| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-1/1835-12 |
| Registreeritud | 29.08.2025 |
| Sünkroonitud | 01.09.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-1 Õigusaktide kontseptsioonid, mõjude analüüsid ja väljatöötamiskavatsused (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.2-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Kuulmispuudega Laste Vanemate Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Kuulmispuudega Laste Vanemate Liit |
| Vastutaja | Kadri Mets (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
EKLVL Eesti Kuulmispuudega Laste Vanemate Liit MTÜ / reg nr 80000540 Ehte 7, Tallinn 10318 [email protected] / www.eklvl.ee a/a EE642200221001115854
[email protected] [email protected]
Eesti Kuulmispuudega Laste Vanemate Liidu seisukoht
sotsiaalhoolekande seaduse, ravikindlustuse seaduse ja meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõu
VTK kohta
Täname laialdase kaasamise eest VTK aruteludesse. Järgnevalt toome Eesti Kuulmispuudega Laste Vanemate
Liidu (EKLVL) tähelepanekuid ja murekohti kavandatavate muudatuste kohta.
Kuuldeaparaatide määramise pädevus
Muudatuste järgselt peaks meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise õigus laienema arstilt ka teistele tervis-
hoiuspetsialistidele. Kaotatakse praegune võimalus, kus abivahendi vajadust saab tuvastada rehabilitatsiooni-
meeskond (kuulmispuudega laste puhul on rehabilitatsioonimeeskonnas nt audioloog, spetsialiseerunud KNK
eriarst, logopeed jt). Kuuldeaparaadid ei ole letitooted, sobivate aparaatide määramine (sobitamine) nõuab
eriteadmisi, audioloogi või spetsialiseerunud KNK eriarsti (neid on üksikud) pädevust, mitut visiiti, audiogram-
mide tegemist ja nende põhjal aparaatide programmeerimist, lapse ja pere nõustamist. Sellepärast on meil
mure, kas laiendatud spetsialistide ringil on olemas audioloogiline pädevus.
Võimalik, et audioloogide nappus ei ole otseselt praeguse VTK fookuses, aga olgu see siiski ka siin välja toodud.
Eestis on vaid 7 eriharidusega audioloogi, mis on selgelt ebapiisav, eriti arvestades üleilmset kuulmislangusega
inimeste hulga tõusutrendi. Toetame Eesti Audioloogia Seltsi pingutusi audioloogide koolitusvõimaluste
ellukutsumisel ning seisukohti audioloogia lisamisel tervishoiuteenuste hinnakirja.
Küsime: Mis spetsialistid saavad õiguse kuuldeaparaate määrata? Kes ja kuidas tagab, et neil spetsialistidel on
vajalikud oskused ja väljaõpe?
Piirhinnad ja erandid
Tänapäevased kuuldeaparaadid on kallid ning kehtiv piirhind ei kata enamasti aparaatide maksumust.
Arvestama peab, et ei piisa ühest aparaadist, vaid abivahendit on vaja mõlemasse kõrva. Ka statistika näitab, et
just kuuldeaparaatide puhul on palju erimenetlusi. VTKst jääb ebaselgeks, mille alusel kavandatavaid kitsamaid
piirhinnarühmi moodustatakse ja nende piirhindu kehtestatakse. Kui piirhinnad, sh kitsamas piirhinnarühmas
jäävad madalaks, võib kvaliteetsete kuuldeaparaatide omaosaluse tasumine osutuda lapsevanemate ülejõu
käivaks.
Küsime: Kuidas piirhindu kujundatakse? Kui hinnakujundusse kaasatakse eksperte, siis kas on plaan kutsuda ka
kuulmisspetsialiste ning kuulmisabivahendite maaletoojaid?
Kiirustatud uuele süsteemile üleminek
Kuulmisabivahendid on plaanitud üle viia juba 2027. aastal, reformi I etapis. Arvestades lahendamist vajavaid
asjaolusid (piirhinnad, erandite kadumine, abivahendite määramise õigus, pädevate spetsialistide nappus),
peame seda kiirustamiseks. Seepärast on meil ettepanek kaaluda kuulmisabivahendite üleviimise edasilükka-
mist II või III etappi.
Lugupidamisega
Toomas Sepp, EKLVL juhatuse esimees
Epp Müil, EKLVL juhatuse liige
EKLVL Eesti Kuulmispuudega Laste Vanemate Liit MTÜ / reg nr 80000540 Ehte 7, Tallinn 10318 [email protected] / www.eklvl.ee a/a EE642200221001115854
[email protected] [email protected]
Eesti Kuulmispuudega Laste Vanemate Liidu seisukoht
sotsiaalhoolekande seaduse, ravikindlustuse seaduse ja meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõu
VTK kohta
Täname laialdase kaasamise eest VTK aruteludesse. Järgnevalt toome Eesti Kuulmispuudega Laste Vanemate
Liidu (EKLVL) tähelepanekuid ja murekohti kavandatavate muudatuste kohta.
Kuuldeaparaatide määramise pädevus
Muudatuste järgselt peaks meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise õigus laienema arstilt ka teistele tervis-
hoiuspetsialistidele. Kaotatakse praegune võimalus, kus abivahendi vajadust saab tuvastada rehabilitatsiooni-
meeskond (kuulmispuudega laste puhul on rehabilitatsioonimeeskonnas nt audioloog, spetsialiseerunud KNK
eriarst, logopeed jt). Kuuldeaparaadid ei ole letitooted, sobivate aparaatide määramine (sobitamine) nõuab
eriteadmisi, audioloogi või spetsialiseerunud KNK eriarsti (neid on üksikud) pädevust, mitut visiiti, audiogram-
mide tegemist ja nende põhjal aparaatide programmeerimist, lapse ja pere nõustamist. Sellepärast on meil
mure, kas laiendatud spetsialistide ringil on olemas audioloogiline pädevus.
Võimalik, et audioloogide nappus ei ole otseselt praeguse VTK fookuses, aga olgu see siiski ka siin välja toodud.
Eestis on vaid 7 eriharidusega audioloogi, mis on selgelt ebapiisav, eriti arvestades üleilmset kuulmislangusega
inimeste hulga tõusutrendi. Toetame Eesti Audioloogia Seltsi pingutusi audioloogide koolitusvõimaluste
ellukutsumisel ning seisukohti audioloogia lisamisel tervishoiuteenuste hinnakirja.
Küsime: Mis spetsialistid saavad õiguse kuuldeaparaate määrata? Kes ja kuidas tagab, et neil spetsialistidel on
vajalikud oskused ja väljaõpe?
Piirhinnad ja erandid
Tänapäevased kuuldeaparaadid on kallid ning kehtiv piirhind ei kata enamasti aparaatide maksumust.
Arvestama peab, et ei piisa ühest aparaadist, vaid abivahendit on vaja mõlemasse kõrva. Ka statistika näitab, et
just kuuldeaparaatide puhul on palju erimenetlusi. VTKst jääb ebaselgeks, mille alusel kavandatavaid kitsamaid
piirhinnarühmi moodustatakse ja nende piirhindu kehtestatakse. Kui piirhinnad, sh kitsamas piirhinnarühmas
jäävad madalaks, võib kvaliteetsete kuuldeaparaatide omaosaluse tasumine osutuda lapsevanemate ülejõu
käivaks.
Küsime: Kuidas piirhindu kujundatakse? Kui hinnakujundusse kaasatakse eksperte, siis kas on plaan kutsuda ka
kuulmisspetsialiste ning kuulmisabivahendite maaletoojaid?
Kiirustatud uuele süsteemile üleminek
Kuulmisabivahendid on plaanitud üle viia juba 2027. aastal, reformi I etapis. Arvestades lahendamist vajavaid
asjaolusid (piirhinnad, erandite kadumine, abivahendite määramise õigus, pädevate spetsialistide nappus),
peame seda kiirustamiseks. Seepärast on meil ettepanek kaaluda kuulmisabivahendite üleviimise edasilükka-
mist II või III etappi.
Lugupidamisega
Toomas Sepp, EKLVL juhatuse esimees
Epp Müil, EKLVL juhatuse liige
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|