Tagasiside

Pr Karmen Joller Teie 11.07.2025 nr 1.2-1/18351

Sotsiaalministeerium

[email protected] Meie 27.08.2025 nr 1.5-1/6968-1

Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamata

jätmine

Lugupeetud minister

Tervisekassa tutvus Teie poolt kooskõlastamisele esitatud sotsiaalhoolekande seaduse,

ravikindlustuse seaduse ja meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise

kavatsuse (abivahendite ja meditsiiniseadmete integreerimine) materjalidega ning jätame

väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamata alljärgnevatel põhjustel.

1) Väljatöötamiskavatsuses (VTK) ei ole arvestatud riskiga, et abivahendite üleviimine

meditsiiniseadmete süsteemi võib lõhkuda senise toimimismudeli ning viia

meditsiiniliselt põhjendamata toodete hüvitamiseni. Abivahendite lisamine

meditsiiniseadmete süsteemi toob kaasa olulise riski, sest paljud abivahendid ei vasta

meditsiiniseadme definitsioonile ega tõenduspõhistele nõuetele (nt meditsiiniline- ja

kulutõhusus, vastavus EL regulatsioonile). Erinevalt meditsiiniseadmetest puudub

abivahendite puhul selge õigusraamistik ja hindamismehhanismid. See võib viia

meditsiiniliselt põhjendamata toodete hüvitamiseni ning rahaliste vahendite

mitteotstarbeka kasutuseni. Ühtlasi kaasneb risk lõhkuda praegune meditsiiniseadmete

süsteemi loogika ja toimivus, mis põhineb tõendus- ja kulutõhususpõhistel otsustel.

Üleviimise eelduseks peaks olema tagatud abivahendite samaväärne regulatiivne selgus ja

kvaliteedikontroll.

2) VTK-s ei ole arvestatud, et suur osa sotsiaalsüsteemis kasutatavatest abivahenditest

ei ole täna registreeritud meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogus (MSA),

kuigi selline kohustus tuleneb juba praegu sotsiaalhoolekande seadusest (§ 55 lg 4).

See tähendab, et avalikkusel puudub täpne ülevaade turul müüdavatest toodetest.

Kavandatava muudatuse kohaselt peavad ettevõtted abivahendid MSA-s registreerima, mis

suurendab ajutiselt ettevõtete halduskoormust, kuid sisuliselt ei ole tegemist uue nõudega,

vaid olemasoleva kohustuse senisest märgatavalt tugevama jõustamisega. Seni ei ole SKA

registreerimiskohustuse täitmist süsteemselt kontrollinud ega piiranud registreerimata

toodete hüvitamist, mistõttu on täitmata kohustuse tagajärjed jäetud lahendamata. VTK-st

peab selgelt nähtuma, et Tervisekassa meditsiiniseadmete süsteemi ülesandeks ei saa olla

SKA poolt seni täitmata jäänud kohustuste tagantjärgi realiseerimine ega sellest tulenevate

lisakulude kandmine. Abivahendite üle toomise eelduseks peaks olema, et kõik turul olevad

ja hüvitamisele kuuluvad abivahendid on nõuetekohaselt MSA-s registreeritud või et

registreerimisega seotud kulude katmisele on leitud eraldi lahendus. Arvestades, et

ettevõtetel on olnud registreerimiskohustuse täitmiseks aega alates 2016. aastast, ei ole

põhjendatud meditsiiniseadmete süsteemis muudatusi teha selleks, et kompenseerida SKA

poolt varasemalt täitmata jäetud nõudeid.

3) Tervisekassa IT-arenduste kulude ebakindlus seoses abivahendite üle toomisega.

Abivahendite ülevõtmisega Tervisekassa süsteemi kaasnevad täiendavad IT-arendused,

eelkõige üüriteenuse ja retseptikeskuse liidestamise osas. VTK-s on hinnatud arenduse

maht minimaalselt 300 töötundi, kuid tegelikud kulud selguvad alles töö käigus.

Arendustöö ulatus võib mitmekordistuda, kuna lisanduvad täiendavad tegevused

retseptikeskuses, sh retseptide ja meditsiiniseadmete kaartide haldus ja info vahetamine.

Märgime, et strateegiliselt liigume Tervisekassas aga ühtse IT-süsteemi poole, mis lähiajal

hakkab asendama retseptikeskust ja selle funktsionaalsust pakkudes juurde ka sobilikku

kasutajaliidest – seetõttu võivad praegused kulud mitmekordistuda. Hetkel puudub

mehhanism kulude prognoosimiseks ja kontrollimiseks, mis suurendab rahalisi riske ja

eelarve ebakindlust.

4) Ei ole analüüsitud täiendava ravimi- ja meditsiiniseadme hüvitisega (TRMH)

kaasnevaid reaalseid lisakulusid, mis arvestaks nii ravimite, meditsiiniseadmete kui

ka abivahendite kasutamise statistikat. Täiendavat ravimi- ja meditsiiniseadme hüvitist

saavad kindlustatud, kes tasuvad soodusretseptidega ravimite ja meditsiiniseadmete eest

kalendriaastas vähemalt 100 eurot vältimatut omaosalust. Abivahendite üle toomisega

Tervisekassasse on kavas võtta hüvitise arvutuse aluseks lisaks ravimitele ja

meditsiiniseadmetele ka abivahendite vältimatu omaosaluse kulud. VTK-s on kirjas, et

tuleb tagada TRMH laiendamisega abivahenditele lisanduvate omaosaluse kulude katmine,

vähemalt osaliselt, arvestades süsteemide koosmõjus tekkivaid kulusid. Samas jääb

ebaselgeks, kuidas arvutustes eristatakse, milline kulu tekkis just abivahendite

lisandumisest ja milline muudel põhjustel. Tegemist on olulise puudujäägiga, kuna

metoodiline kirjeldus kulude päritolu eristamise, arvestusloogika ja andmevoogude kohta

on VTK-st puudu, mistõttu ei ole võimalik hinnata abivahenditest tuleneva kulu tegelikku

mõju TRMH eelarvele, mis täna kaetakse täies ulatuses ravimite eelarvest. Samas ei selgu

VTK-st üheselt, kuidas kaetakse ravimieelarvele tekkiv lisakulu.

Lahendusettepanek: 2026. aastal makstakse täiendavat ravimihüvitist jätkuvalt ainult

ravimite ja meditsiiniseadmete eest. 2026. aasta jooksul tekkinud TRMH kulud võetakse

aluseks võrdlusbaasina ning alates 2027. aastast kompenseeritakse TRMH-s need kulud,

mis ületavad vastava aasta eelarvet. Selline lahendus tagaks, et ravimite eelarvet ei

koormata põhjendamatult. Eesmärk on, et eelarve oleks prognoositav.

5) Abivahendite üle toomisega seotud eelarve katmise mehhanism ei ole VTK-s piisavalt

selgitatud, et tagada kõigi lisanduvate kohustuste (abivahendite, tööjõu- ja IT-kulude)

täielik rahastamine ning käsitleda võimalikku ülejääki või puudujääki. VTK-s on

kirjeldatud, et abivahendite kulude katteks eraldatakse Tervisekassale sihtotstarbeline

toetus, sh IT-arenduste ja personalikulude rahastamine. Samas jääb ebaselgeks, kuidas

tagatakse kõigi üle tulnud kohustuste täies mahus katmine (sh näiteks TRMH kohaldamise

laiendamisega abivahenditele kaasnev lisakulu). Lisaks jääb selgusetuks, millistest

eelarvetest hüvitatakse tulevikus meditsiiniseadmete süsteemi uued abivahendid, mida

SKA seni ei ole kompenseerinud. Puudub selge ülevaade, mis määratleks, kuidas käsitleda

kalendriaasta jooksul tekkinud eelarve ülejääki või, vastupidi, puudujääki – näiteks

olukorras, kus eraldatud vahenditest ei piisa tegelike kulude katmiseks. Ilma selge

regulatsiooni ja mehhanismita on risk, et osa kuludest jääb Tervisekassa kanda.

6) Ettevõtetele võivad tekkivad lisakulud müügiprogrammide kohandamisel

Tervisekassa süsteemiga, mis toovad kaasa täiendavad investeeringud ja

topeltarenduse. Muudatusest tulenevalt on oluliselt mõjutatud ettevõtted, kes ei ole

Tervisekassa müügipartnerid ja peavad sõlmima uued müügilepingud ning kohandama oma

süsteeme uueks toimimisloogikaks. Paljud ettevõtted on juba teinud suuri investeeringuid

SKAIS-iga liidestuste ja andmebaaside arendamisse ning neil on õigustatud ootus

arendatud teenuste pikemaajaliseks kasutamiseks. Tervisekassa neid kulutusi ettevõtetele

ei hüvita. Lisaks võib tekkida vajadus teha täiendavaid arendusi, et liidestuda Tervisekassa

süsteemidega, mis suurendab topeltarenduse riski. Praeguses situatsioonis jaguneb sektor

kaheks: ettevõtted, kes kasutavad MISP-i ja kellel on üldjuhul väiksemad müügimahud,

ning ettevõtted, kes on oma andmebaasi arendanud SKAIS-liidestuse jaoks ja peavad nüüd

täiendavalt kohandama süsteeme Tervisekassa lahenduse jaoks. Selline olukord toob

ettevõtetele kaasa lisakulusid ja töömahu kasvu, mis on efektiivsuse seisukohalt

ebaotstarbekas ning mis omakorda võib kaasa tuua abivahendite hinnatõusu.

7) VTK-s ei ole arvestatud esimesele integratsioonietapile eelnevalt tekkivaid

personalikulusid ja pädeva personali varasemat kaasamist. Tervisekassa hinnangul

peaks personali kaasamisel arvestatama ka spetsialistide valdkonda sisseelamisaega ja

spetsialistide koolitamist, mistõttu tekib täiendava tööjõu vajadus juba 2026. aasta algusest

ettevalmistustööde teostamisel ja inimeste väljaõppel. VTK-s on toodud järgnev:

Tööjõukasvuga seotud eelarvevajaduse katmiseks tagatakse Tervisekassale SKA

tööjõueelarve vahendite ületoomine, mida on võimalik kõige varem teha 2026. aastal, kui

koostatakse riigieelarve strateegiat 2027–2030. a, mis tähendaks muudatusi tööjõu

eelarves alates 2027. aastast. Samas esialgse plaani kohaselt peaksid esimesed abivahendid

Tervisekassale üle tulema juba 2027. aasta algusest. Märgime, et ületoomine eeldab juba

varasemalt inimeste koolitamist ning pole välistatud ka retseptikeskuse arendustööd. Seega

pole sellises ajavahemikus planeeritud integratsioon ilma täiendava tööjõuga arvestamata

reaalselt teostatav, ilma, et olemasolevad töövoog ja -ülesanded ei kannataks.

8) Rahastamise jätkusuutlikkus ja kulurisk. VTK alahindab üleviimise tegelikku

maksumust, tuues eeldusliku summana kolmandas etapis 30,4 miljonit eurot, samas kui

Tervisekassa hinnangul ulatub tegelik lisakulu üle 40 miljoni euro. Probleem ei seisne

üksnes tööjõu- ja arenduskulude alarahastamises, vaid ka rahastamismudeli ebastabiilsuses

- puudub mehhanism, mis kataks ootamatud lisakulud ning tagaks pikaajalise

jätkusuutlikkuse olukorras, kus kulubaas võib oluliselt kasvada (nt TRMH laiendamisel

abivahenditele või IT-arenduste mahu mitmekordistumisel). Samuti ei ole hetkel ette

nähtud, kuidas rahastada tulevikus uute abivahendite lisandumist või TRMH laienemist,

mis muudab pikaajalise prognoosi veelgi ebakindlamaks. Lisaks kujutab endast ohtu

süsteemne risk – kui rahastust ei jätku, võib tekkida vajadus kärpida teenuse mahtu või

kvaliteeti, mis otseselt mõjutab nii patsiente kui ka turul tegutsevaid ettevõtteid.

Probleemiks on ka pikema vaate puudumine - kulusid käsitletakse projektipõhiselt, kuid

puudub terviklik lahendus, kuidas Tervisekassa neid pikaajaliselt eelarves katab.

Meditsiiniseadmete hinnaregulatsiooni lahendusvõimaluste osas pooldame I varianti, mille

kohaselt RaKS-is täpsustatakse, et meditsiiniseadme müüja (sh apteek) võib meditsiiniseadme

Tervisekassa soodustusega müügil rakendada jaemüügihinda, mis ei ületa hinnakokkuleppehinda

ehk maksimaalset jaemüügihinda. Antud varianti puhul kohalduks viidatud nõue kõigile ühiselt. II

variandiga kaasnev apteekidega (ligi 500 apteeki) täiendav lepingu sõlmimine ja haldus toob

Tervisekassa hinnangul kaasa ebaproportsionaalse halduskoormuse nii apteekidele endile kui ka

Tervisekassale.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Rain Laane

juhatuse esimees

[Koostaja nimi]koostaja [tel nr]

[e-post]

Aigi Veber

[email protected]