ühtne ja selge

määratlus tagab tõhusa koostöö tervise- ja sotsiaalvaldkonna erinevate osaliste vahel. Tervisekassa

ei saa nõustuda väljapakutud lahendustega, eelarvemõju ja ajaplaaniga ega pea otstarbekaks

TERVIKU kui uue juriidilise organisatsiooni loomist. Toetame olemasolevate struktuuride

tugevdamist ja tõhusamat koordineerimist, jättes samal ajal piisava paindlikkuse kohalike

vajadustega arvestamiseks.

Analüüsides Eesti tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi integreerimise väljatöötamise kavatsust (VTK),

toome välja järgnevad kommentaarid ja ettepanekud

Esimene ettepanek ja kommentaarid

Vajalik on olemasolevate maakondlike struktuuride integreerimine ja tugevdamine, et luua ühtne

tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi toimimine. Täiendava juhtimistasandi loomine ei ole põhjendatud.

TERVIKus loetletud ülesanded on juba praegu suures enamuses sätestatud rahvatervise seaduse

§10 lõikes (1), kus on toodud kohaliku omavalitsuse üksuste ühiselt täidetavad ülesanded.

Uue juriidilise isiku loomise asemel on otstarbekas tugevdada ja võimestada olemasolevat

maakondlikku koostöötasandit – omavalitsusliite (OVL). OVL on välja kujunenud struktuur, mille

kaudu tehakse maakondlikku koostööd ning millel on vastutus elanike tervisedenduse meetmete

rakendamise eest. OVL-i on kaasatud maakonna kõikide kohalike omavalitsuste juhid ning

organisatsioonis on olemas ka spetsialistide tugistruktuur: arendusjuht, rahvatervise spetsialist,

heaoluvaldkonna juht, haridusasutuste terviseedenduse spetsialist, terviseedendaja,

kommunikatsioonijuht, jurist ja raamatupidaja (täpne koosseis piirkonniti erinev). Ehk olemas on

kompetentne ja mitmekülgne meeskond, kes suudab kaasa aidata

VTKs toodud ülesannete täitmisele. Vastav lahendus on finantsiliselt vähem koormav, juba toimiv

ning võimaldab täita soovitavad eesmärgid.

Lisaks on OVL-i eestvedamisel kokku kutsutud maakondlikud tervise- ja turvalisuse nõukogud,

kuhu on kaasatud asutuste, omavalitsuste ja vabaühenduste esindajad. Näiteks Harjumaal osalevad

nõukogus ka Terviseameti ja Sotsiaalkindlustusameti esindajad. Samuti on OVL-il olemas

kontoripinnad, mida saab kasutada VTK-s nimetatud personali – näiteks TERVIKu juhi,

terviseedendaja, tervisejuhi või rehabilitatsiooniteenuste arendusjuhi töö korralduseks.

Peame mõistlikuks suunata ressursid olemasoleva tasandi tugevdamisse ja arendamisse. OVL-i

rolli laiendamine ja võimestamine aitaks täita nii heaolupiirkonna koostöökogu rolli strateegiliste

eesmärkide seadmisel kui ka VTKs seatud TERVIKu teisi ülesandeid.

Teine ettepanek ja kommentaarid

Ei ole otstarbekas panna igale maakonnale kohustust teostada iseseisvat andmeanalüüsi ja

andmelaudu, kuna kohalikul tasandil puuduvad selleks vajalikud teadmised ja võimekus. Vajame

riiklikult kogutud ja kokkulepitud andmetel põhinevaid riigi poolt koostatud andmelaudu, mis

arvestab maakondade eripäraga ja on maakondade strateegiliste otsuste jaoks kasutatavad. Ühtne

lahendus on garanteeritult ka majanduslikult mõistlikum lahend.

On vajalik kokku leppida riiklikul tasandil rahvatervishoiu-, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste

andmetel põhinevate juhtimislaudade koostamine, mis pakuvad heaolupiirkondadele strateegiliste

juhtimisotsuste tegemiseks vajalikke andmeid ja analüüse. Nende põhjal on võimalik koostada

maakondlikud heaoluprofiilid (senised rahvatervise juhtimislauad on koostanud Tervise Arengu

Instituut). Heaoluprofiilid loovad aluse valdkondade üleste integreeritud tegevuskavade

kujundamiseks. Tegevuskavades tuleb selgelt määratleda strateegilised eesmärgid, oodatavad

tulemused, rahastusallikad, vastutajad ja mõõdikud.

Selline ühtne ja andmepõhine lähenemine tagab parema otsustamise, tõhusama ressursside

kasutamise ning loob eeldused terviklikuks ja jätkusuutlikuks arenguks.

Kolmas ettepanek ja kommentaarid

Ebaselge on sotsiaalse iseloomuga rehabilitatsiooniteenuse (SRT) edasine korraldus Tervisekassa

ja TERVIKute kaudu. Meie hinnangul on ebaselguse kui ka saavutatava eesmärgi keerukuse tõttu

antud ajaraamis võimatu tähtajaks soovitud tulemust realiseerida.

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste liitmine Tervisekassa teenustega ei ole kavandatud eelarves

mahus, mis võimaldaks teenust pakkuda tänase tegeliku kasutuse määral. Lisaks on Tervisekassas

kulupõhised teenused hinnastatud ligikaudu 40% kõrgemalt kui Sotsiaalkindlustusametis. See

tähendab, et tekkivat eelarvepuudujääki peab Tervisekassa katma kas 1) teiste tervishoiuteenuste

arvelt või 2) pakkuma “rehabilitatsiooniteenust” väiksemas mahus. Näiteks osutati 2024. aastal

SRT raames 44 645 füsioteraapia individuaalteenust (60 min), mille kogumaksumus oli 1 401 861

eurot. Sama summa ja teenuse kestuse alusel saaks Tervisekassa hinnakirja järgi osutada 31 460

teenust. Seda on 13 185 individuaalteenust senisest vähem. Lisaks ei ole arvestatud asjaoluga, et

kui kaob vajadus puude määramise järele, võib teenuse saajate arv senisega võrreldes kasvada, mis

omakorda vähendab teenuse kättesaadavust inimese jaoks.

VTKs ei ole piisavalt arvestatud ajamahukusega, mis kaasneb sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse

üleminekuga uutele alustele. Selle tõttu on reaalne risk, et rehabilitatsiooniteenuste osutamine

katkeb täielikult.

Dokumendis on rõhutatud, et sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse senine korraldus läbi

Sotsiaalkindlustusameti lõppeb ning edaspidi hakkab teenust osutama Tervisekassa koostöös

TERVIKutega. See tähendab, et juba 2026. aasta jooksul peab igas maakonnas olema saavutatud

kokkulepe kohalike omavalitsuste, maakonnahaigla ja vähemalt 50% perearstinimistutega, mille

alusel luuakse eraldi juriidiline üksus ja moodustatakse TERVIKud. Viimased sõlmivad

maakondlikul tasandil lepingud sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse osutajatega.

Olulise süsteemimuudatusena hakkavad senised rehabilitatsiooniteenuse osutajad, kelle teenused

on tervishoiu iseloomuga, tegutsema tervishoiuteenuse osutajatena. See eeldab, et nad taotlevad

Terviseametilt vastava tegevusloa, mille alusel võib Tervisekassa sõlmida teenuseosutajatega ravi

rahastamise lepingud.

Oluline on tähelepanu juhtida, et Tervisekassa ei sõlmi lepinguid kõigi tervishoiuteenuse

osutajatega (vastavalt Ravikindlustuse seaduse §36 lõige 2). Tervisekassa sõlmib lepingud

tervishoiuteenuse osutajatega vastavalt Tervisekassa nõukogu poolt kinnitatud hindamise alustele

ja sõlmib hindamise alustele vastavate tervishoiuteenuse osutajatega lepingud vastavalt kehtivale

Tervisekassa juhatuse otsusele (n-ö lepingu sõlmimise kord). Tervisekassal on vaja planeerida

tervishoiuteenuste eelarvet. Tervisekassal tuleb ka tagada järjepidev tervishoiuteenuse osutajatega

lepingu sõlmimise protsess. Tervisekassal on planeeritud uute partneritega taotluste läbi vaatamine

ravi rahastamise lepingu sõlmimiseks üks kord aastas. See tähendab, et järgmine taotluste

menetlemise tähtpäev on suure tõenäosusega 15.oktoober 2026 ning uute partneritega (kes

vastavad hindamise alustes toodud tingimustele) algavad lepingud 01.01.2027. Sellest järgmine

taotluste esitamise tähtpäev on 15.oktoober 2027 ning sellest järgmine uute partneritega lepingu

algus 01.01.2028.

VTK-st võib järeldada, et edaspidi hakkavad inimesi rehabilitatsiooniteenusele suunama

perearstid. See eeldab perearstide täiendavat koolitust ja teadlikkuse suurendamist sotsiaal- kui ka

rehabilitatsiooniteenuste olemusest ja sisust, et vältida olukorda, kus suunamisprotsess ise muutub

kitsaskohaks.

Juhime tähelepanu, et sotsiaalse rehabilitatsiooni (SRT) ületoomine Tervisekassa alla ei ole pelgalt

halduslik muudatus, vaid sisuliselt paradigmat muutev otsus. Praegu on tegemist sotsiaalteenusega,

mida reguleerib sotsiaalhoolekande seadus ning mille eesmärk on toetada inimese sotsiaalset

toimetulekut. Kui teenus tuua üle Tervisekassa alla, muutuks see olemuselt tervishoiuteenuseks,

millele kehtivad tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevad nõuded ja regulatsioonid.

Seetõttu ei saa rääkida olemasoleva teenuse „ületoomisest“, vaid uue tervishoiuteenuse loomisest

ja eesmärkide ümbermõtestamist.

Selleks, et senised rehabilitatsiooniteenuse saajad ei jääks vajalikust abist ilma ning kõigil osalistel

säiliks terviklik ülevaade teenuste osutamisest, peame oluliseks käsitleda sotsiaalse

rehabilitatsiooni korralduse muutust uue teenusmudeli loomisena tervishoiusüsteemi, mitte teenuse

üleviimisena. Sellise muudatuse eeldus on see, et uus teenusmudel põhineb terviklikul õiguslikul

ja andmelisel raamistikul. Seetõttu saab seda praktiliselt rakendada alles pärast vajalike

andmebaaside testimist ja lõplikku valmimist, s.t alates 2029. aastast. Sotsiaalteenuse

tervishoiuteenuseks ümber kujundamine peab aga käima selliselt, et on üleminekuperiood, kus uus

süsteem on valmis kasutamiseks, ent vana süsteem on veel kasutusel.

Neljas ettepanek ja kommentaarid

Tervisekassa hinnangul ei ole reformi teostamiseks vajaminevad IT arendustööd piisava

põhjalikkusega planeeritud.

Integreeritud teenuste osutamiseks on hädavajalik valdkondade ülene ühine hindamisvahend ning

heaoluplaan, mis tagaks kõikidele osaliste ühise info osutatud teenuste kohta. Ainuüksi tervise- ja

heaolu plaan ei täida aga Tervisekassa hinnangul kõiki vajalike funktsionaalsusi. Kõikidel

varasematel SRT teenuseosutajatel, kes edaspidi pakuvad tervishoiuteenuseid, on vaja kasutusele

võtta tervise infosüsteemiga liidestatud tarkvara. Tõenäoliselt on vajalik ka TERVIKU ülejäänud

tänastele SRT partneritele teenustele suunamise ja kasutamise korraldused eraldi dokumenteerida.

Seetõttu teeme ettepaneku uurida tervise infosüsteemiga liidestunud tarkvara haldajatelt sisendit,

kui kulukas ja milliseid täiendusi vajab liidestus selleks, et uue kategooriaga tervishoiutöötajaid

süsteemi sisestada. Vajalik on ka teada, milliseid uusi funktsionaalsusi uued tervishoiutöötajad

(ehk varasemad sotsiaalteenuse osutajad) vajavad, et infosüsteemi oleks üldse võimalik kohandada

sobivaks uuele tervishoiutöötajate kategooriale.

Viies ettepanek ja kommentaarid

Valdkondadeülese koordinatsiooni teenuse kuluefektiivsuse arvutused on meelevaldsed ja ei too

näidatud 50 milj € kokkuhoidu tervishoius.

Sotsiaalsüsteemi ja tervishoiusüsteemi integreerimisel on kulude kokkuhoiu teaduslik tõendus

kasin. Kirjanduse põhjal hoitakse integratsiooni tulemusena kokku EMO tööaega, samas suureneb

esmatasandi ja ka eriarstiabi koormus, patsientide tajutav rahulolu suureneb. Samale viitavad ka

Eestis läbiviidud analüüsid, kus tööle on võetud erinevate valdkondades juhtumikorraldaja. Kõige

optimistlikuma prognoosi kohaselt võib kokkuhoid ravikuludelt olla aastas 5%, mis 65. aastate

sihtrühma arvestades on umbes 22,5 milj € aastas. Tegu on arvutusliku kokkuhoiuga, mis ei sisalda

integratsiooni loomiseks ja üleval hoidmiseks tehtud kulutusi, mille kaasnev mõju avaldub

muutuste käivitamisest mitme aasta pärast. Tõenäoliselt on reaalne kokkuhoid infosüsteemi

arenduste ning uute süsteemide üleval hoidmise kulu tõttu oluliselt väiksem.

Integratsiooniprojekti elluviimiseks eeldatav eelarve VTK mõjuhinnangu järgi on 2027. aastal 24

mln €, 2028. aastal 28 mln €, 2029. ja 2030. aastal 31 mln €.

Seega toob integratsiooniprojekt Tervisekassale lisakulu aastal 2028. vähemalt 5 milj €

aastas, aastatel 2029–2030 vähemalt 8 milj € aastas. Kuna tõendus uuringute põhjal kulude

kokkuhoiule on nõrk, siis tõenäoliselt on kulud Tervisekassale oluliselt suuremad. ¹

Kuues ettepanek ja kommentaarid

Integratsiooni keskmes on tervisejuhi teenuse loomine, mille olemus on ebaselge. Kokku on

leppimata tervisejuhi teenuse sihtgrupp ja teenuse osutaja baaspädevus.

Tervishoiuteenuste loetelu komisjon arutas 2025. aasta augustis Eesti Perearstide Seltsi esitatud

tervisejuhi taotlust ning leidis, et teaduskirjanduse alusel on tõendus tervisejuhi teenusele piiratud.

Tervisejuhi rolli nähakse eelkõige koordineerimisteenusena, mis paikneb sotsiaal- ja

tervishoiusüsteemi piiril ning mille rahastamine ei peaks täielikult tulema Tervisekassa eelarvest.

___________________

¹ Lisa 1 - mõjuhinnang lisatud eelnõu kooskõlastamata jätmise lisana

Komisjon nõustus, et tegemist on olulise ettepanekuga, kuid tervisejuhi teenuse tervishoiu teenuste

loetellu lisamiseks on vaja ära oodata sarnase teenuse katseprojektide Viljandi PAIK ja Ida-Viru

integratsiooniprojekti tulemused. Nende põhjal saab teha järeldused tervisejuhi rolli piisava

tõenduspõhisuse osas. Komisjon rõhutas vajadust leppida selgelt kokku tervisejuhi töökorraldus,

sihtrühm kellele teenust osutatakse ja mitme perearsti nimistu kohta tervisejuht tööle rakendatakse.

Teeme ettepaneku komisjoni poolt nimetatud asjaolud minimaalselt eelnõus välja tuua, et vältida

pikaaegset segadust ning frustratsiooni ebavõrdsest lähenemisest võrdsetes olukordades.

Seitsmes ettepanek ja kommentaarid

VTK-ga antakse Tervisekassale täiendavad ülesanded, millega ei ole VTK-s märgitud eelarves

arvestatud.

Tervisekassale laieneb 1) kohustus osaleda heaolupiirkondade koostöökogudes kõikides

maakondades. Lisaks peab Tervisekassa 2) sõlmima lepingud TERVIKutega, 3) koostama

maakondadele andmepõhised töölauad, 4) töötama välja asjakohased mõõdikud, 5) jälgima nende

täitmist ning 6) teostama lepingute täitmise üle järelevalvet. Täiendava ülesandena 7) vastutab

Tervisekassa heaoluplaani IT-arenduse ja 8) süsteemi ülalpidamise eest, mis on eelduseks

valdkondadeülese infovahetuse toimimisele ja tõhusale koostööle.

Nende ülesannete täitmine eeldab Tervisekassas täiendavate ametikohtade loomist, sealhulgas

teenusejuhi, partnersuhete koordinaatori, IT-arenduse spetsialisti, järelevalve eksperdi, analüütiku,

raamatupidaja ja juristi töökohti. Kokku on selleks vajalik minimaalselt viie täiendava töökoha

loomine, mille eeldatav kulu on ligikaudu 350 000 € aastas. VTK eelarves ei ole selleks ressursse

ette nähtud. Asjaolu, et sellises koguses tegevusi suudab täita ära vaid 5 töötajat, on kusjuures

äärmiselt optimistlik vaade ja sõltub sellest, millisel määral on IT-arendusi võimalik sisse osta ja

millisel määral peab tegevusi tegema Tervisekassa. Niisamuti on juristi ametikoha vajalikkus

sõltuv sellest, kui konkreetne on eelnõu. Praeguse eelnõu ebaselguse astmes ei ole reaalne, et vaid

üks jurist suudab ära hallata kogu ebaselgust, mis jääb õhku igasse maakonda.

Kaheksas ettepanek ja kommentaarid

Tervisekassa hinnangul on TERVIK-ute loomise ja käigushoidmise kulud märkimisväärsed ning

nende katmine peab olema eelnevalt kavandatud. Kulud koosnevad peamiselt kahest

komponendist:

(1) tööjõukuludest tegevjuhtide (15 ametikohta), tervisejuhtide (164 ametikohta) ja

rehabilitatsiooni tervisejuhtide (67 ametikohta) palgafondist;

(2) tegevuskuludest nii TERVIK-u tugistruktuuri kontori kuludest (büroo, IT, side, koolitused

jms) kui ka iga tervisejuhi individuaalse töökoha ülalpidamisest (transport, rent, kommunaalid

jms). Prognoosi kohaselt on Tervisekassa aastane kogukulu TERVIK-ute käigushoidmiseks

2027. ja 2028. aastal ca 12,7 miljonit eurot, kasvades alates 2029. aastast 13,2 miljoni euroni ning

jõudes 2031. aastaks ca 13,6 miljoni euroni. Seetõttu peab lõpliku lahenduse kujundamisel olema

selge ja läbipaistev rahastusmudel, mis väldib olukorda, kus Tervisekassa peab reformi

elluviimist rahastama oma põhitegevuse arvelt (halvendades selle läbi teiste teenuste

kättesaadavust ning kvaliteeti). Toodud kuluprognoosid on koostatud Tervisekassa parima

teadmise juures, arvestades VTK esitamise hetkeinfot. ²

___________________________

² Lisana on juurde pandud Tervisekassa eelarve mõju tabelina

Mööname, et aruteludes Sotsiaalministeeriumiga on varasemalt käsitletud numbrid erinenud, mis

omakorda viitab planeeritud muutuse ebapiisavale ettevalmistusele ja ebaselgusele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Rain Laane

juhatuse esimees

Lisad:

Lisa 1: mõjuhinnang

Lisa 2: mõju Tervisekassa eelarvele (tabelina)

Matis Rüütel

[email protected]

Pille Soome

[email protected]