| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-1/1835-2 |
| Registreeritud | 28.08.2025 |
| Sünkroonitud | 29.08.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-1 Õigusaktide kontseptsioonid, mõjude analüüsid ja väljatöötamiskavatsused (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.2-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Tervisekassa |
| Saabumis/saatmisviis | Tervisekassa |
| Vastutaja | Kadri Mets (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Pr Karmen Joller Teie 11.07.2025 nr 1.2-1/18351
Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie 27.08.2025 nr 1.5-1/6968-1
Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamata
jätmine
Lugupeetud minister
Tervisekassa tutvus Teie poolt kooskõlastamisele esitatud sotsiaalhoolekande seaduse,
ravikindlustuse seaduse ja meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise
kavatsuse (abivahendite ja meditsiiniseadmete integreerimine) materjalidega ning jätame
väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamata alljärgnevatel põhjustel.
1) Väljatöötamiskavatsuses (VTK) ei ole arvestatud riskiga, et abivahendite üleviimine
meditsiiniseadmete süsteemi võib lõhkuda senise toimimismudeli ning viia
meditsiiniliselt põhjendamata toodete hüvitamiseni. Abivahendite lisamine
meditsiiniseadmete süsteemi toob kaasa olulise riski, sest paljud abivahendid ei vasta
meditsiiniseadme definitsioonile ega tõenduspõhistele nõuetele (nt meditsiiniline- ja
kulutõhusus, vastavus EL regulatsioonile). Erinevalt meditsiiniseadmetest puudub
abivahendite puhul selge õigusraamistik ja hindamismehhanismid. See võib viia
meditsiiniliselt põhjendamata toodete hüvitamiseni ning rahaliste vahendite
mitteotstarbeka kasutuseni. Ühtlasi kaasneb risk lõhkuda praegune meditsiiniseadmete
süsteemi loogika ja toimivus, mis põhineb tõendus- ja kulutõhususpõhistel otsustel.
Üleviimise eelduseks peaks olema tagatud abivahendite samaväärne regulatiivne selgus ja
kvaliteedikontroll.
2) VTK-s ei ole arvestatud, et suur osa sotsiaalsüsteemis kasutatavatest abivahenditest
ei ole täna registreeritud meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogus (MSA),
kuigi selline kohustus tuleneb juba praegu sotsiaalhoolekande seadusest (§ 55 lg 4).
See tähendab, et avalikkusel puudub täpne ülevaade turul müüdavatest toodetest.
Kavandatava muudatuse kohaselt peavad ettevõtted abivahendid MSA-s registreerima, mis
suurendab ajutiselt ettevõtete halduskoormust, kuid sisuliselt ei ole tegemist uue nõudega,
vaid olemasoleva kohustuse senisest märgatavalt tugevama jõustamisega. Seni ei ole SKA
registreerimiskohustuse täitmist süsteemselt kontrollinud ega piiranud registreerimata
toodete hüvitamist, mistõttu on täitmata kohustuse tagajärjed jäetud lahendamata. VTK-st
peab selgelt nähtuma, et Tervisekassa meditsiiniseadmete süsteemi ülesandeks ei saa olla
SKA poolt seni täitmata jäänud kohustuste tagantjärgi realiseerimine ega sellest tulenevate
lisakulude kandmine. Abivahendite üle toomise eelduseks peaks olema, et kõik turul olevad
ja hüvitamisele kuuluvad abivahendid on nõuetekohaselt MSA-s registreeritud või et
registreerimisega seotud kulude katmisele on leitud eraldi lahendus. Arvestades, et
ettevõtetel on olnud registreerimiskohustuse täitmiseks aega alates 2016. aastast, ei ole
põhjendatud meditsiiniseadmete süsteemis muudatusi teha selleks, et kompenseerida SKA
poolt varasemalt täitmata jäetud nõudeid.
3) Tervisekassa IT-arenduste kulude ebakindlus seoses abivahendite üle toomisega.
Abivahendite ülevõtmisega Tervisekassa süsteemi kaasnevad täiendavad IT-arendused,
eelkõige üüriteenuse ja retseptikeskuse liidestamise osas. VTK-s on hinnatud arenduse
maht minimaalselt 300 töötundi, kuid tegelikud kulud selguvad alles töö käigus.
Arendustöö ulatus võib mitmekordistuda, kuna lisanduvad täiendavad tegevused
retseptikeskuses, sh retseptide ja meditsiiniseadmete kaartide haldus ja info vahetamine.
Märgime, et strateegiliselt liigume Tervisekassas aga ühtse IT-süsteemi poole, mis lähiajal
hakkab asendama retseptikeskust ja selle funktsionaalsust pakkudes juurde ka sobilikku
kasutajaliidest – seetõttu võivad praegused kulud mitmekordistuda. Hetkel puudub
mehhanism kulude prognoosimiseks ja kontrollimiseks, mis suurendab rahalisi riske ja
eelarve ebakindlust.
4) Ei ole analüüsitud täiendava ravimi- ja meditsiiniseadme hüvitisega (TRMH)
kaasnevaid reaalseid lisakulusid, mis arvestaks nii ravimite, meditsiiniseadmete kui
ka abivahendite kasutamise statistikat. Täiendavat ravimi- ja meditsiiniseadme hüvitist
saavad kindlustatud, kes tasuvad soodusretseptidega ravimite ja meditsiiniseadmete eest
kalendriaastas vähemalt 100 eurot vältimatut omaosalust. Abivahendite üle toomisega
Tervisekassasse on kavas võtta hüvitise arvutuse aluseks lisaks ravimitele ja
meditsiiniseadmetele ka abivahendite vältimatu omaosaluse kulud. VTK-s on kirjas, et
tuleb tagada TRMH laiendamisega abivahenditele lisanduvate omaosaluse kulude katmine,
vähemalt osaliselt, arvestades süsteemide koosmõjus tekkivaid kulusid. Samas jääb
ebaselgeks, kuidas arvutustes eristatakse, milline kulu tekkis just abivahendite
lisandumisest ja milline muudel põhjustel. Tegemist on olulise puudujäägiga, kuna
metoodiline kirjeldus kulude päritolu eristamise, arvestusloogika ja andmevoogude kohta
on VTK-st puudu, mistõttu ei ole võimalik hinnata abivahenditest tuleneva kulu tegelikku
mõju TRMH eelarvele, mis täna kaetakse täies ulatuses ravimite eelarvest. Samas ei selgu
VTK-st üheselt, kuidas kaetakse ravimieelarvele tekkiv lisakulu.
Lahendusettepanek: 2026. aastal makstakse täiendavat ravimihüvitist jätkuvalt ainult
ravimite ja meditsiiniseadmete eest. 2026. aasta jooksul tekkinud TRMH kulud võetakse
aluseks võrdlusbaasina ning alates 2027. aastast kompenseeritakse TRMH-s need kulud,
mis ületavad vastava aasta eelarvet. Selline lahendus tagaks, et ravimite eelarvet ei
koormata põhjendamatult. Eesmärk on, et eelarve oleks prognoositav.
5) Abivahendite üle toomisega seotud eelarve katmise mehhanism ei ole VTK-s piisavalt
selgitatud, et tagada kõigi lisanduvate kohustuste (abivahendite, tööjõu- ja IT-kulude)
täielik rahastamine ning käsitleda võimalikku ülejääki või puudujääki. VTK-s on
kirjeldatud, et abivahendite kulude katteks eraldatakse Tervisekassale sihtotstarbeline
toetus, sh IT-arenduste ja personalikulude rahastamine. Samas jääb ebaselgeks, kuidas
tagatakse kõigi üle tulnud kohustuste täies mahus katmine (sh näiteks TRMH kohaldamise
laiendamisega abivahenditele kaasnev lisakulu). Lisaks jääb selgusetuks, millistest
eelarvetest hüvitatakse tulevikus meditsiiniseadmete süsteemi uued abivahendid, mida
SKA seni ei ole kompenseerinud. Puudub selge ülevaade, mis määratleks, kuidas käsitleda
kalendriaasta jooksul tekkinud eelarve ülejääki või, vastupidi, puudujääki – näiteks
olukorras, kus eraldatud vahenditest ei piisa tegelike kulude katmiseks. Ilma selge
regulatsiooni ja mehhanismita on risk, et osa kuludest jääb Tervisekassa kanda.
6) Ettevõtetele võivad tekkivad lisakulud müügiprogrammide kohandamisel
Tervisekassa süsteemiga, mis toovad kaasa täiendavad investeeringud ja
topeltarenduse. Muudatusest tulenevalt on oluliselt mõjutatud ettevõtted, kes ei ole
Tervisekassa müügipartnerid ja peavad sõlmima uued müügilepingud ning kohandama oma
süsteeme uueks toimimisloogikaks. Paljud ettevõtted on juba teinud suuri investeeringuid
SKAIS-iga liidestuste ja andmebaaside arendamisse ning neil on õigustatud ootus
arendatud teenuste pikemaajaliseks kasutamiseks. Tervisekassa neid kulutusi ettevõtetele
ei hüvita. Lisaks võib tekkida vajadus teha täiendavaid arendusi, et liidestuda Tervisekassa
süsteemidega, mis suurendab topeltarenduse riski. Praeguses situatsioonis jaguneb sektor
kaheks: ettevõtted, kes kasutavad MISP-i ja kellel on üldjuhul väiksemad müügimahud,
ning ettevõtted, kes on oma andmebaasi arendanud SKAIS-liidestuse jaoks ja peavad nüüd
täiendavalt kohandama süsteeme Tervisekassa lahenduse jaoks. Selline olukord toob
ettevõtetele kaasa lisakulusid ja töömahu kasvu, mis on efektiivsuse seisukohalt
ebaotstarbekas ning mis omakorda võib kaasa tuua abivahendite hinnatõusu.
7) VTK-s ei ole arvestatud esimesele integratsioonietapile eelnevalt tekkivaid
personalikulusid ja pädeva personali varasemat kaasamist. Tervisekassa hinnangul
peaks personali kaasamisel arvestatama ka spetsialistide valdkonda sisseelamisaega ja
spetsialistide koolitamist, mistõttu tekib täiendava tööjõu vajadus juba 2026. aasta algusest
ettevalmistustööde teostamisel ja inimeste väljaõppel. VTK-s on toodud järgnev:
Tööjõukasvuga seotud eelarvevajaduse katmiseks tagatakse Tervisekassale SKA
tööjõueelarve vahendite ületoomine, mida on võimalik kõige varem teha 2026. aastal, kui
koostatakse riigieelarve strateegiat 2027–2030. a, mis tähendaks muudatusi tööjõu
eelarves alates 2027. aastast. Samas esialgse plaani kohaselt peaksid esimesed abivahendid
Tervisekassale üle tulema juba 2027. aasta algusest. Märgime, et ületoomine eeldab juba
varasemalt inimeste koolitamist ning pole välistatud ka retseptikeskuse arendustööd. Seega
pole sellises ajavahemikus planeeritud integratsioon ilma täiendava tööjõuga arvestamata
reaalselt teostatav, ilma, et olemasolevad töövoog ja -ülesanded ei kannataks.
8) Rahastamise jätkusuutlikkus ja kulurisk. VTK alahindab üleviimise tegelikku
maksumust, tuues eeldusliku summana kolmandas etapis 30,4 miljonit eurot, samas kui
Tervisekassa hinnangul ulatub tegelik lisakulu üle 40 miljoni euro. Probleem ei seisne
üksnes tööjõu- ja arenduskulude alarahastamises, vaid ka rahastamismudeli ebastabiilsuses
- puudub mehhanism, mis kataks ootamatud lisakulud ning tagaks pikaajalise
jätkusuutlikkuse olukorras, kus kulubaas võib oluliselt kasvada (nt TRMH laiendamisel
abivahenditele või IT-arenduste mahu mitmekordistumisel). Samuti ei ole hetkel ette
nähtud, kuidas rahastada tulevikus uute abivahendite lisandumist või TRMH laienemist,
mis muudab pikaajalise prognoosi veelgi ebakindlamaks. Lisaks kujutab endast ohtu
süsteemne risk – kui rahastust ei jätku, võib tekkida vajadus kärpida teenuse mahtu või
kvaliteeti, mis otseselt mõjutab nii patsiente kui ka turul tegutsevaid ettevõtteid.
Probleemiks on ka pikema vaate puudumine - kulusid käsitletakse projektipõhiselt, kuid
puudub terviklik lahendus, kuidas Tervisekassa neid pikaajaliselt eelarves katab.
Meditsiiniseadmete hinnaregulatsiooni lahendusvõimaluste osas pooldame I varianti, mille
kohaselt RaKS-is täpsustatakse, et meditsiiniseadme müüja (sh apteek) võib meditsiiniseadme
Tervisekassa soodustusega müügil rakendada jaemüügihinda, mis ei ületa hinnakokkuleppehinda
ehk maksimaalset jaemüügihinda. Antud varianti puhul kohalduks viidatud nõue kõigile ühiselt. II
variandiga kaasnev apteekidega (ligi 500 apteeki) täiendav lepingu sõlmimine ja haldus toob
Tervisekassa hinnangul kaasa ebaproportsionaalse halduskoormuse nii apteekidele endile kui ka
Tervisekassale.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rain Laane
juhatuse esimees
[Koostaja nimi]koostaja [tel nr]
[e-post]
Aigi Veber
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|