Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (662 SE)

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Hr Kalev Stoicescu

Riigikogu riigikaitsekomisjon

29.08.2025 nr 1-6/3238-1

Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu (662 SE)

Lugupeetud riigikaitsekomisjoni esimees

Riigikogus on läbinud esimese lugemise hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu 662 SE (edaspidi eelnõu). Käesolevaga esitame ettepanekud eelnõu

muutmiseks, mida palume juhtivkomisjonil kaaluda.

1. Muuta eelnõu § 1 punktis 1 kavandatav hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 131 ja

sõnastada see järgmiselt:

㤠131. Viivitamatu ohuteate edastamine

(1) Paljude inimeste elu või tervist või riigi julgeolekut ohustava vahetult eelseisva või juba

toimuva sündmuse või selle lõppemise korral edastatakse avalikkusele viivitamatu ohuteade,

millega antakse juhis ohutuks tegutsemiseks, sealhulgas varjumiseks või ulatuslikuks

evakuatsiooniks. Viivitamatu ohuteate edastamiseks kasutatakse riikliku ohuteavituse süsteemi

EE-ALARM (edaspidi EE-ALARM).

(2) EE-ALARM käesoleva seaduse tähenduses on protokollide, protsesside ja tehnoloogiate

kogum elanikkonnale viivitamatu ohuteate edastamiseks.

(3) Viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumist koordineerib Päästeamet. Koordineerimine

hõlmab muuhulgas ohuteavituse kanalite kasutamise üldpõhimõtete väljatöötamist,

ajakohastamist ning avalikkuse teadlikkuse suurendamist. Viivitamatu ohuteate edastamiseks

valmistumise koordineerimisel teeb Päästeamet koostööd Häirekeskuse ning muu asjaomase

asutuse ja isikuga.

(4) EE-ALARM-iga on kohustatud liituma:

1) massiteabevahendi valdaja, elektroonilise side ettevõtja ja riikliku mobiilirakenduse valdaja,

kelle teenust tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat;

2) avalikus ruumis paikneva elektroonilise teabeekraani valdaja, kelle ekraani ööpäevane

eeldatav kontaktide arv ületab 10 000 inimest (edaspidi koos edastaja).

2 (7)

(5) EE-ALARM-i kaudu viivitamatu ohuteate edastamise võib otsustada valitsusasutus,

eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ja kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra

või sõjaseisukorra ajal ka peaminister.

(6) Häirekeskus vahendab edastajale viivitamatu ohuteate üldjuhul EE-ALARM-i kaudu.

EE-ALARM-i rikke korral vahendab Häirekeskus selle edastajale viivitamata muul viisil ning

edastaja edastab selle avalikkusele viivitamata muul kokkulepitud viisil.

(7) Sireeniseadme kaudu viivitamatu ohuteate edastamise võib otsustada Päästeamet,

Kaitsevägi, Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Keskkonnaamet, eriolukorra juht,

eriolukorra tööde juht ning kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või

sõjaseisukorra ajal ka peaminister.

(8) Sireeniseade käesoleva seaduse tähenduses on EE-ALARM-i tehnoloogiline osa, mis on

omavahel ühendatud seadmete kogum, mille eesmärk on esitada heliga viivitamatut ohuteadet.

(9) EE-ALARM-i võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 ja 7 sätestatule kasutada järgmistel

juhtudel:

1) Vabariigi Valitsuse või tema määratud valitsusasutuse otsusel hädaolukorra seaduse §

18 lõikes 3 nimetatud õppuse läbiviimisel;

2) Kaitseväe otsusel kaitseväeteenistuse seaduse § 69 lõigetes 3 ja 31 nimetatud

sõjaväelise väljaõppe läbiviimisel;

3) Päästeameti otsusel EE-ALARM-i testimiseks.

(10) Päästeamet korraldab sireeniseadme kasutuselevõttu.

(11) Sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:

1) viivitamatu ohuteate edastamise ja selleks valmistumise tingimused ning korra;

2) EE-ALARM-iga liitumise ja sellega seotud kulude hüvitamise tingimused ning korra;

3) sireeniseadme kasutuselevõtu, haldamise ja testimise tingimused ning korra.“.

Selgitus: Kehtivas õiguses sisaldub ohuteavituse mobiilsidesõnumeid puudutav osa

elektroonilise side seaduses (edaspidi ESS). Muudatusettepanekuga tuuakse õigusselguse ja

õiguskorra terviklikkuse huvides ning tarbetute korduste vältimiseks ESS § 1051 sätestatud

ohuteavitust puudutav regulatsioon HOS-i kui ohuteavituse üldseadusesse (§ 131 lõige 1 ja lõige

9) ning ESS-i jääb eriregulatsioon mobiilsidesõnumite osas, mis puudutab subjektidele

pandavat kohustust ning andmete töötlemise õigust (eelnõu § 5). Sisulisi muudatusi antud

normitehniline muudatus kaasa ei too.

Lõikes 3 on täpsustatud Päästeameti koordineerivat ülesannet viivitamatu ohuteate

edastamiseks valmistumisel, sätestades loetelu näitlikustatuna.

Võrreldes eelnõu algteksti § 5 punktiga 2 on lõike 9 punktis 3 loobutud testimise kordade arvu

piirangust, kuna süsteemi arendades on vajalik seda esimestel aastatel kas terviklikult või

osaliselt testida rohkem kui kord aastas, aga edaspidi eeldatavalt järjest vähem. Eelnõu algataja

ei näe kordade arvust loobumisel olulist mõju, sest testimise korraldus reguleeritakse

rakendusaktiga ning sellega kaasnevad märkimisväärsed kulud. Samuti tuleb testimisel

arvestada süsteemi erinevaid komponente ning võimalusel kasutada lühisõnumeid võimalikult

vähe. Siiski tuleb testimise puhul arvestada, et süsteemi ei devalveeritaks, mis võiks kaasa tuua

olukorra, et elanikud ei süvene enam teavitusse, sest peavad seda automaatselt järjekordseks

testimiseks. Väga konkreetsete kuupäevade ja testimise graafiku fikseerimine võib muuta

süsteemi kergemini haavatavaks, võimaldades planeerida ründetegevusi testimise aegadele.

3 (7)

2. Muuta eelnõu § 1 punkti 2 ning HOS kavandatava § 161 lõige 5 muuta ja sõnastada

alljärgnevalt ning olemasolev lõige 5 jätta eelnõust välja:

„(5) Kui Eesti Vabariigi vastu suunatud ründe või selle toimumise vahetu ohu korral ei saa

Päästeamet ega Politsei- ja Piirivalveamet varjumist tagada, võib Kaitsevägi kohaldada

edasilükkamatu pädevuse alusel käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud meetmeid, kui see

on vajalik riigi sõjaliseks kaitsmiseks või selleks valmistumiseks."

Selgitus: Muudatusettepanek tuleneb vajadusest sünkroniseerida käesolev eelnõu Riigikogu

menetluses oleva ja käesolevast eelnõust hiljem esitatud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse

eelnõu (668 SE) tekstiga arvestades viimatinimetatud eelnõu prognoositavat pikemat

menetlusaega ja varjumise regulatsiooni kiire jõustamise vajadust, mis oleks tagatud 662 SE

eraldi menetlusega. Lõikega 5 sätestatakse Kaitseväe edasilükkamatud meetmed varjumise

tagamiseks. Eesti riigi vastu suunatud ründe või selle vahetu ohu korral peab Kaitsevägi

alustama riigi sõjalist kaitset või selleks valmistumist sõltumata sellest, kas on riigikaitseline

kriisiolukord või sõjaseisukord välja kuulutatud või mitte. Sellises olukorras võib olla vajalik

asuda muu hulgas tagama varjumise tagamist ka selliselt, et Päästeamet ei ole otsustanud

varjumise korraldamist või ei saa Päästeamet ega Politsei- ja Piirivalveamet rakendada

meetmeid varjumise tagamiseks. Sellises olukorras on Kaitseväel pädevus kohaldada

edasilükkamatuid meetmeid, kuni Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet saavad varjumise

tagamise ülesande täitmise üle võtta (edasilükkamatu pädevus) ning ulatuses, mis on vajalik

Kaitseväe põhiülesande täitmiseks. Edasilükkamatute meetmetena saab Kaitsevägi kohaldada

samu riikliku järelevalve meetmeid ja vahetut sundi, mida seaduse järgi saavad kohaldada

Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet varjumise tagamisel. Eesti riigi vastu suunatud

ründe või selle vahetu ohu korral teavitab Kaitsevägi puudutatud täidesaatva riigivõimu asutusi,

sh Päästeametit ning Politsei- ja Piirivalveametit. Teavituse alusel alustab Päästeamet varjumise

tagamist vastavalt eelnevalt kokkulepitud plaanidele, kaasates vastavalt vajadusele Politsei- ja

Piirivalveameti ja teised puudutatud isikud ja asutused. Eesti riigi vastu suunatud ründe või

selle vahetu ohu korral ei pruugi Päästeamet või Politsei- ja Piirivalveamet olla võimelised

varjumist tagama (nt lahingutegevuse ala, õhuründe ala vms) või vastavalt ründe iseloomule

ümber korraldama (nt ei sobi kavandatud varjumiskohad kavandatava ründe tõttu tegelikult

varjumiseks) või tegema seda vajaliku kiirusega. Sellises olukorras võib Kaitseväel oma

põhiülesannete täitmise tagamiseks olla vajalik otsustada varjumine või anda sellega

seonduvaid korraldusi, kasutades selleks edasilükkamatuid meetmeid. Erinevalt politseist (vt

KorSi § 6 lg-d 3 ja 4) ei ole Kaitseväel üldist volitust riikliku järelevalve erimeetmete ja vahetu

sunni kohaldamiseks, mistõttu tuleb need seaduses kindlaks määrata. Varjumise tagamisel

Kaitseväe rakendatavad edasilükkamatud meetmed võivad olla samad, mis Päästeameti ning

Politsei- ja Piirivalveameti rakendatavad riikliku järelevalve meetmeid ja vahetu sund

varjumise tagamisel. Edasilükkamatu pädevuse üldine regulatsioon tuleneb KorSi § 6 lg-st 3 ja

4 ning seda käesolevas paragrahvis ei korrata.

Eelnõu algteksti kavandatava HOS § 161 lõikes 5 sisalduv volitusnorm sätestada Päästeameti

täpsemad ülesanded varjumise korraldamisel sisejulgeoleku eest vastutava ministri määrusega

ei ole vajalik ja teeme ettepaneku see eelnõust välja arvata. Päästeameti ülesanded varjumisel

sätestatakse eelnõus, need on avatud seletuskirjas ja täiendavaks regulatsiooniks määruse

tasandil puudub vajadus. Vajaduse ilmnemisel on võimalik täiendada siseministri 03.10.2014.a

määrust nr 42 „Päästeameti põhimäärus“.

3. Muuta eelnõu § 1 punktis 3 kavandatavad HOS § 162-164 ja sõnastada need järgmiselt:

4 (7)

㤠162. Varjend

(1) Hoone omanik rajab varjendi hoonesse või selle vahetusse lähedusse.

(2) Varjend käesoleva seaduse tähenduses on hoone või selle osa, mis on rajatud varjumiseks ja

mille konstruktsioon kaitseb inimest plahvatuse ning sellega kaasneva lööklaine, laialipaiskuva

eseme ja õhusaaste, sealhulgas ioniseeriva kiirguse eest. Varjendid jagunevad avalikeks ja

mitteavalikeks.

(3) Avalik varjend rajatakse, kui püstitatakse hoone, mille kasutusotstarbe tõttu külastavad seda

rahvahulgad või mille suletud netopind on vähemalt 10 000 ruutmeetrit.

(4) Mitteavalik varjend rajatakse, kui püstitatakse:

1) elamu, majutus- või toitlustushoone, büroohoone, kaubandus- või teenindushoone või

meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- või muu avalik hoone või erihoone, mille suletud netopind

on vähemalt 1200 ruutmeetrit;

2) tööstus- ja laohoone, mille suletud netopind on vähemalt 1500 ruutmeetrit.

(5) Kui hoone vastab nii käesoleva paragrahvi lõikele 3 kui ka 4, rajatakse avalik varjend.

(6) Avalikule varjendile tagatakse igaühele ligipääs varjumiseks. Mitteavalik varjend on ette

nähtud eelkõige konkreetse hoone kasutajale.

(7) Varjendi omanik korraldab varjendi varjumiseks kasutuselevõtu 72 tunni jooksul Vabariigi

Valitsuse otsusest arvates. Edasilükkamatul juhul otsustab varjendi varjumiseks kasutusele

võtmise Päästeamet või Kaitsevägi.

(8) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega:

1) nõuded varjendile, selle suurusele ja mahutavusele ning kontrollile ja hooldusele;

2) varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsema loetelu hoone kasutamise otstarbe ning

vajaduse korral tööstus- ja laohoone tavapärase kasutajate arvu järgi.

(9) Nõuded Kaitseväe territooriumil asuvale varjendile kehtestab kaitseväe juhataja.

§ 163. Varjumisplaani koostamine

(1) Hoone omanik koostab varjumisplaani käesoleva seaduse paragrahvis 162 lõigetes 3 või 4

sätestatud hoone kohta, millele on antud kasutusluba.

(2) Varjumisplaanis hinnatakse hoones varjumise võimalusi, välja arvatud varjendi rajamise

kohustusega hoone osas, kirjeldatakse varjumiseks valmistumist, varjumise läbiviimist ja

varjumiskindluse suurendamist.

(3) Nõuded varjumisplaanile ning varjumisplaani koostamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus

määrusega.

§ 164. Varjumiskoht

(1) Varjumiskoht käesoleva seaduse tähenduses on ehitis või selle osa või ajutine ehitis, mis on

kohandatud varjumiseks ning mille konstruktsioon kaitseb inimest vähemalt plahvatusega

kaasneva laialipaiskuva eseme eest.

5 (7)

(2) Varjumiskohad jagunevad avalikeks ja mitteavalikeks. Avalikule varjumiskohale tagatakse

igaühele ligipääs varjumiseks. Mitteavalik varjumiskoht on ette nähtud eelkõige konkreetse

hoone kasutajale.

(3) Käesoleva seaduse paragrahvis 163 lõikes 1 sätestatud hoone omanik kohandab

varjumiskoha kohandamise võimaluse korral hoone või selle osa varjumiskohaks, kui hoones ei

ole rajatud varjendit.

(4) Varjumiskoht võetakse varjumiseks kasutusele käesoleva seaduse § 162 lõike 7 kohaselt.

(5) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega varjumiskoha kohandamise põhimõtted.“

Selgitus: Kavandatava HOS § 162 lõikes 3 täpsustatakse avaliku varjendi rajamise eeldusi.

Avalik varjend rajatakse, kui püstitatakse hoone, mille kasutusotstarbe tõttu külastavad seda

rahvahulgad või mille suletud netopind on vähemalt 10 000 ruutmeetrit, st et peab olema

täidetud üks kahest eeldusest, kas hoonet külastavad ravahulgad või on suletud netopind

vähemalt 10 000 ruutmeetrit, mõlemad eeldused üheaegselt esinema ei pea.

Kaitseväe territooriumil paiknevate varjendite nõuded kehtestab kaitseväe juhataja.

Eelnõu algteksti HOS paragrahv 163 loetakse paragrahviks 164 ja paragrahv 164 loetakse

paragrahviks 163. Varjumisplaani sätted tõstetakse parema jälgitavuse huvides enne

varjumiskoha sätteid, kuivõrd olemasolevates hoonetes koostatakse eelnevalt varjumisplaan,

kus hinnatakse varjumise võimalusi, mille tulemusena kohandatakse võimalusel varjumiskoht.

Kavandatava HOS paragrahv 163 lõikes 1 sätestatakse üheselt mõistetavalt, et varjumisplaan

koostatakse kõikidel varjendi parameetritele vastavate hoonete kohta, millele on antud

kasutusluba, st nii hoonete kohta, millele kehtib varjendi rajamise kohustus kui ka

olemasolevate hoonete kohta.

Kavandatava HOS paragrahv 163 lõiget 2 muudetakse ja välistatakse varjumisplaanis varjumise

võimaluse hindamise kohustus varjendi rajamise kohustusega hoone osas.

Kavandatava HOS paragrahv 164 lõiget 1 täiendatakse ja lisatakse varjumiskoha mõiste hulka

ka ajutine ehitis, mis vastab varjumiskoha kohandamise põhimõtetele ning mille konstruktsioon

kaitseb inimest vähemalt plahvatusega kaasneva laialipaiskuva eseme eest. Sisuliselt peetakse

antud muudatusega silmas, et lubatud on ka nö eraldiseisvad varjumiskoha põhimõtetele

vastavad ehitised (https://parnu.postimees.ee/8281575/nooruse-maja-juurde-toodi-betoonist-

varjekohad), mis võivad olla ajutise iseloomuga. Kõrgendatud ohu korral võib olla riigi või

kohaliku omavalitsusüksuse huvi paigaldada avalikku ruumi ehitisi, mis kaitsevad inimesi

vähemalt plahvatusega kaasneva laialipaiskuva eseme eest, kuid sellist ehitist ei saa pidada

varjendiks, seda saab käsitada varjumiskohana.

Kavandatava HOS paragrahv 164 lõikes 3 sätestatakse üheselt mõistetavalt, et olemasolevates

hoonetes kohandatakse vastavalt varjumisplaanile võimalusel varjumiskoht, välja arvatud

hoones, kuhu rajatakse varjend.

4. Muuta eelnõu § 1 punktis 6 kavandatava HOS § 45 lõiget 1 ja sõnastada see järgmiselt:

„6) paragrahvi 45 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

6 (7)

„6) riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 162 lõigete 3 ja 4, § 163 lõike 1 nõuete ning § 162

lõike 8, ja § 163 lõike 3 ja § 164 lõike 5 alusel kehtestatud nõuete täitmise üle teeb Päästeamet.“

Selgitus: Seoses sätete numeratsiooni muutusega võrreldes eelnõu algtekstiga on muudetud ka

riikliku järelevalve sätete numeratsiooni. Sisulisi muudatusi ei ole.

5. Muuta eelnõu § 1 punktis 8 kavandatava HOS § 53 lõiget 24 ja sõnastada see järgmiselt:

„(24) Varjumisplaan koostatakse käesoleva seaduse § 163 lõike 1 nimetatud hoone osas:

(1) kasutusloa olemasolul hiljemalt 2027. aasta 1. juuliks;

(2) kasutusloa puudumisel kasutusloa taotlemise hetkeks.“

Selgitus: Avaliku varjendi rajamise kohustus kohaldub ehitatavatele hoonetele tulenevalt

kavandatava HOS § 53 lõikest 22 alates 2026. aasta 1. juulist ja mitteavaliku varjendi rajamise

kohustus lõikest 23 tulenevalt alates 2028. a 1. juulist ning sellistele hoonetele kohaldub

varjumisplaani koostamise kohustus. Olemasolevatel hoonetel ehk hoonetel, millele on selleks

hetkeks väljastatud kasutusluba, kehtib muudatusettepaneku kohaselt varjumisplaani

koostamise kohustus hiljemalt 1. juuliks 2027. a ehk selleks kuupäevaks peab olema

olemasolevates kasutusloaga ja seaduses nimetatud parameetritele vastavates hoonetes

koostatud varjumisplaan. Hoonete osas, millele ei ole 1. juuli 2027 seisuga kasutusluba antud,

kehtib kohustus varjumisplaan koostada hiljemalt kasutusloa taotlemise hetkeks (vt ka

käesoleva kirja punkti 6 muudatust ja selgitust). Eelnõu algteksti kavandatav HOS § 53 lõige 24

on jagatud lõigeteks 24 ja 25.

6. Täiendada eelnõu § 1 punktis 8 kavandatava HOS § 53 lõikega 25 järgmises sõnastuses:

„(25) Võimalusel kohandatakse varjumiskoht käesoleva seaduse § 164 lõikes 3 nimetatud

hoonesse või selle osasse:

(1) kasutusloa olemasolul hiljemalt 2028. aasta 1. juuliks;

(2) kasutusloa puudumisel kasutusloa taotlemise hetkeks.“

Selgitus: Eelnõu algteksti kavandatav HOS § 53 lõige 24 on jagatud lõigeteks 24 ja 25. Lõikes

25 sätestatakse olemasolevates hoonetes, millele on antud kasutusluba, varjumiskoha

kohandamise kohustus hiljemalt 2028. a 1. juuliks ehk selleks kuupäevaks peab olema

olemasolevates kasutusloaga ja seaduses nimetatud parameetritele vastavates hoonetes

võimalusel kohandatud varjumiskoht. Hoonete osas, millele ei ole 1. juuli 2028 seisuga

kasutusluba antud ehk on olemas ehitusluba ja hoonet alles ehitatakse, kehtib kohustus koostada

nii varjumisplaan hiljemalt kasutusloa taotlemise hetkeks kui ka samaks ajaks kohandada

võimalusel hoones varjumiskoht. Viimasena märgitud hoonete omanikel tuleb seega arvestada,

et kasutusloa taotlemisega on seotud kaks lisategevust: varjumisplaani koostamine ja võimalusel

varjumiskoha kohandamine. Arvestades ehitusloa viieaastast kehtivust, on ehitatavates hoonetes

kavandatav regulatsioon asjakohane, kuna võimaldab hoone omanikul ajaliselt läbi mõelda

ehitatavas hoones nii varjumise korraldus kui võimalusel kohandada hoone kasutajatele

varjumisvõimalus.

7. Muuta eelnõu § 5 punktis 2 kavandatava ESS § 1051 ja sõnastada see järgmiselt:

„§ 1051. Viivitamatu ohuteate edastamine mobiiltelefonivõrgus

(1) Mobiiltelefoniteenust osutav sideettevõtja tagab hädaolukorra seaduse §-s 131

sätestatud viivitamatu ohuteate edastamise kindlaksmääratud geograafilisel alal asuvale

mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale.

7 (7)

(2) Lõikes 1 sätestatud ülesande täitmiseks võib mobiiltelefoniteenust osutav sideettevõtja

töödelda kliendi ja rändlusteenuse kasutaja asukohaandmeid.“

Selgitus: Selgitus on toodud käesoleva kirja punktis 1.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Kai Reinhold 6125106

[email protected]