Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
Viit | 7-1/6253 |
Registreeritud | 29.08.2025 |
Sünkroonitud | 01.09.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 7 EL otsustusprotsessis osalemine ja rahvusvaheline koostöö |
Sari | 7-1 EL institutsioonide otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, töögruppide materjalid, õigustiku ülevõtmise tähtajad) (Arhiiviväärtuslik) |
Toimik | 7-1/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Eesti Tööandjate Keskliit |
Saabumis/saatmisviis | Eesti Tööandjate Keskliit |
Vastutaja | Marget Pae (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Tsiviilõiguse talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 [email protected]/ www.justdigi.ee/ Registrikood 70000898
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda [email protected] Toom-Kooli 17 10130, Tallinn Avalik konsultatsioon EL 28. režiimi kohta Lugupeetud sidusrühmade esindajad Euroopa Komisjon on algatanud avaliku konsultatsiooni „28. režiim – ELi äriühingute suhtes kohaldatav õigusraamistik“, misjärel plaanib avaldada seadusandliku algatuse ettepaneku juba 2026. aasta esimeses kvartalis. Algatus võib potentsiaalselt muuta EL ettevõtluskeskkonna reegleid ning eelkõige iduettevõtjate võimalusi ühisturul tegutsemiseks.
2025. a jaanuaris teatas Euroopa Komisjon 28. režiimist osana terviklikust meetmete paketist, mille abil soovitakse „suurendada Euroopa majanduse konkurentsivõimet, et innovatiivsed ettevõtted saaksid kasu ühtsetest kogu ELis ühtlustatud normidest, sealhulgas äriühingu-, maksejõuetus-, töö- ja maksuõiguse teatavates aspektides“. Komisjon toob välja, et üldeesmärk on „aidata kaasa äriühingute, eelkõige innovatiivsete ettevõtete, idu- ja kasvufirmade kasvule ja konkurentsivõimele ning hõlbustada nende asutamist ja tegutsemist ühtsel turul ning vähendada tõkkeid piiriülestele investeeringutele uue ELi äriühingu õigusraamistiku kaudu. [-] Isegi kui kõik liikmesriigid püüaksid oma ettevõtete õigusraamistikke reformida, jääksid erinevused riiklike kordade vahel püsima. Seepärast on vaja võtta ELi tasandi meetmeid“. Nimetatud eesmärkide täitmiseks ongi Komisjon eelviidatud konsultatsiooni algatanud.
Konsultatsioon annab sidusrühmadele võimaluse jagada oma seisukohti, kuidas parandada EL ettevõtluskeskkonda ja vähendada EL piiriüleste investeeringute tõkkeid. Küsimustik on mahukas, muuhulgas soovib Euroopa Komisjon saada vastuseid nii ühingu asutamise, tegutsemise ja lõpetamisega seotud tõkete ja kulude kohta, uue võimaliku EL ühinguvormi põhinõuete (asutajad, miinimumkapital, töötajate osalus, põhikiri, juhtimine, osaluse omajate õigused) kohta, aga ka barjääride kohta nii maksu-, töö- kui ka maksejõuetuse valdkonnas. Kutsume üles küsimustikule kindlasti vastama, sest see on harukordne võimalus mõjutada kogu EL senise ettevõtluskeskkonna ülevaatamist.
Justiits- ja Digiministeerium asub kujundama Eesti seisukohti kõnesoleva konsultatsiooni raames esitatud küsimustele. Seisukohtade kujundamisel peame oluliseks kõigi asjaomaste sidusgruppide hinnanguid ning ettepanekuid. Palume Teie tagasisidet konsultatsioonis esitatud küsimuste kohta hiljemalt 01.09.2025 aadressil [email protected].
Meie 23.07.2025 nr 7-1/6253
2
Ühtlasi juhime Teie tähelepanu sellele, et avalik konsultatsioon on avatud kuni 30. septembrini 2025 ning kõigil soovijatel on võimalik esitada oma seisukohad ka otse Euroopa Komisjonile. Kui eelistate saata oma hinnangud otse Euroopa Komisjonile, palume siiski võimalusel sellest ka Justiits- ja Digiministeeriumi teavitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heddi Lutterus asekantsler /*Lisaadressaadid: Eesti Advokatuur Audiitorkogu Eesti Juristide Liit Eesti Kohtunikuabide Ühing Eesti Pangaliit Eesti Pank Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Nasdaq Tallinn Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Finantsinspektsioon Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Maksu- ja Tolliamet Notarite Koda Raamatupidamise Toimkond Riigikohus Riigikontroll Tallinna Ringkonnakohus Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut Tartu Maakohtu registriosakond Tartu Ringkonnakohus Tartu Ülikooli õigusteaduskond Teenusmajanduse Koda Õiguskantsleri Kantselei Eesti Äriinglite Assotsiatsioon Eesti Era- ja Riskikapitali assotsiatsioon Tehnopol Garage48 Asutajate Selts Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Võlausaldajate Liit Eesti Pereettevõtjate Liit Startup Estonia Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Pärnu Maakohus Tartu Maakohus Viru Maakohus Registrite ja Infosüsteemide Keskus Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Tartu Teaduspark Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Marget Pae 5303 9969 [email protected]
ET ET
EUROOPA KOMISJON
Brüssel, 29.1.2025
COM(2025) 30 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE,
NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING
REGIOONIDE KOMITEELE
ELi konkurentsivõime kompass
ELi konkurentsivõime kompass
Euroopa majandus on mitmest aspektist tugev, kuid selleks, et taastada
konkurentsivõime ja kindlustada jõukus, tuleb kohe tegutsema hakata. ELil on
olemas kõik vajalik, et olla tuleviku maailmamajanduse esirinnas: andekas ja oskustega
tööjõud, ulatuslik erakapital, tervet maailmajagu kattev ühtne turg, stabiilne ja
prognoositav õiguskeskkond, õigusriik ja ainulaadne sotsiaalne turumajandus. Viimastel
aastatel on Euroopa näidanud üles märkimisväärset suutlikkust reageerida järjestikustele
kriisidele. EL on pidanud vastu pandeemiale ja Venemaa energiašantaaži põhjustatud
energiašokile. Ta on teinud käegakatsutavaid edusamme digi- ja rohepöörde vallas ning
võtnud taastumise toetamiseks ja majanduskasvu suurendamiseks kasutusele uusi
poliitikameetmeid ja rahastamisvahendeid.
EL peab hakkama kiiresti tegelema pikaajaliste tõkete ja struktuursete puudustega,
mis teda tagasi hoiavad. Viimase kahe aastakümne jooksul ei ole Euroopa teiste
suuremate majandustega sammu pidanud, sest tootlikkuse kasvu lõhet ei ole
suudetud ületada. EL on kõrgtehnoloogia vallas USAst maha jäänud, samal ajal kui Hiina
on teinud paljudes sektorites arenguhüppe ning saavutamas teatavates uutes
majanduskasvu valdkondades juhtpositsiooni. Euroopa mahajäämuse algpõhjus on
innovatsiooni puudumine. Ta ei ole suutnud muuta ideid uuteks turustatavateks
tehnoloogiateks ega lõimida neid tehnoloogiaid oma tööstusbaasi. Samal ajal pärsivad
riikidesisesed piirangud Euroopa ettevõtete konkurentsisuutlikkust. Ettevõtteid rõhuvad
kõrged energiahinnad ja suur regulatiivne koormus. Samuti seisavad nad silmitsi üha
ebavõrdsemate ülemaailmsete tingimustega, sest välismaal kasutatakse laialdaselt
tööstussubsiidiume. Euroopa sõltub üha enam ka strateegilistest sisenditest ja väga
kontsentreerunud tarneahelatest.
Selleks et kaitsta ELi tulevikku majandusjõu, investeerimissihtkoha ja
tootmiskeskusena, peab Euroopa reageerima kiiresti ja otsusekindlalt.
Euroopa jaoks ei ole kaalul mitte ainult majanduskasv, vaid kogu toimimismudeli
tulevik. Kui Euroopa ei suurenda oma tootlikkust, võib ta majanduskasv takerduda, mille
tagajärjel vähenevad töötajate sissetulek, ebasoodsas olukorras olevate inimeste heaolu ja
kõikide võimalused. Euroopa vastas on maailm, kus on käimas suurriikide võimuvõitlus,
konkurents tehnoloogilise ülemvõimu pärast ja võidujooks selle nimel, kes saavutab
kontrolli ressursside üle. Selles maailmas ei saa teineteisest lahutada Euroopa
konkurentsivõimet ja väärtusi, mille eest ta seisab.
Euroopa vabadus, julgeolek ja autonoomia sõltuvad rohkem kui kunagi varem
innovatsiooni-, konkurentsi- ja kasvuvõimest. Just nendele toetub ELi tehnoloogilise ja
energiasüsteemi ümberkujundamise rahastamine ja need tagavad Euroopa eripärase
sotsiaalse mudeli kestlikkuse. Samuti annavad need Euroopale vahendid, millega tagada
kogu maailmajao julgeolek ja etendada maailma mastaabis välisasjades suurt rolli. Ülimalt
oluline on luua tingimused, mis võimaldaksid ettevõtetel jõudsalt areneda ja tagaksid
kõigile võrdsed võimalused edu saavutada. Koos konkurentsivõime ja tootlikkuse
suurendamisega tuleb võimestada ka inimesi. Puhas majandus on võimas tõukejõud, mis
muudab Euroopa konkurentsivõimelisemaks. EL peab tagama kestliku jõukuse ja
konkurentsivõime, säilitades samal ajal oma ainulaadse sotsiaalse turumajanduse, viies
edukalt ellu rohe- ja digipöörde ning kaitstes oma suveräänsust, majanduslikku julgeolekut
ja ülemaailmset mõju. Mario Draghi on hoiatanud, et kui Euroopa lepib järkjärgulise
juhitud majanduslangusega, mõistab ta enda „aeglasesse agooniasse“.
2
2024. aasta veebruaris kiitsid Euroopa ettevõtjate ja ametiühingute esindajad heaks
Antwerpeni deklaratsiooni tööstuskokkuleppe kohta. Letta aruandes (1) hoiatati, et
Euroopa peab oma ühtset turgu palju rohkem hoovana kasutama või muidu kaotab ta
maailmas suurjõudude konkurentsis oma positsiooni. Deindustrialiseerimise ja
majandusraskuste oht oli liikmesriikides avaliku arutelu keskpunktis ka enne Euroopa
Parlamendi valimisi. Tuginedes Euroopa Ülemkogu strateegilisele tegevuskavale, võtsid
ELi juhid vastu Budapesti deklaratsiooni Euroopa konkurentsivõime kokkuleppe kohta.
Komisjoni presidendi von der Leyeni palvel koostatud Draghi aruandes (2) on Euroopa
probleeme kriitiliselt analüüsitud. Aruandes hoiatatakse, et mitmele seni majanduskasvu
toetanud tegurile ei saa Euroopa enam loota. Nende tegurite hulgas on suur välisnõudlus,
mille on tinginud avatud ülemaailmne kaubandussüsteem, juurdepääs odavale ja
rikkalikule fossiilkütustel põhinevale energiale ning nn rahudividend, mida pakkus
suhtelise geopoliitilise stabiilsuse periood, mis võimaldas ELi liikmesriikidel kulutada
vahendeid muudele prioriteetidele. Euroopa on kaotamas oma majanduskasvu mootoreid
just nüüd, mil ta seisab silmitsi tohutute investeerimisvajadustega, et moderniseerida
majandust, rahastada rohe- ja digipööret ning tagada julgeolek. Draghi aruandes on antud
selge hinnang ja konkreetsed soovitused, kuidas Euroopa areng uuele teele suunata. On
aeg tegutseda.
Uuel komisjonil on presidendi poliitilistel suunistel põhinev ambitsioonikas poliitiline
mandaat olla majanduskasvu ja investeeringute komisjon. Selle ametiaja a ja o on
konkurentsivõime. Käesolevas teatises esitatakse kompass, millest juhinduda järgmise
viie aasta jooksul tehtavas töös, ning loetletakse prioriteetsed meetmed, mille abil
taastada Euroopa majanduse dünaamilisus.
Uus konkurentsivõime mudel, mille aluseks on innovatsioonil põhinev tootlikkus
Draghi aruandest nähtub, et innovatsioon peab Euroopa uueks muutmisel olema
kesksel kohal ning samal ajal tuleb kõrvaldada muud majanduskasvu pidurdavad
piirangud. Euroopa tööstusstruktuur on muutunud staatiliseks, selles domineerivad
traditsioonilised sektorid, kus teadusuuringutele ja innovatsioonile kulutatakse vähem raha
kui USA tehnoloogiapõhistes sektorites ning kus ainult üksikud idufirmad suudavad uute
murranguliste tehnoloogiate abil saavutada kriitilise massi (3). Kuna rahvaarv on
vähenemas, ei saa Euroopa tulevase majanduskasvu hoogustamiseks loota tööjõusisendi
suurenemisele. Seetõttu tuleb elavdada tootlikkust, pürgides innovatsiooni eesliinile ja
investeerides oskustesse, mitte seades palgapiiranguid.
Samal ajal peab Euroopa pistma rinda muude teguritega, mis võivad tema
konkurentsivõimet pidurdada. Üleminek vähese süsinikuheitega majandusele peab olema
konkurentsisõbralik ja tehnoloogianeutraalne ning üleminek puhtamatele energiaallikatele
peab vähendama energiakulusid ja hinnavolatiilsust. ELi õigusnormid peavad olema
proportsionaalsed. Samuti peab EL tagama oma tööstusliku kohaloleku peamistes
tehnoloogiasektorites ning leevendama sõltuvusest tulenevaid julgeoleku- ja kerksusriske
(1) https://www.consilium.europa.eu/media/ny3j24sm/much-more-than-a-market-report-by-enrico-
letta.pdf
(2) https://commission.europa.eu/topics/strengthening-european-competitiveness/eu-competitiveness-
looking-ahead_en
(3) Euroopa Komisjon (2025), ühtse turu ja konkurentsivõime aruanne. Erinevus ELi ja USA SKPs elaniku
kohta on ligi kahe kolmandiku ulatuses tingitud just sellest.
3
– vastasel juhul varjutab geopoliitiline ebakindlus ELi ettevõtete väljavaateid ja pärsib
investeeringuid.
Kompassi ülesanne on toetada Euroopa tugevaid külgi, kasutada ära tema ressursse
ning kõrvaldada Euroopa ja liikmesriikide tasandi tõkked.
Euroopa peab olema koht, kus kliimaneutraalsuse poole pürgides leiutatakse,
toodetakse ja turustatakse tuleviku tehnoloogiaid, teenuseid ja puhtaid tooteid. See
peab olema Euroopa, mis on koduks tipptasemel teadusinnovatsioonile. Mis hoiab ja
tõmbab ligi maailma parimaid talente ning pakub kõigile kvaliteetseid töökohti. Kus
piirkondade ülespoole suunatud lähenemine tugevdab Euroopa ühtsust ja positsiooni
maailmas. Mis on juhtiv ülemaailmsete investeeringute sihtkoht, kus hinnatakse riskide
võtmist ja ettevõtlust.
Konkurentsivõime kompass
Konkurentsivõime kompassis seatakse konkurentsivõime üheks ELi peamiseks
tegevuspõhimõtteks.
Kompassil on kaks laiemat eesmärki. Esiteks teha kindlaks poliitikamuudatused, mida on
vaja, et Euroopa suudaks tempot kiirendada. Mõnes valdkonnas tuleb ajakohastada
olemasolevat poliitikat, teistes on uute oludega kohanemiseks vaja teha radikaalseid
muudatusi. Teiseks tuleb töötada välja uued koostööviisid, et suurendada otsuste tegemise
kiirust ja kvaliteeti, lihtsustada raamistikke ja norme ning kaotada killustatus. EL suudab
teiste suurte majandusjõududega konkureerida ainult juhul, kui liit ja liikmesriigid
juhinduvad oma poliitikas samadest eesmärkidest ja toetavad üksteist. Kuna paljud
peamised hoovad alates maksustamisest ja lõpetades tööturgude ja tööstuspoliitikaga on
suures osas või osaliselt ELi liikmesriikide kätes, moodustavad selle üldise strateegia
olulise osa koordineeritud riiklikud reformid ja investeeringud.
Draghi aruandes on nimetatud kolme hädavajalikku tegevusvaldkonda, mis
võimaldavad konkurentsivõimet kasvatada. Kompassis ongi esitatud lähenemisviis,
kuidas need hädavajalikud sammud lähiaastatel teoks teha, ja valik sellekohaseid
juhtalgatusi:
• innovatsioonilõhe kaotamine;
• ühine süsinikuheite vähendamise ja konkurentsivõime tegevuskava;
• liigse sõltuvuse vähendamine ja julgeoleku suurendamine.
Neid põhieesmärke täiendavad horisontaalse tugisüsteemi meetmed, mis on kõigis
sektorites konkurentsivõime alustalad:
• regulatiivse keskkonna lihtsustamine, koormuse vähendamine ning kiiruse ja
paindlikkuse soodustamine;
• ühtse turu tõkete kõrvaldamine ja seeläbi mastaabieeliste täielik ärakasutamine;
• rahastamine hoiuste ja investeeringute liidu ning uue fookuse saanud ELi eelarve
kaudu;
• oskuste ja kvaliteetsete töökohtade edendamine ja samal ajal sotsiaalse õigluse
tagamine;
4
• ELi ja liikmesriikide tasandi poliitika parem koordineerimine.
Iga jao lõpus on esitatud kavandatud algatuste mittetäielik loetelu ja ajakava.
Joonis 1. Konkurentsivõime kompass
1 . Kolm hädavajalikku tegevusvaldkonda konkurentsivõime tugevdamiseks
1.1. Innovatsioonilõhe kaotamine
Euroopa patentide osakaal maailmas on võrreldav USA ja Hiina omaga. Kuid
kaubanduslikul otstarbel kasutatakse vaid kolmandikku ELi ülikoolides registreeritud
patentidest (4). Euroopa teadlaste ja ettevõtjate teekond avastamisest ja patenteerimisest
turulejõudmiseni on pikitud takistustega.
EL peab taaskäivitama positiivse innovatsioonitsükli. Draghi aruandest nähtub, et
tootlikkuse kasvu aluseks on kahe jõu kombinatsioon: murranguline innovatsioon, mille
toovad kaasa uued dünaamilised idufirmad, kes on esitanud väljakutse turgu valitsevatele
ettevõtjatele, ning suurenenud tõhusus juba väljakujunenud traditsioonilistes
tööstusharudes, kus neid uuendusi rakendama hakatakse. Kui need kaks jõudu on nõrgad
– nagu praegu Euroopas –, takerdub majandus sektoritesse, kus läbimurdelise
innovatsiooni võimalused on väiksemad, ning erasektor lõpetab teadus- ja
arendustegevusele kulutuste tegemise (5). Kui tahame, et tööstuse tulevikku
kujundatakse Euroopas, peab EL innovatsioonitsükli taaselustama.
(4) Euroopa Komisjon (2025), ühtse turu ja konkurentsivõime aruanne.
(5) IMF, 2024, „Regional Economic Outlook Note Europe: Europe's Declining Productivity Growth:
Diagnoses and Remedies“, 13. november 2024.
5
Ettevõtete asutamist ja laienemist Euroopas takistavad praegu turu killustatus,
riskikapitali piirangud ja ebapiisav innovatsioonitoetus. Euroopa idufirmadel on
püsivate regulatiivsete tõkete tõttu raske ühtsele turule laieneda. Samuti on neil USA
idufirmadest halvem juurdepääs mitmesugustele riskikapitali vormidele: ülemaailmsete
riskikapitalifondide vahenditest ainult 5 % on kogutud ELis, samas kui USAs on see
osakaal 52 % ja Hiinas 40 % (6). Need kaks tegurit tugevdavad üksteist: ELi idufirmade
väiksemad kasvuväljavaated ja läbikukkumisega kaasnevad suuremad kulud nõrgendavad
nende atraktiivsust investorite silmis. Selle tulemusena otsivad paljud neist rahalisi
vahendeid USAst ja kolivad oma tegevuse sinna, et kasutada suurema turu ja kliendibaasi
eeliseid.
ELi idu- ja kasvufirmade strateegias on kavas käsitleda takistusi, mis ei lase uutel
ettevõtetel tekkida ja kasvada. Kõigepealt kavatsetakse parandada ülikoolide ja
ettevõtete suhteid ning luua paremad väljavaated patentide turustamiseks. Samuti
kõrvaldatakse tõkked, mis tulenevad riskikapitali puudulikust kättesaadavusest, ühtse turu
killustatusest, talentide ja oskustööliste piiratud kättesaadavusest ja liikuvusest ning
ebapiisavalt sihitatud innovatsioonitoetusest. Euroopa innovatsioonimäärusega
edendatakse innovatiivsete ettevõtete juurdepääsu Euroopa teadus- ja tehnoloogiataristule,
riiklikult rahastatud teadus- ja innovatsioonitegevusega loodud intellektuaalsele varale, et
rohkem patentida, ning regulatiivsetele katsekeskkondadele, mis võimaldavad novaatoritel
uusi ideid välja töötada ja katsetada.
Kui innovatiivsete ettevõtete suhtes kohaldataks kõikjal, kus nad ühtsel turul investeerivad
ja tegutsevad, ühtseid kogu ELis ühtlustatud eeskirju, nii et nad ei peaks enam toime tulema
27 erineva õiguskorraga, muudaks see olukorda kardinaalselt. Seepärast teeb komisjon
ettepaneku 28. õigussüsteemi kohta, millega lihtsustatakse kehtivaid reegleid, sealhulgas
äriühingu-, maksejõuetus-, töö- ja maksuõiguse teatavaid aspekte, ning vähendatakse
läbikukkumise kulukust.
EL teeb kõik endast oleneva, et tagada Euroopas kasvavatele innovaatilistele
ettevõtetele vajalikud rahalised vahendid. Euroopas pole küll kapitalist vajaka, kuid
sellele pääseb ligi peamiselt pankadepoolse rahastamise, mitte omakapitali või muude
riskikapitali vormide kaudu. Selleks et luua idu- ja kasvufirmadele sobivam
rahastamiskeskkond, esitatakse hoiuste ja investeeringute liidu tulevastes algatustes
meetmed, mille abil suurendada Euroopa riskikapitali (vt punkt 2.3).
Lisaks teeb komisjon koostööd EIP grupi ja erainvestoritega, et võtta kasutusele TechEU
investeerimisprogramm, mille abil leida puuduv raha, et toetada murrangulist
innovatsiooni, tugevdada Euroopa tööstussuutlikkust ja toetada selliste ettevõtete kasvu,
kes investeerivad uuenduslikesse tehnoloogiatesse, nagu tehisaru, puhas tehnoloogia,
kriitilised toormed, energia salvestamine, kvantarvutus, pooljuhid, bioteadused ja
neurotehnoloogia.
Põllumajandus- ja toidusüsteemide tulevikuvisiooni arendamise kõrval tuleks toetada ka
põllumajandusettevõtlust kui uuenduslike ja kestlikumate põllumajandustavade
tõukejõudu.
Euroopa toetab ka innovatsioonikonveierit, keskendudes teadus- ja arendustegevuse
kulutuste suurendamisele ning suure mõjuga projektide puhul kulutuste
koordineerimisele. Üldise innovatsiooni loova keskkonna parandamiseks esildab
komisjon Euroopa teadusruumi õigusakti, et tugevdada investeeringuid teadus- ja
(6) EIP, „The Growth-up gap: Financial markets constraints holding back innovative firms in the European
Union“, 2024.
6
arendustegevusse ning viia nende osakaal 3 %ni SKPst, fookustada teadustoetus rohkem
strateegilistele prioriteetidele, tugevdada ELi ja liikmesriikide rahastamisprioriteetide
kooskõla ning soodustada teadmiste ja talentide ringlust kõikjal Euroopas. Nagu on
soovitatud Draghi aruandes, tuleks tööd, mida Euroopa Innovatsiooninõukogu on
alustanud suure riskiga ettevõtete kasvu toetamiseks, jätkata, hakates DARPA mudeli
eeskujul võtma suuremaid riske (7).
Tulevikumajandust toetavad tipptehnoloogiad
Sedamööda, kuidas ettevõtete kasvu takistavad tõkked kaovad, peab Euroopa
tagama kõrgtehnoloogia edukaks arendamiseks sobivad tingimused. Tehnoloogilise
suveräänsuse ja konkurentsivõime suurendamiseks peab Euroopa olema innovatsiooni
esirinnas sellistes tulevikumajanduse olulistes tehnoloogiasektorites nagu tehisintellekt,
pooljuht- ja kvanttehnoloogiad, kõrgtehnoloogilised materjalid, biotehnoloogia, puhta
energia tehnoloogiad, robootika, kosmosetehnoloogia, ühendatud ja autonoomne liikuvus
jne.
Euroopa eestvedamisel on loodud stabiilne ja turvaline raamistik ettevõtjatele, kes
arendavad ja kasutavad digitehnoloogiat ühtsel turul. Sel otstarbel on kasutatud
mitmesuguseid vahendeid, nagu andmemäärus ja andmehalduse määrus, küberkerksuse
määrus ja tehisintellektimäärus ning valdkondlikud algatused, nagu nullnetotööstuse
määrus ja Euroopa tervishoiu andmeruum. Euroopa standardid on mõjutanud ülemaailmse
õigusraamistiku arendamist. Nüüd tuleb ELis keskenduda tehnoloogiatalentide toetamisele
ja maailmatasemel tööstuse arendamisele, et lõigata kasu tehnoloogiast tulenevast
tootlikkuse kasvust.
Euroopa vajab andmetöötlus-, pilvandmetöötlus- ja andmetaristuid, mida tehisaru
valdkonnas juhtpositsiooni saavutamine eeldab. Euroopa tehisintellektistrateegia alla
kuuluva tehisintellektivabrikute algatuse eesmärk on kasutada ära kõik eelised, mida pakub
andmete koondamine ja võrguefekt Euroopa tasandil. Algatus tugineb Euroopa
olemasolevale maailmatasemel EuroHPC superarvutite võrgule ning sellega luuakse nn
tehisintellektivabrikud, mille abil suurendada Euroopa andmetöötlusvõimsust, mida
idufirmad, teadlased ja tööstussektor saavad kasutada oma tehisintellektimudelite
treenimiseks, arendamiseks ja täiustamiseks. Samal ajal loob komisjon ELi
pilvandmetöötluse ja tehisintellekti arendamise õigusaktiga avaliku ja erasektori
algatuse, millega rajatakse uued tehisintellekti gigavabrikud. Need spetsialiseeruvad väga
suurte tehisintellektimudelite treenimisele, mis võimaldab luua kõikjal ELis olulisi
tehisintellekti ökosüsteeme. Selle õigusaktiga kehtestatakse ka Euroopas pakutavate
pilvteenuste miinimumkriteeriumid. See täiendab toetust kiipide projekteerimisele ja
tootmisele Euroopas ja sisaldab lisameetmeid tipptasemel tehisintellektikiipide jaoks.
Kuna tehisintellekti arendamises mängib tähtsat rolli kvaliteetsete suurandmete
kättesaadavus, teeb komisjon ettepaneku andmeliidu strateegia kohta, et parandada ja
hõlbustada era- ja avaliku sektori andmete jagamist, lihtsustada regulatiivset korda ja selle
kohaldamist ning kiirendada uute süsteemide või rakenduste väljatöötamist.
Samuti peab Euroopa säilitama juhtpositsiooni kvanttehnoloogia valdkonnas, mis võib
põhjalikult muuta tänapäeva julgeoleku- ja kaitsealase teabevahetuse aluseks olevaid
digitaalseid krüpteerimissüsteeme, piltdiagnostika ja ravimite avastamise kaudu
tervishoidu ning äritehingute tegemist. Kehtival kiibimäärusel põhineva
(7) Draghi aruanne „The future of European competitiveness – In-depth analysis and recommendations“,
lk 248.
7
kvanttehnoloogia strateegia ja kvanttehnoloogia määrusega soovitakse vähendada
regulatiivset killustatust, viia ELi ja riiklikud programmid omavahel vastavusse ning
toetada investeerimist üleeuroopalisse kvantandmetöötluse, kvantkommunikatsiooni ja
kvanttaju taristusse.
Investeerimine uutesse majanduskasvu mootoritesse
Bioteadused hoogustavad biotehnoloogia innovatsiooni ja pakuvad laialdasi võimalusi
suurendada konkurentsivõimet mitmesugustes sektorites alates farmaatsia-,
põllumajandus- ja energeetikasektorist ning lõpetades toidu- ja söödasektoriga. ELi
biomajanduse strateegia loob ELi jaoks kiiresti laieneval biomajanduse turul
märkimisväärse kasvupotentsiaali bioressursipõhiste materjalide, biotootmise,
biokemikaalide ja põllumajandusliku biotehnoloogia sektoris, vähendab ELi sõltuvust
fossiilkütustest ja parandab maapiirkondade majanduslikke väljavaateid. Uus Euroopa
biotehnoloogia õigusakt loob tulevikku suunatud raamistiku, mis soodustab
innovatsiooni sellistes valdkondades nagu tervishoiutehnoloogia hindamine ja kliinilised
uuringud ning üldisemal tasandil võimendab biotehnoloogia potentsiaali majanduse
vaatenurgast.
Nõudlus uuenduslike kõrgtehnoloogiliste materjalide järele kasvab lähiaastatel
hüppeliselt, mis meelitab ligi investeeringuid ja kujundab ümber ülemaailmsed
tarneahelad. Komisjon esildab kõrgtehnoloogiliste materjalide õigusakti, et luua
raamtingimused, mille alusel toetada kogu olelusringi alates teadusuuringutest ja
innovatsioonist kuni idufirmade loomise ning tootmise ja kasutuselevõtuni.
Kõrgtehnoloogiline sektor on ka kosmosetööstus, mis peaks 2030. aastaks kasvama
üheksa korda. Euroopa kosmosesektori konkurentsivõimet tuleb säilitada avaliku sektori
kulutuste parema koordineerimise, Euroopa uuenduslike idu- ja kasvufirmade
investeeringute toetamise ning kosmose tarneahela kerksuse tugevdamise kaudu.
Kosmosetegevuse õigusakti ettepanekuga kaitstakse ja parandatakse kosmosetegevuse
siseturu toimimist meetmete abil, millega ühtlustatakse liidu tasandil kosmosetegevuse
ohutuse, kerksuse ja kestlikkuse nõuded ning kõrvaldatakse liikmesriikide õigusaktidest
tulenev killustatus.
Ka konkurentsipoliitika on Euroopa konkurentsivõime tugevdamise seisukohast
oluline hoob. Range ja tõhus konkurentsi- ja ühinemiseeskirjade täitmise tagamine
kooskõlas selgete ja prognoositavate õigusnormidega kaitseb ausat konkurentsi ning
motiveerib ettevõtjaid uuendusi tegema ja oma tegevust tõhustama. Samal ajal peab
konkurentsipoliitika pidama süvatehnoloogia ja murrangulise innovatsiooni arendamise
ülemaailmses võidujooksus sammu arenevate turgude ja tehnoloogia innovatsiooniga.
Selleks on vaja uut lähenemisviisi, mis oleks paremini kooskõlas ühiste eesmärkidega ja
võimaldaks ettevõtetel ülemaailmsetel turgudel laieneda, tagades ühtlasi ühtsel turul alati
võrdsed tingimused.
See peaks kajastuma ühinemiste hindamise läbivaadatud suunistes, et teatavates
strateegilistes sektorites antaks innovatsioonile, kerksusele ja konkurentsivõimesse
tehtavate investeeringute intensiivsusele piisav kaal, pidades silmas Euroopa majanduse
pakilisi vajadusi. Üldisemalt ei nõua uus käsitusviis, mida ELi konkurentsipoliitika suhtes
rakendama hakatakse, mitte üksnes nõuete täitmise lihtsustamist ja kiirendamist, vaid ka
poliitika tugevdamist ja paremat sihitamist. See tagab sidusa lähenemisviisi, mis aitab
saavutada ELi üldisi eesmärke, eelkõige kaotada innovatsioonilõhe, tagada vajaduse korral
mastaabisääst ja toetada ELi tööstuse süsinikuheite vähendamist. Näiteks vaatab komisjon
8
läbi tehnosiirde raamistiku (8), tagamaks, et ettevõtetel on selged, lihtsad ja ajakohased
eeskirjad konkurentsi soodustavate tehnoloogia litsentsilepingute kohta, mis aitavad
hõlbustada tehnoloogia levitamist, stimuleerida algetapi teadus- ja arendustegevust ning
edendada innovatsiooni. Digiturgude määruse täitmise tagamine avab suletud
ökosüsteemid ja võimaldab uuenduslikel ettevõtjatel pakkuda klientidele uusi
digiteenuseid. Peale selle edendab komisjon koos konkurentsivõime koordineerimise
töövahendiga üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide laialdasemat kasutamist
(vt punkt 2.5).
Innovatsiooni levitamine kogu majanduses
Digiteerimine ja kõrgtehnoloogia levitamine kogu Euroopa majanduses on teine
Euroopa tootlikkuse kasvu kiirendamiseks vajalik komponent. 70 % järgmise kümne
aasta jooksul maailmamajanduses loodavast väärtusest põhineb digilahendustel (9).
Tehisaru lõimimine strateegilistesse sektoritesse, kus Euroopa on traditsiooniliselt
olnud tugev, on nende sektorite konkurentsieelise säilitamiseks otsustava tähtsusega.
Praegu kasutab digitehnoloogiat vaid väike osa ELi ettevõtetest, näiteks tehisintellekti
kasutab ainult 13 % (10). Tehisintellekti kasutamise strateegia eesmärk on edendada
tehisintellekti uusi tööstuslikke kasutusviise sellistes sektorites nagu tootmine, autotööstus,
energeetika, robootika, farmaatsia, lennundus ja finantsteenused ning parandada avalikke
teenuseid, näiteks tervishoiu ja õigusemõistmise vallas.
Avalike teenuste digitaliseerimine ja tehisintellekti lõimimine avalikku sektorisse
suurendab konkurentsivõimet. Tehisintellekti vertikaalset kasutamist ja
teadusotstarbelist rakendamist saaks kõikjal ELis paremini koordineerida ja toetada, luues
tehisintellekti teadusnõukogu. Euroopa Teadusnõukogu ja Euroopa
Innovatsiooninõukogu peavad oma vastavates valdkondades selles suunas tegutsedes
pidama silmas samu strateegilisi huve ning tegema tulemuste saavutamiseks tihedamat
koostööd.
Juhtivad tootmisettevõtted peavad suurendama oma teadus- ja arendustegevuse
intensiivsust, kiirendades samal ajal innovatsiooni. Strateegilised partnerlused
idufirmadega võiksid edendada uute toodete ja süsteemide väljatöötamist. Tulevikus
pakub EL teadusuuringute rahastamisel tööstuse konkurentsivõime jaoks ette nähtud
sihttoetust, kasutades rakendusuuringutelt kasvuetappi üleminekul strateegilisemat ja
vähem bürokraatlikku lähenemisviisi.
Innovatsioonilõhe kaotamine eeldab investeeringuid tipptasemel digitaristusse,
sealhulgas tänapäevastesse kiudoptilistesse võrkudesse, traadita ja satelliitlahendustesse,
6G-süsteemidesse ja pilvandmetöötluse suutlikkusse. Euroopa on aga oma
taristuühenduste 2030. aasta digikümnendi eesmärkide saavutamisest veel kaugel. Tempo
kiirendamiseks pakutakse digivõrkude õigusaktis välja lahendusi, kuidas parandada
turustiimuleid, et ehitada üles tuleviku digivõrgud, vähendada koormust ja nõuete
täitmisega seotud kulusid ning parandada lõppkasutajate jaoks digitaalset ühenduvust.
(8) Tehnosiirde grupierandi määrus ja tehnosiirde suunised.
(9) Maailma Majandusfoorum, „For inclusive growth, leaders must embrace a global and open economic
future“, jaanuar 2025.
(10) Eurostat, ELi uuring ettevõtetes info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning e-kaubanduse kasutamise
kohta (jaanuar 2025). Kuigi see arv näitab aasta lõikes märkimisväärset kasvu, on tehisaru palju
laialdasema rakendamise potentsiaal endiselt alakasutatud.
9
Selleks on kavas luua integreeritud ühtne ühenduvusturg ja paremini koordineerida ELi
spektripoliitikat.
1. tegevusvaldkonna juhtalgatused
• Idu- ja kasvufirmade strateegia [2025 II kv]
• 28. õiguskord [2025 IV kv – 2026 I kv]
• Euroopa innovatsiooniakt [2025 IV kv – 2026 I kv]
• Euroopa teadusruumi õigusakt [2026]
• Tehisintellektivabrikute algatus [2025 I kv], tehisintellekti kasutamise strateegia,
tehisintellekti teadusotstarbelise rakendamise strateegia ja andmeliidu strateegia
[2025 III kv]
• ELi pilvandmetöötluse ja tehisintellekti arendamise õigusakt [2025 IV kv – 2026 I kv]
• ELi kvanttehnoloogia strateegia [2025 II kv] ja kvanttehnoloogia määrus [2025 IV kv]
• Euroopa biotehnoloogia õigusakt ja biomajanduse strateegia [2025–2026]
• Bioteaduste strateegia [2025 II kv]
• Kõrgtehnoloogiliste materjalide õigusakt [2026]
• Kosmosetegevuse määrus [2025 II kv]
• Ühinemiskontrolli horisontaalsete suuniste läbivaatamine
• Digivõrkude õigusakt [2025 IV kv]
1.2. Ühine süsinikuheite vähendamise ja konkurentsivõime tegevuskava
EL on kehtestanud laiahaardelise raamistiku, et saada 2050. aastaks vähese
süsinikuheitega majanduseks. Liit jätkab selle eesmärgi poole pürgimist ja kavatseb täita
ka 2040. aasta 90 % vahe-eesmärgi (11). Kui raamistiku eesmärgid ja poliitika on hästi
kooskõlas, võib see edendada konkurentsivõimet, tagades kindluse ja prognoositavuse nii
ettevõtjatele kui ka investoritele. Peale selle näitab Draghi aruanne, et kui süsinikuheite
vähendamise poliitika on tööstus-, konkurentsi-, majandus- ja kaubanduspoliitikaga hästi
lõimitud, on see võimas majanduskasvu mootor. Sellel veendumusel rajaneb puhta
tööstuse kokkulepe, mille eesmärk on kindlustada ELi atraktiivsus tootmiskohana,
sealhulgas energiamahukate tööstusharude jaoks, ning edendada puhast tehnoloogiat ja
uusi ringmajanduse ärimudeleid, et täita kokkulepitud süsinikuheite vähendamise
eesmärke.
(11) Vrd „Euroopa valik. Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjoni koosseisule 2024–2029“.
10
Taskukohane energia
EL peab kõigepealt lahendama probleemi, et energiahinnad on Euroopa ettevõtete ja
kodumajapidamiste jaoks liiga kõrged ja volatiilsed. Need on palju kõrgemad kui
konkureerivates piirkondades ja erinevad ELi lõikes märkimisväärselt. Mõned Euroopa
kõrgete energiahindade põhjused on struktuursed. Peaaegu kaks kolmandikku Euroopa
energiast sõltub fossiilkütuste impordist. Venemaa kasutab seda sõltuvust Ukraina-vastase
agressioonisõja kontekstis ära, mis on üks viimase aja hinnakõikumiste peamine põhjus.
Seda sõltuvust saab vähendada ainult aja jooksul, kui Euroopas kasvab vähese
süsinikuheitega toodetud energia osakaal. Seetõttu peab EL kiirendama üleminekut
puhtale energiale ja edendama elektrifitseerimist. Kuid teatavaid energiahindade
kulukomponente on võimalik leevendada ka lühikeses perspektiivis, sest need on tingitud
võrgutariifide ja maksustamise ebatõhusast haldusest või asjaolust, et energiaturg ei ole
integreeritud.
Neid küsimusi käsitletakse taskukohase energia tegevuskavas mitmesuguste meetmete
kaudu, millega tagada kodumajapidamistele ja tööstustarbijatele parem otsejuurdepääs
odavale elektrile. See tegevuskava aitab võimendada kasu, mida toob turu edasisest
integreerimisest tulenev hinnalangus, laiendada tagatiste ja riskivähendusvahendite
kasutamist, mis peaks hõlbustama pikaajaliste elektriostulepingute sõlmimist, motiveerida
tööstustarbijaid pakkuma tarbimiskaja- või paindlikkusteenuseid ning soodustada
paremini kavandatud tariifide kaudu energiasüsteemi kulude õiglast jaotamist.
Selle kava lahutamatu osa on investeerimine Euroopa võrkudesse, et toetada liikumist
kliimaneutraalse energiasüsteemi poole, vähendada taastuvenergia tootmise piiramise riski
ja võimendada ühtsest energiaturust saadavat kasu. Euroopa peab rohkem investeerima
oma energiaülekande- ja -jaotusvõrgu ajakohastamisse ja laiendamisse, kiirendades
investeeringuid elektri, vesiniku ja süsinikdioksiidi transportimise võrkudesse ning
salvestamise süsteemidesse.
Keskkonnahoidliku tootmise ärimudel
Et suunata majandust puhta tootmise ja ringmajanduse teele, peab EL looma
juhtivad turud ja välja töötama poliitika, kuidas premeerida neid, kes varakult puhta
energia ja ringmajanduse kasuks otsustavad. Seda protsessi toetab kõige paremini ELi
siseturu võimaluste ärakasutamine. Seda saab teha uute meetmete abil, millega soodustada
nõudlust vähese süsinikuheitega toodete järele, nagu võrdlusanalüüs / asjakohane
märgistus, riigihangetes kohustuslike või eelistatud tingimuste märkimine või
hinnavahelepingute kaudu rahaliste stiimulite pakkumine. Koordineerides ELi ja
liikmesriikide tegevust, edendab komisjon nõudluse koondamist ja kooskõlastab meetmeid
liikmesriikide vahel, sealhulgas võistupakkumise kui teenuse laialdasema ja hõlpsama
kasutamise kaudu (12).
Lisaks nõudluse soodustamisele vajavad puhta tehnoloogia tootjad abi, et tõusta
innovatsiooni baasilt edukaimate tootjate hulka. Selleks et ettevõtetele, eriti
energiamahukatele ettevõtetele puhtale tehnoloogiale üleminekul tuge pakkuda, on vaja
paindlikku ja toetavat riigiabi raamistikku. Puhta tööstuse kokkuleppes näeb komisjon
ette, kuidas hästi sihitatud ja lihtsustatud abi võib soodustada investeeringuid süsinikuheite
(12) Võistupakkumist kui teenust kasutas esmakordselt ELi innovatsioonifondist rahastatav Euroopa
vesinikupank. Selle raames said liikmesriigid toetada kvalifitseeruvaid projekte, mille puhul ELi-
poolne rahastamine ei olnud piisav.
11
vähendamisse, vältides samal ajal turumoonutusi. Samas vaimus kutsub komisjon
liikmesriike üles tagama, et nende maksusüsteemi elemendid, mis mõjutavad
erainvesteeringute stiimuleid, nagu amortisatsioonieeskirjad ja maksuvähendused,
toetaksid keskkonnahoidliku tootmise ärimudelit.
Selles üleminekuetapis on kõige haavatavamad energiamahukad sektorid, nagu
terase-, metalli- ja kemikaalisektor. Need tööstusharud on Euroopa tootmissüsteemi
selgroog, sest nad toodavad teatavaid sisendeid, mis on hädavajalikud kogu väärtusahela
jaoks. Pärast puhta tööstuse kokkuleppe avaldamist koostatakse neist mõne jaoks
tegevuskavad, mille aluseks on sidusrühmadega peetud tihe dialoog ja konsultatsioonid ja
millega toetatakse nende tööstusharude üleminekut puhtale tootmisele. Näiteks 2025. aasta
kevadel avaldatavas terase ja metallide tegevuskavas pakutakse välja konkreetsed
meetmed, kuidas rahuldada investeerimisvajadusi, pääseda juurde esmastele ja teisestele
materjalidele ja kasutada kaubanduse kaitsemeetmeid. Samuti pannakse paika pikaajaline
lahendus praeguste kaitsemeetmete asendamiseks, võttes arvesse ülemaailmset liigset
turuvälist tootmisvõimsust. 2025. aasta lõpus vastu võetav keemiatööstuse pakett on
Euroopa tööstuse konkurentsivõime ning inimeste tervise ja keskkonna kaitse tagamisel
keskse tähtsusega ja selles käsitletakse ka oluliste kemikaalide tarnimist.
Konkurentsivõime seisukohast on ülimalt tähtsad ka liikuvus ja
tehnoloogianeutraalsus. Komisjon on alustanud strateegilist dialoogi autotööstusega, et
praegused probleemid kiiresti lahendada ning töötada välja konkreetsed strateegiad ja
lahendused, et tagada selle äärmiselt olulise tööstuse jaoks Euroopas kindel tulevik.
Dialoogi käigus käsitletakse probleeme, mis on seotud innovatsiooni ja juhtpositsiooniga
sellistes valdkondades nagu tulevikutehnoloogiad, puhtale energiale üleminek ja
süsinikuheite vähendamine, juurdepääs kogu maailmas konkurentsivõimelistele
sisenditele ja varustuskindlus, ülemaailmne õiglane kaubandus ja konkurents,
õigusnormide ühtlustamine ja rakendamine ning nõudluse suurendamine. Selleks
kavatsetakse muu hulgas investeerida laadimistaristusse ja edendada elektrisõidukite
kasutuselevõttu. Süsinikuheite normide kehtestamine annab vajalike investeeringute
suunamiseks pikaajalise kindluse. Dialoogi raames teeme kindlaks kohesed lahendused,
kuidas kaitsta tööstuse investeerimissuutlikkust, ning kaalume võimalikke
paindlikkusmeetmeid, millega tagada tööstuse konkurentsivõime säilimine, vähendamata
seejuures 2025. aasta eesmärkide üldist ambitsioonikust. 2035. aasta kliimaneutraalsuse
eesmärgi saavutamiseks on vaja läheneda probleemile tehnoloogianeutraalselt ja oma osa
selles peab olema ka elektrokütustel. Selleks tuleks asjaomaseid õigusakte muuta, mida on
kavas õigusraamistiku kavandatava läbivaatamise käigus ka teha. Dialoogi tulemust
võetakse arvesse ELi autotööstuse tegevuskavas, sealhulgas ambitsioonikates pakkumise
ja nõudlusega seotud algatustes, nagu ettepanek ettevõtete sõidukiparkide
keskkonnahoidlikumaks muutmise kohta.
Samal ajal esitab komisjon kestlikku transporti investeerimise kava, mis sisaldab
lisameetmeid, mille abil vähendada riske, mis kaasnevad investeeringutega, mida on vaja
teha laadimistaristu laiendamiseks ning taastuvate ja vähese süsinikuheitega
transpordikütuste tootmise ja turustamise kiireks hoogustamiseks. Uues strateegias
rõhutatakse Euroopa sadamate ja meretööstuse rolli ELi tulevikumajanduses ning
nähakse ette täiendavad jõupingutused ELi piiriülese raudteeühenduse tugevdamiseks,
sealhulgas laiahaardelise Euroopa kiirraudteevõrgu kava väljatöötamiseks.
Euroopa peab võitlema oma tööstusharudes kasvuhoonegaaside heite ülekandumise
vastu. Euroopa heitkogustega kauplemise süsteemi kuuluvate energiamahukate
12
tööstusharude olukorda ning vajadust minimeerida reeglitest kõrvalehoidmise juhtumeid
ja väärtusahelatele avalduvaid soovimatuid tagajärgi võetakse arvesse süsiniku
piirimeetme eelseisval läbivaatamisel (13). Selle meetme tõhususe suurendamiseks
analüüsitakse läbivaatamise käigus võimalust laiendada selle kohaldamisala muudele
sektoritele ja tootmisahela järgmise etapi toodetele ning võimalusi, kuidas vähendada
asjaomaste kaupade ekspordile avalduvat mõju. See aitab saavutada eesmärki vältida
kasvuhoonegaaside heite ülekandumist ja edendada tulemuslikumalt ülemaailmset
süsinikuheite maksustamist ning tagab sellest tulenevalt rahvusvahelisel tasandil võrdsed
tingimused.
Selleks et kaitsta ja edendada ELis puhast tehnoloogiat ja vähese süsinikuheitega
tootmist, kasutatakse puhta tööstuse kokkuleppes ja selle tulemustes koordineeritult
mitmesuguseid poliitilisi hoobasid loaandmise lihtsustamisest tööstuspoliitikaalaste
stiimuliteni, reformitud riigihanke-eeskirjadest kaubanduse kaitsemeetmeteni, strateegia
„Global Gateway“ sihtinvesteeringutest ja rahvusvahelistest partnerlustest laiendatud
turulepääsuni. Poliitiline sekkumine põhineb vajaduste ja turuväljavaadete hindamisel,
mille käigus keskendutakse süsinikuheite vähendamise ning majandusliku
vastupanuvõime ja taastuvuse seisukohast olulistele tehnoloogiatele, kujunemisjärgus
sektoritele või tehnoloogiatele, mille puhul on oht, et rahvusvahelised konkurendid, kes
lõikavad kasu ebavõrdsetest tingimustest, subsiidiumidest või poliitilistest
toetusmeetmetest, mis põhjustab liigset turuvälist tootmisvõimsust, võivad ELi-sisese
tootmise surve alla seada. Energiatõhusaid tehnoloogiaid toodetakse suures osas Euroopas,
mis annab ELi majandusele konkurentsieelise. Kliimaneutraalsuse saavutamiseks peavad
heitkogused olema negatiivsed. Töötatakse välja stiimulid, näiteks 2026. aastal
heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi läbivaatamise raames, mille abil luua
ärimudel süsiniku püsivaks eemaldamiseks, et kompenseerida nende sektorite
jääkemissioone, kus heidet on raske vähendada.
ELi põllumajanduse ja toidutootmise visioonis kirjeldatakse, kuidas tagada
põllumajandus- ja toidusektoris Maa taluvuspiirides pikaajaline konkurentsivõime ja
kestlikkus ning seeläbi elujõulised maapiirkonnad, toiduga kindlustatus ja kerksus.
Euroopa ookeanipakt võimaldab Euroopal kasutada oma ulatuslikku mereala ja rannajoont
selleks, et uute sinitehnoloogiate, puhta energia tootmise ja toiduga kindlustatuse kaudu
edendada innovatsiooni.
Ringmajanduse potentsiaali ärakasutamine
Ressursitõhusus ja materjalide ringkasutuse edendamine aitavad vähendada
süsinikuheidet ning suurendada konkurentsivõimet ja majanduslikku julgeolekut.
Prognooside kohaselt kasvab Euroopa ümbertöötlemisturu ringluspotentsiaal 2030.
aastaks praeguselt 31 miljardilt eurolt 100 miljardile eurole ja luuakse 500 000 uut
töökohta (14). Euroopa peab võtma sihiks luua jäätmete ning teiseste ja korduskasutatavate
materjalide ühtne turg, suurendada tõhusust ja laiendada ringlussevõttu. Ringmajanduse
õigusakti ettepanekuga soovitakse hoogustada investeeringuid ringlussevõtuvõimsusse ja
ergutada ELi tööstust asendama esmaseid tooraineid ning vähendama kasutatud toorainete
(13) See läbivaatamine ei ole seotud praeguste ettevalmistustega mehhanismi teatavate aspektide
lihtsustamiseks lühikeses perspektiivis. Vt punkt 2.1.
(14) Maailmapank, 2022
13
prügilasse ladestamist ja põletamist. Sellega koos võetakse olulistes tooterühmades
kasutusele ökodisaini nõuded.
2. tegevusvaldkonna juhtalgatused
• Puhta tööstuse kokkulepe ja taskukohaste energiahindade tegevuskava [2025 I kv]
• Tööstuse süsinikuheite kiirema vähendamise õigusakt [2025 IV kv]
• Elektrifitseerimise tegevuskava ja Euroopa võrgupakett [2026 I kv]
• Uus riigiabi raamistik [2025 II kv]
• Terase ja metallide tegevuskava [2025]
• Keemiatööstuse pakett [2025 IV kv]
• Strateegiline dialoog Euroopa autotööstuse tuleviku üle ja autotööstuse tegevuskava
[2025 I kv]
• Kestlikku transporti investeerimise kava [2025 III kv]
• ELi sadamate strateegia ja tööstuslik merendusstrateegia [2025]
• Kiirraudteede kava [2025]
• Süsiniku piirimeetme läbivaatamine [2025]
• Ringmajanduse õigusakt [2026 IV kv]
• Põllumajanduse ja toidutootmise visioon [2025 I kv]
• Ookeanipakt [2025 II kv]
• Kliimamääruse muutmine [2025]
1.3. Liigse sõltuvuse vähendamine ja julgeoleku suurendamine
Sidemed, mille EL on kogu maailmas loonud, toetavad nii majanduskasvu kui ka
julgeolekut. EL on väga avatud kaubandusele, mis loob süvaühendusi ning toetab
mitmekesiseid tarneahelaid ja tihedaid liite peamiste partneritega. Kaubandus on ELi
tulevase majanduskasvu võti.
Ülemaailmses majandussüsteemis, mida killustavad geopoliitiline konkurents ja
kaubanduspinged, peab EL oma majanduspoliitikasse tihedamalt lõimima julgeoleku ja
avatud strateegilise autonoomia kaalutlused. Turvaline julgeolekukeskkond on ELi
ettevõtete majandusliku edu ja konkurentsivõime eeltingimus. Ettevõtjad ei tee pikaajalisi
investeeringuid valdkondadesse, kus julgeolekukeskkond on ebakindel ja elutähtsat taristut
ähvardavad ohud, või kui nad kardavad, et rahvusvaheliste pingete tõttu võivad nende
tarneahelad katkeda või need võidakse blokeerida, või kui nende investeeringud võib
hävitada kõlvatu konkurents, mis tuleneb ülemaailmsetest ebavõrdsetest tingimustest.
14
Teisalt võib julgeolekust ja kerksusest saada konkurentsivõime ja innovatsiooni
taganttõukaja.
Kaubandus ja majandusjulgeolek
Kaubavahetus kolmandate riikidega on Euroopa jõukuse peamisi nurgakive. Juba
praegu moodustab kaupade ja teenuste väliskaubandus suure osa ELi SKPst. 2023. aastal
ületas ELi ja USA Atlandi-ülene kaubandus 1,5 triljonit eurot ning kokku annavad EL ja
USA ülemaailmsest kaubandusest ligi 30 %. Tulevikuprognoosi kohaselt toimub 90 %
ülemaailmsest majanduskasvust väljaspool Euroopa piire. Seetõttu on kaubanduse avatus
ülimalt oluline mitte ainult Euroopa jõukuse säilitamiseks, vaid ka kerksuse
suurendamiseks.
ELi võime vähendada sõltuvust ja mitmekesistada oleneb tõhusatest
partnerlussuhetest. Juba praegu on ELil maailma suurim ja kõige kiiremini kasvav
kaubanduslepingute võrgustik: see katab 76 riiki, mille kaubandus moodustab ligi pool ELi
kaubandusest. EL on peamiseks kaubanduspartneriks 72 riigile, mille arvele jääb 38 %
maailma SKPst. Samuti teeb EL strateegia „Global Gateway“ raames kogu maailmas
investeeringuid võtmetähendusega valdkondades, kus Euroopal on partneritega ühised
majandushuvid.
ELi-Mercosuri lepingu üle peetavate läbirääkimiste lõpuleviimine ning ELi-Mehhiko
üldlepingu ajakohastamine näitavad, kuidas vastastikku kasulik kaubandus võib käia
käsikäes võrdsete võimaluste ja vastastikkuse loomise ning majandusjulgeoleku
suurendamisega. Näiteks ELi aastaeksport Mercosuri riikidesse on 84 miljardit eurot ja
sealsete kõrgete tollimaksude kaotamine võimaldab ELi eksportijatel säästa aastas üle 4
miljardi euro tollimakse (15) ja kasutada esimese turuletulija eelist. Juurdepääs
riigihangetele, ainuõiguslik eelisjuurdepääs teatavatele kriitilistele toormetele ja
keskkonnatoodetele ning rohkem kui 350 ELi geograafilise tähisena registreeritud
traditsioonilise toiduaine kaitse pakuvad häid võimalusi kaubandust suurendada. Samal
ajal on tundlike sektorite jaoks ette nähtud kaitsemeetmed (16). EL teeb partneritega tihedat
koostööd, et jätkata oma ulatusliku kaubanduslepingute võrgustiku laiendamist,
parandades Euroopa ettevõtjate turulepääsu, tagades suurema vastastikkuse ja edendades
ühtlasi reeglitel põhinevat avatud ülemaailmset kaubandust, mida juhib ajakohastatud
WTO.
EL peab jätkuvalt kohandama oma pakkumist ja otsima uusi viise, kuidas tihendada
partnerlussuhteid ja luua Euroopa ettevõtjatele eeliseid. Selleks kasutab ta
digikaubanduslepinguid (näiteks Singapuriga on selline sõlmitud ja Koreaga peetakse
praegu läbirääkimisi), vastastikuse tunnustamise lepinguid (mis on olemas või mida
parajasti koostatakse mitme partneriga, sealhulgas Austraalia, Kanada, Jaapani, Uus-
Meremaa, Šveitsi ja USAga, ning mis vähendavad vastavusmenetluste kulusid) ja kestlike
investeeringute hõlbustamise lepinguid (millest esimene on sõlmitud ja järgmisi
koostatakse). Selleks ühendatakse ELi uutes puhta kaubanduse ja keskkonnasäästlike
investeeringute partnerlustes sihitatud kaubandus- ja investeerimiseeskirjad, strateegia
(15) Mercosuri keskmine imporditollimaks on kõrgem kui paljudes teistes piirkondades (13,5 %). Seevastu
keskmine tariif, mida EL kõigi imporditud kaupade suhtes kohaldab, on 1,8 %. Seepärast saab EL
Mercosuriga seotud tariifide liberaliseerimisest suurt kasu.
(16) Kui aga leitakse, et Mercosuri riikidest pärinev import, näiteks tariifikvoodi alla kuuluv veiseliha,
kahjustab oluliselt ELi turge, võimaldavad täiendavad kaitsemehhanismid, nagu kaitseklauslid, ELil
asjakohaselt reageerida. Lisaks kaitseklauslitele loob komisjon täiendavaks kaitseks vähemalt 1
miljardi euro suuruse reservi sellise ebatõenäolise olukorra tarbeks, kui pärast lepingu rakendamise
algust ilmnevad turuhäired.
15
„Global Gateway“ investeeringud ja regulatiivne koostöö ühtseks kogu valitsemissektorit
hõlmavaks partnerluseks. Selline partnerlus võib aidata tagada Euroopa varustamist
kõikjalt maailmast pärinevate säästvate transpordikütuste, tooraine, puhta energia ja puhta
tehnoloogiaga ning suurendada samal ajal Euroopa kestlikke investeeringuid, mis on
kasulikud ka partnerriikidele, ning aidata saavutada ülemaailmseid energiaeesmärke, mille
eestkõneleja on president von der Leyen olnud. Uues Vahemere piirkonna leppes
sisalduv ambitsioonikas Vahemere piirkonna energia ja puhta tehnoloogia alase koostöö
algatus stimuleerib ulatuslikke avaliku ja erasektori investeeringuid taastuvenergiasse.
Kuid ELi kaubandussuhetega võib kaasneda ka riske. Üha probleemsemas keskkonnas
saab liigset sõltuvust ära kasutada ja isegi relvaks muuta. Teatavate kolmandate riikide
tööstuspoliitika sihiks võib olla tahtlik liigse tootmisvõimsuse ja strateegilise sõltuvuse
tekitamine. See eeldab riskide mõistmist ning neile sihipäraselt ja proportsionaalselt
reageerimist.
Kui Euroopa turg sõltub olulisemate kaupade, teenuste või muude sisendite osas
ühestainsast või mõnest üksikust tarnijast, vajab EL oma majandusliku julgeoleku
tagamiseks tegevuspõhimõtteid ja investeeringuid, et minimeerida sõltuvuse relvana
kasutamise või majandusliku survestamise võimalusi. Draghi aruandes on esile toodud,
kuidas Euroopa peab tagama oma tarneahelate vastupidavuse, eelkõige kriitiliste toormete
või oluliste kõrgtehnoloogiliste puhaste tehnoloogiate või digitehnoloogiate, näiteks
pooljuhtide impordi puhul. Samuti on nimetatud praegust sõltuvust esmatähtsate ravimite
toimeainete tarnetest, mis on olulised eelkõige teatavate patsientide jaoks, aga ka
rahvatervise jaoks üldiselt, või toiduga kindlustatuse seisukohast tähtsate väetiste tarnetest.
Euroopa peab ajama poliitikat, mis võimaldab vähendada peamistes strateegilistes
sektorites sõltuvust üksikutest või väga kontsentreerunud tarnijatest. Selleks peab ta
edendama ringlussevõttu, innovatsiooni ja teadusuuringuid, andma rahalist sihttoetust
riigisisese töötlemis- või tootmisvõimsuse loomiseks või parandamiseks, koguma reserve
ja varusid ning looma mitmekesistamise tarbeks eespool nimetatud kahe- ja mitmepoolseid
partnerlusi. Võttes arvesse Venemaa-poolset Ukraina-vastase agressioonisõjaga seotud
energiašantaaži, esitab komisjon tegevuskava seaduslike meetmete kohta, millega lõpetada
energiaimport Venemaalt.
EL on oma majandusjulgeoleku strateegia (17) raames kindlaks määranud neli
riskivaldkonda ja kümme elutähtsat tehnoloogiat. Vastuseks kindlakstehtud riskidele ja
kerksuse suurendamiseks võetakse käimasolevatele põhjalikele riskihindamistele
tuginedes proportsionaalseid ja sihitatud leevendusmeetmeid, et kaitsta
majandusjulgeolekut, edendada konkurentsi ja luua partnerlussuhteid. Nende meetmete
hulka kuuluvad välismaiste otseinvesteeringute taustauuringud, ekspordikontroll ja
väljaminevate investeeringute järelevalve. Komisjon töötab koos G7 ja teiste sarnaseid
seisukohti jagavate partneritega välja peamiste tarneahelate majandusjulgeoleku
standardid.
Kõlvatu konkurents ja võrdsed võimalused
Kui meie ühtset turgu ohustab kõlvatu konkurents, peaksime kasutama ka meie käsutuses
olevaid kaitsevahendeid, näiteks kaubanduse kaitsemeetmeid, ning tagama rangelt
välisriigi subsiidiumide määruse täitmise. Nende elementide sobiv kombinatsioon on
sektoriti erinev. Samuti jätkab EL surve avaldamist WTO reeglistiku ajakohastamiseks.
Intensiivsem koordineerimine liikmesriikide vahel ning mitmesugune nõudluse
koondamine või ühisostud ELi tasandil võivad tugevdada hoobasid, millega välismaiseid
(17) Ühisteatis „Euroopa majandusjulgeoleku strateegia“, JOIN(2023) 20.
16
tarnijaid mõjutada. Näiteks on ELi konkurentsivõime jaoks elutähtis tagada usaldusväärne
ja mitmekesine toormevarustus, sest toore on energia-, toidutootmis- ja tööstussektori
jaoks määrava tähtsusega sisend. Tuginedes kriitiliste toormete määruse rakendamisele,
tuleb ajada poliitikat, milles on ühendatud omamaise tootmise edendamine, varude
loomine ja mitmekesistamine. Lähtudes hiljutistest AggregateEUga saadud kogemustest,
loob komisjon kriitiliste toormete ühisostude platvormi, et teha kindlaks ELi tööstuse
vajadused, koondada nõudlust ja koordineerida ühisoste. Samamoodi tahetakse
esmatähtsate ravimite määrusega kindlustada esmatähtsate ravimite ja nende
koostisainete tarnimist, kõrvaldada turutõrkeid ja vähendada sõltuvust.
EL peab võtma vastu väljakutse, mis tuleneb kõlvatust konkurentsist ja
ülemaailmsest liigsest tootmisvõimsusest. Need on sageli tingitud riikide
süstemaatilisest üleinvesteerimisest ja subsiidiumidest, mis on koondunud kriitiliste ja
strateegiliste tööstussektorite tarneahela eri osadesse. Turuväline struktuurne liigne
tootmisvõimsus toob turul kaasa agressiivsed ekspordistrateegiad, mis juba niigi
ebavõrdsetes tingimustes suurendavad veelgi survet Euroopa tootjatele. Kui elutähtsates
sektorites kaob Euroopas asuv tootmisvõimsus ja oskusteave, võib see jätta ELi
olulisemates majandussegmentides liigsesse impordisõltuvusse.
Keskne roll on siin avalikul sektoril. Olukorras, kus teised olulised osalejad kehtestavad
oma turgudel juurdepääsupiiranguid ja püüavad suurendada elutähtsate tehnoloogiate
tootmisvõimsust, peab ka Euroopa oma tootmisvõimsust kaitsma. Komisjon teeb
ettepaneku võtta strateegiliste sektorite ja tehnoloogiate riigihangetes kasutusele
Euroopa eelistamise põhimõte. Riigihanked moodustavad ligikaudu 14 % ELi SKPst
(18). Riigihankedirektiivide eelseisva läbivaatamise käigus tahetakse tugevdada
tehnoloogilist julgeolekut ja omamaiseid tarneahelaid ning lihtsustada ja moderniseerida
reegleid, eelkõige idufirmade ja uuenduslike ettevõtete jaoks.
Kaitsetööstus, julgeolek ja valmisolek
ELi kaitsetööstus on oluline konkurentsivõime tõukejõud, kuid tal puudub mastaap
ja ta pole kogu oma potentsiaali suutnud ellu viia. Kuigi ELi kaitsesektori ettevõtted on
ülemaailmselt konkurentsivõimelised, kannatavad nad struktuursete nõrkuste ja
aastakümneid kestnud alainvesteerimise all. Sektor on killustunud ja sellele on
iseloomulikud valdavalt sellised osalejad, kes tegutsevad ühesainsas riigis, paljud neist ka
suhteliselt väikestel riigisisestel turgudel, mis vähendab nende tarnesuutlikkust.
Investeeringud kaitsevaldkonna teadus- ja arendustegevusse on oluliselt väiksemad kui
USAs. Selle tulemusena sõltub EL suurel määral ELi-välistest tarnijatest. On
märkimisväärne oht, et EL jääb maha nii kaitseinnovatsioonis kui ka uute
kõrgtehnoloogiliste relvasüsteemide väljatöötamises, ning selle negatiivne mõju kandub
üle ka kahesuguse kasutusega tehnoloogiatele. Euroopa kaitsetööstus peab suutma täita
kogu võimespektri vajadusi ja olema kogu majanduse jaoks innovatsiooni taganttõukaja.
Meil tuleb suurendada ja toetada jõupingutusi, mida liikmesriigid teevad selleks, et
investeerida rohkem, paremini, üheskoos ja Euroopasse (19). Tihedam koordineeritus
on Euroopas kogu vajaliku kaitsevõime ja -taristu (sealhulgas kahesuguse kasutusega
kaupade) rahastamise, arendamise, tootmise ja säilitamise võti. Euroopa peab oluliselt
suurendama liikmesriikide kaitsekoostööd; selleks peab ta koondama nõudlust, kasutades
kaitse valdkonnas rohkem ühishankeid, edendama tööstuse võimet kiiresti oma toodangut
(18) Euroopa Komisjon (2025), ühtse turu ja konkurentsivõime aruanne.
(19) Ühisteatis „Uus Euroopa kaitsetööstuse strateegia: ELi valmisoleku saavutamine reageerimisvõimelise
ja kerkse Euroopa kaitsetööstuse abil“, JOIN(2024) 10 final.
17
kasvatada ning soodustama koostööd teadus- ja arendustegevuse alal, mis keskendub
Euroopa ühisalgatustele, koondama üleeuroopalist huvi pakkuvate kaitseprojektide kaudu
ressursse, lõimima ELi tööstussuutlikkuse ja looma kaitseotstarbeliste toodete ja teenuste
ühtse turu ning parandama rahastuse kättesaadavust VKEde jaoks, et suurendada mastaapi,
vähendada ebatõhusust ja edendada koostalitlusvõimet. Komisjon ja kõrge esindaja
esitavad Euroopa kaitse tuleviku teemalise valge raamatu, kus esitatakse nende
eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed.
Kogemused on Euroopale õpetanud valmisoleku lisaväärtust. Nüüd on vaja
konkreetseid samme. Et kaitsta majandust ja kodanikke, peavad EL ja liikmesriigid
võtma omaks kogu valitsemissektorit ja ühiskonda hõlmava lähenemisviisi, sealhulgas
avaliku ja erasektori ulatusliku koostöö ning uue lõimvalmisoleku põhimõtte. Näiteks
juhtudel, kui tööstussuutlikkus ja tootmisvõimsus on piiratud, saab kriisi seisukohast
oluliste kaupade hankimist või varude loomist koordineerida ühiselt ELi tasandil. Niinistö
aruande põhjal esitavad komisjon ja kõrge esindaja ELi kriisivalmiduse strateegia, milles
visandatakse olemasolevate ja võimalike tulevaste ohtude ühine käsitusviis.
Üha suurenevad hübriidohud nõuavad suuremat kooskõla avaliku ja erasektori
vahel. Digiajastul kasvab küberohtude ja küberrünnete kiirus. Terved majandussektorid ja
esmatähtsad teenused (20) sõltuvad meie digi-, transpordi- ja kosmosetaristu,
energiavõrkude ja tehnoloogilise riistvara kerksusest. Suurenevate julgeolekuriskide üks
hiljutisi näiteid on merealused kaablid. Riske, mis võivad ohustada digitaalse või füüsilise
elutähtsa taristu turvalisust, peab Euroopa võtma arvesse kõigis etappides: alates ehitusest
ja tehnoloogia valimisest kuni taristu käitamise ja taastevõimeni. Sisejulgeoleku
strateegias pannakse paika ELi terviklik reageerimine nii internetis kui ka väljaspool seda
levivatele julgeolekuohtudele ning nähakse ette ELi õigusaktide ja poliitika
julgeolekulõime.
Üha enam ohustavad Euroopa majandusjulgeolekut muutuv kliima ja ekstreemsed
ilmastikunähtused. Seepärast peavad EL ja liikmesriigid parandama oma
toimetulekuvõimet ja suurendama valmisolekut; selleks tuleb korrapäraselt ajakohastada
kliimariskihinnanguid ja parandada elutähtsa taristu lõimvastupidavust. Võimalusi kaitsta
ELi majandust ja ühiskonda kõige rängemate loodusõnnetuste, nagu üleujutuste, põua,
maastikupõlengute ja tormide eest, mis seavad ohtu tarneahelaid ja tootmiskohti, pakub ka
kliimakerksuse integreerimine linnaplaneerimisse, looduspõhiste lahenduste
kasutuselevõtt, looduskrediidi väljaarendamine ja põllumajanduse kohandamine selliselt,
et säiliks toidujulgeolek. Selleks esitatakse Euroopa kliimakohanemise kava.
Üldisemalt tuleb liikmesriikidel tegelda kasvava veenappusega: selleks tuleb parandada
veevarude majandamise tavasid ja taristuid, suurendada veekasutuse tõhusust ja edendada
kestlikku veekasutust. ELi tasandil esitab komisjon Euroopa veemajanduse
kriisivalmiduse strateegia.
3. tegevusvaldkonna juhtalgatused
• Sõlmida ja rakendada kaugeleulatuvad kaubanduslepingud ning puhta kaubanduse ja
keskkonnasäästlike investeeringute partnerlused
• Vahemere piirkonna energia ja puhta tehnoloogia koostööalgatus [2025 IV kv]
(20) Vt hiljutine Euroopa haiglate ja tervishoiuteenuste osutajate küberturbe tegevuskava, COM(2025) 10
final.
18
• Kriitiliste toormete ühisostude platvorm [2025 II–III kv]
• Riigihankedirektiivide läbivaatamine [2026]
• Valge raamat Euroopa kaitse tuleviku kohta [2025 I kv]
• ELi kriisivalmiduse strateegia [2025 I kv]
• Sisejulgeoleku strateegia [2025 I kv]
• Esmatähtsate ravimite õigusakt [2025 I kv]
• Euroopa kliimakohanemise kava [2026]
• Veemajanduse kriisivalmiduse strateegia [2025 II kv]
2. Horisontaalsed konkurentsivõime tugisüsteemid
2.1. Lihtsamaks, kergemaks, kiiremaks: tagada ELi õigusaktide sobivus
konkurentsivõime toetamiseks
Regulatiivsest koormusest on saanud üks Euroopa konkurentsivõime pidureid.
Hoolimata ELi täiustatud parema õigusloome poliitikast leiab igast kolmest ettevõttest
kaks, et see koormus on peamine takistus pikaajaliste investeeringute tegemisel (21). Paljud
kinnitavad, et keerukad, lahknevad ja aeganõudvad loaandmis- ja haldusmenetlused
muudavad Euroopa teiste piirkondadega võrreldes vähem atraktiivseks
investeerimiskohaks. Euroopa konkurentsivõime taastamiseks on vaja kärpida bürokraatiat
palju jõulisemalt kui varem. Regulatsioon peab olema proportsionaalne, stabiilne,
sisemiselt sidus ja tehnoloogianeutraalne.
Kõik ELi, liikmesriikide ja kohalikud institutsioonid peavad tegema suuri
jõupingutusi, et koostada lihtsamaid reegleid ja kiirendada haldusmenetlusi.
Juurdepääs rahalistele vahenditele ja haldusotsuste saamine peab muutuma ettevõtjate ja
kodanike jaoks kiiremaks ja odavamaks. Näiteks kavandatava tööstuse süsinikuheite
kiirema vähendamise õigusaktiga, mis tugineb taastuvenergia loaandmismenetlustele ja
nullnetotööstuse määrusele, laiendatakse kiirendatud loaandmismenetlust rohkematele
üleminekujärgus olevatele sektoritele (nt energiamahukatele). Üleeuroopalist huvi
pakkuvate tähtsate projektide ja energiataristu ühishuviprojektide menetlused muudetakse
lihtsamaks ja kiiremaks. Mitmeaastase finantsraamistiku ettepanek annab võimaluse
muuta juurdepääs ELi rahastamisvahenditele veelgi sujuvamaks ja muuta need
rahastamisvahendid kõigis valdkondades lihtsamaks, sest praegu on nad liiga paljude
programmide vahel killustunud.
Muutused algavad komisjonist. Selles valdkonnas koordineerib komisjoni tööd kõigi
aegade esimene rakendamise ja lihtsustamise volinik, kes juhib ELi õigustiku sõelumist,
et selgitada välja, kuidas õigusakte vajaduse korral lihtsustada, konsolideerida ja
kodifitseerida. Iga volinik peab kaks korda aastas sidusrühmadega korrapäraseid
rakendamisdialooge, et mõista rakendamisega seotud küsimusi, kuulata ära ettevõtjate
probleemid ja teha kindlaks, kus on võimalik lihtsustada ja koormust vähendada. ELi
õigusnormide stressitestimisse annavad oma panuse ka komisjoni talituste poolt
(21) Euroopa Investeerimispank, „EIB Investment Survey“, 2023.
19
sidusrühmadega korraldatavad olukorra kontrollid. Lihtsustamise aluseks peab olema
arusaam väärtusahelate tegelikust toimimisest ja õigusraamistik, mis põhineb pigem
usaldusel ja stiimulitel kui üksikasjalikul kontrollil. Komisjon esitab oma üldise
lähenemisviisi järgmisel kuul.
Komisjoni praegune koosseis võtab ette enneolematult ulatusliku lihtsustamise. Selle
eesmärk on saavutada kokkulepitud poliitikaeesmärgid kõige lihtsamal, sihipärasemal,
tulemuslikumal ja vähem koormaval viisil. Selleks et tagada eelseisvatel aastatel pidevad
ja mõõdetavad jõupingutused, on komisjon püstitanud ambitsioonikad kvantifitseeritud
eesmärgid: vähendada kõigi äriühingute aruandluskoormust vähemalt 25 % ja VKEde
aruandluskoormust vähemalt 35 %. Aruandluskoormus on osa kogu halduskoormusest.
Seega, et muuta meie eesmärk veelgi ambitsioonikamaks, peaksid koormuse 25 % ja 35 %
vähendamise eesmärgid tulevikus käima kogu halduskoormuse kulude kohta, mitte
ainult aruandlusnõuete kohta. Siit tulenebki eesmärk, et komisjoni ametiaja lõpuks peavad
korduvkulud vähenema ligikaudu 37,5 miljardi euro võrra (22). Spetsiaalselt VKEdele
suunatud meetmetega püütakse saavutada 35 % eesmärk.
Töö algab järgmisel kuul, mil esitatakse lihtsustamise koondpakettide sarja esimene
pakett. Esimene koondpakett hõlmab muu hulgas ulatuslikku lihtsustamist kestliku
rahanduse aruandluse, kestlikkusalase hoolsuskohustuse ja taksonoomia valdkonnas.
Lähtudes kestliku rahanduse raamistiku eesmärgist tuua investeeringuid puhtale energiale
ülemineku valdkonda, tagab komisjon nõuete ja investorite vajaduste parema kooskõla,
proportsionaalsed tähtajad, finantsnäitajad, mis ei peluta investeerimast väiksematesse
üleminekujärgus olevatesse äriühingutesse, ning kohustused, mis on proportsionaalsed
äriühingu tegevuse ulatusega. Eelkõige püütakse paketis lahendada aruandekoormuse
edasikandumise probleemi, et vältida olukorda, kus tarneahelas tegutsevatelt väiksematelt
ettevõtetelt küsitaks tegelikkuses liiga palju aruandeid, ilma et see oleks olnud seadusandja
soov.
Et õiguslikud nõuded oleksid proportsionaalsed ettevõtte suurusega, tehakse varsti
ettepanek väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate uue määratluse kohta.
Sellise uue kategooria loomine ettevõtetele, mis on suuremad kui VKEd, kuid väiksemad
kui suurettevõtted, laseb tuhandetel ELi ettevõtetel kasutada samalaadset spetsiaalset
nende jaoks kohandatud regulatiivset lihtsustust, nagu kehtib VKEdele. Samuti valmistab
komisjon ette süsiniku piirimeetme lihtsustust väiksemate turuosaliste jaoks.
Selle aasta vältel ja kogu ametiaja jooksul kavatseb komisjon jätkata lihtsustamismeetmete
esitamist, tuginedes sidusrühmadega peetavale dialoogile. REACH-määruse
läbivaatamise käigus käsitletakse nii olemasolevat õigustikku kui ka uusi
kemikaalialaseid algatusi; sellega saavutatakse tegelik lihtsustamine praktikas ja tagatakse
oluliste ohtude asjus kiirem otsustusprotsess ning kestlikkus, konkurentsivõime, turvalisus
ja ohutus. Pärast seda, kui ELi ravimiraamistik on kava kohaselt läbi vaadatud, et
kiirendada loaandmist ja lihtsustada regulatiivseid protsesse, valmistab komisjon ette
lühiajalised rakendusmeetmed, mis võimaldavad vähendada koormust ja teha lihtsustusi
meditsiiniseadmete valdkonnas. Lisaks esitatakse sel aastal suur lihtsustamispakett
eesmärgiga vähendada koormust põllumajandusettevõtetes ja pakkuda
põllumajandustootjatele leevendust.
Mõjuhinnangutes võetakse kasutusele uus VKEde ja konkurentsivõime kontroll, millest
saab uute algatuste jaoks tugevam filter, mille abil hinnatakse ka eeldatavat mõju kulude
(22) Kasutades ELi ja riikide tasandil kättesaadavaid andmeid ning võttes arvesse Stoiberi kõrgetasemelise
töörühma esitatud hinnangut halduskoormuse kohta, on EUROSTAT esitanud ligikaudse hinnangu, et
korduvate (iga-aastaste) halduskulude lähtetase ELis on kuni 150 miljardit eurot.
20
erinevusele võrreldes rahvusvaheliste konkurentidega. Vajaduse korral pööratakse
suuremat tähelepanu kavandatud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kulude
hindamisele.
Aruandluskoormuse vähendamiseks käib lihtsustamine käsikäes digitaliseerimisega.
ELi õigusaktide rakendamisel tuleb ettevõtetele ja ametiasutustele paremini abiks olla:
suurendada pakutavat tuge ja suutlikkust ning pakkuda tehnilist abi. Tuleb hõlbustada
digivahendite ja tehisaru kasutamist valitsuse tasandil lihtsustamise abivahendina ning
tagada täielik piiriülene koostalitlusvõime avaliku sektori asutuste pakutavate lahenduste
vahel, nagu e-arved, e-allkirjad, e-pakkumused ja digitaalne tootepass. Võimaluse korral
tuleb aruandlus üle viia standardiseeritud andmetel põhinevatele digitaalsetele
vormingutele. Tuginedes ELi e-IDASe raamistikule, saab Euroopa ettevõtluskukrust
ELis lihtsa ja digitaalse äritegevuse nurgakivi, mis loob ettevõtjatele sujuva keskkonna
kõigi haldusasutustega suhtlemiseks.
Et tagada kogu ühtsel turul võrdsed tingimused ning võidelda killustatuse ja
ülereguleerimise vastu, ajab komisjon jõuliselt täieliku ühtlustamise ja täitmise
tagamise joont. Lisaks tööle, mida tehakse isikuandmete kaitse üldmääruse alusel toimuva
andmete säilitamise lihtsustamiseks, jätkab komisjon tööd ka selleks, et kõnealust määrust
rakendataks ja selle täitmist tagataks ühtlustatumalt.
Et vältida olukorda, kus iga õigusnorm tekitab juurde uusi õigusnorme, peavad kõik
ELi institutsioonid tegema koostööd. Pühendumus paremale õigusloomele peab olema
kõikide institutsioonide pärisosa kogu õigusloomeprotsessi vältel ja järgida tuleb
subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Koostöös Euroopa Parlamendi ja
nõukoguga vaadatakse läbi institutsioonidevaheline kokkulepe, tagamaks, et
õigusloomeprotsessi algusest lõpuni jääks fookusesse lihtsustamiskohustus ja
rakendamine.
2.2. Euroopa ühtse turu maksimaalne ärakasutamine
Maailmas, kus valitsevad hiiud, on ühtne turg maailmajao mõõtmes tegutsemiseks
määrava tähtsusega. Juba 30 aastat on ühtne turg olnud Euroopas järeleproovitud
konkurentsimootor (23). Täna on see koduturuks 23 miljonile ettevõttele, kes pakuvad
kaupu ja teenuseid peaaegu 450 miljonile eurooplasele. See pakub ettevõtetele selliseid
hüvesid nagu vaba liikumine ja prognoositavad äritingimused, mille aluseks on õigusriigi
põhimõtte järgimise tagatised. Tarbijatele aga saab osaks lai valik ja kõrgetasemeline
kaitse. Ühtne turg ei ole aga veel kaugeltki valmis. Ehkki tõkkeid, mis ei lase kaupadel,
teenustel, kapitalil ja inimestel vabalt liikuda, on korduvalt püütud kõrvaldada, on mõned
sellised tõkked visad kaduma ning pidevalt ilmub uusi takistusi ja killustumisallikaid.
2025. aasta ühtse turu ja konkurentsivõime aruandest nähtub, mida tegevusetus
meile maksma läheb: viimastel aastatel on turgude integreerumine kaotanud oma
hoo. 2023. aastal vähenes liikmesriikidevahelise kaubanduse osakaal ELi SKPst nii
kaupade (23,8 %) kui ka teenuste osas (7,6 %) (24). Ühtsel turul on piiriülese
teenuskaubanduse maht väiksem kui üks kolmandik kaupadega toimuvast kaubandusest ja
erinevalt kaubavahetusest ei ületa see oma mahult teenuskaubandust kolmandate riikidega.
Letta aruandes on kaardistatud püsivad tõkked ja toodud esile eelised, mida pakuks
(23) Mario Monti, „A new strategy for the single market at the service of Europe's economy and society“,
aruanne Euroopa Komisjoni presidendile, 9. mai 2010.
(24) Euroopa Komisjon (2025), ühtse turu ja konkurentsivõime aruanne.
21
elektroonilise side, energiasüsteemide ja finantsturgude kiirem lõimimine ning ühtse
kaitseturu loomine.
Allesjäänud tõkete kõrvaldamine ja ühtse turu laiendamine aitab suurendada
konkurentsivõimet kõigis selle mõõtmetes, võimaldades luua suuremaid turge, alandada
energiahindu ja parandada juurdepääsu (25). Ühtse turu toimimist aitab kõigis
tööstusharudes parandada horisontaalne ühtse turu strateegia, millega moderniseeritakse
juhtimisraamistik, kõrvaldatakse ELi-sisesed tõkked ja hoitakse ära uute tõkete teke,
soodustatakse koostööd liikmesriikidega ja pannakse ette uus rakendamise käsitusviis.
Tugevam ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühm tagab õigusnormide ülevõtmise
nii, et ei tekitataks tarbetut koormust, ning ELi õigusaktide üldise rakendamise ja täitmise
tagamise. Ühtse turu süvendamise ja lihtsustamise huvides võetakse täiendavaid
ühtlustamismeetmeid, et vähendada allesjäänud õiguslikku killustatust. Kandidaatriikide
varajane ja järkjärguline lõimimine ühtse turu osadesse võimaldab ettevõtetel lõimuda
Euroopa väärtusahelatesse, mis hõlbustab lähenemisprotsessi ning suurendab
investeeringuid, kaubandust ja konkurentsivõimet.
Ajakohastatud ühtekuuluvuspoliitika on äärmiselt oluline majanduskasvu tugevdamiseks,
ebavõrdsuse vähendamiseks ja konkurentsivõime edendamiseks ühtsel turul ning samal
ajal piirkondade ja kogukondade toetamiseks nende pikaajalises arengus ja õiglases
üleminekus.
Lisaks kasutab komisjon võimalust, et muuta standardite kehtestamise protsesse
kiiremaks ja kättesaadavamaks, eelkõige VKEde ja idufirmade jaoks. Praegune Euroopa
standardimissüsteem ei reageeri kujunemisjärgus tehnoloogiate kiirematele
innovatsioonitsüklitele. Süstemaatiline osalemine üleilmsetes standardimisprotsessides on
väga tähtis selleks, et saavutada tulemusi, mis oleksid kooskõlas ELi huvidega, aidata
tööstusel säilitada konkurentsipositsiooni olulisematel tehnoloogiaturgudel, nagu 5G- ja
6G-side, tehisaru, taastuvenergiatehnoloogia, elektrisõidukite laadimistaristu,
juurdepääsetavus ja esemevõrk. Tuleb otsida alternatiivseid võimalusi, et anda
ettevõtjatele õiguskindlus ELi reeglite järgimise asjus olukordades, kus harmoneeritud
standardeid ei ole olemas, need pole kättesaadavad või kui on kiireloomuline vajadus.
2.3. Konkurentsivõime rahastamine ning hoiuste ja investeeringute liit
Et täita juba kokku lepitud eesmärke, seisab EL silmitsi hiiglasliku
rahastamisvajadusega. Innovatsioon, üleminek puhtale energiale ning digitehnoloogia ja
tehnoloogia levik eri majandussektorites toovad kaasa väga suured kapitalikulud,
sealhulgas kulud selleks, et ühiseid hüvesid, nagu taristut, vajaliku mastaapsusega üle kogu
Euroopa laiendada. Liikmesriigid on võtnud kohustuse saavutada kvantifitseeritud
eesmärgid taastuvenergia alal, suurendada teadus- ja arendustegevuse kulutusi 3 %-ni
SKPst, tõsta kaitsekulutused vähemalt 2 %-ni SKPst (NATO liikmete puhul) ning
ajakohastada ELi digitaristut. Draghi aruandes hinnatakse, et 2030. aastaks on Euroopa
lisainvesteeringute vajadus kokku 750–800 miljardit eurot aastas, mis tähendab, et ELi
investeeringute suhe SKPsse peab suurenema ligikaudu 5 protsendipunkti võrra ELi SKPst
aastas ja jõudma tasemele, mida viimati nähti 1960ndatel ja 1970ndatel. Et hoogustada
(25) IMFi hinnangul võib allesjäänud tõkkeid, mis piiravad ELi-sisest kaubandust, väärtuseliselt võrrelda
ligikaudu 45 % maksuga töötlevas tööstuses ja 110 % maksuga teenindussektoris. „Hinnanguliste
sektoripõhiste tõkete vähendamine ELi-siseses kaubanduses tasemeni, mis on võrreldav USA osariikide
vahel valitsevaga, võiks suurendada tootlikkust potentsiaalselt 6,7 %.“ IMF, „Europe’s Declining
Productivity Growth: Diagnoses and Remedies - Regional Economic Outlook“, november 2024.
22
tootlikkuse kasvu ning saavutada ELi eesmärgid innovatsiooni, kliimaneutraalsuse ja
kaitse alal, on piisavate avaliku ja erasektori investeeringute tagamine otsustav.
Niisugused mastaapsed jõupingutused nõuavad, et EL ja selle liikmesriigid õpiksid palju
paremini kaasama erainvesteeringuid, sealhulgas institutsionaalsete investorite omi, ning
kasutama avaliku sektori vahendeid eesmärgikesksemalt ja täpsemini suunatult. Kuigi
paljud ettevõtted vajavad edu saavutamiseks riskikapitali ja omakapitaliinvesteeringuid,
loodab EL liigselt pangalaenude kaudu rahastamisele (26).
ELi kodumajapidamiste säästude määr oli 2022. aastal 65 % suurem kui USAs (27).
Ometigi ei suuna ELi finantssektor neid tõhusalt tootlikesse investeeringutesse ega eralda
piisavalt kapitali ELi majanduse innovatsiooniks. Selle tulemusena ei saa kodanikud oma
säästudelt piisavalt tulu ja igal aastal investeerivad eurooplased 300 miljardit eurot sääste
ELi-välistele turgudele.
EL peab lõimima oma kapitaliturud, et need oleksid sügavamad ja likviidsemad – see
on vajalik samm erasektori vahendite mobiliseerimiseks ja nende suunamiseks
tulevikku orienteeritud kasvusektoritesse. Samuti on vaja erainvestorites õhutada
suuremat riskivalmidust, kasutades tugipunktina avaliku sektori raha.
Pikaajalistest kõhklustest on vaja üle saada: 2025. aastal esitab komisjon hoiuste ja
investeeringute liidu strateegia, millele järgneb rida konkreetseid ettepanekuid, mis
võimaldavad ELi kodanikel jõukust luua ja kaasata kapitali Euroopa projektidesse. Selleks
on vaja edendada ELi tasandil odavaid säästu- ja investeerimistooteid ja samal ajal
julgustada jaeinvestoreid neid kasutama. Samuti uurib komisjon võimalusi, mida pakuvad
era- ja tööandjapensionid, et aidata ELi kodanikel kavandada pensionile jäämist ja suunata
oma säästud majandusse. Samal ajal astub komisjon samme, et kõrvaldada tõkked
finantsturutaristu turupõhise konsolideerimise teelt.
Peale selle esitab komisjon meetmed ELi väärtpaberistamisturu edendamiseks, et luua
pankadele täiendavat rahastamissuutlikkust (mis peaks soodustama eelkõige laenude
andmist ettevõtetele ja VKEdele), ning meetmed, mis võimaldavad palju ühtsemat
järelevalvet; ta jätkab kogu ELis reforme ja ühtlustamistööd maksejõuetusraamistike alal,
sest need on endiselt väga killustunud, sealhulgas käsitleb ta nõuete rahuldamise järke ja
maksejõuetuse käivitajaid ning finantstagatiste ja arveldamise reegleid; samuti kõrvaldab
ta maksutõkked piiriülestelt investeeringutelt.
Parem majanduslik koordineerimine
Lisaks avaliku sektori otseinvesteeringutele on avaliku sektori toetust vaja ka selleks,
et vähendada riske ja kaasata vajalikus mahus erainvesteeringuid. Arvestades
liikmesriikide eelarvete suurust (ligikaudu 50 % ELi SKPst), sõltub ELi suutlikkus
rahastada strateegilisi avaliku sektori investeeringuid, sealhulgas Euroopa avalikke
hüvesid, sellest, kuidas riiklikku makromajandus- ja eelarvepoliitikat selle eesmärgi
huvides prioriseeritakse ja koordineeritakse.
ELi läbivaadatud majandusjuhtimisraamistik toetab seda eesmärki, tugevdades
kestliku eelarvepoliitika ja majanduskasvu soodustava poliitika integreerimist
järkjärgulisemate kohandamiskavade abil, mis võimaldavad eelmise õigusraamistikuga
(26) ELi ettevõtted sõltuvad palju vähem turupõhistest rahastamisallikatest: vähem kui 30 % nende
rahastusest tuleb kaubeldavast omakapitalist ja laenudest, samas kui USA ettevõtete puhul on see
näitaja ligi 70 %. Vt IMF, 2023, „IMF Background Note on CMU for Eurogroup“, 15. juuni 2023.
(27) 2024. aasta sügisene majandusprognoos: järkjärguline taastumine keerukas keskkonnas, november
2024.
23
võrreldes rohkem eelarvepoliitilist manööverdamisruumi prioriteetseteks reformideks ja
investeeringuteks (28). Esimese hindamise käigus, mis toimus uue raamistiku alusel,
pikendati viies liikmesriigis kohanemisperiood neljalt aastalt seitsmele, tuginedes reale
reformi- ja investeerimiskohustustele. Edaspidi peaks võla jätkusuutlikkuse tugevdamine
eelarve järkjärgulise konsolideerimise kaudu käima üha enam käsikäes avaliku sektori
investeeringute ning suurema riikliku isevastutuse ja parema täitmise tagamisega.
Uue fookusega ELi eelarve
Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi (STEP) määrusega on EL hakanud suunama
vahendeid 11 erinevast rahastamisprogrammist ümber tööstusprojektidele kolme elutähtsa
tehnoloogia alal: digitehnoloogiad ja süvatehnoloogia innovatsioon, puhas ja ressursitõhus
tehnoloogia ning biotehnoloogia. Tänu ühtsele STEPi portaalile on projektiarendajate,
korraldusasutuste ja investorite juurdepääs ELi rahastusele lihtsam ja hõlpsam. Senine
kogemus STEPiga näitab lisaväärtust, mida annab ELi eelarvetoetuse fookustamine ühiste
selgete konkurentsivõime prioriteetide järgi.
Järgmine mitmeaastane finantsraamistik annab võimaluse minna kaugemale ning
mõelda uuesti läbi ELi eelarve struktuur ja eraldised, millega toetada
konkurentsivõime prioriteete. ELi eelarvekulutused on praegu killustatud liiga paljude
programmide vahel; sageli on nende koordineeritud strateegiline kursihoidmine piiratud ja
toetusesaajate jaoks on need väga keerukad. ELi konkurentsivõimele keskendumine nõuab
rida ühiselt kokku lepitud rahastamisprioriteete ELi avalike hüvede vormis ja mitut riiki
hõlmavaid investeerimisprojekte, mis määratakse kindlaks tugevdatud poliitilise
juhtmehhanismi kaudu (vt punkt 2.5). Järgmises mitmeaastases finantsraamistikus peaks
uus Euroopa konkurentsivõime fond täitma neid vajadusi integreeritumalt. Fond loob
investeerimissuutlikkuse, millega toetatakse strateegilist tehnoloogiat ja tootmist
(tehisarust kosmoseni, puhtast tehnoloogiast biotehnoloogiani jne), mis on Euroopa
konkurentsivõime, sealhulgas teadusuuringute ja innovatsiooni ning üleeuroopalist huvi
pakkuvate tähtsate projektide jaoks määrava tähtsusega. See aitab võimendada
erainvesteeringuid ja vähendada nendega seotud riske.
Avaliku sektori poolsest rahastusest ei piisa: samas mastaabis tuleb kasutada ka
erakapitali. Täielikult tuleb ära kasutada EIP grupi pakutavad võimalused, et
kaasata erainvesteeringuid ja ületada Euroopa investeerimispuudujääk kõigis
prioriteetsetes valdkondades alates süsinikuheite vähendamisest kuni kaitseni. Avaliku
sektori investeeringuid võib aidata võimendada ka Euroopa tugipankade võrgustik, samuti
muud rahvusvahelised finantsasutused. Finantsinstrumentide ja eelarveliste tagatiste
riskide vähendamine on osutunud võimsaks vahendiks, mille keskmine kordistusefekt on
seni olnud üle 15. Tuginedes InvestEU edukale rakendamisele – selle raames on juba
kaasatud 218 miljardit eurot investeeringuid (29), millest 65 % pärineb eraallikatest –
tehakse ettepanek kasutada laiemalt ELi rahastatavate kavade riskivähendust, et toetada
olulisemates majandussektorites suurema riskiga ja rohkem kasvule suunatud
investeeringuid. Samuti tuleks kaasata rohkem EIP grupi omavahendeid. Koos ELi
vahenditega peaks see võimaldama suurendada tagatiste, laenude,
segarahastamisvahendite ja muud liiki finantsinstrumentide (sealhulgas omakapitali)
kasutamist ELi eelarvest toetatavates poliitiliselt prioriteetsetes valdkondades. See
tähendab ühtlasi, et tuleb laiendada olemasolevate rahastamisprogrammide ulatust,
alustades programmist „InvestEU“, ja muuta EIP grupi ja teiste partnerite volitused
(28) EKP blogi, „Mind the gap: Europe’s strategic investment needs and how to support them“, 2024.
(29) InvestEU pakub laiapõhjalist investeerimistoetust nelja haru kaudu: kestlik taristu; teadus, innovatsioon
ja digitaliseerimine; VKEd; sotsiaalvaldkonna investeeringud ja oskused.
24
laiemaks, lihtsamaks, kiiremaks ja paindlikumaks. Selliste vahendite avatud ülesehitus
annab võimaluse tihedamaks koostööks ja koostoimeks riiklike tugipankadega ja nende
vahel.
2.4. Oskuste ja kvaliteetsete töökohtade edendamine ja samal ajal sotsiaalse õigluse
tagamine
Euroopa konkurentsivõime alus on inimesed. EL on koduks nii mõnelegi maailma
parimale teadlasele ning siin toimub vilgas loome- ja kultuurielu. Siin on suur hulk
kvalifitseeritud töötajaid, tugevad haridus- ja koolitussüsteemid, kaasavad tööturud,
diskrimineerimisvastased seadused ja tugev heaoluriik. Ent Euroopa tööturul on toimumas
kardinaalsed muutused. Kuigi 2023. aastal suurenes tööhõive ELis 216,5 miljoni
inimeseni, mille tulemusena saavutas tööhõive määr uue rekordi – 75,3 % – ja töötuse määr
oli enneolematult madal (6,1 %), ei ole oskuste nappus ja tööjõupuudus kuhugi kadunud.
Näiteks on ELis peaaegu neli viiest väikesest ja keskmise suurusega ettevõttest vastanud,
et neil on olnud raskusi õigete oskustega töötajate leidmisel (30).
Konkurentsivõimelise Euroopa kujundamisel on keskse tähtsusega tulemuslik
sotsiaalpoliitika, mis rajaneb Euroopa sotsiaalõiguste sambal. Konkurentsivõimelisem
ja suure tootlikkusega majandus tagab, et meie sotsiaalne mudel on pikas perspektiivis
rahaliselt jätkusuutlik ja et kodanikud näevad selgeid teid, kuidas majanduslikku edu
saavutada. Konkurentsivõime paranemisse peab oma panuse saama anda iga eurooplane ja
igal eurooplasel peab olema võimalik selle hüvedest osa saada.
Et tagada oskuste ja tööturu nõudmiste omavaheline kokkusobivus, esitab komisjon
algatuse oskuste liidu loomise kohta, milles keskendutakse investeeringutele,
täiskasvanuõppele ja elukestvale õppele, tulevikukindlate oskuste loomisele, oskuste
säilitamisele, õiglasele liikuvusele, kvalifitseeritud rändajate ligimeelitamisele
kolmandatest riikidest ja nende lõimimisele ning mitmesuguse väljaõppe tunnustamisele,
mis võimaldaks inimestel töötada kõikjal liidus. Et võimaldada üleminekut ühelt töö- või
ametikohalt teisele, on esmavajalik Euroopa olemasoleva tööjõu täiend- ja ümberõpe.
Oskuste liidu alla kuulub teadus-, tehnoloogia-, inseneeria- ja matemaatikahariduse
strateegiline kava, kooliharidusele keskenduv põhioskuste tegevuskava ja Euroopa
kutsehariduse ja -õppe strateegia ning sellega tugevdatakse Euroopa ülikoolide liite.
Ühtlasi nõuab oskuste ja ametialade vastavus tööturu vajadustele tugevat dialoogi
sotsiaalpartneritega, hõlpsamat oskuste tunnustamist ja valideerimist ning
tõendusmaterjali kogumist praeguste ja tulevaste oskuste ja tööturu suundumuste kohta.
Selle valdkonna töö hulka kuulub oskuste ülekantavuse algatus, mille eesmärk on muuta
omandatud oskuste tunnustamine liikuvuse korral lihtsamaks. Lisaks sellele peab Euroopa
olema ligipääsetavam ja atraktiivsem sihtkoht kolmandate riikide kvalifitseeritud
kutsetöötajatele, kelle pärast me konkureerime muu maailmaga. Selles võime tugineda
olemasolevatele talendipartnerlustele partnerriikidega ja tulevasele ELi talendireservile.
Kuna Euroopa seisab silmitsi tööealise elanikkonna vähenemisega, on vaja
suurendada ka tööturul osalemist (31). On palju tegureid, mis piiravad naiste, noorte ja
majanduslikult aktiivseks jääda soovivate eakamate kodanike juurdepääsu tööturule.
Tööturule on raske pääseda ka madala kvalifikatsiooniga või puuetega inimestel ja muudel
(30) Eurobaromeeter, „Euroopa oskusteaasta (2023): oskuste nappus, töölevärbamise ja töötajate hoidmise
strateegiad väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes“.
(31) Vt Euroopa Komisjon, „Demograafilised muutused Euroopas: poliitikavahendid“
(COM(2023) 577 final).
25
alaesindatud rühmadel. Suurem osalemine tööturul ja suurem tootlikkus sõltub suuresti
õiglastest töötingimustest, inimväärsest palgast, töö- ja eraelu tasakaalust ning taskukohase
ja kvaliteetse lastehoiu ja pikaajalise hoolduse kättesaadavusest. Et võtta ette need ja muud
tööturul osalemist mõjutavad asjaolud, kavatseb komisjon koostöös sotsiaalpartneritega
esitada kvaliteetsete töökohtade tegevuskava. Peale selle esitab komisjon taskukohaste
eluasemete kava.
Töömaailm on muutustes ja sedamööda, kuidas arenevad välja uued kiirekasvulised
majandussektorid, vajavad töötajad paindlikke kohanemisteid, et säilitada oma
töökoht või leida uus, ja samas olla ülemineku käigus turvavõrguga kaitstud. Euroopa
poolaasta üks raskuskese on julgustada liikmesriike sotsiaalkaitsesüsteeme
moderniseerima, et tagada kõigile töötajatele juurdepääs piisavale, tõhusale ja
tulemuslikule kaitsele. Pensionireformid peaksid käima käsikäes algatustega, millega
edendatakse pikemat tööelu, toetatakse aktiivsena ja tervena vananemist ning luuakse
kaasavamad tööturud.
2.5. Jõudude ühendamine maksimaalse mõju saavutamiseks: konkurentsivõime
koordineerimise töövahend
Kui liikmesriikide ja ELi poliitikat ei suudeta tõhusamalt koordineerida, ei saavuta
EL oma eesmärke. Euroopa ei suuda saavutada kõike, mida ühise tegutsemisega võiks
saavutada, sest tema tööstus- ja teaduspoliitika on killustunud ELi ja liikmesriikide vahel
ning paljude omavahel kooskõlastamata eesmärkide vahel. Ühtsel turul rakendab iga
liikmesriik oma tööstus- ja toetuspoliitikat, et suurendada oma riigi konkurentsivõimet,
samas kui teistes liikmesriikides toimuvale pööratakse vähe tähelepanu või tegutsetakse
suisa teiste kahjuks. See vähendab nende poliitikate ja ressursside tulemuslikkust ja piirab
üleliidulisest perspektiivist saadavat kasu (32).
Komisjon teeb ettepaneku uue konkurentsivõime koordineerimise töövahendi kohta,
et töötada koos liikmesriikidega ühiste konkurentsivõime prioriteetide kallal, mis
puudutavad väljavalitud olulisemaid valdkondi ja strateegiliseks või üleeuroopalist huvi
pakkuvaks tunnistatud projekte. Euroopa poolaastas ja taasterahastus
„NextGenerationEU“ on võetud kasutusele edukas loogika: ühendada reformid
investeeringutega, et rakendada ELi prioriteete riiklikul tasandil. Seda lähenemisviisi
tuleks täiendada koordineeritud piiriülese ja üleliidulise tegevusega.
Konkurentsivõime koordineerimise töövahendi eesmärk on viia tööstus- ja
teaduspoliitika ning investeeringud ELi ja liikmesriikide tasandil omavahel
kooskõlla. See aitab ellu viia olulisi uusi algatusi ja/või piiriüleseid projekte, mis annavad
Euroopa lisaväärtust struktuurse majanduspöörde, tootlikkuse, pikaajalise majanduskasvu
ja kvaliteetsete töökohtade näol ning toovad kasu ühtsele turule. Tihedas koostöös
liikmesriikide ja teiste olulisemate sidusrühmadega selgitatakse välja meetmed, mis on
konkreetses sektoris seotud ühiste konkurentsivõime prioriteetidega, vajalikud reformid ja
investeeringud ning konkreetsed projektid, mis nõuavad piiriülest koordineerimist.
Koordineerimisvahend toimib koos ladusamaks muudetud Euroopa poolaastaga ning
tähelepanu keskmes on riikliku tasandi reformid ja investeeringud, mille fookuses on
konkurentsivõime. Mõlemad moodustavad osa sidusast ja lihtsast juhtmehhanismist, mille
(32) IMFi töödokument 24/249 „Industrial Policy in Europe: A Single Market Perspective“, koostanud
Andrew Hodge, Roberto Piazza, Fuad Hasanov, Xun Li, Maryam Vaziri, Atticus Weller, Yu Ching
Wong, detsember 2024.
26
alusel tehakse ELi ja liikmesriikide tasandil investeerimis- ja reformiotsuseid. See uus
juhtmehhanism seob ELi prioriteedid ELi eelarvega, sest selleks, et investeeringute liit
saaks sündida, on vaja viia liidu ning avaliku ja erasektori kulutused kooskõlla ELi
konkurentsivõime prioriteetidega.
Algfaasis teeb komisjon ettepaneku koordineerida katseprojektina ELi ja liikmesriikide
poliitikat mõnes valitud valdkonnas, mis pakub ELi konkurentsivõimele selget
lisaväärtust. Nendeks valdkondadeks võiks olla energia- ja transporditaristu (nt
elektrivõrgud ja salvestusvõimsus ning kestlikud kütused ja laadimine), digitaristu ja
tehisintellekti vertikaalsed kasutusmallid, biotehnoloogia, aga ka muud olulisemad
tootmisvõimsused (nt esmatähtsate ravimite tootmiseks).
Arvestades investeerimisvajaduste suurust, peab selliste katseprojektide rakendamiseks
antav riiklik rahastus võimendama maksimaalselt erakapitali. Tihedas koostöös
liikmesriikidega jälgib komisjon tulemusliku ühtlustamise poole tehtavaid edusamme.
Nende kogemuste põhjal töötab komisjon koos liikmesriikidega investeeringute jaoks välja
juhtmehhanismi. Komisjon kavatseb teha koostööd metoodika väljatöötamiseks, et
selgitada välja ja määrata kindlaks muud strateegilised taristuvõrgud, sektorid või
tegevused, mis sobivad investeerimiseks ja poliitika koordineerimiseks konkurentsivõime
koordineerimise töövahendi raames, võttes arvesse nende innovatsiooni, süsinikuheite
vähendamise ja majandusjulgeoleku potentsiaali (33).
Praeguse mitmeaastase finantsraamistiku alusel võiksid kooskõlastatud
investeeringute rakendamise rahalised stiimulid tugineda edukatele kogemustele
STEPiga, mille raames on juba üle 6 miljardi euro suunatud ümber liikmesriikide ja
piirkondade ühtekuuluvuspoliitika fondidest, et toetada strateegilisi eesmärke, ning 8,7
miljardit eurot on suunatud ümber viie programmi vahel, mida haldab otse komisjon.
Lisaks ühtekuuluvuspoliitika fondide täiendavale ümberplaneerimisele võiksid rahalised
stiimulid tegevuskavade rakendamiseks tulla InvestEU tugevdatud tagatiste põhjal ka EIP
grupilt, riiklikelt tugipankadelt ja muudelt rakenduspartneritelt. See tähendaks
liikmesriikidele taasterahastus „NextGenerationEU“ ette nähtud vahendite
ümberplaneerimist nende riiklikesse InvestEU osadesse ja sihitud muudatusi InvestEU
reeglites, et suurendada selle riskivõtmisvõimet.
Järgmises mitmeaastases finantsraamistikus toetab konkurentsivõime
koordineerimise töövahendi rakendamist uus konkurentsivõime fond. Fond on
mõeldud lahendama probleemi, et meie kulutused on jaotatud liiga paljude omavahel
kattuvate programmide vahel, millest mitmed rahastavad samu asju, kuid nende nõuded on
erinevad ja see muudab rahastuse kombineerimise keeruliseks. Terviklik ülesehitus
võimaldab fondil toetada Euroopa projekte kogu investeerimisteekonna vältel alates
teadusuuringutest läbi laiendamise kuni tööstusliku kasutuselevõtu ja tootmiseni. Fond
suudab paindlikult kaasata kogu meie finantsinstrumentide valiku: toetused, laenud,
omakapitali ja hanked. Et tagada sidusus ja võimalikult suur mõjusus, võiks rahastusega,
(33) Draghi aruanne (lk 41) pakub kasulikku lähtepunkti, mis on küll paratamatult visandlik ja mitte
ammendav: selles on eristatud nelja üldjoonelisemat juhtumit, kus vastavad poliitika töövahendid
oleksid erinevad: i) tööstusharud, kus Euroopa on liiga suures kuluhalvemuses, et olla konkurendina
tõsiselt võetav, ja kus mitmekesistamine on sõltuvuse piiramise võti; ii) tööstusharud, kus ELi huvi
keskmes ei ole mitte tehnoloogia päritolu, vaid see, et tootmine (ja sellega seotud tööhõive) asuks
Euroopas; iii) tööstusharud, kus Euroopa ettevõtted peavad säilitama asjakohast oskusteavet ja
tootmisvõimsust, mis võimaldaks geopoliitiliste pingete korral tootmist suurendada, ning
iv) tööstusharud, mis on alles lapsekingades ja kus ELil on innovatiivsuse eelis ning kus tulevikus on
suur kasvupotentsiaal.
27
mis on seotud tulevaste riiklike kavadega, kus omavahel on ühendatud olulisemad
reformid ja investeeringud, pakkuda rahalisi stiimuleid ja toetust koordineerimisvahendi
kaudu kindlaks määratud meetmetele.
Juhtalgatuste tugisüsteemid
Koondõigusakt, mis käsitleb lihtsustamist ja väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga
ettevõtjate määratlust [26.2.2025]
• Euroopa ettevõtluskukkur [2025]
• Ühtse turu strateegia [2025 II kv]
• Standardimismääruse läbivaatamine [2026]
• Hoiuste ja investeeringute liit [2025 I kv]
• Järgmine mitmeaastane finantsraamistik, sealhulgas konkurentsivõime fond ja
konkurentsivõime koordineerimise töövahend [2025]
• Oskuste liit [2025 I kv]
• Kvaliteetsete töökohtade tegevuskava [2025 IV kv]
• Oskuste ülekantavuse algatus [2026]
3. Kokkuvõte
Euroopa konkurentsivõime uuendamine peab olema eelseisvate aastate juhtmõtteks.
Euroopal on olemas kõik vajalik, et olla homses maailmamajanduses
konkurentsivõimeline, aga selleks on vaja ruttu käiku vahetada. Euroopa peab kasutama
oma tugevaid külgi ja leidma kiirelt oma tee, kuidas tootlikkust innovatsioonipõhiselt
kasvatada, et liikuda kliimaneutraalse tuleviku poole. Konkurentsivõime kompass juhib
meid sellise ELi poole, kus novaatorid saavad tooteid kiiresti turule tuua ja kus tänu
integreeritud ja tõhusale üleliidulisele erakapitaliturule on ettevõtetel lihtne juurdepääs
rahastusele. See juhib meid ELi poole, kus idufirma võib äritegevust – olgu siis tegemist
kaupade või teenustega – alustada ja laiendada ükskõik millises ühtse turu osas. Kus
maailma süvatehnoloogiasektori tipptegijate hulgas on omajagu Euroopa firmasid ning kus
tootmissektorid ja põllumajandustootjad ühendavad konkurentsivõime edukalt
üleminekuga vähese süsinikuheitega kestlikule tootmisele. Kus töötajad saavad
kvaliteetsetel töökohtadel õide puhkeda ja võivad loota kindlatele sotsiaalkaitse- ja
turvavõrkudele. Kus tänu ühele maailma suurimale ülemandrilisele turule ja võrgutaristule
on kõigil tarbijatel vajaduse korral igal ajal ja igal pool juurdepääs taskukohasele puhtale
energiale ja puhastele toodetele. Kus EL ja liikmesriigid kasutavad oma kollektiivset kaalu,
et tegutseda üheskoos ja vähendada liigset sõltuvust.
Kompassis pakutakse välja uus konkurentsivõime käsitusviis, milles on ühise visiooni
põhjal omavahel ühendatud tööstuspoliitika, investeeringud ja reformid. Kõik
komponendid tugevdavad üksteist. Reformid ühtse turu süvendamiseks on vajalikud
selleks, et tööstuspoliitika ja investeeringud saavutaksid oma täieliku mõju, laiendaksid
28
turgu, hõlbustaksid ettevõtete laienemist ning säilitaksid ettevõtete ja töötajate hüvanguks
eluterve konkurentsisurve. Seda käsitusviisi toetavad ulatuslik lihtsustamine ja uus
juhtimisraamistik, mis võimaldab koordineerida tegevust nii ELi kui ka liikmesriikide
tasandil.
Konkurentsivõime ei ole üksnes ELi tasandi asi. Selle väljakutse peavad vastu võtma
nii ELi institutsioonid, riikide valitsused, piirkondlikud ametiasutused kui ka ettevõtted;
neil tuleb töötada üheskoos selle ühise ürituse nimel ning viia oma pühendumus ja
koostöö täiesti uuele tasemele. Konkurentsivõime koordineerimise töövahend on
strateegiliste prioriteetide saavutamiseks üks olulisemaid vahendeid. Selle tegevuskava
elluviimisel konsulteerib komisjon tihedalt ja korrapäraselt sidusrühmadega, et teha
kindlaks prioriteetsed probleemvaldkonnad ja leida lahendusi äritingimuste
lihtsustamiseks. Selle aluseks on ka edaspidi sotsiaaldialoog.
Kompass raamistab komisjoni tööd kogu selle ametiaja jooksul. Konkurentsivõime ei
suurene üleöö. Mõned kompassi meetmed esitatakse küll kiiresti ja need võivad kiiresti
anda käegakatsutavaid tulemusi. Paljud teised aga annavad tulemusi alles keskpikas
perspektiivis ja vajavad stabiilset kurssi. Konkurentsivõime kompassi edusamme
jälgitakse igal aastal ja nende kohta antakse aru iga-aastases ühtse turu ja konkurentsivõime
aruandes.
Võimaluste aken on ahtake. EL peab tegema valiku, kas tegutseda ühes rütmis tuleviku
nimel, mis toob kestliku jõukuse kõigile, või leppida lahkhelide ja majandusliku
allakäiguga.
Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti, nõukogu, Euroopa Ülemkogu ja sotsiaalpartnereid
kiitma konkurentsivõime kompassi heaks ja aitama aktiivselt kaasa selles sisalduvate
algatuste elluviimisele.
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Tööandjate keskliit edastab arvamuse, mille leiate allkirjastatult lisas.
Lugupidamisega
Ilona Pallon
Büroojuht/Office manager
Eesti Tööandjate Keskliit
Kiriku 6, 10130 Tallinn
+372 5265 489
www.employers.ee | facebook/tooandjad | linkedin/tooandjad | twitter/tooandjad
Eesti Tööandjate Keskliit ühendab endas peamisi majandusharuliite ja paljusid Eesti suurettevõtteid.
Kokku esindab liit otse ja läbi haruliitude rohkem kui 2000 Eesti ettevõtet, mis on omakorda tööandjaks 250 000 töötajale. Liit on apoliitiline mitteriiklik organisatsioon.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 [email protected]/ www.justdigi.ee/ Registrikood 70000898
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda [email protected] Toom-Kooli 17 10130, Tallinn Avalik konsultatsioon EL 28. režiimi kohta Lugupeetud sidusrühmade esindajad Euroopa Komisjon on algatanud avaliku konsultatsiooni „28. režiim – ELi äriühingute suhtes kohaldatav õigusraamistik“, misjärel plaanib avaldada seadusandliku algatuse ettepaneku juba 2026. aasta esimeses kvartalis. Algatus võib potentsiaalselt muuta EL ettevõtluskeskkonna reegleid ning eelkõige iduettevõtjate võimalusi ühisturul tegutsemiseks.
2025. a jaanuaris teatas Euroopa Komisjon 28. režiimist osana terviklikust meetmete paketist, mille abil soovitakse „suurendada Euroopa majanduse konkurentsivõimet, et innovatiivsed ettevõtted saaksid kasu ühtsetest kogu ELis ühtlustatud normidest, sealhulgas äriühingu-, maksejõuetus-, töö- ja maksuõiguse teatavates aspektides“. Komisjon toob välja, et üldeesmärk on „aidata kaasa äriühingute, eelkõige innovatiivsete ettevõtete, idu- ja kasvufirmade kasvule ja konkurentsivõimele ning hõlbustada nende asutamist ja tegutsemist ühtsel turul ning vähendada tõkkeid piiriülestele investeeringutele uue ELi äriühingu õigusraamistiku kaudu. [-] Isegi kui kõik liikmesriigid püüaksid oma ettevõtete õigusraamistikke reformida, jääksid erinevused riiklike kordade vahel püsima. Seepärast on vaja võtta ELi tasandi meetmeid“. Nimetatud eesmärkide täitmiseks ongi Komisjon eelviidatud konsultatsiooni algatanud.
Konsultatsioon annab sidusrühmadele võimaluse jagada oma seisukohti, kuidas parandada EL ettevõtluskeskkonda ja vähendada EL piiriüleste investeeringute tõkkeid. Küsimustik on mahukas, muuhulgas soovib Euroopa Komisjon saada vastuseid nii ühingu asutamise, tegutsemise ja lõpetamisega seotud tõkete ja kulude kohta, uue võimaliku EL ühinguvormi põhinõuete (asutajad, miinimumkapital, töötajate osalus, põhikiri, juhtimine, osaluse omajate õigused) kohta, aga ka barjääride kohta nii maksu-, töö- kui ka maksejõuetuse valdkonnas. Kutsume üles küsimustikule kindlasti vastama, sest see on harukordne võimalus mõjutada kogu EL senise ettevõtluskeskkonna ülevaatamist.
Justiits- ja Digiministeerium asub kujundama Eesti seisukohti kõnesoleva konsultatsiooni raames esitatud küsimustele. Seisukohtade kujundamisel peame oluliseks kõigi asjaomaste sidusgruppide hinnanguid ning ettepanekuid. Palume Teie tagasisidet konsultatsioonis esitatud küsimuste kohta hiljemalt 01.09.2025 aadressil [email protected].
Meie 23.07.2025 nr 7-1/6253
2
Ühtlasi juhime Teie tähelepanu sellele, et avalik konsultatsioon on avatud kuni 30. septembrini 2025 ning kõigil soovijatel on võimalik esitada oma seisukohad ka otse Euroopa Komisjonile. Kui eelistate saata oma hinnangud otse Euroopa Komisjonile, palume siiski võimalusel sellest ka Justiits- ja Digiministeeriumi teavitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heddi Lutterus asekantsler /*Lisaadressaadid: Eesti Advokatuur Audiitorkogu Eesti Juristide Liit Eesti Kohtunikuabide Ühing Eesti Pangaliit Eesti Pank Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Nasdaq Tallinn Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Finantsinspektsioon Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Maksu- ja Tolliamet Notarite Koda Raamatupidamise Toimkond Riigikohus Riigikontroll Tallinna Ringkonnakohus Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut Tartu Maakohtu registriosakond Tartu Ringkonnakohus Tartu Ülikooli õigusteaduskond Teenusmajanduse Koda Õiguskantsleri Kantselei Eesti Äriinglite Assotsiatsioon Eesti Era- ja Riskikapitali assotsiatsioon Tehnopol Garage48 Asutajate Selts Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Võlausaldajate Liit Eesti Pereettevõtjate Liit Startup Estonia Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Pärnu Maakohus Tartu Maakohus Viru Maakohus Registrite ja Infosüsteemide Keskus Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Tartu Teaduspark Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Marget Pae 5303 9969 [email protected]
ET ET
EUROOPA KOMISJON
Brüssel, 29.1.2025
COM(2025) 30 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE,
NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING
REGIOONIDE KOMITEELE
ELi konkurentsivõime kompass
ELi konkurentsivõime kompass
Euroopa majandus on mitmest aspektist tugev, kuid selleks, et taastada
konkurentsivõime ja kindlustada jõukus, tuleb kohe tegutsema hakata. ELil on
olemas kõik vajalik, et olla tuleviku maailmamajanduse esirinnas: andekas ja oskustega
tööjõud, ulatuslik erakapital, tervet maailmajagu kattev ühtne turg, stabiilne ja
prognoositav õiguskeskkond, õigusriik ja ainulaadne sotsiaalne turumajandus. Viimastel
aastatel on Euroopa näidanud üles märkimisväärset suutlikkust reageerida järjestikustele
kriisidele. EL on pidanud vastu pandeemiale ja Venemaa energiašantaaži põhjustatud
energiašokile. Ta on teinud käegakatsutavaid edusamme digi- ja rohepöörde vallas ning
võtnud taastumise toetamiseks ja majanduskasvu suurendamiseks kasutusele uusi
poliitikameetmeid ja rahastamisvahendeid.
EL peab hakkama kiiresti tegelema pikaajaliste tõkete ja struktuursete puudustega,
mis teda tagasi hoiavad. Viimase kahe aastakümne jooksul ei ole Euroopa teiste
suuremate majandustega sammu pidanud, sest tootlikkuse kasvu lõhet ei ole
suudetud ületada. EL on kõrgtehnoloogia vallas USAst maha jäänud, samal ajal kui Hiina
on teinud paljudes sektorites arenguhüppe ning saavutamas teatavates uutes
majanduskasvu valdkondades juhtpositsiooni. Euroopa mahajäämuse algpõhjus on
innovatsiooni puudumine. Ta ei ole suutnud muuta ideid uuteks turustatavateks
tehnoloogiateks ega lõimida neid tehnoloogiaid oma tööstusbaasi. Samal ajal pärsivad
riikidesisesed piirangud Euroopa ettevõtete konkurentsisuutlikkust. Ettevõtteid rõhuvad
kõrged energiahinnad ja suur regulatiivne koormus. Samuti seisavad nad silmitsi üha
ebavõrdsemate ülemaailmsete tingimustega, sest välismaal kasutatakse laialdaselt
tööstussubsiidiume. Euroopa sõltub üha enam ka strateegilistest sisenditest ja väga
kontsentreerunud tarneahelatest.
Selleks et kaitsta ELi tulevikku majandusjõu, investeerimissihtkoha ja
tootmiskeskusena, peab Euroopa reageerima kiiresti ja otsusekindlalt.
Euroopa jaoks ei ole kaalul mitte ainult majanduskasv, vaid kogu toimimismudeli
tulevik. Kui Euroopa ei suurenda oma tootlikkust, võib ta majanduskasv takerduda, mille
tagajärjel vähenevad töötajate sissetulek, ebasoodsas olukorras olevate inimeste heaolu ja
kõikide võimalused. Euroopa vastas on maailm, kus on käimas suurriikide võimuvõitlus,
konkurents tehnoloogilise ülemvõimu pärast ja võidujooks selle nimel, kes saavutab
kontrolli ressursside üle. Selles maailmas ei saa teineteisest lahutada Euroopa
konkurentsivõimet ja väärtusi, mille eest ta seisab.
Euroopa vabadus, julgeolek ja autonoomia sõltuvad rohkem kui kunagi varem
innovatsiooni-, konkurentsi- ja kasvuvõimest. Just nendele toetub ELi tehnoloogilise ja
energiasüsteemi ümberkujundamise rahastamine ja need tagavad Euroopa eripärase
sotsiaalse mudeli kestlikkuse. Samuti annavad need Euroopale vahendid, millega tagada
kogu maailmajao julgeolek ja etendada maailma mastaabis välisasjades suurt rolli. Ülimalt
oluline on luua tingimused, mis võimaldaksid ettevõtetel jõudsalt areneda ja tagaksid
kõigile võrdsed võimalused edu saavutada. Koos konkurentsivõime ja tootlikkuse
suurendamisega tuleb võimestada ka inimesi. Puhas majandus on võimas tõukejõud, mis
muudab Euroopa konkurentsivõimelisemaks. EL peab tagama kestliku jõukuse ja
konkurentsivõime, säilitades samal ajal oma ainulaadse sotsiaalse turumajanduse, viies
edukalt ellu rohe- ja digipöörde ning kaitstes oma suveräänsust, majanduslikku julgeolekut
ja ülemaailmset mõju. Mario Draghi on hoiatanud, et kui Euroopa lepib järkjärgulise
juhitud majanduslangusega, mõistab ta enda „aeglasesse agooniasse“.
2
2024. aasta veebruaris kiitsid Euroopa ettevõtjate ja ametiühingute esindajad heaks
Antwerpeni deklaratsiooni tööstuskokkuleppe kohta. Letta aruandes (1) hoiatati, et
Euroopa peab oma ühtset turgu palju rohkem hoovana kasutama või muidu kaotab ta
maailmas suurjõudude konkurentsis oma positsiooni. Deindustrialiseerimise ja
majandusraskuste oht oli liikmesriikides avaliku arutelu keskpunktis ka enne Euroopa
Parlamendi valimisi. Tuginedes Euroopa Ülemkogu strateegilisele tegevuskavale, võtsid
ELi juhid vastu Budapesti deklaratsiooni Euroopa konkurentsivõime kokkuleppe kohta.
Komisjoni presidendi von der Leyeni palvel koostatud Draghi aruandes (2) on Euroopa
probleeme kriitiliselt analüüsitud. Aruandes hoiatatakse, et mitmele seni majanduskasvu
toetanud tegurile ei saa Euroopa enam loota. Nende tegurite hulgas on suur välisnõudlus,
mille on tinginud avatud ülemaailmne kaubandussüsteem, juurdepääs odavale ja
rikkalikule fossiilkütustel põhinevale energiale ning nn rahudividend, mida pakkus
suhtelise geopoliitilise stabiilsuse periood, mis võimaldas ELi liikmesriikidel kulutada
vahendeid muudele prioriteetidele. Euroopa on kaotamas oma majanduskasvu mootoreid
just nüüd, mil ta seisab silmitsi tohutute investeerimisvajadustega, et moderniseerida
majandust, rahastada rohe- ja digipööret ning tagada julgeolek. Draghi aruandes on antud
selge hinnang ja konkreetsed soovitused, kuidas Euroopa areng uuele teele suunata. On
aeg tegutseda.
Uuel komisjonil on presidendi poliitilistel suunistel põhinev ambitsioonikas poliitiline
mandaat olla majanduskasvu ja investeeringute komisjon. Selle ametiaja a ja o on
konkurentsivõime. Käesolevas teatises esitatakse kompass, millest juhinduda järgmise
viie aasta jooksul tehtavas töös, ning loetletakse prioriteetsed meetmed, mille abil
taastada Euroopa majanduse dünaamilisus.
Uus konkurentsivõime mudel, mille aluseks on innovatsioonil põhinev tootlikkus
Draghi aruandest nähtub, et innovatsioon peab Euroopa uueks muutmisel olema
kesksel kohal ning samal ajal tuleb kõrvaldada muud majanduskasvu pidurdavad
piirangud. Euroopa tööstusstruktuur on muutunud staatiliseks, selles domineerivad
traditsioonilised sektorid, kus teadusuuringutele ja innovatsioonile kulutatakse vähem raha
kui USA tehnoloogiapõhistes sektorites ning kus ainult üksikud idufirmad suudavad uute
murranguliste tehnoloogiate abil saavutada kriitilise massi (3). Kuna rahvaarv on
vähenemas, ei saa Euroopa tulevase majanduskasvu hoogustamiseks loota tööjõusisendi
suurenemisele. Seetõttu tuleb elavdada tootlikkust, pürgides innovatsiooni eesliinile ja
investeerides oskustesse, mitte seades palgapiiranguid.
Samal ajal peab Euroopa pistma rinda muude teguritega, mis võivad tema
konkurentsivõimet pidurdada. Üleminek vähese süsinikuheitega majandusele peab olema
konkurentsisõbralik ja tehnoloogianeutraalne ning üleminek puhtamatele energiaallikatele
peab vähendama energiakulusid ja hinnavolatiilsust. ELi õigusnormid peavad olema
proportsionaalsed. Samuti peab EL tagama oma tööstusliku kohaloleku peamistes
tehnoloogiasektorites ning leevendama sõltuvusest tulenevaid julgeoleku- ja kerksusriske
(1) https://www.consilium.europa.eu/media/ny3j24sm/much-more-than-a-market-report-by-enrico-
letta.pdf
(2) https://commission.europa.eu/topics/strengthening-european-competitiveness/eu-competitiveness-
looking-ahead_en
(3) Euroopa Komisjon (2025), ühtse turu ja konkurentsivõime aruanne. Erinevus ELi ja USA SKPs elaniku
kohta on ligi kahe kolmandiku ulatuses tingitud just sellest.
3
– vastasel juhul varjutab geopoliitiline ebakindlus ELi ettevõtete väljavaateid ja pärsib
investeeringuid.
Kompassi ülesanne on toetada Euroopa tugevaid külgi, kasutada ära tema ressursse
ning kõrvaldada Euroopa ja liikmesriikide tasandi tõkked.
Euroopa peab olema koht, kus kliimaneutraalsuse poole pürgides leiutatakse,
toodetakse ja turustatakse tuleviku tehnoloogiaid, teenuseid ja puhtaid tooteid. See
peab olema Euroopa, mis on koduks tipptasemel teadusinnovatsioonile. Mis hoiab ja
tõmbab ligi maailma parimaid talente ning pakub kõigile kvaliteetseid töökohti. Kus
piirkondade ülespoole suunatud lähenemine tugevdab Euroopa ühtsust ja positsiooni
maailmas. Mis on juhtiv ülemaailmsete investeeringute sihtkoht, kus hinnatakse riskide
võtmist ja ettevõtlust.
Konkurentsivõime kompass
Konkurentsivõime kompassis seatakse konkurentsivõime üheks ELi peamiseks
tegevuspõhimõtteks.
Kompassil on kaks laiemat eesmärki. Esiteks teha kindlaks poliitikamuudatused, mida on
vaja, et Euroopa suudaks tempot kiirendada. Mõnes valdkonnas tuleb ajakohastada
olemasolevat poliitikat, teistes on uute oludega kohanemiseks vaja teha radikaalseid
muudatusi. Teiseks tuleb töötada välja uued koostööviisid, et suurendada otsuste tegemise
kiirust ja kvaliteeti, lihtsustada raamistikke ja norme ning kaotada killustatus. EL suudab
teiste suurte majandusjõududega konkureerida ainult juhul, kui liit ja liikmesriigid
juhinduvad oma poliitikas samadest eesmärkidest ja toetavad üksteist. Kuna paljud
peamised hoovad alates maksustamisest ja lõpetades tööturgude ja tööstuspoliitikaga on
suures osas või osaliselt ELi liikmesriikide kätes, moodustavad selle üldise strateegia
olulise osa koordineeritud riiklikud reformid ja investeeringud.
Draghi aruandes on nimetatud kolme hädavajalikku tegevusvaldkonda, mis
võimaldavad konkurentsivõimet kasvatada. Kompassis ongi esitatud lähenemisviis,
kuidas need hädavajalikud sammud lähiaastatel teoks teha, ja valik sellekohaseid
juhtalgatusi:
• innovatsioonilõhe kaotamine;
• ühine süsinikuheite vähendamise ja konkurentsivõime tegevuskava;
• liigse sõltuvuse vähendamine ja julgeoleku suurendamine.
Neid põhieesmärke täiendavad horisontaalse tugisüsteemi meetmed, mis on kõigis
sektorites konkurentsivõime alustalad:
• regulatiivse keskkonna lihtsustamine, koormuse vähendamine ning kiiruse ja
paindlikkuse soodustamine;
• ühtse turu tõkete kõrvaldamine ja seeläbi mastaabieeliste täielik ärakasutamine;
• rahastamine hoiuste ja investeeringute liidu ning uue fookuse saanud ELi eelarve
kaudu;
• oskuste ja kvaliteetsete töökohtade edendamine ja samal ajal sotsiaalse õigluse
tagamine;
4
• ELi ja liikmesriikide tasandi poliitika parem koordineerimine.
Iga jao lõpus on esitatud kavandatud algatuste mittetäielik loetelu ja ajakava.
Joonis 1. Konkurentsivõime kompass
1 . Kolm hädavajalikku tegevusvaldkonda konkurentsivõime tugevdamiseks
1.1. Innovatsioonilõhe kaotamine
Euroopa patentide osakaal maailmas on võrreldav USA ja Hiina omaga. Kuid
kaubanduslikul otstarbel kasutatakse vaid kolmandikku ELi ülikoolides registreeritud
patentidest (4). Euroopa teadlaste ja ettevõtjate teekond avastamisest ja patenteerimisest
turulejõudmiseni on pikitud takistustega.
EL peab taaskäivitama positiivse innovatsioonitsükli. Draghi aruandest nähtub, et
tootlikkuse kasvu aluseks on kahe jõu kombinatsioon: murranguline innovatsioon, mille
toovad kaasa uued dünaamilised idufirmad, kes on esitanud väljakutse turgu valitsevatele
ettevõtjatele, ning suurenenud tõhusus juba väljakujunenud traditsioonilistes
tööstusharudes, kus neid uuendusi rakendama hakatakse. Kui need kaks jõudu on nõrgad
– nagu praegu Euroopas –, takerdub majandus sektoritesse, kus läbimurdelise
innovatsiooni võimalused on väiksemad, ning erasektor lõpetab teadus- ja
arendustegevusele kulutuste tegemise (5). Kui tahame, et tööstuse tulevikku
kujundatakse Euroopas, peab EL innovatsioonitsükli taaselustama.
(4) Euroopa Komisjon (2025), ühtse turu ja konkurentsivõime aruanne.
(5) IMF, 2024, „Regional Economic Outlook Note Europe: Europe's Declining Productivity Growth:
Diagnoses and Remedies“, 13. november 2024.
5
Ettevõtete asutamist ja laienemist Euroopas takistavad praegu turu killustatus,
riskikapitali piirangud ja ebapiisav innovatsioonitoetus. Euroopa idufirmadel on
püsivate regulatiivsete tõkete tõttu raske ühtsele turule laieneda. Samuti on neil USA
idufirmadest halvem juurdepääs mitmesugustele riskikapitali vormidele: ülemaailmsete
riskikapitalifondide vahenditest ainult 5 % on kogutud ELis, samas kui USAs on see
osakaal 52 % ja Hiinas 40 % (6). Need kaks tegurit tugevdavad üksteist: ELi idufirmade
väiksemad kasvuväljavaated ja läbikukkumisega kaasnevad suuremad kulud nõrgendavad
nende atraktiivsust investorite silmis. Selle tulemusena otsivad paljud neist rahalisi
vahendeid USAst ja kolivad oma tegevuse sinna, et kasutada suurema turu ja kliendibaasi
eeliseid.
ELi idu- ja kasvufirmade strateegias on kavas käsitleda takistusi, mis ei lase uutel
ettevõtetel tekkida ja kasvada. Kõigepealt kavatsetakse parandada ülikoolide ja
ettevõtete suhteid ning luua paremad väljavaated patentide turustamiseks. Samuti
kõrvaldatakse tõkked, mis tulenevad riskikapitali puudulikust kättesaadavusest, ühtse turu
killustatusest, talentide ja oskustööliste piiratud kättesaadavusest ja liikuvusest ning
ebapiisavalt sihitatud innovatsioonitoetusest. Euroopa innovatsioonimäärusega
edendatakse innovatiivsete ettevõtete juurdepääsu Euroopa teadus- ja tehnoloogiataristule,
riiklikult rahastatud teadus- ja innovatsioonitegevusega loodud intellektuaalsele varale, et
rohkem patentida, ning regulatiivsetele katsekeskkondadele, mis võimaldavad novaatoritel
uusi ideid välja töötada ja katsetada.
Kui innovatiivsete ettevõtete suhtes kohaldataks kõikjal, kus nad ühtsel turul investeerivad
ja tegutsevad, ühtseid kogu ELis ühtlustatud eeskirju, nii et nad ei peaks enam toime tulema
27 erineva õiguskorraga, muudaks see olukorda kardinaalselt. Seepärast teeb komisjon
ettepaneku 28. õigussüsteemi kohta, millega lihtsustatakse kehtivaid reegleid, sealhulgas
äriühingu-, maksejõuetus-, töö- ja maksuõiguse teatavaid aspekte, ning vähendatakse
läbikukkumise kulukust.
EL teeb kõik endast oleneva, et tagada Euroopas kasvavatele innovaatilistele
ettevõtetele vajalikud rahalised vahendid. Euroopas pole küll kapitalist vajaka, kuid
sellele pääseb ligi peamiselt pankadepoolse rahastamise, mitte omakapitali või muude
riskikapitali vormide kaudu. Selleks et luua idu- ja kasvufirmadele sobivam
rahastamiskeskkond, esitatakse hoiuste ja investeeringute liidu tulevastes algatustes
meetmed, mille abil suurendada Euroopa riskikapitali (vt punkt 2.3).
Lisaks teeb komisjon koostööd EIP grupi ja erainvestoritega, et võtta kasutusele TechEU
investeerimisprogramm, mille abil leida puuduv raha, et toetada murrangulist
innovatsiooni, tugevdada Euroopa tööstussuutlikkust ja toetada selliste ettevõtete kasvu,
kes investeerivad uuenduslikesse tehnoloogiatesse, nagu tehisaru, puhas tehnoloogia,
kriitilised toormed, energia salvestamine, kvantarvutus, pooljuhid, bioteadused ja
neurotehnoloogia.
Põllumajandus- ja toidusüsteemide tulevikuvisiooni arendamise kõrval tuleks toetada ka
põllumajandusettevõtlust kui uuenduslike ja kestlikumate põllumajandustavade
tõukejõudu.
Euroopa toetab ka innovatsioonikonveierit, keskendudes teadus- ja arendustegevuse
kulutuste suurendamisele ning suure mõjuga projektide puhul kulutuste
koordineerimisele. Üldise innovatsiooni loova keskkonna parandamiseks esildab
komisjon Euroopa teadusruumi õigusakti, et tugevdada investeeringuid teadus- ja
(6) EIP, „The Growth-up gap: Financial markets constraints holding back innovative firms in the European
Union“, 2024.
6
arendustegevusse ning viia nende osakaal 3 %ni SKPst, fookustada teadustoetus rohkem
strateegilistele prioriteetidele, tugevdada ELi ja liikmesriikide rahastamisprioriteetide
kooskõla ning soodustada teadmiste ja talentide ringlust kõikjal Euroopas. Nagu on
soovitatud Draghi aruandes, tuleks tööd, mida Euroopa Innovatsiooninõukogu on
alustanud suure riskiga ettevõtete kasvu toetamiseks, jätkata, hakates DARPA mudeli
eeskujul võtma suuremaid riske (7).
Tulevikumajandust toetavad tipptehnoloogiad
Sedamööda, kuidas ettevõtete kasvu takistavad tõkked kaovad, peab Euroopa
tagama kõrgtehnoloogia edukaks arendamiseks sobivad tingimused. Tehnoloogilise
suveräänsuse ja konkurentsivõime suurendamiseks peab Euroopa olema innovatsiooni
esirinnas sellistes tulevikumajanduse olulistes tehnoloogiasektorites nagu tehisintellekt,
pooljuht- ja kvanttehnoloogiad, kõrgtehnoloogilised materjalid, biotehnoloogia, puhta
energia tehnoloogiad, robootika, kosmosetehnoloogia, ühendatud ja autonoomne liikuvus
jne.
Euroopa eestvedamisel on loodud stabiilne ja turvaline raamistik ettevõtjatele, kes
arendavad ja kasutavad digitehnoloogiat ühtsel turul. Sel otstarbel on kasutatud
mitmesuguseid vahendeid, nagu andmemäärus ja andmehalduse määrus, küberkerksuse
määrus ja tehisintellektimäärus ning valdkondlikud algatused, nagu nullnetotööstuse
määrus ja Euroopa tervishoiu andmeruum. Euroopa standardid on mõjutanud ülemaailmse
õigusraamistiku arendamist. Nüüd tuleb ELis keskenduda tehnoloogiatalentide toetamisele
ja maailmatasemel tööstuse arendamisele, et lõigata kasu tehnoloogiast tulenevast
tootlikkuse kasvust.
Euroopa vajab andmetöötlus-, pilvandmetöötlus- ja andmetaristuid, mida tehisaru
valdkonnas juhtpositsiooni saavutamine eeldab. Euroopa tehisintellektistrateegia alla
kuuluva tehisintellektivabrikute algatuse eesmärk on kasutada ära kõik eelised, mida pakub
andmete koondamine ja võrguefekt Euroopa tasandil. Algatus tugineb Euroopa
olemasolevale maailmatasemel EuroHPC superarvutite võrgule ning sellega luuakse nn
tehisintellektivabrikud, mille abil suurendada Euroopa andmetöötlusvõimsust, mida
idufirmad, teadlased ja tööstussektor saavad kasutada oma tehisintellektimudelite
treenimiseks, arendamiseks ja täiustamiseks. Samal ajal loob komisjon ELi
pilvandmetöötluse ja tehisintellekti arendamise õigusaktiga avaliku ja erasektori
algatuse, millega rajatakse uued tehisintellekti gigavabrikud. Need spetsialiseeruvad väga
suurte tehisintellektimudelite treenimisele, mis võimaldab luua kõikjal ELis olulisi
tehisintellekti ökosüsteeme. Selle õigusaktiga kehtestatakse ka Euroopas pakutavate
pilvteenuste miinimumkriteeriumid. See täiendab toetust kiipide projekteerimisele ja
tootmisele Euroopas ja sisaldab lisameetmeid tipptasemel tehisintellektikiipide jaoks.
Kuna tehisintellekti arendamises mängib tähtsat rolli kvaliteetsete suurandmete
kättesaadavus, teeb komisjon ettepaneku andmeliidu strateegia kohta, et parandada ja
hõlbustada era- ja avaliku sektori andmete jagamist, lihtsustada regulatiivset korda ja selle
kohaldamist ning kiirendada uute süsteemide või rakenduste väljatöötamist.
Samuti peab Euroopa säilitama juhtpositsiooni kvanttehnoloogia valdkonnas, mis võib
põhjalikult muuta tänapäeva julgeoleku- ja kaitsealase teabevahetuse aluseks olevaid
digitaalseid krüpteerimissüsteeme, piltdiagnostika ja ravimite avastamise kaudu
tervishoidu ning äritehingute tegemist. Kehtival kiibimäärusel põhineva
(7) Draghi aruanne „The future of European competitiveness – In-depth analysis and recommendations“,
lk 248.
7
kvanttehnoloogia strateegia ja kvanttehnoloogia määrusega soovitakse vähendada
regulatiivset killustatust, viia ELi ja riiklikud programmid omavahel vastavusse ning
toetada investeerimist üleeuroopalisse kvantandmetöötluse, kvantkommunikatsiooni ja
kvanttaju taristusse.
Investeerimine uutesse majanduskasvu mootoritesse
Bioteadused hoogustavad biotehnoloogia innovatsiooni ja pakuvad laialdasi võimalusi
suurendada konkurentsivõimet mitmesugustes sektorites alates farmaatsia-,
põllumajandus- ja energeetikasektorist ning lõpetades toidu- ja söödasektoriga. ELi
biomajanduse strateegia loob ELi jaoks kiiresti laieneval biomajanduse turul
märkimisväärse kasvupotentsiaali bioressursipõhiste materjalide, biotootmise,
biokemikaalide ja põllumajandusliku biotehnoloogia sektoris, vähendab ELi sõltuvust
fossiilkütustest ja parandab maapiirkondade majanduslikke väljavaateid. Uus Euroopa
biotehnoloogia õigusakt loob tulevikku suunatud raamistiku, mis soodustab
innovatsiooni sellistes valdkondades nagu tervishoiutehnoloogia hindamine ja kliinilised
uuringud ning üldisemal tasandil võimendab biotehnoloogia potentsiaali majanduse
vaatenurgast.
Nõudlus uuenduslike kõrgtehnoloogiliste materjalide järele kasvab lähiaastatel
hüppeliselt, mis meelitab ligi investeeringuid ja kujundab ümber ülemaailmsed
tarneahelad. Komisjon esildab kõrgtehnoloogiliste materjalide õigusakti, et luua
raamtingimused, mille alusel toetada kogu olelusringi alates teadusuuringutest ja
innovatsioonist kuni idufirmade loomise ning tootmise ja kasutuselevõtuni.
Kõrgtehnoloogiline sektor on ka kosmosetööstus, mis peaks 2030. aastaks kasvama
üheksa korda. Euroopa kosmosesektori konkurentsivõimet tuleb säilitada avaliku sektori
kulutuste parema koordineerimise, Euroopa uuenduslike idu- ja kasvufirmade
investeeringute toetamise ning kosmose tarneahela kerksuse tugevdamise kaudu.
Kosmosetegevuse õigusakti ettepanekuga kaitstakse ja parandatakse kosmosetegevuse
siseturu toimimist meetmete abil, millega ühtlustatakse liidu tasandil kosmosetegevuse
ohutuse, kerksuse ja kestlikkuse nõuded ning kõrvaldatakse liikmesriikide õigusaktidest
tulenev killustatus.
Ka konkurentsipoliitika on Euroopa konkurentsivõime tugevdamise seisukohast
oluline hoob. Range ja tõhus konkurentsi- ja ühinemiseeskirjade täitmise tagamine
kooskõlas selgete ja prognoositavate õigusnormidega kaitseb ausat konkurentsi ning
motiveerib ettevõtjaid uuendusi tegema ja oma tegevust tõhustama. Samal ajal peab
konkurentsipoliitika pidama süvatehnoloogia ja murrangulise innovatsiooni arendamise
ülemaailmses võidujooksus sammu arenevate turgude ja tehnoloogia innovatsiooniga.
Selleks on vaja uut lähenemisviisi, mis oleks paremini kooskõlas ühiste eesmärkidega ja
võimaldaks ettevõtetel ülemaailmsetel turgudel laieneda, tagades ühtlasi ühtsel turul alati
võrdsed tingimused.
See peaks kajastuma ühinemiste hindamise läbivaadatud suunistes, et teatavates
strateegilistes sektorites antaks innovatsioonile, kerksusele ja konkurentsivõimesse
tehtavate investeeringute intensiivsusele piisav kaal, pidades silmas Euroopa majanduse
pakilisi vajadusi. Üldisemalt ei nõua uus käsitusviis, mida ELi konkurentsipoliitika suhtes
rakendama hakatakse, mitte üksnes nõuete täitmise lihtsustamist ja kiirendamist, vaid ka
poliitika tugevdamist ja paremat sihitamist. See tagab sidusa lähenemisviisi, mis aitab
saavutada ELi üldisi eesmärke, eelkõige kaotada innovatsioonilõhe, tagada vajaduse korral
mastaabisääst ja toetada ELi tööstuse süsinikuheite vähendamist. Näiteks vaatab komisjon
8
läbi tehnosiirde raamistiku (8), tagamaks, et ettevõtetel on selged, lihtsad ja ajakohased
eeskirjad konkurentsi soodustavate tehnoloogia litsentsilepingute kohta, mis aitavad
hõlbustada tehnoloogia levitamist, stimuleerida algetapi teadus- ja arendustegevust ning
edendada innovatsiooni. Digiturgude määruse täitmise tagamine avab suletud
ökosüsteemid ja võimaldab uuenduslikel ettevõtjatel pakkuda klientidele uusi
digiteenuseid. Peale selle edendab komisjon koos konkurentsivõime koordineerimise
töövahendiga üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide laialdasemat kasutamist
(vt punkt 2.5).
Innovatsiooni levitamine kogu majanduses
Digiteerimine ja kõrgtehnoloogia levitamine kogu Euroopa majanduses on teine
Euroopa tootlikkuse kasvu kiirendamiseks vajalik komponent. 70 % järgmise kümne
aasta jooksul maailmamajanduses loodavast väärtusest põhineb digilahendustel (9).
Tehisaru lõimimine strateegilistesse sektoritesse, kus Euroopa on traditsiooniliselt
olnud tugev, on nende sektorite konkurentsieelise säilitamiseks otsustava tähtsusega.
Praegu kasutab digitehnoloogiat vaid väike osa ELi ettevõtetest, näiteks tehisintellekti
kasutab ainult 13 % (10). Tehisintellekti kasutamise strateegia eesmärk on edendada
tehisintellekti uusi tööstuslikke kasutusviise sellistes sektorites nagu tootmine, autotööstus,
energeetika, robootika, farmaatsia, lennundus ja finantsteenused ning parandada avalikke
teenuseid, näiteks tervishoiu ja õigusemõistmise vallas.
Avalike teenuste digitaliseerimine ja tehisintellekti lõimimine avalikku sektorisse
suurendab konkurentsivõimet. Tehisintellekti vertikaalset kasutamist ja
teadusotstarbelist rakendamist saaks kõikjal ELis paremini koordineerida ja toetada, luues
tehisintellekti teadusnõukogu. Euroopa Teadusnõukogu ja Euroopa
Innovatsiooninõukogu peavad oma vastavates valdkondades selles suunas tegutsedes
pidama silmas samu strateegilisi huve ning tegema tulemuste saavutamiseks tihedamat
koostööd.
Juhtivad tootmisettevõtted peavad suurendama oma teadus- ja arendustegevuse
intensiivsust, kiirendades samal ajal innovatsiooni. Strateegilised partnerlused
idufirmadega võiksid edendada uute toodete ja süsteemide väljatöötamist. Tulevikus
pakub EL teadusuuringute rahastamisel tööstuse konkurentsivõime jaoks ette nähtud
sihttoetust, kasutades rakendusuuringutelt kasvuetappi üleminekul strateegilisemat ja
vähem bürokraatlikku lähenemisviisi.
Innovatsioonilõhe kaotamine eeldab investeeringuid tipptasemel digitaristusse,
sealhulgas tänapäevastesse kiudoptilistesse võrkudesse, traadita ja satelliitlahendustesse,
6G-süsteemidesse ja pilvandmetöötluse suutlikkusse. Euroopa on aga oma
taristuühenduste 2030. aasta digikümnendi eesmärkide saavutamisest veel kaugel. Tempo
kiirendamiseks pakutakse digivõrkude õigusaktis välja lahendusi, kuidas parandada
turustiimuleid, et ehitada üles tuleviku digivõrgud, vähendada koormust ja nõuete
täitmisega seotud kulusid ning parandada lõppkasutajate jaoks digitaalset ühenduvust.
(8) Tehnosiirde grupierandi määrus ja tehnosiirde suunised.
(9) Maailma Majandusfoorum, „For inclusive growth, leaders must embrace a global and open economic
future“, jaanuar 2025.
(10) Eurostat, ELi uuring ettevõtetes info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning e-kaubanduse kasutamise
kohta (jaanuar 2025). Kuigi see arv näitab aasta lõikes märkimisväärset kasvu, on tehisaru palju
laialdasema rakendamise potentsiaal endiselt alakasutatud.
9
Selleks on kavas luua integreeritud ühtne ühenduvusturg ja paremini koordineerida ELi
spektripoliitikat.
1. tegevusvaldkonna juhtalgatused
• Idu- ja kasvufirmade strateegia [2025 II kv]
• 28. õiguskord [2025 IV kv – 2026 I kv]
• Euroopa innovatsiooniakt [2025 IV kv – 2026 I kv]
• Euroopa teadusruumi õigusakt [2026]
• Tehisintellektivabrikute algatus [2025 I kv], tehisintellekti kasutamise strateegia,
tehisintellekti teadusotstarbelise rakendamise strateegia ja andmeliidu strateegia
[2025 III kv]
• ELi pilvandmetöötluse ja tehisintellekti arendamise õigusakt [2025 IV kv – 2026 I kv]
• ELi kvanttehnoloogia strateegia [2025 II kv] ja kvanttehnoloogia määrus [2025 IV kv]
• Euroopa biotehnoloogia õigusakt ja biomajanduse strateegia [2025–2026]
• Bioteaduste strateegia [2025 II kv]
• Kõrgtehnoloogiliste materjalide õigusakt [2026]
• Kosmosetegevuse määrus [2025 II kv]
• Ühinemiskontrolli horisontaalsete suuniste läbivaatamine
• Digivõrkude õigusakt [2025 IV kv]
1.2. Ühine süsinikuheite vähendamise ja konkurentsivõime tegevuskava
EL on kehtestanud laiahaardelise raamistiku, et saada 2050. aastaks vähese
süsinikuheitega majanduseks. Liit jätkab selle eesmärgi poole pürgimist ja kavatseb täita
ka 2040. aasta 90 % vahe-eesmärgi (11). Kui raamistiku eesmärgid ja poliitika on hästi
kooskõlas, võib see edendada konkurentsivõimet, tagades kindluse ja prognoositavuse nii
ettevõtjatele kui ka investoritele. Peale selle näitab Draghi aruanne, et kui süsinikuheite
vähendamise poliitika on tööstus-, konkurentsi-, majandus- ja kaubanduspoliitikaga hästi
lõimitud, on see võimas majanduskasvu mootor. Sellel veendumusel rajaneb puhta
tööstuse kokkulepe, mille eesmärk on kindlustada ELi atraktiivsus tootmiskohana,
sealhulgas energiamahukate tööstusharude jaoks, ning edendada puhast tehnoloogiat ja
uusi ringmajanduse ärimudeleid, et täita kokkulepitud süsinikuheite vähendamise
eesmärke.
(11) Vrd „Euroopa valik. Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjoni koosseisule 2024–2029“.
10
Taskukohane energia
EL peab kõigepealt lahendama probleemi, et energiahinnad on Euroopa ettevõtete ja
kodumajapidamiste jaoks liiga kõrged ja volatiilsed. Need on palju kõrgemad kui
konkureerivates piirkondades ja erinevad ELi lõikes märkimisväärselt. Mõned Euroopa
kõrgete energiahindade põhjused on struktuursed. Peaaegu kaks kolmandikku Euroopa
energiast sõltub fossiilkütuste impordist. Venemaa kasutab seda sõltuvust Ukraina-vastase
agressioonisõja kontekstis ära, mis on üks viimase aja hinnakõikumiste peamine põhjus.
Seda sõltuvust saab vähendada ainult aja jooksul, kui Euroopas kasvab vähese
süsinikuheitega toodetud energia osakaal. Seetõttu peab EL kiirendama üleminekut
puhtale energiale ja edendama elektrifitseerimist. Kuid teatavaid energiahindade
kulukomponente on võimalik leevendada ka lühikeses perspektiivis, sest need on tingitud
võrgutariifide ja maksustamise ebatõhusast haldusest või asjaolust, et energiaturg ei ole
integreeritud.
Neid küsimusi käsitletakse taskukohase energia tegevuskavas mitmesuguste meetmete
kaudu, millega tagada kodumajapidamistele ja tööstustarbijatele parem otsejuurdepääs
odavale elektrile. See tegevuskava aitab võimendada kasu, mida toob turu edasisest
integreerimisest tulenev hinnalangus, laiendada tagatiste ja riskivähendusvahendite
kasutamist, mis peaks hõlbustama pikaajaliste elektriostulepingute sõlmimist, motiveerida
tööstustarbijaid pakkuma tarbimiskaja- või paindlikkusteenuseid ning soodustada
paremini kavandatud tariifide kaudu energiasüsteemi kulude õiglast jaotamist.
Selle kava lahutamatu osa on investeerimine Euroopa võrkudesse, et toetada liikumist
kliimaneutraalse energiasüsteemi poole, vähendada taastuvenergia tootmise piiramise riski
ja võimendada ühtsest energiaturust saadavat kasu. Euroopa peab rohkem investeerima
oma energiaülekande- ja -jaotusvõrgu ajakohastamisse ja laiendamisse, kiirendades
investeeringuid elektri, vesiniku ja süsinikdioksiidi transportimise võrkudesse ning
salvestamise süsteemidesse.
Keskkonnahoidliku tootmise ärimudel
Et suunata majandust puhta tootmise ja ringmajanduse teele, peab EL looma
juhtivad turud ja välja töötama poliitika, kuidas premeerida neid, kes varakult puhta
energia ja ringmajanduse kasuks otsustavad. Seda protsessi toetab kõige paremini ELi
siseturu võimaluste ärakasutamine. Seda saab teha uute meetmete abil, millega soodustada
nõudlust vähese süsinikuheitega toodete järele, nagu võrdlusanalüüs / asjakohane
märgistus, riigihangetes kohustuslike või eelistatud tingimuste märkimine või
hinnavahelepingute kaudu rahaliste stiimulite pakkumine. Koordineerides ELi ja
liikmesriikide tegevust, edendab komisjon nõudluse koondamist ja kooskõlastab meetmeid
liikmesriikide vahel, sealhulgas võistupakkumise kui teenuse laialdasema ja hõlpsama
kasutamise kaudu (12).
Lisaks nõudluse soodustamisele vajavad puhta tehnoloogia tootjad abi, et tõusta
innovatsiooni baasilt edukaimate tootjate hulka. Selleks et ettevõtetele, eriti
energiamahukatele ettevõtetele puhtale tehnoloogiale üleminekul tuge pakkuda, on vaja
paindlikku ja toetavat riigiabi raamistikku. Puhta tööstuse kokkuleppes näeb komisjon
ette, kuidas hästi sihitatud ja lihtsustatud abi võib soodustada investeeringuid süsinikuheite
(12) Võistupakkumist kui teenust kasutas esmakordselt ELi innovatsioonifondist rahastatav Euroopa
vesinikupank. Selle raames said liikmesriigid toetada kvalifitseeruvaid projekte, mille puhul ELi-
poolne rahastamine ei olnud piisav.
11
vähendamisse, vältides samal ajal turumoonutusi. Samas vaimus kutsub komisjon
liikmesriike üles tagama, et nende maksusüsteemi elemendid, mis mõjutavad
erainvesteeringute stiimuleid, nagu amortisatsioonieeskirjad ja maksuvähendused,
toetaksid keskkonnahoidliku tootmise ärimudelit.
Selles üleminekuetapis on kõige haavatavamad energiamahukad sektorid, nagu
terase-, metalli- ja kemikaalisektor. Need tööstusharud on Euroopa tootmissüsteemi
selgroog, sest nad toodavad teatavaid sisendeid, mis on hädavajalikud kogu väärtusahela
jaoks. Pärast puhta tööstuse kokkuleppe avaldamist koostatakse neist mõne jaoks
tegevuskavad, mille aluseks on sidusrühmadega peetud tihe dialoog ja konsultatsioonid ja
millega toetatakse nende tööstusharude üleminekut puhtale tootmisele. Näiteks 2025. aasta
kevadel avaldatavas terase ja metallide tegevuskavas pakutakse välja konkreetsed
meetmed, kuidas rahuldada investeerimisvajadusi, pääseda juurde esmastele ja teisestele
materjalidele ja kasutada kaubanduse kaitsemeetmeid. Samuti pannakse paika pikaajaline
lahendus praeguste kaitsemeetmete asendamiseks, võttes arvesse ülemaailmset liigset
turuvälist tootmisvõimsust. 2025. aasta lõpus vastu võetav keemiatööstuse pakett on
Euroopa tööstuse konkurentsivõime ning inimeste tervise ja keskkonna kaitse tagamisel
keskse tähtsusega ja selles käsitletakse ka oluliste kemikaalide tarnimist.
Konkurentsivõime seisukohast on ülimalt tähtsad ka liikuvus ja
tehnoloogianeutraalsus. Komisjon on alustanud strateegilist dialoogi autotööstusega, et
praegused probleemid kiiresti lahendada ning töötada välja konkreetsed strateegiad ja
lahendused, et tagada selle äärmiselt olulise tööstuse jaoks Euroopas kindel tulevik.
Dialoogi käigus käsitletakse probleeme, mis on seotud innovatsiooni ja juhtpositsiooniga
sellistes valdkondades nagu tulevikutehnoloogiad, puhtale energiale üleminek ja
süsinikuheite vähendamine, juurdepääs kogu maailmas konkurentsivõimelistele
sisenditele ja varustuskindlus, ülemaailmne õiglane kaubandus ja konkurents,
õigusnormide ühtlustamine ja rakendamine ning nõudluse suurendamine. Selleks
kavatsetakse muu hulgas investeerida laadimistaristusse ja edendada elektrisõidukite
kasutuselevõttu. Süsinikuheite normide kehtestamine annab vajalike investeeringute
suunamiseks pikaajalise kindluse. Dialoogi raames teeme kindlaks kohesed lahendused,
kuidas kaitsta tööstuse investeerimissuutlikkust, ning kaalume võimalikke
paindlikkusmeetmeid, millega tagada tööstuse konkurentsivõime säilimine, vähendamata
seejuures 2025. aasta eesmärkide üldist ambitsioonikust. 2035. aasta kliimaneutraalsuse
eesmärgi saavutamiseks on vaja läheneda probleemile tehnoloogianeutraalselt ja oma osa
selles peab olema ka elektrokütustel. Selleks tuleks asjaomaseid õigusakte muuta, mida on
kavas õigusraamistiku kavandatava läbivaatamise käigus ka teha. Dialoogi tulemust
võetakse arvesse ELi autotööstuse tegevuskavas, sealhulgas ambitsioonikates pakkumise
ja nõudlusega seotud algatustes, nagu ettepanek ettevõtete sõidukiparkide
keskkonnahoidlikumaks muutmise kohta.
Samal ajal esitab komisjon kestlikku transporti investeerimise kava, mis sisaldab
lisameetmeid, mille abil vähendada riske, mis kaasnevad investeeringutega, mida on vaja
teha laadimistaristu laiendamiseks ning taastuvate ja vähese süsinikuheitega
transpordikütuste tootmise ja turustamise kiireks hoogustamiseks. Uues strateegias
rõhutatakse Euroopa sadamate ja meretööstuse rolli ELi tulevikumajanduses ning
nähakse ette täiendavad jõupingutused ELi piiriülese raudteeühenduse tugevdamiseks,
sealhulgas laiahaardelise Euroopa kiirraudteevõrgu kava väljatöötamiseks.
Euroopa peab võitlema oma tööstusharudes kasvuhoonegaaside heite ülekandumise
vastu. Euroopa heitkogustega kauplemise süsteemi kuuluvate energiamahukate
12
tööstusharude olukorda ning vajadust minimeerida reeglitest kõrvalehoidmise juhtumeid
ja väärtusahelatele avalduvaid soovimatuid tagajärgi võetakse arvesse süsiniku
piirimeetme eelseisval läbivaatamisel (13). Selle meetme tõhususe suurendamiseks
analüüsitakse läbivaatamise käigus võimalust laiendada selle kohaldamisala muudele
sektoritele ja tootmisahela järgmise etapi toodetele ning võimalusi, kuidas vähendada
asjaomaste kaupade ekspordile avalduvat mõju. See aitab saavutada eesmärki vältida
kasvuhoonegaaside heite ülekandumist ja edendada tulemuslikumalt ülemaailmset
süsinikuheite maksustamist ning tagab sellest tulenevalt rahvusvahelisel tasandil võrdsed
tingimused.
Selleks et kaitsta ja edendada ELis puhast tehnoloogiat ja vähese süsinikuheitega
tootmist, kasutatakse puhta tööstuse kokkuleppes ja selle tulemustes koordineeritult
mitmesuguseid poliitilisi hoobasid loaandmise lihtsustamisest tööstuspoliitikaalaste
stiimuliteni, reformitud riigihanke-eeskirjadest kaubanduse kaitsemeetmeteni, strateegia
„Global Gateway“ sihtinvesteeringutest ja rahvusvahelistest partnerlustest laiendatud
turulepääsuni. Poliitiline sekkumine põhineb vajaduste ja turuväljavaadete hindamisel,
mille käigus keskendutakse süsinikuheite vähendamise ning majandusliku
vastupanuvõime ja taastuvuse seisukohast olulistele tehnoloogiatele, kujunemisjärgus
sektoritele või tehnoloogiatele, mille puhul on oht, et rahvusvahelised konkurendid, kes
lõikavad kasu ebavõrdsetest tingimustest, subsiidiumidest või poliitilistest
toetusmeetmetest, mis põhjustab liigset turuvälist tootmisvõimsust, võivad ELi-sisese
tootmise surve alla seada. Energiatõhusaid tehnoloogiaid toodetakse suures osas Euroopas,
mis annab ELi majandusele konkurentsieelise. Kliimaneutraalsuse saavutamiseks peavad
heitkogused olema negatiivsed. Töötatakse välja stiimulid, näiteks 2026. aastal
heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi läbivaatamise raames, mille abil luua
ärimudel süsiniku püsivaks eemaldamiseks, et kompenseerida nende sektorite
jääkemissioone, kus heidet on raske vähendada.
ELi põllumajanduse ja toidutootmise visioonis kirjeldatakse, kuidas tagada
põllumajandus- ja toidusektoris Maa taluvuspiirides pikaajaline konkurentsivõime ja
kestlikkus ning seeläbi elujõulised maapiirkonnad, toiduga kindlustatus ja kerksus.
Euroopa ookeanipakt võimaldab Euroopal kasutada oma ulatuslikku mereala ja rannajoont
selleks, et uute sinitehnoloogiate, puhta energia tootmise ja toiduga kindlustatuse kaudu
edendada innovatsiooni.
Ringmajanduse potentsiaali ärakasutamine
Ressursitõhusus ja materjalide ringkasutuse edendamine aitavad vähendada
süsinikuheidet ning suurendada konkurentsivõimet ja majanduslikku julgeolekut.
Prognooside kohaselt kasvab Euroopa ümbertöötlemisturu ringluspotentsiaal 2030.
aastaks praeguselt 31 miljardilt eurolt 100 miljardile eurole ja luuakse 500 000 uut
töökohta (14). Euroopa peab võtma sihiks luua jäätmete ning teiseste ja korduskasutatavate
materjalide ühtne turg, suurendada tõhusust ja laiendada ringlussevõttu. Ringmajanduse
õigusakti ettepanekuga soovitakse hoogustada investeeringuid ringlussevõtuvõimsusse ja
ergutada ELi tööstust asendama esmaseid tooraineid ning vähendama kasutatud toorainete
(13) See läbivaatamine ei ole seotud praeguste ettevalmistustega mehhanismi teatavate aspektide
lihtsustamiseks lühikeses perspektiivis. Vt punkt 2.1.
(14) Maailmapank, 2022
13
prügilasse ladestamist ja põletamist. Sellega koos võetakse olulistes tooterühmades
kasutusele ökodisaini nõuded.
2. tegevusvaldkonna juhtalgatused
• Puhta tööstuse kokkulepe ja taskukohaste energiahindade tegevuskava [2025 I kv]
• Tööstuse süsinikuheite kiirema vähendamise õigusakt [2025 IV kv]
• Elektrifitseerimise tegevuskava ja Euroopa võrgupakett [2026 I kv]
• Uus riigiabi raamistik [2025 II kv]
• Terase ja metallide tegevuskava [2025]
• Keemiatööstuse pakett [2025 IV kv]
• Strateegiline dialoog Euroopa autotööstuse tuleviku üle ja autotööstuse tegevuskava
[2025 I kv]
• Kestlikku transporti investeerimise kava [2025 III kv]
• ELi sadamate strateegia ja tööstuslik merendusstrateegia [2025]
• Kiirraudteede kava [2025]
• Süsiniku piirimeetme läbivaatamine [2025]
• Ringmajanduse õigusakt [2026 IV kv]
• Põllumajanduse ja toidutootmise visioon [2025 I kv]
• Ookeanipakt [2025 II kv]
• Kliimamääruse muutmine [2025]
1.3. Liigse sõltuvuse vähendamine ja julgeoleku suurendamine
Sidemed, mille EL on kogu maailmas loonud, toetavad nii majanduskasvu kui ka
julgeolekut. EL on väga avatud kaubandusele, mis loob süvaühendusi ning toetab
mitmekesiseid tarneahelaid ja tihedaid liite peamiste partneritega. Kaubandus on ELi
tulevase majanduskasvu võti.
Ülemaailmses majandussüsteemis, mida killustavad geopoliitiline konkurents ja
kaubanduspinged, peab EL oma majanduspoliitikasse tihedamalt lõimima julgeoleku ja
avatud strateegilise autonoomia kaalutlused. Turvaline julgeolekukeskkond on ELi
ettevõtete majandusliku edu ja konkurentsivõime eeltingimus. Ettevõtjad ei tee pikaajalisi
investeeringuid valdkondadesse, kus julgeolekukeskkond on ebakindel ja elutähtsat taristut
ähvardavad ohud, või kui nad kardavad, et rahvusvaheliste pingete tõttu võivad nende
tarneahelad katkeda või need võidakse blokeerida, või kui nende investeeringud võib
hävitada kõlvatu konkurents, mis tuleneb ülemaailmsetest ebavõrdsetest tingimustest.
14
Teisalt võib julgeolekust ja kerksusest saada konkurentsivõime ja innovatsiooni
taganttõukaja.
Kaubandus ja majandusjulgeolek
Kaubavahetus kolmandate riikidega on Euroopa jõukuse peamisi nurgakive. Juba
praegu moodustab kaupade ja teenuste väliskaubandus suure osa ELi SKPst. 2023. aastal
ületas ELi ja USA Atlandi-ülene kaubandus 1,5 triljonit eurot ning kokku annavad EL ja
USA ülemaailmsest kaubandusest ligi 30 %. Tulevikuprognoosi kohaselt toimub 90 %
ülemaailmsest majanduskasvust väljaspool Euroopa piire. Seetõttu on kaubanduse avatus
ülimalt oluline mitte ainult Euroopa jõukuse säilitamiseks, vaid ka kerksuse
suurendamiseks.
ELi võime vähendada sõltuvust ja mitmekesistada oleneb tõhusatest
partnerlussuhetest. Juba praegu on ELil maailma suurim ja kõige kiiremini kasvav
kaubanduslepingute võrgustik: see katab 76 riiki, mille kaubandus moodustab ligi pool ELi
kaubandusest. EL on peamiseks kaubanduspartneriks 72 riigile, mille arvele jääb 38 %
maailma SKPst. Samuti teeb EL strateegia „Global Gateway“ raames kogu maailmas
investeeringuid võtmetähendusega valdkondades, kus Euroopal on partneritega ühised
majandushuvid.
ELi-Mercosuri lepingu üle peetavate läbirääkimiste lõpuleviimine ning ELi-Mehhiko
üldlepingu ajakohastamine näitavad, kuidas vastastikku kasulik kaubandus võib käia
käsikäes võrdsete võimaluste ja vastastikkuse loomise ning majandusjulgeoleku
suurendamisega. Näiteks ELi aastaeksport Mercosuri riikidesse on 84 miljardit eurot ja
sealsete kõrgete tollimaksude kaotamine võimaldab ELi eksportijatel säästa aastas üle 4
miljardi euro tollimakse (15) ja kasutada esimese turuletulija eelist. Juurdepääs
riigihangetele, ainuõiguslik eelisjuurdepääs teatavatele kriitilistele toormetele ja
keskkonnatoodetele ning rohkem kui 350 ELi geograafilise tähisena registreeritud
traditsioonilise toiduaine kaitse pakuvad häid võimalusi kaubandust suurendada. Samal
ajal on tundlike sektorite jaoks ette nähtud kaitsemeetmed (16). EL teeb partneritega tihedat
koostööd, et jätkata oma ulatusliku kaubanduslepingute võrgustiku laiendamist,
parandades Euroopa ettevõtjate turulepääsu, tagades suurema vastastikkuse ja edendades
ühtlasi reeglitel põhinevat avatud ülemaailmset kaubandust, mida juhib ajakohastatud
WTO.
EL peab jätkuvalt kohandama oma pakkumist ja otsima uusi viise, kuidas tihendada
partnerlussuhteid ja luua Euroopa ettevõtjatele eeliseid. Selleks kasutab ta
digikaubanduslepinguid (näiteks Singapuriga on selline sõlmitud ja Koreaga peetakse
praegu läbirääkimisi), vastastikuse tunnustamise lepinguid (mis on olemas või mida
parajasti koostatakse mitme partneriga, sealhulgas Austraalia, Kanada, Jaapani, Uus-
Meremaa, Šveitsi ja USAga, ning mis vähendavad vastavusmenetluste kulusid) ja kestlike
investeeringute hõlbustamise lepinguid (millest esimene on sõlmitud ja järgmisi
koostatakse). Selleks ühendatakse ELi uutes puhta kaubanduse ja keskkonnasäästlike
investeeringute partnerlustes sihitatud kaubandus- ja investeerimiseeskirjad, strateegia
(15) Mercosuri keskmine imporditollimaks on kõrgem kui paljudes teistes piirkondades (13,5 %). Seevastu
keskmine tariif, mida EL kõigi imporditud kaupade suhtes kohaldab, on 1,8 %. Seepärast saab EL
Mercosuriga seotud tariifide liberaliseerimisest suurt kasu.
(16) Kui aga leitakse, et Mercosuri riikidest pärinev import, näiteks tariifikvoodi alla kuuluv veiseliha,
kahjustab oluliselt ELi turge, võimaldavad täiendavad kaitsemehhanismid, nagu kaitseklauslid, ELil
asjakohaselt reageerida. Lisaks kaitseklauslitele loob komisjon täiendavaks kaitseks vähemalt 1
miljardi euro suuruse reservi sellise ebatõenäolise olukorra tarbeks, kui pärast lepingu rakendamise
algust ilmnevad turuhäired.
15
„Global Gateway“ investeeringud ja regulatiivne koostöö ühtseks kogu valitsemissektorit
hõlmavaks partnerluseks. Selline partnerlus võib aidata tagada Euroopa varustamist
kõikjalt maailmast pärinevate säästvate transpordikütuste, tooraine, puhta energia ja puhta
tehnoloogiaga ning suurendada samal ajal Euroopa kestlikke investeeringuid, mis on
kasulikud ka partnerriikidele, ning aidata saavutada ülemaailmseid energiaeesmärke, mille
eestkõneleja on president von der Leyen olnud. Uues Vahemere piirkonna leppes
sisalduv ambitsioonikas Vahemere piirkonna energia ja puhta tehnoloogia alase koostöö
algatus stimuleerib ulatuslikke avaliku ja erasektori investeeringuid taastuvenergiasse.
Kuid ELi kaubandussuhetega võib kaasneda ka riske. Üha probleemsemas keskkonnas
saab liigset sõltuvust ära kasutada ja isegi relvaks muuta. Teatavate kolmandate riikide
tööstuspoliitika sihiks võib olla tahtlik liigse tootmisvõimsuse ja strateegilise sõltuvuse
tekitamine. See eeldab riskide mõistmist ning neile sihipäraselt ja proportsionaalselt
reageerimist.
Kui Euroopa turg sõltub olulisemate kaupade, teenuste või muude sisendite osas
ühestainsast või mõnest üksikust tarnijast, vajab EL oma majandusliku julgeoleku
tagamiseks tegevuspõhimõtteid ja investeeringuid, et minimeerida sõltuvuse relvana
kasutamise või majandusliku survestamise võimalusi. Draghi aruandes on esile toodud,
kuidas Euroopa peab tagama oma tarneahelate vastupidavuse, eelkõige kriitiliste toormete
või oluliste kõrgtehnoloogiliste puhaste tehnoloogiate või digitehnoloogiate, näiteks
pooljuhtide impordi puhul. Samuti on nimetatud praegust sõltuvust esmatähtsate ravimite
toimeainete tarnetest, mis on olulised eelkõige teatavate patsientide jaoks, aga ka
rahvatervise jaoks üldiselt, või toiduga kindlustatuse seisukohast tähtsate väetiste tarnetest.
Euroopa peab ajama poliitikat, mis võimaldab vähendada peamistes strateegilistes
sektorites sõltuvust üksikutest või väga kontsentreerunud tarnijatest. Selleks peab ta
edendama ringlussevõttu, innovatsiooni ja teadusuuringuid, andma rahalist sihttoetust
riigisisese töötlemis- või tootmisvõimsuse loomiseks või parandamiseks, koguma reserve
ja varusid ning looma mitmekesistamise tarbeks eespool nimetatud kahe- ja mitmepoolseid
partnerlusi. Võttes arvesse Venemaa-poolset Ukraina-vastase agressioonisõjaga seotud
energiašantaaži, esitab komisjon tegevuskava seaduslike meetmete kohta, millega lõpetada
energiaimport Venemaalt.
EL on oma majandusjulgeoleku strateegia (17) raames kindlaks määranud neli
riskivaldkonda ja kümme elutähtsat tehnoloogiat. Vastuseks kindlakstehtud riskidele ja
kerksuse suurendamiseks võetakse käimasolevatele põhjalikele riskihindamistele
tuginedes proportsionaalseid ja sihitatud leevendusmeetmeid, et kaitsta
majandusjulgeolekut, edendada konkurentsi ja luua partnerlussuhteid. Nende meetmete
hulka kuuluvad välismaiste otseinvesteeringute taustauuringud, ekspordikontroll ja
väljaminevate investeeringute järelevalve. Komisjon töötab koos G7 ja teiste sarnaseid
seisukohti jagavate partneritega välja peamiste tarneahelate majandusjulgeoleku
standardid.
Kõlvatu konkurents ja võrdsed võimalused
Kui meie ühtset turgu ohustab kõlvatu konkurents, peaksime kasutama ka meie käsutuses
olevaid kaitsevahendeid, näiteks kaubanduse kaitsemeetmeid, ning tagama rangelt
välisriigi subsiidiumide määruse täitmise. Nende elementide sobiv kombinatsioon on
sektoriti erinev. Samuti jätkab EL surve avaldamist WTO reeglistiku ajakohastamiseks.
Intensiivsem koordineerimine liikmesriikide vahel ning mitmesugune nõudluse
koondamine või ühisostud ELi tasandil võivad tugevdada hoobasid, millega välismaiseid
(17) Ühisteatis „Euroopa majandusjulgeoleku strateegia“, JOIN(2023) 20.
16
tarnijaid mõjutada. Näiteks on ELi konkurentsivõime jaoks elutähtis tagada usaldusväärne
ja mitmekesine toormevarustus, sest toore on energia-, toidutootmis- ja tööstussektori
jaoks määrava tähtsusega sisend. Tuginedes kriitiliste toormete määruse rakendamisele,
tuleb ajada poliitikat, milles on ühendatud omamaise tootmise edendamine, varude
loomine ja mitmekesistamine. Lähtudes hiljutistest AggregateEUga saadud kogemustest,
loob komisjon kriitiliste toormete ühisostude platvormi, et teha kindlaks ELi tööstuse
vajadused, koondada nõudlust ja koordineerida ühisoste. Samamoodi tahetakse
esmatähtsate ravimite määrusega kindlustada esmatähtsate ravimite ja nende
koostisainete tarnimist, kõrvaldada turutõrkeid ja vähendada sõltuvust.
EL peab võtma vastu väljakutse, mis tuleneb kõlvatust konkurentsist ja
ülemaailmsest liigsest tootmisvõimsusest. Need on sageli tingitud riikide
süstemaatilisest üleinvesteerimisest ja subsiidiumidest, mis on koondunud kriitiliste ja
strateegiliste tööstussektorite tarneahela eri osadesse. Turuväline struktuurne liigne
tootmisvõimsus toob turul kaasa agressiivsed ekspordistrateegiad, mis juba niigi
ebavõrdsetes tingimustes suurendavad veelgi survet Euroopa tootjatele. Kui elutähtsates
sektorites kaob Euroopas asuv tootmisvõimsus ja oskusteave, võib see jätta ELi
olulisemates majandussegmentides liigsesse impordisõltuvusse.
Keskne roll on siin avalikul sektoril. Olukorras, kus teised olulised osalejad kehtestavad
oma turgudel juurdepääsupiiranguid ja püüavad suurendada elutähtsate tehnoloogiate
tootmisvõimsust, peab ka Euroopa oma tootmisvõimsust kaitsma. Komisjon teeb
ettepaneku võtta strateegiliste sektorite ja tehnoloogiate riigihangetes kasutusele
Euroopa eelistamise põhimõte. Riigihanked moodustavad ligikaudu 14 % ELi SKPst
(18). Riigihankedirektiivide eelseisva läbivaatamise käigus tahetakse tugevdada
tehnoloogilist julgeolekut ja omamaiseid tarneahelaid ning lihtsustada ja moderniseerida
reegleid, eelkõige idufirmade ja uuenduslike ettevõtete jaoks.
Kaitsetööstus, julgeolek ja valmisolek
ELi kaitsetööstus on oluline konkurentsivõime tõukejõud, kuid tal puudub mastaap
ja ta pole kogu oma potentsiaali suutnud ellu viia. Kuigi ELi kaitsesektori ettevõtted on
ülemaailmselt konkurentsivõimelised, kannatavad nad struktuursete nõrkuste ja
aastakümneid kestnud alainvesteerimise all. Sektor on killustunud ja sellele on
iseloomulikud valdavalt sellised osalejad, kes tegutsevad ühesainsas riigis, paljud neist ka
suhteliselt väikestel riigisisestel turgudel, mis vähendab nende tarnesuutlikkust.
Investeeringud kaitsevaldkonna teadus- ja arendustegevusse on oluliselt väiksemad kui
USAs. Selle tulemusena sõltub EL suurel määral ELi-välistest tarnijatest. On
märkimisväärne oht, et EL jääb maha nii kaitseinnovatsioonis kui ka uute
kõrgtehnoloogiliste relvasüsteemide väljatöötamises, ning selle negatiivne mõju kandub
üle ka kahesuguse kasutusega tehnoloogiatele. Euroopa kaitsetööstus peab suutma täita
kogu võimespektri vajadusi ja olema kogu majanduse jaoks innovatsiooni taganttõukaja.
Meil tuleb suurendada ja toetada jõupingutusi, mida liikmesriigid teevad selleks, et
investeerida rohkem, paremini, üheskoos ja Euroopasse (19). Tihedam koordineeritus
on Euroopas kogu vajaliku kaitsevõime ja -taristu (sealhulgas kahesuguse kasutusega
kaupade) rahastamise, arendamise, tootmise ja säilitamise võti. Euroopa peab oluliselt
suurendama liikmesriikide kaitsekoostööd; selleks peab ta koondama nõudlust, kasutades
kaitse valdkonnas rohkem ühishankeid, edendama tööstuse võimet kiiresti oma toodangut
(18) Euroopa Komisjon (2025), ühtse turu ja konkurentsivõime aruanne.
(19) Ühisteatis „Uus Euroopa kaitsetööstuse strateegia: ELi valmisoleku saavutamine reageerimisvõimelise
ja kerkse Euroopa kaitsetööstuse abil“, JOIN(2024) 10 final.
17
kasvatada ning soodustama koostööd teadus- ja arendustegevuse alal, mis keskendub
Euroopa ühisalgatustele, koondama üleeuroopalist huvi pakkuvate kaitseprojektide kaudu
ressursse, lõimima ELi tööstussuutlikkuse ja looma kaitseotstarbeliste toodete ja teenuste
ühtse turu ning parandama rahastuse kättesaadavust VKEde jaoks, et suurendada mastaapi,
vähendada ebatõhusust ja edendada koostalitlusvõimet. Komisjon ja kõrge esindaja
esitavad Euroopa kaitse tuleviku teemalise valge raamatu, kus esitatakse nende
eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed.
Kogemused on Euroopale õpetanud valmisoleku lisaväärtust. Nüüd on vaja
konkreetseid samme. Et kaitsta majandust ja kodanikke, peavad EL ja liikmesriigid
võtma omaks kogu valitsemissektorit ja ühiskonda hõlmava lähenemisviisi, sealhulgas
avaliku ja erasektori ulatusliku koostöö ning uue lõimvalmisoleku põhimõtte. Näiteks
juhtudel, kui tööstussuutlikkus ja tootmisvõimsus on piiratud, saab kriisi seisukohast
oluliste kaupade hankimist või varude loomist koordineerida ühiselt ELi tasandil. Niinistö
aruande põhjal esitavad komisjon ja kõrge esindaja ELi kriisivalmiduse strateegia, milles
visandatakse olemasolevate ja võimalike tulevaste ohtude ühine käsitusviis.
Üha suurenevad hübriidohud nõuavad suuremat kooskõla avaliku ja erasektori
vahel. Digiajastul kasvab küberohtude ja küberrünnete kiirus. Terved majandussektorid ja
esmatähtsad teenused (20) sõltuvad meie digi-, transpordi- ja kosmosetaristu,
energiavõrkude ja tehnoloogilise riistvara kerksusest. Suurenevate julgeolekuriskide üks
hiljutisi näiteid on merealused kaablid. Riske, mis võivad ohustada digitaalse või füüsilise
elutähtsa taristu turvalisust, peab Euroopa võtma arvesse kõigis etappides: alates ehitusest
ja tehnoloogia valimisest kuni taristu käitamise ja taastevõimeni. Sisejulgeoleku
strateegias pannakse paika ELi terviklik reageerimine nii internetis kui ka väljaspool seda
levivatele julgeolekuohtudele ning nähakse ette ELi õigusaktide ja poliitika
julgeolekulõime.
Üha enam ohustavad Euroopa majandusjulgeolekut muutuv kliima ja ekstreemsed
ilmastikunähtused. Seepärast peavad EL ja liikmesriigid parandama oma
toimetulekuvõimet ja suurendama valmisolekut; selleks tuleb korrapäraselt ajakohastada
kliimariskihinnanguid ja parandada elutähtsa taristu lõimvastupidavust. Võimalusi kaitsta
ELi majandust ja ühiskonda kõige rängemate loodusõnnetuste, nagu üleujutuste, põua,
maastikupõlengute ja tormide eest, mis seavad ohtu tarneahelaid ja tootmiskohti, pakub ka
kliimakerksuse integreerimine linnaplaneerimisse, looduspõhiste lahenduste
kasutuselevõtt, looduskrediidi väljaarendamine ja põllumajanduse kohandamine selliselt,
et säiliks toidujulgeolek. Selleks esitatakse Euroopa kliimakohanemise kava.
Üldisemalt tuleb liikmesriikidel tegelda kasvava veenappusega: selleks tuleb parandada
veevarude majandamise tavasid ja taristuid, suurendada veekasutuse tõhusust ja edendada
kestlikku veekasutust. ELi tasandil esitab komisjon Euroopa veemajanduse
kriisivalmiduse strateegia.
3. tegevusvaldkonna juhtalgatused
• Sõlmida ja rakendada kaugeleulatuvad kaubanduslepingud ning puhta kaubanduse ja
keskkonnasäästlike investeeringute partnerlused
• Vahemere piirkonna energia ja puhta tehnoloogia koostööalgatus [2025 IV kv]
(20) Vt hiljutine Euroopa haiglate ja tervishoiuteenuste osutajate küberturbe tegevuskava, COM(2025) 10
final.
18
• Kriitiliste toormete ühisostude platvorm [2025 II–III kv]
• Riigihankedirektiivide läbivaatamine [2026]
• Valge raamat Euroopa kaitse tuleviku kohta [2025 I kv]
• ELi kriisivalmiduse strateegia [2025 I kv]
• Sisejulgeoleku strateegia [2025 I kv]
• Esmatähtsate ravimite õigusakt [2025 I kv]
• Euroopa kliimakohanemise kava [2026]
• Veemajanduse kriisivalmiduse strateegia [2025 II kv]
2. Horisontaalsed konkurentsivõime tugisüsteemid
2.1. Lihtsamaks, kergemaks, kiiremaks: tagada ELi õigusaktide sobivus
konkurentsivõime toetamiseks
Regulatiivsest koormusest on saanud üks Euroopa konkurentsivõime pidureid.
Hoolimata ELi täiustatud parema õigusloome poliitikast leiab igast kolmest ettevõttest
kaks, et see koormus on peamine takistus pikaajaliste investeeringute tegemisel (21). Paljud
kinnitavad, et keerukad, lahknevad ja aeganõudvad loaandmis- ja haldusmenetlused
muudavad Euroopa teiste piirkondadega võrreldes vähem atraktiivseks
investeerimiskohaks. Euroopa konkurentsivõime taastamiseks on vaja kärpida bürokraatiat
palju jõulisemalt kui varem. Regulatsioon peab olema proportsionaalne, stabiilne,
sisemiselt sidus ja tehnoloogianeutraalne.
Kõik ELi, liikmesriikide ja kohalikud institutsioonid peavad tegema suuri
jõupingutusi, et koostada lihtsamaid reegleid ja kiirendada haldusmenetlusi.
Juurdepääs rahalistele vahenditele ja haldusotsuste saamine peab muutuma ettevõtjate ja
kodanike jaoks kiiremaks ja odavamaks. Näiteks kavandatava tööstuse süsinikuheite
kiirema vähendamise õigusaktiga, mis tugineb taastuvenergia loaandmismenetlustele ja
nullnetotööstuse määrusele, laiendatakse kiirendatud loaandmismenetlust rohkematele
üleminekujärgus olevatele sektoritele (nt energiamahukatele). Üleeuroopalist huvi
pakkuvate tähtsate projektide ja energiataristu ühishuviprojektide menetlused muudetakse
lihtsamaks ja kiiremaks. Mitmeaastase finantsraamistiku ettepanek annab võimaluse
muuta juurdepääs ELi rahastamisvahenditele veelgi sujuvamaks ja muuta need
rahastamisvahendid kõigis valdkondades lihtsamaks, sest praegu on nad liiga paljude
programmide vahel killustunud.
Muutused algavad komisjonist. Selles valdkonnas koordineerib komisjoni tööd kõigi
aegade esimene rakendamise ja lihtsustamise volinik, kes juhib ELi õigustiku sõelumist,
et selgitada välja, kuidas õigusakte vajaduse korral lihtsustada, konsolideerida ja
kodifitseerida. Iga volinik peab kaks korda aastas sidusrühmadega korrapäraseid
rakendamisdialooge, et mõista rakendamisega seotud küsimusi, kuulata ära ettevõtjate
probleemid ja teha kindlaks, kus on võimalik lihtsustada ja koormust vähendada. ELi
õigusnormide stressitestimisse annavad oma panuse ka komisjoni talituste poolt
(21) Euroopa Investeerimispank, „EIB Investment Survey“, 2023.
19
sidusrühmadega korraldatavad olukorra kontrollid. Lihtsustamise aluseks peab olema
arusaam väärtusahelate tegelikust toimimisest ja õigusraamistik, mis põhineb pigem
usaldusel ja stiimulitel kui üksikasjalikul kontrollil. Komisjon esitab oma üldise
lähenemisviisi järgmisel kuul.
Komisjoni praegune koosseis võtab ette enneolematult ulatusliku lihtsustamise. Selle
eesmärk on saavutada kokkulepitud poliitikaeesmärgid kõige lihtsamal, sihipärasemal,
tulemuslikumal ja vähem koormaval viisil. Selleks et tagada eelseisvatel aastatel pidevad
ja mõõdetavad jõupingutused, on komisjon püstitanud ambitsioonikad kvantifitseeritud
eesmärgid: vähendada kõigi äriühingute aruandluskoormust vähemalt 25 % ja VKEde
aruandluskoormust vähemalt 35 %. Aruandluskoormus on osa kogu halduskoormusest.
Seega, et muuta meie eesmärk veelgi ambitsioonikamaks, peaksid koormuse 25 % ja 35 %
vähendamise eesmärgid tulevikus käima kogu halduskoormuse kulude kohta, mitte
ainult aruandlusnõuete kohta. Siit tulenebki eesmärk, et komisjoni ametiaja lõpuks peavad
korduvkulud vähenema ligikaudu 37,5 miljardi euro võrra (22). Spetsiaalselt VKEdele
suunatud meetmetega püütakse saavutada 35 % eesmärk.
Töö algab järgmisel kuul, mil esitatakse lihtsustamise koondpakettide sarja esimene
pakett. Esimene koondpakett hõlmab muu hulgas ulatuslikku lihtsustamist kestliku
rahanduse aruandluse, kestlikkusalase hoolsuskohustuse ja taksonoomia valdkonnas.
Lähtudes kestliku rahanduse raamistiku eesmärgist tuua investeeringuid puhtale energiale
ülemineku valdkonda, tagab komisjon nõuete ja investorite vajaduste parema kooskõla,
proportsionaalsed tähtajad, finantsnäitajad, mis ei peluta investeerimast väiksematesse
üleminekujärgus olevatesse äriühingutesse, ning kohustused, mis on proportsionaalsed
äriühingu tegevuse ulatusega. Eelkõige püütakse paketis lahendada aruandekoormuse
edasikandumise probleemi, et vältida olukorda, kus tarneahelas tegutsevatelt väiksematelt
ettevõtetelt küsitaks tegelikkuses liiga palju aruandeid, ilma et see oleks olnud seadusandja
soov.
Et õiguslikud nõuded oleksid proportsionaalsed ettevõtte suurusega, tehakse varsti
ettepanek väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate uue määratluse kohta.
Sellise uue kategooria loomine ettevõtetele, mis on suuremad kui VKEd, kuid väiksemad
kui suurettevõtted, laseb tuhandetel ELi ettevõtetel kasutada samalaadset spetsiaalset
nende jaoks kohandatud regulatiivset lihtsustust, nagu kehtib VKEdele. Samuti valmistab
komisjon ette süsiniku piirimeetme lihtsustust väiksemate turuosaliste jaoks.
Selle aasta vältel ja kogu ametiaja jooksul kavatseb komisjon jätkata lihtsustamismeetmete
esitamist, tuginedes sidusrühmadega peetavale dialoogile. REACH-määruse
läbivaatamise käigus käsitletakse nii olemasolevat õigustikku kui ka uusi
kemikaalialaseid algatusi; sellega saavutatakse tegelik lihtsustamine praktikas ja tagatakse
oluliste ohtude asjus kiirem otsustusprotsess ning kestlikkus, konkurentsivõime, turvalisus
ja ohutus. Pärast seda, kui ELi ravimiraamistik on kava kohaselt läbi vaadatud, et
kiirendada loaandmist ja lihtsustada regulatiivseid protsesse, valmistab komisjon ette
lühiajalised rakendusmeetmed, mis võimaldavad vähendada koormust ja teha lihtsustusi
meditsiiniseadmete valdkonnas. Lisaks esitatakse sel aastal suur lihtsustamispakett
eesmärgiga vähendada koormust põllumajandusettevõtetes ja pakkuda
põllumajandustootjatele leevendust.
Mõjuhinnangutes võetakse kasutusele uus VKEde ja konkurentsivõime kontroll, millest
saab uute algatuste jaoks tugevam filter, mille abil hinnatakse ka eeldatavat mõju kulude
(22) Kasutades ELi ja riikide tasandil kättesaadavaid andmeid ning võttes arvesse Stoiberi kõrgetasemelise
töörühma esitatud hinnangut halduskoormuse kohta, on EUROSTAT esitanud ligikaudse hinnangu, et
korduvate (iga-aastaste) halduskulude lähtetase ELis on kuni 150 miljardit eurot.
20
erinevusele võrreldes rahvusvaheliste konkurentidega. Vajaduse korral pööratakse
suuremat tähelepanu kavandatud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kulude
hindamisele.
Aruandluskoormuse vähendamiseks käib lihtsustamine käsikäes digitaliseerimisega.
ELi õigusaktide rakendamisel tuleb ettevõtetele ja ametiasutustele paremini abiks olla:
suurendada pakutavat tuge ja suutlikkust ning pakkuda tehnilist abi. Tuleb hõlbustada
digivahendite ja tehisaru kasutamist valitsuse tasandil lihtsustamise abivahendina ning
tagada täielik piiriülene koostalitlusvõime avaliku sektori asutuste pakutavate lahenduste
vahel, nagu e-arved, e-allkirjad, e-pakkumused ja digitaalne tootepass. Võimaluse korral
tuleb aruandlus üle viia standardiseeritud andmetel põhinevatele digitaalsetele
vormingutele. Tuginedes ELi e-IDASe raamistikule, saab Euroopa ettevõtluskukrust
ELis lihtsa ja digitaalse äritegevuse nurgakivi, mis loob ettevõtjatele sujuva keskkonna
kõigi haldusasutustega suhtlemiseks.
Et tagada kogu ühtsel turul võrdsed tingimused ning võidelda killustatuse ja
ülereguleerimise vastu, ajab komisjon jõuliselt täieliku ühtlustamise ja täitmise
tagamise joont. Lisaks tööle, mida tehakse isikuandmete kaitse üldmääruse alusel toimuva
andmete säilitamise lihtsustamiseks, jätkab komisjon tööd ka selleks, et kõnealust määrust
rakendataks ja selle täitmist tagataks ühtlustatumalt.
Et vältida olukorda, kus iga õigusnorm tekitab juurde uusi õigusnorme, peavad kõik
ELi institutsioonid tegema koostööd. Pühendumus paremale õigusloomele peab olema
kõikide institutsioonide pärisosa kogu õigusloomeprotsessi vältel ja järgida tuleb
subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Koostöös Euroopa Parlamendi ja
nõukoguga vaadatakse läbi institutsioonidevaheline kokkulepe, tagamaks, et
õigusloomeprotsessi algusest lõpuni jääks fookusesse lihtsustamiskohustus ja
rakendamine.
2.2. Euroopa ühtse turu maksimaalne ärakasutamine
Maailmas, kus valitsevad hiiud, on ühtne turg maailmajao mõõtmes tegutsemiseks
määrava tähtsusega. Juba 30 aastat on ühtne turg olnud Euroopas järeleproovitud
konkurentsimootor (23). Täna on see koduturuks 23 miljonile ettevõttele, kes pakuvad
kaupu ja teenuseid peaaegu 450 miljonile eurooplasele. See pakub ettevõtetele selliseid
hüvesid nagu vaba liikumine ja prognoositavad äritingimused, mille aluseks on õigusriigi
põhimõtte järgimise tagatised. Tarbijatele aga saab osaks lai valik ja kõrgetasemeline
kaitse. Ühtne turg ei ole aga veel kaugeltki valmis. Ehkki tõkkeid, mis ei lase kaupadel,
teenustel, kapitalil ja inimestel vabalt liikuda, on korduvalt püütud kõrvaldada, on mõned
sellised tõkked visad kaduma ning pidevalt ilmub uusi takistusi ja killustumisallikaid.
2025. aasta ühtse turu ja konkurentsivõime aruandest nähtub, mida tegevusetus
meile maksma läheb: viimastel aastatel on turgude integreerumine kaotanud oma
hoo. 2023. aastal vähenes liikmesriikidevahelise kaubanduse osakaal ELi SKPst nii
kaupade (23,8 %) kui ka teenuste osas (7,6 %) (24). Ühtsel turul on piiriülese
teenuskaubanduse maht väiksem kui üks kolmandik kaupadega toimuvast kaubandusest ja
erinevalt kaubavahetusest ei ületa see oma mahult teenuskaubandust kolmandate riikidega.
Letta aruandes on kaardistatud püsivad tõkked ja toodud esile eelised, mida pakuks
(23) Mario Monti, „A new strategy for the single market at the service of Europe's economy and society“,
aruanne Euroopa Komisjoni presidendile, 9. mai 2010.
(24) Euroopa Komisjon (2025), ühtse turu ja konkurentsivõime aruanne.
21
elektroonilise side, energiasüsteemide ja finantsturgude kiirem lõimimine ning ühtse
kaitseturu loomine.
Allesjäänud tõkete kõrvaldamine ja ühtse turu laiendamine aitab suurendada
konkurentsivõimet kõigis selle mõõtmetes, võimaldades luua suuremaid turge, alandada
energiahindu ja parandada juurdepääsu (25). Ühtse turu toimimist aitab kõigis
tööstusharudes parandada horisontaalne ühtse turu strateegia, millega moderniseeritakse
juhtimisraamistik, kõrvaldatakse ELi-sisesed tõkked ja hoitakse ära uute tõkete teke,
soodustatakse koostööd liikmesriikidega ja pannakse ette uus rakendamise käsitusviis.
Tugevam ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühm tagab õigusnormide ülevõtmise
nii, et ei tekitataks tarbetut koormust, ning ELi õigusaktide üldise rakendamise ja täitmise
tagamise. Ühtse turu süvendamise ja lihtsustamise huvides võetakse täiendavaid
ühtlustamismeetmeid, et vähendada allesjäänud õiguslikku killustatust. Kandidaatriikide
varajane ja järkjärguline lõimimine ühtse turu osadesse võimaldab ettevõtetel lõimuda
Euroopa väärtusahelatesse, mis hõlbustab lähenemisprotsessi ning suurendab
investeeringuid, kaubandust ja konkurentsivõimet.
Ajakohastatud ühtekuuluvuspoliitika on äärmiselt oluline majanduskasvu tugevdamiseks,
ebavõrdsuse vähendamiseks ja konkurentsivõime edendamiseks ühtsel turul ning samal
ajal piirkondade ja kogukondade toetamiseks nende pikaajalises arengus ja õiglases
üleminekus.
Lisaks kasutab komisjon võimalust, et muuta standardite kehtestamise protsesse
kiiremaks ja kättesaadavamaks, eelkõige VKEde ja idufirmade jaoks. Praegune Euroopa
standardimissüsteem ei reageeri kujunemisjärgus tehnoloogiate kiirematele
innovatsioonitsüklitele. Süstemaatiline osalemine üleilmsetes standardimisprotsessides on
väga tähtis selleks, et saavutada tulemusi, mis oleksid kooskõlas ELi huvidega, aidata
tööstusel säilitada konkurentsipositsiooni olulisematel tehnoloogiaturgudel, nagu 5G- ja
6G-side, tehisaru, taastuvenergiatehnoloogia, elektrisõidukite laadimistaristu,
juurdepääsetavus ja esemevõrk. Tuleb otsida alternatiivseid võimalusi, et anda
ettevõtjatele õiguskindlus ELi reeglite järgimise asjus olukordades, kus harmoneeritud
standardeid ei ole olemas, need pole kättesaadavad või kui on kiireloomuline vajadus.
2.3. Konkurentsivõime rahastamine ning hoiuste ja investeeringute liit
Et täita juba kokku lepitud eesmärke, seisab EL silmitsi hiiglasliku
rahastamisvajadusega. Innovatsioon, üleminek puhtale energiale ning digitehnoloogia ja
tehnoloogia levik eri majandussektorites toovad kaasa väga suured kapitalikulud,
sealhulgas kulud selleks, et ühiseid hüvesid, nagu taristut, vajaliku mastaapsusega üle kogu
Euroopa laiendada. Liikmesriigid on võtnud kohustuse saavutada kvantifitseeritud
eesmärgid taastuvenergia alal, suurendada teadus- ja arendustegevuse kulutusi 3 %-ni
SKPst, tõsta kaitsekulutused vähemalt 2 %-ni SKPst (NATO liikmete puhul) ning
ajakohastada ELi digitaristut. Draghi aruandes hinnatakse, et 2030. aastaks on Euroopa
lisainvesteeringute vajadus kokku 750–800 miljardit eurot aastas, mis tähendab, et ELi
investeeringute suhe SKPsse peab suurenema ligikaudu 5 protsendipunkti võrra ELi SKPst
aastas ja jõudma tasemele, mida viimati nähti 1960ndatel ja 1970ndatel. Et hoogustada
(25) IMFi hinnangul võib allesjäänud tõkkeid, mis piiravad ELi-sisest kaubandust, väärtuseliselt võrrelda
ligikaudu 45 % maksuga töötlevas tööstuses ja 110 % maksuga teenindussektoris. „Hinnanguliste
sektoripõhiste tõkete vähendamine ELi-siseses kaubanduses tasemeni, mis on võrreldav USA osariikide
vahel valitsevaga, võiks suurendada tootlikkust potentsiaalselt 6,7 %.“ IMF, „Europe’s Declining
Productivity Growth: Diagnoses and Remedies - Regional Economic Outlook“, november 2024.
22
tootlikkuse kasvu ning saavutada ELi eesmärgid innovatsiooni, kliimaneutraalsuse ja
kaitse alal, on piisavate avaliku ja erasektori investeeringute tagamine otsustav.
Niisugused mastaapsed jõupingutused nõuavad, et EL ja selle liikmesriigid õpiksid palju
paremini kaasama erainvesteeringuid, sealhulgas institutsionaalsete investorite omi, ning
kasutama avaliku sektori vahendeid eesmärgikesksemalt ja täpsemini suunatult. Kuigi
paljud ettevõtted vajavad edu saavutamiseks riskikapitali ja omakapitaliinvesteeringuid,
loodab EL liigselt pangalaenude kaudu rahastamisele (26).
ELi kodumajapidamiste säästude määr oli 2022. aastal 65 % suurem kui USAs (27).
Ometigi ei suuna ELi finantssektor neid tõhusalt tootlikesse investeeringutesse ega eralda
piisavalt kapitali ELi majanduse innovatsiooniks. Selle tulemusena ei saa kodanikud oma
säästudelt piisavalt tulu ja igal aastal investeerivad eurooplased 300 miljardit eurot sääste
ELi-välistele turgudele.
EL peab lõimima oma kapitaliturud, et need oleksid sügavamad ja likviidsemad – see
on vajalik samm erasektori vahendite mobiliseerimiseks ja nende suunamiseks
tulevikku orienteeritud kasvusektoritesse. Samuti on vaja erainvestorites õhutada
suuremat riskivalmidust, kasutades tugipunktina avaliku sektori raha.
Pikaajalistest kõhklustest on vaja üle saada: 2025. aastal esitab komisjon hoiuste ja
investeeringute liidu strateegia, millele järgneb rida konkreetseid ettepanekuid, mis
võimaldavad ELi kodanikel jõukust luua ja kaasata kapitali Euroopa projektidesse. Selleks
on vaja edendada ELi tasandil odavaid säästu- ja investeerimistooteid ja samal ajal
julgustada jaeinvestoreid neid kasutama. Samuti uurib komisjon võimalusi, mida pakuvad
era- ja tööandjapensionid, et aidata ELi kodanikel kavandada pensionile jäämist ja suunata
oma säästud majandusse. Samal ajal astub komisjon samme, et kõrvaldada tõkked
finantsturutaristu turupõhise konsolideerimise teelt.
Peale selle esitab komisjon meetmed ELi väärtpaberistamisturu edendamiseks, et luua
pankadele täiendavat rahastamissuutlikkust (mis peaks soodustama eelkõige laenude
andmist ettevõtetele ja VKEdele), ning meetmed, mis võimaldavad palju ühtsemat
järelevalvet; ta jätkab kogu ELis reforme ja ühtlustamistööd maksejõuetusraamistike alal,
sest need on endiselt väga killustunud, sealhulgas käsitleb ta nõuete rahuldamise järke ja
maksejõuetuse käivitajaid ning finantstagatiste ja arveldamise reegleid; samuti kõrvaldab
ta maksutõkked piiriülestelt investeeringutelt.
Parem majanduslik koordineerimine
Lisaks avaliku sektori otseinvesteeringutele on avaliku sektori toetust vaja ka selleks,
et vähendada riske ja kaasata vajalikus mahus erainvesteeringuid. Arvestades
liikmesriikide eelarvete suurust (ligikaudu 50 % ELi SKPst), sõltub ELi suutlikkus
rahastada strateegilisi avaliku sektori investeeringuid, sealhulgas Euroopa avalikke
hüvesid, sellest, kuidas riiklikku makromajandus- ja eelarvepoliitikat selle eesmärgi
huvides prioriseeritakse ja koordineeritakse.
ELi läbivaadatud majandusjuhtimisraamistik toetab seda eesmärki, tugevdades
kestliku eelarvepoliitika ja majanduskasvu soodustava poliitika integreerimist
järkjärgulisemate kohandamiskavade abil, mis võimaldavad eelmise õigusraamistikuga
(26) ELi ettevõtted sõltuvad palju vähem turupõhistest rahastamisallikatest: vähem kui 30 % nende
rahastusest tuleb kaubeldavast omakapitalist ja laenudest, samas kui USA ettevõtete puhul on see
näitaja ligi 70 %. Vt IMF, 2023, „IMF Background Note on CMU for Eurogroup“, 15. juuni 2023.
(27) 2024. aasta sügisene majandusprognoos: järkjärguline taastumine keerukas keskkonnas, november
2024.
23
võrreldes rohkem eelarvepoliitilist manööverdamisruumi prioriteetseteks reformideks ja
investeeringuteks (28). Esimese hindamise käigus, mis toimus uue raamistiku alusel,
pikendati viies liikmesriigis kohanemisperiood neljalt aastalt seitsmele, tuginedes reale
reformi- ja investeerimiskohustustele. Edaspidi peaks võla jätkusuutlikkuse tugevdamine
eelarve järkjärgulise konsolideerimise kaudu käima üha enam käsikäes avaliku sektori
investeeringute ning suurema riikliku isevastutuse ja parema täitmise tagamisega.
Uue fookusega ELi eelarve
Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi (STEP) määrusega on EL hakanud suunama
vahendeid 11 erinevast rahastamisprogrammist ümber tööstusprojektidele kolme elutähtsa
tehnoloogia alal: digitehnoloogiad ja süvatehnoloogia innovatsioon, puhas ja ressursitõhus
tehnoloogia ning biotehnoloogia. Tänu ühtsele STEPi portaalile on projektiarendajate,
korraldusasutuste ja investorite juurdepääs ELi rahastusele lihtsam ja hõlpsam. Senine
kogemus STEPiga näitab lisaväärtust, mida annab ELi eelarvetoetuse fookustamine ühiste
selgete konkurentsivõime prioriteetide järgi.
Järgmine mitmeaastane finantsraamistik annab võimaluse minna kaugemale ning
mõelda uuesti läbi ELi eelarve struktuur ja eraldised, millega toetada
konkurentsivõime prioriteete. ELi eelarvekulutused on praegu killustatud liiga paljude
programmide vahel; sageli on nende koordineeritud strateegiline kursihoidmine piiratud ja
toetusesaajate jaoks on need väga keerukad. ELi konkurentsivõimele keskendumine nõuab
rida ühiselt kokku lepitud rahastamisprioriteete ELi avalike hüvede vormis ja mitut riiki
hõlmavaid investeerimisprojekte, mis määratakse kindlaks tugevdatud poliitilise
juhtmehhanismi kaudu (vt punkt 2.5). Järgmises mitmeaastases finantsraamistikus peaks
uus Euroopa konkurentsivõime fond täitma neid vajadusi integreeritumalt. Fond loob
investeerimissuutlikkuse, millega toetatakse strateegilist tehnoloogiat ja tootmist
(tehisarust kosmoseni, puhtast tehnoloogiast biotehnoloogiani jne), mis on Euroopa
konkurentsivõime, sealhulgas teadusuuringute ja innovatsiooni ning üleeuroopalist huvi
pakkuvate tähtsate projektide jaoks määrava tähtsusega. See aitab võimendada
erainvesteeringuid ja vähendada nendega seotud riske.
Avaliku sektori poolsest rahastusest ei piisa: samas mastaabis tuleb kasutada ka
erakapitali. Täielikult tuleb ära kasutada EIP grupi pakutavad võimalused, et
kaasata erainvesteeringuid ja ületada Euroopa investeerimispuudujääk kõigis
prioriteetsetes valdkondades alates süsinikuheite vähendamisest kuni kaitseni. Avaliku
sektori investeeringuid võib aidata võimendada ka Euroopa tugipankade võrgustik, samuti
muud rahvusvahelised finantsasutused. Finantsinstrumentide ja eelarveliste tagatiste
riskide vähendamine on osutunud võimsaks vahendiks, mille keskmine kordistusefekt on
seni olnud üle 15. Tuginedes InvestEU edukale rakendamisele – selle raames on juba
kaasatud 218 miljardit eurot investeeringuid (29), millest 65 % pärineb eraallikatest –
tehakse ettepanek kasutada laiemalt ELi rahastatavate kavade riskivähendust, et toetada
olulisemates majandussektorites suurema riskiga ja rohkem kasvule suunatud
investeeringuid. Samuti tuleks kaasata rohkem EIP grupi omavahendeid. Koos ELi
vahenditega peaks see võimaldama suurendada tagatiste, laenude,
segarahastamisvahendite ja muud liiki finantsinstrumentide (sealhulgas omakapitali)
kasutamist ELi eelarvest toetatavates poliitiliselt prioriteetsetes valdkondades. See
tähendab ühtlasi, et tuleb laiendada olemasolevate rahastamisprogrammide ulatust,
alustades programmist „InvestEU“, ja muuta EIP grupi ja teiste partnerite volitused
(28) EKP blogi, „Mind the gap: Europe’s strategic investment needs and how to support them“, 2024.
(29) InvestEU pakub laiapõhjalist investeerimistoetust nelja haru kaudu: kestlik taristu; teadus, innovatsioon
ja digitaliseerimine; VKEd; sotsiaalvaldkonna investeeringud ja oskused.
24
laiemaks, lihtsamaks, kiiremaks ja paindlikumaks. Selliste vahendite avatud ülesehitus
annab võimaluse tihedamaks koostööks ja koostoimeks riiklike tugipankadega ja nende
vahel.
2.4. Oskuste ja kvaliteetsete töökohtade edendamine ja samal ajal sotsiaalse õigluse
tagamine
Euroopa konkurentsivõime alus on inimesed. EL on koduks nii mõnelegi maailma
parimale teadlasele ning siin toimub vilgas loome- ja kultuurielu. Siin on suur hulk
kvalifitseeritud töötajaid, tugevad haridus- ja koolitussüsteemid, kaasavad tööturud,
diskrimineerimisvastased seadused ja tugev heaoluriik. Ent Euroopa tööturul on toimumas
kardinaalsed muutused. Kuigi 2023. aastal suurenes tööhõive ELis 216,5 miljoni
inimeseni, mille tulemusena saavutas tööhõive määr uue rekordi – 75,3 % – ja töötuse määr
oli enneolematult madal (6,1 %), ei ole oskuste nappus ja tööjõupuudus kuhugi kadunud.
Näiteks on ELis peaaegu neli viiest väikesest ja keskmise suurusega ettevõttest vastanud,
et neil on olnud raskusi õigete oskustega töötajate leidmisel (30).
Konkurentsivõimelise Euroopa kujundamisel on keskse tähtsusega tulemuslik
sotsiaalpoliitika, mis rajaneb Euroopa sotsiaalõiguste sambal. Konkurentsivõimelisem
ja suure tootlikkusega majandus tagab, et meie sotsiaalne mudel on pikas perspektiivis
rahaliselt jätkusuutlik ja et kodanikud näevad selgeid teid, kuidas majanduslikku edu
saavutada. Konkurentsivõime paranemisse peab oma panuse saama anda iga eurooplane ja
igal eurooplasel peab olema võimalik selle hüvedest osa saada.
Et tagada oskuste ja tööturu nõudmiste omavaheline kokkusobivus, esitab komisjon
algatuse oskuste liidu loomise kohta, milles keskendutakse investeeringutele,
täiskasvanuõppele ja elukestvale õppele, tulevikukindlate oskuste loomisele, oskuste
säilitamisele, õiglasele liikuvusele, kvalifitseeritud rändajate ligimeelitamisele
kolmandatest riikidest ja nende lõimimisele ning mitmesuguse väljaõppe tunnustamisele,
mis võimaldaks inimestel töötada kõikjal liidus. Et võimaldada üleminekut ühelt töö- või
ametikohalt teisele, on esmavajalik Euroopa olemasoleva tööjõu täiend- ja ümberõpe.
Oskuste liidu alla kuulub teadus-, tehnoloogia-, inseneeria- ja matemaatikahariduse
strateegiline kava, kooliharidusele keskenduv põhioskuste tegevuskava ja Euroopa
kutsehariduse ja -õppe strateegia ning sellega tugevdatakse Euroopa ülikoolide liite.
Ühtlasi nõuab oskuste ja ametialade vastavus tööturu vajadustele tugevat dialoogi
sotsiaalpartneritega, hõlpsamat oskuste tunnustamist ja valideerimist ning
tõendusmaterjali kogumist praeguste ja tulevaste oskuste ja tööturu suundumuste kohta.
Selle valdkonna töö hulka kuulub oskuste ülekantavuse algatus, mille eesmärk on muuta
omandatud oskuste tunnustamine liikuvuse korral lihtsamaks. Lisaks sellele peab Euroopa
olema ligipääsetavam ja atraktiivsem sihtkoht kolmandate riikide kvalifitseeritud
kutsetöötajatele, kelle pärast me konkureerime muu maailmaga. Selles võime tugineda
olemasolevatele talendipartnerlustele partnerriikidega ja tulevasele ELi talendireservile.
Kuna Euroopa seisab silmitsi tööealise elanikkonna vähenemisega, on vaja
suurendada ka tööturul osalemist (31). On palju tegureid, mis piiravad naiste, noorte ja
majanduslikult aktiivseks jääda soovivate eakamate kodanike juurdepääsu tööturule.
Tööturule on raske pääseda ka madala kvalifikatsiooniga või puuetega inimestel ja muudel
(30) Eurobaromeeter, „Euroopa oskusteaasta (2023): oskuste nappus, töölevärbamise ja töötajate hoidmise
strateegiad väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes“.
(31) Vt Euroopa Komisjon, „Demograafilised muutused Euroopas: poliitikavahendid“
(COM(2023) 577 final).
25
alaesindatud rühmadel. Suurem osalemine tööturul ja suurem tootlikkus sõltub suuresti
õiglastest töötingimustest, inimväärsest palgast, töö- ja eraelu tasakaalust ning taskukohase
ja kvaliteetse lastehoiu ja pikaajalise hoolduse kättesaadavusest. Et võtta ette need ja muud
tööturul osalemist mõjutavad asjaolud, kavatseb komisjon koostöös sotsiaalpartneritega
esitada kvaliteetsete töökohtade tegevuskava. Peale selle esitab komisjon taskukohaste
eluasemete kava.
Töömaailm on muutustes ja sedamööda, kuidas arenevad välja uued kiirekasvulised
majandussektorid, vajavad töötajad paindlikke kohanemisteid, et säilitada oma
töökoht või leida uus, ja samas olla ülemineku käigus turvavõrguga kaitstud. Euroopa
poolaasta üks raskuskese on julgustada liikmesriike sotsiaalkaitsesüsteeme
moderniseerima, et tagada kõigile töötajatele juurdepääs piisavale, tõhusale ja
tulemuslikule kaitsele. Pensionireformid peaksid käima käsikäes algatustega, millega
edendatakse pikemat tööelu, toetatakse aktiivsena ja tervena vananemist ning luuakse
kaasavamad tööturud.
2.5. Jõudude ühendamine maksimaalse mõju saavutamiseks: konkurentsivõime
koordineerimise töövahend
Kui liikmesriikide ja ELi poliitikat ei suudeta tõhusamalt koordineerida, ei saavuta
EL oma eesmärke. Euroopa ei suuda saavutada kõike, mida ühise tegutsemisega võiks
saavutada, sest tema tööstus- ja teaduspoliitika on killustunud ELi ja liikmesriikide vahel
ning paljude omavahel kooskõlastamata eesmärkide vahel. Ühtsel turul rakendab iga
liikmesriik oma tööstus- ja toetuspoliitikat, et suurendada oma riigi konkurentsivõimet,
samas kui teistes liikmesriikides toimuvale pööratakse vähe tähelepanu või tegutsetakse
suisa teiste kahjuks. See vähendab nende poliitikate ja ressursside tulemuslikkust ja piirab
üleliidulisest perspektiivist saadavat kasu (32).
Komisjon teeb ettepaneku uue konkurentsivõime koordineerimise töövahendi kohta,
et töötada koos liikmesriikidega ühiste konkurentsivõime prioriteetide kallal, mis
puudutavad väljavalitud olulisemaid valdkondi ja strateegiliseks või üleeuroopalist huvi
pakkuvaks tunnistatud projekte. Euroopa poolaastas ja taasterahastus
„NextGenerationEU“ on võetud kasutusele edukas loogika: ühendada reformid
investeeringutega, et rakendada ELi prioriteete riiklikul tasandil. Seda lähenemisviisi
tuleks täiendada koordineeritud piiriülese ja üleliidulise tegevusega.
Konkurentsivõime koordineerimise töövahendi eesmärk on viia tööstus- ja
teaduspoliitika ning investeeringud ELi ja liikmesriikide tasandil omavahel
kooskõlla. See aitab ellu viia olulisi uusi algatusi ja/või piiriüleseid projekte, mis annavad
Euroopa lisaväärtust struktuurse majanduspöörde, tootlikkuse, pikaajalise majanduskasvu
ja kvaliteetsete töökohtade näol ning toovad kasu ühtsele turule. Tihedas koostöös
liikmesriikide ja teiste olulisemate sidusrühmadega selgitatakse välja meetmed, mis on
konkreetses sektoris seotud ühiste konkurentsivõime prioriteetidega, vajalikud reformid ja
investeeringud ning konkreetsed projektid, mis nõuavad piiriülest koordineerimist.
Koordineerimisvahend toimib koos ladusamaks muudetud Euroopa poolaastaga ning
tähelepanu keskmes on riikliku tasandi reformid ja investeeringud, mille fookuses on
konkurentsivõime. Mõlemad moodustavad osa sidusast ja lihtsast juhtmehhanismist, mille
(32) IMFi töödokument 24/249 „Industrial Policy in Europe: A Single Market Perspective“, koostanud
Andrew Hodge, Roberto Piazza, Fuad Hasanov, Xun Li, Maryam Vaziri, Atticus Weller, Yu Ching
Wong, detsember 2024.
26
alusel tehakse ELi ja liikmesriikide tasandil investeerimis- ja reformiotsuseid. See uus
juhtmehhanism seob ELi prioriteedid ELi eelarvega, sest selleks, et investeeringute liit
saaks sündida, on vaja viia liidu ning avaliku ja erasektori kulutused kooskõlla ELi
konkurentsivõime prioriteetidega.
Algfaasis teeb komisjon ettepaneku koordineerida katseprojektina ELi ja liikmesriikide
poliitikat mõnes valitud valdkonnas, mis pakub ELi konkurentsivõimele selget
lisaväärtust. Nendeks valdkondadeks võiks olla energia- ja transporditaristu (nt
elektrivõrgud ja salvestusvõimsus ning kestlikud kütused ja laadimine), digitaristu ja
tehisintellekti vertikaalsed kasutusmallid, biotehnoloogia, aga ka muud olulisemad
tootmisvõimsused (nt esmatähtsate ravimite tootmiseks).
Arvestades investeerimisvajaduste suurust, peab selliste katseprojektide rakendamiseks
antav riiklik rahastus võimendama maksimaalselt erakapitali. Tihedas koostöös
liikmesriikidega jälgib komisjon tulemusliku ühtlustamise poole tehtavaid edusamme.
Nende kogemuste põhjal töötab komisjon koos liikmesriikidega investeeringute jaoks välja
juhtmehhanismi. Komisjon kavatseb teha koostööd metoodika väljatöötamiseks, et
selgitada välja ja määrata kindlaks muud strateegilised taristuvõrgud, sektorid või
tegevused, mis sobivad investeerimiseks ja poliitika koordineerimiseks konkurentsivõime
koordineerimise töövahendi raames, võttes arvesse nende innovatsiooni, süsinikuheite
vähendamise ja majandusjulgeoleku potentsiaali (33).
Praeguse mitmeaastase finantsraamistiku alusel võiksid kooskõlastatud
investeeringute rakendamise rahalised stiimulid tugineda edukatele kogemustele
STEPiga, mille raames on juba üle 6 miljardi euro suunatud ümber liikmesriikide ja
piirkondade ühtekuuluvuspoliitika fondidest, et toetada strateegilisi eesmärke, ning 8,7
miljardit eurot on suunatud ümber viie programmi vahel, mida haldab otse komisjon.
Lisaks ühtekuuluvuspoliitika fondide täiendavale ümberplaneerimisele võiksid rahalised
stiimulid tegevuskavade rakendamiseks tulla InvestEU tugevdatud tagatiste põhjal ka EIP
grupilt, riiklikelt tugipankadelt ja muudelt rakenduspartneritelt. See tähendaks
liikmesriikidele taasterahastus „NextGenerationEU“ ette nähtud vahendite
ümberplaneerimist nende riiklikesse InvestEU osadesse ja sihitud muudatusi InvestEU
reeglites, et suurendada selle riskivõtmisvõimet.
Järgmises mitmeaastases finantsraamistikus toetab konkurentsivõime
koordineerimise töövahendi rakendamist uus konkurentsivõime fond. Fond on
mõeldud lahendama probleemi, et meie kulutused on jaotatud liiga paljude omavahel
kattuvate programmide vahel, millest mitmed rahastavad samu asju, kuid nende nõuded on
erinevad ja see muudab rahastuse kombineerimise keeruliseks. Terviklik ülesehitus
võimaldab fondil toetada Euroopa projekte kogu investeerimisteekonna vältel alates
teadusuuringutest läbi laiendamise kuni tööstusliku kasutuselevõtu ja tootmiseni. Fond
suudab paindlikult kaasata kogu meie finantsinstrumentide valiku: toetused, laenud,
omakapitali ja hanked. Et tagada sidusus ja võimalikult suur mõjusus, võiks rahastusega,
(33) Draghi aruanne (lk 41) pakub kasulikku lähtepunkti, mis on küll paratamatult visandlik ja mitte
ammendav: selles on eristatud nelja üldjoonelisemat juhtumit, kus vastavad poliitika töövahendid
oleksid erinevad: i) tööstusharud, kus Euroopa on liiga suures kuluhalvemuses, et olla konkurendina
tõsiselt võetav, ja kus mitmekesistamine on sõltuvuse piiramise võti; ii) tööstusharud, kus ELi huvi
keskmes ei ole mitte tehnoloogia päritolu, vaid see, et tootmine (ja sellega seotud tööhõive) asuks
Euroopas; iii) tööstusharud, kus Euroopa ettevõtted peavad säilitama asjakohast oskusteavet ja
tootmisvõimsust, mis võimaldaks geopoliitiliste pingete korral tootmist suurendada, ning
iv) tööstusharud, mis on alles lapsekingades ja kus ELil on innovatiivsuse eelis ning kus tulevikus on
suur kasvupotentsiaal.
27
mis on seotud tulevaste riiklike kavadega, kus omavahel on ühendatud olulisemad
reformid ja investeeringud, pakkuda rahalisi stiimuleid ja toetust koordineerimisvahendi
kaudu kindlaks määratud meetmetele.
Juhtalgatuste tugisüsteemid
Koondõigusakt, mis käsitleb lihtsustamist ja väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga
ettevõtjate määratlust [26.2.2025]
• Euroopa ettevõtluskukkur [2025]
• Ühtse turu strateegia [2025 II kv]
• Standardimismääruse läbivaatamine [2026]
• Hoiuste ja investeeringute liit [2025 I kv]
• Järgmine mitmeaastane finantsraamistik, sealhulgas konkurentsivõime fond ja
konkurentsivõime koordineerimise töövahend [2025]
• Oskuste liit [2025 I kv]
• Kvaliteetsete töökohtade tegevuskava [2025 IV kv]
• Oskuste ülekantavuse algatus [2026]
3. Kokkuvõte
Euroopa konkurentsivõime uuendamine peab olema eelseisvate aastate juhtmõtteks.
Euroopal on olemas kõik vajalik, et olla homses maailmamajanduses
konkurentsivõimeline, aga selleks on vaja ruttu käiku vahetada. Euroopa peab kasutama
oma tugevaid külgi ja leidma kiirelt oma tee, kuidas tootlikkust innovatsioonipõhiselt
kasvatada, et liikuda kliimaneutraalse tuleviku poole. Konkurentsivõime kompass juhib
meid sellise ELi poole, kus novaatorid saavad tooteid kiiresti turule tuua ja kus tänu
integreeritud ja tõhusale üleliidulisele erakapitaliturule on ettevõtetel lihtne juurdepääs
rahastusele. See juhib meid ELi poole, kus idufirma võib äritegevust – olgu siis tegemist
kaupade või teenustega – alustada ja laiendada ükskõik millises ühtse turu osas. Kus
maailma süvatehnoloogiasektori tipptegijate hulgas on omajagu Euroopa firmasid ning kus
tootmissektorid ja põllumajandustootjad ühendavad konkurentsivõime edukalt
üleminekuga vähese süsinikuheitega kestlikule tootmisele. Kus töötajad saavad
kvaliteetsetel töökohtadel õide puhkeda ja võivad loota kindlatele sotsiaalkaitse- ja
turvavõrkudele. Kus tänu ühele maailma suurimale ülemandrilisele turule ja võrgutaristule
on kõigil tarbijatel vajaduse korral igal ajal ja igal pool juurdepääs taskukohasele puhtale
energiale ja puhastele toodetele. Kus EL ja liikmesriigid kasutavad oma kollektiivset kaalu,
et tegutseda üheskoos ja vähendada liigset sõltuvust.
Kompassis pakutakse välja uus konkurentsivõime käsitusviis, milles on ühise visiooni
põhjal omavahel ühendatud tööstuspoliitika, investeeringud ja reformid. Kõik
komponendid tugevdavad üksteist. Reformid ühtse turu süvendamiseks on vajalikud
selleks, et tööstuspoliitika ja investeeringud saavutaksid oma täieliku mõju, laiendaksid
28
turgu, hõlbustaksid ettevõtete laienemist ning säilitaksid ettevõtete ja töötajate hüvanguks
eluterve konkurentsisurve. Seda käsitusviisi toetavad ulatuslik lihtsustamine ja uus
juhtimisraamistik, mis võimaldab koordineerida tegevust nii ELi kui ka liikmesriikide
tasandil.
Konkurentsivõime ei ole üksnes ELi tasandi asi. Selle väljakutse peavad vastu võtma
nii ELi institutsioonid, riikide valitsused, piirkondlikud ametiasutused kui ka ettevõtted;
neil tuleb töötada üheskoos selle ühise ürituse nimel ning viia oma pühendumus ja
koostöö täiesti uuele tasemele. Konkurentsivõime koordineerimise töövahend on
strateegiliste prioriteetide saavutamiseks üks olulisemaid vahendeid. Selle tegevuskava
elluviimisel konsulteerib komisjon tihedalt ja korrapäraselt sidusrühmadega, et teha
kindlaks prioriteetsed probleemvaldkonnad ja leida lahendusi äritingimuste
lihtsustamiseks. Selle aluseks on ka edaspidi sotsiaaldialoog.
Kompass raamistab komisjoni tööd kogu selle ametiaja jooksul. Konkurentsivõime ei
suurene üleöö. Mõned kompassi meetmed esitatakse küll kiiresti ja need võivad kiiresti
anda käegakatsutavaid tulemusi. Paljud teised aga annavad tulemusi alles keskpikas
perspektiivis ja vajavad stabiilset kurssi. Konkurentsivõime kompassi edusamme
jälgitakse igal aastal ja nende kohta antakse aru iga-aastases ühtse turu ja konkurentsivõime
aruandes.
Võimaluste aken on ahtake. EL peab tegema valiku, kas tegutseda ühes rütmis tuleviku
nimel, mis toob kestliku jõukuse kõigile, või leppida lahkhelide ja majandusliku
allakäiguga.
Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti, nõukogu, Euroopa Ülemkogu ja sotsiaalpartnereid
kiitma konkurentsivõime kompassi heaks ja aitama aktiivselt kaasa selles sisalduvate
algatuste elluviimisele.
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|