| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-1/1835-7 |
| Registreeritud | 29.08.2025 |
| Sünkroonitud | 01.09.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-1 Õigusaktide kontseptsioonid, mõjude analüüsid ja väljatöötamiskavatsused (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.2-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Töötukassa |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Töötukassa |
| Vastutaja | Kadri Mets (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Eesti Töötukassa Reg. nr. 74000085 • Lõõtsa 2a, 11415 Tallinn • tel 614 8500
[email protected] • www.tootukassa.ee
Pr Karmen Joller Teie 10.07.2025 nr 1.2-1/1835-1
Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie 29.08.2025 nr 1-11/25/3011
Sotsiaalhoolekande seaduse, ravikindlustuse seaduse ja meditsiiniseadme
seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse
(abivahendite ja meditsiiniseadmete integreerimine)
kohta arvamuse avaldamine
Austatud sotsiaalminister
Täname Teid võimaluse eest anda arvamus sotsiaalhoolekande seaduse, ravikindlustuse
seaduse ja meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse
(abivahendite ja meditsiiniseadmete integreerimine) (VTK) kohta.
VTK kohaselt on kavas korrastada abivahendite süsteemi, eesmärgiga muuta see
kasutajasõbralikumaks, tõhusamaks ja ressursisäästlikumaks.
Juhime tähelepanu järgmisele murekohale, mida pole VTKs kajastatud:
Rehabilitatsiooniteenuste reformi käigus on plaan lõpetada sotsiaalhoolekande seaduses
sätestatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine 31.12.2026 seisuga. Samas
jätkab Eesti Töötukassa „Tööhõiveprogramm 2024-2029“ alusel tööalase
rehabilitatsiooni teenuse pakkumist tööealistele inimestele, kellel on tervisest tulenev
takistus (nt puue, vähenenud töövõime, töövõimekaotuse protsent, invaliidsus) või kes
töötavad pikaajalise haiguslehe alusel.
Tööalase rehabilitatsiooni teenust osutavad töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajad
ning teenuse raames hindavad rehabilitatsioonimeeskonda kuuluvad pädevad
spetsialistid (nt füsioterapeudid, tegevusterapeudid, logopeedid, arstid, õed) inimese
funktsioneerimisvõimet. Hindamise tulemusel võib ilmneda, et inimesel on vajadus
abivahendi või meditsiiniseadme järele. Kui tööalase rehabilitatsiooni meeskonnal ei ole
tulevikus õigust abivahendi vajadust hinnata ega vastavat tõendit või kaarti väljastada,
peab inimene selleks pöörduma täiendavalt tervishoiutöötaja poole. See kujutab endast
asjatut lisakoormust nii inimesele kui ka süsteemile.
Mõned tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutajad pakuvad samaaegselt ka
tervishoiuteenuseid ning omavad selleks lepingut Tervisekassaga. Sellistel juhtudel on
teoreetiliselt võimalik korraldada sama teenuseosutaja juures täiendav tervishoiutöötaja
vastuvõtt ning väljastada vajalik digitaalne meditsiiniseadme tõend (nt Terviseportaali
kaudu). Kuigi see lahendus välistab inimese jaoks vajaduse pöörduda teise asutusse,
tähendab see siiski spetsialisti ja süsteemi jaoks topelthindamist ning -kulusid.
Kõigil tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutajatel aga selline võimalus puudub. Sellisel
juhul peab inimene igal juhul pöörduma eraldi tervishoiuspetsialisti poole, kes saab
vajaliku tõendi või kaardi väljastada.
Leiame, et tööalase rehabilitatsiooni meeskonna spetsialistidel peaks säilima õigus
tuvastada abivahendi ja/või meditsiiniseadme vajadust, töödelda selleks vajalikke
terviseandmeid ning väljastada vastav digitaalne tõend. See eeldab lisaks õigusliku
aluse loomisele ka digitaalse lahenduse loomist, kuivõrd paberkandjal kaardid kaovad.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sirlis Sõmer-Kull
juhatuse liige
Karin Hanga, [email protected]
Ira Songisepp, [email protected]
Eesti Töötukassa Reg. nr. 74000085 • Lõõtsa 2a, 11415 Tallinn • tel 614 8500
[email protected] • www.tootukassa.ee
Pr Karmen Joller Teie 10.07.2025 nr 1.2-1/1835-1
Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie 29.08.2025 nr 1-11/25/3011
Sotsiaalhoolekande seaduse, ravikindlustuse seaduse ja meditsiiniseadme
seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse
(abivahendite ja meditsiiniseadmete integreerimine)
kohta arvamuse avaldamine
Austatud sotsiaalminister
Täname Teid võimaluse eest anda arvamus sotsiaalhoolekande seaduse, ravikindlustuse
seaduse ja meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse
(abivahendite ja meditsiiniseadmete integreerimine) (VTK) kohta.
VTK kohaselt on kavas korrastada abivahendite süsteemi, eesmärgiga muuta see
kasutajasõbralikumaks, tõhusamaks ja ressursisäästlikumaks.
Juhime tähelepanu järgmisele murekohale, mida pole VTKs kajastatud:
Rehabilitatsiooniteenuste reformi käigus on plaan lõpetada sotsiaalhoolekande seaduses
sätestatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine 31.12.2026 seisuga. Samas
jätkab Eesti Töötukassa „Tööhõiveprogramm 2024-2029“ alusel tööalase
rehabilitatsiooni teenuse pakkumist tööealistele inimestele, kellel on tervisest tulenev
takistus (nt puue, vähenenud töövõime, töövõimekaotuse protsent, invaliidsus) või kes
töötavad pikaajalise haiguslehe alusel.
Tööalase rehabilitatsiooni teenust osutavad töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajad
ning teenuse raames hindavad rehabilitatsioonimeeskonda kuuluvad pädevad
spetsialistid (nt füsioterapeudid, tegevusterapeudid, logopeedid, arstid, õed) inimese
funktsioneerimisvõimet. Hindamise tulemusel võib ilmneda, et inimesel on vajadus
abivahendi või meditsiiniseadme järele. Kui tööalase rehabilitatsiooni meeskonnal ei ole
tulevikus õigust abivahendi vajadust hinnata ega vastavat tõendit või kaarti väljastada,
peab inimene selleks pöörduma täiendavalt tervishoiutöötaja poole. See kujutab endast
asjatut lisakoormust nii inimesele kui ka süsteemile.
Mõned tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutajad pakuvad samaaegselt ka
tervishoiuteenuseid ning omavad selleks lepingut Tervisekassaga. Sellistel juhtudel on
teoreetiliselt võimalik korraldada sama teenuseosutaja juures täiendav tervishoiutöötaja
vastuvõtt ning väljastada vajalik digitaalne meditsiiniseadme tõend (nt Terviseportaali
kaudu). Kuigi see lahendus välistab inimese jaoks vajaduse pöörduda teise asutusse,
tähendab see siiski spetsialisti ja süsteemi jaoks topelthindamist ning -kulusid.
Kõigil tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutajatel aga selline võimalus puudub. Sellisel
juhul peab inimene igal juhul pöörduma eraldi tervishoiuspetsialisti poole, kes saab
vajaliku tõendi või kaardi väljastada.
Leiame, et tööalase rehabilitatsiooni meeskonna spetsialistidel peaks säilima õigus
tuvastada abivahendi ja/või meditsiiniseadme vajadust, töödelda selleks vajalikke
terviseandmeid ning väljastada vastav digitaalne tõend. See eeldab lisaks õigusliku
aluse loomisele ka digitaalse lahenduse loomist, kuivõrd paberkandjal kaardid kaovad.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sirlis Sõmer-Kull
juhatuse liige
Karin Hanga, [email protected]
Ira Songisepp, [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|