| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-1/1834-6 |
| Registreeritud | 29.08.2025 |
| Sünkroonitud | 01.09.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-1 Õigusaktide kontseptsioonid, mõjude analüüsid ja väljatöötamiskavatsused (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.2-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Töötukassa |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Töötukassa |
| Vastutaja | Anneli Taal (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervishoiuteenuste osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Eesti Töötukassa Registrikood 74000085 • Lõõtsa 2a, 11415 Tallinn • tel 614 8500
[email protected] • www.tootukassa.ee
Pr Karmen Joller Teie 24.07.2025 nr 1.2-1/1834-1
Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie 29.08.2025 nr 1-11/25/3156
Eesti tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi integreerimise
väljatöötamiskavatsuse kohta arvamuse avaldamine
Austatud sotsiaalminister
Täname Teid võimaluse eest anda arvamus Eesti tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi
integreerimise väljatöötamiskavatsuse (VTK) kohta.
Oleme nõus mitmete VTK-s välja toodud probleemkohtadega – koostöö ja juhtumite
koordineerimine sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamisel on ebapiisav; murekohaks
on digitaalse andmevahetuse puudumine, teenuste killustatus ja ka (regionaalne)
ebapiisav kättesaadavus. Suund integreerida tervishoiu- ja sotsiaalteenused inimestele
vajaduspõhise ja tervikliku abi osutamise tagamiseks on mõistetav ning liikumine
erinevatelt piirkondlikelt katseprojektidelt riikliku korralduse suunas õigustatud.
Maakondliku heaolupiirkonna loomine ja teenuskoordinatsiooni rakendamine toetab
inimesi tervise eest hoolitsemisel ja iseseisval toimetulekul.
Siiski soovime välja tuua, et probleemiks võib osutuda sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenuse kaotamine (tähtajaga 31.12.2026) enne, kui uus planeeritav süsteem on
saavutanud esmase valmisoleku abivajajatele teenuste osutamiseks. Planeeritavate
funktsionaalsuste loomine (sh õigusruumi muudatused, finantseerimisskeemid, IT
lahendused, TERVIKute moodustamine, paikkondliku arengukava koostamine
inimeste vajaduste analüüsimiseks ja teenuste planeerimiseks, tervisejuhtide värbamine
ja koolitamine, piirkondlik teenuse osutajate kaasamine jne) võtab aega ja see ei pruugi
olla valmis 2027. aastal. Arusaadavalt peavad inimestele endiselt olema kättesaadavad
tänased tervishoiuteenused ja KOV sotsiaalteenused, kuid murekoht on just
erivajadusega laste ja psüühikahäirega inimeste osas, kelle rehabiliteerivate teenuste
kättesaadavus võib 2027. aastal halveneda ja seetõttu ka abivajadus süveneda.
Tööealiste tervisepiirangutega inimeste puhul võib see tähendada ka survet töötukassa
pakutavale tööalase rehabilitatsiooni teenusele.
Soovime ühises koostöös arutada, kuidas võiks olla korraldatud TERVIKu koostöö
tööhõivevaldkonnaga selliste klientide toetamisel, kes vajavad samaaegselt tuge nii
töötukassast kui ka sotsiaal- ja tervishoiusüsteemist. Täpsustamist vajab, millised
osapooled ja spetsialistid saavad olla töötukassa nõustajate koostööpartneriteks ja
kuidas kujundada sujuv koostöömudel. Töötukassa osutab teenuseid peamiselt
tööealisele elanikonnale ja teeb tööturul haavatavas olukorras olevate klientide (nt
tervisepiirangutega inimesed, pikaajalised töötud, hoolduskoormusega inimesed,
vaimse tervise raskustega noored, sõltuvusprobleemidega inimesed,
kinnipidamisasutusest vabanenud inimesed vm) koostööd nii KOV-ga kui
tervishoiutöötajatega. Heaoluplaani omav patsient võib sama-aegselt vajada meetmeid
töötukassast ning töötuna arvel olev või töötav tervisepiirangutega klient abi
tervisehoiu- või sotsiaalvaldkonnast. Seetõttu loodame koos Sotsiaalministeeriumiga
selgitada välja erinevad koostöövõimalused – millal võiks töötukassa koostööpartner
konkreetse kliendi toetamisel olla tervisejuht, millal KOV sotsiaaltöötaja, millal
pereõde-perearst-eriarst, et toetada tööturuteenuseid kasutavaid kliente vajaduspõhiste
sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaamisel.
Samavõrd oluline on välja arendada koostööd toetav digitaalne, kiire, mugav ja
turvaline andmevahetus, mis peab arvestama nii klientide kui mõlema osapoole (tervis-
tööhõive) vajadusi. VTK-s (lk 11) on märgitud, „Täiendavalt antakse ligipääs
heaoluplaanile töövõimet ja puuet hindavatele ekspertarstidele, et selles sisalduva
infoga saaks arvestada töövõime ning puude hindamisel (kui inimene soovib vastavat
hindamist)“. Heaoluplaani täpne andmekooseis ei ole töötukassale hetkel teada,
mistõttu soovime algatada koostöö vastastikkuse andmevahetuse ja andmekoosseisude
täpsustamiseks. Töötukassa poolt on vastavate volitusnormide korral võimalik teha
kättesaadavaks andmed kliendi töövõime hindamise, tööalase rehabilitatsiooni vm
tööturuteenuste kasutamise kohta. Töötukassal on vajadus lisaks kliendi
terviseandmetele (mida täna kasutatakse töövõime hindamise läbiviimiseks) saada
teatud andmeid kliendile osutatud tervishoiuteenuste kohta; STARist juhtumiplaani ja
osutatud sotsiaalteenuste kohta. Nimetatud info toetab töötukassa nõustajat kliendile
töökeskse nõustamise pakkumisel, tegevuskava koostamisel ja tööturuteenuste
vajaduse hindamisel. Vastastikkuse andmevahetuse ja andmekoosseisu saame
täpsustada ühises koostöös.
Kindlasti rõhutame vajadust dokumenteerida ja vahetada andmeid standardiseeritud
viisil, kasutades rahvusvahelist funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni (RFK). RFK
on 2023. aastast riiklik klassifikatsioon tervise- ja sotsiaal- ja töövaldkonnas ning see
on juba kasutusel töötukassas töövõime hindamisel ja tööalasel rehabilitatsioonil,
kohalikus omavalituses täisealiste abi- ja toetusvajaduse hindamisel ning
Sotsiaalkindlustusametis puude raskusastme tuvastamisel. Saame töötukassa
kogemusest kinnitada, et RFK kasutamine võimaldab dokumenteerida kliendi
piirangud standardiseeritud kujul, mis loob võimaluse valdkondade üleseks
andmevahetuseks, andmete statistiliseks analüüsimiseks ja poliitikate kujundamiseks.
Täiendavad RFK praktilised kasutegurid, mida töötukassa vaatest näeme, on järgmised:
1) RFK kasutamine aitab ühtlustada hindamisega seotud põhimõtteid (ühed
metoodilised alused, probleemi raskusastme hindamise skaala jm nii sotsiaal-, tervise-
kui töövaldkonnas);
2) RFK kasutamine loob eeldused inimese funktsioneerimise hindamisega seotud
dubleerimise vähendamiseks, st andmete ühetaoline mõistetavus, andmete korduv
kasutamine, võimalus siduda erinevad hindamised ja tegevuskavad tervikuks;
3) tõstab hindamise kvaliteeti (sh standardiseeritud hindamisvahendite
kasutamisel), aitab kaasa hindamise ja tegevuskavade läbipaistvusele;
4) loob teenusele kvantitatiivsed mõõdikud, võimalik kujundada visuaalseid
profiile;
5) võimaldab kliendi funktsioneerimisvõime jälgimist ajas;
6) loob võimaluse andmete statistiliseks analüüsimiseks (ja seeläbi
teenuste/sekkumiste sisu kujundamiseks inimeste vajadustest lähtuvalt).
Oleme valmis töötukassa poolt jagama oma kogemusi RFK kasutamise ja
teenuseosutajatega digitaliseeritud andmevahetusega.
Täiendavad küsimused, milles näeme koostöökohti ja edasiste arutelude vajadust:
1. Millised on TERVIKu seosed töötervishoiu süsteemiga? Töötukassa
seisukohast on oluline mõtestada ka töötervishoiuarsti rolli töötavate inimeste
tervise jälgimisel ja tööst tingitud terviseprobleemide ennetamisel.
2. Kas ja kuidas on plaanis korraldada rehabiliteeriva iseloomuga teenuseid
osutavate teenuse osutajate (nt loovterapeut, kogemusnõustaja, eripedagoog,
sotsiaaltöötaja vm) tegevuslubade väljastamine, millised nõuded on plaanis
teenuse osutajatele kehtestada ja kuidas toimub partnerite valik?
3. Millises õigusaktis saab SHS rehabilitatsiooniteenuste regulatsiooni tühistamise
korral olema kogemusnõustaja haridusnõuded ja õppekava?
4. Kuidas on plaanis korraldada TERVIKUs teenuste sisulise kvaliteedi
arendamise ja järelevalvega seotud küsimused (eeskätt nende sotsiaalse sisuga
teenuste osas, mis ei ole nn KOV teenused)?
5. Tervisejuhi ülesanded ja täiendavate spetsialistide kaasamine patsiendile
heaoluplaani koostamisel ja teenuste osutamisel (osapoolte rollid ja vastutus;
millised spetsialistid kaasatakse tervishoiutöötajatena, millised spetsialistid nö
sisseostetavate sotsiaalteenuste osutajatena)?
6. Sotsiaaltöötaja teenuse säilitamine. Aruteludes on selgitatud, et tervisejuht võib
olla sotsiaaltöötaja haridusega (või vastava täienduskoolituse saanud õe
haridusega) spetsialist; samuti on sotsiaaltöötajad kohalikus omavalitsuses ning
et seetõttu ei jää nö rehabiliteerivate teenuste loetelusse eraldi sotsiaaltöötaja
teenust (sarnaselt loovterapeudi, kogemusnõustaja vm teenusele). Seda tuleks
siiski arutada, sest tervisejuhi ülesanded tunduvad olevat peamiselt seotud
juhtumi (valdkonnaülese) koordineerimisega. Sotsiaaltöötaja teenuse sisu aga ei
saa taandada üksnes juhtumi koordineerimisele või sotsiaalnõustamisele.
Sotsiaaltöötaja teenusel rehabilitatsiooniprotsessis on oluline ja laiem sisu nii
klientide personaalse ja sotsiaalse taastumise toetamisel, valmisoleku
arendamisel kui ka igapäevaeluga seotud oskuste toetamisel. Kui tervisejuht ega
KOV sotsiaaltöötaja sellise sisuga sekkumisi ei paku, on põhjendatud
sotsiaaltöötaja teenusega jätkamine nö rehabiliteerivate teenuste loetelus
TERVIKu kaudu.
Töötukassa tagasiside VTK-s väljatoodud küsimustele:
1) Kas maakond on teie hinnangul sobilik koostöötasand tervishoiu- ja
sotsiaalvaldkonna jaoks, kas näete veel mingisuguseid valdkondasid, mille puhul on
oluline luua senisest süsteemsem koostöö ja koordinatsioon maakonna tasandil?
VASTUS: oleme seisukohal, et maakonna tasand on sobilik koostöötasand. Samas
tuleb arvestada, et Tallinn- ja Harjumaa moodustavad suurema osas ja ülejäänud osa
Eesti elanikkonnast jaguneks 14 TERVIKusse. TERVIKud saavad olema oma
mastaapsuselt väga erinevad
2) Millised osapooled peaksid teie hinnangul olema kindlasti TERVIK-utesse
kaasatud?
VASTUS: soovime algatada arutelu, mil viisil võiks toimuda koostöö TERVIKu ja
töötukassa vahel ühiste klientide toetamiseks.
3) Kas pooldate seadusest tulenevat TERVIK-utes osalemise kohustust või pigem
vabatahtlikku? Milliseid ülesandeid TERVIK-ud veel võiksid kanda?
VASTUS: oleme seisukohal, et TERVIKusse kuulumine peaks olema motiveeritud ja
jõustatud läbi õigusruumi ja rahastuspõhimõtete. Näeme, et ainult vabatahtlikkuse
alusel põhinev koostöö ei pruugi tagada TERVIKute moodustamist planeeritud tempos
ning klientidele ühetaolise abi ja meetmete kättesaadavust Eesti erinevates
piirkondades.
4) Kas näete, et heaoluplaan võiks inimese jaoks koondada veel mingisugust
olulist informatsiooni?
VASTUS: peame oluliseks volitusnormide analüüsimist ja süsteemse andmevahetuse
arendamist sotsiaal-, tervise ja tööhõive süsteemide vahel selleks, et pakkuda tuge
erinevas olukorras olevatele klientidele. Töötukassa klientide hulgas võib olla inimesi,
kellel on koostatud KOV juhtumiplaan, ravisüsteemis terviseplaan või TERVIKus
heaoluplaan. Andmevahetused, mis toimuksid peamiste infosüsteemide vahel (EMPIS,
TIS, STAR, SKAIS vm) peaksid võimaldama vajaduspõhist andmevahetust erinevates
olukordades (kliendile, kellele osutavad samaaegselt abi ja teenuseid nii töötukassa,
TERVIK või KOV).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sirlis Sõmer-Kull
juhatuse liige
Karin Hanga, [email protected]
Ira Songisepp, [email protected]
Eesti Töötukassa Registrikood 74000085 • Lõõtsa 2a, 11415 Tallinn • tel 614 8500
[email protected] • www.tootukassa.ee
Pr Karmen Joller Teie 24.07.2025 nr 1.2-1/1834-1
Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie 29.08.2025 nr 1-11/25/3156
Eesti tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi integreerimise
väljatöötamiskavatsuse kohta arvamuse avaldamine
Austatud sotsiaalminister
Täname Teid võimaluse eest anda arvamus Eesti tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi
integreerimise väljatöötamiskavatsuse (VTK) kohta.
Oleme nõus mitmete VTK-s välja toodud probleemkohtadega – koostöö ja juhtumite
koordineerimine sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamisel on ebapiisav; murekohaks
on digitaalse andmevahetuse puudumine, teenuste killustatus ja ka (regionaalne)
ebapiisav kättesaadavus. Suund integreerida tervishoiu- ja sotsiaalteenused inimestele
vajaduspõhise ja tervikliku abi osutamise tagamiseks on mõistetav ning liikumine
erinevatelt piirkondlikelt katseprojektidelt riikliku korralduse suunas õigustatud.
Maakondliku heaolupiirkonna loomine ja teenuskoordinatsiooni rakendamine toetab
inimesi tervise eest hoolitsemisel ja iseseisval toimetulekul.
Siiski soovime välja tuua, et probleemiks võib osutuda sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenuse kaotamine (tähtajaga 31.12.2026) enne, kui uus planeeritav süsteem on
saavutanud esmase valmisoleku abivajajatele teenuste osutamiseks. Planeeritavate
funktsionaalsuste loomine (sh õigusruumi muudatused, finantseerimisskeemid, IT
lahendused, TERVIKute moodustamine, paikkondliku arengukava koostamine
inimeste vajaduste analüüsimiseks ja teenuste planeerimiseks, tervisejuhtide värbamine
ja koolitamine, piirkondlik teenuse osutajate kaasamine jne) võtab aega ja see ei pruugi
olla valmis 2027. aastal. Arusaadavalt peavad inimestele endiselt olema kättesaadavad
tänased tervishoiuteenused ja KOV sotsiaalteenused, kuid murekoht on just
erivajadusega laste ja psüühikahäirega inimeste osas, kelle rehabiliteerivate teenuste
kättesaadavus võib 2027. aastal halveneda ja seetõttu ka abivajadus süveneda.
Tööealiste tervisepiirangutega inimeste puhul võib see tähendada ka survet töötukassa
pakutavale tööalase rehabilitatsiooni teenusele.
Soovime ühises koostöös arutada, kuidas võiks olla korraldatud TERVIKu koostöö
tööhõivevaldkonnaga selliste klientide toetamisel, kes vajavad samaaegselt tuge nii
töötukassast kui ka sotsiaal- ja tervishoiusüsteemist. Täpsustamist vajab, millised
osapooled ja spetsialistid saavad olla töötukassa nõustajate koostööpartneriteks ja
kuidas kujundada sujuv koostöömudel. Töötukassa osutab teenuseid peamiselt
tööealisele elanikonnale ja teeb tööturul haavatavas olukorras olevate klientide (nt
tervisepiirangutega inimesed, pikaajalised töötud, hoolduskoormusega inimesed,
vaimse tervise raskustega noored, sõltuvusprobleemidega inimesed,
kinnipidamisasutusest vabanenud inimesed vm) koostööd nii KOV-ga kui
tervishoiutöötajatega. Heaoluplaani omav patsient võib sama-aegselt vajada meetmeid
töötukassast ning töötuna arvel olev või töötav tervisepiirangutega klient abi
tervisehoiu- või sotsiaalvaldkonnast. Seetõttu loodame koos Sotsiaalministeeriumiga
selgitada välja erinevad koostöövõimalused – millal võiks töötukassa koostööpartner
konkreetse kliendi toetamisel olla tervisejuht, millal KOV sotsiaaltöötaja, millal
pereõde-perearst-eriarst, et toetada tööturuteenuseid kasutavaid kliente vajaduspõhiste
sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaamisel.
Samavõrd oluline on välja arendada koostööd toetav digitaalne, kiire, mugav ja
turvaline andmevahetus, mis peab arvestama nii klientide kui mõlema osapoole (tervis-
tööhõive) vajadusi. VTK-s (lk 11) on märgitud, „Täiendavalt antakse ligipääs
heaoluplaanile töövõimet ja puuet hindavatele ekspertarstidele, et selles sisalduva
infoga saaks arvestada töövõime ning puude hindamisel (kui inimene soovib vastavat
hindamist)“. Heaoluplaani täpne andmekooseis ei ole töötukassale hetkel teada,
mistõttu soovime algatada koostöö vastastikkuse andmevahetuse ja andmekoosseisude
täpsustamiseks. Töötukassa poolt on vastavate volitusnormide korral võimalik teha
kättesaadavaks andmed kliendi töövõime hindamise, tööalase rehabilitatsiooni vm
tööturuteenuste kasutamise kohta. Töötukassal on vajadus lisaks kliendi
terviseandmetele (mida täna kasutatakse töövõime hindamise läbiviimiseks) saada
teatud andmeid kliendile osutatud tervishoiuteenuste kohta; STARist juhtumiplaani ja
osutatud sotsiaalteenuste kohta. Nimetatud info toetab töötukassa nõustajat kliendile
töökeskse nõustamise pakkumisel, tegevuskava koostamisel ja tööturuteenuste
vajaduse hindamisel. Vastastikkuse andmevahetuse ja andmekoosseisu saame
täpsustada ühises koostöös.
Kindlasti rõhutame vajadust dokumenteerida ja vahetada andmeid standardiseeritud
viisil, kasutades rahvusvahelist funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni (RFK). RFK
on 2023. aastast riiklik klassifikatsioon tervise- ja sotsiaal- ja töövaldkonnas ning see
on juba kasutusel töötukassas töövõime hindamisel ja tööalasel rehabilitatsioonil,
kohalikus omavalituses täisealiste abi- ja toetusvajaduse hindamisel ning
Sotsiaalkindlustusametis puude raskusastme tuvastamisel. Saame töötukassa
kogemusest kinnitada, et RFK kasutamine võimaldab dokumenteerida kliendi
piirangud standardiseeritud kujul, mis loob võimaluse valdkondade üleseks
andmevahetuseks, andmete statistiliseks analüüsimiseks ja poliitikate kujundamiseks.
Täiendavad RFK praktilised kasutegurid, mida töötukassa vaatest näeme, on järgmised:
1) RFK kasutamine aitab ühtlustada hindamisega seotud põhimõtteid (ühed
metoodilised alused, probleemi raskusastme hindamise skaala jm nii sotsiaal-, tervise-
kui töövaldkonnas);
2) RFK kasutamine loob eeldused inimese funktsioneerimise hindamisega seotud
dubleerimise vähendamiseks, st andmete ühetaoline mõistetavus, andmete korduv
kasutamine, võimalus siduda erinevad hindamised ja tegevuskavad tervikuks;
3) tõstab hindamise kvaliteeti (sh standardiseeritud hindamisvahendite
kasutamisel), aitab kaasa hindamise ja tegevuskavade läbipaistvusele;
4) loob teenusele kvantitatiivsed mõõdikud, võimalik kujundada visuaalseid
profiile;
5) võimaldab kliendi funktsioneerimisvõime jälgimist ajas;
6) loob võimaluse andmete statistiliseks analüüsimiseks (ja seeläbi
teenuste/sekkumiste sisu kujundamiseks inimeste vajadustest lähtuvalt).
Oleme valmis töötukassa poolt jagama oma kogemusi RFK kasutamise ja
teenuseosutajatega digitaliseeritud andmevahetusega.
Täiendavad küsimused, milles näeme koostöökohti ja edasiste arutelude vajadust:
1. Millised on TERVIKu seosed töötervishoiu süsteemiga? Töötukassa
seisukohast on oluline mõtestada ka töötervishoiuarsti rolli töötavate inimeste
tervise jälgimisel ja tööst tingitud terviseprobleemide ennetamisel.
2. Kas ja kuidas on plaanis korraldada rehabiliteeriva iseloomuga teenuseid
osutavate teenuse osutajate (nt loovterapeut, kogemusnõustaja, eripedagoog,
sotsiaaltöötaja vm) tegevuslubade väljastamine, millised nõuded on plaanis
teenuse osutajatele kehtestada ja kuidas toimub partnerite valik?
3. Millises õigusaktis saab SHS rehabilitatsiooniteenuste regulatsiooni tühistamise
korral olema kogemusnõustaja haridusnõuded ja õppekava?
4. Kuidas on plaanis korraldada TERVIKUs teenuste sisulise kvaliteedi
arendamise ja järelevalvega seotud küsimused (eeskätt nende sotsiaalse sisuga
teenuste osas, mis ei ole nn KOV teenused)?
5. Tervisejuhi ülesanded ja täiendavate spetsialistide kaasamine patsiendile
heaoluplaani koostamisel ja teenuste osutamisel (osapoolte rollid ja vastutus;
millised spetsialistid kaasatakse tervishoiutöötajatena, millised spetsialistid nö
sisseostetavate sotsiaalteenuste osutajatena)?
6. Sotsiaaltöötaja teenuse säilitamine. Aruteludes on selgitatud, et tervisejuht võib
olla sotsiaaltöötaja haridusega (või vastava täienduskoolituse saanud õe
haridusega) spetsialist; samuti on sotsiaaltöötajad kohalikus omavalitsuses ning
et seetõttu ei jää nö rehabiliteerivate teenuste loetelusse eraldi sotsiaaltöötaja
teenust (sarnaselt loovterapeudi, kogemusnõustaja vm teenusele). Seda tuleks
siiski arutada, sest tervisejuhi ülesanded tunduvad olevat peamiselt seotud
juhtumi (valdkonnaülese) koordineerimisega. Sotsiaaltöötaja teenuse sisu aga ei
saa taandada üksnes juhtumi koordineerimisele või sotsiaalnõustamisele.
Sotsiaaltöötaja teenusel rehabilitatsiooniprotsessis on oluline ja laiem sisu nii
klientide personaalse ja sotsiaalse taastumise toetamisel, valmisoleku
arendamisel kui ka igapäevaeluga seotud oskuste toetamisel. Kui tervisejuht ega
KOV sotsiaaltöötaja sellise sisuga sekkumisi ei paku, on põhjendatud
sotsiaaltöötaja teenusega jätkamine nö rehabiliteerivate teenuste loetelus
TERVIKu kaudu.
Töötukassa tagasiside VTK-s väljatoodud küsimustele:
1) Kas maakond on teie hinnangul sobilik koostöötasand tervishoiu- ja
sotsiaalvaldkonna jaoks, kas näete veel mingisuguseid valdkondasid, mille puhul on
oluline luua senisest süsteemsem koostöö ja koordinatsioon maakonna tasandil?
VASTUS: oleme seisukohal, et maakonna tasand on sobilik koostöötasand. Samas
tuleb arvestada, et Tallinn- ja Harjumaa moodustavad suurema osas ja ülejäänud osa
Eesti elanikkonnast jaguneks 14 TERVIKusse. TERVIKud saavad olema oma
mastaapsuselt väga erinevad
2) Millised osapooled peaksid teie hinnangul olema kindlasti TERVIK-utesse
kaasatud?
VASTUS: soovime algatada arutelu, mil viisil võiks toimuda koostöö TERVIKu ja
töötukassa vahel ühiste klientide toetamiseks.
3) Kas pooldate seadusest tulenevat TERVIK-utes osalemise kohustust või pigem
vabatahtlikku? Milliseid ülesandeid TERVIK-ud veel võiksid kanda?
VASTUS: oleme seisukohal, et TERVIKusse kuulumine peaks olema motiveeritud ja
jõustatud läbi õigusruumi ja rahastuspõhimõtete. Näeme, et ainult vabatahtlikkuse
alusel põhinev koostöö ei pruugi tagada TERVIKute moodustamist planeeritud tempos
ning klientidele ühetaolise abi ja meetmete kättesaadavust Eesti erinevates
piirkondades.
4) Kas näete, et heaoluplaan võiks inimese jaoks koondada veel mingisugust
olulist informatsiooni?
VASTUS: peame oluliseks volitusnormide analüüsimist ja süsteemse andmevahetuse
arendamist sotsiaal-, tervise ja tööhõive süsteemide vahel selleks, et pakkuda tuge
erinevas olukorras olevatele klientidele. Töötukassa klientide hulgas võib olla inimesi,
kellel on koostatud KOV juhtumiplaan, ravisüsteemis terviseplaan või TERVIKus
heaoluplaan. Andmevahetused, mis toimuksid peamiste infosüsteemide vahel (EMPIS,
TIS, STAR, SKAIS vm) peaksid võimaldama vajaduspõhist andmevahetust erinevates
olukordades (kliendile, kellele osutavad samaaegselt abi ja teenuseid nii töötukassa,
TERVIK või KOV).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sirlis Sõmer-Kull
juhatuse liige
Karin Hanga, [email protected]
Ira Songisepp, [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|