Viimsi valla haldusterritooriumi üldplaneeringu ning keskkonnamõju ja muude asjakohaste mõjude strateegilise hindamise aruande kooskõlastamine

LISA X

Viimsi vallas on 1611 ohtliku käitise objekti 25.08.2025 seisuga. Neist kaks Miiduranna külas Laeva tee

4/1 Milstrand AS ja Ranna tee 15 Olerex AS Viimsi tankla (skeem 1), ülejäänud asuvad Muuga sadama

territooriumil (skeem 2 ja 3). Lisaks ulatub ühe objekti - Alekon Cargo OÜ ohuala Laiaküla

territooriumile (skeem 4). Lisa lõpus on välja toodud põhjalikumad ettevõtete ohutusalased

teabelehed.

Skeem 1. Suurõnnetuse ohuga objektid ja nende ohualad Miiduranna küla. (Allikas: Maa- ja

Ruumiamet, Päästeamet.)

1. Milstrand AS

Milstrand AS ohuala raadius on 498 m ulatudes Miiduranna küla, Viimsi alaviku ning mõne kinnistuni

Tallinnas Pirita linnaosas vahetult Olerex AS Viimsi tankla vastas. Objekti ohuaste on A ehk

suurõnnetuse ohuga ettevõte ning objektil on doomino efekti mõju läheduses asuvale Olerexi tanklale.

Päästeameti hinnangul on objekti ohuala seotud soojuskiirgust ja ülerõhku põhjustavate ainetega, kuid

puuduvad objekti ohuala mürgiste ainetega ning ohuala ei ole seotud hapnikuga, kui põlemist

1 Kuigi ettevõtte aadressiks on märgitud Maardu linn, siis geograafiliselt on objekt märgitud Viimsi valda.

soodustava teguriga. Milstrand AS objektiga on kemikaalidest välja toodud bensiin; kerge kütteõli;

petroleum ja diislikütus.

Uue kavandatava üldplaneeringu järgi jäävad ohualasse valdavalt olemasolevad väikeelamualad,

arengu- ja ettevõtlusalad, sadamaala ning rohe-haljasalad. Aga ka ühiskondlike ehitiste ala, kuid see

eeldaks, et objekt on oma tegevuse ümberkolinud või lõpetanud, sest ala planeeritakse praeguse

tegevuse asukohta.

2. Olerex AS Viimsi tankla

Olerex AS Viimsi tankla ohuala ulatus jääb tanklast 436 m kaugusele, ulatudes Viimsis Miiduranna küla

ja Viimsi alaeviku ning Tallinnas Pirita linnaosani. Objekti ohuaste on C ehk tegu on ohtliku ettevõttega.

Objektil puudub doomino efekti mõju teistele objektidele. Päästeameti hinnangul on objekti ohuala

seotud soojuskiirgust ja ülerõhku põhjustavate ainetega, kuid puuduvad objekti ohualal mürgistuse oht

ning ohuala ei ole seotud hapnikuga, kui põlemiste soodustava teguriga. Olerex AS Viimsi tanklas on

kemikaalidest välja toodud propaan-butaan ehk LPG; bensiin ja diislikütus.

Uue kavandatava üldplaneeringu järgi jäävad ohualasse valdavalt olemasolevad väike- ja

korterelamualad, arengu- ja ettevõtlusalad ning rohe-haljasalad.

Skeem 2. Suurõnnetus ohuga A-kategooria objektid ja nende ohualad Muuga sadamas. (Allikas: Maa-

ja Ruumiamet, Päästeamet.)

3. DBT AS Muuga terminal

DBT AS Muuga terminal on A-ohutasemega objekt, kus käsitletakse väetisi. Objekti ohuala raadius on

2843 m. Objekt on doominoefekti all ja mõjutab mitmeid teisi Muuga sadamas asuvaid objekte nagu

Liwathon E.O.S AS Pakterminal, Ingle AS Muuga ladu, Liwathon E.O.S Stivterminal AS, Muuga Storage

Terminal OÜ, Neste Eesti AS Terminal, Olerex Terminal AS, Stivis OÜ. Päästeameti andmetel võib

ohualas esineda ülerõhku, kuid puuduvad soojuskiirguse, mürgisuse ja põlemist soodustava hapniku

riskid. Käideldavad kemikaalid on ammooniumnitraat (big-bag); ammooniumnitraat (puistes)/NPK

mineraalväetis (puistes).

Ohualasse jääb tervenisti Muuga küla ning ohuala ulatub veel Randvere külasse, Metsakasti külasse,

Äigrumäe külasse ja üle Viimsi valla piiride Maardi linna ning Jõelähtme valla Uusküla territooriumile

samuti Muuga lahte. Üldplaneeringuga jäävad alasse suured väikeelamu alad ning rohe ja metsalad

samuti väärtuslike avamaastike, sadamaala, supelrannaalad, ettevõtlusalad. Ühiskondlike ehitiste

maad, millest üks on hetkel vare, teine olemasolev hoone ning kolmas tühi kinnistu.

Skeem 3. Suurõnnetus ohuga B-kategooria objektid (kollasega) ja ohtlik ettevõte (sinisega) ning nende

ohualad Muuga sadamas. (Allikas: Maa-ja Ruumiamet, Päästeamet.)

4. PK Terminal OÜ Muuga sadama terminal Koorma 2

See objekt on B-ohutasemega ehk suurõnnetus ohuga ning tegeleb väetistega. Kõigile kolmele PK

Terminal OÜ Muuga sadama objektile on määratud ühine ohuala raadiusega 395 meetrit objekti PK

Terminal OÜ Muuga sadama terminali asukohast, aadressilt Virna 3. Doominoefekti mõju ei ole.

Ohualal võib esineda soojuskiirgust, kuid mitte mürgistust põhjustavaid aineid, ülerõhku ja põlemist

soodustavat hapniku. Kasutatakse ammooniumnitraadi segu kaltsiumsulfaadiga, milles AN 70-80 % (nt

YaraBela AXAN NS 27-4).

5. Neste Eesti AS Terminal

Neste Eesti AS Terminal on B-ohutasemega ehk suurõnnetuse ohuga. Objekti ohuala raadius on 268 m

ning kuulub doominoefekti alla, mõjutades Liwathon E.O.S AS Pakterminal ja Olerex Terminal AS.

Ohualal esineb nii soojuskiirgust kui ülerõhku, mürgiste ainete ja põlemist soodustava hapniku oht

puudub. Kemikaalideks on diislikütus; lahusti LIAV 230; bensiini lisaaine Pesla 2000; lahusti LIAV 200,

diislikütuse lisaaine NLADI ja bensiin. Objekti ohuala jääb valdavalt Muuga sadama territooriumile, kuid

ulatub ka Randvere lahte ja sadama akvatooriumini ning mõned meetrid sadama ala aia taha Käära oja

suudme juurde.

6. Liwathon E.O.S AS Pakterminal

Liwathon E.O.S AS Pakterminal on A-ohutasemega ehk suurõnnetus ohuga. Objekti ohuala raadius on

151 m ning kuulub doominoefekti alla, mõjutades Neste Eesti AS Terminal ja Olerex Terminal AS

objekte. Ohualal võib esineda soojuskiirgust ja ülerõhku, kuid mitte mürgistuste põhjustavaid ained ega

põlemist soodustavat hapniku. Kasutatavad kemikaalid on mitmekesised: gaasikondensaat;

(toor)bensiin; bensiinikomponendid; põlevkivibensiin; diislikütus; kerge kütteõli; toornafta; raske

küttõli (masuut, vaakumgaasiõli); MTBE; lennukipetrool; metanool; isopentaan ja solvent. Ohuala jääb

Muuga sadama territoorumile, kuid ulatub ka Randvere lahte.

7. Ingle AS Muuga ladu

Ingle AS Muuga ladu on C-ohutasemega hulgimüügiettevõte. Objekti ohuala raadius on 43 m ning

üldplaneeringuga ei kavandata sinna muudatusi. Doominoefekti mõju puudub. Päästeameti hinnangul

esineb oht nii soojuskiirgusele kui mürgistusele, kuid ülerõhule ega põlemist soodustava hapniku ei

esine. Kemikaalid: trikloropropüülfosfaat; naatriumhüdroksiid (lahus); naatriumkarbonaat; äädikhape

(90-100%).

8. PK Terminal OÜ Muuga sadama terminal Virna 1

See B-ohutasemega väetiseterminal. Kõigile kolmele PK Terminal OÜ Muuga sadama objektile on

määratud ühine ohuala raadiusega 395 meetrit objekti PK Terminal OÜ Muuga sadama terminali

asukohast, aadressilt Virna 3. Objektil puudub doominoefekti mõju. Ohualal võib esineda

soojuskiirgust, kuid mitte mürgistust põhjustavaid aineid, ülerõhk ja põlemist soodustavat hapniku.

Kasutatakse ammooniumnitraadi segu kaltsiumsulfaadiga, milles AN 70-80 % (nt YaraBela AXAN NS 27-

4).

9. PK Terminal OÜ Muuga sadama terminal (Virna 3)

Tegemist on B-ohutaseme objektiga, kus ladustatakse nii puistes kui pakitud väetist. Kõigile kolmele PK

Terminal OÜ Muuga sadama objektile on määratud ühine ohuala raadiusega 395 meetrit objekti PK

Terminal OÜ Muuga sadama terminali asukohast, aadressilt Virna 3. Objekt kuulub doominoefekti alla

ja mõjutab Muuga Storage Terminal OÜ-d. Ohualas võib esineda ülerõhuoht, kuid soojuskiirgust ega

mürgiseidaineid või põlemist soodustava hapniku ei tuvastata. Käideldavad ained on

ammooniumnitraadi segu mineraalsete lisanditega ja kaltsiumsulfaadiga (nt Yarabela Sulfan NS24-6);

ammooniumnitraati ja -kloriidi sisaldav kompleksväetis, milles AN ≤ 45 % (nt Yaramila NPK (S) 9-12-25

(7)); ammooniumnitraat ja kaaliumnitraat-kompleksväetis.

Objekti ohuala jääb valdavalt Muuga sadama territooriumile kuhu ei kavandata üldplaneeringuga

muudatusi. Samuti ei kavandata muudatusi olemasolevale rohealale, kuhu ulatub ülejänud ohuala.

10.-14. Muuga Storage Terminal OÜ

Kõik viis kirjet viitavad samale A-ohutasemega terminalile, millel on doominoefekti mõju Olerex

Terminal AS-le. Ohualadel võib esineda soojuskiirgust ja ülerõhku, kuid mitte mürgitust põhjustavaid

aineid ega põlemist soodustavat hapniku. Kemikaalid on petrooleum; diislikütus; põlevkivikütteõli

(raske); nafta, destileeritud gaasikondensaat (Naphtha); bensiin; raske kütteõli (masuut);

gaasikondensaat; lennukipetrool; toornafta; solvent; toorbensiin; vaakumgaasiõli (VGO).

Ettevõtte objektidele on määratud erinevad ohualad jäädes raadiusega vahemiku 120-185 meetrit. Kõik

need alad jäävad Muuga sadama territooriumile, kuhu üldplaneeringuga ei kavandata muudatusi.

15. Olerex Terminal AS

A-ohutasemega terminal. Objekti ohuala raadius on 403 m. Objektil on doominoefekti mõju mitmele

lähedalasuvale ettevõttele nagu Liwathon E.O.S AS Pakterminal, Muuga Storage Terminal OÜ ja Neste

Eesti AS Terminal. Ohualadel võib esineda soojuskiirgust ja ülerõhku, kuid mitte mürgiseid aineid ega

põlemist soodustavat hapniku. Kemikaalid: bensiin ja diislikütus. Objekti ohuala jääb valdavalt Muuga

sadama territoormile, kuhu üldplaneeringuga muudatusi ei kavandata.

16. Liwathon E.O.S Stivterminal AS2

Liwathon E.O.S Stivterminal AS on A-ohutasemega ettevõte, mille tegevusala on vedelkütuste

käitlemine ja hoiustamine. Objekti ohuala on 180 meetrit ning selle ulatus jääb Muuga sadama

territooriumile ulatudes nii Viimsi valla kui ka Maardu linna territooriumile. Objektil puudub

doominoefekti mõju. Ohualadel võib esineda soojuskiirgust ja ülerõhku, kuid mitte mürgiseid aineid

ega põlemist soodustavat hapniku. Kemikaalid: solvent; toornafta; gaasikondensaat; (toor)bensiin;

lennukipetrool ja diislikütus.

2 Kuigi ettevõtte aadressiks on märgitud Maardu linn, siis geograafiliselt on objekt märgitud Viimsi valda.

Skeem 4. Suurõnnetus ohuga objekt ja selle ohuala ulatus Laiakülas. (Allikas: Maa-ja Ruumiamet,

Päästeamet.)

Alekon Cargo OÜ asub Harju maakonnas, Maardu linnas, Saha-Loo põik 4 ning on B-ohutasemega

ettevõte, mille tegevusalaks on väetised. Objekti ohuala raadius on 772 m ning Viimsi valda jääb sellest

umbes 17,7 ha suurune ala (skeem 4). Uue üldplaneeringuga valdavalt sellesse alasse muudatusi ei

kavandata, kuid kavandatakse olemasolevate korterelamute juurde korterelamuala laiendamist ning

Narva mnt äärde olemasolevate ettevõtete kõrvale ettevõtlusala laiendamist. Objektil esineb

doominoefekti mõju läheduses oleval Liwathon E.O.S Trendgate AS terminaliga. Ohualal võib esineda

ülerõhu oht, kuid mürgiste ainete, soojuskiirguse ning põlemist soodustava hapniku ohtu ei esine.

Kemikaalid: NPK (S) 24-6-12-(1) / 27-6-6-(2); Sulfonitraat NS 30-7.

Ohutusinfo

PK Terminal OÜ-l on väetise käitlemisest tulenevalt kolm B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtet.

Käitised paiknevad Muuga sadamas Viimsi vallas järgmistel aadressidel: Virna 1; Virna 3 ja Koorma 2.

Pädevatele asutustele on esitatud kemikaaliseaduse alusel nõutud dokumendid ning ettevõtetele on

väljastatud kemikaaliseaduse alusel käitamisload.

Virna 3 kinnistul ladustatakse nii puistes kui pakitud väetist, teistes käitistes ladustatakse ainult

pakitud kaupa. Kõigis nendes kolmes käitistes on ohtliku väetise (milles AN sisaldus on kuni 80%)

maksimaalseks ladustamise koguseks kuni 5000 tonni.

Infot viimase kohapeal tehtud riikliku järelevalvetoimingu kuupäeva kohta on võimalik

leida Päästeameti kodulehel, Tallinn 10416 ning üksikasjalikku teavet viimase järelevalve toimingu,

inspekteerimiskava ja täiendava teabe kohta on võimalik saada pädevatelt asutustelt: Päästeamet

([email protected], üldtelefon: 628 2000) ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

([email protected], üldtelefon: 667 2000). Samuti on võimalik küsida täiendavat teavet käitise kohta PK

Terminal OÜ mob: +372 53001217.

Käideldavatest väetistest kõige ohtlikum on ammooniumnitraadi segu kaltsiumsulfaadiga, milles on

AN 70-80 %. Ohutuskaardid on leitavad tootja kodulehelt Eesti ja Inglise keeles.

Ammooniumnitraadi segu kaltsiumsulfaadiga, milles AN 70-80 % võib soodustada põlemist,

oksüdeerida; põhjustab tugevat silmade ärritust. Väetis ise ei põle ega ole plahvatusohtlik.

Teised PK Terminalis käideldavad põllumajandusväetised ei klassifitseeru ohtlikseks.

Õnnetuse stsenaarium, võimalikud tagajärjed ja arvutuslik maksimaalne ohuala

Halbade asjaolude kokkulangemisel on võimalik, et väetisekoormaga veoauto põrkab kokku teise

veoautoga ning väetis satub intensiivsesse põlemiskoldesse. See saab toimuda vaid Muuga Sadama

Vilja ja Koorma tänava ristis, kus täislaadungiga kütuseveok sõidab külje pealt sisse

väetisekoormat vedavale veoautole või vastupidi. Selle algsündmuse tõenäosus on väga väike.

Keskkonna reostuse korral võimalikud tagajärjed: laiali valgunud ammooniumnitraadi korral lokaalne

veereostus.

Tulekahju korral võimalikud tagajärjed: mürgiste ainete levik, süttimisoht ning põletused, mis on

tingitud soojuskiirgusest, plahvatus. Võimalikud on tagajärjed ka keskkonnale.

Plahvatuse korral võimalikud tagajärjed: purustused ning kahjustused, mis tekivad lööklaine

raadiuses tekkiva ülerõhu tõttu ning soojuskiirguse tagajärjel, lendavad killud. Võimalikud on

tagajärjed ka keskkonnale. Ohuala on 400m. Õnnetuse korral on ohustatud inimesed ja vara!

Ohuala parameetrid on järgmised:

Eriti ohtlik ala Re= 128.3m;

Väga ohtlik ala Rv= 171m;

Ohtlik ala Ro = 395.6m

Rakendatavad ennetavad meetmed: Kauba põhjalik kontroll saabumisel, väga head ja kaasaegsed

hoiutingimused ning hajutatud ladustamine. Ettevõtte territooriumil on piisavas koguses varustust

tegutsemiseks tulekustutus- ja päästetöödel.

Avalikkuse teavitamine ohust:

Elanikkonda ohualasse ei jää, kuid ümbruskonnas paiknevate asulate elanikke võib ohustada

põlenguga kaasnev suits. Elanikke teavitatakse läbi ettevõtte kodulehe, Jõelähtme, Viimsi

Vallavalitsuse ja Maardu Linnavalitsuse ning massimeedia. Lähedal olevaid ettevõtteid teavitatakse

helistamise teel.

Ettevõttest lähtuva ohu korral korraldab avalikkuse teavitamise PK Terminal OÜ vastavalt

hädaolukorra likvideerimise plaanile (HOLP).

• Ohuolukorrast on võimalik teada saada, kui märgatakse põlenguga kaasnevat suitsu.

• Teave õnnetusest edastatakse telefoni teel Häirekeskusele, Keskkonnaametile, Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametile, kohalikule omavalitsusele ja naaberettevõtetele.

• Esimesel võimalusel edastatakse teave PK Terminali kodulehele.

Käitumisjuhised õnnetuse korral:

• Liikuda võimalusel ohualast välja, tegutseda rahulikult ning järgida päästeasutuse

käitumisjuhendeid.

• Teavita tekkinud ohuolukorrast lähedal asuvaid inimesi ja ettevõtteid.

• Väldi tule suhtes allatuult jäämist ning vältida mürgiste põlemisgaaside sissehingamist.

• Häirekeskusesse (112) helista vaid tõsise vajaduse korral, et mitte takistada tegelike

abivajajate hädaabikõnesid.

• Sulge hoone uksed ja aknad ning lülita võimalusel välja ventilatsioon.

• Informatsiooni saad ka www.rescue.ee ja riigiinfo telefonilt 1247.

• Lülita sisse Eesti Rahvusringhäälingu raadio (Vikerraadio/Raadio 4) või telekanal ETV ja kuula

seal jagatavaid käitumisjuhiseid.

• Olulised telefoninumbrid:

Hädaabinumber 112 – kiire abi õnnetuse korral, kui ohus on elu, tervis, vara.

Riigiinfo telefon 1247 – nõu olukordades, mille puhul ei ole ohus elu, tervis ja vara.

Mürgistusteabekeskus 16662 – nõuanded ja käitumisjuhised mürgistusjuhtumi korral.

Perearsti nõuandetelefon 1220 – nõuanded ja esmase abi juhised tervisemurede puhul

Neste Tallinna terminal

Neste Tallinna terminal asub Lasti tee 18, Muuga küla, Viimsi vald 74004, Harjumaa

Terminal töötab aktsiisilaona ning kogu terminali territoorium asub Muuga sadama vabatsoonis.

Mahutipark koosneb 10 mahutist ning selle kasulik kogumaht on 26 000 m3.

Terminali tegevusaladeks on naftasaaduste hoiustamine terminalis, aktsiisilao teenused ning toodete

väljastamine klientidele.

Terminal on avatud 7 päeva nädalas (v.a. riiklikel pühadel) 8.00-20.00, kliendid on oodatud terminali

kella 19.00-ni, kindlustamaks korrektset laadimisprotseduuri sulgemisajaks.

Neste Eesti, s.h. terminali tegevus on tunnistatud vastavaks töötervishoiu- ja ohutuse standardile ISO

45001:2018,

keskkonnajuhtimise standardile ISO 14001 ning kvaliteedijuhtimise standardile ISO 9001.

Bensiinide, diislikütuse ja lahustite autode laadimisel vajalikud esmased ohutusnõuded Neste

terminalis leiate siit.

Terminali kontaktandmed:

Telefon 631 9330, [email protected]

https://www.neste.ee/ee/tallinna-terminal

TEAVE OHUTUSABINÕUETEST

Käitaja nimi: Muuga Storage Terminal OÜ

Käitise aadress: Õli 3, Maardu, Harjumaa

Ohutusabinõude kohta saab täiendavat teavet: Vahetuseülemalt telefonil, +372 51 72 566

Muuga Storage Terminal OÜ on kemikaalide käitlemisest tulenevalt A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte.

Pädevatele asutustele on esitatud kemikaaliseaduse alusel nõutud dokumendid. Muuga Storage Terminal OÜ omab

kehtivat käitamisluba kemikaaliseaduse alusel. Ettevõtte põhitegevusaladeks on raskete kütteõlide, vaakumgaasiõli

(VGO), põlevkivikütteõli (raske), bensiini, gaasikondensaati, toorbensiini, solventi, nafta, toornafta, diislikütuse,

lennukipetrooli ja petrooleumi mahalaadimine raudteetsisternidelt ja tankerlaevadelt, vaheladustamine mahutipargis

ja pealelaadimine autotsisternidele, vajadusel ka raudteetsisternidele ja tankerlaevadele.

Infot viimase kohapeal tehtud riikliku järelevalvetoimingu kuupäeva kohta on võimalik leida Päästeameti kodulehel

(https://www.rescue.ee/et/ohtlikud-ettevotted) ning üksikasjalikku teavet viimase järelevalve toimingu,

inspekteerimiskava ja täiendava teabe kohta on võimalik saada pädevatelt asutustelt: Päästeamet ([email protected],

üldtelefon: 628 2000) ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ([email protected], üldtelefon: 667 2000). Samuti

on võimalik küsida täiendavat teavet terminali tööohutuse ja keskkonnakaitse juhilt, +372 50 79 522 info@muuga-

terminal.com.

Suurõnnetust põhjustada võivad ained:

Autobensiinid (E95 ja E98) pliivaba - Iseloomuliku lõhnaga, läbipaistev, kergestisüttiv vedelik.

Ohud: tule-, keskkonna- ja terviseohtlik

Diislikütus (talvene/suvene) - iseloomuliku lõhnaga, läbipaistev, süttiv vedelik.

Ohud: tule-, keskkonna- ja terviseohtlik

Kerge kütteõli - diislikütusele iseloomuliku lõhnaga, läbipaistev, kollakas süttiv vedelik.

Ohud: tule-, keskkonna- ja terviseohtlik

Raske kütteõli (masuut) - tumepruun kuni mustjas viskoosne, iseloomuliku lõhnaga süttiv vedelik.

Ohud: tule-, keskkonna- ja terviseohtlik

Vaakumgaasiõli (VGO) - süsivesinike iseloomuliku lõhna, tumeroheline kuni tumepruun vedelik.

Ohud: keskkonna- ja terviseohtlik, kuumutamisel eralduvad süttivad aurud

Gaasikondensaat - värvitu või helekollakas, spetsiifilise süsivesinikele omase lõhnaga, süttiv vedelik.

Ohud: tule-, keskkonna- ja terviseohtlik

Solvent - stabiilne värvitu või kollakas, spetsiifilise lõhnaga, kergestisüttiv vedelik.

Ohud: tule-, keskkonna- ja terviseohtlik

Toornafta - iseloomusliku lõhnaga, must, kergestisüttiv vedelik.

Ohud: tule-, keskkonna- ja terviseohtlik

Lennukipetrool - ielge, värvitu või kollakas, õrna süsivesinike lõhnaga, kergestisüttiv vedelik.

Ohud: tule-, keskkonna- ja terviseohtlik

Tolueen - iseloomusliku lõhnaga, läbipaistev, kergestisüttiv vedelik.

Ohud: tule- ja terviseohtlik

Suurõnnetuse ohu laad, stsenaariumid ja võimalik mõju:

Juhul kui, vaatamata rakendatud ohutusmeetmete paljususele, leiab aset õnnetus, siis -kõige suurema tõenäosusega,

vastavalt tehtud riskianalüüsile -ettevõtte territooriumil võivad realiseeruda järgmised stsenaariumid: produkti leke

raudtee või autoestakaadil, mahutist või produktitorustikust ja selle süttimine; intensiivne tulekahju mahutis, raudtee

estakaadil, autoestakaadil või mujal ettevõtte territooriumil või tankerlaeva lastimiskohas.

Mahutite õnnetusjuhtumid võivad esineda kas mahuti väsimisel, hooletul käitlemisel (N: tuletööd) või läheduses

toimuva pikaajalise põlengu korral, mille tagajärjel kahjustub mahuti kest ja mahutis ladustatav kütus valgub

vallialasse. Kütuse leke on võimalik ka mehhaaniliste osade (N: torustiku purunemisel) või ületäitmisel.

Autoestakaadi õnnetusjuhtumid võivad esineda paakauto ületäitmise korral täitmisprotsessi käigus kui ülevoolanud

kütus täidab estakaadi ala – raudbetoonplaadi ning ümber asuva asfalteeritud platsi. Kerge kütteõli ja diislikütuse

aurud tavaolukorras (sh staatiline elekter ja säde) ei sütti, vaid vajavad selleks täiendavat süüteallikat (põleng vahetus

läheduses). Laadimisestakaadil on samuti ohuks autojuhi ebapädevus, paakauto tehniline rike või seadmete valest

käsitlusest tingitud avarii.

Raudtee-estakaadi õnnetusjuhtumid võivad esineda tsisternide ületäitmise korral täitmisprotsessi käigus kui

ülevoolanud kütus valgub estakaadi alusesse vanni. Mahavalgunud kütus võib süüteallika (põleng vahetus läheduses)

olemasolul süttida.

Tankerlaeva õnnetusjuhtumid on peamiselt seotud laadimisprotsessi ajal lekkinud ja süttinud kütustega.

Laadimisprotsessi ajal on võimalik bensiiniaurude lokaalne leke, mille tõttu võib tekkida laadimiskohta

plahvatusohtlik tsoon (seda just kohta, kuhu bensiin suunatakse). Tulekahju tagajärjel võivad kahjustada saada ohualas

paiknevad seadmed, mille tagajärjel võib tekkida ka laadimisseadmetest leke, mis omakorda võib põhjustada kütuste

sattumise nii tankerile, kaile kui ka merevette. Leke on võimalik ka laadimisseadmete riknemise või vale kasutuse

tagajärjel. Suurimat ohtu kujutava lekkinud kütuse süttimine võib endaga kaasa tuua ulatusliku kahju nii varale kui

keskkonnale.

Produktitorustikule võivad lekke ohtu kujutada materjali defektid, loomulikud kulumised, korrosioon, siibrite

tihendite rikked ja ülerõhuklappide rikked. Torustiku lekked ja tuleoht võivad tuleneda ka inimfaktorist nagu torustiku

mehaaniline kahjustamine ning hooletud tuletööd. Terminali välises osas on torustiku purunemisel võimalik ulatuslik

keskkonnareostus. Lekkinud kütuste korral on oht põlenguks. Mootoribensiini korral ka plahvatusohtliku gaasipilve

tekkimine.

Rakendatavad meetmed tagajärgede piiramiseks, sh kaitsevahendite ja ressursside loetelu:

Reostuse likvideerimiseks: produkti käitlemiskohad paiknevad kaitsevannides ja reostuse likvideerimiseks

kasutatakse absorbent (kokku 200 kg).

Tulekahju likvideerimiseks: statsionaarne jahutus- ja vahtkustutussüsteem (vahuaine varu 59 m3 FFFP 3 %), kantavad

ja teisaldatavad ABC-tüüpi pulber- ja süsihappegaaskustutid.

Võimalikud ohualad:

Raskeimate tagajärgedega suurõnnetus tekib Muuga-5 mahutipargis, kus inimestele ohtlik soojuskiirguse ohuala

ulatub 185 m kaugusele ja ehitiste ohtlik ala kuni 53 m kaugusele (illustratiivne ohuraadius toodud all).

Avalikkuse teavitamine ohust:

Ettevõttest lähtuva ohu korral korraldab avalikkuse teavitamise Muuga Storage Terminal OÜ.

Kui meie ettevõttes leiab aset suurõnnetus, siis saate sellest teada, kui kuulete H Ä I R E S I R E E N I.

ÜLDHÄIRE SIGNAAL

Reaalse ohu korral lülitakse sireen sisse vahelduva tonaalsusega 60 sekundiks (7 sekundi pikkune tõusev ja 7 sekundi

pikkune langev heli), mida korratakse 30 sekundi järel vähemalt kolm korda.

OHU LÕPP

Minut kestev ühtlane pidev heli, mida edastatakse üks kord.

TESTSIGNAAL

Ühtlane pidev heli üldpikkusega kuni 7 sekundid. NB! Testsignaal tähendab hoiatussüsteemi korralist testimist ning

elanikele mingeid kohustuslikke tegevusi kaasa ei too. Signaali testitakse korrapäraselt kord kuus esimesel

esmaspäeval ajavahemikus kl. 11.00 kuni kl.12.00

Antud tsüklit korratakse ja see kestab kuni esimese päästemeeskonna kohalesaabumiseni-päästetööde alguseni.

Teave õnnetusest edastatakse telefoni teel Päästeametile, Keskkonnaametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ametile, kohalikule omavalitsusele ja naaberettevõtetele. Esimesel võimalusel edastatakse teave ettevõtte kodulehele

https://www.muuga-terminal.com

Käitumisjuhised õnnetuse korral:

- Väljas viibides liigu ohualast eemale risti tuule suunaga, võimalusel varju kinniste uste ja akendega ruumi, et kaitsta

end suitsu eest.

- Siseruumides viibides sulgeda aknad ja uksed, samuti tuulutusavad ja ventilatsioon, takistamaks suitsu sissepääsu.

- Autos viibides sulgeda aknad ja uksed, lülitada välja ventilatsioon ning liigu ohualast välja (olge eemal vähemalt

150 meetrit ettevõttest).

- Ärge põhjustage sädeme teket.

- Teavita tekkinud ohuolukorrast lähedal asuvaid inimesi ning võimalusel abistada hätta sattunud.

- Häirekeskusesse (112) helista vaid tõsise vajaduse korral, et mitte takistada tegelike abivajajate hädaabikõnesid.

- Edaspidise informatsiooni saamiseks lülitage sisse Eesti Raadio või teler ETV UUDISED ning jälgige sealt

saabuvaid HÄIREKESKUSE ohu-ja infoteavitusi

Koostamise kuupäev: 09.05.2024 a.

Muuga Storage Terminal OÜ teeb koostööd Päästeametiga tagamaks suurõnnetuse korral vajaliku tegutsemise ja

vähendamaks õnnetuse tagajärgi. Õnnetuse korral tuleb järgida kõiki päästeasutuse antud juhiseid.

Juhiseid, kuidas ohustatud inimesi hoiatatakse ja teavitatakse suurõnnetusest ning millised on käitumisjuhised, on

võimalik leida käitaja kodulehelt: https://www.muuga-terminal.com

Kord aastas Muuga Storage Terminal OÜ korraldab koostöös tuleohutusettevõttega hädaolukorras tegutsemise

õppuse.

Ettevõtteväline hädaolukorra lahendamise plaan on koostatud õnnetusest tulenevate kõigi käitisest väljaspool

ilmnevate tagajärgedega toimetulemiseks ning plaan on leitav Päästeameti kodulehelt

(https://www.rescue.ee/et/ettevottevaeline-haedaolukorralahendamise-plaan).

Täiendava info saamiseks, kui tegemist ei ole hädaolukorraga (ei ole ohus elu, tervis ja vara) võib helistada

riigiinfo numbrile - 1247

Koduleht: www.liwathoneos.com E-post: [email protected]

TERMINALI PÕHITEGEVUS on vedelate naftasaaduste laadimine, hoiustamine ja transiitveo korraldamine Muuga sadamas.Terminali mahutipargis on 33 maapealset terasest mahutit kogumahuga 311 300 m³. Kütuste transport terminali toimub peamiselt mööda raudteed tsisternvagunites või võetakse vastu Muuga sadama tankeritelt. Saabunud produktid laaditakse mahutitesse, hoiustatakse ja pumbatakse hiljem uuesti torujuhtme kaudu Muuga sadama tankeritele. Vähesel määral veetakse kütust välja ka tsisternvagunites ja autotranspordiga.

VÕIMALIKUD SUURÕNNETUSED JA NENDE TAGAJÄRJED • tulekahju mahutipargis, estakaadil, torustikus või tehnilistes sõlmedes, mille tulemusel moodustuvad suits ja ohtlikud jääkgaasid. Ohustatud on ohualas viibijad, väljaspool ohuala õnnetus inimestele ja keskkonnale otseselt ohtu ei kujuta, kahju kannatab ettevõtte vara. • plahvatus põlevvedelike mahutis, mille ülerõhu või tulekahju mõjud võivad ohustada inimesi terminali ohualas või soodustada tule levikut naaberterritooriumitele.

• kemikaalide avariiline leke mahutist, torustikust või tsisternidest pinnasele, pinnase- või põhjavette, mille tagajärjel võivad kannatada ümbritsev keskkond ning elusorganismid maal ja vees. Tulekahju või plahvatuse tekke oht. • nimetatud õnnetusi võivad lisaks inimtegevusele ja tehnilistele avariidele kemikaalide käitlemisel põhjustada teatud tingimustel ka loodusnähtused või kuritahtlik tegevus.

OHUSTATUD PIIRKONNA ELANIKKOND peab suurõnnetuse korral ennekõike juhinduma Päästeameti ja teiste vastavate riiklike institutsioonide juhistest.

Väljas viibides liigu risti tuule suunaga õnnetuspaigast ja ohualast kaugemale; Vajadusel kata suu ja nina niiske rätikuga, et vältida mürgiste ainete sissehingamist; Kui viibid tänaval, mine võimalusel siseruumidesse. Ära varju keldrisse!; Sulge kõik aknad ja uksed, lülita välja ventilatsioon või kliimaseade; Tee sama kui viibid autos; Ära suitseta ega kasuta lahtist tuld, võimalik on plahvatusoht; Lülita sisse Vikerraadio (sagedus 104,1), Raadio 4 (sagedus 94,5) või telekanal ETV ning kuula seal antavaid käitumisjuhiseid; Kasuta telefoni ainult tõsisel vajadusel, et mitte koormata telefoniliine. Informatsiooni sündmuste kohta saad ka www.rescue.ee ja riigiinfo telefonilt 1247; Jälgi infot ka Päästeameti Facebookis https://www.facebook.com/paasteamet ja/või Twitteris http://twitter.com/paasteamet; Ära lahku hoonest ilma mõjuva põhjuse või korralduseta.

KUULDES SIREENI, NÄHES SUITSU VÕI TULD, SAADES TEADA ÕNNETUSEST KÄITU NII:

Info ohutusabinõude kohta: Vahetusülem: 6319813

VIIBIDES TERMINALI TERRITOORIUMIL ja kuuldes häirealarmi (sireen 3x1 min) tuleb viivitamatult minna tähistatud kogunemiskohta ning järgida volitatud töötaja juhiseid. Tööluba kaotab kehtivuse ja tuleb taotleda uuesti peale häire lõppu (sireen 1x1 min).

HÄDAOLUKORRA ENNETAMINE Liwathon E.O.S. teeb regulaarselt koostööd Päästeametiga ja viib läbi õppusi terminalides ohtude ennetamiseks, päästevalmiduse tõstmiseks ning võimalike õnnetuste tagajärgede vähendamiseks. Terminalid on varustatud kaasaegsete häire-, valve- ja läbipääsusüsteemidega, mis tagavad ohtude tuvastamise ning kõigi isikute kontrolli ja registreerimise terminali alal. Liwathon E.O.S. teostab regulaarselt tööde ja tegevustega seotud riskide hindamist, tagab terminali töötajate järjepideva ohutusalase koolitamise ning korraldab kogu personalile praktilisi õppusi erinevates ohuolukordades toimetuleku võimekuse tõstmiseks. Üldjuhul toimub kord aastas hädaolukorra lahendamise ühisõppus Päästeameti osalusel ühes Liwathon E.O.S. terminalidest. Võimalike õnnetuste tagajärgi aitavad vähendada hädaolukorraks valmisolek ja naabruses asuvate inimeste teadlik käitumine. Ohutusteabe paremaks edasta- miseks terminalist väljapoole võttis Liwathon E.O.S. täiendava meetmena kasutusele termini teavitamise ohuala, mille suuruseks on arvestatud 300 m ja mis katab terminali kõigi suurõnnetuste ohtliku soojuskiirguse ning ülerõhu ohualasid. Teavitamise ohualas viibivaid isikuid teavitatakse käesoleva teabega nende ohutusalase teadlikkuse tõstmiseks.

HÄDAOLUKORRA LAHENDAMINE Kiire reageerimise ja õige tegutsemise tagamiseks õnnetuse korral on terminalidel koostatud kemikaaliseaduse kohane ja Päästeametiga kooskõlastatud hädaolukorra lahendamise plaan (HOLP). Kõikide hädaolukordade lahendamine terminalides või sadama alal toimub vastavalt terminalis kehtivale HOLP plaanile. Hädaolukor- ra juhtimine toimub vahetusülema poolt terminali kontrollruumist kuni Päästeameti päästetööde juhi saabumiseni. Päästeameti poolt on koostatud kemikaale käitlevate ettevõtete välise elanikkonnakaitse plaan, mis on koostatud õnnetusest tulenevate kõigi käitisest väljaspool ilmnevate tagajärgedega toimetulemiseks, millega on võimalik tutvuda aadressilt https://www.rescue.ee. Reageerivate ametkondade jaoks on vastavalt hädaolukorra seadusele koostatud riiklik hädaolukorra lahendamise plaan.

TERMINALI KAITSEVAHENDITE JA RESSURSSIDE LOETELU Kõik vedelkütuste mahutid on varustatud produktinivoo mõõtmise radarsüsteemiga, häire- ja ületäiteanduritega ning automaatselt sulguvate mootorventiilidega. Kõikide mahutite andmed ja tehnoloogilised skeemid on jälgitavad ja kontrollitavad keskkon- trollruumis arvutiekraanidel. Mahutite ala on piiratud betoonvallitusega ning mahutid ja valliala on varustatud statsionaarse vahtkustutussüsteemiga. Territooriumil paiknevad plahvatusohtlike gaaside (LEL) andurid ja ATS tulekahju häiresüsteem. Kõik hooned ja rajatised on varustatud esmaste kustutusvahenditega ning territooriumil viibivad töötajad kannavad gaasidetektoreid.

NAABRUSES JA PIIRKONNAS VIIBIVATE INIMESTE HOIATAMISEKS suurõnnetuse või suurõnnetusohu korral on terminali territooriumile paigaldatud häiresireen. Sireeni kasutatakse kõikide suurõnnetuste või hädaolukordade puhul - tulekahju, plahvatus, kemikaalide avariiline leke, ohtlike gaaside mürgituse oht ning võimalik terroriakt või pommiähvardus.

KUI SAAD TEADA OHUST VÕI KUULED SIREENI: Üldhäire signaal 1-minuti pikkune tõusev ja langev heli, mida korratakse 30-sekundilise pausi järel vähemalt 3 korda. Üldhäire signaali kasutatakse tähelepanu saamiseks kõikide ohtude puhul. Vajadusel edastatakse ohu kohta lisateave ja käitumisjuhised! Üldhäire lõpp Ühtlane 1-minuti pikkune heli, mida edastatakse 1 kord. Häire lõpu signaal tähendab, et oht on möödas. Testsireen Ühtlane pidev heli üldpikkusega kuni 7 sekundit. Testimise signaal tähendab sireeni korralist testimist ning elanikele kohustuslikke tegevusi ei kaasne. Iga kuu esimesel esmaspäeval kell 12:00 teostatakse terminalis häiresireeni plaanipärast käivitamist õppeotstarbeliste tegevuste läbiviimiseks.

Ohutusvoldik on uuendatud 01.08.2022, ajakohastamine toimub vähemalt üks kord kolme aasta jooksul.

PAKTERMINAL L I W A T H O N E.O.S.

Lasti tee 20, 74004 Muuga, Viimsi, Eesti Tel: 6266100

KÄIDELDAVAD OHTLIKUD KEMIKAALID:

Bensiin

Toorbensiin Aromaatsete süsivesinike segud

Flam.Liq.1, Asp. Tox.1, Carc.1B, Aquatic Chronic 2

Eriti tuleohtlik, mürgine ja keskkonnaohtlik läbipaistev vedelik, kergesti aurustuv

Kemikaali nimetus Ohuklassifikatsioon Kirjeldus Ohupiktogrammid

Diislikütus Petrool Kerge kütteõli

Raske kütteõli

Flam.Liq.2, Asp.Tox.1, Carc.1B, Aquatic Chronic 2 Flam.Liq.3, Asp.Tox.1, Acute Tox.4, Carc. 2, Aquatic Chronic 2

Carc.1B, Acute Tox. 4, Aquatic Chronic 1

Väga tuleohtlik, mürgine ja keskkonnaohtlik läbipaistev vedelik, kergesti aurustuv Kahjulik, tule- ja keskkonnaohtlik läbipaistev või kollakas vedelik Kahjulik, keskkonna- ohtlik, mustjas kergesti hanguv põlev vedelik

Metanool Flam.Liq.2, Acute Tox.3, STOT SE1

Väga tuleohtlik ja mürgine värvitu vedelik, alkoholile sarnase lõhnaga, kergesti aurustuv

AS Liwathon E.O.S. Pakterminal on kemikaaliseadusest tulenevalt A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte. Kemikaaliseadusejärgne dokumentatsioon on pädevatele asutusele esitatud ning tegevusluba ohtlike kemikaalide käitlemiseks on terminalile väljastatud. Kohapealset järelevalvet teostavad Päästeamet (www.rescue.ee) ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (www.ttja.ee). Viimase kohapealse riikliku järelevalvetoimingu info on leitav Päästeameti elektrooniliselt aadressilt https://www.rescue.ee. Üksikasjalikku teavet viimase järelevalvetoimingu, inspekteerimiskava ja täiendava teabe kohta on võimalik taotleda Päästeametist ([email protected], tel: 6282000) ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametist ([email protected], tel: 6672000).

Koduleht: www.liwathoneos.com E-post: [email protected]

KÄIDELDAVAD OHTLIKUD KEMIKAALID:

OHUSTATUD PIIRKONNA ELANIKKOND peab suurõnnetuse korral ennekõike juhinduma Päästeameti ja teiste vastavate riiklike institutsioonide juhistest.

Väljas viibides liigu risti tuule suunaga õnnetuspaigast ja ohualast kaugemale; Vajadusel kata suu ja nina niiske rätikuga, et vältida mürgiste ainete sissehingamist; Kui viibid tänaval, mine võimalusel siseruumidesse. Ära varju keldrisse!; Sulge kõik aknad ja uksed, lülita välja ventilatsioon või kliimaseade; Tee sama kui viibid autos; Ära suitseta ega kasuta lahtist tuld, võimalik on plahvatusoht; Lülita sisse Vikerraadio (sagedus 104,1), Raadio 4 (sagedus 94,5) või telekanal ETV ning kuula seal antavaid käitumisjuhiseid; Kasuta telefoni ainult tõsisel vajadusel, et mitte koormata telefoniliine. Informatsiooni sündmuste kohta saad ka www.rescue.ee ja riigiinfo telefonilt 1247; Jälgi infot ka Päästeameti Facebookis https://www.facebook.com/paasteamet ja/või Twitteris http://twitter.com/paasteamet; Ära lahku hoonest ilma mõjuva põhjuse või korralduseta.

KUULDES SIREENI, NÄHES SUITSU VÕI TULD, SAADES TEADA ÕNNETUSEST KÄITU NII:

Info ohutusabinõude kohta: Vahetusülem: 6607016

VIIBIDES TERMINALI TERRITOORIUMIL ja kuuldes häirealarmi (sireen 3x1 min) tuleb viivitamatult minna tähistatud kogunemiskohta ning järgida volitatud töötaja juhiseid. Tööluba kaotab kehtivuse ja tuleb taotleda uuesti peale häire lõppu (sireen 1x1 min).

KUI SAAD TEADA OHUST VÕI KUULED SIREENI: Üldhäire signaal 1-minuti pikkune tõusev ja langev heli, mida korratakse 30-sekundilise pausi järel vähemalt 3 korda. Üldhäire signaali kasutatakse tähelepanu saamiseks kõikide ohtude puhul. Vajadusel edastatakse ohu kohta lisateave ja käitumisjuhised! Üldhäire lõpp Ühtlane 1-minuti pikkune heli, mida edastatakse 1 kord. Häire lõpu signaal tähendab, et oht on möödas. Testsireen Ühtlane pidev heli üldpikkusega kuni 7 sekundit.

Ohutusvoldik on uuendatud 01.08.2022, ajakohastamine toimub vähemalt üks kord kolme aasta jooksul.

STIVTERMINAL L I W A T H O N E.O.S.

Vilja tn 7, 74115 Maardu, Eesti Tel: 6266100

AS Liwathon E.O.S. Stivterminal on kemikaaliseadusest tulenevalt A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte. Kemikaaliseadusejärgne dokumentatsioon on pädevatele asutusele esitatud ning tegevusluba ohtlike kemikaalide käitlemiseks on terminalile väljastatud. Kohapealset järelevalvet teostavad Päästeamet (www.rescue.ee) ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (www.ttja.ee). Viimase kohapealse riikliku järelevalvetoimingu info on leitav Päästeameti elektrooniliselt aadressilt https://www.rescue.ee. Üksikasjalikku teavet viimase järelevalvetoimingu, inspekteerimiskava ja täiendava teabe kohta on võimalik taotleda Päästeametist ([email protected], tel: 6282000) ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametist ([email protected], tel: 6672000).

TERMINALI PÕHITEGEVUS on vedelate naftasaaduste laadimine, hoiustamine ja transiitveo korraldamine Muuga sadamas. Terminali mahutipargis on 3 mahutit, mille kogumaht on 75 000 m³. Kütuste transport terminali toimub Muuga sadamasse saabunud tankeritega või Pakterminaliga toruühenduse kaudu. Saabunud produktid hoiustatakse mahutites ning pumbatakse hiljem uuesti torujuhtme kaudu Muuga sadamasse saabunud tankeritele. Vähesel määral veetakse kütust välja ka autotranspordiga.

VÕIMALIKUD SUURÕNNETUSED JA NENDE TAGAJÄRJED • tulekahju mahutipargis, estakaadil, torustikus või tehnilistes sõlmedes, mille tulemusel moodustuvad suits ja ohtlikud jääkgaasid. Väljaspool terminali õnnetus inimestele ja keskkonnale otseselt ohtu ei kujuta, kahju kannatab ettevõtte vara. • plahvatus põlevvedelike mahutis, mille tulekahju või plahvatuse mõjud võivad ohustada inimesi terminali territooriumil või soodustada tule levikut naaberterritooriumitele. • kemikaalide avariiline leke mahutist või torustikust pinnasele, pinnase- või põhjavette, mille tagajärjel võivad kannatada ümbritsev keskkond ning elusorganismid maal ja vees. Tulekahju või plahvatuse tekke oht. • nimetatud õnnetusi võivad lisaks inimtegevusele ja tehnilistele avariidele kemikaalide käitlemisel põhjustada teatud tingimustel ka loodusnähtused või kuritahtlik tegevus.

Kemikaali nimetus

Bensiin

Ohu- klassifikatsioon Kirjeldus Ohupiktogrammid

Eriti tuleohtlik, mürgine ja keskkonn- aohtlik läbipaistev vedelik, kergesti aurustuv

Flam.Liq.1, Asp.Tox.1, Carc.1B, Aquatic Chronic 2

Toorbensiin Aromaatsete süsivesinike segud

Flam.Liq.2, Asp.Tox.1, Carc.1B, Aquatic Chronic 2

Väga tuleohtlik, mürgine ja keskkonnaohtlik läbipaistev vedelik, kergesti aurustuv

Diislikütus Lennuki- petrool Kerge kütteõli

Flam.Liq.3, Asp.Tox.1, Acute Tox.4, Carc. 2, Aquatic Chronic 2

Kahjulik, tule- ja keskkonnaohtlik läbipaistev või kollakas vedelik

HÄDAOLUKORRA ENNETAMINE Liwathon E.O.S. teeb regulaarselt koostööd Päästeametiga ja viib läbi õppusi terminalides ohtude ennetamiseks, päästevalmiduse tõstmiseks ning võimalike õnnetuste tagajärgede vähendamiseks. Terminalid on varustatud kaasaegsete häire-, valve- ja läbipääsusüsteemidega, mis tagavad ohtude tuvastamise ning kõigi isikute kontrolli ja registreerimise terminali alal. Liwathon E.O.S. teostab regulaarselt tööde ja tegevustega seotud riskide hindamist, tagab terminali töötajate järjepideva ohutusalase koolitamise ning korraldab kogu personalile praktilisi õppusi erinevates ohuolukordades toimetuleku võimekuse tõstmiseks. Üldjuhul toimub kord aastas hädaolukorra lahendamise ühisõppus Päästeameti osalusel ühes Liwathon E.O.S. terminalidest. Võimalike õnnetuste tagajärgi aitavad vähendada hädaolukorraks valmisolek ja naabruses asuvate inimeste teadlik käitumine. Ohutusalase teadlikkuse tõstmiseks on terminali avalikkusele suunatud ohutusalane teave alati kättesaadav ettevõtte kodulehel. Lisaks teavitatakse terminalist lähtuva õnnetuse mõjupiirkonnas viibivaid isikuid käesoleva teabega vahetult otsepostituse teel. HÄDAOLUKORRA LAHENDAMINE Kiire reageerimise ja õige tegutsemise tagamiseks õnnetuse korral on terminalidel koostatud kemikaaliseaduse kohane ja Päästeametiga kooskõlastatud hädaolukorra lahendamise plaan (HOLP). Kõikide hädaolukordade lahendamine terminalides või sadama alal toimub vastavalt terminalis kehtivale HOLP plaanile. Hädaolukorra juhtimine toimub vahetusülema poolt terminali kontroll- ruumist kuni Päästeameti päästetööde juhi saabumiseni. Päästeameti poolt on koostatud kemikaale käitlevate ettevõtete välise elanikkonnakaitse plaan, mis on koostatud õnnetusest tulenevate kõigi käitisest väljaspool ilmnevate tagajärgedega toimetulemiseks, millega on võimalik tutvuda aadressilt https://www.rescue.ee. Reageerivate ametkondade jaoks on vastavalt hädaolukorra seadusele koostatud riiklik hädaolukorra lahendamise plaan. TERMINALI KAITSEVAHENDITE JA RESSURSSIDE LOETELU Kõik vedelkütuste mahutid on varustatud produktinivoo mõõtmise radarsüs- teemiga, häire- ja ületäiteanduritega ning automaatselt sulguvate mootorventii- lidega. Kõikide mahutite andmed ja tehnoloogilised skeemid on jälgitavad ja kontrollitavad keskkontrollruumis arvutiekraanidel. Mahutite ala on piiratud betoonvallitusega ning mahutid ja valliala on varustatud statsionaarse vahtkus- tutussüsteemiga. Territooriumil paiknevad plahvatusohtlike gaaside (LEL) andurid ja ATS tulekahju häiresüsteem. Kõik hooned ja rajatised on varustatud esmaste kustutusvahenditega ning territooriumil viibivad töötajad kannavad gaasidetektoreid. NAABRUSES JA PIIRKONNAS VIIBIVATE INIMESTE HOIATAMISEKS suurõnnetuse või suurõnnetusohu korral on terminali territooriumile paigaldatud üldhäiresireen. Sireeni kasutatakse kõikide suurõnnetuste või hädaolukordade puhul - tulekahju, plahvatus, kemikaalide avariiline leke, ohtlike gaaside mürgituse oht ning võimalik terroriakt või pommiähvardus.

Testimise signaal tähendab sireeni korralist testimist ning elanikele kohustuslikke tegevusi ei kaasne. Iga kuu esimesel esmaspäeval kell 12:00 teostatakse terminalis häiresireeni plaanipärast käivitamist õppeotstarbeliste tegevuste läbiviimiseks.

STIVTERMINALI OHUALAD Vilja tn 7, Maardu

Mahutipark vallitusaladega Eriti ohtlik Re ohuala 64 m Väga ohtlik Rv ohuala 102 m Ohtlik Ro ohuala 150 m Ehitisi ohustav ohuala 70 m Ülerõhu ohtlik Ro ohuala 180 m

Mõõtkava 1:10000

Õ

Aadress: Õli 7, 74004, Muuga küla,

Viimsi vald, Harjumaa

Käitise asukoht on Muuga sadamas

Tel.: 6319403

e-post: [email protected]

koduleht: www.olerexterminal.ee

Info 24/7- vahetuse ülem: 5174264

Ohutusabinõude kohta teave -

kvaliteedi- ja ohutusjuht: 6319403,

e-post: [email protected]

Infovoldik on uuendatud

12.06.2025.a.

AS OLEREX TERMINALI

OHUTUSTEAVE

AVALIKKUSELE

AS Olerex Terminal on Kemikaaliseadusest

tulenevalt A-kategooria suurõnnetuse ohuga

ettevõte. Kemikaaliseadusega kehtestatud

dokumendid on esitatud pädevatele asutustele

kooskõlastamiseks. Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti poolt on kemikaaliseaduse

alusel väljastatud tegevusluba OKK-14-11.

Infot viimase kohapeal tehtud riikliku

järelevalvetoimingu kuupäeva kohta on võimalik

leida Päästeameti kodulehel:

https://www.rescue.ee/et/ohtlikud-ettevotted

ning üksikasjalikku teavet viimase järelevalve

toimingu, inspekteerimiskava ja täiendava teabe

kohta on võimalik saada pädevatelt asutustelt:

Päästeamet ([email protected], üldtelefon: 628

2000) ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet ([email protected], üldtelefon: 667 2000).

AS Olerex Terminal teeb koostööd

Päästeametiga tagamaks suurõnnetuse korral

vajaliku tegutsemise ja vähendamaks õnnetuse

tagajärgi.

Käesolev infovoldik on koostatud AS Olerex Terminali (edaspidi OLXT) ohutusabinõude kohta, sellega informeeritakse OLXT 400m ohust teavitamise tsoonis viibivaid isikuid nende ohutusalase

teadlikkuse tõstmiseks. Infovoldik on leitav: https://www.olerexterminal.ee/keskkond.html. AS Olerex Terminal, on iseseisev ettevõte, 100% omanik on AS Aqua Marina. OLXT asub

Tallinna Sadama hallatava Muuga sadama läänepoolses osas. Lähimad elumajad on terminalist 500m kaugusel. OLXT põhitegevuseks on vedelkütuste käitlemine, sh laadimisprotsessid raudteetsisternide, tsisternautode, laevade ja mahutite vahel ning kaupade hoiustamine

mahutites. Tootmistegevust terminalis ei toimu. Terminal töötab 24 h ööpäevas. Terminal on varustatud kaasaegsete häire-, valve- ja läbipääsusüsteemidega, mis tagavad

ohtude tuvastamise ning kõigi isikute kontrolli ja registreerimise.

TERMINALIS KÄIDELDAVAD OHTLIKUD KEMIKAALID

• Bensiin- tule-, tervise- ja keskkonnaohtlik vedelik

• Diislikütus ja kerge kütteõli- tule, tervise- ja keskkonnaohtlik vedelik

VÕIMALIKUD SUURÕNNETUSED JA NENDE TAGAJÄRJED • Tulekahju korral põhjustavad suure ohu suits ja mürgised jääkgaasid. Maksimaalne arvutuslik soojuskiirguse ohuala 192m, milles võib õnnetuse ohtlik väljund tekitada inimestele

tervisekahjustusi ning hoonetele kergemeid kahjustusi. • Terminalis käideldakse kergesti lenduvaid produkte, mistõttu võib lekke korral produktide aurustumisest tingituna tekkida plahvatusohtlikke tsoone. Aurustunud vedeliku gaasipilve

plahvatamisel võib tekkida ülerõhust tingitud maksimaalne ohuala 176m. • BLEVE (keeva vedeliku paisuva auru plahvatus) võib tekkida raudtee estakaadil raudteemahuti

plahvatamisel (ülerõhu ohuala 403m, soojuskiirguse ohuala 379m) ja autolaadimise estakaadil veokimahuti plahvatamisel (ülerõhu ohuala 334m, soojuskiirguse ohuala 317m). • Looduskeskkonna reostus võib tekkida keskkonnaohtlike kemikaalide vabanemisel (leke

laadimisel või ladustamisel, ületäitmisel), millega kaasneb mere-, pinnase- või põhjaveereostus, mis võib ohustada ümbritsevat keskkonda ning elusorganisme nii maal kui vees.

• Teatud tingimustel võivad õnnetusi põhjustada loodusnähtused, kuritahtlik tegevus (süütamine või lõhkeseadeldise plahvatus), suurõnnetus naaberterminalides.

RAKENDATAVAD MEETMED TAGAJÄRGEDE PIIRAMISEKS Riskianalüüsis välja toodud oluliste aspektide alusel on välja töötatud ja Päästeametiga kooskõlastatud kemikaaliseadusele vastav “Hädaolukorra lahendamise plaan” (HOLP). Plaani

eesmärgiks on anda juhiseid OLXT personalile ja kolmandatele isikutele (nt inspektoritele, autojuhtidele, alltöövõtjatele jt) valmisolekuks ning tegutsemiseks hädaolukordades. Hädaolukorra juhtimine toimub kontrollruumist terminali vahetuse ülema poolt, kuni

kohalesaabunud päästekomando päästejuht võtab juhtimise üle. Ettevõtte töötajad on koolitatud tegutsema ohu korral vastavalt hädaolukorra lahendamise plaanile.

Tulekahju likvideerimiseks: tulekustutid, (pool)automaatne tulekustutussüsteem (vahugeneraatorid, vahupihustid, vahu/vee drentšersüsteem, tuletõrjevahtu 15000 l),

tuletõrjevahendite tugipost, tuletõrjuja varustus kolmele töötajale. Lekete ja õlireostuse likvideerimiseks: absorbent, õlipoomid, reostustõrjevahendite konteinerid

kaidel 2 ja 3. Muud vahendid: hüdrauliline tõstuk.

Päästeameti poolt on koostatud „Ettevõtteväline hädaolukorra lahendamise plaan“, mis on leitav: https://www.rescue.ee/et/ettevottevaeline-haedaolukorra-lahendamise-plaan.

AVALIKKUSE TEAVITAMINE OHUST Olerex Terminali teavitamiskord rakendub koheselt, kui on avastatud õnnetusjuhtum, mis oma iseloomu tõttu võib kujuneda hädaolukorraks.

OLXT terminali on paigutatud ümberkaudsete elanike ja asutuste õnnetusest teavitamiseks varajase hoiatuse süsteem, mille eesmärk on teavitada sireeniga ohualasse jäävaid ettevõtteid ja elanikke toimunud suurõnnetusest. Varajase hoiatuse süsteem tuleb sisse lülitada juhul, kui

on toimunud õnnetus, mille ohuala ulatub ettevõtte piiridest välja. Üldhäire signaal

Ühe minuti pikkune tõusev ja langev heli, mida korratakse vähemalt kolm korda 30-sekundilise pausi järel.

Üldhäire signaali kasutatakse tähelepanu saamiseks kõikide ohtude puhul ning see tähendab, et ohu kohta on oodata täiendavat teavet

ja käitumisjuhiseid!

Üldhäire lõpp

Ühtlane minutipikkune heli, mida edastatakse üks kord. Häire lõpu signaal tähendab, et oht on möödas.

Testsireen

Ühtlane pidev heli üldpikkusega kuni 7 sekundit. Testimise signaal tähendab terminali sireeni korralist testimist ning elanikele

kohustuslikke tegevusi kaasa ei too. Sireeni testimine toimub iga kuu esimesel esmaspäeval ajavahemikus kl.11-12.

TEGEVUSJUHIS OHTLIKE AINETEGA SEOTUD ÕNNETUSE KORRAL • Väljas viibides kata nina ja suu rätikuga ning liigu risti tulle suunaga õnnetuspaigast ja

ohualast kaugemale. • Mine lähimasse hoonesse, võimaluse korral kõrgeimale korrusele ja hoone keskele.

• Sulge korralikult uksed ja aknad ning kõik ventilatsiooniseadmed ja tuulutusavad. • Kustuta tuleasemed kaminates ja/või ahjudes ning sulge siibrid. • Autos olles sulge uksed ja aknad, lülita välja ventilatsioon, sõida ohualast kaugemale,

lähima hooneni ja varju. • Teavita ning abista naabreid ja lähedal asuvaid kodanikke.

• Lülita sisse üks kahest Eesti Rahvusringhäälingu raadiost (Vikerraadio, Raadio 4) ja kuulda seal antavaid käitumisjuhiseid.

• Lülita sisse telekanal ETV ja kuula seal jagatavaid käitumisjuhiseid.

• Inforatsiooni saad ka www.rescue.ee ja riigiinfo telefonilt 1247. • Harjumatu lõhna esinemisel hoia suu ja nina eest niisket rätikut. • Ära suitseta ja kasuta lahtist tuld.

• Kasuta telefoni ainult tõsisel vajadusel. Avalikkusele suunatud täiendavad käitumisjuhised on leitavad www.olevalmis.ee .

Ohustatud piirkonna elanikkond peab suurõnnetuse korral ennekõike juhinduma päästeasutuste ja teiste vastavate riiklike institutsioonide juhistest.

Enda teadlikkuse tõstmisega võimalikest ohtudest ja õigest käitumisest saad teha nii mõndagi, et kaitsta ennast ja oma lähedasi.

Viibides terminali territooriumil ja kuuldes häirealarmi (sireen 3x1 min) tuleb viivitamatult minna

tähistatud kogunemiskohta ning järgida volitatud töötaja juhiseid. Tööluba kaotab kehtivuse ja peale häire lõppu (sireen 1x1 min) tuleb taotleda uus tööluba.

Olulised telefoninumbrid: Hädaabinumber 112 kiire abi õnnetuse korral, kui ohus on

elu, tervis, vara. Riigiinfo telefon 1247 nõuanded olukordades, mille puhul ei ole ohus elu,

tervis ja vara. Mürgistusteabekeskus 16662 nõuanded ja käitumisjuhised mürgistusjuhtumi korral.

Perearsti nõuandetelefon 1220 nõuanded ja esmase abi juhised tervisemurede korral.

AS Olerex Terminali ohuala, milles võib õnnetuse ohtlik väljund tekitada inimesele

tervisekahjustusi ning hoonetele kergeid kahjustusi.

HEA TEADA Muuga sadama

ohutusalane teave

Teie käes olev infobuklett sisaldab kemikaali seaduses nõutud ohutusalast teavet Muuga sadamas tegut se­ vate suurõnnetuse ohuga ettevõtete kohta.

2012 Kooskõlastatud Päästeametiga

Part­financed by the European Union (European Regional Development Fund and European Neighbourhood and Partnership Instrument)

Toetavad:

AS Tallinna Sadam ise ei ole suurõnnetuse

ohuga ettevõte, kuid sellised ettevõtted tegutsevad

ASi Tallinna Sadam koosseisu kuuluvates sadamates. Kõik selles brošüüris toodud andmed pärinevad ettevõtetelt endilt,

kes ka edastatud info õigsuse eest vastutavad.

Tallinna Sadam on aktsiaselts, mille omanik on Eesti Vabariik. ASi Tallinna Sadam koosseisu kuuluvad Muuga sadam, Paldiski lõunasadam, Vanasadam, Paljassaare sadam ja Saaremaa sadam.

Muuga sadam paikneb kolme erineva kohaliku omavalitsuse – Viimsi valla, Jõelähtme valla ja Maardu linna – territooriumil.

Muuga sadam on Eesti suurim kaubasadam, mis oma sügavuse ja kaasaegset tehnoloogiat kasutavate terminalidega on üks moodsamaid sadamaid Euroopas.

Muuga sadama akvatooriumi sügavus ulatub 18 meetrini, mis võimaldab teenindada kõiki Taani väinu läbivaid laevu. Tänu oma soodsale asukohale ning heale raudtee­ ja maanteeühendusele sisemaaga on Muuga sadamal oluline osa Eesti transiitkaubanduses. Muuga sadama kaubakäive moodustab umbes 80% kogu Eesti sadamaid läbivast kaubamahust.

AS Tallinna Sadam ohutus- ja keskkonnapoliitika • Tagame võimalike ohuolukordade puhuks: vajalikud ennetusmeetmed, selged tegutsemisjuhised, piisavad järeltegevused • Tagame sadamaturvalisuse nõuete täitmise • Tagame tuleohutusnõuete täitmise • Tagame töötajatele töökeskkonna­ ja töötervishoiu nõuetele vastavad töötingimused • Lähtudes keskkonna saastamise ärahoidmise põhimõttest tegutseme keskkonnasõbralikult • Arendustegevuste planeerimisel analüüsime kõiki keskkonnamõjusid • Otsuste tegemisel võtame arvesse nii avalikkuse kui ka klientide poolt esitatud ettepanekuid • Oma ohutus­ ja keskkonnapoliitika ja eesmärkide saavutamiseks teeme koostööd Eesti ning rahvusvaheliste organisatsioonidega, teadus­ ja uurimisasutustega ning konsultatsioonifirmadega

AS Tallinna Sadam keskkonnaalane tunnustamine • Keskkonnajuhtimissüsteemi standardi ISO 14 001:2004 sertifikaat

• Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni asutajaliige • C40 World Ports Climate Declaration toetaja liige

• Euroopa sadamatevahelise keskkonnakaitseorganisatsiooni EcoPorts liige

www.ts.ee

AS DBT on kemikaaliseadusest tulenevalt A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte. Suurõnnetuse ohuga ettevõtetele

kehtestatud nõuded on täidetud ning nõutavad dokumendid on esitatud pädevatele asutustele.

PÕHITEGEVUS Puiste­ ja üldkaupade ümberlaadimine ja ladustamine. Kaubavoo

põhiosa moodustavad granuleeritud mineraalväetised. Veos saabub terminali raudteed mööda, seejärel see laaditakse maha,

ladustatakse ning transporditakse terminalist edasi meritsi, raudteel või autotranspordiga.

TERMINALIS TÖÖDELDAVATE KEMIKAALIDE OMADUSED: Ammooniumnitraat (ammooniumnitraatväetis) kuulub ohtlike veoste ohuklassi 5.1. Ammooniumnitraat on tugev oksüdeerija soodustades põlemist. Ammooniumnitraat iseenesest ei ole plahvatusohtlik aine ega plahvata tavatingimustel. Ammooniumnitraadi plahvatamine on võimalik vaid äärmuslikes tingimustes. ASi DBT toodav ammooniumnitraat omab Euroopa Liidus nõutavaid plahvatuskindluse testide sertifikaate ja on seetõttu ohutu.

VÕIMALIKUD SUURÕNNETUSED JA NENDE TAGAJÄRJED Tulekahju, mille tagajärjeks võivad olla • mürgiste gaaside levimine, • soojuskiirgusest tingitud süttimine ja põletused, • plahvatus. Plahvatus, mille tagajärjeks võivad olla • ülerõhust ja soojuskiirgusest tingitud, purustused ja vigastused, • laialipaiskuvad killud.

KONTAKT: Kооrma 13, Haabneeme alevik,

Viimsi vald, Harjumaa 74115 Vahetuse vanem: 517 4409

Üldinformatsioon: 631 9389 E­post: [email protected]

www.dbtmuuga.ee

Neste Eesti AS Terminal on kemikaaliseadusest tulenevalt

B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte. Suurõnnetuse ohuga ettevõtetele

kehtestatud nõuded on täidetud ning nõutavad dokumendid on esitatud pädevatele

asutustele.

PÕHITEGEVUS Vedelkütuste terminali teenused ­ heledate naftaproduktide (bensiinid, diislikütused, lahustid) käitlemine, sh.

vastuvõtmine tanklaevadelt ja raudteetsisternidest, hoiustamine terminali mahutites ning väljastamine autotranspordi vahenditele.

TERMINALIS TÖÖDELDAVATE KEMIKAALIDE OMADUSED: • autobensiin – tule­ ja keskkonnaohtlik vedelik, • diislikütus – tule­ ja keskkonnaohtlik vedelik, • orgaanilised lahustid – mürgine keskkonnaohtlik vedelik.

VÕIMALIKUD SUURÕNNETUSED JA NENDE TAGAJÄRJED • Tulekahju ja/või plahvatus, mille tagajärgedeks võib olla võimalikust tulekahjust tekkivad jääkgaasid, territooriumi pinnase saastumine ning võimalik tulekahju levimine naaberkinnistutele. • Kemikaalide avariiline väljavool, mille taga­ järjeks võib olla kemikaalide avariiline leke keskkonda. • Lisaks käitlusega kaasnevatele tehno­ ja antropogeensetele põhjustele võib teatud tingimustel õnnetusi vallandada

loodusnähtused, kuritahtlik tegevus ja suurõnnetus naaberterminali(de)s.

KONTAKT: Lasti tee 18, Muuga küla, Viimsi vald, Harjumaa 74115

Terminali direktor: 631 9318, 504 8216 Vahetuse vanem: 513 8262

Üldinformatsioon: 631 9330 E­post: [email protected]

www.neste.ee

Oiltanking Tallinn AS on kemikaaliseadusest tulenevalt

A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte. Suurõnnetuse ohuga ettevõtetele

kehtestatud nõuded on täidetud ning nõutavad dokumendid on esitatud pädevatele

asutustele.

PÕHITEGEVUS Naftatoodete ja kemikaalide ladustamine ja laadimine. Tootmistegevust terminalis ei toimu. Terminal töötab

24 h ööpäevas. Terminal toimib mitmesuunalisena: põhiliselt saabuvad naftasaadused raudteevagunitega terminali, kus nad ladustatakse mahutites ning väljuvad laevade või autodega, vähesel määral saabub naftasaadusi

laevadega ja torujuhtmete kaudu teistest terminalidest.

TERMINALIS TÖÖDELDAVATE KEMIKAALIDE OMADUSED • autobensiin – tule­ ja keskkonnaohtlik vedelik, • diisel – tule­ ja keskkonnaohtlik vedelik, • isopreen – tule­ ja keskkonnaohtlik mürgine vedelik.

VÕIMALIKUD SUURÕNNETUSED JA NENDE TAGAJÄRJED: • Tulekahju korral põhjustavad suure ohu suits ja mürgised gaasid, millele lisanduvad tulekahju kustutamisega kaasneda võivad mõjud nagu plahvatus või kemikaalide väljavool. Inimesed võivad saada põletushaavu või mürgistusi nii suitsust kui põlemisprotsessis tekkivatest muudest mürgistest gaasidest. • Naftasaaduste sattumine keskkonda seadmete purunemisel, ületäitmise tõttu, paakauto või tsisternvaguni avarii korral.

Tulekahju või plahvatuse tekkimise oht. Võimalik kahju ümbritsevale keskkonnale, elusorganismidele maal ja vees. • Plahvatus – võimalik inimeste vigastused.

KONTAKT: Õli 7, 74115, Viimsi vald, Harjumaa

Keskkonna­ja ohutusjuht (HSSE): 631 9777 Vahetuse ülem: 631 9404, mob: 517 4264

Üldinfo: 631 9403 E­post: [email protected]

VESTA Terminal Tallinn OÜ on kemikaaliseadusest tulenevalt A-kategooria

suurõnnetuse ohuga ettevõte. Suurõnnetuse ohuga ettevõtetele kehtestatud nõuded on täidetud

ning nõutavad dokumendid on esitatud pädevatele asutustele.

PÕHITEGEVUS Naftasaaduste transiit kasutades selleks väljaehitatud

terminali mahutite kogumahuga 406 000 m³ ja vastavat infrastruktuuri. Terminal töötab kahesuunalisena:

raudtee ←→ mahutid ←→ tanker. Veos saabub terminali raudteel ning ka meritsi, seejärel veos ladustatakse mahutitesse ja transporditakse terminalist edasi meritsi ning raudteel.

TERMINALIS TÖÖDELDAVATE KEMIKAALIDE OMADUSED: • masuut – keskkonnaohtlik mürgine vedelik, • toornafta – tule­ ja keskkonnaohtlik mürgine vedelik, • diislikütus – tule­ ja keskkonnaohtlik vedelik, • autobensiin – tule­ ja keskkonnaohtlik vedelik.

VÕIMALIKUD SUURÕNNETUSED JA NENDE TAGAJÄRJED • Tulekahju, mille tagajärjeks võib olla tule kiire levimine, moodustuvad ärritavad ja mürgised jääkgaasid (sh vääveldioksiid) või aurude plahvatusoht. • Suur leke pinnasesse või merre, mille

tagajärjeks võib olla kahju eluorganismidele ja taimedele.

KONTAKT: Õli tn 3, 74115 Maardu, Harjumaa

Vahetuse ülem: 631 9853 Üldinformatsioon: 631 9861

E­post: [email protected] www.vestaterminals.com

AS Vopak E.O.S. Pakterminal on kemikaaliseadusest tule-

nevalt A-kategooria suur õnne- tuse ohuga ettevõte. Suurõnnetuse

ohuga ettevõtetele kehtestatud nõuded on täidetud ning nõutavad dokumendid on esitatud pädevatele asutustele.

PÕHITEGEVUS Naftasaaduste transiit idast läände, kasutades selleks Muuga sadama loodeosas

väljaehitatud terminali mahutite kogumahuga 303 000 m³. Terminal töötab 24 h ööpäevas. Käideldavad naftasaadused saabuvad terminali mööda

raudteed tsisternvagunites ja/või meritsi tankeriga, pumbatakse hoiustamiseks kaldapealsetesse mahutitesse ning sealt hiljem edasi uuesti

tankeritele ja autoveokitele.

TERMINALIS TÖÖDELDAVATE KEMIKAALIDE OMADUSED: • masuut – keskkonnaohtlik mürgine vedelik, • lennukipetrool – tule­ ja keskkonnaohtlik vedelik, • toornafta – tule­ ja keskkonnaohtlik mürgine vedelik, • autobensiin – tule­ ja keskkonnaohtlik vedelik, • naftaõli – tuleohtlik mürgine vedelik, • butaan – tuleohtlik veeldatud gaas, • gaasikondensaat – tule­ ja keskkonnaohtlik mürgine vedelik.

VÕIMALIKUD SUURÕNNETUSED JA NENDE TAGAJÄRJED: • Tulekahju, võimalik tule kiire levimine territooriumil, mille tulemusel moodustuvad suits ja ohtlikud jääkgaasid. Samuti võib tekkida täiendav aurude plahvatusoht. • Plahvatus põlevvedelike mahutis, mille tulekahju või plahvatus võivad ohustada inimesi. • Kemikaalide avariiline leke pinnasesse või merre, mille tagajärjel võivad kannatada elusorganismid

maal ja vees, pinnas ja ümbritsev keskkond. Tulekahju või plahvatuse tekke oht. • Lisaks kemikaalide käitlusega kaasnevatele inimtegevuse ja tehnilistele põhjustele võivad

teatud tingimustel õnnetusi vallandada loodusnähtused, kuritahtlik tegevus ja suurõnnetus naaberterminalis.

KONTAKT: Lasti tee 20, Maardu, Harjumaa

Tel: 631 9820, Vahetuse ülem: 631 9813 Keskkonna­ ja ohutusjuht: 683 3212

E­post: [email protected] www.vopakeos.com

AS Vopak E.O.S. Stivterminal on kemikaaliseadusest tule-

nevalt A-kategooria suurõnne- tuse ohuga ettevõte. Suurõnnetuse

ohuga ettevõtetele kehtestatud nõuded on täidetud ning nõutavad dokumendid on esitatud pädevatele asutustele.

PÕHITEGEVUS Heledate naftasaaduste hoiustamine. Terminal töötab 24 h ööpäevas. Mahutipark koosneb 3­st mahutist,

mille kasulik kogumaht on 75 000 m³. Kütuste transport terminali toimub meritsi tankeritega ning terminalist välja peamiselt samuti meritsi. Kütust veetakse terminalist välja ka autotranspordiga.

TERMINALIS TÖÖDELDAVATE KEMIKAALIDE OMADUSED: • autobensiin – tule­ ja keskkonnaohtlik vedelik, • lennukipetrool – tule­ ja keskkonnaohtlik vedelik, • diislikütus – tule­ ja keskkonnaohtlik vedelik, • toornafta – tule­ ja keskkonnaohtlik mürgine vedelik.

VÕIMALIKUD SUURÕNNETUSED JA NENDE TAGAJÄRJED • Tulekahju, võimalik tule kiire levimine territooriumil, mille tulemusel moodustuvad suits ja ohtlikud jääkgaasid. Samuti võib tekkida täiendav aurude plahvatusoht. • Plahvatus põlevvedelike mahutis, mille tulekahju või plahvatus võivad ohustada inimesi. • Kemikaalide avariiline leke pinnasesse või merre, mille tagajärjel võivad kannatada elusorganismid maal ja vees, pinnas ja ümbritsev keskkond. Tulekahju või plahvatuse tekke

oht. • Lisaks kemikaalide käitlusega kaasnevatele inimtegevuse

ja tehnilistele põhjustele võivad teatud tingimustel õnnetusi vallandada loodusnähtused ja kuritahtlik tegevus.

KONTAKT: Vilja tn 7, Maardu, Harjumaa

Tel: 660 7015 Vahetuse vanem: 660 8016

Keskkonna­ ja ohutusjuht: 683 3212 E­post: [email protected]

www.vopakeos.com

HÄDAOLUKORRA ENNETAMINE Kõik Muuga sadamas tegutsevad ettevõtted järgivad rangelt

ohutusnõudeid Muuga sadama sadamaalal ning terminalides, tagavad oma töötajate järjepideva ohutusalase koolituse ning korraldavad õppusi erinevate

ohuolukordadega toimetuleku võimekuse tagamiseks. Muuga sadam on juurdepääsupiiranguga ala, kus on rakendatud sadamaseaduse alusel

kehtestatud sadama turvalisuse nõuete täitmiseks valve­ ja läbipääsusüsteemid, mis tagavad isikute kontrollitud juurdepääsu sadamaalale.

Suurõnnetuse ohuga ettevõtetele “Kemikaaliseaduse” alusel pandud kohustused on täidetud, riskid hinnatud ja vajalikud meetmed tarvitusele võetud. Õnnetusi ei saa siiski täielikult välistada. Õnnetuste tagajärgi aitavad

vähendada hädaolukorraks valmisolek ja inimeste teadlik käitumine.

HÄDAOLUKORRA LAHENDAMINE Et tagada õige ja kiire tegutsemine õnnetuse korral on kõigil

suurõnnetuse ohuga ettevõtetel koostatud kemikaaliseaduse kohased hädaolukorra lahendamise plaanid, mis on

kooskõlastatud Päästeametiga. Reageerivate ametkondade jaoks on vastavalt hädaolukorra seadusele koostatud riiklik hädaolukorra lahendamise plaan. Ettevõtted korraldavad hädaolukorra lahendamise plaanide toimivuse testimiseks siseõppusi, kord aastas toimub koostöös Päästeametiga hädaolukorra lahendamise ühisõppus. Alates 2004. aastast on rakendatud rahvusvahelisest laevade ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksist (ISPS koodeks) tulenevad turvanõuded.

VARAJASE HOIATUSE SÜSTEEM Et suurõnnetuse ohust teada anda, on ettevõtete territooriumitele paigaldatud HÄIRESIREEN. Sireeni kasutatakse suurõnnetuse ohu korral. • Üldhäire: Minuti pikkune heli, mida korratakse vähemalt kolm korda 30­sekundilise pausi järel. Üldhäire signaali kasutatakse tähelepanu

saamiseks kõikide ohtude puhul ning see tähendab, et ohu kohta on oodata täiendavat

teavet ja käitumisjuhiseid! • Üldhäire lõpp: Minutipikkune heli, mida

edastatakse üks kord. Häire lõpu signaal tähendab, et oht on möödas.

• Testsireen: Ühtlane pidev heli üldpikkusega kuni 60 sekundit. Testimise signaal tähendab sireeni

korralist testimist ning elanikele kohustuslikke tegevusi kaasa ei too. Kontrolli viiakse läbi iga

kuu esimesel esmaspäeval ajavahemikul 11.00­12.00.

Kuuldes sireeni/nähes suitsu/

saades teada õnnetusest sadamas tegutse järgmiselt:

1. Väljas viibides kata nina ja suu rätikuga ja liigu risti tuule suunaga õnnetuspaigast ja

ohualast kaugemale. 2. Mine lähimasse hoonesse, võimaluse korral hoone

keskele ja kõrgeimale korrusele. 3. Sulge korralikult uksed ja aknad ning kõik

ventilatsiooniseadmed ja tuulutusavad. 4. Kustuta tuleasemed kaminates ja/või ahjudes ning sulge siibrid. 5. Autos olles sulge uksed ja aknad, lülita välja ventilatsioon ning sõida lähima hooneni ja varju. 6. Teavita ning abista naabreid ja lähedalasuvaid kaaskodanikke. 7. Lülita sisse Vikerraadio (sagedus 104,1), Raadio 4 (sagedus 94,5) või telekanal ETV ja kuula seal

antavaid käitumisjuhiseid. 8. Harjumatute lõhnade esinemisel hoia suu ja

nina ees niiskeid rätikuid. 9. Ära suitseta ega kasuta lahtist tuld.

10. Kasuta telefoni ainult tõsisel vajadusel.

KÄITUMIS-JUHISED:

Aluskaart: Maa-ameti geoportaal

DBT (ehitistele)

DBT (inimestele)

Oiltanking Tallinn

Neste Eesti

Vesta Terminal Tallinn

Vopak E.O.S.

Raudtee ohuala

Kaardil on toodud suurõnnetuste mõjualad, mille määramisel ei ole arvestatud olemasolevat hoonestust ega haljastust, mis võivad joonisel näidatud maksimaalset ohuala suurust vähendada.

Õnnetuste korral jääks nende mõju üldiselt sadama territooriumile. Sadama territooriumilt väljaulatuv mõju tähendab eelkõige tulekahju suitsu levimist.

Suurima õnnetuse tagajärjel, mille toimumine on vähetõenäolisem, võib väljaspool sadama territooriumi tekkida kergemaid kahjustusi ehitistele.

AS Milstrand Laeva tee 4/1 Miiduranna küla 74015 HARJUMAA www.milstrand.ee Info ohutusabinõude ja muu asjassepuutuva teabe kohta Vahetuse ülem tel 6055951 [email protected]

AS Milstrand, Kemikaaliseadusest lähtuvalt A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttena, on esitanud ametkondadele kõik nõutavad dokumendid ning omab tegevusluba ohtliku kemikaali käitlemiseks nr OKK-11-11.

Infot viimase kohapeal tehtud riikliku järelevalvetoimingu kuupäeva kohta on võimalik leida Päästeameti kodulehel (https://www.rescue.ee/et/ohtlikud-ettevotted) ning üksik- asjalikku teavet viimase järelevalve toimingu, inspekteerimiskava ja täiendava teabe kohta on võimalik saada pädevatelt asutustelt: Päästeamet ([email protected], üldtelefon: 6282000) ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ([email protected], üldtelefon: 6672000) ning ettevõtte ohutus- ja keskkonnajuhilt ([email protected], tel: 6055957) Käitise tegevuse kirjeldus

Heledate naftasaaduste ladustamine ja laadimine Miiduranna sadama vahetus läheduses asuvas kütuseterminalis, mille kogumaht on 125 000 m3. Vt asukohta lisatud kaardil. Naftasaadused saabuvad terminali laevade või rongidega ning transporditakse peale vaheladustamist terminali mahutites edasi laevade, rongide või paakautodega. Terminalis käideldavad kemikaalid

Diislikütus – tuleohtlik vedelik, kahjulik tervisele, mürgine, keskkonnaohtlik; Kerge kütteõli - tuleohtlik vedelik, kahjulik tervisele, mürgine, keskkonnaohtlik; Lennukipetrool, JET A1 - tuleohtlik vedelik, kahjulik tervisele, mürgine, keskkonnaohtlik; Bensiin - eriti tuleohtlik vedelik, kergesti aurustuv, kahjulik tervisele, mürgine, keskkonnaohtlik.

Võimalikud suurõnnetused ja nende tagajärjed

Terminali territooriumil, Maardu-Viimsi raudteeharul või Miiduranna sadamas võib tehnilise rikke, välise vääramatu jõu, kuritahtliku sabotaaži või inimliku eksimuse tõttu tekkida sündmus, mis võib ebasoodsate asjaolude tõttu areneda suurõnnetuseks:

Tulekahju laadimissõlmedes või mahutites – soojuskiirgus ning mürgised gaasid, mis saastavad keskkonda ja võivad tekitada inimesele põletushaavu või mürgistusi.

Ohtlike kemikaalide leke laadimisel või ladustamisel - pinnase- või merereostus, mis võib ohustada ümbritsevat keskkonda ning elusorganisme nii maal kui vees.

Samuti võivad eelnevad sündmused kaasa tuua gaaside plahvatuse, mis on ohuks inimeste elule ja tervisele. Vt lisatud ohualade kaarti.

Hädaolukordade ennetamine

AS Milstrand tööprotsesside (ladustamine, laadimine) käigus ei esine keemilisi reaktsioone, mis võiksid põhjustada suurõnnetuse.

Territooriumil paiknevad tehnoloogilised rajatised ja tehnilised seadmed on projekteeritud vastavalt ehitusnormidele ning spetsiifilised tehnilised sõlmpunktid omavad vastavaid sertifikaate ja tunnistusi ning vastavad kehtivatele standarditele. Samuti on kõikide tööprotsesside ohutuks teostamiseks koostatud vastavad protseduurid ja eeskirjad, mille täitmine on terminali töötajatele kohustuslik.

Terminalis on tagatud töötajate järjepidev ohutusalane koolitus ning korraldatakse praktilisi õppusi erinevate ohuolukordadega toimetuleku võimekuse tõstmiseks. Samuti tehakse koostööd ja ühisõppusi Päästeametiga tagamaks oskused võimaliku õnnetuse korral tegutsemiseks ja leevendamaks selle tagajärgi.

Võimalike õnnetustega seotud kahjustuste minimeerimiseks ning piiramiseks on terminali rajatised ja tehnilised sõlmpunktid betoonist kaitsevannides ning varustatud statsionaarsete kustutussüsteemidega. Ettevõttes on varu esmaseid tulekustutusvahendeid ja keskkonnareostuse kogumis- ja piiramisvahendeid (õlitõkkepoomid, absorbendid jms).

Hädaolukordade lahendamine

Terminal on hinnanud käideldavatest kemikaalidest tulenevaid riske, millest tulenevalt on koostatud vastavad tegevuskavad ja juhised ohuolukordade ennetamiseks, nendega toimetulemiseks ja tagajärgede likvideerimiseks.

Ohuolukordades lähtutakse terminali territooriumil ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanist (HOLP).

Territooriumist väljaspool juhindutakse Päästeameti poolt koostatud ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaanist: https://www.rescue.ee/et/ettevottevaeline-haedaolukorra- lahendamise-plaan

Käitumisjuhised õnnetuse korral

Õnnetuse ohust teavitamiseks on terminali territooriumile paigaldatud häiresüsteem.

Kui saad teada ohust või kuuled sireeni:

Üldhäire signaal Minuti pikkune tõusev ja langev heli, mida korratakse vähemalt kolm korda 30-sekundilise pausi järel.

Üldhäire signaali kasutatakse tähelepanu saamiseks kõikide ohtude puhul ning see tähendab, et ohu kohta on oodata täiendavat teavet ja käitumisjuhiseid!

Üldhäire lõpp 30-sekundi pikkune tõusev ja langev heli, mida edastatakse üks kord.

Häire lõpu signaal tähendab, et oht on möödas.

Testsireen Tõusev ja langev heli üldpikkusega kuni 7 sekundit.

Testimise signaal tähendab sireeni korralist testimist ning elanikele kohustuslikke tegevusi kaasa ei too.

Sireeni testitakse iga kuu esimesel tööpäeval kell 12.00

Kuuldes sireeni, nähes suitsu või tuld, saades teada õnnetusest tegutse järgmiselt: - väljas viibides kata nina ja suu rätikuga ja liigu risti tuule

suunaga õnnetuspaigast ja ohualast kaugemale; - kui viibid tänaval, mine lähimasse hoonesse, võimaluse

korral hoone kõrgeimale korrusele; - sulge aknad, uksed, tuulutusavad, lülita ventilatsiooni-

seadmed välja ning oota edasisi juhiseid; - autos olles sulge uksed ja aknad, lülita välja ventilatsioon

ning sõida lähima hooneni ja varju; - teavita ning abista naabreid ja lähedalasuvaid kaas-

kodanikke; - ära suitseta ega kasuta lahtist tuld; - kasuta telefoni ainult tõsisel vajadusel, et mitte koormata

telefoniliine; - lülita sisse Vikerraadio (sagedus 104,1) või Raadio 4

(sagedus 94,5) või telekanal ETV ja kuula seal antavaid käitumisjuhiseid.

Suurõnnetuse toimumisel tuleb juhinduda päästeasutuste ja muude institutsioonide antud korraldustest !

Info ajakohastatud 20.12.2022

60s 60s 60s

30s

30s 30s

7s

Asukohakaart ohualadega

Viimsi valla haldusterritooriumi üldplaneering. Eelnõu Töö nr 2024-170

ad

Aadress: Harju maakond, Viimsi vald Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola 99 / 106

9. OLULISE RUUMILISE MÕJUGA EHITIS (ORME) Oluline ruumiline mõju on mõju, mille tõttu muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate

arv, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine- või tööjõuvajadus ehitise kavandatavas asukohas senisega võrreldes

oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile.64

Üldplaneeringuga ei nähta ette ühtegi olulise ruumilise mõjuga ehitise kavandamist. Juhul, kui üldplaneeringu

kehtimise perioodil tekib vajadus ORME kavandamiseks, siis tuleb vastavalt planeerimisseadusele koostada

eriplaneering seaduses sätestatud alustel ja korras. Asjakohaste uuringute vajadus määratakse eriplaneeringu

koostamiseks väljastatavates lähteseisukohtades.

10. MÜRA NORMTASEMED Atmosfääriõhu kaitse seaduse järgi on välisõhus leviv müra inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv

soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad. Välisõhus leviva müra hulka ei kuulu:

olmemüra, meelelahutusürituste müra; töökeskkonna müra; riigikaitselise tegevusega tekitatud müra.

Eestis on keskkonnamüra normtasemed kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 vastu võetud määrusega nr

71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.

Müra normtasemete kategooriad vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarvetele on näidatud

järgnevas tabelis (Tabel 3).

Tabel 3 Müra kategooriate liigitus.

Müra kategooria Üldplaneeringu alusel

I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad ehk

vaiksed alad

supelrannaala, kalmistuala

II kategooria – haridusasutuste,

tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste

ning elamumaa-alad, maatulundusmaa

õuemaad, rohealad

ühiskondlike ehitiste ala65, väikeelamuala, korterelamuala,

roheala

III kategooria – keskuse maa-alad arenguala, segakasutusega ala, ettevõtlus- ja roheala (ET)

IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-

alad

ühiskondlike hoonete maa-ala66

64 Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrusega nr 102 “Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri” 65 haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalkandeasutuste puhul

66 v.a II kategooria all toodud

Viimsi valla haldusterritooriumi üldplaneering. Eelnõu Töö nr 2024-170

ad

Aadress: Harju maakond, Viimsi vald Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola 100 / 106

Maatulundusmaal õuemaadel (ka uue elamu kavandamisel) kehtib II kategooria müra normtase.

Uute müratundlike alade (I-IV kategooria, vt Tabel 3) planeerimisel seni hoonestamata aladele väljaspool

tiheasustusala tuleb rakendada keskkonnaministri 16.12.2016 vastu võetud määrusega nr 71 sätestatud müra

sihtväärtust. Sihtväärtuse rakendamise nõue kehtib ka pärast 2002. aastat realiseeritud planeeringutele, mis on

juba pidanud arvestama oma tegevuse planeerimisel tollal kehtinud taotlustasemetega. Sihtväärtuse peab

tagama detailplaneeringute puhul huvitatud isik ja projekteerimistingimuste puhul maaomanik.

Ettevõtlusalal kehtib mürakategooria vaid ühiskondlike ehitiste kavandamisel.

Sellise planeeringu või ehitusprojekti koostamisel, mille elluviimisega võib kaasneda müra normtaseme

ületamine, tuleb hinnata tekitatava müra suurust ja leviku ulatust (mürataseme modelleerimine spetsiaalse

tarkvara abil), arvestades koosmõju olemasoleva mürafooniga ning kavandada vajadusel mürataseme

vähendamise meetmed. See kehtib nii uute müra tekitavate objektide planeerimisel või projekteerimisel kui ka

hiljem võimaliku müraprobleemi ilmnemisel.

 Müratundlikele aladele või nende lähedusse tehnoseadmete paigaldamisel (nt õhksoojuspumbad jms)

peab seadme paigaldaja (omanik) tagama müraolukorra vastavuse normatiividele. Tehnoseadmete ning

äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtust.

 Planeeringu koostamisel ja projekteerimistingimuste väljastamisel tuleb arvestada müraallikatega.

Müraallikaks ei loeta metsaraie või muu metsamajandamisega seotud töid ja tegevusi.

11. OHTLIKUD ETTEVÕTTED Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted on kemikaaliseadusest tulenevalt künniskogusest või alammäärast

suuremas koguses ohtlikke kemikaale käitlevad ettevõtted.

Viimsi valla kaguossa jääb üks osa Muuga sadamast, mis on Eesti suurim kaubasadam. Viimsi valla

territooriumile jääb Muuga sadamas mitu ohtlikku või suurõnnetuse ohuga ettevõtet sh vedelkütuste

terminalid ning väetiseterminal. Sadamas käitamisluba asuvatest ettevõtetest konkurentsitult suurima

ohualaga on AS DBT Muuga terminal, mille põhitegevuseks on väetiste, sealhulgas ammooniumnitraadi

hoiustamine. Tabel 4 annab ülevaate kõigi ettevõtete ja nende ohtliku ala ulatuse kohta ning graafiliselt annab

ülevaate skeem 7. Põhjalikumalt on Viimsi vallas asuvad suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted kirjeldatud

lisas 11.

Ohualas ehitamise ja planeerimise põhimõtted:

 Projektid ning detailplaneeringud tuleb ohuala ulatuses kooskõlastada Päästeametiga sealjuures tuleb

arvestada KemS § 32 lõike 1 asjaolusid ning leida sobivad lahendused.

Tabel 4 Ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete nimekiri ja ohtliku ala ulatus (Päästeamet 2025)

Ohtliku ettevõtte nimi Ohtliku ala raadius (m)

Milstrand AS 498.0

Olerex AS Viimsi tankla 436.0

Muuga Storage Terminal OÜ 150.0

Viimsi valla haldusterritooriumi üldplaneering. Eelnõu Töö nr 2024-170

ad

Aadress: Harju maakond, Viimsi vald Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola 101 / 106

Muuga Storage Terminal OÜ 152.0

Muuga Storage Terminal OÜ 120.0

Muuga Storage Terminal OÜ 140.0

Muuga Storage Terminal OÜ 185.0

Olerex Terminal AS 403.0

DBT AS Muuga terminal 2843.0

PK Terminal OÜ Muuga sadama terminal Koorma 2 0.0

Neste Eesti AS Terminal 268.0

Liwathon E.O.S AS Pakterminal 151.0

Ingle AS Muuga ladu 43.0

PK Terminal OÜ Muuga sadama terminal Virna 1 0.0

PK Terminal OÜ Muuga sadama terminal 395.0

Milstrand AS 498.0

Liwathon E.O.S Stivterminal AS67 180.0

(Alekon Cargo OÜ)68 772.0

Skeem 7 Viimsi valla mandriosa Muuga küla territooriumile jäävad ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted

koos ohualadega, Maa-ja Ruumiamet 2025.

67 Kuigi ettevõtte aadressiks on märgitud Maardu linn, siis geograafiliselt on objekt märgitud Viimsi valda.

68 Ettevõte ei paikne Viimsi vallas, aga objketi ohtlik ala ulatub Viimsi valda Laiakülasse.

Viimsi Vallavalitsus | www.viimsi.ee | [email protected] | +372 602 8800

Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald 74001 Harjumaa

Päästeamet Teie 21.08.2025 nr 7.2-3.1/4001-2

[email protected] Meie 28.08.2025 nr 10-6/2212-3

Viimsi valla haldusterritooriumi

üldplaneeringu ning keskkonnamõju ja

muude asjakohaste mõjude strateegilise

hindamise aruande kooskõlastamine

Vastavalt saabunud märkustele tehakse täiendusi üldplaneeringu seletuskirjas. Lisaks on loodud

eraldi fail, kus on toodud Viimsi vallas olvad Suurõnnetuse ohuga objektide täpsemad kirjeldused,

mis lisatakse koostatava Viimsi valla haldusterritooriumi üldplaneeringu (edaspidi ÜP) seletuskirja

(muudatustega seletuskirja leheküljed lisatud käesolevale kirjale) lisadesse (lisatud ka

käesolevale kirjale).

1. Palume täiendada piirkondade puhul, kus on SOE ja OE ettevõtted, palun kirjutage

mõjutatavad stsenaariumid (ohud ja riskid) koos ohuala suurustega.

Lisasime üldplaneeringu seletuskirjale peatüki 11: Ohtlikud ettevõtted, milles tõime

tabelina (Tabel 4) välja ka ohtliku ala ulatused (k.a objekt, mis asub naabervallas, aga ohtlik

ala ulatub Viimsi valla territooriumile).

2. Kirjeldage SOE ja OE ettevõtete ohulasse rajamise kohta: kas ja millistel tingimustel on

lubatud planeerida ja ehitada uusi ehitisi SOE ja OE ettevõtete ohualasse, sh arvestades

KemS § 32 lõike 1 asjaolusid.

Lisasime seletuskirja järgneva teksti: Projektid ning detailplaneeringud tuleb ohuala

ulatuses kooskõlastada Päästeametiga sealjuures tuleb arvestada KemS § 32 lõike 1

asjaolusid ning leida sobivad lahendused.

3. Tähelepanek: Punktis 9 (ORME) olete kirjutanud, et „üldplaneeringuga ei nähta ette

ühtegi olulise ruumilise mõjuga ehitise kavandamist“. Samas ütleb järgmine lause, et

„Olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks tuleb koostada eriplaneering

planeerimisseaduses sätestatud alustel ja korras. Asjakohaste uuringute vajadus

määratakse eriplaneeringu koostamiseks väljastatavates lähteseisukohtades“. Palun

täpsustage, kuna teine lause lükkab esimese lause ümber.

Täpsustasime üldplaneeringu seletuskirja peatüki 9: Olulise ruumilise mõjuga ehitised

(ORME) sõnastust järgnevalt: Üldplaneeringuga ei nähta ette ühtegi olulise ruumilise

mõjuga ehitise kavandamist. Juhul, kui üldplaneeringu kehtimise perioodil tekib vajadus

ORME kavandamiseks, siis tuleb vastavalt planeerimisseadusele koostada eriplaneering

2

seaduses sätestatud alustel ja korras. Asjakohaste uuringute vajadus määratakse

eriplaneeringu koostamiseks väljastatavates lähteseisukohtades.

Viimsi vald annab teada, et täiendatud ja parandatud versioon Viimsi valla haldusterritooriumi

üldplaneeringu ning keskkonnamõju ja muude asjakohaste mõjude strateegilise hindamise

aruandega seotud materjalidest on kättesaadavad Viimsi üldplaneeringu kaasamiskeskkonnas

alates septembri keskpaigast. Selleks ajaks lisatakse materjalidesse kõikidelt kooskõlastajatelt ja

arvamuse andjatelt saabunud info ning koostatakse ka nn kooskõlastustabel.

Täname Teid koostöö eest!

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Merje Muiso

Planeeringute osakonna juhataja