Arvamuse edastamine

Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus

Sadama 16

90502 Haapsalu

Reg nr 90008123

TP 016307

Kontakt:

Tel +372 472 5400

E-mail [email protected]

www.hnrk.ee

Rahandusministeerium

SEB Pank

A/a EE891010220034796011

Viitenumber 3500080967

Sotsiaalministeerium

Suur-Ameerika 1,

10122 Tallinn

29.08.2025 nr 1-2/44

Vastus väljatöötamiskavatsusele Eesti tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi

integreerimiseks.

Käesoleva väljatöötamiskavatsuse (VTK) kontekstis annab Haapsalu neuroloogiline rehabili-

tatsioonikeskus (HNRK) tagasisidet kahest erinevast aspektist vaadatuna. Esmalt, rehabili-

tatsiooniga seotud teemadele ja teiseks, juhtimis- ja korraldusliku mudeli ettepanekuga seo-

tud teemadele.

Rehabilitatsioonist.

Rehabilitatsioon on tõenduspõhine tervishoiu valdkond, mille eesmärgiks on toetada inimesi,

kellel on või keda ohustab funktsionaalse erivajaduse tekkimine mingist terviseseisundist tu-

lenevalt eesmärgiga erivajadust ennetada või vähendada selle mõjusid nii, et inimene saaks

oma eluga iseseisvalt hakkama (Negrini et al., 2022; WHO, 2023). Rehabilitatsioon on ter-

vishoiu kvaliteedimärk, mille peamiseks ühiskondlikuks eesmärgiks on tagada riigi kodanike

võimalikult kõrge funktsioneerimisvõime. Viimasest on hakatud aina rohkem rääkima ka kui

ühest olulisest rahvatervise näitajast suremuse ja haigestumuse kõrval (Stucki & Bicken-

bach, 2017; Stucki et al., 2018). Rehabilitatsiooni kui interdistsiplinaarset valdkonda iseloo-

mustavad süsteemselt võimalik meeskonnatöö, paindlik – inimesekeskne – võimalus tee-

nuste osutamiseks, inimese elu parendamisele eesmärgistatud tegevused, mille mõõdikud

on selged ja arusaadavad. (Wade, 2020).

Eesti oludes, kus oleme aastaid elanud kolmelt poolt rahastatud rehabilitatsiooniteenuste

olukorras, on nende teenuste süsteemne integreerimine ja/või ühesem korraldus väga tervi-

tatav. Käesolevast väljatöötamiskavatsusest ei ole võimalik aru saada, kuidas ühtsem korral-

dus rehabilitatsiooniteenustele tekib. On arusaadav, et Sotsiaalkindlustusameti poolt rahas-

tatav sotsiaalne rehabilitatsioon kaotatakse ära, kuid asemele ei pakuta ühtset süsteemi,

vaid täiesti uut – sealjuures praegu olemasolevatele võimalustele paralleelset – korraldust.

Samade teenuste samaaegse kasutamise võimalus, mida VTK alguses mainitakse praeguse

olukorra puudusena, säilib uuendatud kujul. Näiteks füsioteraapiateenused on inimestele

Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus

Sadama 16

90502 Haapsalu

Reg nr 90008123

TP 016307

Kontakt:

Tel +372 472 5400

E-mail [email protected]

www.hnrk.ee

Rahandusministeerium

SEB Pank

A/a EE891010220034796011

Viitenumber 3500080967

kättesaadavad läbi Tervisekassa rahastuse (statsionaarne taastusravi, ambulatoorne taas-

tusravi, füsioterapeudi iseseisev vastuvõtt) ja läbi Töötukassa rahastuse (tööalane rehabili-

tatsioon), logopeedia teenused läbi Tervisekassa rahastuse (statsionaarne taastusravi, am-

bulatoorne taastusravi, logopeedi iseseisev vastuvõtt), läbi Töötukassa rahastuse (tööalane

rehabilitatsioon), läbi visioneeritud TERVIKute rahastuse, läbi haridussüsteemi, kliinilise

psühholoogi ja/või psühholoog-nõustaja teenused läbi Tervisekassa rahastuse (statsio-

naarne taastusravi, ambulatoorne taastusravi, kliinilise psühholoogi iseseisev vastuvõtt) ning

psühholoogi teenused läbi Töötukassa rahastuse (tööalane rehabilitatsioon), läbi TERVIKute

ja läbi haridussüsteemi jne. Tegevusterapeudi teenuste kättesaadavus esmatasandil jääb

piirduma Tervisekassa rahastusega perearstide tegevusfondi kaudu. Teiste rehabilitatsioo-

nispetsialistide – kogemusnõustajate, loovterapeutide, eripedagoogide teenused läbi Töötu-

kassa rahastuse (tööalane rehabilitatsioon) ja läbi TERVIKute. Paralleelne teenuste kätte-

saadavus ei kao.

Paralleelvõimalustest veelgi segadusttekitavam on TERVIKute kaudu rehabilitatsioonitee-

nuste organiseerimine. Meeskonnapõhisel lähenemisel toiminud sotsiaalne rehabilitatsioon

asendatakse üksikteenustega, mille ainsaks ühendavaks lüliks on uus koordineerimisteenus,

mille osutajaks on tervisejuht/terviseteekonnajuht. VTK-st ei ole aru saada, kuidas koordi-

neerimisteenus saab asendada multi- või interdistsiplinaarset meeskonnatööd või kas ja mil

moel viimane on rahastatud. Jääb mulje, et korraldatakse üksikteenuste ostmist, aga soovi-

takse saada interdistsiplinaarset teenust. Kui see mulje on õige, siis see ootust on ekslik.

VTK-s kirjeldatud teenuste korraldamise protsess ei võimalda saavutada interdistsiplinaarset

teenust, kuna sisuliselt on tegemist üksikteenuste ostmisega. Üksikteenuste rakendamisel ei

saa oodata interdistsiplinaarse teenuse tulemusi. Meeskonnapõhiste teenuse saamiseks tu-

leb seda ka hankida – näited praegustest praktikatest on Tervisekassa kaudu rahastatav

statsionaarne taastusravi või Töötukassa kaudu rahastatav tööalane rehabilitatsioon.

VTK-s visioneeritud meeskondlik rehabilitatsioon erinevast allikast rahastatud üksikteenuste

koordineerimise toel on väga haldusraske ning ressursikulukas. Lisaks, arvestades, et tervi-

sejuhi/terviseteekonnajuhi rolli on kirjeldatud väga mitmekesisena, mitte ainult rehabilitat-

siooniteenuste koordineerimisega, on väga raske ette kujutada, millised on selle rolli tule-

vase täitja reaalsed võimalused organiseerida meeskondlikke kokkusaamisi, arutelusid vmt.

Rehabilitatsioon on inimesekeskne teenus, s.h. suunatud inimese eluks oluliste eesmärkide

saavutamisele. Nende eesmärkide objektiivne mõõtmine võib toimuda väga mitmel erineval

moel, kuid VTK ei kirjelda neist hetkel ühtegi. Mis on see kasu, mida rehabilitatsiooniteenu-

seid puudutavast reformi osast loodetakse saada? Parem, pikem tööhõive, vähem töölt/koo-

list eemalviibitud päevi, hoolduskoormuse vähenemine, suurenenud eluga rahulolu erivaja-

dustega inimeste grupis vmt? VTK mainib „abivajadust“ kui üht inimese iseloomustajat – mis

abivajadusest või millistel alustel hinnatuna jääb ebaselgeks. Samuti ei ole kordagi mainitud

Rahvusvahelise Funktsioneerimisvõime Klassifikatsiooni süsteemset rakendamist, mis on

arusaamatu, kuna töö selle tööriista kasutuselevõtmisega Eestis on käinud juba mitmeid

aastaid. Inimeste funktsioneerimisvõime süsteemne kaardistamine – või arusaadav initsiatiiv

Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus

Sadama 16

90502 Haapsalu

Reg nr 90008123

TP 016307

Kontakt:

Tel +372 472 5400

E-mail [email protected]

www.hnrk.ee

Rahandusministeerium

SEB Pank

A/a EE891010220034796011

Viitenumber 3500080967

süsteemse kaardistamise poole liikumise suunal – aitaks palju kaasa arusaamisele, mis ini-

meste toimetulekuhädasid põhjustavad ning milline on seeläbi ühiskonna teenuste vajadus.

Lisaks inimesekesksele eesmärgistamisele ei ole VTKst arusaadav see, kas ja kuidas on

läbi mõeldud või proovitud inimese teekond uue korralduse kontekstis, kus on kontaktipunk-

tid, kus toimub rehabilitatsiooniteenus(t)e osutamine, milline on inimese enda panus ja vas-

tutus. Millal teenused algavad ja millal lõppevad? Piiratud rahaliste ressursside kontekstis on

kindlasti tarvilik süsteemne arusaam, millised on riiklikud võimalused teenust või teenuseid

saada. Oluline on märkida ka seda, et tervishoiusüsteemi toimeloogika on aastase eelarve

põhine, senine sotsiaalsüsteemi loogika juhu maksumuse piirangu põhine, TERVIKute

kaudu teenuste ŕahastamise loogikat ei ole arusaadavalt kirjeldatud. Rahastuse süsteemi

ülesehitus aga mõjutab oluliselt teenuste pakkumise süsteemide ülesehitamist.

TERVIKUTE toimemehhanism taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuste paljususe kontekstis

jääb arusaamatuks. Näiteks, arvestades ettepanekut, et senistest sotsiaalse rehabilitatsioo-

niteenuse osutajatest saavad tervishoiuteenuste osutajad, kehtivad nende teenuste saami-

seks edaspidi tervishoiuteenuste osutamise reeglid, s.h. eriarsti saatekirja vajadus igale ük-

sikteenusele, mis kõigi eelduste kohaselt ei ole otstarbekas. Ei perearstide ega eriarstide,

s.h. taastusraviarstide rolli ei ole rehabilitatsiooniteenuste osutamisel üldse kirjeldatud – kas

see on taotluslik või mitte, jääb arusaamatuks.

Konkreetselt HNRK vaatest tekib VTK’d lugedes arusaam, et HNRK peaks oleks kõigi

Eestisse loodavate TERVIKute osa – mis tõenäoliselt peaks laienema ka teistele HNRK-

laadsetele rohkem spetsialiseerunud taastusravi- ja/või rehabilitatsiooniteenuste osutajatele.

Kuidas see reaalsuses toimib, ei ole võimalik antud VTK kontekstis aru saada, mistõttu vajab

kindlasti edasist arutelu.

Esimese tagasiside osa kokkuvõtteks:

• VTK, millele tagasisidet küsitakse, ei käsitle piisavalt arusaadavalt rehabilitatsiooni-

teenuste korraldust, mistõttu ei ole võimalik anda tagasisidet ettepaneku toimivusele.

Arvestades, et kirjeldatu põhjal on selge, et samade teenuste paralleelne osutamine

jätkub, kuid on ebaselge, millistel tingimustel ja kellele, ning millise ühiskondliku kasu

eesmärgiga, ei ole see lahendus esitatud ajaraamis rakendamiseks küps.

• Valdkonnaülene teenuskoordinatsioon ei asenda meeskondlikku rehabilitatsioonitee-

nust. Rehabilitatsiooniteenuste korraldus Eestis ühiskonnas peaks olema eraldisei-

sev arutelu ning johtuma eesmärgist, et rehabilitatsioon oleks ühel hetkel täieõiguslik

tervishoiusüsteemide osa.

• Eesti rehabilitatsioonisüsteemi on arendatud aastaid, koos õnnestumiste ja ebaõn-

nestumistega. Oleme tänaseks jõudnud olukorda, kus olemas on rehabilitatsiooni-

meeskonnad, s.h. spetsialiseeritud valdkondades, kuid nende meeskondade raken-

damise korraldus on jäänud ajale jalgu. Uus korraldus ei saa olla selline, mis nende

Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus

Sadama 16

90502 Haapsalu

Reg nr 90008123

TP 016307

Kontakt:

Tel +372 472 5400

E-mail [email protected]

www.hnrk.ee

Rahandusministeerium

SEB Pank

A/a EE891010220034796011

Viitenumber 3500080967

meeskondade terviklikkuse lõhub, see oleks asjatu tagasikäik olukorras, mil edasi-

käik on võimalik.

• Lk 18 kirjutatakse „Muudatuse järel oleksid teenused mõeldud kõigile, kellel tervise-

seisundist lähtuv teenusevajadus tuvastatakse“. Kui mõeldud on rehabilitatsioonitee-

nust, siis see väide on majanduslikult teostamatu. Paljuräägitud piiratud ressursside

tingimustes peab seda lubadust kindlasti täpsemini sisustama: mis teenust, kellele,

mis tingimustel ja kui kaua osutatakse. See on võtmetähtsusega koht, et ühiselt aru

saada süsteemi toimimise loogikast ja ühiskondlikust kulust.

Juhtimis- ja korraldusmudelist

VTK kirjutab, et esitatud mudeli rakendamisega vähenevad halduskoormus ja bürokraatia.

Mõlemad need väited ei vasta tõele. TERVIKute loomine on täiesti uue halduskorralduse te-

kitamine, mis ka vähem süvenedes lugemisel ilmselgelt lisab halduskoormust, iseäranis

haiglate vaatest. Ka bürokraatia ei vähene, tõenäoliselt isegi suureneb nii haldusülesannete

täitmisel kui reaalsete teenuste osutamisel.

Seda arvesse võttes tundub esitatud korralduslik mudel arusaamatult keerukas ja kallis, et

rakendada praegustes Eesti oludes.

Korraldusmudeli kohta tekib ka mitmeid sisulisi küsimusi, mida loodame, et on võimalik esi-

tada edasiste arutelude käigus.

Viited:

Negrini, S., Selb, M., Kiekens, C., Todhunter-Brown, A., Arienti, C., Stucki, G., & Meyer, r. T.

(2022). Rehabilitation definition for research purposes. A global stakeholders' initiative by

Cochrane Rehabilitation. American Journal of Physical Medicine & Rehabilitation, 101(7),

e100-e107. https://doi.org/10.1097/PHM.0000000000002031

Stucki, G., & Bickenbach, J. (2017). Functioning: the third health indicator in the health

system and the key indicator for rehabilitation. European Journal of physical and rehabilita-

tion Medicine, 53(1). https://doi.org/10.23736/S1973-9087.17.04565-8

Stucki, G., Bickenbach, J., Gutenbrunner, C., & Melvin, J. (2018). Rehabilitation: The health

strategy of the 21st century. Journal of Rehabilitation Medicine, 50(4), 309-316.

https://doi.org/10.2340/16501977-2200

Wade, D. T. (2020). What is rehabilitation? An empirical investigation leading to an evidence-

based description. Clinical Rehabilitation, 34(5), 571-583.

https://doi.org/10.1177/0269215520905112

Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus

Sadama 16

90502 Haapsalu

Reg nr 90008123

TP 016307

Kontakt:

Tel +372 472 5400

E-mail [email protected]

www.hnrk.ee

Rahandusministeerium

SEB Pank

A/a EE891010220034796011

Viitenumber 3500080967

WHO. (2023). Rehabilitation. Retrieved 27 June from https://www.who.int/news-room/fact-

sheets/detail/rehabilitation

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Englas

juhatuse esimees

Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus

Sadama 16

90502 Haapsalu

Reg nr 90008123

TP 016307

Kontakt:

Tel +372 472 5400

E-mail [email protected]

www.hnrk.ee

Rahandusministeerium

SEB Pank

A/a EE891010220034796011

Viitenumber 3500080967

Sotsiaalministeerium

Suur-Ameerika 1,

10122 Tallinn

29.08.2025 nr 1-2/44

Vastus väljatöötamiskavatsusele Eesti tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi

integreerimiseks.

Käesoleva väljatöötamiskavatsuse (VTK) kontekstis annab Haapsalu neuroloogiline rehabili-

tatsioonikeskus (HNRK) tagasisidet kahest erinevast aspektist vaadatuna. Esmalt, rehabili-

tatsiooniga seotud teemadele ja teiseks, juhtimis- ja korraldusliku mudeli ettepanekuga seo-

tud teemadele.

Rehabilitatsioonist.

Rehabilitatsioon on tõenduspõhine tervishoiu valdkond, mille eesmärgiks on toetada inimesi,

kellel on või keda ohustab funktsionaalse erivajaduse tekkimine mingist terviseseisundist tu-

lenevalt eesmärgiga erivajadust ennetada või vähendada selle mõjusid nii, et inimene saaks

oma eluga iseseisvalt hakkama (Negrini et al., 2022; WHO, 2023). Rehabilitatsioon on ter-

vishoiu kvaliteedimärk, mille peamiseks ühiskondlikuks eesmärgiks on tagada riigi kodanike

võimalikult kõrge funktsioneerimisvõime. Viimasest on hakatud aina rohkem rääkima ka kui

ühest olulisest rahvatervise näitajast suremuse ja haigestumuse kõrval (Stucki & Bicken-

bach, 2017; Stucki et al., 2018). Rehabilitatsiooni kui interdistsiplinaarset valdkonda iseloo-

mustavad süsteemselt võimalik meeskonnatöö, paindlik – inimesekeskne – võimalus tee-

nuste osutamiseks, inimese elu parendamisele eesmärgistatud tegevused, mille mõõdikud

on selged ja arusaadavad. (Wade, 2020).

Eesti oludes, kus oleme aastaid elanud kolmelt poolt rahastatud rehabilitatsiooniteenuste

olukorras, on nende teenuste süsteemne integreerimine ja/või ühesem korraldus väga tervi-

tatav. Käesolevast väljatöötamiskavatsusest ei ole võimalik aru saada, kuidas ühtsem korral-

dus rehabilitatsiooniteenustele tekib. On arusaadav, et Sotsiaalkindlustusameti poolt rahas-

tatav sotsiaalne rehabilitatsioon kaotatakse ära, kuid asemele ei pakuta ühtset süsteemi,

vaid täiesti uut – sealjuures praegu olemasolevatele võimalustele paralleelset – korraldust.

Samade teenuste samaaegse kasutamise võimalus, mida VTK alguses mainitakse praeguse

olukorra puudusena, säilib uuendatud kujul. Näiteks füsioteraapiateenused on inimestele

Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus

Sadama 16

90502 Haapsalu

Reg nr 90008123

TP 016307

Kontakt:

Tel +372 472 5400

E-mail [email protected]

www.hnrk.ee

Rahandusministeerium

SEB Pank

A/a EE891010220034796011

Viitenumber 3500080967

kättesaadavad läbi Tervisekassa rahastuse (statsionaarne taastusravi, ambulatoorne taas-

tusravi, füsioterapeudi iseseisev vastuvõtt) ja läbi Töötukassa rahastuse (tööalane rehabili-

tatsioon), logopeedia teenused läbi Tervisekassa rahastuse (statsionaarne taastusravi, am-

bulatoorne taastusravi, logopeedi iseseisev vastuvõtt), läbi Töötukassa rahastuse (tööalane

rehabilitatsioon), läbi visioneeritud TERVIKute rahastuse, läbi haridussüsteemi, kliinilise

psühholoogi ja/või psühholoog-nõustaja teenused läbi Tervisekassa rahastuse (statsio-

naarne taastusravi, ambulatoorne taastusravi, kliinilise psühholoogi iseseisev vastuvõtt) ning

psühholoogi teenused läbi Töötukassa rahastuse (tööalane rehabilitatsioon), läbi TERVIKute

ja läbi haridussüsteemi jne. Tegevusterapeudi teenuste kättesaadavus esmatasandil jääb

piirduma Tervisekassa rahastusega perearstide tegevusfondi kaudu. Teiste rehabilitatsioo-

nispetsialistide – kogemusnõustajate, loovterapeutide, eripedagoogide teenused läbi Töötu-

kassa rahastuse (tööalane rehabilitatsioon) ja läbi TERVIKute. Paralleelne teenuste kätte-

saadavus ei kao.

Paralleelvõimalustest veelgi segadusttekitavam on TERVIKute kaudu rehabilitatsioonitee-

nuste organiseerimine. Meeskonnapõhisel lähenemisel toiminud sotsiaalne rehabilitatsioon

asendatakse üksikteenustega, mille ainsaks ühendavaks lüliks on uus koordineerimisteenus,

mille osutajaks on tervisejuht/terviseteekonnajuht. VTK-st ei ole aru saada, kuidas koordi-

neerimisteenus saab asendada multi- või interdistsiplinaarset meeskonnatööd või kas ja mil

moel viimane on rahastatud. Jääb mulje, et korraldatakse üksikteenuste ostmist, aga soovi-

takse saada interdistsiplinaarset teenust. Kui see mulje on õige, siis see ootust on ekslik.

VTK-s kirjeldatud teenuste korraldamise protsess ei võimalda saavutada interdistsiplinaarset

teenust, kuna sisuliselt on tegemist üksikteenuste ostmisega. Üksikteenuste rakendamisel ei

saa oodata interdistsiplinaarse teenuse tulemusi. Meeskonnapõhiste teenuse saamiseks tu-

leb seda ka hankida – näited praegustest praktikatest on Tervisekassa kaudu rahastatav

statsionaarne taastusravi või Töötukassa kaudu rahastatav tööalane rehabilitatsioon.

VTK-s visioneeritud meeskondlik rehabilitatsioon erinevast allikast rahastatud üksikteenuste

koordineerimise toel on väga haldusraske ning ressursikulukas. Lisaks, arvestades, et tervi-

sejuhi/terviseteekonnajuhi rolli on kirjeldatud väga mitmekesisena, mitte ainult rehabilitat-

siooniteenuste koordineerimisega, on väga raske ette kujutada, millised on selle rolli tule-

vase täitja reaalsed võimalused organiseerida meeskondlikke kokkusaamisi, arutelusid vmt.

Rehabilitatsioon on inimesekeskne teenus, s.h. suunatud inimese eluks oluliste eesmärkide

saavutamisele. Nende eesmärkide objektiivne mõõtmine võib toimuda väga mitmel erineval

moel, kuid VTK ei kirjelda neist hetkel ühtegi. Mis on see kasu, mida rehabilitatsiooniteenu-

seid puudutavast reformi osast loodetakse saada? Parem, pikem tööhõive, vähem töölt/koo-

list eemalviibitud päevi, hoolduskoormuse vähenemine, suurenenud eluga rahulolu erivaja-

dustega inimeste grupis vmt? VTK mainib „abivajadust“ kui üht inimese iseloomustajat – mis

abivajadusest või millistel alustel hinnatuna jääb ebaselgeks. Samuti ei ole kordagi mainitud

Rahvusvahelise Funktsioneerimisvõime Klassifikatsiooni süsteemset rakendamist, mis on

arusaamatu, kuna töö selle tööriista kasutuselevõtmisega Eestis on käinud juba mitmeid

aastaid. Inimeste funktsioneerimisvõime süsteemne kaardistamine – või arusaadav initsiatiiv

Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus

Sadama 16

90502 Haapsalu

Reg nr 90008123

TP 016307

Kontakt:

Tel +372 472 5400

E-mail [email protected]

www.hnrk.ee

Rahandusministeerium

SEB Pank

A/a EE891010220034796011

Viitenumber 3500080967

süsteemse kaardistamise poole liikumise suunal – aitaks palju kaasa arusaamisele, mis ini-

meste toimetulekuhädasid põhjustavad ning milline on seeläbi ühiskonna teenuste vajadus.

Lisaks inimesekesksele eesmärgistamisele ei ole VTKst arusaadav see, kas ja kuidas on

läbi mõeldud või proovitud inimese teekond uue korralduse kontekstis, kus on kontaktipunk-

tid, kus toimub rehabilitatsiooniteenus(t)e osutamine, milline on inimese enda panus ja vas-

tutus. Millal teenused algavad ja millal lõppevad? Piiratud rahaliste ressursside kontekstis on

kindlasti tarvilik süsteemne arusaam, millised on riiklikud võimalused teenust või teenuseid

saada. Oluline on märkida ka seda, et tervishoiusüsteemi toimeloogika on aastase eelarve

põhine, senine sotsiaalsüsteemi loogika juhu maksumuse piirangu põhine, TERVIKute

kaudu teenuste ŕahastamise loogikat ei ole arusaadavalt kirjeldatud. Rahastuse süsteemi

ülesehitus aga mõjutab oluliselt teenuste pakkumise süsteemide ülesehitamist.

TERVIKUTE toimemehhanism taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuste paljususe kontekstis

jääb arusaamatuks. Näiteks, arvestades ettepanekut, et senistest sotsiaalse rehabilitatsioo-

niteenuse osutajatest saavad tervishoiuteenuste osutajad, kehtivad nende teenuste saami-

seks edaspidi tervishoiuteenuste osutamise reeglid, s.h. eriarsti saatekirja vajadus igale ük-

sikteenusele, mis kõigi eelduste kohaselt ei ole otstarbekas. Ei perearstide ega eriarstide,

s.h. taastusraviarstide rolli ei ole rehabilitatsiooniteenuste osutamisel üldse kirjeldatud – kas

see on taotluslik või mitte, jääb arusaamatuks.

Konkreetselt HNRK vaatest tekib VTK’d lugedes arusaam, et HNRK peaks oleks kõigi

Eestisse loodavate TERVIKute osa – mis tõenäoliselt peaks laienema ka teistele HNRK-

laadsetele rohkem spetsialiseerunud taastusravi- ja/või rehabilitatsiooniteenuste osutajatele.

Kuidas see reaalsuses toimib, ei ole võimalik antud VTK kontekstis aru saada, mistõttu vajab

kindlasti edasist arutelu.

Esimese tagasiside osa kokkuvõtteks:

• VTK, millele tagasisidet küsitakse, ei käsitle piisavalt arusaadavalt rehabilitatsiooni-

teenuste korraldust, mistõttu ei ole võimalik anda tagasisidet ettepaneku toimivusele.

Arvestades, et kirjeldatu põhjal on selge, et samade teenuste paralleelne osutamine

jätkub, kuid on ebaselge, millistel tingimustel ja kellele, ning millise ühiskondliku kasu

eesmärgiga, ei ole see lahendus esitatud ajaraamis rakendamiseks küps.

• Valdkonnaülene teenuskoordinatsioon ei asenda meeskondlikku rehabilitatsioonitee-

nust. Rehabilitatsiooniteenuste korraldus Eestis ühiskonnas peaks olema eraldisei-

sev arutelu ning johtuma eesmärgist, et rehabilitatsioon oleks ühel hetkel täieõiguslik

tervishoiusüsteemide osa.

• Eesti rehabilitatsioonisüsteemi on arendatud aastaid, koos õnnestumiste ja ebaõn-

nestumistega. Oleme tänaseks jõudnud olukorda, kus olemas on rehabilitatsiooni-

meeskonnad, s.h. spetsialiseeritud valdkondades, kuid nende meeskondade raken-

damise korraldus on jäänud ajale jalgu. Uus korraldus ei saa olla selline, mis nende

Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus

Sadama 16

90502 Haapsalu

Reg nr 90008123

TP 016307

Kontakt:

Tel +372 472 5400

E-mail [email protected]

www.hnrk.ee

Rahandusministeerium

SEB Pank

A/a EE891010220034796011

Viitenumber 3500080967

meeskondade terviklikkuse lõhub, see oleks asjatu tagasikäik olukorras, mil edasi-

käik on võimalik.

• Lk 18 kirjutatakse „Muudatuse järel oleksid teenused mõeldud kõigile, kellel tervise-

seisundist lähtuv teenusevajadus tuvastatakse“. Kui mõeldud on rehabilitatsioonitee-

nust, siis see väide on majanduslikult teostamatu. Paljuräägitud piiratud ressursside

tingimustes peab seda lubadust kindlasti täpsemini sisustama: mis teenust, kellele,

mis tingimustel ja kui kaua osutatakse. See on võtmetähtsusega koht, et ühiselt aru

saada süsteemi toimimise loogikast ja ühiskondlikust kulust.

Juhtimis- ja korraldusmudelist

VTK kirjutab, et esitatud mudeli rakendamisega vähenevad halduskoormus ja bürokraatia.

Mõlemad need väited ei vasta tõele. TERVIKute loomine on täiesti uue halduskorralduse te-

kitamine, mis ka vähem süvenedes lugemisel ilmselgelt lisab halduskoormust, iseäranis

haiglate vaatest. Ka bürokraatia ei vähene, tõenäoliselt isegi suureneb nii haldusülesannete

täitmisel kui reaalsete teenuste osutamisel.

Seda arvesse võttes tundub esitatud korralduslik mudel arusaamatult keerukas ja kallis, et

rakendada praegustes Eesti oludes.

Korraldusmudeli kohta tekib ka mitmeid sisulisi küsimusi, mida loodame, et on võimalik esi-

tada edasiste arutelude käigus.

Viited:

Negrini, S., Selb, M., Kiekens, C., Todhunter-Brown, A., Arienti, C., Stucki, G., & Meyer, r. T.

(2022). Rehabilitation definition for research purposes. A global stakeholders' initiative by

Cochrane Rehabilitation. American Journal of Physical Medicine & Rehabilitation, 101(7),

e100-e107. https://doi.org/10.1097/PHM.0000000000002031

Stucki, G., & Bickenbach, J. (2017). Functioning: the third health indicator in the health

system and the key indicator for rehabilitation. European Journal of physical and rehabilita-

tion Medicine, 53(1). https://doi.org/10.23736/S1973-9087.17.04565-8

Stucki, G., Bickenbach, J., Gutenbrunner, C., & Melvin, J. (2018). Rehabilitation: The health

strategy of the 21st century. Journal of Rehabilitation Medicine, 50(4), 309-316.

https://doi.org/10.2340/16501977-2200

Wade, D. T. (2020). What is rehabilitation? An empirical investigation leading to an evidence-

based description. Clinical Rehabilitation, 34(5), 571-583.

https://doi.org/10.1177/0269215520905112

Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus

Sadama 16

90502 Haapsalu

Reg nr 90008123

TP 016307

Kontakt:

Tel +372 472 5400

E-mail [email protected]

www.hnrk.ee

Rahandusministeerium

SEB Pank

A/a EE891010220034796011

Viitenumber 3500080967

WHO. (2023). Rehabilitation. Retrieved 27 June from https://www.who.int/news-room/fact-

sheets/detail/rehabilitation

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Englas

juhatuse esimees