Dokumendiregister | Riigiprokuratuur |
Viit | RP-6-15/25/9104 |
Registreeritud | 28.08.2025 |
Sünkroonitud | 29.08.2025 |
Liik | Oportuniteedimäärus |
Funktsioon | RP-6 Prokuratuuri põhitegevus |
Sari | RP-6-15 Oportuniteedimäärused |
Toimik | RP-6-15/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Keili Tiirik (Lääne Ringkonnaprokuratuur, Lääne Ringkonnaprokuratuur Teine osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 27.08.2025, Pärnu
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Keili Tiirik
Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 22267000973
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 201 lg 1
Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX XXX (XXX)
Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja, milles XXX XXX kahtlustatakse
karistusseadustiku (KarS) § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb
selles, et tema 30.08.2021.a toimetas tema valduses oleva XXX XXX-le kuuluva sülearvuti Dell G3
17 i5-8300H koos sülearvuti koti, juhtmete, hiire ja kõrvaklappidega koguväärtusega 1157,99 eurot,
mis oli XXX XXX jaoks võõras vara, Pärnu linnas asuva XXX pandimaja Pärnu esindusse ilma XXX
XXX seadusliku esindaja XXX XXX teadmata ja nõusolekuta, sõlmides pandimajaga pandilepingu
T-XXX ja saades pandimajalt esemete eest 202,00 eurot. Sellise tegevusega pööras XXX XXX XXX
XXX-le kuuluva vara enda kasuks ja tekitas XXX XXX’le varalise kahju summas 1157,99 eurot
KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava
isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud
kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse
jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et
kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Viidatud paragrahvi lõike 7 kohaselt võib juhul, kui
kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe
karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, KrMS § 202
lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.
Prokurör, vaadanud läbi kriminaaltoimiku materjalid, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid,
isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, leiab, et käesoleval juhul
esinevad KrMS § 202 lõigetes 1 ja 7 sätestatud eeldused menetluse lõpetamiseks ja isikule kohustuste
määramiseks.
Käesoleval juhul on prokurör seisukohal, et isiku süü ei ole suur. Süü suuruse hindamisel võetakse
aluseks KarS-is toodud põhimõtted, eelkõige §-s 57 sätestatu. Arvestatakse isiku panust kuriteo
toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja
arusaamisvõimet ning seaduseandja sätestatud karistusraame. XXX XXX on 27.08.25.a
prokuratuuris prokurörile avaldanud, et kahetseb juhtunut ning tunnistab, et viis XXX XXX-le
kuuluva sülearvuti koos tarvikutega pandimajja. Ta selgitab, et see oli tingitud keerulisest rahalisest
seisust. Ta on nõus tekitatud kahju XXX XXX-le hüvitama.
Süü suuruse hindamisel ei saa mööda vaadata ka seadusandja sätestatud karistusraamidest. KarS §
201 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest näeb karistusseadustik ette
karistusena rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistuse. Karistusseadustikus sätestatu kohaselt
ei ole viidatud kuriteo eest ette nähtud vangistuse alammäära. Karistusraamistiku ulatuse seadmisega
annab seadusandja hinnangu sellele, kui kaalukas on koosseisu täitmise korral õigushüve rikkumine
ja kui intensiivset karistusõiguslikku sekkumist on rikkumise korral vajalik rakendada. Kuivõrd
kõnesoleva süüteo eest võib mõista ka rahalise karistuse, järeldub sellest, et seadusandja hinnangul
on tegemist kuriteoga, mille puhul võib isiku süüd pidada väikeseks, sest väiksemad
sanktsioonimäärad viitavad ka väiksemale süüle
Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et
lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt avalikust menetlushuvist.
Käesoleval juhul puudub XXX XXX käitumises avalik menetlushuvi, mistõttu pikem motiveerimine
ei ole antud juhul vajalik. Küll aga on vajalik põhistada asjaolu, miks ei määrata kahtlustatavale peale
kahju hüvitamise kohustuse ühtegi lisakohustust.
XXX XXX on 36-aastane varem kriminaal-ja väärteokorras karistamata isik. Tema suhtes ei ole
varem kriminaalmenetlust lõpetatud KrMS § 202 või 203-1 alusel. Käesolevast kuriteosündmusest
on möödunud kohe neli aastat ning kahtlustatav ei ole ka pärast nimetatud tegu toime pannud uusi
õigusrikkumisi. Ka puudub käesoleval juhul alus arvata, et kahtlustatav XXX XXX paneks toime uue
õigusvastase teo. Kahtlustatav kasvatab üksi oma alaealist 12-aastast last ning käib täiskohaga tööl
XXX XXX. Kahtlustatav on prokurörile avaldanud, et tema kuu sissetulek koosneb töötasust ning
lapsetoetusest. Seejuures tuleb tal tasuda elukohaga seonduvad kulud, toidu-ja tarbekulud ning lapse
vajadustest tingitud kulud üksinda. Sestap ei ole võimalik tal sooritada üldkasuliku töötunde või
maksta kohustusena riigituludesse või sihtotstarbelist makset, sest see käiks tal koos kannatanu kahju
hüvitamisnõudega üle jõu. Ka kannatanu on telefonivestluses prokuröriga avaldanud, et temal
pretensioonid kahtlustatava suhtes puuduvad ning õigusrahu on tema jaoks taastatud, kui kahju saab
hüvitatud.
25.08.2025.a on XXX XXX ja XXX XXX vahel sõlmitud kompromisskokkulepe tekitatud kahju
hüvitamiseks. Kahtlustatav X on kinnitanud, et ta on valmis sõlmitud kokkulepet täitma. Kõnesoleval
juhul on oluline eelkõige asjaolu, et tekitatud kahju saaks hüvitatud ja õigusrahu taastatud. Eelnevast
tulenevalt on mõistlik ja vajalik määrata kahtlustatavale kohustuseks sõlmitud
kompromisskokkuleppe täitmine ning lisakohustuste määramine ei ole otstarbekas.
Seega, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub
avalik menetlushuvi, siis leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks XXX
XXX suhtes KrMS § 202 sätteid kohaldades.
Juhindudes KrMS § 202 lg 2, 7 ja 206, abiprokurör määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 22267000973 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik: XXX XXX on kohustatud:
• hüvitama kannatanu XXX XXX esitatud hagi summas 300 eurot vastavalt 25.08.2025.a
sõlmitud kompromissile.
3. Määratud kohustuste täitmise tähtaeg: 28.08.2025. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle
pandud kohustusi, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada.
4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud.
5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.
6. Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete
kustutamine: andmeid ei ole kogutud.
7. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
8. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saata kannatanu XXX XXX-le ning kannatanu
esindaja XXX XXX. Kahtlustatav XXX XXX ning tema lepingulisele kaitsjale Helen Reinvart on
määrus allkirjastamise hetkel prokuratuuris üle antud.
9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse
lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva
jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist
emakeelde või keelde, mida ta valdab.
10. Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise
määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille
asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.
Keili Tiirik
abiprokurör
Määruse koopia olen kätte saanud. Olen nõus täitma minule kriminaalmenetluse lõpetamise
määrusega pandud kohustusi. Saan aru, et eelpool loetletud tingimuste täitmata jätmise korral kuulub
kriminaalmenetlus uuendamisele.
___________________________________________________________________________
(nimi, allkiri, kuupäev)
Helen Reinvart
lepinguline kaitsja