Otsuse edastamine

1

Eelarve planeerimise põhimõtted

aastateks 2026–2029

2

Sisukord Sisukord .............................................................................................................................................................................................. 2 Üldpõhimõtted ................................................................................................................................................................................... 3 Tulud .................................................................................................................................................................................................. 4 Tervishoiukulud .................................................................................................................................................................................. 5

1. Tervishoiuteenused ..................................................................................................................................................................... 5 1.1. Haiguste ennetamine .............................................................................................................................................................. 5 1.2. Perearstiabi ............................................................................................................................................................................ 6 1.3. Eriarstiabi ............................................................................................................................................................................... 7 1.4. Õendusabi .............................................................................................................................................................................. 9 1.5. Hambaravi .............................................................................................................................................................................. 9 1.6. Kiirabi ................................................................................................................................................................................... 10 1.7. Ravikindlustamata isikute kulud ............................................................................................................................................ 10 1.8. Psühhiaatriline sundravi ........................................................................................................................................................ 10 1.9. Tervishoiuspetsialistid .......................................................................................................................................................... 10 1.10. Vanglameditsiin .............................................................................................................................................................. 10 1.11. Vastutuskindlustus ......................................................................................................................................................... 11

2. Tervise edendamine .................................................................................................................................................................. 11 3. Ravimid ..................................................................................................................................................................................... 11

3.1 Kindlustatutele kompenseeritavad ravimid ........................................................................................................................... 11 3.2 Täiendav ravimihüvitis .......................................................................................................................................................... 12 3.3 Muud ravimid ........................................................................................................................................................................ 12

4. Ajutise töövõimetuse hüvitiste kulud ......................................................................................................................................... 13 5. Meditsiiniseadmehüvitised ........................................................................................................................................................ 14 6. Kindlustatu ravi välisriigis .......................................................................................................................................................... 14 7. Muud kulud................................................................................................................................................................................ 15

Tegevuskulud ................................................................................................................................................................................... 16 Jaotamata tulemi kasutamine ja reservid .......................................................................................................................................... 16 Finantsprognoos aastateks 2026–2029 ............................................................................................................................................. 17 Lisa 1 Tervisekassa eelarve struktuur................................................................................................................................................. 18

3

Üldpõhimõtted Eelarve planeerimise põhimõtete dokument sätestab nelja aasta kulude ja kulude katteallikate planeeri- mise põhimõtted ning selle alusel tehakse ettepanek Vabariigi Valitsusele Tervisekassa eelarveaasta ja eelarveaastale järgneva kolme aasta eelarvepositsiooni kohta.

Tervisekassa tegevuse esmane eesmärk on ravikindlustushüvitiste võimaldamine kindlustatutele vastavalt ravikindlustuse seadusele ja Tervisekassa seadusele ning Tervisekassa eelarve võimalustele, tagada ravi- kindlustusvahendite efektiivne ja eesmärgipärane kasutamine ning ravikindlustussüsteemi rahaline jätku- suutlikkus. Tervisekassale on ülesandeks pandud ka (teistest seadustest tulenevate) muude tervishoiuhü- vitiste rahastamine: vanglameditsiin, patsientide vastutuskindlustuse rahastamine, vaktsiinikindlustus, meditsiinilised kopterilennud jm. Täiendavate ülesannete rahastamine on aastate jooksul kasvanud ning nõuab järjest suuremat osa Tervisekassa eelarvelistest vahenditest.

Tervisekassa eelarve planeerimine toimub jooksvalt nelja aasta peale ette – sellega tagatakse tervishoiu- süsteemi rahastamise stabiilsus ja areng ning võimaldatakse kõikidel osapooltel aru saada ravikindlustus- süsteemi finantseerimispõhimõtetest ja hüvitiste liikide vahelistest proportsioonidest.

Tervishoiusüsteemi rahastatakse peamiselt sotsiaalmaksu ravikindlustuse osast, mis moodustab ligi 85% Tervisekassa tuludest. Muutunud töösuhted ning vananev rahvastik on viinud sotsiaalmaksu laekumise kasvu aeglustumiseni. Oleme jõudnud olukorda, kus tervishoiu rahastamise põhimõtted vajavad muut- mist, et tagada jätkusuutlik raviteenuste rahastamine Eesti inimestele.

Tervisekassa järgmise nelja aasta kulude ja kulude katteallikate planeerimise kõige olulisem eesmärk ta- gada kindlustatutele ravikindlustushüvitiste kättesaadavus ligilähedal 2025. aasta tasemele ning teiste Ter- visekassale pandud rahastuskohustuste täitmine.

Prognoosi koostamisel lähtume eeskätt:

• kehtivast seadusandlusest;

• Rahandusministeeriumi majandusprognoosidest;

• kehtivast kollektiivlepingust ning järgmise kollektiivlepingu võimalikust mõjust.

Piiratud eelarve sunnib teenuste vaatest keskenduma olemasolevate teenuste hinnastamise tingimuste ülevaatamisele ning suuremaid ja kulukamaid teenustega seotud muudatusi ei ole tänases olukorras või- malik rahastada.

Tervisekassa eelarve koosneb Tervisekassa majandusaasta tekkepõhistest kuludest ja nende kulude kat- teallikatest. Kulude katteallikad koosnevad majandusaasta tuludest, kohustuslikest reservidest ning eel- miste perioodide jaotamata tulemist.

Tervisekassa eelarve struktuur on toodud käesoleva dokumendi lisas 1 ning alljärgnevalt on toodud selgi- tused eelarveridade sisu kohta koos peamiste planeerimise põhimõtetega.

4

Tulud Praegune ravikindlustussüsteemi eelarve sõltub kõige enam tööjõumaksude, ehk sh kohustusliku sotsiaal- maksu laekumisest. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa moodustab 85–86% Tervisekassa tuludest.

Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa tulu lähtub Rahandusministeeriumi suvisest majandusprognoosist. Sot- siaalmaksu laekumise kasv 2026. aastal on võrreldes 2025. aasta täitmise prognoosiga 5,3%. Kehtiva 2025. aasta eelarvepositsiooniga võrreldes kasvab maksulaekumine 6,2% ehk 124 miljonit eurot.

Tegevustoetus

Tegevustoetuse eesmärk on laiendada ravikindlustuse tulubaasi, et vähendada süsteemi sõltumist vaid tööhõivel põhinevast rahastamisest ja tagada seeläbi ravikindlustussüsteemi rahastamise pikaajaline jätkusuutlikkus. Riigieelarvest kantakse eraldisena Tervisekassa eelarvesse mittetöötavate vanaduspensio- näride pensionite kogusummast 13%.

Tegevustoetuse summa prognoos tuleneb Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti (SKA) iga- aastasest prognoosist.

Tulud kindlustuslepingute alusel

Tulud kindlustuslepingute alusel tähendab kindlustatud inimesega võrdsustamise lepingust ja Eestis ela- vate Vene Föderatsiooni sõjaväepensionäride kindlustamisest saadud tulusid.

2026. aastast muutuvad vabatahtliku lepingu sõlmimise tingimused leebemaks. See võimaldab suuren- dada ligipääsu ravikindlustusele nendele inimestele, kes on nõus ise kindlustuse eest maksma, aga kes seda siiani ei saanud piiravate tingimuste tõttu teha. Eeldatavasti suureneb lepingu sõlmivate inimeste hulk.

Sissenõuded ja tulud ravikindlustushüvitistelt

Sissenõuetena kajastatakse kindlustusfirmadele esitatud liikluskahju tagajärjel väljamakstud tervishoiuku- lude sissenõuded ning tervishoiuteenuse osutajatele, apteekidele ja kindlustatutele kontrolli tulemusel esi- tatud nõuded. Planeerimisel lähtutakse eelnevate aastate statistikast.

Finantstulu

Riigi kontsernikontol hoitavate Tervisekassa vabade vahendite, riskireservi ja reservkapitali jääkidelt saa- dav tulu planeeritakse lähtudes Rahandusministeeriumi kassareservi tulususe prognoosist, arvestades aasta keskmise vahendite saldoga. Tulusus sõltub perioodi jooksul võlakirjaturu hinnaliikumisi mõjutanud sündmustest ja lühiajalise deposiidi intressimääradest.

Muud tulud

Muudes tuludes kajastatakse Tervisekassa poolt esitatud nõuded Euroopa Liidu liikmesriikide pädevatele asutustele nende riikide kindlustatutele Eestis osutatud raviteenuste eest ning tegevuskulude ja ravikind- lustuse kuludega seotud valuutakursi muutuste kasumid.

Muudesse tuludesse on arvestatud ka tulu sihtfinantseerimisest. Sotsiaalministeeriumi kaudu hüvitatakse riigieelarvest osaliselt vanglameditsiini eest tasumist, vanemapuhkuselt naasnute soodsama töövõimetus- hüvitise skeemi rakendamist, ööpäevaringse erihooldusteenuse õendusteenuse rahastamist, vastutus- kindlustuse ning vaktsiinikindlustuse süsteemi ülalpidamist.

5

Tervishoiukulud

1. Tervishoiuteenused Tervisekassa prioriteediks on tagada kvaliteetse arsti- ja õendusabi õigeaegne kättesaadavus ning toetada esmatasandi tervishoiu arengut. Tervisekassa arvestab tervishoiuteenuste hinnakujunduses pidevalt vaja- dusega tagada Eesti tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus ja kulupõhisus.

Igal aastal vaatame üle olemasolevate teenuste sisu, nimetusi ja hindasid, et need kajastaksid kaasaegset teenuste osutamist. Teenuste hinnakujundus tugineb tegevuspõhise kuluarvestuse põhimõttel – kirjelda- takse vastava tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikud tegevused ning nende tegevuste läbiviimiseks va- jaminevad ressursid.

Kindlustatutele tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks ning ravijuhtude planeerimisel on eesmärk hoida prognoosiperioodil ravijuhtude arv 2025. aasta tasemel, et tervishoiuteenuste kättesaadavus ei hal- veneks.

2026. aasta prognoosi koostamisel oleme arvestanud 58 miljonit eurot kasvu võrreldes 2025. aasta eelar- vega.

1.1. Haiguste ennetamine

Haiguste ennetamine on tervete inimeste kaasamine terviseuuringutele, rahvastikupõhistele sõeluuringu- tele, sõltuvusravi või ennetavatele tervishoiuteenustele, et ära hoida või vähendada välditavate haiguste esinemissagedust ning vajadust arstiabi järele. Selleks on vajalik tõsta sõeluuringute kvaliteeti, hõlmatust ja efektiivsust, arendada nii lastele ja noortele kui ka täiskasvanutele suunatud ennetustegevusi.

Haiguste ennetamisega seotud kulusid mõjutavad prognoosiperioodil peamiselt sõeluuringutes ja vaktsi- neerimistes osalevate vanusegruppide laiendamine, sõeluuringute intervallide võimalikud muudatused, uute teenuste lisandumine (nt vastsündinute tsüstilise fibroosi varajane diagnoosimine) ning uued enne- tusprojektid (nt kopsuvähi, eesnäärmevähi ja aordianeurüsmi sõeluuring). Rahastust muudavad efektiiv- semaks uute teenusmudelite rakendamine nt emakakaelavähi sõeluuringu kodutestimine ja ennetustee- nuste automaatsed suunamised, mis vähendavad vajadust eriarsti visiitide järele.

Eelarveperioodil võetakse sihitum fookus südameveresoonkonna haiguste ennetuse suunal. Fookuses on hüpertooniatõbi, II tüübi diabeet, kodade virvendusarütmia, lipiidide ainevahetushäired ja elustiiliga seos- tatud vähktõve ennetamine. Töötame välja multikomponentse lähenemise, mille abil kõrge riskiga patsien- did avastada ja nende käsitlust toetada.

6

1.2. Perearstiabi

Tervisekassa fookus perearstiabi teenuse puhul prognoosiperioodil:

• jätkusuutlikkuse tagamine väheneva meditsiinilise tööjõu tingimustes (task shifting ja lisatöö- jõud esmatasandil);

• andmete efektiivsem kasutus teenuse kvaliteedi hindamisel;

• digitaalsete vahendite kasutamine ja uuendamine efektiivsuse tõstmiseks;

• kulumudeli ja kvaliteeditasude kaasajastamine.

Jätkusuutlikkuse tagamiseks on vajalik ümber mõtestada perearstiabi osutamise mudel (keskmiselt ühe perearsti ja kahe pereõe kohta 1700 patsienti), sest järgneva 10 aasta jooksul jääb tööturult kõrvale ligi 50% praegu töötavatest perearstidest ning tööjõupuudust ei ole võimalik piisavalt kiiresti leevendada. Samas on toimiv esmatasandi meditsiinisüsteem kõige kuluefektiivsem viis arstiabi osutamiseks. Seetõttu jätkab Tervisekassa pilootprojektidega, mille käigus saab hinnata uute mudelite mõju patsientidele, tervishoiu- töötajatele ja kuludele. Perearstiabi jätkusuutlikkuse mõistes on oluline ka tervisekeskuste moodustamine ja üksikpraksiste võrgustamine suuremate keskustega, sest väikese meeskonnaga üksikpraksiste toimepi- devus on madalam kui mõõduka suurusega perearstikeskustel/tervisekeskustel. Lisaks on teadmiste kont- sentratsioon ja subspetsialiseerumine (ehk erinevate töötajate spetsialiseerumine teatud pädevustele, mil- lega patsiente aidata), plaaniline ja erakorraline tervishoiutöötajate asendamine suurema kollektiivi puhul kergemini korraldatav.

Tervishoiutöötajate aja efektiivsema kasutamise toetamiseks on kasutusele võetud perearstide digiteenin- dusplatvormid, mille kaudu saavad patsiendid pöörduda läbi turvalise kanali perearstikeskuse poole töö- võimetuslehe avamiseks, korduvretsepti pikendamiseks, tervisemure väljendamiseks. Esmaste andmete põhjal võib hinnata, et digiplatvormide kasutuselevõtuga väheneb juba 4 kuu järel esmaste visiitide hulk perearsti juurde ehk patsiendid saavad perearstikeskusest abi, kuid vabastatud on perearsti tööaega, mida saab kasutada teiste patsientide vastuvõtmiseks.

Prognoosiperioodi sisse jääb ka perearstiabi kulumudeli kaasajastamine ja väljamaksete automatiseeri- mine, mille järel oleks kulumudel suuremal määral reaalsete kuludega kooskõlas ja vähem esineks ühe teenuse eest mitmest allikast maksmist ehk dubleerimist. Kulumudeli kaasajastamise jooksul on plaanis ka perearstide kvaliteedisüsteem muuta enamal määral andmepõhiseks senise kodeerimispõhise süsteemi asemel. Paremal tasemel perearstiabi jaoks on tarvis luua perearstidele võimalus saada ülevaade ni- mistusse kuuluvate patsientide tervislikust seisukorrast, et oleks võimalik vastavalt prioriteetsusele tege- leda ravilünkadega (inglise keeles care gaps). Nii on võimalik nii teenusosutajal kui ka tervishoiukorraldajal hinnata osutatud teenuse kvaliteeti (nt ravijuhendite rakendamine, kliinilised tulemused, kättesaadavus, patsientide kogemus). Seejärel on võimalik senisest suuremal määral panna perearstikeskuse tulud sõl- tuma kvaliteeditasemest, millega võib motiveerida heal tasemel teenuse pakkumist.

Vaadeldava perioodi jooksul kaalume seni teenuspõhisel tasustamisel olnud gripivastane vaktsineerimise tõsta pearahasiseste tegevuste nimekirja, sest on saanud tavapäraseks töö osaks, mis on võrreldav kalen- dervaktsiinide manustamisega. Vaadatakse üle teatud teenuste tellimise (nt D-vitamiin, röntgenuuring sel- japiirkonnast) ja meditsiiniseadmete väljakirjutamise vajadus, mille puhul kulu Tervisekassale on märkimis- väärne, kuid kliiniline kasu patsientidele vähene.

Esmatasandi vastupidavuse suurendamiseks ja juhtimisoskuste parandamise jaoks ellu kutsutud mentor- lusprogrammi 2025.–2026. aastal ei korraldata, selle asemel on fookus seni mentoriks olemise oskused saanud perearstidest mentorvõrgustiku loomine.

Järgneva 4 aasta jooksul võib kaaluda esmatasandil teatud tegevuste eest tasu küsimise lubamist, mis ei ole elutähtsad teenused (näiteks krüoteraapia).

Perioodil 2026–2029 paraneb Tervisekassa võimekus seirata perearstiabi teenusosutajate kvaliteeti ja

7

sealhulgas ka kättesaadavust. 2026. aastal on plaanis muuta perearstide baas- ja pearaha tasustamise põ- himõtteid. Selle järel on tarvilik üle vaadata teenuspõhise tasustamise koodid, et mitte kasutada eriarstiabis kasutusel olevaid fee-for-service koode, mis võib mõningal määral dubleerida perearstiabikulumudelis kae- tud ressursse. Samuti on plaanis luua võimekus perearstiabi kättesaadavuse seireks andmepõhiselt. Sel- leks on vaja luua uued statistilised koodid, saamaks täpsemalt aru perearstikeskustes osutatavate vastu- võttude meetodist (kaugvastuvõtt või kontaktvastuvõtt), koondada olemasolevaid andmeid (retseptide väl- jastamine, Tervise Infosüsteemi (TIS) edastatud ravilugude hulgad jm) ning pikemas perspektiivis aren- dada võimekus saada statistikat teenuse osutaja, mitte raviarve edastaja kohta.

Ravikvaliteedi juhtimise parandamise jaoks loob Tervisekassa 2026. aasta alguseks perearstikeskuse töö- tajatele töölaua, kust on näha perearsti kvaliteedisüsteemi indikaatorite täitmine. 2026.–2027. aastal suu- reneb ligipääs TIS andmetele, seega hiljemalt 2028. aastal saab perearstide kvaliteedisüsteemi lisada seni- sest enamal määral terviseandmetel põhinevaid tulemusindikaatoreid (näiteks 2.tüübi diabeediga patsien- tide protsent, kelle veresuhkur on viidud normi piiresse). Lisaks võimaldavad perearstide töölauale tooda- vad teated oma nimistu patsientide kiirabi väljakutsete kohta sujuvamat patsiendi teekonda tervishoiusüs- teemis.

Patsientide võimestamiseks ja tervishoiusüsteemi koormuse vähendamiseks on järgnevatel aastatel plaan viia senisest enam tervisealast infot Terviseportaali, mis võimaldaks patsientidel leida iseseisvalt eneseabi- materjale. Terviseportaalis patsientide täidetav enesetriaaž ja perearsti infoliini 1220 tervishoiustöötaja abil tehtud triaaž peavad tulevikus olema sarnastel alustel, et muuta tervishoiusüsteem patsientide jaoks sel- gemini mõistetavaks ning et hoida ära põhjendamata visiite EMOsse ning kiirabikutseid, mis on kulukamad tervishoiuteenused kui perearstikeskustest ning apteekidest antav abi.

Haigusriskide varasema avastamise eesmärgil plaanime luua võimalused kasutada töötervishoiukontrollis kogutud terviseandmeid ja tehtud järeldusi riiklikus tervisesüsteemis suunates töötervishoiu arsti juures leitud terviseriskiga inimesed esmatasandile. Toetame perearsti töökeskkonnaga seotud haiguste käsitle- misel.

1.3. Eriarstiabi

Eriarstiabis on eelarveperioodi peamine eesmärk leida võimalused, kuidas olemasolevate vahenditega säi- litada teenuste kättesaadavus vähemalt tänasel tasemel leides pidevalt efektiivsust teenuse osutamisel. Katsetada on vaja uusi ja innovaatilisi rahastusmudeleid, mis seoks rahastusega tervishoiuteenuste kvali- teedimõõdikud.

Eriarstiabis mõjutavad prognoosiperioodi kulusid iga-aastaselt esitatavad uued tervishoiuteenuste loetelu taotlused. 2025. aastal on menetluses 159 taotlust (võrreldes 2024. aastaga 146 taotlust). Mitmed uued taotlused hõlmavad teenusmudelite muudatusi ja korralduslikke muudatusi. Mitmed taotlused on seotud eriala nüüdisajastamisega, nt laborimeditsiini ja logopeediliste teenuste kaasajastamine.

2025. aastal on fookuses laborimeditsiini, patoloogia, ortopeedia ja kõrva-, nina- ja kurguhaiguste eriala, milles on lisaks hindade uuendamisele prognoositavalt mitmeid teenuste ressursi efektiivsemalt kasuta- mise ja suunamise võimalusi. 2026. aastal jätkub töö mitmete erialadega. Fookust soovitakse laiendada ka radioloogia, kardio- ja üldkirurgia, oftalmoloogia ja järelravi erialadele.

Horisontaalselt teostatavatest teenuste hinnamudeli muudatustest mõjutavad 2026. aasta kulusid enim tervishoiuspetsialistide töötasude muutused. Pidevalt toimub teenuste hinnamudeli revisjon ja vajaduse vähenemisest tulenev hindade korrigeerimine (nt isikukaitsevahendite kulu jne).

Prognoosiperioodil võetakse Tervisekassa raviteenustes läbivalt fookusesse efektiivsuse otsimine täna kin- nitatud teenuste struktuuri lõikes. Näiteks soovitakse leida võimalusi dubleerivate laborianalüüside teos- tamise piiramiseks ning täpsustada teenuste rakendustingimusi, et vähendada ebasoodsat ja ebaühtlast

8

kodeerimispraktikat. Kõik tegevused, mis on seotud hinnamudeli ning teenuste ressursivajaduse määrat- lusega tagavad selle, et ei oleks vaja kehtestada Tervishoiuteenuste loetelule läbivalt koefitsienti, et mah- tuda eelarves kokkulepitud finantseesmärgi piiresse ning annavad võimaluse lisada rahastamisele uusi ra- viteenuseid ja ravimeid.

Tervisekassa arengukavast lähtuvalt on tervishoiuteenuste portfelli olulisim fookus väärtuspõhise tervis- hoiu rakendamisel, raviteekondade arendamisel, uute teenusmudelite kokkuleppimisel ja tulemuspõhiste rahastusmudelite juurutamisel. Seega ei piisa prognoositavatel aastatel ainult kulude optimeerimisest ja teenustes efektiivsuse otsimisest, vaid seda tuleb teha väärtuspõhise tervishoiu põhimõtteid arvestades. See tähendab, et uute teenusmudelite kokkuleppimisel peame eelkõige tagama patsiendile läbimõeldud teekonna ja kvaliteetsed teenused, samal ajal hallates teenuseosutajate ressursse optimaalselt. Eesmär- giks on pakkuda parimaid võimalikke tulemeid mõistlike kuludega, mitte ainult kulusid optimeerida. Ravi- teekondade arendamisega seoses soovitakse rakendada insuldi raviteekond koos tulemustasu metoodi- kaga. Käimas on ka endoproteesimise juhtprojekt, mida edukate tulemuste korral soovitakse jätkata. 2025. aastal rakendatakse kopsuvähi diagnoosimise raviteekond ja alustati palliatiivravi teekonna piloteerimi- sega. Tulemustasustamise süsteeme on eelarveperioodil vaja katsetada üldisemal tasemel kui tänased ra- viteekonnad seda on võimaldanud, et jõuda eesmärgini, et 10% eriarstiabi erialadest oleks rahastatud tu- lemuspõhiselt.

Eelarveperioodil jätkatakse strateegilise ostmise põhimõtete rakendamisega tervishoiuteenuste ostmisel, mille eesmärgiks on tagada teenuste kättesaadavus ja kvaliteet, jätkusuutlik haiglate võrgustik ja Tervise- kassa eriarstiabi eelarves püsimine. Selle saavutamiseks on oluline tsentraliseerida kõrgtehnoloogilised, spetsialiseeritud ja personalimahukad teenused arvestades teeninduspiirkonna suurust ja teenuste kvali- teetseks osutamiseks vajalikke mahtusid ning detsentraliseerida suure teenusmahuga ja sagedamini vaja- tavad teenused, mille puhul on oluline kodulähedus arvestades haigestumise trende ja vananeva elanik- konna vajadusi.

Vajaduspõhise eriarstiabi kättesaadavuse tagamiseks soovitakse eelarveperioodil piloteerida mõningatel eriarstiabi erialadel e-konsultatsiooni põhist suunamist. Muudatuse mõjul suureneb meditsiinilise näidus- tuse põhine eriarstiabi kättesaadavus ehk eriarsti kättesaadavus sõltub spetsialisti hinnatud kliinilisest va- jadusest ja on kiiremini olemas neile, kelle vajadus on suurem. Koos suunamise korralduse muutmisega tuleb katsetada ka uutmoodi rahastusmudelit, millel on mõju eelarveperioodi kuludele.

Vaimse tervise valdkonnas keskendutakse perioodil 2026–2029 vaimse tervise abi kättesaadavuse ja kvali- teedi parandamisele tervishoiusüsteemis, tuginedes astmelise abi põhimõtetele. Varajase avastamise ja õigeaegse sekkumise toetamiseks teeme koostööd riiklike ja lepingupartneritega, et laiendada tõendus- põhiste vähese intensiivsusega psühholoogiliste sekkumiste (VIPS) valikut. Eesmärk on, et enamik levinu- mate vaimse tervise muredega inimesi saaks nende vajadustele vastava abi hiljemalt esmatasandilt, seal- hulgas digilahendusi kasutades. Samal ajal töötame selle nimel, et kõrgema intensiivsusega teenused eriarstiabis oleks neid vajavatele patsientidele kättesaadavad õigeaegselt, rakendades tõhusat e-konsul- tatsioonide põhist suunamist. Rahastamisel eelistame kvaliteedi- ja tulemusnäitajatega seotud lepinguid ning partnereid, kes panustavad tööjõu pädevuste arendamisse, teevad koostööd erinevate osapooltega, kasutavad parimal võimalikul moel e-tervise lahendusi ning prioriseerivad regionaalset kättesaadavust (sh kaugvastuvõttude osutamist). Võimaluste avanedes kavandame ja viime ellu raviteekondade arendamise katseprojekte, et suunata tulevikus ressursid sinna, kus saavutatakse suurim mõõdetud tervisekasu ja pat- siendirahulolu.

9

1.4. Õendusabi

Tervisekassa eesmärk õendusabis on tagada kvaliteetne, ohutu ja kättesaadav tervishoiuteenus, sõltumata patsiendi asukohast või sotsiaalmajanduslikust olukorrast. Õendusabi arendamine toetab tervishoiusüs- teemi terviklikkust ja jätkusuutlikkust, vähendades eriarstiabi koormust ning tugevdades esmatasandi ja kogukonnapõhise teenuse pakkumist.

Õendusabi arendamisel on Tervisekassa fookuses teenuste sisuline täiustamine, et need vastaksid pare- mini patsientide tegelikele vajadustele ning toetaksid tervishoiusüsteemi terviklikkust. Statsionaarse õen- dusabi puhul on eesmärk suurendada teenuse paindlikkust ja parandada raviperioodi jooksul osutatava abi kooskõla patsiendi tervisevajadustega. Koduõenduses soovime tugevdada piirkondlikku kättesaada- vust ja teenuse sisulist mitmekesisust, et patsient saaks vajaliku abi oma koduses keskkonnas, vähendades haiglaravi vajadust. Alustame õendushaigla kontseptsiooni väljatöötamisega ja sobitamisega Eesti tervis- hoiusüsteemi.

Eelarveperioodi üheks olulisemaks arenduseks on ühtse õendusdokumentatsiooni kasutuselevõtt kogu Eestis, mis loob tervishoiutöötajatele ühtse ja standardiseeritud andmekeskkonna. See aitab vähendada ravivigade riski, kuna kogu patsiendi seisundi ja raviplaani info on kättesaadav kõigile raviprotsessis osale- vatele spetsialistidele. Ühtne dokumentatsioon toetab teenuse järjepidevust, mistõttu võimaldab paremini arvestada patsiendi individuaalsete vajaduste ja eelistustega, parandades ravitulemusi ja rahulolu.

Viimastel aastatel on eriõdede pädevusi oluliselt laiendatud. Eriõdedel on õigus väljastada saatekirju, teha e-konsultatsioone õdede vahel, kirjutada piiratud õigusega retsepte ja määrata abivahendeid. Järgneva perioodi fookus on teostatud arenduste süsteemsel rakendamisel igapäevasesse teenuseosutamisse. Sel- leks tuleb vastavad tegevused ja vastutus selgelt formuleerida töökorraldusse, et eriõed saaksid oma pä- devust maksimaalselt kasutada. See võimaldab eriõdedel võtta keskse rolli patsiendi raviteekonna juhtimi- sel ning vabastada arsti ressurssi keerukamate juhtumite juurde.

1.5. Hambaravi

Tervisekassa hambaravi eelarve sisaldab laste hambaravi, hambahaiguste ennetamist, täiskasvanute ham- baravi- ja proteesihüvitist, täiskasvanute vältimatut ravi ja spetsiifilistele sihtrühmadele vajaminevat ravi (elupuhune hambaravi, täiskasvanute ortodontia, hambaravi üldanesteesiaga).

Prognoosiperioodil on hambaraviteenuste peamiseks fookuseks teenuste mõistliku ja sihipärase kasutuse tagamine. Rakendame muudatused, kus teenuste rahastamine on vältimatu ja põhjendatud ning piirame mugavusteenuseid, kus teenustele tehtavad kulutused on kasvamas, kuid teenustest saadav kasu ei ole põhjendatud.

Panustame elukaare üleselt toimiva suuõõnehaiguste sh traumade ennetuspaketti ja patsiendi raviteekon- dade rakendamisse, et vähendada suurenevaid kulutusi haiguste ravis. Teeme tegevusi, et tõsta väikelaste hambaravi teenusega hõlmatust, jälgime ortodontia e-konsultatsiooni laialdast rakendumist ja teostame tehnilisi arendusi raviarvelduse süsteemis, et parandada hambaravi arvete masinloetavust ja kontrolli.

Täiskasvanute suutervise parendamiseks kavandame hambaravihüvitise teenuste paketi ümber vaatamist suunitlusega suuõõnehaiguste ennetamiseks, kuna tänane hüvitamise kord ei parenda oluliselt täiskasva- nute suutervist. Eesmärgiks on võimaldada omaosaluse vähendamise ja ennetusteenuste paketi kujunda- mise kaudu vähemkindlustatud isikute jõudmine iga kahe aasta järel hambaarstile suutervise jälgimiseks, sh suuõõne vähieelsete seisundite varaseks avastamiseks.

10

1.6. Kiirabi

2022. aastal pikendasime kiirabipidajatega kiirabiteenuse lepingud kolmeks aastaks, 2025. aastal ühe aasta. Lepingutes on täpsustatud teenuse osutamise üldtingimused, kvaliteeditingimused ning rahasta- mise põhimõtted. Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel on kinnitatud Kiirabi arengusuunad aastani 2035 ning käesoleval aastal valmistab Sotsiaalministeerium ette rakenduskava. Kinnitatud arengusuundade järgi muutuvad kiirabi teeninduspiirkonnad ning Tervisekassa peab läbi viima avaliku konkursi kiirabitee- nuse ostmiseks. Eelduste kohaselt kuulutatakse avalik konkurss välja 2026. aastal, mistõttu võib veelkord tuleneda vajadus olemasolevate kiirabiteenuse lepingute pikendamiseks, et tagada järjepidev teenuse osu- tamine.

1.7. Ravikindlustamata isikute kulud

4 aasta prognoosi koostamisel tugineme eelnevate aastate teenuse kasutuse andmetele ning arvestame, et kindlustamata isikute osakaal on Ukraina sõjapõgenike tõttu mõnevõrra suurenenud. Lisaks vältimatule ravile tasub Tervisekassa ka rahvatervise seisukohalt olulisi plaanilisi ravitegevusi ja ennetust.

1.8. Psühhiaatriline sundravi

2022. aasta sügisest liikus psühhiaatrilise sundravi rahastamine riigieelarvest Tervisekassasse ning see tee- nus lisandus meie poolt rahastatavate tervishoiuteenuste loetellu.

1.9. Tervishoiuspetsialistid

2023. aasta 1. oktoobrist võrdsustati kliiniline psühholoog, logopeed ja füsioterapeut tervishoiutöötajaga. Selle muudatuse raames sõlmib Tervisekassa lepingud otse tervishoiuspetsialistidega. Lisaks sõlmitakse HVA haiglaga eraldi rahaline tervishoiuspetsialistide lisa. Leping võimaldab hoida ära osa perearstile suu- natud rohkest paberimajandusest, mis kaasneb teraapiafondi raames teenuse osutamisega ning Tervise- kassal on võimalus kuvada täpsemat teavet Tervisekassa partneritest nii perearstidele kui ka saatekirjaga patsiendile.

Eelarve perioodil jätkame tervishoiuspetsialistide rahastamise lepingu raames osutatavate teenuste kätte- saadavuse ja kvaliteedi arendamist koostöös riiklike ja lepingupartneritega.

1.10. Vanglameditsiin

2024. aasta juulist võttis Tervisekassa üle vanglameditsiini teenuse korraldamise ja rahastamise. 2026. aas- tal arvestame vanglameditsiini eelarveks 8,6 miljonit eurot, riigieelarvest saab Tervisekassa vanglamedit- siini rahastamise katteks 4,7 miljonit eurot.

2025. aasta juulis viidi läbi ajavahemikul 01. juuli 2024 – 30. juuni 2025 vanglas osutatud teenuste kasutu- sanalüüs, mis andis ülevaate teenuste rakendumisest ja muudatusvajadustest rahastusmudelis. Kuivõrd vanglameditsiini rahastusmudel on kasutusel olnud lühikest aega, siis on tõenäoline, et muudatusi antud mudelis toimub ka eelarveperioodi jooksul.

2025. aastal sõlmiti Eesti ja Rootsi valitsusasutuste vahel leping Rootsi vangide toomiseks Tartu vanglasse alates 2026. aastast. Tervisekassalt oodatakse välisvangidele tervishoiuteenuste korraldamist Eestis raken- datud mudeli alusel. Tervisekassale kaetakse esialgsete kokkulepete alusel kogu teenuse ülalhoidmine täiendava tulu marginaaliga, mis peaks osaliselt tasakaalustama Eesti vangide tervishoiuteenuste osuta- misest tulenevat lisakulu võrreldes riigieelarvelise eraldisega.

11

1.11. Vastutuskindlustus

Riigikogu võttis 2022. aastal vastu seaduse tervishoiuteenuse osutaja (raviasutuse) vastutuskindlustuse ehk patsiendikindlustuse loomiseks. Kindlustuse loomisega kaasajastatakse patsiendiohutuse süsteem, et soodustada ravivigadest ja ohujuhtumitest teavitamist ning nende ennetamist. Patsiendikindlustus raken- dus alates 2024. aasta novembrist. Vastutuskindlustuse tasumist toetatakse riigieelarvest 2,0 miljoni eu- roga aastas. Vastutuskindlustuse süsteemi rakendumise ja piisavate kuluandmete kogunemise järgselt on plaanis analüüsida vastutuskindlustuse lisamist kulukomponendina tervishoiuteenuste kulumudelisse.

2. Tervise edendamine Tervisedenduse valdkonnas lähtume prognoosi koostamisel Tervisekassa arengukavas seatud eesmärki- dest. Demograafiline seisund mõjutab oluliselt ka tervishoiuteenuste kasvavat vajadust. Enamik Tervise- kassa eelarvest on seotud välditavate eluviisihaigustega, mis haiguskoormusena akumuleeruvad inimese vanuse kasvades, kuid on diagnoositavad ja ennetatavad juba nooremas eas (sh järjest enam ka koolilas- tel). Seetõttu lähtub Tervisekassa loogikast, milles meie ühine eesmärk ei saa olla rohkem ravitud inimesi, vaid rohkem tervelt elatud aastaid ning võimalikult varased haigusi ennetavad ja tervist edendavad sekku- mised.

Sellest lähtuvalt jätkame laste ja noorte tervist edendavate ja terviseteadlikkust tõstvate projektide rahas- tamisega, milleks on laste ja noorte suutervis, vaimne tervis ja seksuaaltervis, lasteaedadele mõeldud tõen- duspõhine liikumis- ja toitumisharjumusi kujundav sekkumine “Seikluste laegas”. Jätkame koostööd maa- kondadega ja toetame tervisedenduse võrgustikke ning panustamist tervisealase kirjaoskuse ja tervise- teadlikkuse kasvatamisse elukaare ulatuses. Toetame inimese teadlikkust tema rolli ja vastutuse osas ter- vise- ja raviteekonnal.

3. Ravimid

3.1 Kindlustatutele kompenseeritavad ravimid

Tervisekassa tegeleb soodusravimite hinnakokkulepete sõlmimise ja muutmisega, arvutab soodusravimite piirhindu, menetleb soodusravimite loetelu taotlusi ja koordineerib ravimikomisjoni tööd. Soodusravimite kulu on Tervisekassale avatud kohustus, seega peab Tervisekassa tagama võetud kohustuste täitmise sõl- tumata tulude muutustest.

Soodusravimite hindamisel kasutame uut, alates 01. jaanuar 2025 kehtima hakanud Tervisetehnoloogiate hindamise Eesti juhendit, mis aitab kaasa sellele, et efektiivsed, kulutõhusad ja uudsed raviviisid jõuaksid kiiremini Eesti elanikeni. Tervisetehnoloogiate hindamise eesmärk on koguda ja analüüsida tõenduspõhist teavet, et hinnata sekkumise meditsiinilist, sotsiaalset, majanduslikku ja eetilist mõju. Laiapõhjalises koos- töös valminud juhend kirjeldab täpsemini ootuseid andmetele, mis on vajalikud rahastusotsuste tegemi- seks, andes samal ajal süsteemi ka paindlikkust. Oluline mõju on juba näha 2025. aastal. Uue juhendi järgi mõjutab muuhulgas ravimite hinda ka kaudsete kulude kaasamine kulutõhususe hinnangusse. See tähen- dab, et ühiskonna perspektiivi kasutamisel arvestatakse lisaks otsestele meditsiinilistele kuludele mitteme- ditsiiniliste ja kaudsete meditsiiniliste kuludega (nt abivahendid, rehabilitatsioon, kulu riiklikele sotsiaaltee- nustele, transpordikulu, töövõime kaotus, kulu töötushüvitistele ja -toetustele, kulu kohaliku omavalitsuse

12

toetustele ja teenustele, pikenenud elueast tingitud kulu tervishoiusektorile). Ravimite hüvitamine patsien- tidele aitab kokku hoida teisi kulusid, mis aga ei pruugi anda kokkuhoidu Tervisekassa ravimite eelarvele, ega ka kogu Tervisekassa eelarvele. Kui inimesed on terved ja saavad panustada muuhulgas tööturul, tekib kokkuhoid kogu riigi majandusele, näiteks läbi vähenenud haiguspäevade arvu või töölt eemal oldud aja vähenemise kaudu (aeg, mis kulub inimesel raviarsti juurde sõitmiseks saab säästetud, kuna uus ravim on kodus manustatav jne).

Prognoosi koostamisel oleme arvestanud nii selle vajadusega, kui ka üldise ravimikasutuse kasvu trendiga. Geneeriliste ravimite lisandumine ja uute soodsamate piirhindade kehtestamine annab võimaluse leeven- dada ravimite kasutamise kasvust tingitud survet eelarvele. Samal ajal lisandub pidevalt uusi ravimeid kas täiesti uutele näidustustele, või olemasolevad ravimid saavad uusi näidustusi ja saame selle abil patsientide ravi veelgi tõhustada.

Lisaks käivitasime 2025. aastal koostöös ravimitootjatega ravimituru tuleviku kaardistuse. See aitab meil ette planeerida järgmist kolme aastat ja aru saada, millised ravimid, milliste haiguste ennetuseks ja raviks millal ning millise hinnaga võiksid Eesti patsientideni jõuda. See on oluline sisend, et saada aru kui suur eelarve mõju on ravimitel.

3.2 Täiendav ravimihüvitis

Täiendava ravimihüvitise planeerimisel lähtutakse eelnevate aastate kasutusest. Lisandunud on põhimõte, et meditsiiniseadmete vältimatud omaosaluskulud arvestatakse täiendava ravimihüvitise piirmäära sisse.

Alates 1. jaanuarist 2025 laiendasime täiendava hüvitise maksmise süsteemi. Kui varem sai lisasoodustust ainult suurte ravimikulude katteks, siis nüüd laieneb täiendav hüvitis ka meditsiiniseadmetele. Hüvitist saa- vad ravikindlustatud inimesed, kes on kalendriaasta jooksul tasunud Tervisekassa poolt hüvitatavate ravi- mite ja meditsiiniseadmete soodusretseptide eest vähemalt 100 eurot vältimatut omaosalust. 2024. aastal kasutas täiendavat ravimihüvitist 164 667 inimest. Muudatuse tulemusel hakkab täiendavat ravimi- ja me- ditsiiniseadme hüvitist saama veel üle 7000 inimese. Muudatuse hinnanguline mõju Tervisekassa eelarvele on ligikaudu 900 000 eurot aastas.

3.3 Muud ravimid

Muudes ravimites kajastatakse HIV/AIDS ravimite kompenseerimist, tuberkuloosiravimite kompenseeri- mist, immuunpreparaatide soetamisega seotud kulud ja antidootide kulud.

13

4. Ajutise töövõimetuse hüvitiste kulud

Ajutise töövõimetuse hüvitis on rahaline kompensatsioon, mida makstakse töövõimetuslehe alusel töö- andja poolt kindlustatud isikule, kellel jääb ajutise töövabastuse tõttu saamata sotsiaalmaksuga maksus- tatud tulu.

Eelarve planeerimisel lähtutakse eelnevate aastate järgmistest näitajatest:

• töövõimetuspäevade arv; • tööhõive kasv; • töötavate kindlustatute arv; • töövõimetuspäevade arv töötava kindlustatu kohta; • keskmise päevapalga kasv lähtuvalt Rahandusministeeriumi majandusprognoosist; • päeva keskmine hüvitis; • kehtivast seadusandlusest ja planeeritavatest muudatustest.

Ajutise töövõimetushüvitiste kulude kasvu peamiseks mõjutajaks on prognoositav keskmise palga tõus, millest tulenevalt kallineb Tervisekassa poolt hüvitatavate töövõimetuspäevade maksumus. Töövõimetus- hüvitiste kulud prognoosi kohaselt kasvavad terve prognoosiperioodi jooksul, sest riigi keskmine palk kas- vab sellel perioodil keskmiselt ligi 5% igal aastal. Lisaks on arvesse võetud Rahandusministeeriumi prog- noosis toodud tööhõive muutust (2026. aasta 0,6%). Edasine hõivatute arv, alates 2027. aastast, püsib eelarve prognoosiperioodi lõpuni stabiilne.

Prognoosi koostamisel oleme arvestanud kehtivate haigus- ja hooldushüvitiste määradega. Arvesse on võetud ka 2024. aastal jõustunud seadusemuudatus, mille kohaselt vanemapuhkuselt naasjaile arvesta- takse töövõimetushüvitist soodsamas määras – vastavalt kas töövõimetusele eelneva kalendriaasta sot- siaalmaksuga maksustava tulu või jagatava vanemahüvitise päevamäära alusel. Vanemahüvitise järgne töövõimetushüvitise kuluks hindame aasta lõikes 4,5 miljonit eurot. Arvestades Sotsiaalministeeriumi kaudu riigieelarvest tulevat eraldist on aastaseks puudujäägiks ligi 1,1 miljonit.

Järgneval prognoosiperioodil arvestame täiendavalt juba vastuvõetud ning ka kavandatavate seaduse- muudatustega.

• Töövõimetushüvitisele seatakse alates 01. jaanuar 2026 ülempiir. See tähendab, et inimesele väljaarvu- tatud kalendripäeva hüvitist hakatakse võrdlema kalendripäeva ülempiiriga ning inimesele ei maksta hüvitist rohkem kui kalendripäeva ülempiir. Ühe kalendripäeva ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiir on kindlustusjuhtumi alguspäeva kalendriaastast arvestades üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kahekordne suurus jagatuna 30-ga. (RaKs muu- datus vastu võetud). 2026. aastaks on prognoositav kokkuhoid ca 4 miljonit eurot.

• Raseda kergemast tööst keeldumise juhtudel kasutatakse haigushüvitise arvutamiseks MTA andmeid, mitte tööandja poolt töövõimetuslehele märgitud töötasu andmeid. Muudatusega tagatakse võrdne kohtlemine teiste hüvitise saajatega, kes haiguslehe ajal ei tööta ning maandatakse haigushüvitise süs- teemi pettuseriske. (Kavandatav jõustumine 01. jaanuar 2026). Mõju on hinnatud marginaalseks. Siht- rühma suurus on väike ning mõju esinemise sagedus samuti väike. Mõju riigivalitsemisele on posi- tiivne.

• Ajutise töövõimetuse hüvitist ei maksta töötuskindlustushüvitise saajale. Praegu kehtivad seadused võimaldavad inimesel saada ajutise töövõimetuse hüvitist ja töötuskindlustushüvitist samal ajal. Tege- mist on topelt asendussissetuleku maksmisega, mis ei ole ravikindlustuse eelarvevahendite kasutamise

14

seisukohalt otstarbekas. (Kavandatav jõustumine 01. aprill 2026). 2026. aastaks on prognoositud kok- kuhoid ca 1,4 mln eurot.

• Osalise ajaga või kergemates ülesannetes töötamise võimaldamine alates 31. haiguslehe päevast (het- kel kehtiva seaduse järgi alates 61. haiguslehe päevast). Muudatuse peamine eesmärk on võimaldada pikaajalise haiguslehe kehtivuse ajal inimesel varem kohandatud tingimustel tööle asuda ning enne- tada seeläbi paremini püsiva töövõimetuse väljakujunemist ja inimese tööhõivest väljalangemist. (Ka- vandatav jõustumine 01. aprill 2026). 2026. aastaks on prognoositud kokkuhoid ca 0,5 mln eurot (see on väga optimistlik prognoos).

5. Meditsiiniseadmehüvitised Tervisekassa tegeleb meditsiiniseadmete loetelu haldamise, uute seadmete lisamise ja olemasolevate tin- gimuste muutmisega, samuti hinnakokkulepete sõlmimise ja muutmisega. Lisaks menetleb Tervisekassa tootjate ja edasimüüjate hinnatõusu taotlusi ning tagab seadmete ja tarvikute kättesaadavuse kogu kind- lustatud elanikkonnale. Meditsiiniseadmete rahastamine on Tervisekassale avatud kohustus, seega on olu- line tagada seadmete kättesaadavus patsientidele.

Eelarve kulud ja nende kasv sõltuvad peamiselt krooniliste haigustega patsientide (püsikasutajate) arvu suurenemisest. Samuti mõjutab nõudlust patsientide teadlikkus olemasolevatest ravivõimalustest ning uute tehnoloogiate kättesaadavus, mis motiveerib patsiente vajadusel meditsiiniseadmeid kasutama.

Viimastel aastatel on märgatavalt kasvanud meditsiiniseadmete tootjate ja edasimüüjate hinnatõusu taot- luste arv, mille põhjuseks on tootjatepoolne hinnakasv ja turumajanduslikud tegurid. Nende taotluste ar- vesse võtmine suurendab küll Tervisekassa kulusid, kuid on vältimatu, et tagada patsientidele vajalike sead- mete ja tarvikute jätkuv kättesaadavus ning hoida ravi järjepidevust.

Samuti on viimastel aastatel tehtud olulisi muudatusi meditsiiniseadmete kättesaadavuse parandamiseks, sealhulgas pumpravi ja sensorravi sihtgruppide laiendamine. Need muudatused võimaldavad rohkematel patsientidel saada kaasaegset ja tõhusat ravi. Need ravimeetodid on väga kallid ning eluaegse ravivajadu- sega patsientide puhul toovad need iga-aastased püsikulud kaasa olulise püsiva kulu suurenemise eelar- ves. Laiendused on vajalikud, et tagada ravi kvaliteet, vähendada haiguse tüsistuste riski ja toetada pat- sientide iseseisvat toimetulekut, ennetades pikaajalisi tervishoiukulusid ning parandades patsientide elukvaliteeti. Meditsiiniseadmete kättesaadavuse parandamisega on plaanis jätkata ka järgnevatel aasta- tel.

Eelarve prognoosimisel on arvestatud nii varasemate aastate kulutrendide kui ka meditsiiniseadmete va- jaduse pideva kasvuga, sealhulgas uute seadmete ja tehnoloogiate kasutuselevõtuga. Samuti on arvesse võetud meditsiiniseadmete kasutusvaldkonna sihipärast laiendamist, mis hõlmab nii ravimeetodite kui ka sihtgruppide laienemist ning selle jätkamist tulevikus.

6. Kindlustatu ravi välisriigis Kindlustatu ravi välisriigis koosneb plaanilisest ravist välisriigis ning hüvitistest seoses Euroopa Liidu õigu- saktidega, kus hüvitise saajaks on Tervisekassa kindlustatu.

Tervishoiuteenuste osutamist ning selle eest tasumist reguleerib EL riikide sotsiaalkindlustussüsteeme koordineeriv Euroopa Nõukogu määrus, millest tulenevad tervishoiuteenuste hüvitised on Tervisekassale avatud kohustus.

15

7. Muud kulud Muud kulud koosnevad

• residentuuri konsolideerimisega seotud kuludest; • EL liikmesriikide kindlustatute vajaminevast arstiabist, mille esmalt tasub Tervisekassa, aga ter-

vishoiuteenuste kulude lõplikuks kandjaks jääb isiku kindlustajariik; • innovatsioonifondist; • tervishoiu infosüsteemide haldus- ja hoolduskuludest; • vaktsiinikahjude fondi kuludest; • ravimite lao ja logistikaga seotud kuludest.

Kõige suurema kulu moodustab residentuuriga seonduv kulu, mille prognoositud maht 2026. aastal on pea 31 miljonit eurot. Residentuuri kulu kasv on otseses seoses tervishoiutöötajate palgaleppega. Kõige roh- kem on residentuurikohti peremeditsiini, radioloogia, anestesioloogia- ja intensiivravi, erakorralise medit- siini ning psühhiaatria erialal.

Tervishoiuteenuste osutamise kvaliteeti, kättesaadavust ja efektiivsust arendavate projektide ning tervi- seinfosüsteemi arendustegevuste rahastamiseks kasutame innovatsioonifondi. Järgneval aastal on plaanis standardiseerida perearstiabis tekkiv terviseandmestik ning luua ühine modulaarne infosüsteem ja pak- kuda tervishoiuteenuste osutajatele keskseid turvalisi riist- ja tarkvaralahendusi, sh arvutitöökoha teenus.

Innovatsioonifondist rahastatavad projektid:

• Uue põlvkonna terviseinfosüsteemi arendus (upTIS) – uue põlvkonna terviseinfosüsteem on eeldus uute kasutajamugavate rakenduste loomiseks nii esmaseks kui teiseseks andmekasutuseks tervishoiu osapooltele. Eesmärk on viia andmevahetus riigiüleselt ühtsele struktureeritud põhimõtetele. Nii kaob andmete ja arenduste dubleerimise vajadus ning tagame ajakohase ja õiguspärase andmete kättesaa- davuse klinitsistidele, inimestele ja teiseseseks andmekasutuseks.

• eTervise toodete arendused – kesksete toote (nt STEEL andmelao arendus, digiregistratuur, tervisepor- taal, ravimiskeem, kliinilised otsustustoed) loomine tervishoiutöötajatele ja inimestele, et vähendada dubleerivaid lokaalseid arendusi.

• Tervisekassa teenuste arendused – leidmaks uusi viise Tervisekassa teenuste tulemuslikumaks pakku- miseks (nt perearstide kvaliteedisüsteem TJT'le, digikolleegi pilootprojekt, eesnäärmevähi sõeluuringu teostatavusuuring, vaimse tervise hindamisinstrumentide uuring, tervisetulemite (PROM) ja teenusko- gemuse (PREM) küsimustike rakendamine jne).

• Innovatsioonitoetused – erasektori innovaatiliste teenuste mõju (kliiniline efektiivsus, kulutõhusus) uurimise toetus, mille käigus saadav tõendusmaterjal on rahastusotsuste aluseks (nt dermtest naha- vähi mõju-uuring ja aordi aneurüsmi sõeluuring).

Tervishoiu infosüsteemide haldus- ja hoolduskulude eelarve võimaldab töös hoida ja hooldada tervishoiu- teenuste pakkumist hõlbustavaid keskseid e-tervise tooteid nt PerMed, rinnavähi riskiskoori arvutamine, ravimilahendused jne.

16

Tegevuskulud Tegevuskulud on aastatel 2026-2027 prognoositud samal tasemel 2024. aasta eelarvega ning järgnevatel aastatel langeb tervishoiu administreerimise kulu osakaal eelarvemahust 0,8%-le, võrreldes praeguse 0,9%-ga. Sellise positsiooni hoidmine on väljakutse ning on suur risk, et osa tegevusi jääb tegemata. Tege- vuskuludest veidi üle poole moodustab tööjõukulu.

Jaotamata tulemi kasutamine ja reservid Reservide moodustamist reguleerib Tervisekassa seadus.

Reservkapitali suuruseks on 5,4% eelarve mahust (arvutuse aluseks on eelarve aasta kulude kogusumma).

Riskireservi suuruseks on 2% tervishoiukulude eelarve mahust.

Eelmiste perioodide jaotamata tulemit saab kasutada vastavalt Tervisekassa seaduse paragrahvile 36¹.

17

Finantsprognoos aastateks 2026–2029 Tabel 1. Tervisekassa eelarvepositsioon 2026–2029 tuhandetes eurodes

tuh eurot 2025 eelarve

2025 prognoos

2026 prognoos

2027 prognoos

2028 prognoos

2029 prognoos

TERVISEKASSA TULUD

EELARVE TULUD KOKKU 2 353 432 2 369 302 2 496 446 2 622 825 2 748 337 2 872 240

TERVISHOIUKULUD

Tervishoiuteenuste kulud 1 990 127 1 965 127 2 048 227 2 132 506 2 217 096 2 303 451

Tervise edendamise kulud 5 550 5 550 5 791 5 997 6 200 6 399

Ravimite kulud 252 753 252 753 270 254 288 768 308 331 328 983

Ajutise töövõimetuse hüvitiste kulud 170 498 170 498 176 709 185 898 194 635 203 393

Meditsiiniseadmete hüvitise kulud 22 684 22 684 24 272 25 971 27 789 29 734

Eesti kindlustatute ravi välisriigis 10 500 10 500 11 000 11 500 12 000 12 500

Muud kulud 46 114 41 114 44 182 46 717 49 254 51 813

Tervishoiukulud kokku 2 498 226 2 468 226 2 580 435 2 697 356 2 815 304 2 936 273

Tervisekassa tegevuskulud kokku 22 806 22 806 22 806 22 806 24 800 26 958

EELARVE KULUD KOKKU 2 521 032 2 491 032 2 603 241 2 720 162 2 840 104 2 963 231

TULEM -167 600 -121 730 -106 795 -97 337 -91 768 -90 991

Tabel 2. Tervisekassa reservid 2026–2029 tuhandetes eurodes

tuh eurot 2025

eelarve

2025

prognoos

2026

prognoos

2027

prognoos

2028

Prognoos

2029

prognoos

Reservkapital 136 136 136 136 140 575 146 889 153 366 160 014

Riskireserv 49 965 49 965 51 609 53 947 56 306 58 725

Jaotamata tulem 368 789 414 659 301 780 195 791 95 188 -4 872

Reservid KOKKU 554 890 600 759 493 964 396 627 304 859 213 868

18

Lisa 1 Tervisekassa eelarve struk- tuur

I osa Tulud Summa tuhandetes eurodes 1.1. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa 1.2 Tegevustoetus 1.3. Tulud kindlustuslepingute alusel 1.4. Sissenõuded ja tulud ravikindlustushüvitistelt 1.5. Finantstulud 1.6. Muud tulud Eelarve tulud kokku II osa Tervishoiukulud 2.1. Tervishoiuteenused 2.2. Tervise edendamine 2.3. Ravimid 2.4. Ajutise töövõimetuse hüvitis 2.5. Meditsiiniseadmehüvitis 2.6. Kindlustatu ravi välisriigis 2.7. Muud kulud Tervishoiukulud kokku

III osa Tervisekassa tegevuskulud 3.1. Tööjõukulud 3.2. Majandamiskulud 3.3. Infotehnoloogia kulud 3.4. Arenduskulud 3.5. Muud tegevuskulud Tervisekassa tegevuskulud kokku Eelarve kulud (II-III osa) kokku Eelarve aasta tulem IV Reserv Reservkapitali muutus Riskireservi muutus Jaotamata tulemi muutus Kokku reservide muutus

NÕUKOGU OTSUS

22. august 2025 nr 27

Tervisekassa 4 aasta kulude ja kulude katteallikate planeerimise põhimõtete ja

Tervisekassa 2026. aasta eelarve projekti ettevalmistamise nõuete kinnitamine

Otsus tehakse Tervisekassa seaduse § 36 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määruse

nr 3 “Tervisekassa põhikiri” § 8 punktide 7 ja 71 alusel juhatuse ettepanekul.

1. Kinnitada Tervisekassa 4 aasta kulude ja kulude katteallikate planeerimise põhimõtted

aastateks 2026–2029 ja Tervisekassa 2026. aasta eelarve projekti ettevalmistamise nõuded

(lisatud).

2. Valdkonna eest vastutaval ministril esitada valitsusele Tervisekassa juhatuse poolt koostatud

eelarvepositsiooni ettepanek aastateks 2026–2029

2026 2027 2028 2029

Eelarvepositsioon (milj eurot) -106,8 -97,3 -91,8 -91,0

/allkirjastatud digitaalselt/

Karmen Joller

Tervisekassa nõukogu esimees

Koostas: [Ees- ja perekonnanimi]

Sotsiaalministeerium

[email protected]

[email protected] 29.08.2025 nr 1.1-8/8135

[email protected]

Tervisekassa nõukogu otsuse saatmine

Lugupeetud Sotsiaalminister

Käesolevaga edastame Tervisekassa nõukogu 22. augusti 2025. a otsuse nr 27 „Tervisekassa 4 aasta kulude ja kulude

katteallikate planeerimise põhimõtete ja Tervisekassa 2026. aasta eelarve projekti ettevalmistamise nõuete

kinnitamine“.

Tervisekassa seaduse §36 lõike 1¹ kohaselt esitab Tervisekassa nõukogu valdkonna eest vastutava ministri kaudu

Vabariigi Valitsusele eelarveaasta ja eelarveaastale järgneva kolme aasta kohta eelarvepositsiooni ettepaneku

hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. septembriks. Ettepanekule lisatakse analüüs, millest nähtuvad Tervisekassa

järgneva nelja kalendriaasta kulud ja kulude katteallikad, arvestades makromajanduslikku ja tervishoiu arengu

prognoosi.

Esitame Vabariigi Valitsusele Tervisekassa eelarveaasta ja eelarveaastale järgneva kolme aasta eelarvepositsiooni

ettepanekud järgmiselt

2026. aastal -106,8 miljonit eurot;

2027. aastal -97,3 miljonit eurot;

2028. aastal -91,8 miljonit eurot;

2029. aastal -91,0 miljonit eurot.

Palume 2026–2029. aasta eelarvepositsioonid koos Tervisekassa nõukogu 22. augusti 2025. a otsusega nr 27

vastavalt ülaltoodule esitada Vabariigi Valitsusele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Rain Laane

Juhatuse esimees

Lisa: Tervisekassa nõukogu 22.08.2025. a otsus nr 27