Taotlus

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

_____________________ (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või X

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

X

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

Erik Amann, [email protected],

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Taotlus Sotsiaalministeeriumi

eetikakomiteelt otsuse saamiseks

on edastatud 28.08.2025.

Edastame otsuse esimesel

võimalusel.

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või

selle kavand.

Ei

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Rahandusministeerium, 70000272, Suur-Ameerika 1, 15001 Tallinn Harju maakond, Tõnu Lillelaid, [email protected], +372 611 3786

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Isikuandmeid töödeldakse Statistikaameti turvalises andmetöötluskeskkonnas.

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Statistikaamet, 70000332, Tatari 51, 10134 Tallinn, Ilona Reiljan, [email protected], +372 5331 1740,

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

Analüüsi läbiviimiseks kasutatava mudeli arendustöid teeb (Statistikaameti keskkonnas): Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ,11343217, Rävala pst 11-8, IV korrus, 10143, Tallinn, Janno Järve, , [email protected], +372 56 668 440

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Isikuandmeid töödeldakse Statistikaameti turvalises andmetöötluskeskkonnas.

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

Riikliku pensionikindluse seaduse § 615 annab Vabariigi Valitusele analüüsikohustuse pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse kohta. Vabariigi Valitsuse seaduse § 65 kohaselt kuulub finantspoliitika kavandamine ja elluviimine Rahandusministeeriumi valitsemisalasse. Rahandusministeeriumi põhimääruse § 301 punkt 5 kohaselt finantsteenuste poliitika osakond kujundab ja koordineerib finantssektori poliitikat, muu hulgas valmistab ette õigusaktide eelnõusid ning koordineerib nende rakendamist finantsjärelevalve, finantsstabiilsuse, finantskirjaoskuse edendamise, panganduse ja kindlustuse ning muude finantsteenuste, samuti finantsturgudega seotud taristute toimimise ja finantssektorit kaasavate pensioni- ja teiste sotsiaalkindlustusskeemide valdkonnas. Vabariigi Valitsuse seaduse § 67 kohaselt kuulub pensionisüsteemi kavandamine ja korraldamine Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse. Isikuandmete kaitse seaduse §6 kohaselt on lubatud isikuandmete töötlemine teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks ning lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil ja nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Lõikest 1 tulenevalt võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika vajadusteks töödelda eelkõige pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul ning enne isikuandmete üleandmist teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika vajadustel töötlemiseks asendatakse isikuandmed pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul andmetega. Palumegi võimalust kasutada antud uuringus registrite pseudonümi- seeritud andmeid. Rahandusministeerium sõlmib Statistikaametiga lepingu, mis annab aluse analüüsi läbiviimise turvalises andmetöötluskeskkonnas. Lisaks sõlmitakse leping, mis võimaldab arendajal (Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ (edaspidi CentAR)), lepingut pole veel sõlmitud) ette valmistada uuendatud baasandmestiku ja uuendada mudeli käitumuslikke seoseid. Ka see toimub turvalises andmetöötluskeskkonnas.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüsi eesmärk on pakkuda andmete- ja teadmistepõhist sisendit poliitikakujundajatele, poliitikutele, avalikkusele. Järgneval viie aasta suuremad analüüsitöö osad on järgmised (igal osal on oma eesmärk ja kestus):

1) Läbi viia Eesti pensionisüsteemi prognoos ja stsenaariumide analüüs. Analüüsikohustus tuleneb riikliku pensionikindlustuse seadusest, mille kohaselt tuleb pensionisüsteemi põhjalikult analüüsida iga viie aasta järel. Eelmine

analüüs on leitav siit: Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs_sotsiaalministeerium.pdf Ajaperiood: 09.2025 - 12.2027

2) Läbi viia valimislubaduste analüüs, pakkudes erakondadele ja avalikkusele analüütilist infot valimislubaduste mõjust pensionisüsteemile. 2027. aasta alguses toimuvad järgmised Riigikogu korralised valimised. Soovime kõnealust valimisprotsessi analüütilise infoga toetada. Ajaperiood: 09.2026-04.2027

3) Teostada pensionisüsteemi muudatuste mõjude analüüs. Vajalik on hinnata muudatusi nii I, II kui ka III sambas. Peamiselt puudutab see Riikliku pensionikindlustuse seaduse (sotsiaalministeerium) ja Kogumispensionite seaduse (rahandusministeerium) muudatusi. Näiteks II sambas muudetakse enne pensioniiga raha väljavõtmise reegleid, mis mõjutab I ja II samba pensioni adekvaatsust tulevikus. Ajaperiood: 09.2025-09.2030

4) Koostada Euroopa Komisjonile rahvastiku vananemise raport. Kõik liikmesriigid teevad sellise raporti koos pikaajaliste pensioniprognoosidega iga kolme aasta järel. Raporti üheks oluliseks osaks on erinevad prognoosid (sh stsenaariumid) kuni aastani 2070. Eelmine analüüs on leitav siit: 2024 Ageing Report. Economic and budgetary projections for the EU Member States (2022-2070) Ajaperiood: 01.2026 - 12.2026

Analüüsi teostamise peamiseks töövahendiks on „Rahandusministeeriumi pensioni prognoosimudeli arendamine“ raames koostatud dünaamiline mikrosimulatsioonimudel pensionisaajate arvu, nende poolt saadavate pensionite erinevate indikaatorite (sh keskmised pensionid, pensionite adekvaatsuse näitajad, pensionite ebavõrdsus jt) ning pensionisüsteemi kogukulude ja -tulude prognoosimiseks. Mudeli arendamiseks vajalikuks andmete töötlemiseks väljastas AKI 12. aprillil 2023 loa numbriga 2.2.-1/23/5-4 (mida hiljem andmete kasutaja palvel täpsustati, kuna andmevajadus muutus (otsus nr 2.2.-1/23/5-6)). Mudeli testimine toimus AKI loa 2.2.-1/24/5-17 alusel.

Käesolevaga taotleme luba pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüside läbiviimiseks. Analüüside läbiviimiseks on

muuhulgas vaja uuendada pensionimudeli baasandmestiku ja mudelis kaustatavaid võrrandeid ja joondamistabeleid.

led - CentARNii pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs kui ka analüüsi läbiviimiseks vajaliku pensionimudeli baasandmestiku ja mudelis kaustatavate võrrandite uuendamine toimub Statistikaameti turvalises andmetöötluskeskkonnas. Mudeli kasutajad pääsevad ligi vaid andmestikule, mis on vajalik mudeli kasutamiseks (baasandmestik). Baasandmestiku ettevalmistamiseks vajalikele andmetele pääseb ligi vaid andmete ettevalmistamisega tegelevad osapooled - CentAR (lepingut pole veel sõlmitud) ja Statistikaamet. Kui baasandmed on ette valmistatud, võimaldab Statistikaameti mudeli kasutajatele juurdepääsu uuele baasandmestikule.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüsi läbiviimiseks on arendatud terviklik mikrosimulatsioonimudel, mis töötleb pseudonümiseeritud isikuandmeid. Pseudonümiseeritud isikuandmete töötlemine on mikrosimulatsioonimudelite kasutamisel möödapääsmatu, sest selle mudelitüübi puhul on simulatsiooni lähtekohaks baasandmestik (antud juhul 2022. aasta rahvastik neid kirjeldavate tunnustega, mida soovime aga analüüsi läbiviimiseks uuendada) ning mudelit ei ole võimalik ilma baasandmestikuta kasutada. Ka mudelis kasutatavate seoste ja baasandmestiku ümberhindamine on möödapääsmatu, sest ainult nii on võimalik tagada, et mudel on kooskõlas Eesti viimaste sotsiaaldemograafiliste arengutega. Mudel on tervik, mistõttu kasutatakse analüüsitöö käigus kogu andmekooseisus olevaid andmestikke. Mudel on välja töötatu pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüsimiseks, ilma selleta ei ole võimalik analüüsida pensionisüsteemi muudatuste jaotumislike mõjusid tulevikus, mis on oluline osa jätkusuutlikkuse analüüsist. Pensionimudel kui mikrosimulatsioonimudel ei ole unikaalne, lisaks sellele on Eestis kasutusel ka teisi mikrosimulatsioonimudeleid, näiteks Statistikaametis majutatud EUROMOD, mida kasutatakse maksude ja toetuste mõju analüüsimiseks leibkondade sissetulekutel.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Eesti 2035 toob välja vajaliku muudatusena rahva kestlikkuse, tervise ja sotsiaalkaitsevaldkonnas sotsiaalkaitse korralduse uuendamise, arvestades ühiskondlikke muutusi ning tagades pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse ja pensionäride heaolu. Strateegia üheks aluspõhimõtteks on, et Eestis tehakse teadmistepõhiseid otsuseid ning lahendusteede valikul eelistatakse mõjusaid ja uuenduslikke lähenemisviise4. Pensionisüsteemi muudatused on väga pikaajalised nii mõju tekkimise hetke kui kestvuse vaates. Sellest tulenevalt töötati analüüsitöö teostamiseks välja riiklik pensionimudel, mis pakub väljundit pensionipoliitika kujundamisel

4 Eesti 2035 strateegia materjalid, lk 15 ja 23: https://valitsus.ee/media/4022/download

ja pensionisüsteemi trendide (kulud, pensionisuurus jm) prognoosimisel. Seni Eestis kasutatud pensioni prognoosimudelites tehti prognoosid gruppide (kohortide) tasandil, mitte isiku tasandil nagu mikrosimulatsioonimudelis. See ei võimalda hinnata pensionite ebavõrdsuse näitajaid, mis on nii praegu kui tulevikus vajalikud jätkusuutlikkuse indikaatorid. Analüüsitööks kasutatav mikrosimulatsioonimudel võimaldab leida ka jaotuslikke ja ebavõrdsuse indikaatoreid. Mudelit on testitud ning see on osutunud väärtuslikuks instrumendiks Eesti pensionisüsteemi analüüsimisel. Mudeli alusel saab teha teadmiste põhiseid, andmetele tuginevaid poliitikaotsuseid. Käesolev projekt on vajalik Vabariigi Valituse seadusest (§ 65 ja 67), riikliku pensionikindlustuse seadusest (§ 615) ja Rahandusministeeriumi põhimäärusest (301 lg 5 ) tulenevate ülesannete täitmiseks.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Andmete töötlemiseks kasutatakse Statistikaameti turvalist andmetöötluskeskkonda5. Selleks sõlmitakse Rahandusministeeriumi ja Statistikaamet vahel leping. Statistikaameti teadlaste keskkonda paigutatud andmeid hoitakse Statistikaameti serveris ning analüüsitöö teostajatel on ligipääs andmetele ainult Statistikaameti turvalise kaugühenduse teel. Andmeanalüüsiks kasutatakse statistikatarkvara R, mikrosimulatsioonide käitamise tarkvara LIAM2 ja tabelarvutustarkvara MS Excel. Analüüsitöö teostajateks on analüütikud nii Rahandusministeeriumist kui Sotsiaalministeeriumist. Andmestikes ei sisaldu andmeid, mis võimaldavad isikut otseselt tuvastada (st baasandmestiku ettevalmistajate ega mudeli kasutajate kätte ei satu inimeste isikukoodid ega nimed). Turvalisse andmetöötluskeskkonda pääseb vaid piiratud arv mudeli kasutamise ja baasandmestiku ettevalmistamisega tegelevaid inimesi, kellega Statistikaamet sõlmib andmetöötluslepingud ja/või konfidentsiaalsuskohustused. Analüüsitöö teostajad ja analüüsi töövahendina kasutatava pensionimudeli arendajad (baasandmestiku uuendajad) pääsevad ligi erinevatele andmestikele – analüütikud baasandmestikule ning arendajad pensionimudeli baasandmestiku uuendamiseks vajalikele andmete (ja loomulikult ka baasandmestikule, mis selle tulemusena tekib). Turvalisse andmetöötluskeskkonda sisenemiseks kasutatakse nii paroole kui ID-kaardiga identifitseerimist 6 . Uuringu käigus keskkonnast välja viidavad väljundid (raportid, tabelid, joonised) peavad olema agregeeritud ja tagatakse, et üksikisikud pole ei otseselt ega kaudselt tuvastatavad. Vastavad nõuded kajastatakse andmetöötluslepingutes. Analüüsitöö läbiviimise ja selleks vajaliku töövahendi – riikliku pensionimudeli regulaarse uuendamise eesmärgiks on pensionisüsteemi analüüs, selle põhjal ei langetata (ega saagi langetada) administratiivotsuseid üksikindiviidi kohta. Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekte, kuna see ei oma mõju isikutele (kelle andmeid koondatakse) ning andmete töötlus ja analüüs toimub pseudonümiseeritud andmetega ning töötlejal puudub võimalus andmeid isikustada.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)

isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 7 asuvad

töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Andmete töötlemiseks kasutatakse Statistikaameti turvalist andmetöötluskeskkonda8. Andmed paiknevad Statistikaameti serve- rites.

5 Statistikaameti teadlaste keskkond Konfidentsiaalsete andmete kasutamise juhend | Statistikaamet. 6 Teadlaste keskkonda sisselogimine: https://www.stat.ee/et/uudised/teadlaste-keskkonda-logimine-muutub-id-kaardi-

pohiseks 7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava

keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris. 8 Statistikaameti teadlaste keskkond Konfidentsiaalsete andmete kasutamise juhend | Statistikaamet.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on. Kõik Eesti elanikud alates 1.01.2016 (igal aastal elab Eestis ca 1,4 mln inimest).

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Päringu alguspunktiks on 1.01.2016. Lõpp-punkt on 31.12.2029. Lõpp-punkt on tulevikus, sest andmeid soovitakse uuendada iga 1-2 aasta järel järgmise viie aasta jooksul. Baasandmestiku esmakordse uuendamise hetkel on selleks 1.01.2025.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Töödeldavate isikuandmete koosseis on toodud taotluse lisades 1 ja 2. Töödeldavad andmestikke ei kasutata eraldiseisvat, vaid nende alusel on kokku pandud tervikuna töötav riiklik pensionimudel.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Uuringus kasutatakse riiklikus statistika tegemiseks Statistikaametisse kogutud andmeid. Andmeid pärinevad järgmistest registritest:

 Rahvastikuregister (vastutav töötleja Siseministeerium)

 Sotsiaalkaitse infosüsteem (Sotsiaalkindlustusamet)

 Eesti Hariduse Infosüsteem (Haridus- ja Teadusministeerium)

 Pensioniregister (AS Pensionikeskus) Lisaks AS Pensionikeskusest juba praegu Statistikaametile edastatavatele andmetele tuleb AS Pensionikeskusest juurde küsida täiendavaid andmeid (vt lisa 2 täpsema andmekoosseisu kohta). Andmepäringu teeb Statistikaamet ning andmehõive saab olema regulaarne (üheaastase intervalliga).

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Nii baasandmestik kui selle uuendamiseks kaustatavad andmestikud on pseudonümiseeritud. Andmed pseudonümiseerib Statis- tikaamet.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. Kogu lisades 1 ja 2 toodud andmestik.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. Statistikaameti enda kokku pandud andmed on juba pseudonüümitud. Pseudonüümiseerimise võtit säilitatakse tähtajatult. Käesoleva uuringu jaoks ei looda uut koodivõtit, vaid kasutatakse olemasolevat.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Soovime Vabariigi Valituse seadusest (§ 65 ja 67), riikliku pensionikindlustuse seadusest (§ 615) ja Rahandusministeeriumi põhimäärusest (301 lg 5 ) tulenevate ülesannete täitmiseks vajaliku analüüsitöö teostamiseks (vastavalt taotluse punktile 4) ja analüüsi tööriista baasandmestiku ning käitumuslike seoste uuendamiseks (üheaastase intervalliga) luba 5 aastaks (III kv 2030).

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Ei

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage9 Isikuandmete töötlemine on ette nähtud seaduses, välis- lepingus või Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni otsekohalduvas õigusaktis. Andmesubjekti personaalne teavitamine ei ole võimalik/ põhjendatud:

 andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus.

 andmesubjektide kontaktandmed ei ole andmete töötlejale kättesaadavad ning pärast pseudonümi- seerimist pole võimalik määratleda

Rahandusministeerium informeerib avalikust isikuandmete töötlemise asjaoludest spetsiaalselt selleks otstarbeks loodud rahandusministeeriumi kodulehekülje alamlehel, mis on kättesaadav selle lingi vahendusel: https://fin.ee/privaatsussatted Rahandusministeeriumid uuringud ja analüüsid leiab ministeeriumi kodulehelt: Uuringud ja analüüsid | Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium informeerib avalikust käimasolevatest uuringutest spetsiaalselt selleks otstarbeks loodud Sotsiaalministeeriumi kodulehekülje alamlehel, mis on kättesaadav selle lingi vahendusel: https://sm.ee/uudised-ja-pressiinfo/uuringud-ja- statistika/kaimasolevad-uuringud

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused10?

https://fin.ee/privaatsussatted

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse11 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei.

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

9 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 10 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule. 11 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

_____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)12 (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad13:

Lisa 1: Andmekooseis ja andmete liikumine

Lisa 2: Andmete koosseis – baasandmestiku uuendamine

12 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on

volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 13 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.

1

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Lisa 1

Andmekooseis ja andmete liikumine

Uuringu läbiviimiseks kasutatava tööriista – riikliku pensionimudeli vajaliku baasandmestiku koosseis on toodud tabelis 1. Mudeli baasandmestik (2022. aasta andmetega) paikneb Statistikaameti turvalises andmetöötluskeskkonnas. Seda keskkonda on plaanis kasutada ka analüüsitöö läbiviimisel. Andmeid liigutada ei ole vaja.

Tabel 1. Baasandmestiku koosseis

Muutuja nimi Muutuja sisu kirjeldus

id Isiku (sh ema, isa, laps) pseudo-id kood

period Periood (aasta number)

MakroID

Ühiskonna id. See on kõigil inimestel üks ja seda kasutatakse makronäitajate arvutamiseks.

PartneriID Isiku partneri id

EmaID Ema isiku id

IsaID Isa isiku id

Vanus Isiku vanus vaatlusaluse aasta lõpu seisuga täisaastates

Sugu Isiku sugu

Haridus Isiku kõrgeim omandatud haridustase vaatlusaluse aasta alguse seisuga

Perekonnaseis Isiku perekonnaseis vaatlusalusel aastal

Elukoht Isiku elukoht vaatlusalusel aastal

MigratsiooniStaatus Tunnus, mis näitab, kas inimene on sisserändaja või kohalik

Sisserandeaasta Aastal millal sisserändaja Eestisse tuli

NoorimaLapseVanus Isiku noorima lapse vanus vaatlusaluse aasta lõpus

Synniaasta Isiku sünniaasta

Synnikuu Isiku sünnikuu

Hoiveseisund Hõiveseisund

HoiveseisundLag Hõiveseisund eelmisel aastal (2021)

Brutotulu Isiku aastane sotsiaalmaksustatud brutotulu

BrutotuluLag Isiku aastane sotsiaalmaksustatud brutotulu eelmisel aastal (2021)

BrutotuluKvantiil Isiku tuludetsiil

LasteArvPensionilisa Laste arv, kelle eest isik on õigustatud saama pensionilisa

LasteArvAllaKolmeAasta Isiku alla kolmeaastaste laste arv, kelle eest tehakse täiendavaid sissemakseid kohustuslikku kogumispensioni süsteemi, vaatlusalusel aastal

LasteArvKokku Isiku laste arv

KPLasteArv Laste arv, kelle eest on tasutud kogumispensioni lisamakseid

VPSuurus Vanaduspensioni suurus

VPLiik Vanaduspensioni liik

KPLiitunu Isik on liitunud kohustusliku kogumispensioni süsteemiga

KPLahkumiseAasta

Kohustusliku kogumispensioni süsteemist (ennetähtaegselt või pensionile) lahkumise aasta

VPArvestuslikAasta

Pensionieast tuletatud pensionile jäämise aasta (kuud teisendatud kümnendsüsteemi)

PensionioigusLastelt

Lastelt tekkivate erinevad pensioniõigused kuuluvus endale või lapse teisele vanemale

PKs Pensionikindlustusstaaž

2

POs Pensioniõiguslik staaž

PKoKuni2020 Pensionikindlustusosakud kuni 2020. aastani

PKoAlates2021 Pensionikindlustusosakud alates 2021. aastast

PSo Pensioni solidaarosakud

PYo Pensioni ühendosa suurus

KPRiskitase Millise riskitasemega fondi teeb sissemakseid

KPVMadal Madala riskiga fondis olevate kohustusliku kogumispensioni varade väärtus

KPVKeskmine Keskmise riskiga fondis olevate kohustusliku kogumispensioni varade väärtus

KPVKorge Kõrge riskiga fondis olevate kohustusliku kogumispensioni varade väärtus

KPVPIK Pensioni investeerimiskontol olevate kohustusliku kogumispensioni varade väärtus

KPValjamakseAnnuiteet Kohustusliku kogumispensioni aastane väljamakse annuiteedina (enne 2023. aastat pensionile läinutel)

OEluigaKPLahkumiseAastal Elada jäänud aastate arv kohustusliku kogumispensioni süsteemist pensionile minemise aastal vastavalt inimese vanusele

Pensionimudeli baasandmestiku uuendamiseks vajalik andmekoosseis on toodud taotluse lisas 2. Andmete liikumine toimub valdavalt Statistikaameti siseselt (vt Lisas 2 tulbas Olemas statistikaametis? == Jah). Baasandmestiku uuendamiseks vajalik alusandmestik paigutatakse Statistikaameti turvalisse andmetöötluskeskkonda, millele võimaldatakse juurdepääs uue baasandmestiku ettevalmistamisega tegelevatele analüütikutele (lepingut pole veel sõlmitud). Kui uus baasandmestik ja uuendatud käitumuslikud seosed on loodud, võimaldab Statistikaamet analüüsitöö läbiviijatele juurdepääsu baasandmestikule (ja uuendatud seostele). Isikuandmed ei välju Statistikaametist.

Lisaks juba täna Statistikaameti kasutuses olevatele andmetele on vaja Pensionikeskusest andmeid, mida täna Statistikaameti ja Pensionikeskuse andmevahetuses ei ole (vt Lisas 2 tulbas Olemas statistikaametis? == Küsitakse juurde Pensionikeskusest). Need andmed lisatakse juurde AS Pensionikeskuse ja Statistikaameti vahelisele regulaarsele andmevahetusele.