Eesti seisukohad Euroopa Liidu turvalise kolmanda riigi kontseptsiooni määruse ettepaneku kohta

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Keit Kasemets

Riigikantselei

[email protected]

29.08.2025 nr 5-1/191-2

Eesti seisukohad Euroopa Liidu turvalise kolmanda

riigi kontseptsiooni kohaldamise määruse kohta

Austatud riigisekretär

Siseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile heakskiitmiseks Eesti seisukohad

Euroopa Liidu turvalise kolmanda riigi kontseptsiooni kohaldamise määruse kohta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisad:

1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad Euroopa Liidu turvalise

kolmanda riigi kontseptsiooni kohaldamise määruse kohta“ eelnõu;

2. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad Euroopa Liidu turvalise

kolmanda riigi kontseptsiooni kohaldamise määruse kohta“ eelnõu seletuskiri;

3. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad Euroopa Liidu turvalise

kolmanda riigi kontseptsiooni kohaldamise määruse kohta“ eelnõu seletuskirja Lisa 1

„Kaasamistabel“.

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

. september 2025. a nr

Päevakorrapunkt nr …

Eesti seisukohad Eesti seisukohad Euroopa Liidu turvalise kolmanda riigi kontseptsiooni

kohaldamise määruse kohta

1. Kiita heaks siseministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

ettepaneku kohta, millega muudetakse määrust (EL) 2024/1348 turvalise kolmanda riigi

mõiste kohaldamise osas:

1.1. Eesti toetab eelnõuga väljapakutud võimalusi turvalise kolmanda riigi kontseptsiooni

paindlikumaks kohaldamiseks varjupaigamenetluses, mis kiirendaks otsuste tegemist

varjupaigataotluste vastuvõetavuse kohta ja vähendaks ametiasutuste halduskoormust. Peame

oluliseks, et turvalise kolmanda riigi kontseptsiooni on edaspidi võimalik rakendada ka transiidi

korral läbi turvalise kolmanda riigi või koostöölepingu korral kolmanda riigiga.

1.2. Eesti toetab komisjoni ettepanekut, mille kohaselt turvalise kolmanda riigi

kontseptsiooni alusel tehtud keelduvate otsuste edasikaebamisel ei ole automaatset peatavat

mõju tagasisaatmisele. See aitab vähendada menetluslikke viivitusi ja varjupaigasüsteemi

väärkasutamist, tagades samas välismaalasele kohtukaebeõiguse säilimise.

2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud

seisukohti.

3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning

teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ja Eestist

nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee liikmetele.

Kristen Michal

Peaminister Keit Kasemets

Riigisekretär

1

SELETUSKIRI

Eesti seisukohad Euroopa Liidu turvalise kolmanda riigi kontseptsiooni kohaldamise

määruse kohta

Kokkuvõte:

EL-i rändepoliitika tõsiseltvõetavuse ja jätkusuutlikkuse alustalaks on ebaseaduslike

sisserändajate tõhus tagasisaatmine. EL-i varjupaiga- ja rändehalduse reformi raames on

liikmesriigid toonud esile, et peamiseks pudelikaelaks tagasisaatmisotsuste elluviimisel on –

lisaks kolmandate riikide puudulikule koostööle – turvalise kolmanda riigi mõistest ning

seosekriteeriumi kohaldamisest tulenevad piirangud. Seosekriteeriumi kohaselt peab

liikmesriigi ametiasutus tõendama taotleja ja asjaomase kolmanda riigi vahelise seose

olemasolu, mille alusel oleks taotlejal mõistlik minna asjaomasesse riiki. Euroopa Komisjon

viis läbi analüüsi viisidest, kuidas saaks tekkinud kitsaskohti leevendada nii, et lahendused

oleks endiselt kooskõlas rahvusvahelise õigusega ning EL-i primaarse õigusega.

Analüüsi tulemusel esitati käesolev määruse eelnõu, millega muudetakse

varjupaigamenetluse määrust järgmiselt: i) seose tõendamine varjupaiga taotleja ja

turvalise kolmanda riigi vahel ei ole enam kohustuslik, kuid liikmesriik võib seda jätkuvalt

rakendada riigisisese õiguse alusel; ii) piisavaks „seoseks“ taotleja ja kolmanda riigi vahel

võib pidada läbisõitu ehk transiiti; iii) juhul, kui tõendatud seos või transiit puudub, võib

käsitleda turvalise kolmanda riigina ka riiki, kellega EL-il on sõlmitud leping või kokkuleppe

(v.a. saatjata alaealiste puhul); ning iv) turvalise kolmanda riigi kontseptsioonil põhinevate

vastuvõetamatuse otsuse edasikaebamisel ei ole enam automaatset väljasaatmise peatavat

mõju. Eesti toetab turvalise kolmanda riigi kontseptsiooni kohaldamisel suuremat

paindlikkust, mille kohaselt kaob kohustus rakendada taotluste hindamisel kriteeriumina

kolmanda riigi ja välismaalase vahelist sidet. Peame oluliseks, et turvalise kolmanda riigi

kontseptsiooni on edaspidi võimalik rakendada ka transiidi korral läbi turvalise kolmanda

riigi või koostöölepingu korral kolmanda riigiga. Samuti toetab Eesti komisjoni ettepanekut,

mille kohaselt turvalise kolmanda riigi alusel tehtud keelduvate otsuste edasikaebamisel ei

ole automaatset peatavat mõju tagasisaatmisele. Mõlemad muudatused vähendavad

varjupaigasüsteemi väärkasutamist ja võimaldavad parandada tagasisaatmisi, andes

liikmesriikidele täiendavat otsustusruumi ja valikuid oma rändepoliitilise lähenemise

otsustamisel. Samas on jätkuvalt tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta tunnustatud

põhimõtete ja rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustuste järgimine.

1. SISSEJUHATUS

Euroopa Komisjon esitas 20. mail 2025 määruse ettepaneku COM(2025) 259, millega

muudetakse määrust (EL) 2024/1348 turvalise kolmanda riigi mõiste kohaldamise osas.

Algatuse üldine eesmärk on hõlbustada turvaliste kolmanda riigi kontseptsiooni kohaldamise

eeskirju. Turvalise kolmanda riigi mõiste võimaldab liikmesriikidel pidada varjupaigataotlust

vastuvõetamatuks, kui taotlejad võiksid saada tõhusat kaitset kolmandas riigis, mida peetakse

nende jaoks turvaliseks. Selle mõiste kohaldamiseks nõutakse EL-i õiguses hetkel seda, et

varjupaigaasutused tõendaksid seost taotleja ja asjaoma turvalise kolmanda riigi vahel.

Uue määruse ettepanekuga soovib Euroopa Komisjon: i) muuta seose tõendamine varjupaiga

taotleja ja turvalise kolmanda riigi vahel mittekohustuslikuks; ii) pidada „seoseks“ ka transiiti

läbi turvalise kolmanda riigi; iii) juhul, kui tõendatud seos või transiit puudub, võib pidada

2

turvalise kolmanda riigina ka riiki, kellega on EL-il sõlmitud leping või kokkuleppe (v.a.

saatjata alaealiste puhul); ning iv) turvalise kolmanda riigi kontseptsioonil põhinevate

rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõetamatuse otsuste edasikaebamisel ei ole enam

automaatset väljasaatmise peatavat mõju.

Vabariigi Valitsuse seisukoha kujundamine on vajalik, kuna muudatus on osa EL-i varjupaiga-

ja rändehalduse õigustiku reformist ning täpsustab määrust (EL) 2024/1348

(varjupaigamenetluse kohta). Algatusega ei kaasne olulist mõju riigiasutustele ja riigieelarvele.

Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Siseministeeriumi EL ja välissuhete

osakond ning piirivalve- ja rändeosakond ([email protected]). Valdkonna eest vastutab

Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Joosep Kaasik

([email protected]).

2. TAUST

Varjupaigamenetluse määruse (määrus (EL) 2024/1348)1 artikli 77 kohaselt pidi Euroopa

Komisjon 12. juuniks 2025 hindama turvalise kolmanda riigi mõistet ning vajaduse korral

esitama ettepanekuid sihipäraste muudatuste tegemiseks. Selle tulemusel analüüsiti, kas

rahvusvaheline õigus, täpsemalt 1951. aastal vastu võetud Genfi konventsioon2 ning 1950.

aastal vastu võetud Euroopa inimõiguste konventsioon3, ning EL-i esmased õigusaktid

võimaldavad turvalise kolmanda riigi mõiste ja selle õiguslike tagatiste kohaldamise tingimusi

täiendavalt muuta, et veelgi hõlbustada selle kohaldamist liikmesriikides. Lisaks võttis Euroopa

Komisjon arvesse liikmesriikide kogemusi ja praktikaid turvalise kolmanda riigi mõiste

kohaldamisel.

Algselt reguleeris turvalise kolmanda riigi mõistet varjupaigamenetluse direktiivi 2013/32/EL

artikli 33 lõike 2 punkt c4, mida seejärel muudeti 2024. aasta mais vastu võetud EL-i varjupaiga-

ja rändehalduse õigustiku reformist raames, täpsemalt eelmainitud varjupaigamenetluse

määrusega (EL) 2024/1348 (edaspidi varjupaigamenetluse määrus). Selle raames tehti

turvalise kolmanda riigi eeskirjades mitu muudatust, eesmärgiga võimaldada antud mõiste

paindlikumat ja laiemat kohaldamist:

1. Selliste kriteeriumide laiendamine, mis võimaldavad käsitada kolmandat riiki turvalise

riigina, eelkõige võimaldavad käsitada turvaliste riikidena ka riike, mis ei ole Genfi

konventsiooni osalised, kui nad saavad pakkuda tulemuslikku kaitset;

2. Selgesõnaline viide perekondlikele sidemetele ja kolmandas riigis viibimisele kui

võimalikku seost tõendavale asjaolule (varjupaigamenetluse määruse põhjendus 48);

3. Võimalus käsitada kolmandat riiki turvalise kolmanda riigina, tehes erandid selle

territooriumi konkreetsete osade või selgelt tuvastatavate isikute kategooriate puhul

(varjupaigamenetluse määruse põhjendus 46 ja artikli 59 lõige 2);

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348, 14. mai 2024, millega luuakse rahvusvahelise kaitse

ühine menetlus liidus ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2013/32/EL. 2 Pagulasseisundi konventsioon, RT II 1997, 6, 26 3 Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (01.08.2021 sõnastuses), RT II, 22.06.2021, 4 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi

andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (uuesti sõnastatud)

3

4. Turvalisuse eelduse kehtestamine kolmandatele riikidele, kellega EL on sõlminud EL-i

toimimise lepingu artikli 218 kohaselt turvalise kolmanda riigi kokkuleppe

(varjupaigamenetluse määruse artikli 59 lõige 7);

5. Võimalus võtta vastu EL-i tasandil turvaliste kolmandate riikidena käsitatavate riikide

ühised nimekirjad, ilma et see välistaks liikmesriikide võimalust käsitada liikmesriigi

tasandil turvaliste kolmandate riikidena täiendavaid turvalisi kolmandaid riike

(varjupaigamenetluse määruse põhjendus 81 ning artiklid 60, 63 ja 64).

Eelmainitud uusi sätteid kohaldatakse alates 2026. aasta juunist. Seoses varjupaigamenetluse

määruse artikli 59 lõikega 2, mis käsitleb võimalust käsitada kolmandat riiki turvalisena, tehes

erandi selle territooriumi konkreetsete osade ja/või teatavate isikukategooriate puhul, tegi

Euroopa Komisjon 16. aprillil 2025 esitatud turvaliste päritoluriikide loetelu kehtestamise

määruse eelnõu raames ettepaneku5 selle kohaldamist kiirendada. Selle vaatega nõustusid ka

Euroopa Parlament ja Nõukogu, kes olid seisukohal, et täiendavaid seadusandlikke muudatusi

tuleb teha enne varjupaigamenetluse määruse kohaldamist 2026. aasta suvel, millest tõukus ka

Euroopa Komisjoni töödokumendi tasandil turvalise kolmanda riigi mõiste kohaldamise

analüüs6.

Antud analüüsis jõuti järeldusele, et on võimalik õiguslikult vaadata üle kahte aspekti: i)

seosekriteerium, kuna see ei ole rahvusvahelise õiguse kohane nõue, ning ii) otsuse

edasikaebuse automaatne peatav mõju. Samas aga ei ole võimalik hõlbustamiseks avada

kolmanda riigi „turvalisuse“ kriteeriume, kuna need on juba viidud kooskõlla rahvusvahelise

õiguse kohaselt nõutavate miinimumstandarditega. Muud aspektid, nagu näiteks individuaalne

hindamine, on EL-i ja rahvusvahelise õiguse ning kohtupraktika nõuded, mille tõttu nad jäävad

kehtima.

Seosekriteeriumi all mõistetakse varjupaiga taotleja ja kolmanda riigi vahelise seose

tõendamise nõuet. Euroopa Komisjoni analüüs tuvastas, et tegu on siiski olemuselt mittesiduva

aspektiga rahvusvahelises õiguses, mille tõttu kaaluti sellele kolme võimalikku alternatiivi:

1. Seosekriteeriumi kui EL-i õiguse kohustusliku nõude väljajätmine – kuna tegu ei ole

rahvusvahelisest õigusest tuleneva siduva kriteeriumina, siis tehniliselt on võimalik see

tervikuna välja jätta, viies otsus liikmesriigi tasandile. See variant annaks

liikmesriikidele turvalise kolmanda riigi mõiste kohaldamisel võimaluse valida, kas

kohaldada seosekriteeriumi või mitte, ning kuidas seda siseriiklikus õiguses määratleda.

Antud lähenemine lihtsustaks turvalise kolmanda riigi mõiste käsitlemist ning

suurendaks nende riikide arvu, kellega saaks tagasisaatmistel koostööd teha, kuna kaoks

vajadus tõendada väljasaadetava ja kolmanda riigi omavahelist seost. Selle tulemusel

langeks halduskoormus ning tõuseks varjupaigataotluste menetluste tõhusus, kuid

säiliks vajadus hoida kogu protsess kooskõlas EL-i põhiõiguste hartaga ning laste

õigustega.

5 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2024/1348 liidu tasandil

turvaliste päritoluriikide loetelu kehtestamise osas, COM(2025) 186 6 SWD(2025) 600, rände ja siseasjade peadirektoraadi talituste töödokument, mis on seotud turvaliste kolmandate

riikide ettepanekuga.

4

Samuti hõlmas see alternatiiv ka võimalust jätta teatavad haavatavate taotlejate rühmad

menetlusest välja või kehtestada konkreetsed meetmed põgenemise vältimiseks (nt

põgenemise ohu eeldus turvalise kolmanda riigi mõiste kohaldamisel või uue

kinnipidamise aluse lisamine vastuvõtutingimuste direktiivi). Lisaks annaks see

võimaluse sõlmida kolmandate riikidega lepinguid või kokkuleppeid, millega nõutakse

tulemusliku kaitse taotluste sisulist läbivaatamist, mille on esitanud taotlejad, kelle

taotlus lükati turvalise kolmanda riigi mõiste alusel vastuvõetamatuna tagasi.

2. Transiidi käsitlemine piisava seose kriteeriumina – mõtestades varjupaiga taotleja seost

kolmanda riigiga võiks kaaluda transiidi ehk läbisõidu käsitlemist piisava seosena isiku

ja turvalise kolmanda riigi vahel. Transiidi lisamine kriteeriumina looks taotleja ja

turvalise kolmanda riigi vahel täiendava objektiivse seose, kuna on mõistlik eeldada, et

rahvusvahelist kaitset taotlev isik oleks võinud taotleda kaitset turvalises kolmandas

riigis, mida ta läbis. See alternatiiv hõlbustaks turvalise kolmanda riigi mõiste

kohaldamist ning võib potentsiaalselt laiendada kolmandate riikide arvu, kellega saaks

teha koostööd tagasisaatmiste puhul. Kohustus tõendada transiidi fakti lausuks

liikmesriikide pädevatele asutustele, mille tõttu on eeldatav halduskoormus mõnevõrra

kõrgem, kui 1. variandi puhul.

3. Paindlikuma seosekriteeriumi määratlemine varjupaigamenetluse määruses (k.a.

transiit) – keskendub mõiste „seos“ laiemale rakendamisele, mille alla kuuluks lisaks

transiidile ka kultuuriline või keeleline seotus. Teisisõnu arvestaks see alternatiiv ka

olukordadega, mil isikul on tehniliselt võimalik saada hakkama turvalises kolmandas

riigis, mis ei ole päritolu- ja / või läbisõiduriik. Antud variandi rakendamise eelduseks

oleks vastava juhenddokumendi koostamine, mis tagaks ühest mõistmist kõigi

liikmesriikide vahel. Selle lahenduse eeliseks turvaliste kolmandate riikide arvu

suurenemine, kuna laiem seosekriteerium hõlmaks ka riike, kes jäävad otsesest

rändemarsruudist välja. Lisaks isiku väljasaatmine riiki, mille kultuur ja / või keel on

talle tuttav, hõlbustab lõimumist ühiskonda. Samas ka selle alternatiivi puhul oleks

piisava seose tõendamise koorem liikmesriikide pädevatel asutustel, mis omakorda

tooks kaasa kõrgemat halduskoormust kui 1. variandi puhul.

Edasikaebuse peatava mõju all mõistetakse praegust olukorda, kus tagasisaatmisotsuse

edasikaebamisel ja sellele järgneva menetluse ajal saab isik viibida EL-is kuni kohus langetab

vastava otsuse. Kuna selle tulemusel suureneb menetluskoormus, kaebuste läbivaatamiseks

kuluv aeg ning ka põgenemise risk, on Euroopa Komisjon täiendavalt analüüsinud viise

edasikaebamiste lihtsustamiseks, täpsemalt muutes see mitteautomaatseks.

Analüüsi tulemusel selgus, et otseseid rahvusvahelisest ning EL õigusest tulenevaid nõuded

edasikaebuse automaatse peatava mõju tagamiseks ei ole. Selle kaotamine tooks aga kaasa

menetluslike viivituste vähendamist ning maandaks edasikaebamisvõimaluse kuritarvitamise

riski. Koosmõjus turvalise kolmanda riigi mõiste kohaldamisega (ning liidu tasemel loodud

5

nimistuga7) on võimalik hõlbustada isikute tagasisaatmist ka juhul, kui nad kaebavad

tagasisaatmisotsust edasi, kuna on alus eeldada, et kolmandas riigis ei ole nende elule ja

heaolule otsest ohtu. Samas tasub mainida, et taotlejate õiguste kaitseks tagasi- ja

väljasaatmisohu eest, on automaatne peatav mõju vaid varjupaigamenetluse määruse artikli 378

alusel tehtud otsuste suhtes seoses non-refoulement ehk tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse

põhimõttega. Teisisõnu edasikaebuse automaatne peatav mõju säilib olukorras, kus on alus

eeldada, et kolmas riik ei ole isikule turvaline.

Euroopa Komisjon on jõudnud järeldusele, et kõige paremat võimalikku mõju saab saavutada

eelmainitud meetmete kombinatsiooniga ehk käesoleva määruse ettepaneku raames tekib EL

liikmesriikidele võimalus (kuid mitte kohustus) kohaldada turvalise kolmanda riigi mõistet, kui:

1. Taotleja ja kõnealuse turvalise kolmanda riigi vahel on tõendatud seos (nt elamisluba,

varasem töötamine või perekondlikud sidemed);

2. Taotleja on saabunud EL-i turvalise kolmanda riigi kaudu (st transiit);

3. Turvalise kolmanda riigi ja EL-i vahel on sõlmitud leping või kokkulepe, mis

võimaldaks saata sinna isik ka juhul, kui tal puudub kõnealuse riigiga otsene seos

päritolu või transiidi näol (v.a. saatjata alaealised);

4. Turvalise kolmanda riigi kontseptsioonil põhinevate vastuvõetamatuse otsuse

edasikaebamisel ei ole enam automaatset väljasaatmise peatavat mõju.

Esitatud määruse eelnõu toimib koosmõjus kahe teise EL algatusega: tagasisaatmismääruse

eelnõuga9, millega laiendatakse tagasisaatmist käsitlevate EL-i õigusnormide kohaldamist, ning

turvaliste päritoluriikide EL-i nimekirja loomist käsitleva määruse eelnõuga, millega luuakse

ühtne EL-i tasandi nimistu kolmandatest riikidest, mida peetakse turvaliseks. Kolme esitatud

määruse eelnõu eesmärk on parimal võimalikul viisil tõhustada ebaseaduslike sisserändajate

tagasisaatmist EL-ist.

Määruse eelnõu esitati liikmesriikidele 20. mail 2025. Arutelu töörühma tasandil algab 2025.

aasta sügisel. Subsidiaarsuskontrolli tähtaeg on 11. september 2025. aastal.

4. MÄÄRUSE EELNÕU SISU

7 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2024/1348 liidu tasandil

turvaliste päritoluriikide loetelu kehtestamise osas, COM(2025) 186. Eesti seisukohad heaks kiidetud 8.05.2025

Vabariigi Valitsuse istungil ning hetkel ootavad menetlust Riigikogus. 8 (EL) 2024/1348 artikkel 37: „Kui taotluse suhtes tehakse keelduv otsus, kuna see on nii pagulasseisundi kui ka

täiendava kaitse seisundiga seoses mittelubatav, põhjendamatu või ilmselgelt põhjendamatu või kui see on kaudselt

või sõnaselgelt tagasi võetud, teevad liikmesriigid tagasisaatmisotsuse, milles järgitakse direktiivi 2008/115/EÜ

ning välja- või tagasisaatmise lubamatuse põhimõtet. Kui tagasisaatmisotsus või tagasisaatmiskohustuse kehtestav

muu otsus on juba tehtud enne rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise soovi avaldamist, ei ole käesoleva artikli

kohane tagasisaatmisotsus nõutav. Tagasisaatmisotsus tehakse rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes tehtud

keelduvas otsuses või eraldi aktina. Kui tagasisaatmisotsus tehakse eraldi aktina, tuleb see teha samal ajal ja koos

rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes tehtud keelduva otsusega või põhjendamatu viivituseta pärast seda.“ 9 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühine süsteem liidus ebaseaduslikult

viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiv 2008/115/EÜ, nõukogu direktiiv 2001/40/EÜ ja nõukogu otsus 2004/191/EÜ. Eesti seisukohad

heaks kiidetud 8.05.2025 Vabariigi Valituse istungil, Riigikogu 20.05.2025 toimunud põhiseaduskomisjoni ning

23.05.2025 EL asjade komisjoni istungitel.

6

Käesoleva määruse eelnõu üldine eesmärk on varjupaigamenetluse määruse (EL) 2024/1348

sihipärane muudatus, et hõlbustada turvaliste kolmandate riikide mõiste kohaldamist

liikmesriikide poolt. Selle tulemusel on võimalik mh leevendada ebaseaduslikult EL-i

sisserännanud isikute tagasisaatmist puudutavate otsuste täideviimise pudelikaelu, tõhustades

seeläbi EL-i rändepoliitikat.

Üldise eesmärgi täitmiseks annab määruse eelnõu liikmesriikidele võimaluse teha valikuid kahe

aspekti raames: i) seosekriteeriumi kohaldamine; ning ii) turvalise kolmanda riigi mõiste

kohaldamine. Seosekriteeriumi puhul saavad EL liikmesriigid ise valida, kas nad kohaldavad

seda või mitte, kuna see ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt kohustuslik element. Turvalise

kolmanda riigi mõiste kohaldamisel on liikmesriikidel kolm valikuvõimalust:

1. Seose olemasolu korral kohaldada turvalise kolmanda riigi mõistet, nagu on määratletud

siseriiklikus õiguses; või

2. Kohaldada turvalise kolmanda riigi mõistet, käsitledes transiiti piisava seose

kriteeriumina; või

3. Kohaldada turvalise kolmanda riigi mõistet kolmanda riigiga sõlmitud lepingu või

kokkuleppe alusel (v.a. saatjata alaealiste puhul).

Turvalise kolmanda riigi mõiste alusel tehtud rahvusvahelise kaitse taotluste vastuvõetamatuse

otsuste peale esitatud edasikaebuste puhul ei kehti neile enam automaatne peatav mõju.

Muudatuse eesmärgiks on tagasisaatmisi puudutavate otsuste menetluste tõhususe

suurendamine: koosmõjus turvalise kolmanda riigi mõiste kohaldamisega (ning liidu tasemel

loodud nimistuga) on võimalik hõlbustada isikute tagasisaatmist ka juhul, kui nad kaebavad

tagasisaatmisotsust edasi, kuna on alus eeldada, et kolmandas riigis ei ole nende elule ja

heaolule otsest ohtu.

Määruse eelnõu artikkel 1 viib sisse sisulisi muudatusi kahte varjupaigamenetluse määruse

artiklitesse 59 ning 68.

Artikli 59 lõiget 5 muudetakse järgmiselt:

 Punkt b asendatakse uuega, milles on välja toodud turvalise kolmanda riigi mõiste

kohaldamise 3 valikut, millest peab olema täidetud 1.

 Samuti lisatakse samasse punkti kaks lõiku, millest esimene tagab laste huvide seadmist

esikohale ning välistab kolmanda valiku kohaldamist saatjata alaealistele. Teine lõik

kohustab liikmesriike teavitama Euroopa Komisjoni kokkuleppe või lepingu

sõlmimisest kolmanda riigiga 3. valiku realiseerimise kontekstis.

Artikli 68 lõike 3 punkti b muudetakse järgmiselt:

 Keelduva otsuse puhul, mida tehakse taotluse mittelubatavuse tõttu, peavad olema

välistatud alaealised taotlejad, kuna nendele kohaldatakse piirimenetlust.

Määruse eelnõu artikkel 2 sätestab vastuvõetud määruse jõustumist pärast avaldamist Euroopa

Liidu Teatajas.

7

5. MÄÄRUSE EELNÕU VASTAVUS PÄDEVUSE ANDMISE, SUBSIDIAARSUSE JA

PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTETELE

5.1. Õiguslik alus

Eelnõu määrus tugineb ELTL artikkel 78 lõige 2 punktile d. Selle kohaselt on EL-i pädevuses

arendada välja varjupaiga, täiendava kaitse ja ajutise kaitsega seotud ühine poliitika, mille

eesmärk on tagada sobiv seisund kõikidele rahvusvahelist kaitset vajavatele kolmandate riikide

kodanikele ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte järgimine. See annab Euroopa

Parlamendile ja nõukogule seadusandliku tavamenetluse kohaselt õigust võtta vastu meetmed,

mis tagaks ühist menetlust ühetaolise varjupaiga või täiendava kaitse seisundi andmiseks ja

äravõtmiseks.

5.2. Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse hinnang

Tulenevalt Euroopa Liidu Lepingu (edaspidi ELL) artiklist 5 lõikest 310 võtab EL nendes

valdkondades, mis ei kuulu liidu ainupädevusse, kasutusele meetmeid ainult niisuguses

ulatuses, mil liikmesriigid ei suuda ise riigi, piirkonna või kohaliku tasandi puhul saavutada

meetmega kavandatud eesmärke. Käesoleva määruse eelnõuga tehakse muudatus

varjupaigamenetluse määrusesse, muutes seeläbi turvalise kolmanda riigi mõiste kohaldamine

liikmesriikidele paindlikumaks, tagamaks tõhusamat tagasisaatmiste elluviimist. Kuna uusi

menetlusi peavad reguleerima samad normid kõikides liikmesriikides, et tagada

tagasisaadetavatele isikutele võrdne kohtlemine terves EL-is menetluse käigus, on

harmoniseerimise huvides põhjendatud EL-i tasandi meetme rakendamine. Vastasel juhul, kui

liikmesriigid kehtestavad norme ja lähenemisi omaette, võib suureneda teisene ränne EL-i sees,

kuna ebaseaduslikel sisserändajatel võib tekkida motivatsioon liikuda riiki, mis kohaldab

turvalise kolmanda riigi mõistet kitsamalt. See omakorda võib suurendada organiseeritud

kuritegevuse levikut, kuna migrantide smugeldamisele EL-i sees tekib suurem nõudlus. Lisaks

ei suuda liikmesriigid üksi tegutsedes saavutada määruse eelnõu üldist eesmärki: turvalise

kolmanda riigi mõiste tulemusliku kohaldamise takistuste kõrvaldamine nõuab EL-i

õigusraamistiku loomist, et tagada antud mõiste järjepidev ja sidus kohaldamine kõigis

liikmesriikides korraga.

Nõustume, et esitatud määruse eelnõu on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

Tulenevalt ELL artiklist 5 lõikest 4 peavad kavandatud meetmete laad ja tugevus olema

vastavuses tuvastatud probleemiga ehk järgima proportsionaalsuse põhimõtet. Kuna käesoleva

määruse eelnõu eesmärk on viia sisse sihipärased muudatused varjupaigamenetluse

määrusesse, on algatus suunatud vaid ühe konkreetse õigusakti täiendamisele ega oma sellest

laiemat mõju. Samuti võimaldab määruse eelnõu liikmesriikidele suuremat paindlikkust

turvalise kolmanda riigi mõiste kohaldamisel, olles samal ajal kooskõlas rahvusvahelise

õigusega, EL-i põhiõiguste hartaga ning Euroopa inimõiguste konventsioonist tulenevate

10 Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud versioon.

8

põhiõigustega. Seeläbi on esitatud määruse eelnõu kooskõlas ka proportsionaalsuse

põhimõttega.

Nõustume, et esitatud määruse eelnõu on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

6. ESIALGNE MÕJUDE ANALÜÜS

Mõjusid hinnati neljas suuremas kategoorias: i) sotsiaalne mõju;; ii) mõju riigiasutustele ja

riigieelarvele ning iii) mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele; iv) mõju põhiõigustele. Samuti

käsitleti võimalikke muudatusi siseriiklikus õigusruumis. Mõjude analüüsist nähtub, et Eestile

olulisi mõjusid antud eelnõuga ei kaasne.

6.1. Sotsiaalne mõju:

Hetkel on rändesurve Eestile väike ja peamise kaitse taotlejate sihtgrupi moodustavad Ukraina

kodanikud, mistõttu otsene sotsiaalne mõju on väike. Schengeni liikmesriigina võivad Eestile

samas tekkida kaudsed mõjud kui teised liikmesriigid rakendavad turvalise kolmanda riigi

mõistet olulisel määral erinevalt ning kui ebaseaduslikku ja teisest rännet ei suudeta piisavalt

tõhusalt tõkestada ja tagasisaatmisi korraldada. Edasikaebuse automaatse peatava mõju ära

kaotamine vähendab mõju sotsiaalsüsteemile, sest keelduva otsuse saanud välismaalasi on

võimalik kiiremini saata välja.

6.2. Mõju riigiasutustele ja riigieelarvele:

Mõju riigiasutuste töökorraldusele on väike, kuna eelnõuga ei muudeta riigiasutuste

põhiülesandeid. Muudatuse sihtrühmaks on rahvusvahelise kaitse menetlusega tegelevad PPA

ametnikud ja halduskohtu kohtunikud. Eestis on 26 halduskohtunikku.11 PPA sihtrühma suurus

on juurdepääsupiiranguga teave.

Otsene mõju personaliga seonduvatele kuludele ja halduskoormusele puudub, kuna turvalise

kolmanda riigi kontseptsiooni kohaldamise võimalikkust hinnatakse rahvusvahelise kaitse

menetluse raames olemasolevate ressurssidega. Rändesurve olulise suurenemise ja

päritoluriikide muutumise korral võib menetluskoormus oluliselt kasvada, mistõttu on EL

varjupaigaõiguse täiendavale paindlikkusele suunatud muudatused positiivsed ja aitavad

halduskoormust vähendada.

Turvalise kolmanda riigi (ja ka turvalise päritoluriigi) määramisel tuleb kasutada asjakohast ja

ajakohast teavet taotleja päritoluriigi ja vajadusel transiidiriikide üldise olukorra kohta. Vastavat

teavet tuleb endiselt hankida eeskätt Euroopa Liidu Varjupaigaametilt (EUAA), ÜRO Pagulaste

Ülemvoliniku Ametilt (UNHCR), Euroopa Nõukogult või muudelt asjaomastelt

rahvusvahelistelt inimõiguste organisatsioonidelt. Liikmesriik teavitab komisjoni riikide

määramisest turvalisteks kolmandateks riikideks ja turvalisteks päritoluriikideks vähemalt kord

aastas. Kuigi turvaliste riikide nimekirja kasutatakse rahvusvahelise kaitse vajaduse hindamise

kiirendamiseks, menetletakse iga juhtumit endiselt individuaalselt ja otsuseid põhjendatakse

11 Kohtute aastaraamat 2024.

9

kõigi asjakohaste elementidega. Ettepaneku kohaselt peaksid liikmesriigid teavitama komisjoni

ja teisi liikmesriike enne lepingute või korralduste sõlmimist turvaliste kolmandate riikidega.

PPA hindab menetluse raames jätkuvalt tagasi- ja väljasaatmise lubamatust ehk non-

refoulement põhimõtet.

Vaatamata jätkuvalt kõrgele rahvusvahelise kaitse taotluste koguarvule vähenes Euroopa

rändevõrgustiku andmetel uute taotluste hulk EL-is (ja Norras) 13%, langedes 1 054 645-lt

2023. aastal 917 215-le 2024. aastal, kusjuures suurim arv taotlusi esitasid Süüria, Venezuela ja

Afganistani kodanikud. Samamoodi vähenes ka ebaseaduslike piiriületuste arv, langedes 38%

ehk veidi üle 239 000 avastatud juhtumini 2024. aastal, mis on madalaim arv alates 2021.

aastast.

Eestis püsis rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate arv kuni 2022. aastani suhteliselt

madalana. Kui tavapäraselt esitati Eestis ligikaudu 100 rahvusvahelise kaitse taotlust aastas, siis

peale Venemaa Föderatsiooni sõjalise agressiooni algust Ukrainas toimus järsk tõus ka

rahvusvahelise kaitse taotlustes. Politsei- ja Piirivalveameti andmete kohaselt esitati 2022.

aastal 2940 taotlust ning 2023. aastal 3980 taotlust. 2024. aastal esitas taotluse 1328

välismaalast ning 2025. aasta esimese 6 kuu jooksul 579 taotlust (neist 526 Ukraina kodanike

poolt). Enim on Eestis kaitset taotlenud Ukraina, Venemaa ja Valgevene kodanikud. Rändesurve

ja rahvusvahelise kaitse taotlemine Eestis on seega selges langustrendis alates 2023. aastast.

Tagasisaatmisotsuseid tehti 2023. aastal EL-is 488 000 ning 2024. aastal 441 772. Otsuste

täitmisele pööramise määr on alates 2022. aastast olnud 20% ja madalam. Peamiseks põhjuseks

on kolmandate riikide koostöö puudumine isiku tuvastamisel ja neile reisdokumentide

hankimisel. Eesti tagasisaatmiste keskmine määr oli 2024. aastal 92%. Eeskätt tuleneb kõrge

määr sellest, et enamik ebaseaduslikult riigis viibivatest isikutest täidavad vabatahtlikult oma

lahkumiskohustuse või nad on pärit riikidest (Kasahstan, Usbekistan, Moldova), millega Eestil

on hea tagasivõtualane koostöö.

Kuigi Politsei- ja Piirivalveamet turvalise kolmanda riigi kontseptsiooni alusel rahvusvahelisest

kaitsest keelduvate otsuste andmeid eraldi ei kogu on tegu vähekasutatava alusega. PPA

hinnangul on aastas ligikaudu 100-st taotlejast keskmiselt alla viie sellel alusel keelduva otsuse

saanud rahvusvahelise kaitse taotleja, kellest enamik kasutavad Eestisse saabumisel

transiitriigina Venemaa Föderatsiooni, mis muudab nende tagasisaatmise keeruliseks. Kuna

tegemist on praktikas vähekasutatava alusega on muudatuse mõju PPA töökorraldusele ja

menetluskoormusele pigem väike või puudub. Muudatuse peamine mõju on EL-i

rändepoliitikale tervikuna.

10

Tabel 1: edasikaevatud rahvusvahelise kaitse otsused

Aasta Rahvusvahelise kaitse

taotlused

Keelduvad otsused Edasi kaevatud

otsused12

2022 2 940 92 53

2023 3 980 144 50

2024 1 328 114 44

2025 579 3513 14

(allikas: PPA)

Lisaks komisjoni ettepanek, mille kohaselt turvalise kolmanda riigi kontseptsioonil põhinevate

keelduvate otsuste edasikaebamisel ei oleks enam automaatset peatavat mõju vähendab

menetluslike viivitusi. Kohtute halduskoormuse suurenemist antud muudatusest tulenevalt

olulisel määral ette näha ei ole. Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul muudatus tõenäoliselt

pigem vähendab kohtute töökoormust, kuna väheneb taktikaliste, menetlust tahtlikult

venitavate kaebuste arv. Automaatse peatava mõju puudumine ei piira välismaalase

kohtukaebeõigust, vaid vähendab menetluslikke viivitusi, varjupaigasüsteemi kuritarvitusi ning

riigi kulutusi vastuvõtu korraldamisel. Samuti säilivad kõik olulised põhiõiguste kaitsed ning

tagatud on rahvusvahelise kohustuste järgimine. Kui kohtumenetluse ajal puudub välismaalasel

automaatne õigus riigis viibida vähenevad ka tema vastuvõtuga seonduvad kulud.

6.3. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele:

Muudatusettepanek omab positiivset mõju Eesti ja kogu EL-i siseturvalisuse tagamisele, kuna

võimaldab liikmesriikidel paindlikumalt reageerida varjupaigasüsteemi väärkasutamise

juhtumitele. Turvalise kolmanda riigi kontseptsioonil põhinevate keelduvate otsuste alusel

võimaldatakse mh välismaalaste tagasisaatmine turvalisse kolmandasse riiki, kus nende

esitatud rahvusvahelise kaitse taotlus vaadatakse läbi, et taotlejad saaksid põhjendatud juhtudel

kaitset. Muud turvalise kolmanda riigi turvalisena määratlemise kriteeriumid ei muutu. See

vähendab survet EL ühisele varjupaigasüsteemile ja selle väärkasutamist. Samuti aitab

muudatus vähendada teisest rännet ning tõhustada inimkaubanduse ja inimsmugeldamise vastu

võitlemist.

Muudatus tagab turvalise kolmanda riigi kontseptsiooni järjepideva rakendamine kõikides

liikmesriikides. Selge ja usaldusväärne õigusraamistik soodustab ja tugevdab välissuhtlust.

6.4. Mõju põhiõigustele

Euroopa Komisjoni esitatud määruse ettepanek austab põhiõigusi ja järgib EL-i põhiõiguste

hartas tunnustatud põhimõtteid ning kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest,

eelkõige Genfi pagulasseisundi konventsioonist, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsioonist, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelisest leppest, ÜRO

piinamisvastasest konventsioonist ning ÜRO lapse õiguste konventsioonist.

12 Edasikaevatud rahvusvahelise kaitse otsused ei pruugi käia sama aasta RVK ja AJK kohta. 13 01.07.2025 seisuga

11

Ettepanek on kooskõlas EL-i harta artikliga 18, millega kehtestatakse EL-is varjupaigaõigus.

Kuna kolmanda riigiga sõlmitud leping või kokkulepe nõuab kõnealuse lepingu või kokkuleppe

kohaldamisalasse kuuluvate taotlejate esitatud tulemusliku kaitse taotluste sisulist

läbivaatamist, on tagatud, et üleantud isik saab turvalises kolmandas riigis kaitse, kui ta vastab

kaitse saamise kriteeriumitele. Ettepanek on kooskõlas ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta

artikliga 24, milles on sätestatud laste õigus heaoluks vajalikule kaitsele ja hoolitsusele ning

lapse huvide esikohale seadmine kõigis lastega seotud toimingutes. Lisaks sellele tagatakse

ettepanekuga, et iga taotleja, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigis turvalise kolmanda riigi

mõistet, saab täielikult kasutada kõiki menetluslikke tagatisi, mis on varjupaigamenetluste

määruses ette nähtud vastuvõetamatuse menetluste ja vastuvõetamatuse otsuste peale esitatud

kaebuste kontekstis, mis on omakorda täielikult kooskõlas Euroopa inimõiguste konventsiooni

protokolli nr 4 artiklitega 3 ja 4 ning Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga nende õiguste

kohta.

Ettepanek on kooskõlas ka kohustusega austada non-refoulement ehk tagasi- ja väljasaatmise

lubamatuse põhimõtet, mis on sätestatud varjupaigamenetluste määruses, ning seda kaitstakse

jätkuvalt uute normidega, mis käsitlevad turvalise kolmanda riigi mõiste kohaldamist.

Tagasisaatmise ohtu tuleb arvesse võtta varjupaigataotluse vastuvõetavuse hindamisel turvalise

kolmanda riigi mõiste alusel, kui hinnatakse kolmanda riigi üldist turvalisust, ja konkreetselt

iga isiku puhul. Ettepanekus sätestatakse, et tagasisaatmisotsuse mõju, mis on seotud turvalise

kolmanda riigi mõiste kohaldamisel põhineva vastuvõetamatuse otsusega, mis on tehtud

varjupaigamenetluse määruse artikli 37 kohaselt, peatatakse automaatselt seniks, kuni taotlejal

on pooleliolev edasikaebemenetlus, mille puhul tal on tagasi- ja väljasaatmise ohuga seotud

nõudeid.

Ettepanekus võetakse arvesse ka saatjata alaealiste erivajadusi ja see on kooskõlas EL-i

poliitikaga, mille eesmärk on kaitsta laste õigusi. Saatjata alaealiste puhul täiendab seose või

transiidi olemasolul põhineva täiendava kaitse kontseptsiooni kohaldamine

varjupaigamenetluste määruses juba kehtestatud kaitsemeetmeid. Kui liikmesriigid kohaldavad

saatjata alaealiste suhtes turvalise kolmanda riigi mõistet, nõutakse varjupaigamenetluse

määruses juba individuaalset hindamist, mis põhineb lapse huvidel.

Turvalise kolmanda riigi mõiste kontekstis kontrollitakse hindamise käigus, kas kolmandas

riigis on kehtestatud asjakohane kord saatjata alaealise kaitsmiseks ja selle tagamiseks, et ta

saab tema konkreetsetele vajadustele kohandatud toetust ja kiire juurdepääsu tulemuslikule

kaitsele.

Kui turvalise kolmanda riigi mõistel põhineva vastuvõetamatuse otsuse peale esitatud

edasikaebuse automaatne peatav mõju tühistatakse, on õigus tõhusale õiguskaitsevahendile

piisavalt tagatud, kuna taotlejatel on õigus taotleda kohtus õigust jääda riiki edasikaebuse

menetlemise ajaks.

6.5. Võimalikud muudatused siseriiklikus õigusruumis:

12

Komisjoni ettepanek ei nõua eraldiseisvaid muudatusi siseriiklikus õigusruumis ning

välismaalastele rahvusvahelise kaitse andmise seadust sellega seoses ei muudeta. Ettepanek on

seotud 14. mail 2024. aastal vastu võetud EL-i varjupaiga- ja rändehalduse õigustiku reformiga

ning täiendab reformi vastavalt määruse 2024/1348 (ühtse varjupaigamenetluse kohta) artiklis

77 (seire ja hindamine) sätestatule, mille kohaselt vaatab komisjon hiljemalt 12. juuniks 2025

läbi turvalise kolmanda riigi mõiste ning teeb vajaduse korral ettepaneku sihipäraste

muudatuste tegemiseks.

7. EESTI SEISUKOHAD JA NENDE PÕHJENDUSED

7.1. Eesti toetab eelnõuga väljapakutud võimalusi turvalise kolmanda riigi kontseptsiooni

paindlikumaks kohaldamiseks varjupaigamenetluses, mis kiirendaks otsuste tegemist

varjupaigataotluste vastuvõetavuse kohta ja vähendaks ametiasutuste halduskoormust.

Peame oluliseks, et turvalise kolmanda riigi kontseptsiooni on edaspidi võimalik

rakendada ka transiidi korral läbi turvalise kolmanda riigi või koostöölepingu korral

kolmanda riigiga.

Põhjendus: Komisjoni ettepanek on kooskõlas „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“

tasakaalustatud rändepoliitika tegevussuunas seatud üldiste eesmärkidega ning „Eesti Euroopa

Liidu poliitika prioriteedid 2023–2025“ raamdokumendiga, mille kohaselt tuleb mh välja

töötada EL-i ühised turvaliste riikide ja turvaliste kolmandate riikide nimekirjad, mis

võimaldaks kiirendada nende rahvusvahelise kaitse taotlejate menetlust ja tagasisaatmist, kes

on saabunud turvalistest riikidest.

Eestile on komisjoni ettepanek sobilik, kuna see võimaldab liikmesriigil ise valida, kuidas

turvalise kolmanda riigi kontseptsiooni edaspidi kohaldada.

Komisjoni ettepaneku kohaselt asendatakse praegu EL-i õiguses kehtiv kohustuslik seose

tõendamine rahvusvahelise kaitse taotleja ja asjaomase turvalise kolmanda riigi vahel (mis on

eelduseks taotluse vastuvõetamatuks tunnistamisele ja taotleja tagasisaatmisele) kolme

võimalusega. Liikmesriigid võivad edaspidi otsustada kasutada seose tõendamise nõuet, kuid

lisaks võimalusega pidada transiiti läbi turvalise kolmanda riigi enne EL-i jõudmist piisavaks

seoseks turvalise kolmanda riigi kontseptsiooni kohaldamiseks. Seose või transiidi puudumisel

on võimalik kohaldada kontseptsiooni juhul, kui turvalise kolmanda riigiga on sõlmitud leping

või korraldus ehk mittejuriidiline leping. Komisjoni pakutud variantide vahel ei ole hierarhiat.

Kolmandate riikidega sõlmitavad lepingud või korraldused võivad olla nii kahepoolsed kui ka

mitmepoolsed, samuti ei ole välistatud EL tasandi lepped. Lepingute puhul on oluline, et need

toimiks ELTL artikkel 218 alusel, mis käsitleb liidu ja kolmandate riikide või rahvusvaheliste

organisatsioonide vaheliste lepingute üle läbirääkimisi ja lepingute sõlmimist. Samuti on vaja

tagada, et kolmas turvaline riik, millega leping või korraldus sõlmitakse, vastab määruse

2024/1348 (ühtse varjupaigamenetluse kohta) artikli 59 (turvalise kolmanda riigi mõiste)

tingimustele.

13

Kuigi turvalise kolmanda riigi kontseptsiooni näol on Eestis tegemist PPA poolt tehtavate

keelduvate otsuste puhul vähekasutatava alusega, võimaldab komisjoni ettepanek edaspidi

kontseptsiooni senisest paindlikumalt kasutada, reageerida efektiivsemalt varjupaigasüsteemi

väärkasutamise juhtumitele, vähendades seeläbi survet varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemile.

7.2. Eesti toetab komisjoni ettepanekut, mille kohaselt turvalise kolmanda riigi

kontseptsiooni alusel tehtud keelduvate otsuste edasikaebamisel ei ole automaatset

peatavat mõju tagasisaatmisele. See aitab vähendada menetluslikke viivitusi ja

varjupaigasüsteemi väärkasutamist, tagades samas välismaalasele kohtukaebeõiguse

säilimise.

Põhjendus: Eestile on sobilik komisjoni ettepanek, mille kohaselt turvalise kolmanda riigi

kontseptsioonil põhinevate keelduvate otsuste edasikaebamisel ei oleks enam automaatset

tagasisaatmist peatavat mõju, mis tähendab, et kui taotluse suhtes tehakse keelduv otsus ja

kohus ei luba isikul riiki jääda, võivad ametiasutused tagasisaatmisotsuse täitmisele pöörata.

See aitab vähendada menetluslikke viivitusi ja varjupaigasüsteemi väärkasutamist.

Üldiselt on välismaalasel õigus viibida selles liikmesriigis, kus taotlust menetluse haldusetapis

läbi vaadatakse. Keelduva otsuse korral on välismaalasel õigus tõhusale õiguskaitsevahendile

st keelduva otsuse vaidlustamisele, mis tähendab nii faktiliste kui ka õiguslike asjaolude

täielikku ja ex nunc läbivaatamist vähemalt esimese astme kohtus. Kaebusel võib olla

automaatne peatav mõju, mis tähendab, et inimesel on kaebuse menetlemise ajal riigis viibimise

õigus, välja arvatud selgelt sätestatud erandite korral. Varjupaiga- ja rändeõigustiku reformi

kohaselt on üheks erandiks näiteks varjupaiga piirimenetlus, mille puhul ei ole kaebusel

üldjuhul automaatset peatavat toimet, ent isikul on õigus taotleda kohtult kaebuse menetlemise

ajaks riigis viibimise õigust. Kuna automaatse peatava mõju puudumine ei piira välismaalase

kohtukaebeõigust on tagatud kooskõla ka Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 15, mis sätestab, et

igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse.

Välismaalasel säilib samuti õigus paluda õigust riiki jääda keelduva otsuse vaidlustamiseks.

Olukorras, kus välismaalane ei ole keelduva otsuse vaidlustamise tähtaja jooksul taotlenud

õigust riiki jääda on ta kohustatud lahkumisettekirjutuses määratud tähtaja jooksul lahkuma või

tema lahkumiskohustus pööratakse sundtäitmisele. Peatav mõju peaks olema kooskõlas EL

tagasisaatmise õigusakti normidega.

8. KOOSKÕLASTAMINE

Eesti seisukohtade väljatöötamisse kaasati Välisministeerium, Justiits- ja Digiministeerium,

Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Välisluureamet, ÜRO Pagulasamet ning Eesti

Pagulasabi. Tagasiside laekus Välisministeeriumilt ja Eesti Pagulasabilt ning sellega

arvestamine kajastub seletuskirja lisas 1 – Kaasamistabel.

Eesti seisukohad turvaliste kolmandate riikide mõiste muutmise määruse kohta

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

1

Seletuskirja lisa 1: Kaasamistabel

Nr. Partner Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

1. Välisministeerium 1.1. Välisministeerium toetab Euroopa Komisjoni

ettepanekut, milles käsitletakse turvalise kolmanda

riigi mõiste kohaldamise tingimuste muutmist.

Ettepaneku eesmärk on tugevdada turvalise kolmanda

riigi kontseptsiooni rakendamist Euroopa Liidu

varjupaigaraamistikus.

Teadmiseks võetud.

1.2. Toetame liikmesriikidele suurema paindlikkuse

tagamist, varjupaigamenetluste tõhustamist ning ELi

varjupaigasüsteemides surve ja kuritarvituste

vähendamist, mida kontseptsiooni rakendamine pakub.

Teadmiseks võetud.

1.3. Peame oluliseks, et komisjoni ettepanek aitab

tugevdada partnerlusel põhinevat koostööd

kolmandate riikidega, tagades selge õigusraamistiku

turvalise kolmanda riigi kontseptsiooni

rakendamiseks, õiglase vastutuse jagamise ning

rahvusvaheliste kohustuste ja põhiõiguste järgimise.

Arvestatud seisukohtade

kujundamisel.

2.

Justiits- ja Digiministeerium 2.1. Peame eriti oluliseks turvalise kolmanda riigi

mõiste alusel tehtud vastuvõetamatuse otsuste peale

esitatud edasikaebuse automaatse peatava mõju

lõppemist. Muudatuse järgi kaebemenetluses ei jää

automaatselt väljasaadetav riiki, vaid väljasaatmine

jätkub kaebuse esitamise järgselt, välja arvatud kui

kohus otsustab eraldi selle peatada või tegemist on

saatjata alaealisega piirimenetluses. Kohus saab

vaadata kaebuse läbi ka olukorras, kus välismaalane on

saadetud välja.

Teadmiseks võetud.

Eesti seisukohad turvaliste kolmandate riikide mõiste muutmise määruse kohta

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

2

2.2. Kuna lapse huvid peavad olema alati esmatähtsad,

on oluline, et lastele kehtib ainult seose või läbisõidu

reegel ja ei kehti lepingu-kokkuleppe reegel.

Teadmiseks võetud.

2.3. Peame oluliseks liikmesriikide turvalise kolmanda

riigi mõiste kohaldamise võimalusi:

1. seose olemasolu korral kohaldada turvalise

kolmanda riigi mõistet, nagu on määratletud

siseriiklikus õiguses, kooskõlas Euroopa Liidu

Kohtu kohtupraktikas ja rahvusvahelistes

standardites sätestatud parameetritega, või

2. kohaldada turvalise kolmanda riigi mõistet,

käsitades transiiti piisava kriteeriumina, või

3. kohaldada turvalise kolmanda riigi mõistet

kolmanda riigiga sõlmitud lepingu või

kokkuleppe alusel, millega nõutakse kõnealuse

lepingu või kokkuleppe kohaldamisalasse

kuuluvate taotlejate esitatud tulemusliku kaitse

taotluste sisulist läbivaatamist (ei kehti saatjata

alaealiste kohta).

Teadmiseks võetud.

2.4. Ettepanek laiendab oluliselt võimalusi

välismaalase tagasisaatmiseks: lisaks senisele seosele

kolmanda riigiga saab välismaalasi tagasi saata ka

ainult transiidi põhjal või lepingu-kokkuleppe alusel.

Teadmiseks võetud.

2.5. Muudatus vähendab tõenäoliselt kohtute

töökoormust, kuna väheneb taktikaliste, menetlust

tahtlikult venitavate kaebuste arv. Eelnõu ilmselt

kiirendab menetlust, vähendades süsteemi

kuritarvitamisi ja rändesurvet ELi

varjupaigasüsteemile tervikuna. Tekib senisest rohkem

valikuid ja suurem paindlikkus ilma õigusriigi

põhimõtteid ohustamata. Säilivad kõik olulised

Arvestatud seisukohtade

kujundamisel.

Eesti seisukohad turvaliste kolmandate riikide mõiste muutmise määruse kohta

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

3

põhiõiguste kaitsed ning tagatud on rahvusvahelise

kohustuste järgimine.

3. Politsei- ja Piirivalveamet Märkusi ei ole. Teadmiseks võetud.

4. Kaitsepolitseiamet Märkusi ei ole. Teadmiseks võetud.

5. Välisluureamet Märkusi ei ole. Teadmiseks võetud.

6. ÜRO Pagulasamet (UNHCR) Märkusi ei ole. Teadmiseks võetud.

7.

Eesti Pagulasabi

7.1. Rohkem inimesi saadetakse rahvusvahelist

kaitset taotlema riikidesse, mis, kuigi paigutatud

kategooriasse „turvalised kolmandad riigid“, ei ole

tegelikkuses turvalised. Näiteks on Maroko, Tuneesia

ja Egiptus korduvalt sattunud rahvusvaheliste

inimõigusorganisatsioonide kriitika alla Sahara-

tagusest Aafrikast ja ka mujalt pärit migrantide

kohtlemise tõttu – vägistamised, alusetud

kinnipidamised, kõrbesse deporteerimised jne kui

nimetada vaid mõnd süüdistustest. Kui üldse kasutada

„turvalise kolmanda riigi“ kontseptsiooni, peaks

asüülitaotlejal olema nimetatud riigiga sisuline seos -

perekondlikud sidemed või pikaajaline elamine koha

peal. Näiteks transiit läbi mingi riigi ei tähenda, et

sisuliselt on see riik inimesele turvaline, Põhja-

Aafrikast tulev statistika näitab hoopis vastupidist.

Teadmiseks võetud.

Määruse 2024/1348 (ühtse

varjupaiga menetluse kohta)

kohaselt on turvalise kolmanda riigi

mõistete kohaldamisel oluline, et

kolmas riik, kelle suhtes neid

mõisteid kohaldatakse, oleks Genfi

konventsiooni osaline ja järgiks

seda, välja arvatud juhul, kui

kõnealune kolmas riik muul viisil

näeb ette tulemusliku õigusliku ja

praktilise kaitse kooskõlas põhiliste

inimõiguste standarditega.

7.2. Turvalise kolmanda riigi vastuvõetamatuse otsuste

edasikaebamise automaatse peatava mõju

eemaldamine seadusandlusest tähendab

potentsiaalset non-refoulment põhimõtte rikkumist – inimesed saadetakse Euroopa Liidust välja

riikidesse, kus võib olla reaalne oht nende elule või

inimväärikusele.

Teadmiseks võetud.

PPA hindab menetluse raames

jätkuvalt tagasi- ja väljasaatmise

lubamatust ehk non-refoulement

põhimõtet.

Eesti seisukohad turvaliste kolmandate riikide mõiste muutmise määruse kohta

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

4

7.3. Rohkem inimesi jääb kinni kafkalikku limbosse,

õigusvaakumisse kus neil ei ole de facto ligipääsu

varjupaiga taotlemise protsessile – turvalised

kolmandad riigid sageli praktikas ei anna kaitset

inimestele, kelle asüülitaotlus on Euroopas tagasi

lükatud. Statistika ja varjupaigataotlejatega tegelevate

organisatsioonide praktika näitab, et turvaliste

rändeteede puudumisel valivad inimesed irregulaarsed

teekonnad ning satuvad inimsmugeldajate ohvriks.

Teadmiseks võetud.

Määruse 2024/1348 (ühtse

varjupaiga menetluse kohta)

põhjenduspunkt 48 selgituse

kohaselt peaks liikmesriikidel

olema võimalus kohaldada

turvalise kolmanda riigi mõistet

mittelubatavuse alusena, kui

taotlejal on võimalik taotleda ja, kui

tingimused on täidetud, saada

tulemuslikku kaitset kolmandas

riigis, kus ta elu ja vabadus ei ole

ohus rassi, usu, kodakondsuse,

teatavasse sotsiaalsesse rühma

kuulumise või poliitiliste

tõekspidamiste tõttu, kus teda ei

ähvarda tagakiusamine ega

määruses (EL) 2024/1347

määratletud tõsise kahju

kannatamise reaalne oht ning kus ta

on kaitstud sellise tagasi- ja

väljasaatmise eest, millega

rikutaks(e) rahvusvahelises õiguses

sätestatud õigust kaitsele piinamise

ning julma, ebainimliku või

inimväärikust alandava kohtlemise

või karistamise eest.

7.4. Euroopa Liidu Rändepakti üheks eesmärgiks on

liikmesriikide rändega seotud praktikate ühtlustamine.

Komisjoni turvalise kolmanda riigi kontseptsiooni

rakendamise ettepanek õõnestab neid

Teadmiseks võetud.

Liikmesriikidel on võimalik

sisustada taotleja ja kolmanda riigi

Eesti seisukohad turvaliste kolmandate riikide mõiste muutmise määruse kohta

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

5

ühtlustamispüüdeid, kuna liikmesriigid hakkavad

seost taotleja ja turvalise kolmanda riigi vahel

sisustama veel erinevamalt.

vahelist seost lähtuvalt määruses

2024/1348 (ühtse varjupaiga

menetluse kohta) sätestatust.

7.5. Eesti Pagulasabil on hea meel, et saatjata alaealiste

puhul toob Komisjoni ettepanek eraldi välja nende

haavatavuse, vajaduse lähtuda laste parimatest

huvidest ning et nende puhul ei kohaldu turvalise

kolmanda riigi mõiste kui seose aluseks on leping või

kokkulepe liikmesriigi ja turvalise kolmanda riigi

vahel. Samal ajal tõdeme, et saatjata alaealised, kuigi

kindlasti eraldi tähelepanu ja kaitsemeetmeid vajav

rühm, ei ole ainus haavatav grupp asüülitaotlejate seas.

Leiame et kõigi haavatavate gruppide puhul peab

säilima kitsas tõlgendus ehk nõue, et oleks olemas

reaalne sisuline seos asüülitaotleja ja turvalise

kolmanda riigi vahel (perekondlikud sidemed, eelnev

pikaajaline viibimine jne).

Teadmiseks võetud.