Kiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 [email protected]/ www.justdigi.ee/ Registrikood 70000898

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda [email protected] Toom-Kooli 17 10130, Tallinn Avalik konsultatsioon EL 28. režiimi kohta Lugupeetud sidusrühmade esindajad Euroopa Komisjon on algatanud avaliku konsultatsiooni „28. režiim – ELi äriühingute suhtes kohaldatav õigusraamistik“, misjärel plaanib avaldada seadusandliku algatuse ettepaneku juba 2026. aasta esimeses kvartalis. Algatus võib potentsiaalselt muuta EL ettevõtluskeskkonna reegleid ning eelkõige iduettevõtjate võimalusi ühisturul tegutsemiseks.

2025. a jaanuaris teatas Euroopa Komisjon 28. režiimist osana terviklikust meetmete paketist, mille abil soovitakse „suurendada Euroopa majanduse konkurentsivõimet, et innovatiivsed ettevõtted saaksid kasu ühtsetest kogu ELis ühtlustatud normidest, sealhulgas äriühingu-, maksejõuetus-, töö- ja maksuõiguse teatavates aspektides“. Komisjon toob välja, et üldeesmärk on „aidata kaasa äriühingute, eelkõige innovatiivsete ettevõtete, idu- ja kasvufirmade kasvule ja konkurentsivõimele ning hõlbustada nende asutamist ja tegutsemist ühtsel turul ning vähendada tõkkeid piiriülestele investeeringutele uue ELi äriühingu õigusraamistiku kaudu. [-] Isegi kui kõik liikmesriigid püüaksid oma ettevõtete õigusraamistikke reformida, jääksid erinevused riiklike kordade vahel püsima. Seepärast on vaja võtta ELi tasandi meetmeid“. Nimetatud eesmärkide täitmiseks ongi Komisjon eelviidatud konsultatsiooni algatanud.

Konsultatsioon annab sidusrühmadele võimaluse jagada oma seisukohti, kuidas parandada EL ettevõtluskeskkonda ja vähendada EL piiriüleste investeeringute tõkkeid. Küsimustik on mahukas, muuhulgas soovib Euroopa Komisjon saada vastuseid nii ühingu asutamise, tegutsemise ja lõpetamisega seotud tõkete ja kulude kohta, uue võimaliku EL ühinguvormi põhinõuete (asutajad, miinimumkapital, töötajate osalus, põhikiri, juhtimine, osaluse omajate õigused) kohta, aga ka barjääride kohta nii maksu-, töö- kui ka maksejõuetuse valdkonnas. Kutsume üles küsimustikule kindlasti vastama, sest see on harukordne võimalus mõjutada kogu EL senise ettevõtluskeskkonna ülevaatamist.

Justiits- ja Digiministeerium asub kujundama Eesti seisukohti kõnesoleva konsultatsiooni raames esitatud küsimustele. Seisukohtade kujundamisel peame oluliseks kõigi asjaomaste sidusgruppide hinnanguid ning ettepanekuid. Palume Teie tagasisidet konsultatsioonis esitatud küsimuste kohta hiljemalt 01.09.2025 aadressil [email protected].

Meie 23.07.2025 nr 7-1/6253

2

Ühtlasi juhime Teie tähelepanu sellele, et avalik konsultatsioon on avatud kuni 30. septembrini 2025 ning kõigil soovijatel on võimalik esitada oma seisukohad ka otse Euroopa Komisjonile. Kui eelistate saata oma hinnangud otse Euroopa Komisjonile, palume siiski võimalusel sellest ka Justiits- ja Digiministeeriumi teavitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heddi Lutterus asekantsler /*Lisaadressaadid: Eesti Advokatuur Audiitorkogu Eesti Juristide Liit Eesti Kohtunikuabide Ühing Eesti Pangaliit Eesti Pank Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Nasdaq Tallinn Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Finantsinspektsioon Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Maksu- ja Tolliamet Notarite Koda Raamatupidamise Toimkond Riigikohus Riigikontroll Tallinna Ringkonnakohus Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut Tartu Maakohtu registriosakond Tartu Ringkonnakohus Tartu Ülikooli õigusteaduskond Teenusmajanduse Koda Õiguskantsleri Kantselei Eesti Äriinglite Assotsiatsioon Eesti Era- ja Riskikapitali assotsiatsioon Tehnopol Garage48 Asutajate Selts Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Võlausaldajate Liit Eesti Pereettevõtjate Liit Startup Estonia Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Pärnu Maakohus Tartu Maakohus Viru Maakohus Registrite ja Infosüsteemide Keskus Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Tartu Teaduspark Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Marget Pae 5303 9969 [email protected]

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 29.1.2025

COM(2025) 30 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE,

NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING

REGIOONIDE KOMITEELE

ELi konkurentsivõime kompass

ELi konkurentsivõime kompass

Euroopa majandus on mitmest aspektist tugev, kuid selleks, et taastada

konkurentsivõime ja kindlustada jõukus, tuleb kohe tegutsema hakata.ELil on

olemas kõik vajalik, et olla tuleviku maailmamajanduse esirinnas: andekas ja oskustega

tööjõud, ulatuslik erakapital, tervet maailmajagu kattev ühtne turg, stabiilne ja

prognoositav õiguskeskkond, õigusriik ja ainulaadne sotsiaalne turumajandus. Viimastel

aastatel on Euroopa näidanud üles märkimisväärset suutlikkust reageerida järjestikustele

kriisidele. EL on pidanud vastu pandeemiale ja Venemaa energiašantaaži põhjustatud

energiašokile. Ta on teinud käegakatsutavaid edusamme digi- ja rohepöörde vallas ning

võtnud taastumise toetamiseks ja majanduskasvu suurendamiseks kasutusele uusi

poliitikameetmeid ja rahastamisvahendeid.

EL peab hakkama kiiresti tegelema pikaajaliste tõkete ja struktuursete puudustega,

mis teda tagasi hoiavad. Viimase kahe aastakümne jooksul ei ole Euroopa teiste

suuremate majandustega sammu pidanud, sest tootlikkuse kasvu lõhet ei ole

suudetud ületada. EL on kõrgtehnoloogia vallas USAst maha jäänud, samal ajal kui Hiina

on teinud paljudes sektorites arenguhüppe ning saavutamas teatavates uutes

majanduskasvu valdkondades juhtpositsiooni. Euroopa mahajäämuse algpõhjus on

innovatsiooni puudumine. Ta ei ole suutnud muuta ideid uuteks turustatavateks

tehnoloogiateks ega lõimida neid tehnoloogiaid oma tööstusbaasi. Samal ajal pärsivad

riikidesisesed piirangud Euroopa ettevõtete konkurentsisuutlikkust. Ettevõtteid rõhuvad

kõrged energiahinnad ja suur regulatiivne koormus. Samuti seisavad nad silmitsi üha

ebavõrdsemate ülemaailmsete tingimustega, sest välismaal kasutatakse laialdaselt

tööstussubsiidiume. Euroopa sõltub üha enam ka strateegilistest sisenditest ja väga

kontsentreerunud tarneahelatest.

Selleks et kaitsta ELi tulevikku majandusjõu, investeerimissihtkoha ja

tootmiskeskusena, peab Euroopa reageerima kiiresti ja otsusekindlalt.

Euroopa jaoks ei ole kaalul mitte ainult majanduskasv, vaid kogu toimimismudeli

tulevik. Kui Euroopa ei suurenda oma tootlikkust, võib ta majanduskasv takerduda, mille

tagajärjel vähenevad töötajate sissetulek, ebasoodsas olukorras olevate inimeste heaolu ja

kõikide võimalused. Euroopa vastas on maailm, kus on käimas suurriikide võimuvõitlus,

konkurents tehnoloogilise ülemvõimu pärast ja võidujooks selle nimel, kes saavutab

kontrolli ressursside üle. Selles maailmas ei saa teineteisest lahutada Euroopa

konkurentsivõimet ja väärtusi, mille eest ta seisab.

Euroopa vabadus, julgeolek ja autonoomia sõltuvad rohkem kui kunagi varem

innovatsiooni-, konkurentsi- ja kasvuvõimest. Just nendele toetub ELi tehnoloogilise ja

energiasüsteemi ümberkujundamise rahastamine ja need tagavad Euroopa eripärase

sotsiaalse mudeli kestlikkuse. Samuti annavad need Euroopale vahendid, millega tagada

kogu maailmajao julgeolek ja etendada maailma mastaabis välisasjades suurt rolli. Ülimalt

oluline on luua tingimused, mis võimaldaksid ettevõtetel jõudsalt areneda ja tagaksid

kõigile võrdsed võimalused edu saavutada. Koos konkurentsivõime ja tootlikkuse

suurendamisega tuleb võimestada ka inimesi. Puhas majandus on võimas tõukejõud, mis

muudab Euroopa konkurentsivõimelisemaks. EL peab tagama kestliku jõukuse ja

konkurentsivõime, säilitades samal ajal oma ainulaadse sotsiaalse turumajanduse, viies

edukalt ellu rohe- ja digipöörde ning kaitstes oma suveräänsust, majanduslikku julgeolekut

ja ülemaailmset mõju. Mario Draghi on hoiatanud, et kui Euroopa lepib järkjärgulise

juhitud majanduslangusega, mõistab ta enda „aeglasesse agooniasse“.

2

2024. aasta veebruaris kiitsid Euroopa ettevõtjate ja ametiühingute esindajad heaks

Antwerpeni deklaratsiooni tööstuskokkuleppe kohta. Letta aruandes (1) hoiatati, et

Euroopa peab oma ühtset turgu palju rohkem hoovana kasutama või muidu kaotab ta

maailmas suurjõudude konkurentsis oma positsiooni. Deindustrialiseerimise ja

majandusraskuste oht oli liikmesriikides avaliku arutelu keskpunktis ka enne Euroopa

Parlamendi valimisi. Tuginedes Euroopa Ülemkogu strateegilisele tegevuskavale, võtsid

ELi juhid vastu Budapesti deklaratsiooni Euroopa konkurentsivõime kokkuleppe kohta.

Komisjoni presidendi von der Leyeni palvel koostatud Draghi aruandes (2) on Euroopa

probleeme kriitiliselt analüüsitud. Aruandes hoiatatakse, et mitmele seni majanduskasvu

toetanud tegurile ei saa Euroopa enam loota. Nende tegurite hulgas on suur välisnõudlus,

mille on tinginud avatud ülemaailmne kaubandussüsteem, juurdepääs odavale ja

rikkalikule fossiilkütustel põhinevale energiale ning nn rahudividend, mida pakkus

suhtelise geopoliitilise stabiilsuse periood, mis võimaldas ELi liikmesriikidel kulutada

vahendeid muudele prioriteetidele. Euroopa on kaotamas oma majanduskasvu mootoreid

just nüüd, mil ta seisab silmitsi tohutute investeerimisvajadustega, et moderniseerida

majandust, rahastada rohe- ja digipööret ning tagada julgeolek. Draghi aruandes on antud

selge hinnang ja konkreetsed soovitused, kuidas Euroopa areng uuele teele suunata. On

aeg tegutseda.

Uuel komisjonil on presidendi poliitilistel suunistel põhinev ambitsioonikas poliitiline

mandaat olla majanduskasvu ja investeeringute komisjon. Selle ametiaja a ja o on

konkurentsivõime. Käesolevas teatises esitatakse kompass, millest juhinduda järgmise

viie aasta jooksul tehtavas töös, ning loetletakse prioriteetsed meetmed, mille abil

taastada Euroopa majanduse dünaamilisus.

Uus konkurentsivõime mudel, mille aluseks on innovatsioonil põhinev tootlikkus

Draghi aruandest nähtub, et innovatsioon peab Euroopa uueks muutmisel olema

kesksel kohal ning samal ajal tuleb kõrvaldada muud majanduskasvu pidurdavad

piirangud. Euroopa tööstusstruktuur on muutunud staatiliseks, selles domineerivad

traditsioonilised sektorid, kus teadusuuringutele ja innovatsioonile kulutatakse vähem raha

kui USA tehnoloogiapõhistes sektorites ning kus ainult üksikud idufirmad suudavad uute

murranguliste tehnoloogiate abil saavutada kriitilise massi (3). Kuna rahvaarv on

vähenemas, ei saa Euroopa tulevase majanduskasvu hoogustamiseks loota tööjõusisendi

suurenemisele. Seetõttu tuleb elavdada tootlikkust, pürgides innovatsiooni eesliinile ja

investeerides oskustesse, mitte seades palgapiiranguid.

Samal ajal peab Euroopa pistma rinda muude teguritega, mis võivad tema

konkurentsivõimet pidurdada. Üleminek vähese süsinikuheitega majandusele peab olema

konkurentsisõbralik ja tehnoloogianeutraalne ning üleminek puhtamatele energiaallikatele

peab vähendama energiakulusid ja hinnavolatiilsust. ELi õigusnormid peavad olema

proportsionaalsed. Samuti peab EL tagama oma tööstusliku kohaloleku peamistes

tehnoloogiasektorites ning leevendama sõltuvusest tulenevaid julgeoleku- ja kerksusriske

(1) https://www.consilium.europa.eu/media/ny3j24sm/much-more-than-a-market-report-by-enrico-

letta.pdf

(2) https://commission.europa.eu/topics/strengthening-european-competitiveness/eu-competitiveness-

looking-ahead_en

(3) Euroopa Komisjon (2025), ühtse turu ja konkurentsivõime aruanne. Erinevus ELi ja USA SKPs elaniku

kohta on ligi kahe kolmandiku ulatuses tingitud just sellest.

3

– vastasel juhul varjutab geopoliitiline ebakindlus ELi ettevõtete väljavaateid ja pärsib

investeeringuid.

Kompassi ülesanne on toetada Euroopa tugevaid külgi, kasutada ära tema ressursse

ning kõrvaldada Euroopa ja liikmesriikide tasandi tõkked.

Euroopa peab olema koht, kus kliimaneutraalsuse poole pürgides leiutatakse,

toodetakse ja turustatakse tuleviku tehnoloogiaid, teenuseid ja puhtaid tooteid. See

peab olema Euroopa, mis on koduks tipptasemel teadusinnovatsioonile. Mis hoiab ja

tõmbab ligi maailma parimaid talente ning pakub kõigile kvaliteetseid töökohti. Kus

piirkondade ülespoole suunatud lähenemine tugevdab Euroopa ühtsust ja positsiooni

maailmas. Mis on juhtiv ülemaailmsete investeeringute sihtkoht, kus hinnatakse riskide

võtmist ja ettevõtlust.

Konkurentsivõime kompass

Konkurentsivõime kompassis seatakse konkurentsivõime üheks ELi peamiseks

tegevuspõhimõtteks.

Kompassil on kaks laiemat eesmärki. Esiteks teha kindlaks poliitikamuudatused, mida on

vaja, et Euroopa suudaks tempot kiirendada. Mõnes valdkonnas tuleb ajakohastada

olemasolevat poliitikat, teistes on uute oludega kohanemiseks vaja teha radikaalseid

muudatusi. Teiseks tuleb töötada välja uued koostööviisid, et suurendada otsuste tegemise

kiirust ja kvaliteeti, lihtsustada raamistikke ja norme ning kaotada killustatus. EL suudab

teiste suurte majandusjõududega konkureerida ainult juhul, kui liit ja liikmesriigid

juhinduvad oma poliitikas samadest eesmärkidest ja toetavad üksteist. Kuna paljud

peamised hoovad alates maksustamisest ja lõpetades tööturgude ja tööstuspoliitikaga on

suures osas või osaliselt ELi liikmesriikide kätes, moodustavad selle üldise strateegia

olulise osa koordineeritud riiklikud reformid ja investeeringud.

Draghi aruandes on nimetatud kolme hädavajalikku tegevusvaldkonda, mis

võimaldavad konkurentsivõimet kasvatada. Kompassis ongi esitatud lähenemisviis,

kuidas need hädavajalikud sammud lähiaastatel teoks teha, ja valik sellekohaseid

juhtalgatusi:

• innovatsioonilõhe kaotamine;

• ühine süsinikuheite vähendamise ja konkurentsivõime tegevuskava;

• liigse sõltuvuse vähendamine ja julgeoleku suurendamine.

Neid põhieesmärke täiendavad horisontaalse tugisüsteemi meetmed, mis on kõigis

sektorites konkurentsivõime alustalad:

• regulatiivse keskkonna lihtsustamine, koormuse vähendamine ning kiiruse ja

paindlikkuse soodustamine;

• ühtse turu tõkete kõrvaldamine ja seeläbi mastaabieeliste täielik ärakasutamine;

• rahastamine hoiuste ja investeeringute liidu ning uue fookuse saanud ELi eelarve

kaudu;

• oskuste ja kvaliteetsete töökohtade edendamine ja samal ajal sotsiaalse õigluse

tagamine;

4

• ELi ja liikmesriikide tasandi poliitika parem koordineerimine.

Iga jao lõpus on esitatud kavandatud algatuste mittetäielik loetelu ja ajakava.

Joonis 1. Konkurentsivõime kompass

1 . Kolm hädavajalikku tegevusvaldkonda konkurentsivõime tugevdamiseks

1.1. Innovatsioonilõhe kaotamine

Euroopa patentide osakaal maailmas on võrreldav USA ja Hiina omaga. Kuid

kaubanduslikul otstarbel kasutatakse vaid kolmandikku ELi ülikoolides registreeritud

patentidest (4). Euroopa teadlaste ja ettevõtjate teekond avastamisest ja patenteerimisest

turulejõudmiseni on pikitud takistustega.

EL peab taaskäivitama positiivse innovatsioonitsükli. Draghi aruandest nähtub, et

tootlikkuse kasvu aluseks on kahe jõu kombinatsioon: murranguline innovatsioon, mille

toovad kaasa uued dünaamilised idufirmad, kes on esitanud väljakutse turgu valitsevatele

ettevõtjatele, ning suurenenud tõhusus juba väljakujunenud traditsioonilistes

tööstusharudes, kus neid uuendusi rakendama hakatakse. Kui need kaks jõudu on nõrgad

– nagu praegu Euroopas –, takerdub majandus sektoritesse, kus läbimurdelise

innovatsiooni võimalused on väiksemad, ning erasektor lõpetab teadus- ja

arendustegevusele kulutuste tegemise (5). Kui tahame, et tööstuse tulevikku

kujundatakse Euroopas, peab EL innovatsioonitsükli taaselustama.

(4) Euroopa Komisjon (2025), ühtse turu ja konkurentsivõime aruanne.

(5) IMF, 2024, „Regional Economic Outlook Note Europe: Europe's Declining Productivity Growth:

Diagnoses and Remedies“, 13. november 2024.

5

Ettevõtete asutamist ja laienemist Euroopas takistavad praegu turu killustatus,

riskikapitali piirangud ja ebapiisav innovatsioonitoetus. Euroopa idufirmadel on

püsivate regulatiivsete tõkete tõttu raske ühtsele turule laieneda. Samuti on neil USA

idufirmadest halvem juurdepääs mitmesugustele riskikapitali vormidele: ülemaailmsete

riskikapitalifondide vahenditest ainult 5 % on kogutud ELis, samas kui USAs on see

osakaal 52 % ja Hiinas 40 % (6). Need kaks tegurit tugevdavad üksteist: ELi idufirmade

väiksemad kasvuväljavaated ja läbikukkumisega kaasnevad suuremad kulud nõrgendavad

nende atraktiivsust investorite silmis. Selle tulemusena otsivad paljud neist rahalisi

vahendeid USAst ja kolivad oma tegevuse sinna, et kasutada suurema turu ja kliendibaasi

eeliseid.

ELi idu- ja kasvufirmade strateegias on kavas käsitleda takistusi, mis ei lase uutel

ettevõtetel tekkida ja kasvada. Kõigepealt kavatsetakse parandada ülikoolide ja

ettevõtete suhteid ning luua paremad väljavaated patentide turustamiseks. Samuti

kõrvaldatakse tõkked, mis tulenevad riskikapitali puudulikust kättesaadavusest, ühtse turu

killustatusest, talentide ja oskustööliste piiratud kättesaadavusest ja liikuvusest ning

ebapiisavalt sihitatud innovatsioonitoetusest. Euroopa innovatsioonimäärusega

edendatakse innovatiivsete ettevõtete juurdepääsu Euroopa teadus- ja tehnoloogiataristule,

riiklikult rahastatud teadus- ja innovatsioonitegevusega loodud intellektuaalsele varale, et

rohkem patentida, ning regulatiivsetele katsekeskkondadele, mis võimaldavad novaatoritel

uusi ideid välja töötada ja katsetada.

Kui innovatiivsete ettevõtete suhtes kohaldataks kõikjal, kus nad ühtsel turul investeerivad

ja tegutsevad, ühtseid kogu ELis ühtlustatud eeskirju, nii et nad ei peaks enam toime tulema

27 erineva õiguskorraga, muudaks see olukorda kardinaalselt. Seepärast teeb komisjon

ettepaneku 28. õigussüsteemi kohta, millega lihtsustatakse kehtivaid reegleid, sealhulgas

äriühingu-, maksejõuetus-, töö- ja maksuõiguse teatavaid aspekte, ning vähendatakse

läbikukkumise kulukust.

EL teeb kõik endast oleneva, et tagada Euroopas kasvavatele innovaatilistele

ettevõtetele vajalikud rahalised vahendid. Euroopas pole küll kapitalist vajaka, kuid

sellele pääseb ligi peamiselt pankadepoolse rahastamise, mitte omakapitali või muude

riskikapitali vormide kaudu. Selleks et luua idu- ja kasvufirmadele sobivam

rahastamiskeskkond, esitatakse hoiuste ja investeeringute liidu tulevastes algatustes

meetmed, mille abil suurendada Euroopa riskikapitali (vt punkt 2.3).

Lisaks teeb komisjon koostööd EIP grupi ja erainvestoritega, et võtta kasutusele TechEU

investeerimisprogramm, mille abil leida puuduv raha, et toetada murrangulist

innovatsiooni, tugevdada Euroopa tööstussuutlikkust ja toetada selliste ettevõtete kasvu,

kes investeerivad uuenduslikesse tehnoloogiatesse, nagu tehisaru, puhas tehnoloogia,

kriitilised toormed, energia salvestamine, kvantarvutus, pooljuhid, bioteadused ja

neurotehnoloogia.

Põllumajandus- ja toidusüsteemide tulevikuvisiooni arendamise kõrval tuleks toetada ka

põllumajandusettevõtlust kui uuenduslike ja kestlikumate põllumajandustavade

tõukejõudu.

Euroopa toetab ka innovatsioonikonveierit, keskendudes teadus- ja arendustegevuse

kulutuste suurendamisele ning suure mõjuga projektide puhul kulutuste

koordineerimisele. Üldise innovatsiooni loova keskkonna parandamiseks esildab

komisjon Euroopa teadusruumi õigusakti, et tugevdada investeeringuid teadus- ja

(6) EIP, „The Growth-up gap: Financial markets constraints holding back innovative firms in the European

Union“, 2024.

6

arendustegevusse ning viia nende osakaal 3 %ni SKPst, fookustada teadustoetus rohkem

strateegilistele prioriteetidele, tugevdada ELi ja liikmesriikide rahastamisprioriteetide

kooskõla ning soodustada teadmiste ja talentide ringlust kõikjal Euroopas. Nagu on

soovitatud Draghi aruandes, tuleks tööd, mida Euroopa Innovatsiooninõukogu on

alustanud suure riskiga ettevõtete kasvu toetamiseks, jätkata, hakates DARPA mudeli

eeskujul võtma suuremaid riske (7).

Tulevikumajandust toetavad tipptehnoloogiad

Sedamööda, kuidas ettevõtete kasvu takistavad tõkked kaovad, peab Euroopa

tagama kõrgtehnoloogia edukaks arendamiseks sobivad tingimused. Tehnoloogilise

suveräänsuse ja konkurentsivõime suurendamiseks peab Euroopa olema innovatsiooni

esirinnas sellistes tulevikumajanduse olulistes tehnoloogiasektorites nagu tehisintellekt,

pooljuht- ja kvanttehnoloogiad, kõrgtehnoloogilised materjalid, biotehnoloogia, puhta

energia tehnoloogiad, robootika, kosmosetehnoloogia, ühendatud ja autonoomne liikuvus

jne.

Euroopa eestvedamisel on loodud stabiilne ja turvaline raamistik ettevõtjatele, kes

arendavad ja kasutavad digitehnoloogiat ühtsel turul. Sel otstarbel on kasutatud

mitmesuguseid vahendeid, nagu andmemäärus ja andmehalduse määrus, küberkerksuse

määrus ja tehisintellektimäärus ning valdkondlikud algatused, nagu nullnetotööstuse

määrus ja Euroopa tervishoiu andmeruum. Euroopa standardid on mõjutanud ülemaailmse

õigusraamistiku arendamist. Nüüd tuleb ELis keskenduda tehnoloogiatalentide toetamisele

ja maailmatasemel tööstuse arendamisele, et lõigata kasu tehnoloogiast tulenevast

tootlikkuse kasvust.

Euroopa vajab andmetöötlus-, pilvandmetöötlus- ja andmetaristuid, mida tehisaru

valdkonnas juhtpositsiooni saavutamine eeldab. Euroopa tehisintellektistrateegia alla

kuuluva tehisintellektivabrikute algatuse eesmärk on kasutada ära kõik eelised, mida pakub

andmete koondamine ja võrguefekt Euroopa tasandil. Algatus tugineb Euroopa

olemasolevale maailmatasemel EuroHPC superarvutite võrgule ning sellega luuakse nn

tehisintellektivabrikud, mille abil suurendada Euroopa andmetöötlusvõimsust, mida

idufirmad, teadlased ja tööstussektor saavad kasutada oma tehisintellektimudelite

treenimiseks, arendamiseks ja täiustamiseks. Samal ajal loob komisjon ELi

pilvandmetöötluse ja tehisintellekti arendamise õigusaktiga avaliku ja erasektori

algatuse, millega rajatakse uued tehisintellekti gigavabrikud. Need spetsialiseeruvad väga

suurte tehisintellektimudelite treenimisele, mis võimaldab luua kõikjal ELis olulisi

tehisintellekti ökosüsteeme. Selle õigusaktiga kehtestatakse ka Euroopas pakutavate

pilvteenuste miinimumkriteeriumid. See täiendab toetust kiipide projekteerimisele ja

tootmisele Euroopas ja sisaldab lisameetmeid tipptasemel tehisintellektikiipide jaoks.

Kuna tehisintellekti arendamises mängib tähtsat rolli kvaliteetsete suurandmete

kättesaadavus, teeb komisjon ettepaneku andmeliidu strateegia kohta, et parandada ja

hõlbustada era- ja avaliku sektori andmete jagamist, lihtsustada regulatiivset korda ja selle

kohaldamist ning kiirendada uute süsteemide või rakenduste väljatöötamist.

Samuti peab Euroopa säilitama juhtpositsiooni kvanttehnoloogia valdkonnas, mis võib

põhjalikult muuta tänapäeva julgeoleku- ja kaitsealase teabevahetuse aluseks olevaid

digitaalseid krüpteerimissüsteeme, piltdiagnostika ja ravimite avastamise kaudu

tervishoidu ning äritehingute tegemist. Kehtival kiibimäärusel põhineva

(7) Draghi aruanne „The future of European competitiveness – In-depth analysis and recommendations“,

lk 248.

7

kvanttehnoloogia strateegia ja kvanttehnoloogia määrusega soovitakse vähendada

regulatiivset killustatust, viia ELi ja riiklikud programmid omavahel vastavusse ning

toetada investeerimist üleeuroopalisse kvantandmetöötluse, kvantkommunikatsiooni ja

kvanttaju taristusse.

Investeerimine uutesse majanduskasvu mootoritesse

Bioteadused hoogustavad biotehnoloogia innovatsiooni ja pakuvad laialdasi võimalusi

suurendada konkurentsivõimet mitmesugustes sektorites alates farmaatsia-,

põllumajandus- ja energeetikasektorist ning lõpetades toidu- ja söödasektoriga. ELi

biomajanduse strateegia loob ELi jaoks kiiresti laieneval biomajanduse turul

märkimisväärse kasvupotentsiaali bioressursipõhiste materjalide, biotootmise,

biokemikaalide ja põllumajandusliku biotehnoloogia sektoris, vähendab ELi sõltuvust

fossiilkütustest ja parandab maapiirkondade majanduslikke väljavaateid. Uus Euroopa

biotehnoloogia õigusakt loob tulevikku suunatud raamistiku, mis soodustab

innovatsiooni sellistes valdkondades nagu tervishoiutehnoloogia hindamine ja kliinilised

uuringud ning üldisemal tasandil võimendab biotehnoloogia potentsiaali majanduse

vaatenurgast.

Nõudlus uuenduslike kõrgtehnoloogiliste materjalide järele kasvab lähiaastatel

hüppeliselt, mis meelitab ligi investeeringuid ja kujundab ümber ülemaailmsed

tarneahelad. Komisjon esildab kõrgtehnoloogiliste materjalide õigusakti, et luua

raamtingimused, mille alusel toetada kogu olelusringi alates teadusuuringutest ja

innovatsioonist kuni idufirmade loomise ning tootmise ja kasutuselevõtuni.

Kõrgtehnoloogiline sektor on ka kosmosetööstus, mis peaks 2030. aastaks kasvama

üheksa korda. Euroopa kosmosesektori konkurentsivõimet tuleb säilitada avaliku sektori

kulutuste parema koordineerimise, Euroopa uuenduslike idu- ja kasvufirmade

investeeringute toetamise ning kosmose tarneahela kerksuse tugevdamise kaudu.

Kosmosetegevuse õigusakti ettepanekuga kaitstakse ja parandatakse kosmosetegevuse

siseturu toimimist meetmete abil, millega ühtlustatakse liidu tasandil kosmosetegevuse

ohutuse, kerksuse ja kestlikkuse nõuded ning kõrvaldatakse liikmesriikide õigusaktidest

tulenev killustatus.

Ka konkurentsipoliitika on Euroopa konkurentsivõime tugevdamise seisukohast

oluline hoob. Range ja tõhus konkurentsi- ja ühinemiseeskirjade täitmise tagamine

kooskõlas selgete ja prognoositavate õigusnormidega kaitseb ausat konkurentsi ning

motiveerib ettevõtjaid uuendusi tegema ja oma tegevust tõhustama. Samal ajal peab

konkurentsipoliitika pidama süvatehnoloogia ja murrangulise innovatsiooni arendamise

ülemaailmses võidujooksus sammu arenevate turgude ja tehnoloogia innovatsiooniga.

Selleks on vaja uut lähenemisviisi, mis oleks paremini kooskõlas ühiste eesmärkidega ja

võimaldaks ettevõtetel ülemaailmsetel turgudel laieneda, tagades ühtlasi ühtsel turul alati

võrdsed tingimused.

See peaks kajastuma ühinemiste hindamise läbivaadatud suunistes, et teatavates

strateegilistes sektorites antaks innovatsioonile, kerksusele ja konkurentsivõimesse

tehtavate investeeringute intensiivsusele piisav kaal, pidades silmas Euroopa majanduse

pakilisi vajadusi. Üldisemalt ei nõua uus käsitusviis, mida ELi konkurentsipoliitika suhtes

rakendama hakatakse, mitte üksnes nõuete täitmise lihtsustamist ja kiirendamist, vaid ka

poliitika tugevdamist ja paremat sihitamist. See tagab sidusa lähenemisviisi, mis aitab

saavutada ELi üldisi eesmärke, eelkõige kaotada innovatsioonilõhe, tagada vajaduse korral

mastaabisääst ja toetada ELi tööstuse süsinikuheite vähendamist. Näiteks vaatab komisjon

8

läbi tehnosiirde raamistiku (8), tagamaks, et ettevõtetel on selged, lihtsad ja ajakohased

eeskirjad konkurentsi soodustavate tehnoloogia litsentsilepingute kohta, mis aitavad

hõlbustada tehnoloogia levitamist, stimuleerida algetapi teadus- ja arendustegevust ning

edendada innovatsiooni. Digiturgude määruse täitmise tagamine avab suletud

ökosüsteemid ja võimaldab uuenduslikel ettevõtjatel pakkuda klientidele uusi

digiteenuseid. Peale selle edendab komisjon koos konkurentsivõime koordineerimise

töövahendiga üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide laialdasemat kasutamist

(vt punkt 2.5).

Innovatsiooni levitamine kogu majanduses

Digiteerimine ja kõrgtehnoloogia levitamine kogu Euroopa majanduses on teine

Euroopa tootlikkuse kasvu kiirendamiseks vajalik komponent. 70 % järgmise kümne

aasta jooksul maailmamajanduses loodavast väärtusest põhineb digilahendustel (9).

Tehisaru lõimimine strateegilistesse sektoritesse, kus Euroopa on traditsiooniliselt

olnud tugev, on nende sektorite konkurentsieelise säilitamiseks otsustava tähtsusega.

Praegu kasutab digitehnoloogiat vaid väike osa ELi ettevõtetest, näiteks tehisintellekti

kasutab ainult 13 % (10). Tehisintellekti kasutamise strateegia eesmärk on edendada

tehisintellekti uusi tööstuslikke kasutusviise sellistes sektorites nagu tootmine, autotööstus,

energeetika, robootika, farmaatsia, lennundus ja finantsteenused ning parandada avalikke

teenuseid, näiteks tervishoiu ja õigusemõistmise vallas.

Avalike teenuste digitaliseerimine ja tehisintellekti lõimimine avalikku sektorisse

suurendab konkurentsivõimet. Tehisintellekti vertikaalset kasutamist ja

teadusotstarbelist rakendamist saaks kõikjal ELis paremini koordineerida ja toetada, luues

tehisintellekti teadusnõukogu. Euroopa Teadusnõukogu ja Euroopa

Innovatsiooninõukogu peavad oma vastavates valdkondades selles suunas tegutsedes

pidama silmas samu strateegilisi huve ning tegema tulemuste saavutamiseks tihedamat

koostööd.

Juhtivad tootmisettevõtted peavad suurendama oma teadus- ja arendustegevuse

intensiivsust, kiirendades samal ajal innovatsiooni. Strateegilised partnerlused

idufirmadega võiksid edendada uute toodete ja süsteemide väljatöötamist. Tulevikus

pakub EL teadusuuringute rahastamisel tööstuse konkurentsivõime jaoks ette nähtud

sihttoetust, kasutades rakendusuuringutelt kasvuetappi üleminekul strateegilisemat ja

vähem bürokraatlikku lähenemisviisi.

Innovatsioonilõhe kaotamine eeldab investeeringuid tipptasemel digitaristusse,

sealhulgas tänapäevastesse kiudoptilistesse võrkudesse, traadita ja satelliitlahendustesse,

6G-süsteemidesse ja pilvandmetöötluse suutlikkusse. Euroopa on aga oma

taristuühenduste 2030. aasta digikümnendi eesmärkide saavutamisest veel kaugel. Tempo

kiirendamiseks pakutakse digivõrkude õigusaktis välja lahendusi, kuidas parandada

turustiimuleid, et ehitada üles tuleviku digivõrgud, vähendada koormust ja nõuete

täitmisega seotud kulusid ning parandada lõppkasutajate jaoks digitaalset ühenduvust.

(8) Tehnosiirde grupierandi määrus ja tehnosiirde suunised.

(9) Maailma Majandusfoorum, „For inclusive growth, leaders must embrace a global and open economic

future“, jaanuar 2025.

(10) Eurostat, ELi uuring ettevõtetes info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning e-kaubanduse kasutamise

kohta (jaanuar 2025). Kuigi see arv näitab aasta lõikes märkimisväärset kasvu, on tehisaru palju

laialdasema rakendamise potentsiaal endiselt alakasutatud.

9

Selleks on kavas luua integreeritud ühtne ühenduvusturg ja paremini koordineerida ELi

spektripoliitikat.

1. tegevusvaldkonna juhtalgatused

• Idu- ja kasvufirmade strateegia [2025 II kv]

• 28. õiguskord [2025 IV kv – 2026 I kv]

• Euroopa innovatsiooniakt [2025 IV kv – 2026 I kv]

• Euroopa teadusruumi õigusakt [2026]

• Tehisintellektivabrikute algatus [2025 I kv], tehisintellekti kasutamise strateegia,

tehisintellekti teadusotstarbelise rakendamise strateegia ja andmeliidu strateegia

[2025 III kv]

• ELi pilvandmetöötluse ja tehisintellekti arendamise õigusakt [2025 IV kv – 2026 I kv]

• ELi kvanttehnoloogia strateegia [2025 II kv] ja kvanttehnoloogia määrus [2025 IV kv]

• Euroopa biotehnoloogia õigusakt ja biomajanduse strateegia [2025–2026]

• Bioteaduste strateegia [2025 II kv]

• Kõrgtehnoloogiliste materjalide õigusakt [2026]

• Kosmosetegevuse määrus [2025 II kv]

• Ühinemiskontrolli horisontaalsete suuniste läbivaatamine

• Digivõrkude õigusakt [2025 IV kv]

1.2. Ühine süsinikuheite vähendamise ja konkurentsivõime tegevuskava

EL on kehtestanud laiahaardelise raamistiku, et saada 2050. aastaks vähese

süsinikuheitega majanduseks. Liit jätkab selle eesmärgi poole pürgimist ja kavatseb täita

ka 2040. aasta 90 % vahe-eesmärgi (11). Kui raamistiku eesmärgid ja poliitika on hästi

kooskõlas, võib see edendada konkurentsivõimet, tagades kindluse ja prognoositavuse nii

ettevõtjatele kui ka investoritele. Peale selle näitab Draghi aruanne, et kui süsinikuheite

vähendamise poliitika on tööstus-, konkurentsi-, majandus- ja kaubanduspoliitikaga hästi

lõimitud, on see võimas majanduskasvu mootor. Sellel veendumusel rajaneb puhta

tööstuse kokkulepe, mille eesmärk on kindlustada ELi atraktiivsus tootmiskohana,

sealhulgas energiamahukate tööstusharude jaoks, ning edendada puhast tehnoloogiat ja

uusi ringmajanduse ärimudeleid, et täita kokkulepitud süsinikuheite vähendamise

eesmärke.

(11) Vrd „Euroopa valik. Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjoni koosseisule 2024–2029“.

10

Taskukohane energia

EL peab kõigepealt lahendama probleemi, et energiahinnad on Euroopa ettevõtete ja

kodumajapidamiste jaoks liiga kõrged ja volatiilsed. Need on palju kõrgemad kui

konkureerivates piirkondades ja erinevad ELi lõikes märkimisväärselt. Mõned Euroopa

kõrgete energiahindade põhjused on struktuursed. Peaaegu kaks kolmandikku Euroopa

energiast sõltub fossiilkütuste impordist. Venemaa kasutab seda sõltuvust Ukraina-vastase

agressioonisõja kontekstis ära, mis on üks viimase aja hinnakõikumiste peamine põhjus.

Seda sõltuvust saab vähendada ainult aja jooksul, kui Euroopas kasvab vähese

süsinikuheitega toodetud energia osakaal. Seetõttu peab EL kiirendama üleminekut

puhtale energiale ja edendama elektrifitseerimist. Kuid teatavaid energiahindade

kulukomponente on võimalik leevendada ka lühikeses perspektiivis, sest need on tingitud

võrgutariifide ja maksustamise ebatõhusast haldusest või asjaolust, et energiaturg ei ole

integreeritud.

Neid küsimusi käsitletakse taskukohase energia tegevuskavas mitmesuguste meetmete

kaudu, millega tagada kodumajapidamistele ja tööstustarbijatele parem otsejuurdepääs

odavale elektrile. See tegevuskava aitab võimendada kasu, mida toob turu edasisest

integreerimisest tulenev hinnalangus, laiendada tagatiste ja riskivähendusvahendite

kasutamist, mis peaks hõlbustama pikaajaliste elektriostulepingute sõlmimist, motiveerida

tööstustarbijaid pakkuma tarbimiskaja- või paindlikkusteenuseid ning soodustada

paremini kavandatud tariifide kaudu energiasüsteemi kulude õiglast jaotamist.

Selle kava lahutamatu osa on investeerimine Euroopa võrkudesse, et toetada liikumist

kliimaneutraalse energiasüsteemi poole, vähendada taastuvenergia tootmise piiramise riski

ja võimendada ühtsest energiaturust saadavat kasu. Euroopa peab rohkem investeerima

oma energiaülekande- ja -jaotusvõrgu ajakohastamisse ja laiendamisse, kiirendades

investeeringuid elektri, vesiniku ja süsinikdioksiidi transportimise võrkudesse ning

salvestamise süsteemidesse.

Keskkonnahoidliku tootmise ärimudel

Et suunata majandust puhta tootmise ja ringmajanduse teele, peab EL looma

juhtivad turud ja välja töötama poliitika, kuidas premeerida neid, kes varakult puhta

energia ja ringmajanduse kasuks otsustavad. Seda protsessi toetab kõige paremini ELi

siseturu võimaluste ärakasutamine. Seda saab teha uute meetmete abil, millega soodustada

nõudlust vähese süsinikuheitega toodete järele, nagu võrdlusanalüüs / asjakohane

märgistus, riigihangetes kohustuslike või eelistatud tingimuste märkimine või

hinnavahelepingute kaudu rahaliste stiimulite pakkumine. Koordineerides ELi ja

liikmesriikide tegevust, edendab komisjon nõudluse koondamist ja kooskõlastab meetmeid

liikmesriikide vahel, sealhulgas võistupakkumise kui teenuse laialdasema ja hõlpsama

kasutamise kaudu (12).

Lisaks nõudluse soodustamisele vajavad puhta tehnoloogia tootjad abi, et tõusta

innovatsiooni baasilt edukaimate tootjate hulka. Selleks et ettevõtetele, eriti

energiamahukatele ettevõtetele puhtale tehnoloogiale üleminekul tuge pakkuda, on vaja

paindlikku ja toetavat riigiabi raamistikku. Puhta tööstuse kokkuleppes näeb komisjon

ette, kuidas hästi sihitatud ja lihtsustatud abi võib soodustada investeeringuid süsinikuheite

(12) Võistupakkumist kui teenust kasutas esmakordselt ELi innovatsioonifondist rahastatav Euroopa

vesinikupank. Selle raames said liikmesriigid toetada kvalifitseeruvaid projekte, mille puhul ELi-

poolne rahastamine ei olnud piisav.

11

vähendamisse, vältides samal ajal turumoonutusi. Samas vaimus kutsub komisjon

liikmesriike üles tagama, et nende maksusüsteemi elemendid, mis mõjutavad

erainvesteeringute stiimuleid, nagu amortisatsioonieeskirjad ja maksuvähendused,

toetaksid keskkonnahoidliku tootmise ärimudelit.

Selles üleminekuetapis on kõige haavatavamad energiamahukad sektorid, nagu

terase-, metalli- ja kemikaalisektor. Need tööstusharud on Euroopa tootmissüsteemi

selgroog, sest nad toodavad teatavaid sisendeid, mis on hädavajalikud kogu väärtusahela

jaoks. Pärast puhta tööstuse kokkuleppe avaldamist koostatakse neist mõne jaoks

tegevuskavad, mille aluseks on sidusrühmadega peetud tihe dialoog ja konsultatsioonid ja

millega toetatakse nende tööstusharude üleminekut puhtale tootmisele. Näiteks 2025. aasta

kevadel avaldatavas terase ja metallide tegevuskavas pakutakse välja konkreetsed

meetmed, kuidas rahuldada investeerimisvajadusi, pääseda juurde esmastele ja teisestele

materjalidele ja kasutada kaubanduse kaitsemeetmeid. Samuti pannakse paika pikaajaline

lahendus praeguste kaitsemeetmete asendamiseks, võttes arvesse ülemaailmset liigset

turuvälist tootmisvõimsust. 2025. aasta lõpus vastu võetav keemiatööstuse pakett on

Euroopa tööstuse konkurentsivõime ning inimeste tervise ja keskkonna kaitse tagamisel

keskse tähtsusega ja selles käsitletakse ka oluliste kemikaalide tarnimist.

Konkurentsivõime seisukohast on ülimalt tähtsad ka liikuvus ja

tehnoloogianeutraalsus. Komisjon on alustanud strateegilist dialoogi autotööstusega, et

praegused probleemid kiiresti lahendada ning töötada välja konkreetsed strateegiad ja

lahendused, et tagada selle äärmiselt olulise tööstuse jaoks Euroopas kindel tulevik.

Dialoogi käigus käsitletakse probleeme, mis on seotud innovatsiooni ja juhtpositsiooniga

sellistes valdkondades nagu tulevikutehnoloogiad, puhtale energiale üleminek ja

süsinikuheite vähendamine, juurdepääs kogu maailmas konkurentsivõimelistele

sisenditele ja varustuskindlus, ülemaailmne õiglane kaubandus ja konkurents,

õigusnormide ühtlustamine ja rakendamine ning nõudluse suurendamine. Selleks

kavatsetakse muu hulgas investeerida laadimistaristusse ja edendada elektrisõidukite

kasutuselevõttu. Süsinikuheite normide kehtestamine annab vajalike investeeringute

suunamiseks pikaajalise kindluse. Dialoogi raames teeme kindlaks kohesed lahendused,

kuidas kaitsta tööstuse investeerimissuutlikkust, ning kaalume võimalikke

paindlikkusmeetmeid, millega tagada tööstuse konkurentsivõime säilimine, vähendamata

seejuures 2025. aasta eesmärkide üldist ambitsioonikust. 2035. aasta kliimaneutraalsuse

eesmärgi saavutamiseks on vaja läheneda probleemile tehnoloogianeutraalselt ja oma osa

selles peab olema ka elektrokütustel. Selleks tuleks asjaomaseid õigusakte muuta, mida on

kavas õigusraamistiku kavandatava läbivaatamise käigus ka teha. Dialoogi tulemust

võetakse arvesse ELi autotööstuse tegevuskavas, sealhulgas ambitsioonikates pakkumise

ja nõudlusega seotud algatustes, nagu ettepanek ettevõtete sõidukiparkide

keskkonnahoidlikumaks muutmise kohta.

Samal ajal esitab komisjon kestlikku transporti investeerimise kava, mis sisaldab

lisameetmeid, mille abil vähendada riske, mis kaasnevad investeeringutega, mida on vaja

teha laadimistaristu laiendamiseks ning taastuvate ja vähese süsinikuheitega

transpordikütuste tootmise ja turustamise kiireks hoogustamiseks. Uues strateegias

rõhutatakse Euroopa sadamate ja meretööstuse rolli ELi tulevikumajanduses ning

nähakse ette täiendavad jõupingutused ELi piiriülese raudteeühenduse tugevdamiseks,

sealhulgas laiahaardelise Euroopa kiirraudteevõrgu kava väljatöötamiseks.

Euroopa peab võitlema oma tööstusharudes kasvuhoonegaaside heite ülekandumise

vastu. Euroopa heitkogustega kauplemise süsteemi kuuluvate energiamahukate

12

tööstusharude olukorda ning vajadust minimeerida reeglitest kõrvalehoidmise juhtumeid

ja väärtusahelatele avalduvaid soovimatuid tagajärgi võetakse arvesse süsiniku

piirimeetme eelseisval läbivaatamisel (13). Selle meetme tõhususe suurendamiseks

analüüsitakse läbivaatamise käigus võimalust laiendada selle kohaldamisala muudele

sektoritele ja tootmisahela järgmise etapi toodetele ning võimalusi, kuidas vähendada

asjaomaste kaupade ekspordile avalduvat mõju. See aitab saavutada eesmärki vältida

kasvuhoonegaaside heite ülekandumist ja edendada tulemuslikumalt ülemaailmset

süsinikuheite maksustamist ning tagab sellest tulenevalt rahvusvahelisel tasandil võrdsed

tingimused.

Selleks et kaitsta ja edendada ELis puhast tehnoloogiat ja vähese süsinikuheitega

tootmist, kasutatakse puhta tööstuse kokkuleppes ja selle tulemustes koordineeritult

mitmesuguseid poliitilisi hoobasid loaandmise lihtsustamisest tööstuspoliitikaalaste

stiimuliteni, reformitud riigihanke-eeskirjadest kaubanduse kaitsemeetmeteni, strateegia

„Global Gateway“ sihtinvesteeringutest ja rahvusvahelistest partnerlustest laiendatud

turulepääsuni. Poliitiline sekkumine põhineb vajaduste ja turuväljavaadete hindamisel,

mille käigus keskendutakse süsinikuheite vähendamise ning majandusliku

vastupanuvõime ja taastuvuse seisukohast olulistele tehnoloogiatele, kujunemisjärgus

sektoritele või tehnoloogiatele, mille puhul on oht, et rahvusvahelised konkurendid, kes

lõikavad kasu ebavõrdsetest tingimustest, subsiidiumidest või poliitilistest

toetusmeetmetest, mis põhjustab liigset turuvälist tootmisvõimsust, võivad ELi-sisese

tootmise surve alla seada. Energiatõhusaid tehnoloogiaid toodetakse suures osas Euroopas,

mis annab ELi majandusele konkurentsieelise. Kliimaneutraalsuse saavutamiseks peavad

heitkogused olema negatiivsed. Töötatakse välja stiimulid, näiteks 2026. aastal

heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi läbivaatamise raames, mille abil luua

ärimudel süsiniku püsivaks eemaldamiseks, et kompenseerida nende sektorite

jääkemissioone, kus heidet on raske vähendada.

ELi põllumajanduse ja toidutootmise visioonis kirjeldatakse, kuidas tagada

põllumajandus- ja toidusektoris Maa taluvuspiirides pikaajaline konkurentsivõime ja

kestlikkus ning seeläbi elujõulised maapiirkonnad, toiduga kindlustatus ja kerksus.

Euroopa ookeanipakt võimaldab Euroopal kasutada oma ulatuslikku mereala ja rannajoont

selleks, et uute sinitehnoloogiate, puhta energia tootmise ja toiduga kindlustatuse kaudu

edendada innovatsiooni.

Ringmajanduse potentsiaali ärakasutamine

Ressursitõhusus ja materjalide ringkasutuse edendamine aitavad vähendada

süsinikuheidet ning suurendada konkurentsivõimet ja majanduslikku julgeolekut.

Prognooside kohaselt kasvab Euroopa ümbertöötlemisturu ringluspotentsiaal 2030.

aastaks praeguselt 31 miljardilt eurolt 100 miljardile eurole ja luuakse 500 000 uut

töökohta (14). Euroopa peab võtma sihiks luua jäätmete ning teiseste ja korduskasutatavate

materjalide ühtne turg, suurendada tõhusust ja laiendada ringlussevõttu. Ringmajanduse

õigusakti ettepanekuga soovitakse hoogustada investeeringuid ringlussevõtuvõimsusse ja

ergutada ELi tööstust asendama esmaseid tooraineid ning vähendama kasutatud toorainete

(13) See läbivaatamine ei ole seotud praeguste ettevalmistustega mehhanismi teatavate aspektide

lihtsustamiseks lühikeses perspektiivis. Vt punkt 2.1.

(14) Maailmapank, 2022

13

prügilasse ladestamist ja põletamist. Sellega koos võetakse olulistes tooterühmades

kasutusele ökodisaini nõuded.

2. tegevusvaldkonna juhtalgatused

• Puhta tööstuse kokkulepe ja taskukohaste energiahindade tegevuskava [2025 I kv]

• Tööstuse süsinikuheite kiirema vähendamise õigusakt [2025 IV kv]

• Elektrifitseerimise tegevuskava ja Euroopa võrgupakett [2026 I kv]

• Uus riigiabi raamistik [2025 II kv]

• Terase ja metallide tegevuskava [2025]

• Keemiatööstuse pakett [2025 IV kv]

• Strateegiline dialoog Euroopa autotööstuse tuleviku üle ja autotööstuse tegevuskava

[2025 I kv]

• Kestlikku transporti investeerimise kava [2025 III kv]

• ELi sadamate strateegia ja tööstuslik merendusstrateegia [2025]

• Kiirraudteede kava [2025]

• Süsiniku piirimeetme läbivaatamine [2025]

• Ringmajanduse õigusakt [2026 IV kv]

• Põllumajanduse ja toidutootmise visioon [2025 I kv]

• Ookeanipakt [2025 II kv]

• Kliimamääruse muutmine [2025]

1.3. Liigse sõltuvuse vähendamine ja julgeoleku suurendamine

Sidemed, mille EL on kogu maailmas loonud, toetavad nii majanduskasvu kui ka

julgeolekut. EL on väga avatud kaubandusele, mis loob süvaühendusi ning toetab

mitmekesiseid tarneahelaid ja tihedaid liite peamiste partneritega. Kaubandus on ELi

tulevase majanduskasvu võti.

Ülemaailmses majandussüsteemis, mida killustavad geopoliitiline konkurents ja

kaubanduspinged, peab EL oma majanduspoliitikasse tihedamalt lõimima julgeoleku ja

avatud strateegilise autonoomia kaalutlused. Turvaline julgeolekukeskkond on ELi

ettevõtete majandusliku edu ja konkurentsivõime eeltingimus. Ettevõtjad ei tee pikaajalisi

investeeringuid valdkondadesse, kus julgeolekukeskkond on ebakindel ja elutähtsat taristut

ähvardavad ohud, või kui nad kardavad, et rahvusvaheliste pingete tõttu võivad nende

tarneahelad katkeda või need võidakse blokeerida, või kui nende investeeringud võib

hävitada kõlvatu konkurents, mis tuleneb ülemaailmsetest ebavõrdsetest tingimustest.

14

Teisalt võib julgeolekust ja kerksusest saada konkurentsivõime ja innovatsiooni

taganttõukaja.

Kaubandus ja majandusjulgeolek

Kaubavahetus kolmandate riikidega on Euroopa jõukuse peamisi nurgakive. Juba

praegu moodustab kaupade ja teenuste väliskaubandus suure osa ELi SKPst. 2023. aastal

ületas ELi ja USA Atlandi-ülene kaubandus 1,5 triljonit eurot ning kokku annavad EL ja

USA ülemaailmsest kaubandusest ligi 30 %. Tulevikuprognoosi kohaselt toimub 90 %

ülemaailmsest majanduskasvust väljaspool Euroopa piire. Seetõttu on kaubanduse avatus

ülimalt oluline mitte ainult Euroopa jõukuse säilitamiseks, vaid ka kerksuse

suurendamiseks.

ELi võime vähendada sõltuvust ja mitmekesistada oleneb tõhusatest

partnerlussuhetest. Juba praegu on ELil maailma suurim ja kõige kiiremini kasvav

kaubanduslepingute võrgustik: see katab 76 riiki, mille kaubandus moodustab ligi pool ELi

kaubandusest. EL on peamiseks kaubanduspartneriks 72 riigile, mille arvele jääb 38 %

maailma SKPst. Samuti teeb EL strateegia „Global Gateway“ raames kogu maailmas

investeeringuid võtmetähendusega valdkondades, kus Euroopal on partneritega ühised

majandushuvid.

ELi-Mercosuri lepingu üle peetavate läbirääkimiste lõpuleviimine ning ELi-Mehhiko

üldlepingu ajakohastamine näitavad, kuidas vastastikku kasulik kaubandus võib käia

käsikäes võrdsete võimaluste ja vastastikkuse loomise ning majandusjulgeoleku

suurendamisega. Näiteks ELi aastaeksport Mercosuri riikidesse on 84 miljardit eurot ja

sealsete kõrgete tollimaksude kaotamine võimaldab ELi eksportijatel säästa aastas üle 4

miljardi euro tollimakse (15) ja kasutada esimese turuletulija eelist. Juurdepääs

riigihangetele, ainuõiguslik eelisjuurdepääs teatavatele kriitilistele toormetele ja

keskkonnatoodetele ning rohkem kui 350 ELi geograafilise tähisena registreeritud

traditsioonilise toiduaine kaitse pakuvad häid võimalusi kaubandust suurendada. Samal

ajal on tundlike sektorite jaoks ette nähtud kaitsemeetmed (16). EL teeb partneritega tihedat

koostööd, et jätkata oma ulatusliku kaubanduslepingute võrgustiku laiendamist,

parandades Euroopa ettevõtjate turulepääsu, tagades suurema vastastikkuse ja edendades

ühtlasi reeglitel põhinevat avatud ülemaailmset kaubandust, mida juhib ajakohastatud

WTO.

EL peab jätkuvalt kohandama oma pakkumist ja otsima uusi viise, kuidas tihendada

partnerlussuhteid ja luua Euroopa ettevõtjatele eeliseid. Selleks kasutab ta

digikaubanduslepinguid (näiteks Singapuriga on selline sõlmitud ja Koreaga peetakse

praegu läbirääkimisi), vastastikuse tunnustamise lepinguid (mis on olemas või mida

parajasti koostatakse mitme partneriga, sealhulgas Austraalia, Kanada, Jaapani, Uus-

Meremaa, Šveitsi ja USAga, ning mis vähendavad vastavusmenetluste kulusid) ja kestlike

investeeringute hõlbustamise lepinguid (millest esimene on sõlmitud ja järgmisi

koostatakse). Selleks ühendatakse ELi uutes puhta kaubanduse ja keskkonnasäästlike

investeeringute partnerlustes sihitatud kaubandus- ja investeerimiseeskirjad, strateegia

(15) Mercosuri keskmine imporditollimaks on kõrgem kui paljudes teistes piirkondades (13,5 %). Seevastu

keskmine tariif, mida EL kõigi imporditud kaupade suhtes kohaldab, on 1,8 %. Seepärast saab EL

Mercosuriga seotud tariifide liberaliseerimisest suurt kasu.

(16) Kui aga leitakse, et Mercosuri riikidest pärinev import, näiteks tariifikvoodi alla kuuluv veiseliha,

kahjustab oluliselt ELi turge, võimaldavad täiendavad kaitsemehhanismid, nagu kaitseklauslid, ELil

asjakohaselt reageerida. Lisaks kaitseklauslitele loob komisjon täiendavaks kaitseks vähemalt 1

miljardi euro suuruse reservi sellise ebatõenäolise olukorra tarbeks, kui pärast lepingu rakendamise

algust ilmnevad turuhäired.

15

„Global Gateway“ investeeringud ja regulatiivne koostöö ühtseks kogu valitsemissektorit

hõlmavaks partnerluseks. Selline partnerlus võib aidata tagada Euroopa varustamist

kõikjalt maailmast pärinevate säästvate transpordikütuste, tooraine, puhta energia ja puhta

tehnoloogiaga ning suurendada samal ajal Euroopa kestlikke investeeringuid, mis on

kasulikud ka partnerriikidele, ning aidata saavutada ülemaailmseid energiaeesmärke, mille

eestkõneleja on president von der Leyen olnud. Uues Vahemere piirkonna leppes

sisalduv ambitsioonikas Vahemere piirkonna energia ja puhta tehnoloogia alase koostöö

algatus stimuleerib ulatuslikke avaliku ja erasektori investeeringuid taastuvenergiasse.

Kuid ELi kaubandussuhetega võib kaasneda ka riske. Üha probleemsemas keskkonnas

saab liigset sõltuvust ära kasutada ja isegi relvaks muuta. Teatavate kolmandate riikide

tööstuspoliitika sihiks võib olla tahtlik liigse tootmisvõimsuse ja strateegilise sõltuvuse

tekitamine. See eeldab riskide mõistmist ning neile sihipäraselt ja proportsionaalselt

reageerimist.

Kui Euroopa turg sõltub olulisemate kaupade, teenuste või muude sisendite osas

ühestainsast või mõnest üksikust tarnijast, vajab EL oma majandusliku julgeoleku

tagamiseks tegevuspõhimõtteid ja investeeringuid, et minimeerida sõltuvuse relvana

kasutamise või majandusliku survestamise võimalusi. Draghi aruandes on esile toodud,

kuidas Euroopa peab tagama oma tarneahelate vastupidavuse, eelkõige kriitiliste toormete

või oluliste kõrgtehnoloogiliste puhaste tehnoloogiate või digitehnoloogiate, näiteks

pooljuhtide impordi puhul. Samuti on nimetatud praegust sõltuvust esmatähtsate ravimite

toimeainete tarnetest, mis on olulised eelkõige teatavate patsientide jaoks, aga ka

rahvatervise jaoks üldiselt, või toiduga kindlustatuse seisukohast tähtsate väetiste tarnetest.

Euroopa peab ajama poliitikat, mis võimaldab vähendada peamistes strateegilistes

sektorites sõltuvust üksikutest või väga kontsentreerunud tarnijatest. Selleks peab ta

edendama ringlussevõttu, innovatsiooni ja teadusuuringuid, andma rahalist sihttoetust

riigisisese töötlemis- või tootmisvõimsuse loomiseks või parandamiseks, koguma reserve

ja varusid ning looma mitmekesistamise tarbeks eespool nimetatud kahe- ja mitmepoolseid

partnerlusi. Võttes arvesse Venemaa-poolset Ukraina-vastase agressioonisõjaga seotud

energiašantaaži, esitab komisjon tegevuskava seaduslike meetmete kohta, millega lõpetada

energiaimport Venemaalt.

EL on oma majandusjulgeoleku strateegia (17) raames kindlaks määranud neli

riskivaldkonda ja kümme elutähtsat tehnoloogiat. Vastuseks kindlakstehtud riskidele ja

kerksuse suurendamiseks võetakse käimasolevatele põhjalikele riskihindamistele

tuginedes proportsionaalseid ja sihitatud leevendusmeetmeid, et kaitsta

majandusjulgeolekut, edendada konkurentsi ja luua partnerlussuhteid. Nende meetmete

hulka kuuluvad välismaiste otseinvesteeringute taustauuringud, ekspordikontroll ja

väljaminevate investeeringute järelevalve. Komisjon töötab koos G7 ja teiste sarnaseid

seisukohti jagavate partneritega välja peamiste tarneahelate majandusjulgeoleku

standardid.

Kõlvatu konkurents ja võrdsed võimalused

Kui meie ühtset turgu ohustab kõlvatu konkurents, peaksime kasutama ka meie käsutuses

olevaid kaitsevahendeid, näiteks kaubanduse kaitsemeetmeid, ning tagama rangelt

välisriigi subsiidiumide määruse täitmise. Nende elementide sobiv kombinatsioon on

sektoriti erinev. Samuti jätkab EL surve avaldamist WTO reeglistiku ajakohastamiseks.

Intensiivsem koordineerimine liikmesriikide vahel ning mitmesugune nõudluse

koondamine või ühisostud ELi tasandil võivad tugevdada hoobasid, millega välismaiseid

(17) Ühisteatis „Euroopa majandusjulgeoleku strateegia“, JOIN(2023) 20.

16

tarnijaid mõjutada. Näiteks on ELi konkurentsivõime jaoks elutähtis tagada usaldusväärne

ja mitmekesine toormevarustus, sest toore on energia-, toidutootmis- ja tööstussektori

jaoks määrava tähtsusega sisend. Tuginedes kriitiliste toormete määruse rakendamisele,

tuleb ajada poliitikat, milles on ühendatud omamaise tootmise edendamine, varude

loomine ja mitmekesistamine. Lähtudes hiljutistest AggregateEUga saadud kogemustest,

loob komisjon kriitiliste toormete ühisostude platvormi, et teha kindlaks ELi tööstuse

vajadused, koondada nõudlust ja koordineerida ühisoste. Samamoodi tahetakse

esmatähtsate ravimite määrusega kindlustada esmatähtsate ravimite ja nende

koostisainete tarnimist, kõrvaldada turutõrkeid ja vähendada sõltuvust.

EL peab võtma vastu väljakutse, mis tuleneb kõlvatust konkurentsist ja

ülemaailmsest liigsest tootmisvõimsusest. Need on sagelitingitud riikide

süstemaatilisest üleinvesteerimisest ja subsiidiumidest, mis on koondunud kriitiliste ja

strateegiliste tööstussektorite tarneahela eri osadesse. Turuväline struktuurne liigne

tootmisvõimsus toob turul kaasa agressiivsed ekspordistrateegiad, mis juba niigi

ebavõrdsetes tingimustes suurendavad veelgi survet Euroopa tootjatele. Kui elutähtsates

sektorites kaob Euroopas asuv tootmisvõimsus ja oskusteave, võib see jätta ELi

olulisemates majandussegmentides liigsesse impordisõltuvusse.

Keskne roll on siin avalikul sektoril. Olukorras, kus teised olulised osalejad kehtestavad

oma turgudel juurdepääsupiiranguid ja püüavad suurendada elutähtsate tehnoloogiate

tootmisvõimsust, peab ka Euroopa oma tootmisvõimsust kaitsma. Komisjon teeb

ettepaneku võtta strateegiliste sektorite ja tehnoloogiate riigihangetes kasutusele

Euroopa eelistamise põhimõte. Riigihanked moodustavad ligikaudu 14 % ELi SKPst

(18). Riigihankedirektiivide eelseisva läbivaatamise käigus tahetakse tugevdada

tehnoloogilist julgeolekut ja omamaiseid tarneahelaid ning lihtsustada ja moderniseerida

reegleid, eelkõige idufirmade ja uuenduslike ettevõtete jaoks.

Kaitsetööstus, julgeolek ja valmisolek

ELi kaitsetööstus on oluline konkurentsivõime tõukejõud, kuid tal puudub mastaap

ja ta pole kogu oma potentsiaali suutnud ellu viia. Kuigi ELi kaitsesektori ettevõtted on

ülemaailmselt konkurentsivõimelised, kannatavad nad struktuursete nõrkuste ja

aastakümneid kestnud alainvesteerimise all. Sektor on killustunud ja sellele on

iseloomulikud valdavalt sellised osalejad, kes tegutsevad ühesainsas riigis, paljud neist ka

suhteliselt väikestel riigisisestel turgudel, mis vähendab nende tarnesuutlikkust.

Investeeringud kaitsevaldkonna teadus- ja arendustegevusse on oluliselt väiksemad kui

USAs. Selle tulemusena sõltub EL suurel määral ELi-välistest tarnijatest. On

märkimisväärne oht, et EL jääb maha nii kaitseinnovatsioonis kui ka uute

kõrgtehnoloogiliste relvasüsteemide väljatöötamises, ning selle negatiivne mõju kandub

üle ka kahesuguse kasutusega tehnoloogiatele. Euroopa kaitsetööstus peab suutma täita

kogu võimespektri vajadusi ja olema kogu majanduse jaoks innovatsiooni taganttõukaja.

Meil tuleb suurendada ja toetada jõupingutusi, mida liikmesriigid teevad selleks, et

investeerida rohkem, paremini, üheskoos ja Euroopasse (19). Tihedam koordineeritus

on Euroopas kogu vajaliku kaitsevõime ja -taristu (sealhulgas kahesuguse kasutusega

kaupade) rahastamise, arendamise, tootmise ja säilitamise võti. Euroopa peab oluliselt

suurendama liikmesriikide kaitsekoostööd; selleks peab ta koondama nõudlust, kasutades

kaitse valdkonnas rohkem ühishankeid, edendama tööstuse võimet kiiresti oma toodangut

(18) Euroopa Komisjon (2025), ühtse turu ja konkurentsivõime aruanne.

(19) Ühisteatis „Uus Euroopa kaitsetööstuse strateegia: ELi valmisoleku saavutamine reageerimisvõimelise

ja kerkse Euroopa kaitsetööstuse abil“, JOIN(2024) 10 final.

17

kasvatada ning soodustama koostööd teadus- ja arendustegevuse alal, mis keskendub

Euroopa ühisalgatustele, koondama üleeuroopalist huvi pakkuvate kaitseprojektide kaudu

ressursse, lõimima ELi tööstussuutlikkuse ja looma kaitseotstarbeliste toodete ja teenuste

ühtse turu ning parandama rahastuse kättesaadavust VKEde jaoks, et suurendada mastaapi,

vähendada ebatõhusust ja edendada koostalitlusvõimet. Komisjon ja kõrge esindaja

esitavad Euroopa kaitse tuleviku teemalise valge raamatu, kus esitatakse nende

eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed.

Kogemused on Euroopale õpetanud valmisoleku lisaväärtust. Nüüd on vaja

konkreetseid samme. Et kaitsta majandust ja kodanikke, peavad EL ja liikmesriigid

võtma omaks kogu valitsemissektorit ja ühiskonda hõlmava lähenemisviisi, sealhulgas

avaliku ja erasektori ulatusliku koostöö ning uue lõimvalmisoleku põhimõtte. Näiteks

juhtudel, kui tööstussuutlikkus ja tootmisvõimsus on piiratud, saab kriisi seisukohast

oluliste kaupade hankimist või varude loomist koordineerida ühiselt ELi tasandil. Niinistö

aruande põhjal esitavad komisjon ja kõrge esindaja ELi kriisivalmiduse strateegia, milles

visandatakse olemasolevate ja võimalike tulevaste ohtude ühine käsitusviis.

Üha suurenevad hübriidohud nõuavad suuremat kooskõla avaliku ja erasektori

vahel. Digiajastul kasvab küberohtude ja küberrünnete kiirus. Terved majandussektorid ja

esmatähtsad teenused (20) sõltuvad meie digi-, transpordi- ja kosmosetaristu,

energiavõrkude ja tehnoloogilise riistvara kerksusest. Suurenevate julgeolekuriskide üks

hiljutisi näiteid on merealused kaablid. Riske, mis võivad ohustada digitaalse või füüsilise

elutähtsa taristu turvalisust, peab Euroopa võtma arvesse kõigis etappides: alates ehitusest

ja tehnoloogia valimisest kuni taristu käitamise ja taastevõimeni. Sisejulgeoleku

strateegias pannakse paika ELi terviklik reageerimine nii internetis kui ka väljaspool seda

levivatele julgeolekuohtudele ning nähakse ette ELi õigusaktide ja poliitika

julgeolekulõime.

Üha enam ohustavad Euroopa majandusjulgeolekut muutuv kliima ja ekstreemsed

ilmastikunähtused. Seepärast peavad EL ja liikmesriigid parandama oma

toimetulekuvõimet ja suurendama valmisolekut; selleks tuleb korrapäraselt ajakohastada

kliimariskihinnanguid ja parandada elutähtsa taristu lõimvastupidavust. Võimalusi kaitsta

ELi majandust ja ühiskonda kõige rängemate loodusõnnetuste, nagu üleujutuste, põua,

maastikupõlengute ja tormide eest, mis seavad ohtu tarneahelaid ja tootmiskohti, pakub ka

kliimakerksuse integreerimine linnaplaneerimisse, looduspõhiste lahenduste

kasutuselevõtt, looduskrediidi väljaarendamine ja põllumajanduse kohandamine selliselt,

et säiliks toidujulgeolek. Selleks esitatakse Euroopa kliimakohanemise kava.

Üldisemalt tuleb liikmesriikidel tegelda kasvava veenappusega: selleks tuleb parandada

veevarude majandamise tavasid ja taristuid, suurendada veekasutuse tõhusust ja edendada

kestlikku veekasutust. ELi tasandil esitab komisjon Euroopa veemajanduse

kriisivalmiduse strateegia.

3. tegevusvaldkonna juhtalgatused

• Sõlmida ja rakendada kaugeleulatuvad kaubanduslepingud ning puhta kaubanduse ja

keskkonnasäästlike investeeringute partnerlused

• Vahemere piirkonna energia ja puhta tehnoloogia koostööalgatus [2025 IV kv]

(20) Vt hiljutine Euroopa haiglate ja tervishoiuteenuste osutajate küberturbe tegevuskava, COM(2025) 10

final.

18

• Kriitiliste toormete ühisostude platvorm [2025 II–III kv]

• Riigihankedirektiivide läbivaatamine [2026]

• Valge raamat Euroopa kaitse tuleviku kohta [2025 I kv]

• ELi kriisivalmiduse strateegia [2025 I kv]

• Sisejulgeoleku strateegia [2025 I kv]

• Esmatähtsate ravimite õigusakt [2025 I kv]

• Euroopa kliimakohanemise kava [2026]

• Veemajanduse kriisivalmiduse strateegia [2025 II kv]

2. Horisontaalsed konkurentsivõime tugisüsteemid

2.1. Lihtsamaks, kergemaks, kiiremaks: tagada ELi õigusaktide sobivus

konkurentsivõime toetamiseks

Regulatiivsest koormusest on saanud üks Euroopa konkurentsivõime pidureid.

Hoolimata ELi täiustatud parema õigusloome poliitikast leiab igast kolmest ettevõttest

kaks, et see koormus on peamine takistus pikaajaliste investeeringute tegemisel (21). Paljud

kinnitavad, et keerukad, lahknevad ja aeganõudvad loaandmis- ja haldusmenetlused

muudavad Euroopa teiste piirkondadega võrreldes vähem atraktiivseks

investeerimiskohaks. Euroopa konkurentsivõime taastamiseks on vaja kärpida bürokraatiat

palju jõulisemalt kui varem. Regulatsioon peab olema proportsionaalne, stabiilne,

sisemiselt sidus ja tehnoloogianeutraalne.

Kõik ELi, liikmesriikide ja kohalikud institutsioonid peavad tegema suuri

jõupingutusi, et koostada lihtsamaid reegleid ja kiirendada haldusmenetlusi.

Juurdepääs rahalistele vahenditele ja haldusotsuste saamine peab muutuma ettevõtjate ja

kodanike jaoks kiiremaks ja odavamaks. Näiteks kavandatava tööstuse süsinikuheite

kiirema vähendamise õigusaktiga, mis tugineb taastuvenergia loaandmismenetlustele ja

nullnetotööstuse määrusele, laiendatakse kiirendatud loaandmismenetlust rohkematele

üleminekujärgus olevatele sektoritele (nt energiamahukatele). Üleeuroopalist huvi

pakkuvate tähtsate projektide ja energiataristu ühishuviprojektide menetlused muudetakse

lihtsamaks ja kiiremaks. Mitmeaastase finantsraamistiku ettepanek annab võimaluse

muuta juurdepääs ELi rahastamisvahenditele veelgi sujuvamaks ja muuta need

rahastamisvahendid kõigis valdkondades lihtsamaks, sest praegu on nad liiga paljude

programmide vahel killustunud.

Muutused algavad komisjonist. Selles valdkonnas koordineerib komisjoni tööd kõigi

aegade esimene rakendamise ja lihtsustamise volinik, kes juhib ELi õigustiku sõelumist,

et selgitada välja, kuidas õigusakte vajaduse korral lihtsustada, konsolideerida ja

kodifitseerida. Iga volinik peab kaks korda aastas sidusrühmadega korrapäraseid

rakendamisdialooge, et mõista rakendamisega seotud küsimusi, kuulata ära ettevõtjate

probleemid ja teha kindlaks, kus on võimalik lihtsustada ja koormust vähendada. ELi

õigusnormide stressitestimisse annavad oma panuse ka komisjoni talituste poolt

(21) Euroopa Investeerimispank, „EIB Investment Survey“, 2023.

19

sidusrühmadega korraldatavad olukorra kontrollid. Lihtsustamise aluseks peab olema

arusaam väärtusahelate tegelikust toimimisest ja õigusraamistik, mis põhineb pigem

usaldusel ja stiimulitel kui üksikasjalikul kontrollil. Komisjon esitab oma üldise

lähenemisviisi järgmisel kuul.

Komisjoni praegune koosseis võtab ette enneolematult ulatusliku lihtsustamise. Selle

eesmärk on saavutada kokkulepitud poliitikaeesmärgid kõige lihtsamal, sihipärasemal,

tulemuslikumal ja vähem koormaval viisil. Selleks et tagada eelseisvatel aastatel pidevad

ja mõõdetavad jõupingutused, on komisjon püstitanud ambitsioonikad kvantifitseeritud

eesmärgid: vähendada kõigi äriühingute aruandluskoormust vähemalt 25 % ja VKEde

aruandluskoormust vähemalt 35 %. Aruandluskoormus on osa kogu halduskoormusest.

Seega, et muuta meie eesmärk veelgi ambitsioonikamaks, peaksid koormuse 25 % ja 35 %

vähendamise eesmärgid tulevikus käima kogu halduskoormuse kulude kohta, mitte

ainult aruandlusnõuete kohta. Siit tulenebki eesmärk, et komisjoni ametiaja lõpuks peavad

korduvkulud vähenema ligikaudu 37,5 miljardi euro võrra (22). Spetsiaalselt VKEdele

suunatud meetmetega püütakse saavutada 35 % eesmärk.

Töö algab järgmisel kuul, mil esitatakse lihtsustamise koondpakettide sarja esimene

pakett. Esimene koondpakett hõlmab muu hulgas ulatuslikku lihtsustamist kestliku

rahanduse aruandluse, kestlikkusalase hoolsuskohustuse ja taksonoomia valdkonnas.

Lähtudes kestliku rahanduse raamistiku eesmärgist tuua investeeringuid puhtale energiale

ülemineku valdkonda, tagab komisjon nõuete ja investorite vajaduste parema kooskõla,

proportsionaalsed tähtajad, finantsnäitajad, mis ei peluta investeerimast väiksematesse

üleminekujärgus olevatesse äriühingutesse, ning kohustused, mis on proportsionaalsed

äriühingu tegevuse ulatusega. Eelkõige püütakse paketis lahendada aruandekoormuse

edasikandumise probleemi, et vältida olukorda, kus tarneahelas tegutsevatelt väiksematelt

ettevõtetelt küsitaks tegelikkuses liiga palju aruandeid, ilma et see oleks olnud seadusandja

soov.

Et õiguslikud nõuded oleksid proportsionaalsed ettevõtte suurusega, tehakse varsti

ettepanek väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate uue määratluse kohta.

Sellise uue kategooria loomine ettevõtetele, mis on suuremad kui VKEd, kuid väiksemad

kui suurettevõtted, laseb tuhandetel ELi ettevõtetel kasutada samalaadset spetsiaalset

nende jaoks kohandatud regulatiivset lihtsustust, nagu kehtib VKEdele. Samuti valmistab

komisjon ette süsiniku piirimeetme lihtsustust väiksemate turuosaliste jaoks.

Selle aasta vältel ja kogu ametiaja jooksul kavatseb komisjon jätkata lihtsustamismeetmete

esitamist, tuginedes sidusrühmadega peetavale dialoogile. REACH-määruse

läbivaatamise käigus käsitletakse nii olemasolevat õigustikku kui ka uusi

kemikaalialaseid algatusi; sellega saavutatakse tegelik lihtsustamine praktikas ja tagatakse

oluliste ohtude asjus kiirem otsustusprotsess ning kestlikkus, konkurentsivõime, turvalisus

ja ohutus. Pärast seda, kui ELi ravimiraamistik on kava kohaselt läbi vaadatud, et

kiirendada loaandmist ja lihtsustada regulatiivseid protsesse, valmistab komisjon ette

lühiajalised rakendusmeetmed, mis võimaldavad vähendada koormust ja teha lihtsustusi

meditsiiniseadmete valdkonnas.Lisaks esitatakse sel aastal suur lihtsustamispakett

eesmärgiga vähendada koormust põllumajandusettevõtetes ja pakkuda

põllumajandustootjatele leevendust.

Mõjuhinnangutes võetakse kasutusele uus VKEde ja konkurentsivõime kontroll, millest

saab uute algatuste jaoks tugevam filter, mille abil hinnatakse ka eeldatavat mõju kulude

(22) Kasutades ELi ja riikide tasandil kättesaadavaid andmeid ning võttes arvesse Stoiberi kõrgetasemelise

töörühma esitatud hinnangut halduskoormuse kohta, on EUROSTAT esitanud ligikaudse hinnangu, et

korduvate (iga-aastaste) halduskulude lähtetase ELis on kuni 150 miljardit eurot.

20

erinevusele võrreldes rahvusvaheliste konkurentidega. Vajaduse korral pööratakse

suuremat tähelepanu kavandatud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kulude

hindamisele.

Aruandluskoormuse vähendamiseks käib lihtsustamine käsikäes digitaliseerimisega.

ELi õigusaktide rakendamisel tuleb ettevõtetele ja ametiasutustele paremini abiks olla:

suurendada pakutavat tuge ja suutlikkust ning pakkuda tehnilist abi. Tuleb hõlbustada

digivahendite ja tehisaru kasutamist valitsuse tasandil lihtsustamise abivahendina ning

tagada täielik piiriülene koostalitlusvõime avaliku sektori asutuste pakutavate lahenduste

vahel, nagu e-arved, e-allkirjad, e-pakkumused ja digitaalne tootepass. Võimaluse korral

tuleb aruandlus üle viia standardiseeritud andmetel põhinevatele digitaalsetele

vormingutele. Tuginedes ELi e-IDASe raamistikule, saab Euroopa ettevõtluskukrust

ELis lihtsa ja digitaalse äritegevuse nurgakivi, mis loob ettevõtjatele sujuva keskkonna

kõigi haldusasutustega suhtlemiseks.

Et tagada kogu ühtsel turul võrdsed tingimused ning võidelda killustatuse ja

ülereguleerimise vastu, ajab komisjon jõuliselt täieliku ühtlustamise ja täitmise

tagamise joont. Lisaks tööle, mida tehakse isikuandmete kaitse üldmääruse alusel toimuva

andmete säilitamise lihtsustamiseks, jätkab komisjon tööd ka selleks, et kõnealust määrust

rakendataks ja selle täitmist tagataks ühtlustatumalt.

Et vältida olukorda, kus iga õigusnorm tekitab juurde uusi õigusnorme, peavad kõik

ELi institutsioonid tegema koostööd. Pühendumus paremale õigusloomele peab olema

kõikide institutsioonide pärisosa kogu õigusloomeprotsessi vältel ja järgida tuleb

subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Koostöös Euroopa Parlamendi ja

nõukoguga vaadatakse läbi institutsioonidevaheline kokkulepe, tagamaks, et

õigusloomeprotsessi algusest lõpuni jääks fookusesse lihtsustamiskohustus ja

rakendamine.

2.2. Euroopa ühtse turu maksimaalne ärakasutamine

Maailmas, kus valitsevad hiiud, on ühtne turg maailmajao mõõtmes tegutsemiseks

määrava tähtsusega. Juba 30 aastat on ühtne turg olnud Euroopas järeleproovitud

konkurentsimootor (23). Täna on see koduturuks 23 miljonile ettevõttele, kes pakuvad

kaupu ja teenuseid peaaegu 450 miljonile eurooplasele. See pakub ettevõtetele selliseid

hüvesid nagu vaba liikumine ja prognoositavad äritingimused, mille aluseks on õigusriigi

põhimõtte järgimise tagatised. Tarbijatele aga saab osaks lai valik ja kõrgetasemeline

kaitse. Ühtne turg ei ole aga veel kaugeltki valmis. Ehkki tõkkeid, mis ei lase kaupadel,

teenustel, kapitalil ja inimestel vabalt liikuda, on korduvalt püütud kõrvaldada, on mõned

sellised tõkked visad kaduma ning pidevalt ilmub uusi takistusi ja killustumisallikaid.

2025. aasta ühtse turu ja konkurentsivõime aruandest nähtub, mida tegevusetus

meile maksma läheb: viimastel aastatel on turgude integreerumine kaotanud oma

hoo.2023. aastal vähenes liikmesriikidevahelise kaubanduse osakaal ELi SKPst nii

kaupade (23,8 %) kui ka teenuste osas (7,6 %) (24). Ühtsel turul on piiriülese

teenuskaubanduse maht väiksem kui üks kolmandik kaupadega toimuvast kaubandusest ja

erinevalt kaubavahetusest ei ületa see oma mahult teenuskaubandust kolmandate riikidega.

Letta aruandes on kaardistatud püsivad tõkked ja toodud esile eelised, mida pakuks

(23) Mario Monti, „A new strategy for the single market at the service of Europe's economy and society“,

aruanne Euroopa Komisjoni presidendile, 9. mai 2010.

(24) Euroopa Komisjon (2025), ühtse turu ja konkurentsivõime aruanne.

21

elektroonilise side, energiasüsteemide ja finantsturgude kiirem lõimimine ning ühtse

kaitseturu loomine.

Allesjäänud tõkete kõrvaldamine ja ühtse turu laiendamine aitab suurendada

konkurentsivõimet kõigis selle mõõtmetes, võimaldades luua suuremaid turge, alandada

energiahindu ja parandada juurdepääsu (25). Ühtse turu toimimist aitab kõigis

tööstusharudes parandada horisontaalne ühtse turu strateegia, millega moderniseeritakse

juhtimisraamistik, kõrvaldatakse ELi-sisesed tõkked ja hoitakse ära uute tõkete teke,

soodustatakse koostööd liikmesriikidega ja pannakse ette uus rakendamise käsitusviis.

Tugevam ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühm tagab õigusnormide ülevõtmise

nii, et ei tekitataks tarbetut koormust, ning ELi õigusaktide üldise rakendamise ja täitmise

tagamise. Ühtse turu süvendamise ja lihtsustamise huvides võetakse täiendavaid

ühtlustamismeetmeid, et vähendada allesjäänud õiguslikku killustatust. Kandidaatriikide

varajane ja järkjärguline lõimimine ühtse turu osadesse võimaldab ettevõtetel lõimuda

Euroopa väärtusahelatesse, mis hõlbustab lähenemisprotsessi ning suurendab

investeeringuid, kaubandust ja konkurentsivõimet.

Ajakohastatud ühtekuuluvuspoliitika on äärmiselt oluline majanduskasvu tugevdamiseks,

ebavõrdsuse vähendamiseks ja konkurentsivõime edendamiseks ühtsel turul ning samal

ajal piirkondade ja kogukondade toetamiseks nende pikaajalises arengus ja õiglases

üleminekus.

Lisaks kasutab komisjon võimalust, et muuta standardite kehtestamise protsesse

kiiremaks ja kättesaadavamaks, eelkõige VKEde ja idufirmade jaoks. Praegune Euroopa

standardimissüsteem ei reageeri kujunemisjärgus tehnoloogiate kiirematele

innovatsioonitsüklitele. Süstemaatiline osalemine üleilmsetes standardimisprotsessides on

väga tähtis selleks, et saavutada tulemusi, mis oleksid kooskõlas ELi huvidega, aidata

tööstusel säilitada konkurentsipositsiooni olulisematel tehnoloogiaturgudel, nagu 5G- ja

6G-side, tehisaru, taastuvenergiatehnoloogia, elektrisõidukite laadimistaristu,

juurdepääsetavus ja esemevõrk. Tuleb otsida alternatiivseid võimalusi, et anda

ettevõtjatele õiguskindlus ELi reeglite järgimise asjus olukordades, kus harmoneeritud

standardeid ei ole olemas, need pole kättesaadavad või kui on kiireloomuline vajadus.

2.3. Konkurentsivõime rahastamine ning hoiuste ja investeeringute liit

Et täita juba kokku lepitud eesmärke, seisab EL silmitsi hiiglasliku

rahastamisvajadusega. Innovatsioon, üleminek puhtale energiale ning digitehnoloogia ja

tehnoloogia levik eri majandussektorites toovad kaasa väga suured kapitalikulud,

sealhulgas kulud selleks, et ühiseid hüvesid, nagu taristut, vajaliku mastaapsusega üle kogu

Euroopa laiendada. Liikmesriigid on võtnud kohustuse saavutada kvantifitseeritud

eesmärgid taastuvenergia alal, suurendada teadus- ja arendustegevuse kulutusi 3 %-ni

SKPst, tõsta kaitsekulutused vähemalt 2 %-ni SKPst (NATO liikmete puhul) ning

ajakohastada ELi digitaristut. Draghi aruandes hinnatakse, et 2030. aastaks on Euroopa

lisainvesteeringute vajadus kokku 750–800 miljardit eurot aastas, mis tähendab, et ELi

investeeringute suhe SKPsse peab suurenema ligikaudu 5 protsendipunkti võrra ELi SKPst

aastas ja jõudma tasemele, mida viimati nähti 1960ndatel ja 1970ndatel. Et hoogustada

(25) IMFi hinnangul võib allesjäänud tõkkeid, mis piiravad ELi-sisest kaubandust, väärtuseliselt võrrelda

ligikaudu 45 % maksuga töötlevas tööstuses ja 110 % maksuga teenindussektoris. „Hinnanguliste

sektoripõhiste tõkete vähendamine ELi-siseses kaubanduses tasemeni, mis on võrreldav USA osariikide

vahel valitsevaga, võiks suurendada tootlikkust potentsiaalselt 6,7 %.“ IMF, „Europe’s Declining

Productivity Growth: Diagnoses and Remedies - Regional Economic Outlook“, november 2024.

22

tootlikkuse kasvu ning saavutada ELi eesmärgid innovatsiooni, kliimaneutraalsuse ja

kaitse alal, on piisavate avaliku ja erasektori investeeringute tagamine otsustav.

Niisugused mastaapsed jõupingutused nõuavad, et EL ja selle liikmesriigid õpiksid palju

paremini kaasama erainvesteeringuid, sealhulgas institutsionaalsete investorite omi, ning

kasutama avaliku sektori vahendeid eesmärgikesksemalt ja täpsemini suunatult. Kuigi

paljud ettevõtted vajavad edu saavutamiseks riskikapitali ja omakapitaliinvesteeringuid,

loodab EL liigselt pangalaenude kaudu rahastamisele (26).

ELi kodumajapidamiste säästude määr oli 2022. aastal 65 % suurem kui USAs (27).

Ometigi ei suuna ELi finantssektor neid tõhusalt tootlikesse investeeringutesse ega eralda

piisavalt kapitali ELi majanduse innovatsiooniks. Selle tulemusena ei saa kodanikud oma

säästudelt piisavalt tulu ja igal aastal investeerivad eurooplased 300 miljardit eurot sääste

ELi-välistele turgudele.

EL peab lõimima oma kapitaliturud, et need oleksid sügavamad ja likviidsemad – see

on vajalik samm erasektori vahendite mobiliseerimiseks ja nende suunamiseks

tulevikku orienteeritud kasvusektoritesse. Samuti on vaja erainvestorites õhutada

suuremat riskivalmidust, kasutades tugipunktina avaliku sektori raha.

Pikaajalistest kõhklustest on vaja üle saada: 2025. aastal esitab komisjon hoiuste ja

investeeringute liidu strateegia, millele järgneb rida konkreetseid ettepanekuid, mis

võimaldavad ELi kodanikel jõukust luua ja kaasata kapitali Euroopa projektidesse. Selleks

on vaja edendada ELi tasandil odavaid säästu- ja investeerimistooteid ja samal ajal

julgustada jaeinvestoreid neid kasutama. Samuti uurib komisjon võimalusi, mida pakuvad

era- ja tööandjapensionid, et aidata ELi kodanikel kavandada pensionile jäämist ja suunata

oma säästud majandusse. Samal ajal astub komisjon samme, et kõrvaldada tõkked

finantsturutaristu turupõhise konsolideerimise teelt.

Peale selle esitab komisjon meetmed ELi väärtpaberistamisturu edendamiseks, et luua

pankadele täiendavat rahastamissuutlikkust (mis peaks soodustama eelkõige laenude

andmist ettevõtetele ja VKEdele), ning meetmed, mis võimaldavad palju ühtsemat

järelevalvet; ta jätkab kogu ELis reforme ja ühtlustamistööd maksejõuetusraamistike alal,

sest need on endiselt väga killustunud, sealhulgas käsitleb ta nõuete rahuldamise järke ja

maksejõuetuse käivitajaid ning finantstagatiste ja arveldamise reegleid; samuti kõrvaldab

ta maksutõkked piiriülestelt investeeringutelt.

Parem majanduslik koordineerimine

Lisaks avaliku sektori otseinvesteeringutele on avaliku sektori toetust vaja ka selleks,

et vähendada riske ja kaasata vajalikus mahus erainvesteeringuid. Arvestades

liikmesriikide eelarvete suurust (ligikaudu 50 % ELi SKPst), sõltub ELi suutlikkus

rahastada strateegilisi avaliku sektori investeeringuid, sealhulgas Euroopa avalikke

hüvesid, sellest, kuidas riiklikku makromajandus- ja eelarvepoliitikat selle eesmärgi

huvides prioriseeritakse ja koordineeritakse.

ELi läbivaadatud majandusjuhtimisraamistik toetab seda eesmärki, tugevdades

kestliku eelarvepoliitika ja majanduskasvu soodustava poliitika integreerimist

järkjärgulisemate kohandamiskavade abil, mis võimaldavad eelmise õigusraamistikuga

(26) ELi ettevõtted sõltuvad palju vähem turupõhistest rahastamisallikatest: vähem kui 30 % nende

rahastusest tuleb kaubeldavast omakapitalist ja laenudest, samas kui USA ettevõtete puhul on see

näitaja ligi 70 %. Vt IMF, 2023, „IMF Background Note on CMU for Eurogroup“, 15. juuni 2023.

(27) 2024. aasta sügisene majandusprognoos: järkjärguline taastumine keerukas keskkonnas, november

2024.

23

võrreldes rohkem eelarvepoliitilist manööverdamisruumi prioriteetseteks reformideks ja

investeeringuteks (28). Esimese hindamise käigus, mis toimus uue raamistiku alusel,

pikendati viies liikmesriigis kohanemisperiood neljalt aastalt seitsmele, tuginedes reale

reformi- ja investeerimiskohustustele. Edaspidi peaks võla jätkusuutlikkuse tugevdamine

eelarve järkjärgulise konsolideerimise kaudu käima üha enam käsikäes avaliku sektori

investeeringute ning suurema riikliku isevastutuse ja parema täitmise tagamisega.

Uue fookusega ELi eelarve

Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi (STEP) määrusega on EL hakanud suunama

vahendeid 11 erinevast rahastamisprogrammist ümber tööstusprojektidele kolme elutähtsa

tehnoloogia alal: digitehnoloogiad ja süvatehnoloogia innovatsioon, puhas ja ressursitõhus

tehnoloogia ning biotehnoloogia. Tänu ühtsele STEPi portaalile on projektiarendajate,

korraldusasutuste ja investorite juurdepääs ELi rahastusele lihtsam ja hõlpsam. Senine

kogemus STEPiga näitab lisaväärtust, mida annab ELi eelarvetoetuse fookustamine ühiste

selgete konkurentsivõime prioriteetide järgi.

Järgmine mitmeaastane finantsraamistik annab võimaluse minna kaugemale ning

mõelda uuesti läbi ELi eelarve struktuur ja eraldised, millega toetada

konkurentsivõime prioriteete. ELi eelarvekulutused on praegu killustatud liiga paljude

programmide vahel; sageli on nende koordineeritud strateegiline kursihoidmine piiratud ja

toetusesaajate jaoks on need väga keerukad. ELi konkurentsivõimele keskendumine nõuab

rida ühiselt kokku lepitud rahastamisprioriteete ELi avalike hüvede vormis ja mitut riiki

hõlmavaid investeerimisprojekte, mis määratakse kindlaks tugevdatud poliitilise

juhtmehhanismi kaudu (vt punkt 2.5). Järgmises mitmeaastases finantsraamistikus peaks

uus Euroopa konkurentsivõime fond täitma neid vajadusi integreeritumalt. Fond loob

investeerimissuutlikkuse, millega toetatakse strateegilist tehnoloogiat ja tootmist

(tehisarust kosmoseni, puhtast tehnoloogiast biotehnoloogiani jne), mis on Euroopa

konkurentsivõime, sealhulgas teadusuuringute ja innovatsiooni ning üleeuroopalist huvi

pakkuvate tähtsate projektide jaoks määrava tähtsusega. See aitab võimendada

erainvesteeringuid ja vähendada nendega seotud riske.

Avaliku sektori poolsest rahastusest ei piisa: samas mastaabis tuleb kasutada ka

erakapitali. Täielikult tuleb ära kasutada EIP grupi pakutavad võimalused, et

kaasata erainvesteeringuid ja ületada Euroopa investeerimispuudujääk kõigis

prioriteetsetes valdkondades alates süsinikuheite vähendamisest kuni kaitseni. Avaliku

sektori investeeringuid võib aidata võimendada ka Euroopa tugipankade võrgustik, samuti

muud rahvusvahelised finantsasutused. Finantsinstrumentide ja eelarveliste tagatiste

riskide vähendamine on osutunud võimsaks vahendiks, mille keskmine kordistusefekt on

seni olnud üle 15. Tuginedes InvestEU edukale rakendamisele – selle raames on juba

kaasatud 218 miljardit eurot investeeringuid (29), millest 65 % pärineb eraallikatest –

tehakse ettepanek kasutada laiemalt ELi rahastatavate kavade riskivähendust, et toetada

olulisemates majandussektorites suurema riskiga jarohkem kasvule suunatud

investeeringuid. Samuti tuleks kaasata rohkem EIP grupi omavahendeid. Koos ELi

vahenditega peaks see võimaldama suurendada tagatiste, laenude,

segarahastamisvahendite ja muud liiki finantsinstrumentide (sealhulgas omakapitali)

kasutamist ELi eelarvest toetatavates poliitiliselt prioriteetsetes valdkondades. See

tähendab ühtlasi, et tuleb laiendada olemasolevate rahastamisprogrammide ulatust,

alustades programmist „InvestEU“, ja muuta EIP grupi ja teiste partnerite volitused

(28) EKP blogi, „Mind the gap: Europe’s strategic investment needs and how to support them“, 2024.

(29) InvestEU pakub laiapõhjalist investeerimistoetust nelja haru kaudu: kestlik taristu; teadus, innovatsioon

ja digitaliseerimine; VKEd; sotsiaalvaldkonna investeeringud ja oskused.

24

laiemaks, lihtsamaks, kiiremaks ja paindlikumaks. Selliste vahendite avatud ülesehitus

annab võimaluse tihedamaks koostööks ja koostoimeks riiklike tugipankadega ja nende

vahel.

2.4. Oskuste ja kvaliteetsete töökohtade edendamine ja samal ajal sotsiaalse õigluse

tagamine

Euroopa konkurentsivõime alus on inimesed. EL on koduks nii mõnelegi maailma

parimale teadlasele ning siin toimub vilgas loome- ja kultuurielu. Siin on suur hulk

kvalifitseeritud töötajaid, tugevad haridus- ja koolitussüsteemid, kaasavad tööturud,

diskrimineerimisvastased seadused ja tugev heaoluriik. Ent Euroopa tööturul on toimumas

kardinaalsed muutused. Kuigi 2023. aastal suurenes tööhõive ELis 216,5 miljoni

inimeseni, mille tulemusena saavutas tööhõive määr uue rekordi – 75,3 % – ja töötuse määr

oli enneolematult madal (6,1 %), ei ole oskuste nappus ja tööjõupuudus kuhugi kadunud.

Näiteks on ELis peaaegu neli viiest väikesest ja keskmise suurusega ettevõttest vastanud,

et neil on olnud raskusi õigete oskustega töötajate leidmisel (30).

Konkurentsivõimelise Euroopa kujundamisel on keskse tähtsusega tulemuslik

sotsiaalpoliitika, mis rajaneb Euroopa sotsiaalõiguste sambal. Konkurentsivõimelisem

ja suure tootlikkusega majandus tagab, et meie sotsiaalne mudel on pikas perspektiivis

rahaliselt jätkusuutlik ja et kodanikud näevad selgeid teid, kuidas majanduslikku edu

saavutada. Konkurentsivõime paranemisse peab oma panuse saama anda iga eurooplane ja

igal eurooplasel peab olema võimalik selle hüvedest osa saada.

Et tagada oskuste ja tööturu nõudmiste omavaheline kokkusobivus, esitab komisjon

algatuse oskuste liidu loomise kohta, milles keskendutakse investeeringutele,

täiskasvanuõppele ja elukestvale õppele, tulevikukindlate oskuste loomisele, oskuste

säilitamisele, õiglasele liikuvusele, kvalifitseeritud rändajate ligimeelitamisele

kolmandatest riikidest ja nende lõimimisele ning mitmesuguse väljaõppe tunnustamisele,

mis võimaldaks inimestel töötada kõikjal liidus. Et võimaldada üleminekut ühelt töö- või

ametikohalt teisele, on esmavajalik Euroopa olemasoleva tööjõu täiend- ja ümberõpe.

Oskuste liidu alla kuulub teadus-, tehnoloogia-, inseneeria- ja matemaatikahariduse

strateegiline kava, kooliharidusele keskenduv põhioskuste tegevuskava ja Euroopa

kutsehariduse ja -õppe strateegia ning sellega tugevdatakse Euroopa ülikoolide liite.

Ühtlasi nõuab oskuste ja ametialade vastavus tööturu vajadustele tugevat dialoogi

sotsiaalpartneritega, hõlpsamat oskuste tunnustamist ja valideerimist ning

tõendusmaterjali kogumist praeguste ja tulevaste oskuste ja tööturu suundumuste kohta.

Selle valdkonna töö hulka kuulub oskuste ülekantavuse algatus, mille eesmärk on muuta

omandatud oskuste tunnustamine liikuvuse korral lihtsamaks. Lisaks sellele peab Euroopa

olema ligipääsetavam ja atraktiivsem sihtkoht kolmandate riikide kvalifitseeritud

kutsetöötajatele, kelle pärast me konkureerime muu maailmaga. Selles võime tugineda

olemasolevatele talendipartnerlustele partnerriikidega ja tulevasele ELi talendireservile.

Kuna Euroopa seisab silmitsi tööealise elanikkonna vähenemisega, on vaja

suurendada ka tööturul osalemist (31). On palju tegureid, mis piiravad naiste, noorte ja

majanduslikult aktiivseks jääda soovivate eakamate kodanike juurdepääsu tööturule.

Tööturule on raske pääseda ka madala kvalifikatsiooniga või puuetega inimestel ja muudel

(30) Eurobaromeeter, „Euroopa oskusteaasta (2023): oskuste nappus, töölevärbamise ja töötajate hoidmise

strateegiad väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes“.

(31) Vt Euroopa Komisjon, „Demograafilised muutused Euroopas: poliitikavahendid“

(COM(2023) 577 final).

25

alaesindatud rühmadel. Suurem osalemine tööturul ja suurem tootlikkus sõltub suuresti

õiglastest töötingimustest, inimväärsest palgast, töö- ja eraelu tasakaalust ning taskukohase

ja kvaliteetse lastehoiu ja pikaajalise hoolduse kättesaadavusest. Et võtta ette need ja muud

tööturul osalemist mõjutavad asjaolud, kavatseb komisjon koostöös sotsiaalpartneritega

esitada kvaliteetsete töökohtade tegevuskava. Peale selle esitab komisjon taskukohaste

eluasemete kava.

Töömaailm on muutustes ja sedamööda, kuidas arenevad välja uued kiirekasvulised

majandussektorid, vajavad töötajad paindlikke kohanemisteid, et säilitada oma

töökoht või leida uus, ja samas olla ülemineku käigus turvavõrguga kaitstud. Euroopa

poolaasta üks raskuskese on julgustada liikmesriike sotsiaalkaitsesüsteeme

moderniseerima, et tagada kõigile töötajatele juurdepääs piisavale, tõhusale ja

tulemuslikule kaitsele. Pensionireformid peaksid käima käsikäes algatustega, millega

edendatakse pikemat tööelu, toetatakse aktiivsena ja tervena vananemist ning luuakse

kaasavamad tööturud.

2.5. Jõudude ühendamine maksimaalse mõju saavutamiseks: konkurentsivõime

koordineerimise töövahend

Kui liikmesriikide ja ELi poliitikat ei suudeta tõhusamalt koordineerida, ei saavuta

EL oma eesmärke. Euroopa ei suuda saavutada kõike, mida ühise tegutsemisega võiks

saavutada, sest tema tööstus- ja teaduspoliitika on killustunud ELi ja liikmesriikide vahel

ning paljude omavahel kooskõlastamata eesmärkide vahel. Ühtsel turul rakendab iga

liikmesriik oma tööstus- ja toetuspoliitikat, et suurendada oma riigi konkurentsivõimet,

samas kui teistes liikmesriikides toimuvale pööratakse vähe tähelepanu või tegutsetakse

suisa teiste kahjuks. See vähendab nende poliitikate ja ressursside tulemuslikkust ja piirab

üleliidulisest perspektiivist saadavat kasu (32).

Komisjon teeb ettepaneku uue konkurentsivõime koordineerimise töövahendi kohta,

et töötada koos liikmesriikidega ühiste konkurentsivõime prioriteetide kallal, mis

puudutavad väljavalitud olulisemaid valdkondi ja strateegiliseks või üleeuroopalist huvi

pakkuvaks tunnistatud projekte. Euroopa poolaastas ja taasterahastus

„NextGenerationEU“ on võetud kasutusele edukas loogika: ühendada reformid

investeeringutega, et rakendada ELi prioriteete riiklikul tasandil. Seda lähenemisviisi

tuleks täiendada koordineeritud piiriülese ja üleliidulise tegevusega.

Konkurentsivõime koordineerimise töövahendi eesmärk on viia tööstus- ja

teaduspoliitika ning investeeringud ELi ja liikmesriikide tasandil omavahel

kooskõlla. See aitab ellu viia olulisi uusi algatusi ja/või piiriüleseid projekte, mis annavad

Euroopa lisaväärtust struktuurse majanduspöörde, tootlikkuse, pikaajalise majanduskasvu

ja kvaliteetsete töökohtade näol ning toovad kasu ühtsele turule. Tihedas koostöös

liikmesriikide ja teiste olulisemate sidusrühmadega selgitatakse välja meetmed, mis on

konkreetses sektoris seotud ühiste konkurentsivõime prioriteetidega, vajalikud reformid ja

investeeringud ning konkreetsed projektid, mis nõuavad piiriülest koordineerimist.

Koordineerimisvahend toimib koos ladusamaks muudetud Euroopa poolaastaga ning

tähelepanu keskmes on riikliku tasandi reformid ja investeeringud, mille fookuses on

konkurentsivõime. Mõlemad moodustavad osa sidusast ja lihtsast juhtmehhanismist, mille

(32) IMFi töödokument 24/249 „Industrial Policy in Europe: A Single Market Perspective“, koostanud

Andrew Hodge, Roberto Piazza, Fuad Hasanov, Xun Li, Maryam Vaziri, Atticus Weller, Yu Ching

Wong, detsember 2024.

26

alusel tehakse ELi ja liikmesriikide tasandil investeerimis- ja reformiotsuseid. See uus

juhtmehhanism seob ELi prioriteedid ELi eelarvega, sest selleks, et investeeringute liit

saaks sündida, on vaja viia liidu ning avaliku ja erasektori kulutused kooskõlla ELi

konkurentsivõime prioriteetidega.

Algfaasis teeb komisjon ettepaneku koordineerida katseprojektina ELi ja liikmesriikide

poliitikat mõnes valitud valdkonnas, mis pakub ELi konkurentsivõimele selget

lisaväärtust. Nendeks valdkondadeks võiks olla energia- ja transporditaristu (nt

elektrivõrgud ja salvestusvõimsus ning kestlikud kütused ja laadimine), digitaristu ja

tehisintellekti vertikaalsed kasutusmallid, biotehnoloogia, aga ka muud olulisemad

tootmisvõimsused (nt esmatähtsate ravimite tootmiseks).

Arvestades investeerimisvajaduste suurust, peab selliste katseprojektide rakendamiseks

antav riiklik rahastus võimendama maksimaalselt erakapitali. Tihedas koostöös

liikmesriikidega jälgib komisjon tulemusliku ühtlustamise poole tehtavaid edusamme.

Nende kogemuste põhjal töötab komisjon koos liikmesriikidega investeeringute jaoks välja

juhtmehhanismi. Komisjon kavatseb teha koostööd metoodika väljatöötamiseks, et

selgitada välja ja määrata kindlaks muud strateegilised taristuvõrgud, sektorid või

tegevused, mis sobivad investeerimiseks ja poliitika koordineerimiseks konkurentsivõime

koordineerimise töövahendi raames, võttes arvesse nende innovatsiooni, süsinikuheite

vähendamise ja majandusjulgeoleku potentsiaali (33).

Praeguse mitmeaastase finantsraamistiku alusel võiksid kooskõlastatud

investeeringute rakendamise rahalised stiimulid tugineda edukatele kogemustele

STEPiga, mille raames on juba üle 6 miljardi euro suunatud ümber liikmesriikide ja

piirkondade ühtekuuluvuspoliitika fondidest, et toetada strateegilisi eesmärke, ning 8,7

miljardit eurot on suunatud ümber viie programmi vahel, mida haldab otse komisjon.

Lisaks ühtekuuluvuspoliitika fondide täiendavale ümberplaneerimisele võiksid rahalised

stiimulid tegevuskavade rakendamiseks tulla InvestEU tugevdatud tagatiste põhjal ka EIP

grupilt, riiklikelt tugipankadelt ja muudelt rakenduspartneritelt. See tähendaks

liikmesriikidele taasterahastus „NextGenerationEU“ ette nähtud vahendite

ümberplaneerimist nende riiklikesse InvestEU osadesse ja sihitud muudatusi InvestEU

reeglites, et suurendada selle riskivõtmisvõimet.

Järgmises mitmeaastases finantsraamistikus toetab konkurentsivõime

koordineerimise töövahendi rakendamist uus konkurentsivõime fond. Fond on

mõeldud lahendama probleemi, et meie kulutused on jaotatud liiga paljude omavahel

kattuvate programmide vahel, millest mitmed rahastavad samu asju, kuid nende nõuded on

erinevad ja see muudab rahastuse kombineerimise keeruliseks. Terviklik ülesehitus

võimaldab fondil toetada Euroopa projekte kogu investeerimisteekonna vältel alates

teadusuuringutest läbi laiendamise kuni tööstusliku kasutuselevõtu ja tootmiseni. Fond

suudab paindlikult kaasata kogu meie finantsinstrumentide valiku: toetused, laenud,

omakapitali ja hanked. Et tagada sidusus ja võimalikult suur mõjusus, võiks rahastusega,

(33) Draghi aruanne (lk 41) pakub kasulikku lähtepunkti, mis on küll paratamatult visandlik ja mitte

ammendav: selles on eristatud nelja üldjoonelisemat juhtumit, kus vastavad poliitika töövahendid

oleksid erinevad: i) tööstusharud, kus Euroopa on liiga suures kuluhalvemuses, et olla konkurendina

tõsiselt võetav, ja kus mitmekesistamine on sõltuvuse piiramise võti; ii) tööstusharud, kus ELi huvi

keskmes ei ole mitte tehnoloogia päritolu, vaid see, et tootmine (ja sellega seotud tööhõive) asuks

Euroopas; iii) tööstusharud, kus Euroopa ettevõtted peavad säilitama asjakohast oskusteavet ja

tootmisvõimsust, mis võimaldaks geopoliitiliste pingete korral tootmist suurendada, ning

iv) tööstusharud, mis on alles lapsekingades ja kus ELil on innovatiivsuse eelis ning kus tulevikus on

suur kasvupotentsiaal.

27

mis on seotud tulevaste riiklike kavadega, kus omavahel on ühendatud olulisemad

reformid ja investeeringud, pakkuda rahalisi stiimuleid ja toetust koordineerimisvahendi

kaudu kindlaks määratud meetmetele.

Juhtalgatuste tugisüsteemid

Koondõigusakt, mis käsitleb lihtsustamist ja väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga

ettevõtjate määratlust [26.2.2025]

• Euroopa ettevõtluskukkur [2025]

• Ühtse turu strateegia [2025 II kv]

• Standardimismääruse läbivaatamine [2026]

• Hoiuste ja investeeringute liit [2025 I kv]

• Järgmine mitmeaastane finantsraamistik, sealhulgas konkurentsivõime fond ja

konkurentsivõime koordineerimise töövahend [2025]

• Oskuste liit [2025 I kv]

• Kvaliteetsete töökohtade tegevuskava [2025 IV kv]

• Oskuste ülekantavuse algatus [2026]

3. Kokkuvõte

Euroopa konkurentsivõime uuendamine peab olema eelseisvate aastate juhtmõtteks.

Euroopal on olemas kõik vajalik, et olla homses maailmamajanduses

konkurentsivõimeline, aga selleks on vaja ruttu käiku vahetada. Euroopa peab kasutama

oma tugevaid külgi ja leidma kiirelt oma tee, kuidas tootlikkust innovatsioonipõhiselt

kasvatada, et liikuda kliimaneutraalse tuleviku poole. Konkurentsivõime kompass juhib

meid sellise ELi poole, kus novaatorid saavad tooteid kiiresti turule tuua ja kus tänu

integreeritud ja tõhusale üleliidulisele erakapitaliturule on ettevõtetel lihtne juurdepääs

rahastusele. See juhib meid ELi poole, kus idufirma võib äritegevust – olgu siis tegemist

kaupade või teenustega – alustada ja laiendada ükskõik millises ühtse turu osas. Kus

maailma süvatehnoloogiasektori tipptegijate hulgas on omajagu Euroopa firmasid ning kus

tootmissektorid ja põllumajandustootjad ühendavad konkurentsivõime edukalt

üleminekuga vähese süsinikuheitega kestlikule tootmisele. Kus töötajad saavad

kvaliteetsetel töökohtadel õide puhkeda ja võivad loota kindlatele sotsiaalkaitse- ja

turvavõrkudele. Kus tänu ühele maailma suurimale ülemandrilisele turule ja võrgutaristule

on kõigil tarbijatel vajaduse korral igal ajal ja igal pool juurdepääs taskukohasele puhtale

energiale ja puhastele toodetele. Kus EL ja liikmesriigid kasutavad oma kollektiivset kaalu,

et tegutseda üheskoos ja vähendada liigset sõltuvust.

Kompassis pakutakse välja uus konkurentsivõime käsitusviis, milles on ühise visiooni

põhjal omavahel ühendatud tööstuspoliitika, investeeringud ja reformid. Kõik

komponendid tugevdavad üksteist. Reformid ühtse turu süvendamiseks on vajalikud

selleks, et tööstuspoliitika ja investeeringud saavutaksid oma täieliku mõju, laiendaksid

28

turgu, hõlbustaksid ettevõtete laienemist ning säilitaksid ettevõtete ja töötajate hüvanguks

eluterve konkurentsisurve. Seda käsitusviisi toetavad ulatuslik lihtsustamine ja uus

juhtimisraamistik, mis võimaldab koordineerida tegevust nii ELi kui ka liikmesriikide

tasandil.

Konkurentsivõime ei ole üksnes ELi tasandi asi. Selle väljakutse peavad vastu võtma

nii ELi institutsioonid, riikide valitsused, piirkondlikud ametiasutused kui ka ettevõtted;

neil tuleb töötada üheskoos selle ühise ürituse nimel ning viia oma pühendumus ja

koostöö täiesti uuele tasemele. Konkurentsivõime koordineerimise töövahend on

strateegiliste prioriteetide saavutamiseks üks olulisemaid vahendeid. Selle tegevuskava

elluviimisel konsulteerib komisjon tihedalt ja korrapäraselt sidusrühmadega, et teha

kindlaks prioriteetsed probleemvaldkonnad ja leida lahendusi äritingimuste

lihtsustamiseks. Selle aluseks on ka edaspidi sotsiaaldialoog.

Kompass raamistab komisjoni tööd kogu selle ametiaja jooksul. Konkurentsivõime ei

suurene üleöö. Mõned kompassi meetmed esitatakse küll kiiresti ja need võivad kiiresti

anda käegakatsutavaid tulemusi. Paljud teised aga annavad tulemusi alles keskpikas

perspektiivis ja vajavad stabiilset kurssi. Konkurentsivõime kompassi edusamme

jälgitakse igal aastal ja nende kohta antakse aru iga-aastases ühtse turu ja konkurentsivõime

aruandes.

Võimaluste aken on ahtake. EL peab tegema valiku, kas tegutseda ühes rütmis tuleviku

nimel, mis toob kestliku jõukuse kõigile, või leppida lahkhelide ja majandusliku

allakäiguga.

Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti, nõukogu, Euroopa Ülemkogu ja sotsiaalpartnereid

kiitma konkurentsivõime kompassi heaks ja aitama aktiivselt kaasa selles sisalduvate

algatuste elluviimisele.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 [email protected]/ www.justdigi.ee/ Registrikood 70000898

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda [email protected] Toom-Kooli 17 10130, Tallinn Avalik konsultatsioon EL 28. režiimi kohta Lugupeetud sidusrühmade esindajad Euroopa Komisjon on algatanud avaliku konsultatsiooni „28. režiim – ELi äriühingute suhtes kohaldatav õigusraamistik“, misjärel plaanib avaldada seadusandliku algatuse ettepaneku juba 2026. aasta esimeses kvartalis. Algatus võib potentsiaalselt muuta EL ettevõtluskeskkonna reegleid ning eelkõige iduettevõtjate võimalusi ühisturul tegutsemiseks.

2025. a jaanuaris teatas Euroopa Komisjon 28. režiimist osana terviklikust meetmete paketist, mille abil soovitakse „suurendada Euroopa majanduse konkurentsivõimet, et innovatiivsed ettevõtted saaksid kasu ühtsetest kogu ELis ühtlustatud normidest, sealhulgas äriühingu-, maksejõuetus-, töö- ja maksuõiguse teatavates aspektides“. Komisjon toob välja, et üldeesmärk on „aidata kaasa äriühingute, eelkõige innovatiivsete ettevõtete, idu- ja kasvufirmade kasvule ja konkurentsivõimele ning hõlbustada nende asutamist ja tegutsemist ühtsel turul ning vähendada tõkkeid piiriülestele investeeringutele uue ELi äriühingu õigusraamistiku kaudu. [-] Isegi kui kõik liikmesriigid püüaksid oma ettevõtete õigusraamistikke reformida, jääksid erinevused riiklike kordade vahel püsima. Seepärast on vaja võtta ELi tasandi meetmeid“. Nimetatud eesmärkide täitmiseks ongi Komisjon eelviidatud konsultatsiooni algatanud.

Konsultatsioon annab sidusrühmadele võimaluse jagada oma seisukohti, kuidas parandada EL ettevõtluskeskkonda ja vähendada EL piiriüleste investeeringute tõkkeid. Küsimustik on mahukas, muuhulgas soovib Euroopa Komisjon saada vastuseid nii ühingu asutamise, tegutsemise ja lõpetamisega seotud tõkete ja kulude kohta, uue võimaliku EL ühinguvormi põhinõuete (asutajad, miinimumkapital, töötajate osalus, põhikiri, juhtimine, osaluse omajate õigused) kohta, aga ka barjääride kohta nii maksu-, töö- kui ka maksejõuetuse valdkonnas. Kutsume üles küsimustikule kindlasti vastama, sest see on harukordne võimalus mõjutada kogu EL senise ettevõtluskeskkonna ülevaatamist.

Justiits- ja Digiministeerium asub kujundama Eesti seisukohti kõnesoleva konsultatsiooni raames esitatud küsimustele. Seisukohtade kujundamisel peame oluliseks kõigi asjaomaste sidusgruppide hinnanguid ning ettepanekuid. Palume Teie tagasisidet konsultatsioonis esitatud küsimuste kohta hiljemalt 01.09.2025 aadressil [email protected].

Meie 23.07.2025 nr 7-1/6253

2

Ühtlasi juhime Teie tähelepanu sellele, et avalik konsultatsioon on avatud kuni 30. septembrini 2025 ning kõigil soovijatel on võimalik esitada oma seisukohad ka otse Euroopa Komisjonile. Kui eelistate saata oma hinnangud otse Euroopa Komisjonile, palume siiski võimalusel sellest ka Justiits- ja Digiministeeriumi teavitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heddi Lutterus asekantsler /*Lisaadressaadid: Eesti Advokatuur Audiitorkogu Eesti Juristide Liit Eesti Kohtunikuabide Ühing Eesti Pangaliit Eesti Pank Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Nasdaq Tallinn Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Finantsinspektsioon Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Maksu- ja Tolliamet Notarite Koda Raamatupidamise Toimkond Riigikohus Riigikontroll Tallinna Ringkonnakohus Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut Tartu Maakohtu registriosakond Tartu Ringkonnakohus Tartu Ülikooli õigusteaduskond Teenusmajanduse Koda Õiguskantsleri Kantselei Eesti Äriinglite Assotsiatsioon Eesti Era- ja Riskikapitali assotsiatsioon Tehnopol Garage48 Asutajate Selts Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Võlausaldajate Liit Eesti Pereettevõtjate Liit Startup Estonia Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Pärnu Maakohus Tartu Maakohus Viru Maakohus Registrite ja Infosüsteemide Keskus Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Tartu Teaduspark Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Marget Pae 5303 9969 [email protected]

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 29.1.2025

COM(2025) 30 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE,

NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING

REGIOONIDE KOMITEELE

ELi konkurentsivõime kompass

ELi konkurentsivõime kompass

Euroopa majandus on mitmest aspektist tugev, kuid selleks, et taastada

konkurentsivõime ja kindlustada jõukus, tuleb kohe tegutsema hakata.ELil on

olemas kõik vajalik, et olla tuleviku maailmamajanduse esirinnas: andekas ja oskustega

tööjõud, ulatuslik erakapital, tervet maailmajagu kattev ühtne turg, stabiilne ja

prognoositav õiguskeskkond, õigusriik ja ainulaadne sotsiaalne turumajandus. Viimastel

aastatel on Euroopa näidanud üles märkimisväärset suutlikkust reageerida järjestikustele

kriisidele. EL on pidanud vastu pandeemiale ja Venemaa energiašantaaži põhjustatud

energiašokile. Ta on teinud käegakatsutavaid edusamme digi- ja rohepöörde vallas ning

võtnud taastumise toetamiseks ja majanduskasvu suurendamiseks kasutusele uusi

poliitikameetmeid ja rahastamisvahendeid.

EL peab hakkama kiiresti tegelema pikaajaliste tõkete ja struktuursete puudustega,

mis teda tagasi hoiavad. Viimase kahe aastakümne jooksul ei ole Euroopa teiste

suuremate majandustega sammu pidanud, sest tootlikkuse kasvu lõhet ei ole

suudetud ületada. EL on kõrgtehnoloogia vallas USAst maha jäänud, samal ajal kui Hiina

on teinud paljudes sektorites arenguhüppe ning saavutamas teatavates uutes

majanduskasvu valdkondades juhtpositsiooni. Euroopa mahajäämuse algpõhjus on

innovatsiooni puudumine. Ta ei ole suutnud muuta ideid uuteks turustatavateks

tehnoloogiateks ega lõimida neid tehnoloogiaid oma tööstusbaasi. Samal ajal pärsivad

riikidesisesed piirangud Euroopa ettevõtete konkurentsisuutlikkust. Ettevõtteid rõhuvad

kõrged energiahinnad ja suur regulatiivne koormus. Samuti seisavad nad silmitsi üha

ebavõrdsemate ülemaailmsete tingimustega, sest välismaal kasutatakse laialdaselt

tööstussubsiidiume. Euroopa sõltub üha enam ka strateegilistest sisenditest ja väga

kontsentreerunud tarneahelatest.

Selleks et kaitsta ELi tulevikku majandusjõu, investeerimissihtkoha ja

tootmiskeskusena, peab Euroopa reageerima kiiresti ja otsusekindlalt.

Euroopa jaoks ei ole kaalul mitte ainult majanduskasv, vaid kogu toimimismudeli

tulevik. Kui Euroopa ei suurenda oma tootlikkust, võib ta majanduskasv takerduda, mille

tagajärjel vähenevad töötajate sissetulek, ebasoodsas olukorras olevate inimeste heaolu ja

kõikide võimalused. Euroopa vastas on maailm, kus on käimas suurriikide võimuvõitlus,

konkurents tehnoloogilise ülemvõimu pärast ja võidujooks selle nimel, kes saavutab

kontrolli ressursside üle. Selles maailmas ei saa teineteisest lahutada Euroopa

konkurentsivõimet ja väärtusi, mille eest ta seisab.

Euroopa vabadus, julgeolek ja autonoomia sõltuvad rohkem kui kunagi varem

innovatsiooni-, konkurentsi- ja kasvuvõimest. Just nendele toetub ELi tehnoloogilise ja

energiasüsteemi ümberkujundamise rahastamine ja need tagavad Euroopa eripärase

sotsiaalse mudeli kestlikkuse. Samuti annavad need Euroopale vahendid, millega tagada

kogu maailmajao julgeolek ja etendada maailma mastaabis välisasjades suurt rolli. Ülimalt

oluline on luua tingimused, mis võimaldaksid ettevõtetel jõudsalt areneda ja tagaksid

kõigile võrdsed võimalused edu saavutada. Koos konkurentsivõime ja tootlikkuse

suurendamisega tuleb võimestada ka inimesi. Puhas majandus on võimas tõukejõud, mis

muudab Euroopa konkurentsivõimelisemaks. EL peab tagama kestliku jõukuse ja

konkurentsivõime, säilitades samal ajal oma ainulaadse sotsiaalse turumajanduse, viies

edukalt ellu rohe- ja digipöörde ning kaitstes oma suveräänsust, majanduslikku julgeolekut

ja ülemaailmset mõju. Mario Draghi on hoiatanud, et kui Euroopa lepib järkjärgulise

juhitud majanduslangusega, mõistab ta enda „aeglasesse agooniasse“.

2

2024. aasta veebruaris kiitsid Euroopa ettevõtjate ja ametiühingute esindajad heaks

Antwerpeni deklaratsiooni tööstuskokkuleppe kohta. Letta aruandes (1) hoiatati, et

Euroopa peab oma ühtset turgu palju rohkem hoovana kasutama või muidu kaotab ta

maailmas suurjõudude konkurentsis oma positsiooni. Deindustrialiseerimise ja

majandusraskuste oht oli liikmesriikides avaliku arutelu keskpunktis ka enne Euroopa

Parlamendi valimisi. Tuginedes Euroopa Ülemkogu strateegilisele tegevuskavale, võtsid

ELi juhid vastu Budapesti deklaratsiooni Euroopa konkurentsivõime kokkuleppe kohta.

Komisjoni presidendi von der Leyeni palvel koostatud Draghi aruandes (2) on Euroopa

probleeme kriitiliselt analüüsitud. Aruandes hoiatatakse, et mitmele seni majanduskasvu

toetanud tegurile ei saa Euroopa enam loota. Nende tegurite hulgas on suur välisnõudlus,

mille on tinginud avatud ülemaailmne kaubandussüsteem, juurdepääs odavale ja

rikkalikule fossiilkütustel põhinevale energiale ning nn rahudividend, mida pakkus

suhtelise geopoliitilise stabiilsuse periood, mis võimaldas ELi liikmesriikidel kulutada

vahendeid muudele prioriteetidele. Euroopa on kaotamas oma majanduskasvu mootoreid

just nüüd, mil ta seisab silmitsi tohutute investeerimisvajadustega, et moderniseerida

majandust, rahastada rohe- ja digipööret ning tagada julgeolek. Draghi aruandes on antud

selge hinnang ja konkreetsed soovitused, kuidas Euroopa areng uuele teele suunata. On

aeg tegutseda.

Uuel komisjonil on presidendi poliitilistel suunistel põhinev ambitsioonikas poliitiline

mandaat olla majanduskasvu ja investeeringute komisjon. Selle ametiaja a ja o on

konkurentsivõime. Käesolevas teatises esitatakse kompass, millest juhinduda järgmise

viie aasta jooksul tehtavas töös, ning loetletakse prioriteetsed meetmed, mille abil

taastada Euroopa majanduse dünaamilisus.

Uus konkurentsivõime mudel, mille aluseks on innovatsioonil põhinev tootlikkus

Draghi aruandest nähtub, et innovatsioon peab Euroopa uueks muutmisel olema

kesksel kohal ning samal ajal tuleb kõrvaldada muud majanduskasvu pidurdavad

piirangud. Euroopa tööstusstruktuur on muutunud staatiliseks, selles domineerivad

traditsioonilised sektorid, kus teadusuuringutele ja innovatsioonile kulutatakse vähem raha

kui USA tehnoloogiapõhistes sektorites ning kus ainult üksikud idufirmad suudavad uute

murranguliste tehnoloogiate abil saavutada kriitilise massi (3). Kuna rahvaarv on

vähenemas, ei saa Euroopa tulevase majanduskasvu hoogustamiseks loota tööjõusisendi

suurenemisele. Seetõttu tuleb elavdada tootlikkust, pürgides innovatsiooni eesliinile ja

investeerides oskustesse, mitte seades palgapiiranguid.

Samal ajal peab Euroopa pistma rinda muude teguritega, mis võivad tema

konkurentsivõimet pidurdada. Üleminek vähese süsinikuheitega majandusele peab olema

konkurentsisõbralik ja tehnoloogianeutraalne ning üleminek puhtamatele energiaallikatele

peab vähendama energiakulusid ja hinnavolatiilsust. ELi õigusnormid peavad olema

proportsionaalsed. Samuti peab EL tagama oma tööstusliku kohaloleku peamistes

tehnoloogiasektorites ning leevendama sõltuvusest tulenevaid julgeoleku- ja kerksusriske

(1) https://www.consilium.europa.eu/media/ny3j24sm/much-more-than-a-market-report-by-enrico-

letta.pdf

(2) https://commission.europa.eu/topics/strengthening-european-competitiveness/eu-competitiveness-

looking-ahead_en

(3) Euroopa Komisjon (2025), ühtse turu ja konkurentsivõime aruanne. Erinevus ELi ja USA SKPs elaniku

kohta on ligi kahe kolmandiku ulatuses tingitud just sellest.

3

– vastasel juhul varjutab geopoliitiline ebakindlus ELi ettevõtete väljavaateid ja pärsib

investeeringuid.

Kompassi ülesanne on toetada Euroopa tugevaid külgi, kasutada ära tema ressursse

ning kõrvaldada Euroopa ja liikmesriikide tasandi tõkked.

Euroopa peab olema koht, kus kliimaneutraalsuse poole pürgides leiutatakse,

toodetakse ja turustatakse tuleviku tehnoloogiaid, teenuseid ja puhtaid tooteid. See

peab olema Euroopa, mis on koduks tipptasemel teadusinnovatsioonile. Mis hoiab ja

tõmbab ligi maailma parimaid talente ning pakub kõigile kvaliteetseid töökohti. Kus

piirkondade ülespoole suunatud lähenemine tugevdab Euroopa ühtsust ja positsiooni

maailmas. Mis on juhtiv ülemaailmsete investeeringute sihtkoht, kus hinnatakse riskide

võtmist ja ettevõtlust.

Konkurentsivõime kompass

Konkurentsivõime kompassis seatakse konkurentsivõime üheks ELi peamiseks

tegevuspõhimõtteks.

Kompassil on kaks laiemat eesmärki. Esiteks teha kindlaks poliitikamuudatused, mida on

vaja, et Euroopa suudaks tempot kiirendada. Mõnes valdkonnas tuleb ajakohastada

olemasolevat poliitikat, teistes on uute oludega kohanemiseks vaja teha radikaalseid

muudatusi. Teiseks tuleb töötada välja uued koostööviisid, et suurendada otsuste tegemise

kiirust ja kvaliteeti, lihtsustada raamistikke ja norme ning kaotada killustatus. EL suudab

teiste suurte majandusjõududega konkureerida ainult juhul, kui liit ja liikmesriigid

juhinduvad oma poliitikas samadest eesmärkidest ja toetavad üksteist. Kuna paljud

peamised hoovad alates maksustamisest ja lõpetades tööturgude ja tööstuspoliitikaga on

suures osas või osaliselt ELi liikmesriikide kätes, moodustavad selle üldise strateegia

olulise osa koordineeritud riiklikud reformid ja investeeringud.

Draghi aruandes on nimetatud kolme hädavajalikku tegevusvaldkonda, mis

võimaldavad konkurentsivõimet kasvatada. Kompassis ongi esitatud lähenemisviis,

kuidas need hädavajalikud sammud lähiaastatel teoks teha, ja valik sellekohaseid

juhtalgatusi:

• innovatsioonilõhe kaotamine;

• ühine süsinikuheite vähendamise ja konkurentsivõime tegevuskava;

• liigse sõltuvuse vähendamine ja julgeoleku suurendamine.

Neid põhieesmärke täiendavad horisontaalse tugisüsteemi meetmed, mis on kõigis

sektorites konkurentsivõime alustalad:

• regulatiivse keskkonna lihtsustamine, koormuse vähendamine ning kiiruse ja

paindlikkuse soodustamine;

• ühtse turu tõkete kõrvaldamine ja seeläbi mastaabieeliste täielik ärakasutamine;

• rahastamine hoiuste ja investeeringute liidu ning uue fookuse saanud ELi eelarve

kaudu;

• oskuste ja kvaliteetsete töökohtade edendamine ja samal ajal sotsiaalse õigluse

tagamine;

4

• ELi ja liikmesriikide tasandi poliitika parem koordineerimine.

Iga jao lõpus on esitatud kavandatud algatuste mittetäielik loetelu ja ajakava.

Joonis 1. Konkurentsivõime kompass

1 . Kolm hädavajalikku tegevusvaldkonda konkurentsivõime tugevdamiseks

1.1. Innovatsioonilõhe kaotamine

Euroopa patentide osakaal maailmas on võrreldav USA ja Hiina omaga. Kuid

kaubanduslikul otstarbel kasutatakse vaid kolmandikku ELi ülikoolides registreeritud

patentidest (4). Euroopa teadlaste ja ettevõtjate teekond avastamisest ja patenteerimisest

turulejõudmiseni on pikitud takistustega.

EL peab taaskäivitama positiivse innovatsioonitsükli. Draghi aruandest nähtub, et

tootlikkuse kasvu aluseks on kahe jõu kombinatsioon: murranguline innovatsioon, mille

toovad kaasa uued dünaamilised idufirmad, kes on esitanud väljakutse turgu valitsevatele

ettevõtjatele, ning suurenenud tõhusus juba väljakujunenud traditsioonilistes

tööstusharudes, kus neid uuendusi rakendama hakatakse. Kui need kaks jõudu on nõrgad

– nagu praegu Euroopas –, takerdub majandus sektoritesse, kus läbimurdelise

innovatsiooni võimalused on väiksemad, ning erasektor lõpetab teadus- ja

arendustegevusele kulutuste tegemise (5). Kui tahame, et tööstuse tulevikku

kujundatakse Euroopas, peab EL innovatsioonitsükli taaselustama.

(4) Euroopa Komisjon (2025), ühtse turu ja konkurentsivõime aruanne.

(5) IMF, 2024, „Regional Economic Outlook Note Europe: Europe's Declining Productivity Growth:

Diagnoses and Remedies“, 13. november 2024.

5

Ettevõtete asutamist ja laienemist Euroopas takistavad praegu turu killustatus,

riskikapitali piirangud ja ebapiisav innovatsioonitoetus. Euroopa idufirmadel on

püsivate regulatiivsete tõkete tõttu raske ühtsele turule laieneda. Samuti on neil USA

idufirmadest halvem juurdepääs mitmesugustele riskikapitali vormidele: ülemaailmsete

riskikapitalifondide vahenditest ainult 5 % on kogutud ELis, samas kui USAs on see

osakaal 52 % ja Hiinas 40 % (6). Need kaks tegurit tugevdavad üksteist: ELi idufirmade

väiksemad kasvuväljavaated ja läbikukkumisega kaasnevad suuremad kulud nõrgendavad

nende atraktiivsust investorite silmis. Selle tulemusena otsivad paljud neist rahalisi

vahendeid USAst ja kolivad oma tegevuse sinna, et kasutada suurema turu ja kliendibaasi

eeliseid.

ELi idu- ja kasvufirmade strateegias on kavas käsitleda takistusi, mis ei lase uutel

ettevõtetel tekkida ja kasvada. Kõigepealt kavatsetakse parandada ülikoolide ja

ettevõtete suhteid ning luua paremad väljavaated patentide turustamiseks. Samuti

kõrvaldatakse tõkked, mis tulenevad riskikapitali puudulikust kättesaadavusest, ühtse turu

killustatusest, talentide ja oskustööliste piiratud kättesaadavusest ja liikuvusest ning

ebapiisavalt sihitatud innovatsioonitoetusest. Euroopa innovatsioonimäärusega

edendatakse innovatiivsete ettevõtete juurdepääsu Euroopa teadus- ja tehnoloogiataristule,

riiklikult rahastatud teadus- ja innovatsioonitegevusega loodud intellektuaalsele varale, et

rohkem patentida, ning regulatiivsetele katsekeskkondadele, mis võimaldavad novaatoritel

uusi ideid välja töötada ja katsetada.

Kui innovatiivsete ettevõtete suhtes kohaldataks kõikjal, kus nad ühtsel turul investeerivad

ja tegutsevad, ühtseid kogu ELis ühtlustatud eeskirju, nii et nad ei peaks enam toime tulema

27 erineva õiguskorraga, muudaks see olukorda kardinaalselt. Seepärast teeb komisjon

ettepaneku 28. õigussüsteemi kohta, millega lihtsustatakse kehtivaid reegleid, sealhulgas

äriühingu-, maksejõuetus-, töö- ja maksuõiguse teatavaid aspekte, ning vähendatakse

läbikukkumise kulukust.

EL teeb kõik endast oleneva, et tagada Euroopas kasvavatele innovaatilistele

ettevõtetele vajalikud rahalised vahendid. Euroopas pole küll kapitalist vajaka, kuid

sellele pääseb ligi peamiselt pankadepoolse rahastamise, mitte omakapitali või muude

riskikapitali vormide kaudu. Selleks et luua idu- ja kasvufirmadele sobivam

rahastamiskeskkond, esitatakse hoiuste ja investeeringute liidu tulevastes algatustes

meetmed, mille abil suurendada Euroopa riskikapitali (vt punkt 2.3).

Lisaks teeb komisjon koostööd EIP grupi ja erainvestoritega, et võtta kasutusele TechEU

investeerimisprogramm, mille abil leida puuduv raha, et toetada murrangulist

innovatsiooni, tugevdada Euroopa tööstussuutlikkust ja toetada selliste ettevõtete kasvu,

kes investeerivad uuenduslikesse tehnoloogiatesse, nagu tehisaru, puhas tehnoloogia,

kriitilised toormed, energia salvestamine, kvantarvutus, pooljuhid, bioteadused ja

neurotehnoloogia.

Põllumajandus- ja toidusüsteemide tulevikuvisiooni arendamise kõrval tuleks toetada ka

põllumajandusettevõtlust kui uuenduslike ja kestlikumate põllumajandustavade

tõukejõudu.

Euroopa toetab ka innovatsioonikonveierit, keskendudes teadus- ja arendustegevuse

kulutuste suurendamisele ning suure mõjuga projektide puhul kulutuste

koordineerimisele. Üldise innovatsiooni loova keskkonna parandamiseks esildab

komisjon Euroopa teadusruumi õigusakti, et tugevdada investeeringuid teadus- ja

(6) EIP, „The Growth-up gap: Financial markets constraints holding back innovative firms in the European

Union“, 2024.

6

arendustegevusse ning viia nende osakaal 3 %ni SKPst, fookustada teadustoetus rohkem

strateegilistele prioriteetidele, tugevdada ELi ja liikmesriikide rahastamisprioriteetide

kooskõla ning soodustada teadmiste ja talentide ringlust kõikjal Euroopas. Nagu on

soovitatud Draghi aruandes, tuleks tööd, mida Euroopa Innovatsiooninõukogu on

alustanud suure riskiga ettevõtete kasvu toetamiseks, jätkata, hakates DARPA mudeli

eeskujul võtma suuremaid riske (7).

Tulevikumajandust toetavad tipptehnoloogiad

Sedamööda, kuidas ettevõtete kasvu takistavad tõkked kaovad, peab Euroopa

tagama kõrgtehnoloogia edukaks arendamiseks sobivad tingimused. Tehnoloogilise

suveräänsuse ja konkurentsivõime suurendamiseks peab Euroopa olema innovatsiooni

esirinnas sellistes tulevikumajanduse olulistes tehnoloogiasektorites nagu tehisintellekt,

pooljuht- ja kvanttehnoloogiad, kõrgtehnoloogilised materjalid, biotehnoloogia, puhta

energia tehnoloogiad, robootika, kosmosetehnoloogia, ühendatud ja autonoomne liikuvus

jne.

Euroopa eestvedamisel on loodud stabiilne ja turvaline raamistik ettevõtjatele, kes

arendavad ja kasutavad digitehnoloogiat ühtsel turul. Sel otstarbel on kasutatud

mitmesuguseid vahendeid, nagu andmemäärus ja andmehalduse määrus, küberkerksuse

määrus ja tehisintellektimäärus ning valdkondlikud algatused, nagu nullnetotööstuse

määrus ja Euroopa tervishoiu andmeruum. Euroopa standardid on mõjutanud ülemaailmse

õigusraamistiku arendamist. Nüüd tuleb ELis keskenduda tehnoloogiatalentide toetamisele

ja maailmatasemel tööstuse arendamisele, et lõigata kasu tehnoloogiast tulenevast

tootlikkuse kasvust.

Euroopa vajab andmetöötlus-, pilvandmetöötlus- ja andmetaristuid, mida tehisaru

valdkonnas juhtpositsiooni saavutamine eeldab. Euroopa tehisintellektistrateegia alla

kuuluva tehisintellektivabrikute algatuse eesmärk on kasutada ära kõik eelised, mida pakub

andmete koondamine ja võrguefekt Euroopa tasandil. Algatus tugineb Euroopa

olemasolevale maailmatasemel EuroHPC superarvutite võrgule ning sellega luuakse nn

tehisintellektivabrikud, mille abil suurendada Euroopa andmetöötlusvõimsust, mida

idufirmad, teadlased ja tööstussektor saavad kasutada oma tehisintellektimudelite

treenimiseks, arendamiseks ja täiustamiseks. Samal ajal loob komisjon ELi

pilvandmetöötluse ja tehisintellekti arendamise õigusaktiga avaliku ja erasektori

algatuse, millega rajatakse uued tehisintellekti gigavabrikud. Need spetsialiseeruvad väga

suurte tehisintellektimudelite treenimisele, mis võimaldab luua kõikjal ELis olulisi

tehisintellekti ökosüsteeme. Selle õigusaktiga kehtestatakse ka Euroopas pakutavate

pilvteenuste miinimumkriteeriumid. See täiendab toetust kiipide projekteerimisele ja

tootmisele Euroopas ja sisaldab lisameetmeid tipptasemel tehisintellektikiipide jaoks.

Kuna tehisintellekti arendamises mängib tähtsat rolli kvaliteetsete suurandmete

kättesaadavus, teeb komisjon ettepaneku andmeliidu strateegia kohta, et parandada ja

hõlbustada era- ja avaliku sektori andmete jagamist, lihtsustada regulatiivset korda ja selle

kohaldamist ning kiirendada uute süsteemide või rakenduste väljatöötamist.

Samuti peab Euroopa säilitama juhtpositsiooni kvanttehnoloogia valdkonnas, mis võib

põhjalikult muuta tänapäeva julgeoleku- ja kaitsealase teabevahetuse aluseks olevaid

digitaalseid krüpteerimissüsteeme, piltdiagnostika ja ravimite avastamise kaudu

tervishoidu ning äritehingute tegemist. Kehtival kiibimäärusel põhineva

(7) Draghi aruanne „The future of European competitiveness – In-depth analysis and recommendations“,

lk 248.

7

kvanttehnoloogia strateegia ja kvanttehnoloogia määrusega soovitakse vähendada

regulatiivset killustatust, viia ELi ja riiklikud programmid omavahel vastavusse ning

toetada investeerimist üleeuroopalisse kvantandmetöötluse, kvantkommunikatsiooni ja

kvanttaju taristusse.

Investeerimine uutesse majanduskasvu mootoritesse

Bioteadused hoogustavad biotehnoloogia innovatsiooni ja pakuvad laialdasi võimalusi

suurendada konkurentsivõimet mitmesugustes sektorites alates farmaatsia-,

põllumajandus- ja energeetikasektorist ning lõpetades toidu- ja söödasektoriga. ELi

biomajanduse strateegia loob ELi jaoks kiiresti laieneval biomajanduse turul

märkimisväärse kasvupotentsiaali bioressursipõhiste materjalide, biotootmise,

biokemikaalide ja põllumajandusliku biotehnoloogia sektoris, vähendab ELi sõltuvust

fossiilkütustest ja parandab maapiirkondade majanduslikke väljavaateid. Uus Euroopa

biotehnoloogia õigusakt loob tulevikku suunatud raamistiku, mis soodustab

innovatsiooni sellistes valdkondades nagu tervishoiutehnoloogia hindamine ja kliinilised

uuringud ning üldisemal tasandil võimendab biotehnoloogia potentsiaali majanduse

vaatenurgast.

Nõudlus uuenduslike kõrgtehnoloogiliste materjalide järele kasvab lähiaastatel

hüppeliselt, mis meelitab ligi investeeringuid ja kujundab ümber ülemaailmsed

tarneahelad. Komisjon esildab kõrgtehnoloogiliste materjalide õigusakti, et luua

raamtingimused, mille alusel toetada kogu olelusringi alates teadusuuringutest ja

innovatsioonist kuni idufirmade loomise ning tootmise ja kasutuselevõtuni.

Kõrgtehnoloogiline sektor on ka kosmosetööstus, mis peaks 2030. aastaks kasvama

üheksa korda. Euroopa kosmosesektori konkurentsivõimet tuleb säilitada avaliku sektori

kulutuste parema koordineerimise, Euroopa uuenduslike idu- ja kasvufirmade

investeeringute toetamise ning kosmose tarneahela kerksuse tugevdamise kaudu.

Kosmosetegevuse õigusakti ettepanekuga kaitstakse ja parandatakse kosmosetegevuse

siseturu toimimist meetmete abil, millega ühtlustatakse liidu tasandil kosmosetegevuse

ohutuse, kerksuse ja kestlikkuse nõuded ning kõrvaldatakse liikmesriikide õigusaktidest

tulenev killustatus.

Ka konkurentsipoliitika on Euroopa konkurentsivõime tugevdamise seisukohast

oluline hoob. Range ja tõhus konkurentsi- ja ühinemiseeskirjade täitmise tagamine

kooskõlas selgete ja prognoositavate õigusnormidega kaitseb ausat konkurentsi ning

motiveerib ettevõtjaid uuendusi tegema ja oma tegevust tõhustama. Samal ajal peab

konkurentsipoliitika pidama süvatehnoloogia ja murrangulise innovatsiooni arendamise

ülemaailmses võidujooksus sammu arenevate turgude ja tehnoloogia innovatsiooniga.

Selleks on vaja uut lähenemisviisi, mis oleks paremini kooskõlas ühiste eesmärkidega ja

võimaldaks ettevõtetel ülemaailmsetel turgudel laieneda, tagades ühtlasi ühtsel turul alati

võrdsed tingimused.

See peaks kajastuma ühinemiste hindamise läbivaadatud suunistes, et teatavates

strateegilistes sektorites antaks innovatsioonile, kerksusele ja konkurentsivõimesse

tehtavate investeeringute intensiivsusele piisav kaal, pidades silmas Euroopa majanduse

pakilisi vajadusi. Üldisemalt ei nõua uus käsitusviis, mida ELi konkurentsipoliitika suhtes

rakendama hakatakse, mitte üksnes nõuete täitmise lihtsustamist ja kiirendamist, vaid ka

poliitika tugevdamist ja paremat sihitamist. See tagab sidusa lähenemisviisi, mis aitab

saavutada ELi üldisi eesmärke, eelkõige kaotada innovatsioonilõhe, tagada vajaduse korral

mastaabisääst ja toetada ELi tööstuse süsinikuheite vähendamist. Näiteks vaatab komisjon

8

läbi tehnosiirde raamistiku (8), tagamaks, et ettevõtetel on selged, lihtsad ja ajakohased

eeskirjad konkurentsi soodustavate tehnoloogia litsentsilepingute kohta, mis aitavad

hõlbustada tehnoloogia levitamist, stimuleerida algetapi teadus- ja arendustegevust ning

edendada innovatsiooni. Digiturgude määruse täitmise tagamine avab suletud

ökosüsteemid ja võimaldab uuenduslikel ettevõtjatel pakkuda klientidele uusi

digiteenuseid. Peale selle edendab komisjon koos konkurentsivõime koordineerimise

töövahendiga üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide laialdasemat kasutamist

(vt punkt 2.5).

Innovatsiooni levitamine kogu majanduses

Digiteerimine ja kõrgtehnoloogia levitamine kogu Euroopa majanduses on teine

Euroopa tootlikkuse kasvu kiirendamiseks vajalik komponent. 70 % järgmise kümne

aasta jooksul maailmamajanduses loodavast väärtusest põhineb digilahendustel (9).

Tehisaru lõimimine strateegilistesse sektoritesse, kus Euroopa on traditsiooniliselt

olnud tugev, on nende sektorite konkurentsieelise säilitamiseks otsustava tähtsusega.

Praegu kasutab digitehnoloogiat vaid väike osa ELi ettevõtetest, näiteks tehisintellekti

kasutab ainult 13 % (10). Tehisintellekti kasutamise strateegia eesmärk on edendada

tehisintellekti uusi tööstuslikke kasutusviise sellistes sektorites nagu tootmine, autotööstus,

energeetika, robootika, farmaatsia, lennundus ja finantsteenused ning parandada avalikke

teenuseid, näiteks tervishoiu ja õigusemõistmise vallas.

Avalike teenuste digitaliseerimine ja tehisintellekti lõimimine avalikku sektorisse

suurendab konkurentsivõimet. Tehisintellekti vertikaalset kasutamist ja

teadusotstarbelist rakendamist saaks kõikjal ELis paremini koordineerida ja toetada, luues

tehisintellekti teadusnõukogu. Euroopa Teadusnõukogu ja Euroopa

Innovatsiooninõukogu peavad oma vastavates valdkondades selles suunas tegutsedes

pidama silmas samu strateegilisi huve ning tegema tulemuste saavutamiseks tihedamat

koostööd.

Juhtivad tootmisettevõtted peavad suurendama oma teadus- ja arendustegevuse

intensiivsust, kiirendades samal ajal innovatsiooni. Strateegilised partnerlused

idufirmadega võiksid edendada uute toodete ja süsteemide väljatöötamist. Tulevikus

pakub EL teadusuuringute rahastamisel tööstuse konkurentsivõime jaoks ette nähtud

sihttoetust, kasutades rakendusuuringutelt kasvuetappi üleminekul strateegilisemat ja

vähem bürokraatlikku lähenemisviisi.

Innovatsioonilõhe kaotamine eeldab investeeringuid tipptasemel digitaristusse,

sealhulgas tänapäevastesse kiudoptilistesse võrkudesse, traadita ja satelliitlahendustesse,

6G-süsteemidesse ja pilvandmetöötluse suutlikkusse. Euroopa on aga oma

taristuühenduste 2030. aasta digikümnendi eesmärkide saavutamisest veel kaugel. Tempo

kiirendamiseks pakutakse digivõrkude õigusaktis välja lahendusi, kuidas parandada

turustiimuleid, et ehitada üles tuleviku digivõrgud, vähendada koormust ja nõuete

täitmisega seotud kulusid ning parandada lõppkasutajate jaoks digitaalset ühenduvust.

(8) Tehnosiirde grupierandi määrus ja tehnosiirde suunised.

(9) Maailma Majandusfoorum, „For inclusive growth, leaders must embrace a global and open economic

future“, jaanuar 2025.

(10) Eurostat, ELi uuring ettevõtetes info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning e-kaubanduse kasutamise

kohta (jaanuar 2025). Kuigi see arv näitab aasta lõikes märkimisväärset kasvu, on tehisaru palju

laialdasema rakendamise potentsiaal endiselt alakasutatud.

9

Selleks on kavas luua integreeritud ühtne ühenduvusturg ja paremini koordineerida ELi

spektripoliitikat.

1. tegevusvaldkonna juhtalgatused

• Idu- ja kasvufirmade strateegia [2025 II kv]

• 28. õiguskord [2025 IV kv – 2026 I kv]

• Euroopa innovatsiooniakt [2025 IV kv – 2026 I kv]

• Euroopa teadusruumi õigusakt [2026]

• Tehisintellektivabrikute algatus [2025 I kv], tehisintellekti kasutamise strateegia,

tehisintellekti teadusotstarbelise rakendamise strateegia ja andmeliidu strateegia

[2025 III kv]

• ELi pilvandmetöötluse ja tehisintellekti arendamise õigusakt [2025 IV kv – 2026 I kv]

• ELi kvanttehnoloogia strateegia [2025 II kv] ja kvanttehnoloogia määrus [2025 IV kv]

• Euroopa biotehnoloogia õigusakt ja biomajanduse strateegia [2025–2026]

• Bioteaduste strateegia [2025 II kv]

• Kõrgtehnoloogiliste materjalide õigusakt [2026]

• Kosmosetegevuse määrus [2025 II kv]

• Ühinemiskontrolli horisontaalsete suuniste läbivaatamine

• Digivõrkude õigusakt [2025 IV kv]

1.2. Ühine süsinikuheite vähendamise ja konkurentsivõime tegevuskava

EL on kehtestanud laiahaardelise raamistiku, et saada 2050. aastaks vähese

süsinikuheitega majanduseks. Liit jätkab selle eesmärgi poole pürgimist ja kavatseb täita

ka 2040. aasta 90 % vahe-eesmärgi (11). Kui raamistiku eesmärgid ja poliitika on hästi

kooskõlas, võib see edendada konkurentsivõimet, tagades kindluse ja prognoositavuse nii

ettevõtjatele kui ka investoritele. Peale selle näitab Draghi aruanne, et kui süsinikuheite

vähendamise poliitika on tööstus-, konkurentsi-, majandus- ja kaubanduspoliitikaga hästi

lõimitud, on see võimas majanduskasvu mootor. Sellel veendumusel rajaneb puhta

tööstuse kokkulepe, mille eesmärk on kindlustada ELi atraktiivsus tootmiskohana,

sealhulgas energiamahukate tööstusharude jaoks, ning edendada puhast tehnoloogiat ja

uusi ringmajanduse ärimudeleid, et täita kokkulepitud süsinikuheite vähendamise

eesmärke.

(11) Vrd „Euroopa valik. Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjoni koosseisule 2024–2029“.

10

Taskukohane energia

EL peab kõigepealt lahendama probleemi, et energiahinnad on Euroopa ettevõtete ja

kodumajapidamiste jaoks liiga kõrged ja volatiilsed. Need on palju kõrgemad kui

konkureerivates piirkondades ja erinevad ELi lõikes märkimisväärselt. Mõned Euroopa

kõrgete energiahindade põhjused on struktuursed. Peaaegu kaks kolmandikku Euroopa

energiast sõltub fossiilkütuste impordist. Venemaa kasutab seda sõltuvust Ukraina-vastase

agressioonisõja kontekstis ära, mis on üks viimase aja hinnakõikumiste peamine põhjus.

Seda sõltuvust saab vähendada ainult aja jooksul, kui Euroopas kasvab vähese

süsinikuheitega toodetud energia osakaal. Seetõttu peab EL kiirendama üleminekut

puhtale energiale ja edendama elektrifitseerimist. Kuid teatavaid energiahindade

kulukomponente on võimalik leevendada ka lühikeses perspektiivis, sest need on tingitud

võrgutariifide ja maksustamise ebatõhusast haldusest või asjaolust, et energiaturg ei ole

integreeritud.

Neid küsimusi käsitletakse taskukohase energia tegevuskavas mitmesuguste meetmete

kaudu, millega tagada kodumajapidamistele ja tööstustarbijatele parem otsejuurdepääs

odavale elektrile. See tegevuskava aitab võimendada kasu, mida toob turu edasisest

integreerimisest tulenev hinnalangus, laiendada tagatiste ja riskivähendusvahendite

kasutamist, mis peaks hõlbustama pikaajaliste elektriostulepingute sõlmimist, motiveerida

tööstustarbijaid pakkuma tarbimiskaja- või paindlikkusteenuseid ning soodustada

paremini kavandatud tariifide kaudu energiasüsteemi kulude õiglast jaotamist.

Selle kava lahutamatu osa on investeerimine Euroopa võrkudesse, et toetada liikumist

kliimaneutraalse energiasüsteemi poole, vähendada taastuvenergia tootmise piiramise riski

ja võimendada ühtsest energiaturust saadavat kasu. Euroopa peab rohkem investeerima

oma energiaülekande- ja -jaotusvõrgu ajakohastamisse ja laiendamisse, kiirendades

investeeringuid elektri, vesiniku ja süsinikdioksiidi transportimise võrkudesse ning

salvestamise süsteemidesse.

Keskkonnahoidliku tootmise ärimudel

Et suunata majandust puhta tootmise ja ringmajanduse teele, peab EL looma

juhtivad turud ja välja töötama poliitika, kuidas premeerida neid, kes varakult puhta

energia ja ringmajanduse kasuks otsustavad. Seda protsessi toetab kõige paremini ELi

siseturu võimaluste ärakasutamine. Seda saab teha uute meetmete abil, millega soodustada

nõudlust vähese süsinikuheitega toodete järele, nagu võrdlusanalüüs / asjakohane

märgistus, riigihangetes kohustuslike või eelistatud tingimuste märkimine või

hinnavahelepingute kaudu rahaliste stiimulite pakkumine. Koordineerides ELi ja

liikmesriikide tegevust, edendab komisjon nõudluse koondamist ja kooskõlastab meetmeid

liikmesriikide vahel, sealhulgas võistupakkumise kui teenuse laialdasema ja hõlpsama

kasutamise kaudu (12).

Lisaks nõudluse soodustamisele vajavad puhta tehnoloogia tootjad abi, et tõusta

innovatsiooni baasilt edukaimate tootjate hulka. Selleks et ettevõtetele, eriti

energiamahukatele ettevõtetele puhtale tehnoloogiale üleminekul tuge pakkuda, on vaja

paindlikku ja toetavat riigiabi raamistikku. Puhta tööstuse kokkuleppes näeb komisjon

ette, kuidas hästi sihitatud ja lihtsustatud abi võib soodustada investeeringuid süsinikuheite

(12) Võistupakkumist kui teenust kasutas esmakordselt ELi innovatsioonifondist rahastatav Euroopa

vesinikupank. Selle raames said liikmesriigid toetada kvalifitseeruvaid projekte, mille puhul ELi-

poolne rahastamine ei olnud piisav.

11

vähendamisse, vältides samal ajal turumoonutusi. Samas vaimus kutsub komisjon

liikmesriike üles tagama, et nende maksusüsteemi elemendid, mis mõjutavad

erainvesteeringute stiimuleid, nagu amortisatsioonieeskirjad ja maksuvähendused,

toetaksid keskkonnahoidliku tootmise ärimudelit.

Selles üleminekuetapis on kõige haavatavamad energiamahukad sektorid, nagu

terase-, metalli- ja kemikaalisektor. Need tööstusharud on Euroopa tootmissüsteemi

selgroog, sest nad toodavad teatavaid sisendeid, mis on hädavajalikud kogu väärtusahela

jaoks. Pärast puhta tööstuse kokkuleppe avaldamist koostatakse neist mõne jaoks

tegevuskavad, mille aluseks on sidusrühmadega peetud tihe dialoog ja konsultatsioonid ja

millega toetatakse nende tööstusharude üleminekut puhtale tootmisele. Näiteks 2025. aasta

kevadel avaldatavas terase ja metallide tegevuskavas pakutakse välja konkreetsed

meetmed, kuidas rahuldada investeerimisvajadusi, pääseda juurde esmastele ja teisestele

materjalidele ja kasutada kaubanduse kaitsemeetmeid. Samuti pannakse paika pikaajaline

lahendus praeguste kaitsemeetmete asendamiseks, võttes arvesse ülemaailmset liigset

turuvälist tootmisvõimsust. 2025. aasta lõpus vastu võetav keemiatööstuse pakett on

Euroopa tööstuse konkurentsivõime ning inimeste tervise ja keskkonna kaitse tagamisel

keskse tähtsusega ja selles käsitletakse ka oluliste kemikaalide tarnimist.

Konkurentsivõime seisukohast on ülimalt tähtsad ka liikuvus ja

tehnoloogianeutraalsus. Komisjon on alustanud strateegilist dialoogi autotööstusega, et

praegused probleemid kiiresti lahendada ning töötada välja konkreetsed strateegiad ja

lahendused, et tagada selle äärmiselt olulise tööstuse jaoks Euroopas kindel tulevik.

Dialoogi käigus käsitletakse probleeme, mis on seotud innovatsiooni ja juhtpositsiooniga

sellistes valdkondades nagu tulevikutehnoloogiad, puhtale energiale üleminek ja

süsinikuheite vähendamine, juurdepääs kogu maailmas konkurentsivõimelistele

sisenditele ja varustuskindlus, ülemaailmne õiglane kaubandus ja konkurents,

õigusnormide ühtlustamine ja rakendamine ning nõudluse suurendamine. Selleks

kavatsetakse muu hulgas investeerida laadimistaristusse ja edendada elektrisõidukite

kasutuselevõttu. Süsinikuheite normide kehtestamine annab vajalike investeeringute

suunamiseks pikaajalise kindluse. Dialoogi raames teeme kindlaks kohesed lahendused,

kuidas kaitsta tööstuse investeerimissuutlikkust, ning kaalume võimalikke

paindlikkusmeetmeid, millega tagada tööstuse konkurentsivõime säilimine, vähendamata

seejuures 2025. aasta eesmärkide üldist ambitsioonikust. 2035. aasta kliimaneutraalsuse

eesmärgi saavutamiseks on vaja läheneda probleemile tehnoloogianeutraalselt ja oma osa

selles peab olema ka elektrokütustel. Selleks tuleks asjaomaseid õigusakte muuta, mida on

kavas õigusraamistiku kavandatava läbivaatamise käigus ka teha. Dialoogi tulemust

võetakse arvesse ELi autotööstuse tegevuskavas, sealhulgas ambitsioonikates pakkumise

ja nõudlusega seotud algatustes, nagu ettepanek ettevõtete sõidukiparkide

keskkonnahoidlikumaks muutmise kohta.

Samal ajal esitab komisjon kestlikku transporti investeerimise kava, mis sisaldab

lisameetmeid, mille abil vähendada riske, mis kaasnevad investeeringutega, mida on vaja

teha laadimistaristu laiendamiseks ning taastuvate ja vähese süsinikuheitega

transpordikütuste tootmise ja turustamise kiireks hoogustamiseks. Uues strateegias

rõhutatakse Euroopa sadamate ja meretööstuse rolli ELi tulevikumajanduses ning

nähakse ette täiendavad jõupingutused ELi piiriülese raudteeühenduse tugevdamiseks,

sealhulgas laiahaardelise Euroopa kiirraudteevõrgu kava väljatöötamiseks.

Euroopa peab võitlema oma tööstusharudes kasvuhoonegaaside heite ülekandumise

vastu. Euroopa heitkogustega kauplemise süsteemi kuuluvate energiamahukate

12

tööstusharude olukorda ning vajadust minimeerida reeglitest kõrvalehoidmise juhtumeid

ja väärtusahelatele avalduvaid soovimatuid tagajärgi võetakse arvesse süsiniku

piirimeetme eelseisval läbivaatamisel (13). Selle meetme tõhususe suurendamiseks

analüüsitakse läbivaatamise käigus võimalust laiendada selle kohaldamisala muudele

sektoritele ja tootmisahela järgmise etapi toodetele ning võimalusi, kuidas vähendada

asjaomaste kaupade ekspordile avalduvat mõju. See aitab saavutada eesmärki vältida

kasvuhoonegaaside heite ülekandumist ja edendada tulemuslikumalt ülemaailmset

süsinikuheite maksustamist ning tagab sellest tulenevalt rahvusvahelisel tasandil võrdsed

tingimused.

Selleks et kaitsta ja edendada ELis puhast tehnoloogiat ja vähese süsinikuheitega

tootmist, kasutatakse puhta tööstuse kokkuleppes ja selle tulemustes koordineeritult

mitmesuguseid poliitilisi hoobasid loaandmise lihtsustamisest tööstuspoliitikaalaste

stiimuliteni, reformitud riigihanke-eeskirjadest kaubanduse kaitsemeetmeteni, strateegia

„Global Gateway“ sihtinvesteeringutest ja rahvusvahelistest partnerlustest laiendatud

turulepääsuni. Poliitiline sekkumine põhineb vajaduste ja turuväljavaadete hindamisel,

mille käigus keskendutakse süsinikuheite vähendamise ning majandusliku

vastupanuvõime ja taastuvuse seisukohast olulistele tehnoloogiatele, kujunemisjärgus

sektoritele või tehnoloogiatele, mille puhul on oht, et rahvusvahelised konkurendid, kes

lõikavad kasu ebavõrdsetest tingimustest, subsiidiumidest või poliitilistest

toetusmeetmetest, mis põhjustab liigset turuvälist tootmisvõimsust, võivad ELi-sisese

tootmise surve alla seada. Energiatõhusaid tehnoloogiaid toodetakse suures osas Euroopas,

mis annab ELi majandusele konkurentsieelise. Kliimaneutraalsuse saavutamiseks peavad

heitkogused olema negatiivsed. Töötatakse välja stiimulid, näiteks 2026. aastal

heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi läbivaatamise raames, mille abil luua

ärimudel süsiniku püsivaks eemaldamiseks, et kompenseerida nende sektorite

jääkemissioone, kus heidet on raske vähendada.

ELi põllumajanduse ja toidutootmise visioonis kirjeldatakse, kuidas tagada

põllumajandus- ja toidusektoris Maa taluvuspiirides pikaajaline konkurentsivõime ja

kestlikkus ning seeläbi elujõulised maapiirkonnad, toiduga kindlustatus ja kerksus.

Euroopa ookeanipakt võimaldab Euroopal kasutada oma ulatuslikku mereala ja rannajoont

selleks, et uute sinitehnoloogiate, puhta energia tootmise ja toiduga kindlustatuse kaudu

edendada innovatsiooni.

Ringmajanduse potentsiaali ärakasutamine

Ressursitõhusus ja materjalide ringkasutuse edendamine aitavad vähendada

süsinikuheidet ning suurendada konkurentsivõimet ja majanduslikku julgeolekut.

Prognooside kohaselt kasvab Euroopa ümbertöötlemisturu ringluspotentsiaal 2030.

aastaks praeguselt 31 miljardilt eurolt 100 miljardile eurole ja luuakse 500 000 uut

töökohta (14). Euroopa peab võtma sihiks luua jäätmete ning teiseste ja korduskasutatavate

materjalide ühtne turg, suurendada tõhusust ja laiendada ringlussevõttu. Ringmajanduse

õigusakti ettepanekuga soovitakse hoogustada investeeringuid ringlussevõtuvõimsusse ja

ergutada ELi tööstust asendama esmaseid tooraineid ning vähendama kasutatud toorainete

(13) See läbivaatamine ei ole seotud praeguste ettevalmistustega mehhanismi teatavate aspektide

lihtsustamiseks lühikeses perspektiivis. Vt punkt 2.1.

(14) Maailmapank, 2022

13

prügilasse ladestamist ja põletamist. Sellega koos võetakse olulistes tooterühmades

kasutusele ökodisaini nõuded.

2. tegevusvaldkonna juhtalgatused

• Puhta tööstuse kokkulepe ja taskukohaste energiahindade tegevuskava [2025 I kv]

• Tööstuse süsinikuheite kiirema vähendamise õigusakt [2025 IV kv]

• Elektrifitseerimise tegevuskava ja Euroopa võrgupakett [2026 I kv]

• Uus riigiabi raamistik [2025 II kv]

• Terase ja metallide tegevuskava [2025]

• Keemiatööstuse pakett [2025 IV kv]

• Strateegiline dialoog Euroopa autotööstuse tuleviku üle ja autotööstuse tegevuskava

[2025 I kv]

• Kestlikku transporti investeerimise kava [2025 III kv]

• ELi sadamate strateegia ja tööstuslik merendusstrateegia [2025]

• Kiirraudteede kava [2025]

• Süsiniku piirimeetme läbivaatamine [2025]

• Ringmajanduse õigusakt [2026 IV kv]

• Põllumajanduse ja toidutootmise visioon [2025 I kv]

• Ookeanipakt [2025 II kv]

• Kliimamääruse muutmine [2025]

1.3. Liigse sõltuvuse vähendamine ja julgeoleku suurendamine

Sidemed, mille EL on kogu maailmas loonud, toetavad nii majanduskasvu kui ka

julgeolekut. EL on väga avatud kaubandusele, mis loob süvaühendusi ning toetab

mitmekesiseid tarneahelaid ja tihedaid liite peamiste partneritega. Kaubandus on ELi

tulevase majanduskasvu võti.

Ülemaailmses majandussüsteemis, mida killustavad geopoliitiline konkurents ja

kaubanduspinged, peab EL oma majanduspoliitikasse tihedamalt lõimima julgeoleku ja

avatud strateegilise autonoomia kaalutlused. Turvaline julgeolekukeskkond on ELi

ettevõtete majandusliku edu ja konkurentsivõime eeltingimus. Ettevõtjad ei tee pikaajalisi

investeeringuid valdkondadesse, kus julgeolekukeskkond on ebakindel ja elutähtsat taristut

ähvardavad ohud, või kui nad kardavad, et rahvusvaheliste pingete tõttu võivad nende

tarneahelad katkeda või need võidakse blokeerida, või kui nende investeeringud võib

hävitada kõlvatu konkurents, mis tuleneb ülemaailmsetest ebavõrdsetest tingimustest.

14

Teisalt võib julgeolekust ja kerksusest saada konkurentsivõime ja innovatsiooni

taganttõukaja.

Kaubandus ja majandusjulgeolek

Kaubavahetus kolmandate riikidega on Euroopa jõukuse peamisi nurgakive. Juba

praegu moodustab kaupade ja teenuste väliskaubandus suure osa ELi SKPst. 2023. aastal

ületas ELi ja USA Atlandi-ülene kaubandus 1,5 triljonit eurot ning kokku annavad EL ja

USA ülemaailmsest kaubandusest ligi 30 %. Tulevikuprognoosi kohaselt toimub 90 %

ülemaailmsest majanduskasvust väljaspool Euroopa piire. Seetõttu on kaubanduse avatus

ülimalt oluline mitte ainult Euroopa jõukuse säilitamiseks, vaid ka kerksuse

suurendamiseks.

ELi võime vähendada sõltuvust ja mitmekesistada oleneb tõhusatest

partnerlussuhetest. Juba praegu on ELil maailma suurim ja kõige kiiremini kasvav

kaubanduslepingute võrgustik: see katab 76 riiki, mille kaubandus moodustab ligi pool ELi

kaubandusest. EL on peamiseks kaubanduspartneriks 72 riigile, mille arvele jääb 38 %

maailma SKPst. Samuti teeb EL strateegia „Global Gateway“ raames kogu maailmas

investeeringuid võtmetähendusega valdkondades, kus Euroopal on partneritega ühised

majandushuvid.

ELi-Mercosuri lepingu üle peetavate läbirääkimiste lõpuleviimine ning ELi-Mehhiko

üldlepingu ajakohastamine näitavad, kuidas vastastikku kasulik kaubandus võib käia

käsikäes võrdsete võimaluste ja vastastikkuse loomise ning majandusjulgeoleku

suurendamisega. Näiteks ELi aastaeksport Mercosuri riikidesse on 84 miljardit eurot ja

sealsete kõrgete tollimaksude kaotamine võimaldab ELi eksportijatel säästa aastas üle 4

miljardi euro tollimakse (15) ja kasutada esimese turuletulija eelist. Juurdepääs

riigihangetele, ainuõiguslik eelisjuurdepääs teatavatele kriitilistele toormetele ja

keskkonnatoodetele ning rohkem kui 350 ELi geograafilise tähisena registreeritud

traditsioonilise toiduaine kaitse pakuvad häid võimalusi kaubandust suurendada. Samal

ajal on tundlike sektorite jaoks ette nähtud kaitsemeetmed (16). EL teeb partneritega tihedat

koostööd, et jätkata oma ulatusliku kaubanduslepingute võrgustiku laiendamist,

parandades Euroopa ettevõtjate turulepääsu, tagades suurema vastastikkuse ja edendades

ühtlasi reeglitel põhinevat avatud ülemaailmset kaubandust, mida juhib ajakohastatud

WTO.

EL peab jätkuvalt kohandama oma pakkumist ja otsima uusi viise, kuidas tihendada

partnerlussuhteid ja luua Euroopa ettevõtjatele eeliseid. Selleks kasutab ta

digikaubanduslepinguid (näiteks Singapuriga on selline sõlmitud ja Koreaga peetakse

praegu läbirääkimisi), vastastikuse tunnustamise lepinguid (mis on olemas või mida

parajasti koostatakse mitme partneriga, sealhulgas Austraalia, Kanada, Jaapani, Uus-

Meremaa, Šveitsi ja USAga, ning mis vähendavad vastavusmenetluste kulusid) ja kestlike

investeeringute hõlbustamise lepinguid (millest esimene on sõlmitud ja järgmisi

koostatakse). Selleks ühendatakse ELi uutes puhta kaubanduse ja keskkonnasäästlike

investeeringute partnerlustes sihitatud kaubandus- ja investeerimiseeskirjad, strateegia

(15) Mercosuri keskmine imporditollimaks on kõrgem kui paljudes teistes piirkondades (13,5 %). Seevastu

keskmine tariif, mida EL kõigi imporditud kaupade suhtes kohaldab, on 1,8 %. Seepärast saab EL

Mercosuriga seotud tariifide liberaliseerimisest suurt kasu.

(16) Kui aga leitakse, et Mercosuri riikidest pärinev import, näiteks tariifikvoodi alla kuuluv veiseliha,

kahjustab oluliselt ELi turge, võimaldavad täiendavad kaitsemehhanismid, nagu kaitseklauslid, ELil

asjakohaselt reageerida. Lisaks kaitseklauslitele loob komisjon täiendavaks kaitseks vähemalt 1

miljardi euro suuruse reservi sellise ebatõenäolise olukorra tarbeks, kui pärast lepingu rakendamise

algust ilmnevad turuhäired.

15

„Global Gateway“ investeeringud ja regulatiivne koostöö ühtseks kogu valitsemissektorit

hõlmavaks partnerluseks. Selline partnerlus võib aidata tagada Euroopa varustamist

kõikjalt maailmast pärinevate säästvate transpordikütuste, tooraine, puhta energia ja puhta

tehnoloogiaga ning suurendada samal ajal Euroopa kestlikke investeeringuid, mis on

kasulikud ka partnerriikidele, ning aidata saavutada ülemaailmseid energiaeesmärke, mille

eestkõneleja on president von der Leyen olnud. Uues Vahemere piirkonna leppes

sisalduv ambitsioonikas Vahemere piirkonna energia ja puhta tehnoloogia alase koostöö

algatus stimuleerib ulatuslikke avaliku ja erasektori investeeringuid taastuvenergiasse.

Kuid ELi kaubandussuhetega võib kaasneda ka riske. Üha probleemsemas keskkonnas

saab liigset sõltuvust ära kasutada ja isegi relvaks muuta. Teatavate kolmandate riikide

tööstuspoliitika sihiks võib olla tahtlik liigse tootmisvõimsuse ja strateegilise sõltuvuse

tekitamine. See eeldab riskide mõistmist ning neile sihipäraselt ja proportsionaalselt

reageerimist.

Kui Euroopa turg sõltub olulisemate kaupade, teenuste või muude sisendite osas

ühestainsast või mõnest üksikust tarnijast, vajab EL oma majandusliku julgeoleku

tagamiseks tegevuspõhimõtteid ja investeeringuid, et minimeerida sõltuvuse relvana

kasutamise või majandusliku survestamise võimalusi. Draghi aruandes on esile toodud,

kuidas Euroopa peab tagama oma tarneahelate vastupidavuse, eelkõige kriitiliste toormete

või oluliste kõrgtehnoloogiliste puhaste tehnoloogiate või digitehnoloogiate, näiteks

pooljuhtide impordi puhul. Samuti on nimetatud praegust sõltuvust esmatähtsate ravimite

toimeainete tarnetest, mis on olulised eelkõige teatavate patsientide jaoks, aga ka

rahvatervise jaoks üldiselt, või toiduga kindlustatuse seisukohast tähtsate väetiste tarnetest.

Euroopa peab ajama poliitikat, mis võimaldab vähendada peamistes strateegilistes

sektorites sõltuvust üksikutest või väga kontsentreerunud tarnijatest. Selleks peab ta

edendama ringlussevõttu, innovatsiooni ja teadusuuringuid, andma rahalist sihttoetust

riigisisese töötlemis- või tootmisvõimsuse loomiseks või parandamiseks, koguma reserve

ja varusid ning looma mitmekesistamise tarbeks eespool nimetatud kahe- ja mitmepoolseid

partnerlusi. Võttes arvesse Venemaa-poolset Ukraina-vastase agressioonisõjaga seotud

energiašantaaži, esitab komisjon tegevuskava seaduslike meetmete kohta, millega lõpetada

energiaimport Venemaalt.

EL on oma majandusjulgeoleku strateegia (17) raames kindlaks määranud neli

riskivaldkonda ja kümme elutähtsat tehnoloogiat. Vastuseks kindlakstehtud riskidele ja

kerksuse suurendamiseks võetakse käimasolevatele põhjalikele riskihindamistele

tuginedes proportsionaalseid ja sihitatud leevendusmeetmeid, et kaitsta

majandusjulgeolekut, edendada konkurentsi ja luua partnerlussuhteid. Nende meetmete

hulka kuuluvad välismaiste otseinvesteeringute taustauuringud, ekspordikontroll ja

väljaminevate investeeringute järelevalve. Komisjon töötab koos G7 ja teiste sarnaseid

seisukohti jagavate partneritega välja peamiste tarneahelate majandusjulgeoleku

standardid.

Kõlvatu konkurents ja võrdsed võimalused

Kui meie ühtset turgu ohustab kõlvatu konkurents, peaksime kasutama ka meie käsutuses

olevaid kaitsevahendeid, näiteks kaubanduse kaitsemeetmeid, ning tagama rangelt

välisriigi subsiidiumide määruse täitmise. Nende elementide sobiv kombinatsioon on

sektoriti erinev. Samuti jätkab EL surve avaldamist WTO reeglistiku ajakohastamiseks.

Intensiivsem koordineerimine liikmesriikide vahel ning mitmesugune nõudluse

koondamine või ühisostud ELi tasandil võivad tugevdada hoobasid, millega välismaiseid

(17) Ühisteatis „Euroopa majandusjulgeoleku strateegia“, JOIN(2023) 20.

16

tarnijaid mõjutada. Näiteks on ELi konkurentsivõime jaoks elutähtis tagada usaldusväärne

ja mitmekesine toormevarustus, sest toore on energia-, toidutootmis- ja tööstussektori

jaoks määrava tähtsusega sisend. Tuginedes kriitiliste toormete määruse rakendamisele,

tuleb ajada poliitikat, milles on ühendatud omamaise tootmise edendamine, varude

loomine ja mitmekesistamine. Lähtudes hiljutistest AggregateEUga saadud kogemustest,

loob komisjon kriitiliste toormete ühisostude platvormi, et teha kindlaks ELi tööstuse

vajadused, koondada nõudlust ja koordineerida ühisoste. Samamoodi tahetakse

esmatähtsate ravimite määrusega kindlustada esmatähtsate ravimite ja nende

koostisainete tarnimist, kõrvaldada turutõrkeid ja vähendada sõltuvust.

EL peab võtma vastu väljakutse, mis tuleneb kõlvatust konkurentsist ja

ülemaailmsest liigsest tootmisvõimsusest. Need on sagelitingitud riikide

süstemaatilisest üleinvesteerimisest ja subsiidiumidest, mis on koondunud kriitiliste ja

strateegiliste tööstussektorite tarneahela eri osadesse. Turuväline struktuurne liigne

tootmisvõimsus toob turul kaasa agressiivsed ekspordistrateegiad, mis juba niigi

ebavõrdsetes tingimustes suurendavad veelgi survet Euroopa tootjatele. Kui elutähtsates

sektorites kaob Euroopas asuv tootmisvõimsus ja oskusteave, võib see jätta ELi

olulisemates majandussegmentides liigsesse impordisõltuvusse.

Keskne roll on siin avalikul sektoril. Olukorras, kus teised olulised osalejad kehtestavad

oma turgudel juurdepääsupiiranguid ja püüavad suurendada elutähtsate tehnoloogiate

tootmisvõimsust, peab ka Euroopa oma tootmisvõimsust kaitsma. Komisjon teeb

ettepaneku võtta strateegiliste sektorite ja tehnoloogiate riigihangetes kasutusele

Euroopa eelistamise põhimõte. Riigihanked moodustavad ligikaudu 14 % ELi SKPst

(18). Riigihankedirektiivide eelseisva läbivaatamise käigus tahetakse tugevdada

tehnoloogilist julgeolekut ja omamaiseid tarneahelaid ning lihtsustada ja moderniseerida

reegleid, eelkõige idufirmade ja uuenduslike ettevõtete jaoks.

Kaitsetööstus, julgeolek ja valmisolek

ELi kaitsetööstus on oluline konkurentsivõime tõukejõud, kuid tal puudub mastaap

ja ta pole kogu oma potentsiaali suutnud ellu viia. Kuigi ELi kaitsesektori ettevõtted on

ülemaailmselt konkurentsivõimelised, kannatavad nad struktuursete nõrkuste ja

aastakümneid kestnud alainvesteerimise all. Sektor on killustunud ja sellele on

iseloomulikud valdavalt sellised osalejad, kes tegutsevad ühesainsas riigis, paljud neist ka

suhteliselt väikestel riigisisestel turgudel, mis vähendab nende tarnesuutlikkust.

Investeeringud kaitsevaldkonna teadus- ja arendustegevusse on oluliselt väiksemad kui

USAs. Selle tulemusena sõltub EL suurel määral ELi-välistest tarnijatest. On

märkimisväärne oht, et EL jääb maha nii kaitseinnovatsioonis kui ka uute

kõrgtehnoloogiliste relvasüsteemide väljatöötamises, ning selle negatiivne mõju kandub

üle ka kahesuguse kasutusega tehnoloogiatele. Euroopa kaitsetööstus peab suutma täita

kogu võimespektri vajadusi ja olema kogu majanduse jaoks innovatsiooni taganttõukaja.

Meil tuleb suurendada ja toetada jõupingutusi, mida liikmesriigid teevad selleks, et

investeerida rohkem, paremini, üheskoos ja Euroopasse (19). Tihedam koordineeritus

on Euroopas kogu vajaliku kaitsevõime ja -taristu (sealhulgas kahesuguse kasutusega

kaupade) rahastamise, arendamise, tootmise ja säilitamise võti. Euroopa peab oluliselt

suurendama liikmesriikide kaitsekoostööd; selleks peab ta koondama nõudlust, kasutades

kaitse valdkonnas rohkem ühishankeid, edendama tööstuse võimet kiiresti oma toodangut

(18) Euroopa Komisjon (2025), ühtse turu ja konkurentsivõime aruanne.

(19) Ühisteatis „Uus Euroopa kaitsetööstuse strateegia: ELi valmisoleku saavutamine reageerimisvõimelise

ja kerkse Euroopa kaitsetööstuse abil“, JOIN(2024) 10 final.

17

kasvatada ning soodustama koostööd teadus- ja arendustegevuse alal, mis keskendub

Euroopa ühisalgatustele, koondama üleeuroopalist huvi pakkuvate kaitseprojektide kaudu

ressursse, lõimima ELi tööstussuutlikkuse ja looma kaitseotstarbeliste toodete ja teenuste

ühtse turu ning parandama rahastuse kättesaadavust VKEde jaoks, et suurendada mastaapi,

vähendada ebatõhusust ja edendada koostalitlusvõimet. Komisjon ja kõrge esindaja

esitavad Euroopa kaitse tuleviku teemalise valge raamatu, kus esitatakse nende

eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed.

Kogemused on Euroopale õpetanud valmisoleku lisaväärtust. Nüüd on vaja

konkreetseid samme. Et kaitsta majandust ja kodanikke, peavad EL ja liikmesriigid

võtma omaks kogu valitsemissektorit ja ühiskonda hõlmava lähenemisviisi, sealhulgas

avaliku ja erasektori ulatusliku koostöö ning uue lõimvalmisoleku põhimõtte. Näiteks

juhtudel, kui tööstussuutlikkus ja tootmisvõimsus on piiratud, saab kriisi seisukohast

oluliste kaupade hankimist või varude loomist koordineerida ühiselt ELi tasandil. Niinistö

aruande põhjal esitavad komisjon ja kõrge esindaja ELi kriisivalmiduse strateegia, milles

visandatakse olemasolevate ja võimalike tulevaste ohtude ühine käsitusviis.

Üha suurenevad hübriidohud nõuavad suuremat kooskõla avaliku ja erasektori

vahel. Digiajastul kasvab küberohtude ja küberrünnete kiirus. Terved majandussektorid ja

esmatähtsad teenused (20) sõltuvad meie digi-, transpordi- ja kosmosetaristu,

energiavõrkude ja tehnoloogilise riistvara kerksusest. Suurenevate julgeolekuriskide üks

hiljutisi näiteid on merealused kaablid. Riske, mis võivad ohustada digitaalse või füüsilise

elutähtsa taristu turvalisust, peab Euroopa võtma arvesse kõigis etappides: alates ehitusest

ja tehnoloogia valimisest kuni taristu käitamise ja taastevõimeni. Sisejulgeoleku

strateegias pannakse paika ELi terviklik reageerimine nii internetis kui ka väljaspool seda

levivatele julgeolekuohtudele ning nähakse ette ELi õigusaktide ja poliitika

julgeolekulõime.

Üha enam ohustavad Euroopa majandusjulgeolekut muutuv kliima ja ekstreemsed

ilmastikunähtused. Seepärast peavad EL ja liikmesriigid parandama oma

toimetulekuvõimet ja suurendama valmisolekut; selleks tuleb korrapäraselt ajakohastada

kliimariskihinnanguid ja parandada elutähtsa taristu lõimvastupidavust. Võimalusi kaitsta

ELi majandust ja ühiskonda kõige rängemate loodusõnnetuste, nagu üleujutuste, põua,

maastikupõlengute ja tormide eest, mis seavad ohtu tarneahelaid ja tootmiskohti, pakub ka

kliimakerksuse integreerimine linnaplaneerimisse, looduspõhiste lahenduste

kasutuselevõtt, looduskrediidi väljaarendamine ja põllumajanduse kohandamine selliselt,

et säiliks toidujulgeolek. Selleks esitatakse Euroopa kliimakohanemise kava.

Üldisemalt tuleb liikmesriikidel tegelda kasvava veenappusega: selleks tuleb parandada

veevarude majandamise tavasid ja taristuid, suurendada veekasutuse tõhusust ja edendada

kestlikku veekasutust. ELi tasandil esitab komisjon Euroopa veemajanduse

kriisivalmiduse strateegia.

3. tegevusvaldkonna juhtalgatused

• Sõlmida ja rakendada kaugeleulatuvad kaubanduslepingud ning puhta kaubanduse ja

keskkonnasäästlike investeeringute partnerlused

• Vahemere piirkonna energia ja puhta tehnoloogia koostööalgatus [2025 IV kv]

(20) Vt hiljutine Euroopa haiglate ja tervishoiuteenuste osutajate küberturbe tegevuskava, COM(2025) 10

final.

18

• Kriitiliste toormete ühisostude platvorm [2025 II–III kv]

• Riigihankedirektiivide läbivaatamine [2026]

• Valge raamat Euroopa kaitse tuleviku kohta [2025 I kv]

• ELi kriisivalmiduse strateegia [2025 I kv]

• Sisejulgeoleku strateegia [2025 I kv]

• Esmatähtsate ravimite õigusakt [2025 I kv]

• Euroopa kliimakohanemise kava [2026]

• Veemajanduse kriisivalmiduse strateegia [2025 II kv]

2. Horisontaalsed konkurentsivõime tugisüsteemid

2.1. Lihtsamaks, kergemaks, kiiremaks: tagada ELi õigusaktide sobivus

konkurentsivõime toetamiseks

Regulatiivsest koormusest on saanud üks Euroopa konkurentsivõime pidureid.

Hoolimata ELi täiustatud parema õigusloome poliitikast leiab igast kolmest ettevõttest

kaks, et see koormus on peamine takistus pikaajaliste investeeringute tegemisel (21). Paljud

kinnitavad, et keerukad, lahknevad ja aeganõudvad loaandmis- ja haldusmenetlused

muudavad Euroopa teiste piirkondadega võrreldes vähem atraktiivseks

investeerimiskohaks. Euroopa konkurentsivõime taastamiseks on vaja kärpida bürokraatiat

palju jõulisemalt kui varem. Regulatsioon peab olema proportsionaalne, stabiilne,

sisemiselt sidus ja tehnoloogianeutraalne.

Kõik ELi, liikmesriikide ja kohalikud institutsioonid peavad tegema suuri

jõupingutusi, et koostada lihtsamaid reegleid ja kiirendada haldusmenetlusi.

Juurdepääs rahalistele vahenditele ja haldusotsuste saamine peab muutuma ettevõtjate ja

kodanike jaoks kiiremaks ja odavamaks. Näiteks kavandatava tööstuse süsinikuheite

kiirema vähendamise õigusaktiga, mis tugineb taastuvenergia loaandmismenetlustele ja

nullnetotööstuse määrusele, laiendatakse kiirendatud loaandmismenetlust rohkematele

üleminekujärgus olevatele sektoritele (nt energiamahukatele). Üleeuroopalist huvi

pakkuvate tähtsate projektide ja energiataristu ühishuviprojektide menetlused muudetakse

lihtsamaks ja kiiremaks. Mitmeaastase finantsraamistiku ettepanek annab võimaluse

muuta juurdepääs ELi rahastamisvahenditele veelgi sujuvamaks ja muuta need

rahastamisvahendid kõigis valdkondades lihtsamaks, sest praegu on nad liiga paljude

programmide vahel killustunud.

Muutused algavad komisjonist. Selles valdkonnas koordineerib komisjoni tööd kõigi

aegade esimene rakendamise ja lihtsustamise volinik, kes juhib ELi õigustiku sõelumist,

et selgitada välja, kuidas õigusakte vajaduse korral lihtsustada, konsolideerida ja

kodifitseerida. Iga volinik peab kaks korda aastas sidusrühmadega korrapäraseid

rakendamisdialooge, et mõista rakendamisega seotud küsimusi, kuulata ära ettevõtjate

probleemid ja teha kindlaks, kus on võimalik lihtsustada ja koormust vähendada. ELi

õigusnormide stressitestimisse annavad oma panuse ka komisjoni talituste poolt

(21) Euroopa Investeerimispank, „EIB Investment Survey“, 2023.

19

sidusrühmadega korraldatavad olukorra kontrollid. Lihtsustamise aluseks peab olema

arusaam väärtusahelate tegelikust toimimisest ja õigusraamistik, mis põhineb pigem

usaldusel ja stiimulitel kui üksikasjalikul kontrollil. Komisjon esitab oma üldise

lähenemisviisi järgmisel kuul.

Komisjoni praegune koosseis võtab ette enneolematult ulatusliku lihtsustamise. Selle

eesmärk on saavutada kokkulepitud poliitikaeesmärgid kõige lihtsamal, sihipärasemal,

tulemuslikumal ja vähem koormaval viisil. Selleks et tagada eelseisvatel aastatel pidevad

ja mõõdetavad jõupingutused, on komisjon püstitanud ambitsioonikad kvantifitseeritud

eesmärgid: vähendada kõigi äriühingute aruandluskoormust vähemalt 25 % ja VKEde

aruandluskoormust vähemalt 35 %. Aruandluskoormus on osa kogu halduskoormusest.

Seega, et muuta meie eesmärk veelgi ambitsioonikamaks, peaksid koormuse 25 % ja 35 %

vähendamise eesmärgid tulevikus käima kogu halduskoormuse kulude kohta, mitte

ainult aruandlusnõuete kohta. Siit tulenebki eesmärk, et komisjoni ametiaja lõpuks peavad

korduvkulud vähenema ligikaudu 37,5 miljardi euro võrra (22). Spetsiaalselt VKEdele

suunatud meetmetega püütakse saavutada 35 % eesmärk.

Töö algab järgmisel kuul, mil esitatakse lihtsustamise koondpakettide sarja esimene

pakett. Esimene koondpakett hõlmab muu hulgas ulatuslikku lihtsustamist kestliku

rahanduse aruandluse, kestlikkusalase hoolsuskohustuse ja taksonoomia valdkonnas.

Lähtudes kestliku rahanduse raamistiku eesmärgist tuua investeeringuid puhtale energiale

ülemineku valdkonda, tagab komisjon nõuete ja investorite vajaduste parema kooskõla,

proportsionaalsed tähtajad, finantsnäitajad, mis ei peluta investeerimast väiksematesse

üleminekujärgus olevatesse äriühingutesse, ning kohustused, mis on proportsionaalsed

äriühingu tegevuse ulatusega. Eelkõige püütakse paketis lahendada aruandekoormuse

edasikandumise probleemi, et vältida olukorda, kus tarneahelas tegutsevatelt väiksematelt

ettevõtetelt küsitaks tegelikkuses liiga palju aruandeid, ilma et see oleks olnud seadusandja

soov.

Et õiguslikud nõuded oleksid proportsionaalsed ettevõtte suurusega, tehakse varsti

ettepanek väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate uue määratluse kohta.

Sellise uue kategooria loomine ettevõtetele, mis on suuremad kui VKEd, kuid väiksemad

kui suurettevõtted, laseb tuhandetel ELi ettevõtetel kasutada samalaadset spetsiaalset

nende jaoks kohandatud regulatiivset lihtsustust, nagu kehtib VKEdele. Samuti valmistab

komisjon ette süsiniku piirimeetme lihtsustust väiksemate turuosaliste jaoks.

Selle aasta vältel ja kogu ametiaja jooksul kavatseb komisjon jätkata lihtsustamismeetmete

esitamist, tuginedes sidusrühmadega peetavale dialoogile. REACH-määruse

läbivaatamise käigus käsitletakse nii olemasolevat õigustikku kui ka uusi

kemikaalialaseid algatusi; sellega saavutatakse tegelik lihtsustamine praktikas ja tagatakse

oluliste ohtude asjus kiirem otsustusprotsess ning kestlikkus, konkurentsivõime, turvalisus

ja ohutus. Pärast seda, kui ELi ravimiraamistik on kava kohaselt läbi vaadatud, et

kiirendada loaandmist ja lihtsustada regulatiivseid protsesse, valmistab komisjon ette

lühiajalised rakendusmeetmed, mis võimaldavad vähendada koormust ja teha lihtsustusi

meditsiiniseadmete valdkonnas.Lisaks esitatakse sel aastal suur lihtsustamispakett

eesmärgiga vähendada koormust põllumajandusettevõtetes ja pakkuda

põllumajandustootjatele leevendust.

Mõjuhinnangutes võetakse kasutusele uus VKEde ja konkurentsivõime kontroll, millest

saab uute algatuste jaoks tugevam filter, mille abil hinnatakse ka eeldatavat mõju kulude

(22) Kasutades ELi ja riikide tasandil kättesaadavaid andmeid ning võttes arvesse Stoiberi kõrgetasemelise

töörühma esitatud hinnangut halduskoormuse kohta, on EUROSTAT esitanud ligikaudse hinnangu, et

korduvate (iga-aastaste) halduskulude lähtetase ELis on kuni 150 miljardit eurot.

20

erinevusele võrreldes rahvusvaheliste konkurentidega. Vajaduse korral pööratakse

suuremat tähelepanu kavandatud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kulude

hindamisele.

Aruandluskoormuse vähendamiseks käib lihtsustamine käsikäes digitaliseerimisega.

ELi õigusaktide rakendamisel tuleb ettevõtetele ja ametiasutustele paremini abiks olla:

suurendada pakutavat tuge ja suutlikkust ning pakkuda tehnilist abi. Tuleb hõlbustada

digivahendite ja tehisaru kasutamist valitsuse tasandil lihtsustamise abivahendina ning

tagada täielik piiriülene koostalitlusvõime avaliku sektori asutuste pakutavate lahenduste

vahel, nagu e-arved, e-allkirjad, e-pakkumused ja digitaalne tootepass. Võimaluse korral

tuleb aruandlus üle viia standardiseeritud andmetel põhinevatele digitaalsetele

vormingutele. Tuginedes ELi e-IDASe raamistikule, saab Euroopa ettevõtluskukrust

ELis lihtsa ja digitaalse äritegevuse nurgakivi, mis loob ettevõtjatele sujuva keskkonna

kõigi haldusasutustega suhtlemiseks.

Et tagada kogu ühtsel turul võrdsed tingimused ning võidelda killustatuse ja

ülereguleerimise vastu, ajab komisjon jõuliselt täieliku ühtlustamise ja täitmise

tagamise joont. Lisaks tööle, mida tehakse isikuandmete kaitse üldmääruse alusel toimuva

andmete säilitamise lihtsustamiseks, jätkab komisjon tööd ka selleks, et kõnealust määrust

rakendataks ja selle täitmist tagataks ühtlustatumalt.

Et vältida olukorda, kus iga õigusnorm tekitab juurde uusi õigusnorme, peavad kõik

ELi institutsioonid tegema koostööd. Pühendumus paremale õigusloomele peab olema

kõikide institutsioonide pärisosa kogu õigusloomeprotsessi vältel ja järgida tuleb

subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Koostöös Euroopa Parlamendi ja

nõukoguga vaadatakse läbi institutsioonidevaheline kokkulepe, tagamaks, et

õigusloomeprotsessi algusest lõpuni jääks fookusesse lihtsustamiskohustus ja

rakendamine.

2.2. Euroopa ühtse turu maksimaalne ärakasutamine

Maailmas, kus valitsevad hiiud, on ühtne turg maailmajao mõõtmes tegutsemiseks

määrava tähtsusega. Juba 30 aastat on ühtne turg olnud Euroopas järeleproovitud

konkurentsimootor (23). Täna on see koduturuks 23 miljonile ettevõttele, kes pakuvad

kaupu ja teenuseid peaaegu 450 miljonile eurooplasele. See pakub ettevõtetele selliseid

hüvesid nagu vaba liikumine ja prognoositavad äritingimused, mille aluseks on õigusriigi

põhimõtte järgimise tagatised. Tarbijatele aga saab osaks lai valik ja kõrgetasemeline

kaitse. Ühtne turg ei ole aga veel kaugeltki valmis. Ehkki tõkkeid, mis ei lase kaupadel,

teenustel, kapitalil ja inimestel vabalt liikuda, on korduvalt püütud kõrvaldada, on mõned

sellised tõkked visad kaduma ning pidevalt ilmub uusi takistusi ja killustumisallikaid.

2025. aasta ühtse turu ja konkurentsivõime aruandest nähtub, mida tegevusetus

meile maksma läheb: viimastel aastatel on turgude integreerumine kaotanud oma

hoo.2023. aastal vähenes liikmesriikidevahelise kaubanduse osakaal ELi SKPst nii

kaupade (23,8 %) kui ka teenuste osas (7,6 %) (24). Ühtsel turul on piiriülese

teenuskaubanduse maht väiksem kui üks kolmandik kaupadega toimuvast kaubandusest ja

erinevalt kaubavahetusest ei ületa see oma mahult teenuskaubandust kolmandate riikidega.

Letta aruandes on kaardistatud püsivad tõkked ja toodud esile eelised, mida pakuks

(23) Mario Monti, „A new strategy for the single market at the service of Europe's economy and society“,

aruanne Euroopa Komisjoni presidendile, 9. mai 2010.

(24) Euroopa Komisjon (2025), ühtse turu ja konkurentsivõime aruanne.

21

elektroonilise side, energiasüsteemide ja finantsturgude kiirem lõimimine ning ühtse

kaitseturu loomine.

Allesjäänud tõkete kõrvaldamine ja ühtse turu laiendamine aitab suurendada

konkurentsivõimet kõigis selle mõõtmetes, võimaldades luua suuremaid turge, alandada

energiahindu ja parandada juurdepääsu (25). Ühtse turu toimimist aitab kõigis

tööstusharudes parandada horisontaalne ühtse turu strateegia, millega moderniseeritakse

juhtimisraamistik, kõrvaldatakse ELi-sisesed tõkked ja hoitakse ära uute tõkete teke,

soodustatakse koostööd liikmesriikidega ja pannakse ette uus rakendamise käsitusviis.

Tugevam ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühm tagab õigusnormide ülevõtmise

nii, et ei tekitataks tarbetut koormust, ning ELi õigusaktide üldise rakendamise ja täitmise

tagamise. Ühtse turu süvendamise ja lihtsustamise huvides võetakse täiendavaid

ühtlustamismeetmeid, et vähendada allesjäänud õiguslikku killustatust. Kandidaatriikide

varajane ja järkjärguline lõimimine ühtse turu osadesse võimaldab ettevõtetel lõimuda

Euroopa väärtusahelatesse, mis hõlbustab lähenemisprotsessi ning suurendab

investeeringuid, kaubandust ja konkurentsivõimet.

Ajakohastatud ühtekuuluvuspoliitika on äärmiselt oluline majanduskasvu tugevdamiseks,

ebavõrdsuse vähendamiseks ja konkurentsivõime edendamiseks ühtsel turul ning samal

ajal piirkondade ja kogukondade toetamiseks nende pikaajalises arengus ja õiglases

üleminekus.

Lisaks kasutab komisjon võimalust, et muuta standardite kehtestamise protsesse

kiiremaks ja kättesaadavamaks, eelkõige VKEde ja idufirmade jaoks. Praegune Euroopa

standardimissüsteem ei reageeri kujunemisjärgus tehnoloogiate kiirematele

innovatsioonitsüklitele. Süstemaatiline osalemine üleilmsetes standardimisprotsessides on

väga tähtis selleks, et saavutada tulemusi, mis oleksid kooskõlas ELi huvidega, aidata

tööstusel säilitada konkurentsipositsiooni olulisematel tehnoloogiaturgudel, nagu 5G- ja

6G-side, tehisaru, taastuvenergiatehnoloogia, elektrisõidukite laadimistaristu,

juurdepääsetavus ja esemevõrk. Tuleb otsida alternatiivseid võimalusi, et anda

ettevõtjatele õiguskindlus ELi reeglite järgimise asjus olukordades, kus harmoneeritud

standardeid ei ole olemas, need pole kättesaadavad või kui on kiireloomuline vajadus.

2.3. Konkurentsivõime rahastamine ning hoiuste ja investeeringute liit

Et täita juba kokku lepitud eesmärke, seisab EL silmitsi hiiglasliku

rahastamisvajadusega. Innovatsioon, üleminek puhtale energiale ning digitehnoloogia ja

tehnoloogia levik eri majandussektorites toovad kaasa väga suured kapitalikulud,

sealhulgas kulud selleks, et ühiseid hüvesid, nagu taristut, vajaliku mastaapsusega üle kogu

Euroopa laiendada. Liikmesriigid on võtnud kohustuse saavutada kvantifitseeritud

eesmärgid taastuvenergia alal, suurendada teadus- ja arendustegevuse kulutusi 3 %-ni

SKPst, tõsta kaitsekulutused vähemalt 2 %-ni SKPst (NATO liikmete puhul) ning

ajakohastada ELi digitaristut. Draghi aruandes hinnatakse, et 2030. aastaks on Euroopa

lisainvesteeringute vajadus kokku 750–800 miljardit eurot aastas, mis tähendab, et ELi

investeeringute suhe SKPsse peab suurenema ligikaudu 5 protsendipunkti võrra ELi SKPst

aastas ja jõudma tasemele, mida viimati nähti 1960ndatel ja 1970ndatel. Et hoogustada

(25) IMFi hinnangul võib allesjäänud tõkkeid, mis piiravad ELi-sisest kaubandust, väärtuseliselt võrrelda

ligikaudu 45 % maksuga töötlevas tööstuses ja 110 % maksuga teenindussektoris. „Hinnanguliste

sektoripõhiste tõkete vähendamine ELi-siseses kaubanduses tasemeni, mis on võrreldav USA osariikide

vahel valitsevaga, võiks suurendada tootlikkust potentsiaalselt 6,7 %.“ IMF, „Europe’s Declining

Productivity Growth: Diagnoses and Remedies - Regional Economic Outlook“, november 2024.

22

tootlikkuse kasvu ning saavutada ELi eesmärgid innovatsiooni, kliimaneutraalsuse ja

kaitse alal, on piisavate avaliku ja erasektori investeeringute tagamine otsustav.

Niisugused mastaapsed jõupingutused nõuavad, et EL ja selle liikmesriigid õpiksid palju

paremini kaasama erainvesteeringuid, sealhulgas institutsionaalsete investorite omi, ning

kasutama avaliku sektori vahendeid eesmärgikesksemalt ja täpsemini suunatult. Kuigi

paljud ettevõtted vajavad edu saavutamiseks riskikapitali ja omakapitaliinvesteeringuid,

loodab EL liigselt pangalaenude kaudu rahastamisele (26).

ELi kodumajapidamiste säästude määr oli 2022. aastal 65 % suurem kui USAs (27).

Ometigi ei suuna ELi finantssektor neid tõhusalt tootlikesse investeeringutesse ega eralda

piisavalt kapitali ELi majanduse innovatsiooniks. Selle tulemusena ei saa kodanikud oma

säästudelt piisavalt tulu ja igal aastal investeerivad eurooplased 300 miljardit eurot sääste

ELi-välistele turgudele.

EL peab lõimima oma kapitaliturud, et need oleksid sügavamad ja likviidsemad – see

on vajalik samm erasektori vahendite mobiliseerimiseks ja nende suunamiseks

tulevikku orienteeritud kasvusektoritesse. Samuti on vaja erainvestorites õhutada

suuremat riskivalmidust, kasutades tugipunktina avaliku sektori raha.

Pikaajalistest kõhklustest on vaja üle saada: 2025. aastal esitab komisjon hoiuste ja

investeeringute liidu strateegia, millele järgneb rida konkreetseid ettepanekuid, mis

võimaldavad ELi kodanikel jõukust luua ja kaasata kapitali Euroopa projektidesse. Selleks

on vaja edendada ELi tasandil odavaid säästu- ja investeerimistooteid ja samal ajal

julgustada jaeinvestoreid neid kasutama. Samuti uurib komisjon võimalusi, mida pakuvad

era- ja tööandjapensionid, et aidata ELi kodanikel kavandada pensionile jäämist ja suunata

oma säästud majandusse. Samal ajal astub komisjon samme, et kõrvaldada tõkked

finantsturutaristu turupõhise konsolideerimise teelt.

Peale selle esitab komisjon meetmed ELi väärtpaberistamisturu edendamiseks, et luua

pankadele täiendavat rahastamissuutlikkust (mis peaks soodustama eelkõige laenude

andmist ettevõtetele ja VKEdele), ning meetmed, mis võimaldavad palju ühtsemat

järelevalvet; ta jätkab kogu ELis reforme ja ühtlustamistööd maksejõuetusraamistike alal,

sest need on endiselt väga killustunud, sealhulgas käsitleb ta nõuete rahuldamise järke ja

maksejõuetuse käivitajaid ning finantstagatiste ja arveldamise reegleid; samuti kõrvaldab

ta maksutõkked piiriülestelt investeeringutelt.

Parem majanduslik koordineerimine

Lisaks avaliku sektori otseinvesteeringutele on avaliku sektori toetust vaja ka selleks,

et vähendada riske ja kaasata vajalikus mahus erainvesteeringuid. Arvestades

liikmesriikide eelarvete suurust (ligikaudu 50 % ELi SKPst), sõltub ELi suutlikkus

rahastada strateegilisi avaliku sektori investeeringuid, sealhulgas Euroopa avalikke

hüvesid, sellest, kuidas riiklikku makromajandus- ja eelarvepoliitikat selle eesmärgi

huvides prioriseeritakse ja koordineeritakse.

ELi läbivaadatud majandusjuhtimisraamistik toetab seda eesmärki, tugevdades

kestliku eelarvepoliitika ja majanduskasvu soodustava poliitika integreerimist

järkjärgulisemate kohandamiskavade abil, mis võimaldavad eelmise õigusraamistikuga

(26) ELi ettevõtted sõltuvad palju vähem turupõhistest rahastamisallikatest: vähem kui 30 % nende

rahastusest tuleb kaubeldavast omakapitalist ja laenudest, samas kui USA ettevõtete puhul on see

näitaja ligi 70 %. Vt IMF, 2023, „IMF Background Note on CMU for Eurogroup“, 15. juuni 2023.

(27) 2024. aasta sügisene majandusprognoos: järkjärguline taastumine keerukas keskkonnas, november

2024.

23

võrreldes rohkem eelarvepoliitilist manööverdamisruumi prioriteetseteks reformideks ja

investeeringuteks (28). Esimese hindamise käigus, mis toimus uue raamistiku alusel,

pikendati viies liikmesriigis kohanemisperiood neljalt aastalt seitsmele, tuginedes reale

reformi- ja investeerimiskohustustele. Edaspidi peaks võla jätkusuutlikkuse tugevdamine

eelarve järkjärgulise konsolideerimise kaudu käima üha enam käsikäes avaliku sektori

investeeringute ning suurema riikliku isevastutuse ja parema täitmise tagamisega.

Uue fookusega ELi eelarve

Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi (STEP) määrusega on EL hakanud suunama

vahendeid 11 erinevast rahastamisprogrammist ümber tööstusprojektidele kolme elutähtsa

tehnoloogia alal: digitehnoloogiad ja süvatehnoloogia innovatsioon, puhas ja ressursitõhus

tehnoloogia ning biotehnoloogia. Tänu ühtsele STEPi portaalile on projektiarendajate,

korraldusasutuste ja investorite juurdepääs ELi rahastusele lihtsam ja hõlpsam. Senine

kogemus STEPiga näitab lisaväärtust, mida annab ELi eelarvetoetuse fookustamine ühiste

selgete konkurentsivõime prioriteetide järgi.

Järgmine mitmeaastane finantsraamistik annab võimaluse minna kaugemale ning

mõelda uuesti läbi ELi eelarve struktuur ja eraldised, millega toetada

konkurentsivõime prioriteete. ELi eelarvekulutused on praegu killustatud liiga paljude

programmide vahel; sageli on nende koordineeritud strateegiline kursihoidmine piiratud ja

toetusesaajate jaoks on need väga keerukad. ELi konkurentsivõimele keskendumine nõuab

rida ühiselt kokku lepitud rahastamisprioriteete ELi avalike hüvede vormis ja mitut riiki

hõlmavaid investeerimisprojekte, mis määratakse kindlaks tugevdatud poliitilise

juhtmehhanismi kaudu (vt punkt 2.5). Järgmises mitmeaastases finantsraamistikus peaks

uus Euroopa konkurentsivõime fond täitma neid vajadusi integreeritumalt. Fond loob

investeerimissuutlikkuse, millega toetatakse strateegilist tehnoloogiat ja tootmist

(tehisarust kosmoseni, puhtast tehnoloogiast biotehnoloogiani jne), mis on Euroopa

konkurentsivõime, sealhulgas teadusuuringute ja innovatsiooni ning üleeuroopalist huvi

pakkuvate tähtsate projektide jaoks määrava tähtsusega. See aitab võimendada

erainvesteeringuid ja vähendada nendega seotud riske.

Avaliku sektori poolsest rahastusest ei piisa: samas mastaabis tuleb kasutada ka

erakapitali. Täielikult tuleb ära kasutada EIP grupi pakutavad võimalused, et

kaasata erainvesteeringuid ja ületada Euroopa investeerimispuudujääk kõigis

prioriteetsetes valdkondades alates süsinikuheite vähendamisest kuni kaitseni. Avaliku

sektori investeeringuid võib aidata võimendada ka Euroopa tugipankade võrgustik, samuti

muud rahvusvahelised finantsasutused. Finantsinstrumentide ja eelarveliste tagatiste

riskide vähendamine on osutunud võimsaks vahendiks, mille keskmine kordistusefekt on

seni olnud üle 15. Tuginedes InvestEU edukale rakendamisele – selle raames on juba

kaasatud 218 miljardit eurot investeeringuid (29), millest 65 % pärineb eraallikatest –

tehakse ettepanek kasutada laiemalt ELi rahastatavate kavade riskivähendust, et toetada

olulisemates majandussektorites suurema riskiga jarohkem kasvule suunatud

investeeringuid. Samuti tuleks kaasata rohkem EIP grupi omavahendeid. Koos ELi

vahenditega peaks see võimaldama suurendada tagatiste, laenude,

segarahastamisvahendite ja muud liiki finantsinstrumentide (sealhulgas omakapitali)

kasutamist ELi eelarvest toetatavates poliitiliselt prioriteetsetes valdkondades. See

tähendab ühtlasi, et tuleb laiendada olemasolevate rahastamisprogrammide ulatust,

alustades programmist „InvestEU“, ja muuta EIP grupi ja teiste partnerite volitused

(28) EKP blogi, „Mind the gap: Europe’s strategic investment needs and how to support them“, 2024.

(29) InvestEU pakub laiapõhjalist investeerimistoetust nelja haru kaudu: kestlik taristu; teadus, innovatsioon

ja digitaliseerimine; VKEd; sotsiaalvaldkonna investeeringud ja oskused.

24

laiemaks, lihtsamaks, kiiremaks ja paindlikumaks. Selliste vahendite avatud ülesehitus

annab võimaluse tihedamaks koostööks ja koostoimeks riiklike tugipankadega ja nende

vahel.

2.4. Oskuste ja kvaliteetsete töökohtade edendamine ja samal ajal sotsiaalse õigluse

tagamine

Euroopa konkurentsivõime alus on inimesed. EL on koduks nii mõnelegi maailma

parimale teadlasele ning siin toimub vilgas loome- ja kultuurielu. Siin on suur hulk

kvalifitseeritud töötajaid, tugevad haridus- ja koolitussüsteemid, kaasavad tööturud,

diskrimineerimisvastased seadused ja tugev heaoluriik. Ent Euroopa tööturul on toimumas

kardinaalsed muutused. Kuigi 2023. aastal suurenes tööhõive ELis 216,5 miljoni

inimeseni, mille tulemusena saavutas tööhõive määr uue rekordi – 75,3 % – ja töötuse määr

oli enneolematult madal (6,1 %), ei ole oskuste nappus ja tööjõupuudus kuhugi kadunud.

Näiteks on ELis peaaegu neli viiest väikesest ja keskmise suurusega ettevõttest vastanud,

et neil on olnud raskusi õigete oskustega töötajate leidmisel (30).

Konkurentsivõimelise Euroopa kujundamisel on keskse tähtsusega tulemuslik

sotsiaalpoliitika, mis rajaneb Euroopa sotsiaalõiguste sambal. Konkurentsivõimelisem

ja suure tootlikkusega majandus tagab, et meie sotsiaalne mudel on pikas perspektiivis

rahaliselt jätkusuutlik ja et kodanikud näevad selgeid teid, kuidas majanduslikku edu

saavutada. Konkurentsivõime paranemisse peab oma panuse saama anda iga eurooplane ja

igal eurooplasel peab olema võimalik selle hüvedest osa saada.

Et tagada oskuste ja tööturu nõudmiste omavaheline kokkusobivus, esitab komisjon

algatuse oskuste liidu loomise kohta, milles keskendutakse investeeringutele,

täiskasvanuõppele ja elukestvale õppele, tulevikukindlate oskuste loomisele, oskuste

säilitamisele, õiglasele liikuvusele, kvalifitseeritud rändajate ligimeelitamisele

kolmandatest riikidest ja nende lõimimisele ning mitmesuguse väljaõppe tunnustamisele,

mis võimaldaks inimestel töötada kõikjal liidus. Et võimaldada üleminekut ühelt töö- või

ametikohalt teisele, on esmavajalik Euroopa olemasoleva tööjõu täiend- ja ümberõpe.

Oskuste liidu alla kuulub teadus-, tehnoloogia-, inseneeria- ja matemaatikahariduse

strateegiline kava, kooliharidusele keskenduv põhioskuste tegevuskava ja Euroopa

kutsehariduse ja -õppe strateegia ning sellega tugevdatakse Euroopa ülikoolide liite.

Ühtlasi nõuab oskuste ja ametialade vastavus tööturu vajadustele tugevat dialoogi

sotsiaalpartneritega, hõlpsamat oskuste tunnustamist ja valideerimist ning

tõendusmaterjali kogumist praeguste ja tulevaste oskuste ja tööturu suundumuste kohta.

Selle valdkonna töö hulka kuulub oskuste ülekantavuse algatus, mille eesmärk on muuta

omandatud oskuste tunnustamine liikuvuse korral lihtsamaks. Lisaks sellele peab Euroopa

olema ligipääsetavam ja atraktiivsem sihtkoht kolmandate riikide kvalifitseeritud

kutsetöötajatele, kelle pärast me konkureerime muu maailmaga. Selles võime tugineda

olemasolevatele talendipartnerlustele partnerriikidega ja tulevasele ELi talendireservile.

Kuna Euroopa seisab silmitsi tööealise elanikkonna vähenemisega, on vaja

suurendada ka tööturul osalemist (31). On palju tegureid, mis piiravad naiste, noorte ja

majanduslikult aktiivseks jääda soovivate eakamate kodanike juurdepääsu tööturule.

Tööturule on raske pääseda ka madala kvalifikatsiooniga või puuetega inimestel ja muudel

(30) Eurobaromeeter, „Euroopa oskusteaasta (2023): oskuste nappus, töölevärbamise ja töötajate hoidmise

strateegiad väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes“.

(31) Vt Euroopa Komisjon, „Demograafilised muutused Euroopas: poliitikavahendid“

(COM(2023) 577 final).

25

alaesindatud rühmadel. Suurem osalemine tööturul ja suurem tootlikkus sõltub suuresti

õiglastest töötingimustest, inimväärsest palgast, töö- ja eraelu tasakaalust ning taskukohase

ja kvaliteetse lastehoiu ja pikaajalise hoolduse kättesaadavusest. Et võtta ette need ja muud

tööturul osalemist mõjutavad asjaolud, kavatseb komisjon koostöös sotsiaalpartneritega

esitada kvaliteetsete töökohtade tegevuskava. Peale selle esitab komisjon taskukohaste

eluasemete kava.

Töömaailm on muutustes ja sedamööda, kuidas arenevad välja uued kiirekasvulised

majandussektorid, vajavad töötajad paindlikke kohanemisteid, et säilitada oma

töökoht või leida uus, ja samas olla ülemineku käigus turvavõrguga kaitstud. Euroopa

poolaasta üks raskuskese on julgustada liikmesriike sotsiaalkaitsesüsteeme

moderniseerima, et tagada kõigile töötajatele juurdepääs piisavale, tõhusale ja

tulemuslikule kaitsele. Pensionireformid peaksid käima käsikäes algatustega, millega

edendatakse pikemat tööelu, toetatakse aktiivsena ja tervena vananemist ning luuakse

kaasavamad tööturud.

2.5. Jõudude ühendamine maksimaalse mõju saavutamiseks: konkurentsivõime

koordineerimise töövahend

Kui liikmesriikide ja ELi poliitikat ei suudeta tõhusamalt koordineerida, ei saavuta

EL oma eesmärke. Euroopa ei suuda saavutada kõike, mida ühise tegutsemisega võiks

saavutada, sest tema tööstus- ja teaduspoliitika on killustunud ELi ja liikmesriikide vahel

ning paljude omavahel kooskõlastamata eesmärkide vahel. Ühtsel turul rakendab iga

liikmesriik oma tööstus- ja toetuspoliitikat, et suurendada oma riigi konkurentsivõimet,

samas kui teistes liikmesriikides toimuvale pööratakse vähe tähelepanu või tegutsetakse

suisa teiste kahjuks. See vähendab nende poliitikate ja ressursside tulemuslikkust ja piirab

üleliidulisest perspektiivist saadavat kasu (32).

Komisjon teeb ettepaneku uue konkurentsivõime koordineerimise töövahendi kohta,

et töötada koos liikmesriikidega ühiste konkurentsivõime prioriteetide kallal, mis

puudutavad väljavalitud olulisemaid valdkondi ja strateegiliseks või üleeuroopalist huvi

pakkuvaks tunnistatud projekte. Euroopa poolaastas ja taasterahastus

„NextGenerationEU“ on võetud kasutusele edukas loogika: ühendada reformid

investeeringutega, et rakendada ELi prioriteete riiklikul tasandil. Seda lähenemisviisi

tuleks täiendada koordineeritud piiriülese ja üleliidulise tegevusega.

Konkurentsivõime koordineerimise töövahendi eesmärk on viia tööstus- ja

teaduspoliitika ning investeeringud ELi ja liikmesriikide tasandil omavahel

kooskõlla. See aitab ellu viia olulisi uusi algatusi ja/või piiriüleseid projekte, mis annavad

Euroopa lisaväärtust struktuurse majanduspöörde, tootlikkuse, pikaajalise majanduskasvu

ja kvaliteetsete töökohtade näol ning toovad kasu ühtsele turule. Tihedas koostöös

liikmesriikide ja teiste olulisemate sidusrühmadega selgitatakse välja meetmed, mis on

konkreetses sektoris seotud ühiste konkurentsivõime prioriteetidega, vajalikud reformid ja

investeeringud ning konkreetsed projektid, mis nõuavad piiriülest koordineerimist.

Koordineerimisvahend toimib koos ladusamaks muudetud Euroopa poolaastaga ning

tähelepanu keskmes on riikliku tasandi reformid ja investeeringud, mille fookuses on

konkurentsivõime. Mõlemad moodustavad osa sidusast ja lihtsast juhtmehhanismist, mille

(32) IMFi töödokument 24/249 „Industrial Policy in Europe: A Single Market Perspective“, koostanud

Andrew Hodge, Roberto Piazza, Fuad Hasanov, Xun Li, Maryam Vaziri, Atticus Weller, Yu Ching

Wong, detsember 2024.

26

alusel tehakse ELi ja liikmesriikide tasandil investeerimis- ja reformiotsuseid. See uus

juhtmehhanism seob ELi prioriteedid ELi eelarvega, sest selleks, et investeeringute liit

saaks sündida, on vaja viia liidu ning avaliku ja erasektori kulutused kooskõlla ELi

konkurentsivõime prioriteetidega.

Algfaasis teeb komisjon ettepaneku koordineerida katseprojektina ELi ja liikmesriikide

poliitikat mõnes valitud valdkonnas, mis pakub ELi konkurentsivõimele selget

lisaväärtust. Nendeks valdkondadeks võiks olla energia- ja transporditaristu (nt

elektrivõrgud ja salvestusvõimsus ning kestlikud kütused ja laadimine), digitaristu ja

tehisintellekti vertikaalsed kasutusmallid, biotehnoloogia, aga ka muud olulisemad

tootmisvõimsused (nt esmatähtsate ravimite tootmiseks).

Arvestades investeerimisvajaduste suurust, peab selliste katseprojektide rakendamiseks

antav riiklik rahastus võimendama maksimaalselt erakapitali. Tihedas koostöös

liikmesriikidega jälgib komisjon tulemusliku ühtlustamise poole tehtavaid edusamme.

Nende kogemuste põhjal töötab komisjon koos liikmesriikidega investeeringute jaoks välja

juhtmehhanismi. Komisjon kavatseb teha koostööd metoodika väljatöötamiseks, et

selgitada välja ja määrata kindlaks muud strateegilised taristuvõrgud, sektorid või

tegevused, mis sobivad investeerimiseks ja poliitika koordineerimiseks konkurentsivõime

koordineerimise töövahendi raames, võttes arvesse nende innovatsiooni, süsinikuheite

vähendamise ja majandusjulgeoleku potentsiaali (33).

Praeguse mitmeaastase finantsraamistiku alusel võiksid kooskõlastatud

investeeringute rakendamise rahalised stiimulid tugineda edukatele kogemustele

STEPiga, mille raames on juba üle 6 miljardi euro suunatud ümber liikmesriikide ja

piirkondade ühtekuuluvuspoliitika fondidest, et toetada strateegilisi eesmärke, ning 8,7

miljardit eurot on suunatud ümber viie programmi vahel, mida haldab otse komisjon.

Lisaks ühtekuuluvuspoliitika fondide täiendavale ümberplaneerimisele võiksid rahalised

stiimulid tegevuskavade rakendamiseks tulla InvestEU tugevdatud tagatiste põhjal ka EIP

grupilt, riiklikelt tugipankadelt ja muudelt rakenduspartneritelt. See tähendaks

liikmesriikidele taasterahastus „NextGenerationEU“ ette nähtud vahendite

ümberplaneerimist nende riiklikesse InvestEU osadesse ja sihitud muudatusi InvestEU

reeglites, et suurendada selle riskivõtmisvõimet.

Järgmises mitmeaastases finantsraamistikus toetab konkurentsivõime

koordineerimise töövahendi rakendamist uus konkurentsivõime fond. Fond on

mõeldud lahendama probleemi, et meie kulutused on jaotatud liiga paljude omavahel

kattuvate programmide vahel, millest mitmed rahastavad samu asju, kuid nende nõuded on

erinevad ja see muudab rahastuse kombineerimise keeruliseks. Terviklik ülesehitus

võimaldab fondil toetada Euroopa projekte kogu investeerimisteekonna vältel alates

teadusuuringutest läbi laiendamise kuni tööstusliku kasutuselevõtu ja tootmiseni. Fond

suudab paindlikult kaasata kogu meie finantsinstrumentide valiku: toetused, laenud,

omakapitali ja hanked. Et tagada sidusus ja võimalikult suur mõjusus, võiks rahastusega,

(33) Draghi aruanne (lk 41) pakub kasulikku lähtepunkti, mis on küll paratamatult visandlik ja mitte

ammendav: selles on eristatud nelja üldjoonelisemat juhtumit, kus vastavad poliitika töövahendid

oleksid erinevad: i) tööstusharud, kus Euroopa on liiga suures kuluhalvemuses, et olla konkurendina

tõsiselt võetav, ja kus mitmekesistamine on sõltuvuse piiramise võti; ii) tööstusharud, kus ELi huvi

keskmes ei ole mitte tehnoloogia päritolu, vaid see, et tootmine (ja sellega seotud tööhõive) asuks

Euroopas; iii) tööstusharud, kus Euroopa ettevõtted peavad säilitama asjakohast oskusteavet ja

tootmisvõimsust, mis võimaldaks geopoliitiliste pingete korral tootmist suurendada, ning

iv) tööstusharud, mis on alles lapsekingades ja kus ELil on innovatiivsuse eelis ning kus tulevikus on

suur kasvupotentsiaal.

27

mis on seotud tulevaste riiklike kavadega, kus omavahel on ühendatud olulisemad

reformid ja investeeringud, pakkuda rahalisi stiimuleid ja toetust koordineerimisvahendi

kaudu kindlaks määratud meetmetele.

Juhtalgatuste tugisüsteemid

Koondõigusakt, mis käsitleb lihtsustamist ja väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga

ettevõtjate määratlust [26.2.2025]

• Euroopa ettevõtluskukkur [2025]

• Ühtse turu strateegia [2025 II kv]

• Standardimismääruse läbivaatamine [2026]

• Hoiuste ja investeeringute liit [2025 I kv]

• Järgmine mitmeaastane finantsraamistik, sealhulgas konkurentsivõime fond ja

konkurentsivõime koordineerimise töövahend [2025]

• Oskuste liit [2025 I kv]

• Kvaliteetsete töökohtade tegevuskava [2025 IV kv]

• Oskuste ülekantavuse algatus [2026]

3. Kokkuvõte

Euroopa konkurentsivõime uuendamine peab olema eelseisvate aastate juhtmõtteks.

Euroopal on olemas kõik vajalik, et olla homses maailmamajanduses

konkurentsivõimeline, aga selleks on vaja ruttu käiku vahetada. Euroopa peab kasutama

oma tugevaid külgi ja leidma kiirelt oma tee, kuidas tootlikkust innovatsioonipõhiselt

kasvatada, et liikuda kliimaneutraalse tuleviku poole. Konkurentsivõime kompass juhib

meid sellise ELi poole, kus novaatorid saavad tooteid kiiresti turule tuua ja kus tänu

integreeritud ja tõhusale üleliidulisele erakapitaliturule on ettevõtetel lihtne juurdepääs

rahastusele. See juhib meid ELi poole, kus idufirma võib äritegevust – olgu siis tegemist

kaupade või teenustega – alustada ja laiendada ükskõik millises ühtse turu osas. Kus

maailma süvatehnoloogiasektori tipptegijate hulgas on omajagu Euroopa firmasid ning kus

tootmissektorid ja põllumajandustootjad ühendavad konkurentsivõime edukalt

üleminekuga vähese süsinikuheitega kestlikule tootmisele. Kus töötajad saavad

kvaliteetsetel töökohtadel õide puhkeda ja võivad loota kindlatele sotsiaalkaitse- ja

turvavõrkudele. Kus tänu ühele maailma suurimale ülemandrilisele turule ja võrgutaristule

on kõigil tarbijatel vajaduse korral igal ajal ja igal pool juurdepääs taskukohasele puhtale

energiale ja puhastele toodetele. Kus EL ja liikmesriigid kasutavad oma kollektiivset kaalu,

et tegutseda üheskoos ja vähendada liigset sõltuvust.

Kompassis pakutakse välja uus konkurentsivõime käsitusviis, milles on ühise visiooni

põhjal omavahel ühendatud tööstuspoliitika, investeeringud ja reformid. Kõik

komponendid tugevdavad üksteist. Reformid ühtse turu süvendamiseks on vajalikud

selleks, et tööstuspoliitika ja investeeringud saavutaksid oma täieliku mõju, laiendaksid

28

turgu, hõlbustaksid ettevõtete laienemist ning säilitaksid ettevõtete ja töötajate hüvanguks

eluterve konkurentsisurve. Seda käsitusviisi toetavad ulatuslik lihtsustamine ja uus

juhtimisraamistik, mis võimaldab koordineerida tegevust nii ELi kui ka liikmesriikide

tasandil.

Konkurentsivõime ei ole üksnes ELi tasandi asi. Selle väljakutse peavad vastu võtma

nii ELi institutsioonid, riikide valitsused, piirkondlikud ametiasutused kui ka ettevõtted;

neil tuleb töötada üheskoos selle ühise ürituse nimel ning viia oma pühendumus ja

koostöö täiesti uuele tasemele. Konkurentsivõime koordineerimise töövahend on

strateegiliste prioriteetide saavutamiseks üks olulisemaid vahendeid. Selle tegevuskava

elluviimisel konsulteerib komisjon tihedalt ja korrapäraselt sidusrühmadega, et teha

kindlaks prioriteetsed probleemvaldkonnad ja leida lahendusi äritingimuste

lihtsustamiseks. Selle aluseks on ka edaspidi sotsiaaldialoog.

Kompass raamistab komisjoni tööd kogu selle ametiaja jooksul. Konkurentsivõime ei

suurene üleöö. Mõned kompassi meetmed esitatakse küll kiiresti ja need võivad kiiresti

anda käegakatsutavaid tulemusi. Paljud teised aga annavad tulemusi alles keskpikas

perspektiivis ja vajavad stabiilset kurssi. Konkurentsivõime kompassi edusamme

jälgitakse igal aastal ja nende kohta antakse aru iga-aastases ühtse turu ja konkurentsivõime

aruandes.

Võimaluste aken on ahtake. EL peab tegema valiku, kas tegutseda ühes rütmis tuleviku

nimel, mis toob kestliku jõukuse kõigile, või leppida lahkhelide ja majandusliku

allakäiguga.

Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti, nõukogu, Euroopa Ülemkogu ja sotsiaalpartnereid

kiitma konkurentsivõime kompassi heaks ja aitama aktiivselt kaasa selles sisalduvate

algatuste elluviimisele.