Dokumendiregister | Siseministeerium |
Viit | 1-7/205-7 |
Registreeritud | 29.08.2025 |
Sünkroonitud | 01.09.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
Sari | 1-7 Siseministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud siseriiklikute õigusaktide eelnõud |
Toimik | 1-7/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Justiits- ja Digiministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Justiits- ja Digiministeerium |
Vastutaja | Kertu Nurmsalu (kantsleri juhtimisala, varade asekantsleri valdkond, õigusosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Lp Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja Digiministeerium
Teie: 27.06.2025 nr JDM/25-0714/-1K
Meie: 29.08.2025 nr 1-7/205-7
Keskse teabe edastuse ja dokumentide
kättetoimetamise tõhustamise lahenduse
väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamine
Austatud justiits- ja digiminister
Justiits- ja Digiministeeriumi soov leida lahendusi, kuidas teavet edastada ning dokumente kätte
toimetada vähemate kuludega ja kiiremini, samuti soov ühtsemalt reguleerida elektroonilist
kättetoimetamist, on igati tervitatav. Seega täname, et esitasite kooskõlastamiseks keskse teabe
edastuse ja dokumentide kättetoimetamise tõhustamise lahenduse väljatöötamise kavatsuse
(edaspidi VTK).
Siseministeerium pooldab riigis keskse teabe edastuse ja dokumentide kättetoimetamise
kasutuselevõttu, et täita riigi digiarengu strateegilisi eesmärke. Nõustume, et riigis on
kättetoimetamise põhimõtete ühtlustamine oluline. Dokumentide kättetoimetamine ja teabe
edastamine peab olema ajaliselt kindlaks tehtav ning toimuma turvalises keskkonnas, kasutades
selleks kuluefektiivset infotehnoloogilist lahendust.
Küll aga leiame, et esimeses etapis ei saa keskne lahendus olla kohustuslik. Selleks vajab
lahenduse väljatöötamine eelnevat detailsemat tehnilist analüüsi, koostööd asutustega ja
järkjärgulist tegevuskava. Samuti tuleb sätestada tingimused, millisel juhul on keskse lahenduse
kasutamine kohustuslik ning millistel juhtudel nõue ei kohaldu. Järkjärguline keskse lahenduse
kasutuselevõtt tagab, et asutused saavad hinnata keskse süsteemiga liidestumise sobivust, sh
liidestumise kulu, süsteemi sobivust ja piiranguid.
Siseministeeriumi valitsemisala asutustes on valdavalt juba kasutusel elektrooniline teabe
edastus ja dokumentide kättetoimetamine, mille võimaldamiseks on arendatud
iseteeninduskeskkonnad või muud infotehnoloogilised lahendused. Samas tuleb arvestada, et
Siseministeeriumi valitsemisala vastutusvaldkonnas on menetlusosalisteks muuhulgas
välismaalased, kellel ei pruugi olla võimalik kasutada digitaalseid lahendusi, mistõttu on vajalik
säilitada ka paberil teabe edastamise või dokumentide kättetoimetamise võimalus. Seega juhul,
kui liikuda keskse lahenduse suunas, peab lahenduse rakendamisel olema võimalik arvestada
konkreetse menetluse ja protsessi eripäradega.
VTK pinnalt ei selgu üheselt, kas ja milline saab olema seos tänase kättetoimetamisportaali,
riikliku postkasti ja planeeritava lahenduse vahel, kas kättetoimetamisportaal on osa riiklikust
postkastist, st integreeritud riiklikku postkasti? Ka on VTK regulatiivsete võimaluste kirjelduse
2 (2)
punkt (alapunkt 3, lk 10) mõneti vastuoluline ning ei selgu, millistel juhtudel on planeeritava
lahenduse kasutuselevõtt kohustuslik.
VTK-st ei selgu ka lahenduse rakendamisega kaasnevat kulu. Selleks, et võimalikes
kulukomponentides kaasa rääkida, sh hinnata, mis kulu jääb keskse teenuse kanda ja mis kulu
liidestuja kanda, on oluline lahenduse väljatöötamisel kokku leppida selge rollijaotus ja
juhtimismudel. Olukorras, kus VTK seab eesmärgiks kulude kokkuhoiu, ent ei hõlma
asjakohast tasuvusanalüüsi, mis võtaks arvesse kõiki kaasuvaid kulusid, sh kõikide liidestuvate
asutuste arenduskulusid ning investeeringute mahakandmise kahjusid, ei ole võimalik anda
hinnangut, kas VTK-ga pakutav lahendus on kulutõhus ning taotletav eesmärk üldse saavutatav.
VTK-s puuduvad andmed, mis võimaldaks eesmärgi saavutamist mõistlikult kontrollida.
Kulutõhususe analüüs eeldab ka selget kindlasti liidestuvate, võib-olla liidestuvate ja kindlasti
mitte liidestuvate teenuste eristamist, et oleks võimalik hinnata, millised on keskse lahenduse
kulutõhususe vahemikud ning milline on minimaalne liitunute maht kulutõhususe
saavutamiseks.
E-teenuste piiramise võimaldamine vajab kindlasti laiemat ja detailsemat arutelu ning VTK
faasis arvamuse avaldamiseks taustainfot napib – kas ja milline on proportsionaalne ja kohane
meede taotletava eesmärgiga. Igal juhul ei tohi piiramise rakendamise korral ohtu sattuda
inimese elu või tervis, aga samuti ei tohi jääda kättesaamatuks igapäevast (esmast) toimetulekut
mõjutavad teenused. Lisaks vajab e-teenuste piiramine vastavaid arendusi seda pakkuvas
infosüsteemis.
Eeltoodut kokkuvõttes Siseministeerium kooskõlastab esitatud VTK, kuid palume eelnõu
ettevalmistamisel arvestada ülaltoodud tähelepanekutega ning kaasata analüüside koostamiseks
vajalike andmete saamiseks ning erinevates aruteludes osalemiseks ka Siseministeeriumi ja
vajaduse korral Siseministeeriumi valitsemisala asutuste teenistujaid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
Kertu Nurmsalu 6125084
Anna-Liisa Tampuu 53631513
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|