Tagasiside määrustele

Lp Nikita Panjuškin 29.08.2025 Sotsiaalministeerium [email protected] Tagasiside elutähtsa teenuse osutajaks määramisega seotud määrustele

Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit tänab veel kord võimaluse eest avaldada arvamust tervishoius elutähtsate teenuste osutajate (ETO-de) määramist käsitlevate määruste eelnõude kohta.

Olles tutvunud eelnõude lõpliku versiooniga, oleme siiski sunnitud need kooskõlastamata jätma, kuna eelnõudes ei ole arvestatud meie alljärgnevate muudatusettepanekutega.

1. Elutähtsa teenuse osutajale kehtestatavate lisakohustuste rahastamine on endiselt ebaselge

Määruse „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ eelnõu seletuskirjas oli mainitud, et eelnõuga seotud elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamiseks on perioodiks 2026-2029 riigieelarvest taotletud kokku 4 912 000 eurot ning et Vabariigi Valitsus juba otsustanud eraldada 500 000 eurot 2026. aasta eelarvesse tervishoiuvaldkonna ETO-de toimepidevuse tagamiseks. Palusime lisada seletuskirja info, kuidas nimetatud summa jaguneb erinevate tervishoiuteenuse osutajate vahel ja millised võimalused avanevad tervisekeskustele saada enda toimepidevuse võimekuse tõstmiseks riigieelarvest tuge. Paraku jäeti meie märkus arvestamata põhjusel, et vaadeldavad eelnõud ei käsitle tervishoiu rahastamist, ent samas ei olnud eelnõude paketti lisatud ka mingeid muid eelnõusid, mis seda käsitleksid. Sellest loeme välja, et tervisekeskustel tuleb ETO-ks olemise kulud katta ise, milleks tervisekeskustel täna rahalised võimalused puuduvad.

2. Tervisekeskusel puudub endiselt õigusaktiga tagatud õigus põhjendatud juhtudel loobuda elutähtsa teenuse osutajaks määramisest või ETO staatusest

Palusime “perearstiabi osutaja soovi” kui ETOks saamise eelduse tuua välja eraldi määruse lõikes, mis tagaks tervisekeskusele võimaluse mitte nõustuda ETO-ks määramisega või loobuda ETO staatusest juhul, kui tal on võimalik seda Terviseametile objektiivselt põhjendada (näiteks

puudub vajalik personal vm ressursid). Mõistame eelnõude kooskõlastustabelis toodud formaal-juriidilist põhjendust, et meie pakutud sõnastus oleks vastuolus hädaolukorra seadusega, kuna seda seadust ei ole võimalik täita, kui ükski perearstiabi osutaja ei avalda soovi olla ETO või teeb omaalgatusliku loobumise. Ent seda enam oleme veendunud, et ETO-ks olemisega kaasnevate kulude rahastamise skeem tuleb välja töötada paralleelselt kooskõlastatavate eelnõudega. Selleks palume lisada eelnõude paketti näiteks Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu muudatused, mis jõustuvad käesoleva määruste muutmise eelnõuga ühel ajal. Meie hinnangul on see ainus võimalus tagada tervisekeskustele kindlus, et ETO-ks määramisel korral saavad nad enda kanda mitte üksnes uued kohustused, vaid ka õiguse ja tegeliku võimaluse saada õiglast hüvitist nende kohustuste täitmise eest.

Lugupidamisega Kersti Esnar Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit [email protected]

Lp Nikita Panjuškin 29.08.2025 Sotsiaalministeerium [email protected] Tagasiside elutähtsa teenuse osutajaks määramisega seotud määrustele

Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit tänab veel kord võimaluse eest avaldada arvamust tervishoius elutähtsate teenuste osutajate (ETO-de) määramist käsitlevate määruste eelnõude kohta.

Olles tutvunud eelnõude lõpliku versiooniga, oleme siiski sunnitud need kooskõlastamata jätma, kuna eelnõudes ei ole arvestatud meie alljärgnevate muudatusettepanekutega.

1. Elutähtsa teenuse osutajale kehtestatavate lisakohustuste rahastamine on endiselt ebaselge

Määruse „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ eelnõu seletuskirjas oli mainitud, et eelnõuga seotud elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamiseks on perioodiks 2026-2029 riigieelarvest taotletud kokku 4 912 000 eurot ning et Vabariigi Valitsus juba otsustanud eraldada 500 000 eurot 2026. aasta eelarvesse tervishoiuvaldkonna ETO-de toimepidevuse tagamiseks. Palusime lisada seletuskirja info, kuidas nimetatud summa jaguneb erinevate tervishoiuteenuse osutajate vahel ja millised võimalused avanevad tervisekeskustele saada enda toimepidevuse võimekuse tõstmiseks riigieelarvest tuge. Paraku jäeti meie märkus arvestamata põhjusel, et vaadeldavad eelnõud ei käsitle tervishoiu rahastamist, ent samas ei olnud eelnõude paketti lisatud ka mingeid muid eelnõusid, mis seda käsitleksid. Sellest loeme välja, et tervisekeskustel tuleb ETO-ks olemise kulud katta ise, milleks tervisekeskustel täna rahalised võimalused puuduvad.

2. Tervisekeskusel puudub endiselt õigusaktiga tagatud õigus põhjendatud juhtudel loobuda elutähtsa teenuse osutajaks määramisest või ETO staatusest

Palusime “perearstiabi osutaja soovi” kui ETOks saamise eelduse tuua välja eraldi määruse lõikes, mis tagaks tervisekeskusele võimaluse mitte nõustuda ETO-ks määramisega või loobuda ETO staatusest juhul, kui tal on võimalik seda Terviseametile objektiivselt põhjendada (näiteks

puudub vajalik personal vm ressursid). Mõistame eelnõude kooskõlastustabelis toodud formaal-juriidilist põhjendust, et meie pakutud sõnastus oleks vastuolus hädaolukorra seadusega, kuna seda seadust ei ole võimalik täita, kui ükski perearstiabi osutaja ei avalda soovi olla ETO või teeb omaalgatusliku loobumise. Ent seda enam oleme veendunud, et ETO-ks olemisega kaasnevate kulude rahastamise skeem tuleb välja töötada paralleelselt kooskõlastatavate eelnõudega. Selleks palume lisada eelnõude paketti näiteks Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu muudatused, mis jõustuvad käesoleva määruste muutmise eelnõuga ühel ajal. Meie hinnangul on see ainus võimalus tagada tervisekeskustele kindlus, et ETO-ks määramisel korral saavad nad enda kanda mitte üksnes uued kohustused, vaid ka õiguse ja tegeliku võimaluse saada õiglast hüvitist nende kohustuste täitmise eest.

Lugupidamisega Kersti Esnar Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit [email protected]