Ühistranspordi lisavajadus RES 2026–2029

1

Lisataotluse seletuskiri

Ühistranspordi rahastamisega seotud muresid arutati 2025. aasta 27. veebruari valitsuskabineti

nõupidamisel ning otsustati mh, et uue perioodi planeerimine vaadatakse üle

riigieelarvestrateegia (RES) 2026–2029 protsessis. Veebruaris väljapakutud rahastamismudeli

ettepaneku järgi kaetakse kehtivate lepingute täitmiseks vajalikud kulud, mille muutumise üle

ei ole REMil kontrolli (nt riigiettevõtete taristutasude, maksude ja määrade tõus ning

tarbijahinnaindeksi ja kütusehinna muutus) riigieelarvest nii baasrahastuse kui sihtotstarbelise

reservi kaudu analoogselt nagu seda tehakse nt AS Eesti Raudtee kahjumi katmise puhul. Samas

võtab REM kohustuse tagada kulude kasvamisel omatulude/kogukulude proportsioon vastavalt

Vabariigi Valitsuses väljapakutud osakaalule, tehes seda peaasjalikult kas piletihinna tõusu või

liinivõrgu optimeerimise kaudu. Väljapakutud rahastamisemudel nägi ette ühistranspordi

rahastamist nelja samba kaudu.

I sammas – riigieelarveline toetus, mille aluseks on eelmise aasta ühistranspordi tegelikud

kulud, mida korrigeeritakse järgnevatel eelarveaastatel.

II sammas – omatulu, mis katab kehtivate lepingute kulud vastavalt valitsusse tasandil

kokkulepitud osakaalule.

III sammas – Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeline reserv, millest kaetakse RES protsessis

ettenägematud ja riigi otsustest sõltuvad möödapääsmatud kulud.

IV sammas – RES ühekordsed otsused, mis lepitakse igal aastal kokku RES protsessi käigus

teenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (REM) esitab ühistranspordi rahastamiseks

lisataotluse. Lisataotluse eesmärk on kavandada ühistranspordi toimimiseks vajalike

kulude (dotatsiooni), mille muutumise üle ei ole REM-il kontrolli, katmine riigieelarvest

baasrahastuse kaudu. Tegemist on peaasjalikult kulude korrektse kajastamisega riigieelarves,

mida on soovinud Riigikogu rahanduskomisjon REM eelarve tutvustamise ajal ja millele on

viidanud ka Riigikontroll.

Ühistranspordi dotatsioonist rahastatakse siseriiklikku bussitransporti, raudteetransporti ja

lennu- ning parvlaevaühendusi. Ühistransporti kasutab aastas 33 miljonit reisijat.

Alates 2021. aastast on riigieelarves ettenähtud ühistranspordi dotatsioon püsinud külmutatuna

(v.a raudteetranspordi osas) või on läinud kärpimisele (nt 2024. aasta lisaeelarves (-1 mln eurot)

ja 2025–2028 RESis 10 protsenti (2025. a kokku 6,3 mln eurot), mistõttu on igal aastal taotletud

VV reservfondist lisavahendeid teenuse tagamiseks. Seega on ühistransport riigieelarve

menetlemisel olnud viimased viis aastat teadlikult alarahastatud. Tarbimisharjumuste

muutmiseks ja ühistranspordi kasutajate arvu suurendamiseks on oluline kindlustunne

ühenduste olemasolu ja graafikute suhtes. Ühistranspordi teenuse rahastamine VV reservi

kaudu ei ole jätkusuutlik, kuna vedajatega lepingute sõlmimisel puudub kindlus, et riik suudab

võetud kohustusi täita, mis omakorda ei suuna elanikke tarbimisharjumusi muutma.

2

Dotatsiooni mõjutavad REM-i jaoks möödapääsmatud kulud, sh:

 TTJA kehtestatav raudtee jooksva aasta taristutasude tõus;

 AS Saarte Liinide kehtestatav sadamatasude tõus jooksvaks eelarveaastaks;

 AS Tallinna Lennujaama kehtestatav regionaalsete lennujaamade kasutustasude tõus

jooksvaks eelarveaastaks;

 muudatused maksudes ja määrades (nt käibemaksu ja aktsiiside tõus);

 ühistranspordiseaduse alusel kehtivate lepingute indekseeritavate kulude kasv

tulenevalt inflatsioonist.

Lisaks eeltoodule mõjutab ühistranspordi kulusid tarbijahinnaindeks (THI), üldine palgakasv

ning kütusehinna indeksid. Indekseerimist on kasutatud põhjusel, et pikaajaliste veolepingute

puhul on indekseerimisel riigi kogukulud eelduslikult väiksemad. Indekseerimisega tagatakse

pakkujatele võrdse konkurentsi tingimused esialgse pakkumuse tegemisel. Indekseerimisega

välditakse riski, et ettevõtjad lisavad möödapääsmatute kulude kasvule omapoolse äririski

marginaali. Indekseerimisel kasutatakse erinevaid komponente erinevates osakaaludes, ehk

THIga korrutatakse läbi üks osa hinnast, kütusehinna indeksiga teine osa ning palgakasvuga

kolmas osa.

Aastatel 2021–2024, kui ühistranspordi dotatsioon on riigieelarves olnud külmutatud, on THI

kasvanud 41%, kütusehinnad 27% ning riigiettevõtete taristutasud ligikaudu 30% (8 mln eurot).

Järgmisteks aastateks prognoosime indeksite kasvu järgmiselt:

Indeksite prognoos, (%) 2024 2025 2026 2027 2028 2029

THI (Eesti Pank) 3,5 4,3 3,6 2,7 2,5 2

Kütus 4,5 4,0 4,0 4,0 4,0

Jooksva aasta tõusu

prognoos 4,0 4,2 3,8 3,4 3,3

Samal perioodil on püsivalt kasvanud taristutasud, eriti raudteetaristu tasu:

Taristutasud, € 2021 2022 2023 2024 2025

Sadamatasu 3 961 230 4 096 950 4 713 654 5 125 418 5 304 807

Lennujaamatasu 1 381 538 1 387 826 2 017 050 2 017 050 2 247 050

Raudteetaristu tasu 21 378 500 22 560 700 24 609 779 27 570 000 29 506 771

KOKKU 26 721 268 28 045 476 31 340 484 34 712 468 37 058 628

Muutus, eurot 1 324 208 3 295 009 3 371 984 2 346 161

Muutus, % 5,0% 11,7% 10,8% 6,8%

2026+ perioodi ühistranspordi toetuse eelarve vajadus

2026. aastal valmib Tallinn–Tartu elektrifitseeritud raudtee ning 2025. aasta lõpuks on kohal 16

uut rongi, st Elroni rongipark suureneb 42% võrra. Uute rongide kasutusele võtmisel ning

rongiühenduste tihendamisel kasvavad kulud 7 mln eurot. Sellele lisandub 2 mln eurot Tartu–

Riia ühenduse kuludeks. See lisakulu kajastus juba 2025. aasta eelarves. Kokku suurenevad

rongiühendustega seotud kulud 2026. aastal 9 mln eurot.

2026. aasta taristutasude tõus ja indekseerimise mõju prognoos on 6,7 mln eurot.

3

Dotatsiooni vajaduse vähendamiseks on REM rakendanud järgmisi kokkuhoiumeetmeid:

 tõstnud rongipiletite (kuni 35%) ja lennupiletite hindu (kuni 37%);

 vähendanud parvlaevaliinide veomahtu ca 1% ja vähendanud lisalaev Regula tellimust;

 kehtestanud maakonna bussiliikluses tööealistele sõitjatele piletihinna, mis tõi aastas

täiendavat piletitulu 2,4 mln eurot;

 valmistanud ette maakonna liinide bussipiletite soodustuste ühtlustamist, mis toob kaasa

piletitulu suurenemise;

 sõlminud Tallinna linnaga koostööleppe, mille järgi rakendatakse ühtne piletitoode

Harjumaa tsoonis, mille juurutamise positiivne mõju seisneb potentsiaalses reisijate

arvu kasvus.

Omatulude teenimiseks suurendatakse piletitulu, vähendatakse kulusid ning suurendatakse

ühistranspordi atraktiivsust ning kasvatakse reisijate arvu.

REM-i 2026. aasta tekkepõhise kulu prognoos kokku on 174 miljonit eurot, mis jaguneb

transpordiliinide vahel järgmiselt:

2026. aasta riigitoetuse vajadus

Kulu, € Buss Laev Lennuk Rong Rong kap ÜTS §34 KOKKU

79 600 000 33 200 000 7 700 000 46 600 000 4 253 831 400 000 168 753 831

Riia

rong 2 000 000 2 000 000

KOKKU 79 600 000 33 200 000 7 700 000 48 600 000 4 253 831 400 000 173 753 831

2026+ RESis on planeeritud ühistranspordi dotatsiooniks 2026. aastal 119 686 800 eurot,

lisavajadus 54,1 miljon eurot. Aastateks 2027–2029 on RES-i planeeritud 118 933 600 eurot

aastas. Arvestades eespool nimetatud sisendite kasvu prognoosime ühistranspordi dotatsiooni

vajaduseks 2027. aastal 184,5 mln eurot (+65,6 mln eurot), 2028. aastal 189,5 mln eurot

(+70,6 mln eurot) ja 2029. aastal 196,1 mln eurot (+77,2 mln eurot).

Taust, ühistransport REMi eelarves

Ühistransport tuli REM valitsemisalasse 2023. aastal ministeeriumide ümberkorralduste

tulemusel. 2023. aasta esialgses riigieelarves oli MKM-i eelarves transpordi tulemusvaldkonna

kulude eelarve 621,9 miljon eurot, sh piirmääraga vahendid 254,5 miljon eurot. Lisaks

tegevuskuludele oli 2023. aasta riigieelarves MKMil riigimaanteede investeeringuteks 97,0

miljon eurot.

REM valitsemisala 2024. aasta baaseelarvesse anti ühistranspordi kulude jaoks piirmääraga

vahendeid 122,2 miljon eurot aasta kohta (2024–2027). Lisaks on 2024. a riigieelarve seadusest

näha, et KLIMi valitsemisalasse tekkis transpordi kulude eelarve summas 108,5 miljon eurot,

st osa transpordi tulemusvaldkonna eelarvest jäi endiselt MKM-i. Transpordivaldkonna eelarve

jaotamisega kolme ministeeriumi valitsemisala vahel kadus 2024. aastast ära seni MKM-s

olnud paindlikkus teha vajadusel sisemisi muudatusi ühistranspordi liikide ja/või kulude ja

investeeringute vahel.

4

REM valitsemisala eelarvesse lisandus seni ainsale tulemusvaldkonnale „Põllumajandus ja

kalandus“ tulemusvaldkonnad „Tõhus riik“ ja „Transport“, viimased kaks tulemusvaldkonda

ühendati 2025. aasta riigieelarves üheks tulemusvaldkonnaks „Elukeskkond, liikuvus ja

merendus“. Võrreldes senise põllumajandusvaldkonnaga on lisandunud tulemusvaldkonnad

oma mahult väga suured. 2024. aasta eelarves oli Põllumajandus ja kalanduse osakaal

piirmääraga eelarve kogumahust 29%, 2025. aastal vaid 27%, vt joonis 1.

Joonis 1. REM tulemusvaldkondade piirmääraga eelarve 2023-2025

Tulemusvaldkonnas „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ sisalduvat ühistranspordi

programmi (2025. a eelarves piirmääraga vahendite kogumaht 122,7 miljon eurot)

alarahastust ei ole võimalik katta samas tulemusvaldkonnas kajastuva regionaalarengu

programmi eelarve (2025. a eelarves piirmääraga vahendite kogumaht 30,3 miljon eurot) ega

tulemusvaldkonna „Põllumajandus ja kalandus“ eelarve (2025. a eelarves piirmääraga

vahendite kogumaht 57,9 miljon eurot) arvelt.

Jürgen Ligi Rahandusministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 3.1-2/621

Ühistranspordi lisavajadus RES 2026–2029

Austatud rahandusminister

Ühistranspordi rahastamisega seotud muresid arutati käesoleva aasta veebruaris Vabariigi Valitsuses ning otsustati mh, et uue perioodi planeerimine vaadatakse üle riigieelarvestrateegia (RES) 2026–2029 protsessis.

Alates 2021. aastast on riigieelarves ettenähtud ühistranspordi dotatsioon püsinud külmutatuna (v.a raudteetranspordi osas) või on läinud kärpimisele, mistõttu on igal aastal taotletud VV reservfondist lisavahendeid teenuse tagamiseks.

RES 2026–2029 rahastamiskavas on planeeritud 2026. aastaks ühistranspordi rahastamiseks 119,7 mln eurot, tegelik vajadus on 173,8 mln eurot (+54,1 mln eurot).

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab ühistranspordi rahastamiseks lisataotluse 54,1 mln eurot, et kavandada ühistranspordi toimimiseks vajalike kulude (dotatsiooni) katmine riigieelarvest baasrahastuse kaudu. Tegemist on peaasjalikult kulude korrektse kajastamisega riigieelarves, mida on soovinud Riigikogu rahanduskomisjon REM eelarve tutvustamise ajal ja millele on viidanud ka Riigikontroll.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Hendrik Johannes Terras Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad: Lisataotlus_Yhistransport.xlsx Lisataotluse_seletuskiri.pdf

Ingrid Niid 58851359 [email protected]

Suur-Ameerika 1 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734