| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-2/75-5 |
| Registreeritud | 29.08.2025 |
| Sünkroonitud | 01.09.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.2-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Proviisorapteekide Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Proviisorapteekide Liit |
| Vastutaja | Mari Amos (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervishoiukorralduse osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Edastan Eesti Proviisorapteekide Liidu tagasiside ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule.
Tervitades,
Ly Rootslane
Eesti Proviisorapteekide Liidu juhatuse liige
Dr Karmen Joller, sotsiaalminister Sotsiaalministeerium
Eesti Proviisorapteekide Liidu tagasiside ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule
Lugupeetud sotsiaalminister
Täname Eesti Proviisorapteekide Liidu (edaspidi EPAL) nimel, et saatsite meile kooskõlastamiseks ja
arvamuse avaldamiseks ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse (ultra-harvik-, ekstemporaalsed ja soodusravimid) eelnõu.
Ekstemporaalsete ravimite valmistamine moodustab tänapäeval apteegiteenuse pakkumisel väikese,
kuid teatud patsientide jaoks väga olulise osa. Õigusruumi muudatusi nende ravimite valmistamisel on
apteegisektor juba pikka aega oodanud.
on oluline kaasajastada ravimite valmistamist, et pakkuda patsientidele ravimvorme, mis tagaksid
paindlikuma annustamise ja mugavama manustamise. Ühel poolt on Suspensiooni alused, mida
apteegis on võimalik ravimite valmistamisel kasutada, küll kallimad kui pulbrite abiained, kuid neid on
tunduvalt mugavam ja lihtsam kasutada nii lastel kui ka neelamisraskustega patsientidel. Seega
eelnõus ette nähtud võimalus, et Tervisekassa võiks ka neid ravimeid erandkorras kompenseerida on
väga oodatud uudis nendele patsientidele.
Kindlasti on eelnõuga tehtavad muudatused olulised ka ravimeid valmistavate apteekide vaates, sest
ekstemporaalsete ravimite juurdehindluse viimine vastavusse reaalsete kuludega kindlustab selle
olulise teenuse jätkusuutlikkuse ja arengu. Kaasaegsed meetodid ja tehnoloogiad vajavad
investeeringuid, mida ei olnud praegu kehtivate reeglitega võimalik teha. Loodame, et
väljatöötamiskavatsus, mis puudutab ravimite valmistamise ruumide -nõuet apteekides, kus ravimeid
tegelikult ei valmistada, jõuab samuti varsti kooskõlastamisringile ja formuleerub õigusruumi
muudatuseks. See toetaks ravimite valmistamise koondumist apteekidesse, kus on olemas kaasaegsed
seadmed ja spetsiaalse väljaõppega pädev personal.
Toetame ka teatud ekstemporaalsete ravimite retseptide standardiseerimist, mis ühtlustab arstide
poolt sageli välja kirjutatavate ravimite retseptuuri ja muudab apteekidel tegutsemise lihtsamaks.
Ainsa ettepanekuna toome välja, et standardiseerimata retseptide puhul, kus arst kirjutab välja
ekstemporaalse ravimi, mida apteegid tavapäraselt ei valmista, ei ole mõistlik maksimaalset
proportsionaalset juurdehindluse summat kehtestada. Kuna me ei oska ette näha, milliseid ravimeid
võiksid arstid tahta nendel juhtudel apteekritel teha, siis võib piirangu kehtestamine vähendada
apteekide võimekust selliseid uudseid ravimeid valmistada. Tervisekassa neid ravimeid
kompenseerima ei hakka ja nendel puhkudel peaks ravimi valmistamisel toimuma tihe koostöö arsti,
apteekri ja konkreetse patsiendi vahel, et leida kõige sobilikum lahendus – sisuliselt on tegemist ravimi
disainiga. Selliseid retsepte on ilmselt väga harva.
Loodame, et meie tagasiside on konstruktiivne. Olene nõus oma seisukohti üle täpsustama ning
tegema koostööd ekstemporaalsete ravimite valmistamise teenuse kaasajastamisel. Palume hoida
meid jätkuvalt kaasatuna.
Lugupidamisega,
Ly Rootslane
Eesti Proviisorapteekide Liidu juhatuse liige
Dr Karmen Joller, sotsiaalminister Sotsiaalministeerium
Eesti Proviisorapteekide Liidu tagasiside ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule
Lugupeetud sotsiaalminister
Täname Eesti Proviisorapteekide Liidu (edaspidi EPAL) nimel, et saatsite meile kooskõlastamiseks ja
arvamuse avaldamiseks ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse (ultra-harvik-, ekstemporaalsed ja soodusravimid) eelnõu.
Ekstemporaalsete ravimite valmistamine moodustab tänapäeval apteegiteenuse pakkumisel väikese,
kuid teatud patsientide jaoks väga olulise osa. Õigusruumi muudatusi nende ravimite valmistamisel on
apteegisektor juba pikka aega oodanud.
on oluline kaasajastada ravimite valmistamist, et pakkuda patsientidele ravimvorme, mis tagaksid
paindlikuma annustamise ja mugavama manustamise. Ühel poolt on Suspensiooni alused, mida
apteegis on võimalik ravimite valmistamisel kasutada, küll kallimad kui pulbrite abiained, kuid neid on
tunduvalt mugavam ja lihtsam kasutada nii lastel kui ka neelamisraskustega patsientidel. Seega
eelnõus ette nähtud võimalus, et Tervisekassa võiks ka neid ravimeid erandkorras kompenseerida on
väga oodatud uudis nendele patsientidele.
Kindlasti on eelnõuga tehtavad muudatused olulised ka ravimeid valmistavate apteekide vaates, sest
ekstemporaalsete ravimite juurdehindluse viimine vastavusse reaalsete kuludega kindlustab selle
olulise teenuse jätkusuutlikkuse ja arengu. Kaasaegsed meetodid ja tehnoloogiad vajavad
investeeringuid, mida ei olnud praegu kehtivate reeglitega võimalik teha. Loodame, et
väljatöötamiskavatsus, mis puudutab ravimite valmistamise ruumide -nõuet apteekides, kus ravimeid
tegelikult ei valmistada, jõuab samuti varsti kooskõlastamisringile ja formuleerub õigusruumi
muudatuseks. See toetaks ravimite valmistamise koondumist apteekidesse, kus on olemas kaasaegsed
seadmed ja spetsiaalse väljaõppega pädev personal.
Toetame ka teatud ekstemporaalsete ravimite retseptide standardiseerimist, mis ühtlustab arstide
poolt sageli välja kirjutatavate ravimite retseptuuri ja muudab apteekidel tegutsemise lihtsamaks.
Ainsa ettepanekuna toome välja, et standardiseerimata retseptide puhul, kus arst kirjutab välja
ekstemporaalse ravimi, mida apteegid tavapäraselt ei valmista, ei ole mõistlik maksimaalset
proportsionaalset juurdehindluse summat kehtestada. Kuna me ei oska ette näha, milliseid ravimeid
võiksid arstid tahta nendel juhtudel apteekritel teha, siis võib piirangu kehtestamine vähendada
apteekide võimekust selliseid uudseid ravimeid valmistada. Tervisekassa neid ravimeid
kompenseerima ei hakka ja nendel puhkudel peaks ravimi valmistamisel toimuma tihe koostöö arsti,
apteekri ja konkreetse patsiendi vahel, et leida kõige sobilikum lahendus – sisuliselt on tegemist ravimi
disainiga. Selliseid retsepte on ilmselt väga harva.
Loodame, et meie tagasiside on konstruktiivne. Olene nõus oma seisukohti üle täpsustama ning
tegema koostööd ekstemporaalsete ravimite valmistamise teenuse kaasajastamisel. Palume hoida
meid jätkuvalt kaasatuna.
Lugupidamisega,
Ly Rootslane
Eesti Proviisorapteekide Liidu juhatuse liige