Arvamuse edastamine

Eesti Töötukassa Registrikood 74000085 • Lõõtsa 2a, 11415 Tallinn • tel 614 8500

[email protected] • www.tootukassa.ee

Pr Karmen Joller Teie 24.07.2025 nr 1.2-1/1834-1

Sotsiaalministeerium

[email protected] Meie 29.08.2025 nr 1-11/25/3156

Eesti tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi integreerimise

väljatöötamiskavatsuse kohta arvamuse avaldamine

Austatud sotsiaalminister

Täname Teid võimaluse eest anda arvamus Eesti tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi

integreerimise väljatöötamiskavatsuse (VTK) kohta.

Oleme nõus mitmete VTK-s välja toodud probleemkohtadega – koostöö ja juhtumite

koordineerimine sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamisel on ebapiisav; murekohaks

on digitaalse andmevahetuse puudumine, teenuste killustatus ja ka (regionaalne)

ebapiisav kättesaadavus. Suund integreerida tervishoiu- ja sotsiaalteenused inimestele

vajaduspõhise ja tervikliku abi osutamise tagamiseks on mõistetav ning liikumine

erinevatelt piirkondlikelt katseprojektidelt riikliku korralduse suunas õigustatud.

Maakondliku heaolupiirkonna loomine ja teenuskoordinatsiooni rakendamine toetab

inimesi tervise eest hoolitsemisel ja iseseisval toimetulekul.

Siiski soovime välja tuua, et probleemiks võib osutuda sotsiaalse rehabilitatsiooni

teenuse kaotamine (tähtajaga 31.12.2026) enne, kui uus planeeritav süsteem on

saavutanud esmase valmisoleku abivajajatele teenuste osutamiseks. Planeeritavate

funktsionaalsuste loomine (sh õigusruumi muudatused, finantseerimisskeemid, IT

lahendused, TERVIKute moodustamine, paikkondliku arengukava koostamine

inimeste vajaduste analüüsimiseks ja teenuste planeerimiseks, tervisejuhtide värbamine

ja koolitamine, piirkondlik teenuse osutajate kaasamine jne) võtab aega ja see ei pruugi

olla valmis 2027. aastal. Arusaadavalt peavad inimestele endiselt olema kättesaadavad

tänased tervishoiuteenused ja KOV sotsiaalteenused, kuid murekoht on just

erivajadusega laste ja psüühikahäirega inimeste osas, kelle rehabiliteerivate teenuste

kättesaadavus võib 2027. aastal halveneda ja seetõttu ka abivajadus süveneda.

Tööealiste tervisepiirangutega inimeste puhul võib see tähendada ka survet töötukassa

pakutavale tööalase rehabilitatsiooni teenusele.

Soovime ühises koostöös arutada, kuidas võiks olla korraldatud TERVIKu koostöö

tööhõivevaldkonnaga selliste klientide toetamisel, kes vajavad samaaegselt tuge nii

töötukassast kui ka sotsiaal- ja tervishoiusüsteemist. Täpsustamist vajab, millised

osapooled ja spetsialistid saavad olla töötukassa nõustajate koostööpartneriteks ja

kuidas kujundada sujuv koostöömudel. Töötukassa osutab teenuseid peamiselt

tööealisele elanikonnale ja teeb tööturul haavatavas olukorras olevate klientide (nt

tervisepiirangutega inimesed, pikaajalised töötud, hoolduskoormusega inimesed,

vaimse tervise raskustega noored, sõltuvusprobleemidega inimesed,

kinnipidamisasutusest vabanenud inimesed vm) koostööd nii KOV-ga kui

tervishoiutöötajatega. Heaoluplaani omav patsient võib sama-aegselt vajada meetmeid

töötukassast ning töötuna arvel olev või töötav tervisepiirangutega klient abi

tervisehoiu- või sotsiaalvaldkonnast. Seetõttu loodame koos Sotsiaalministeeriumiga

selgitada välja erinevad koostöövõimalused – millal võiks töötukassa koostööpartner

konkreetse kliendi toetamisel olla tervisejuht, millal KOV sotsiaaltöötaja, millal

pereõde-perearst-eriarst, et toetada tööturuteenuseid kasutavaid kliente vajaduspõhiste

sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaamisel.

Samavõrd oluline on välja arendada koostööd toetav digitaalne, kiire, mugav ja

turvaline andmevahetus, mis peab arvestama nii klientide kui mõlema osapoole (tervis-

tööhõive) vajadusi. VTK-s (lk 11) on märgitud, „Täiendavalt antakse ligipääs

heaoluplaanile töövõimet ja puuet hindavatele ekspertarstidele, et selles sisalduva

infoga saaks arvestada töövõime ning puude hindamisel (kui inimene soovib vastavat

hindamist)“. Heaoluplaani täpne andmekooseis ei ole töötukassale hetkel teada,

mistõttu soovime algatada koostöö vastastikkuse andmevahetuse ja andmekoosseisude

täpsustamiseks. Töötukassa poolt on vastavate volitusnormide korral võimalik teha

kättesaadavaks andmed kliendi töövõime hindamise, tööalase rehabilitatsiooni vm

tööturuteenuste kasutamise kohta. Töötukassal on vajadus lisaks kliendi

terviseandmetele (mida täna kasutatakse töövõime hindamise läbiviimiseks) saada

teatud andmeid kliendile osutatud tervishoiuteenuste kohta; STARist juhtumiplaani ja

osutatud sotsiaalteenuste kohta. Nimetatud info toetab töötukassa nõustajat kliendile

töökeskse nõustamise pakkumisel, tegevuskava koostamisel ja tööturuteenuste

vajaduse hindamisel. Vastastikkuse andmevahetuse ja andmekoosseisu saame

täpsustada ühises koostöös.

Kindlasti rõhutame vajadust dokumenteerida ja vahetada andmeid standardiseeritud

viisil, kasutades rahvusvahelist funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni (RFK). RFK

on 2023. aastast riiklik klassifikatsioon tervise- ja sotsiaal- ja töövaldkonnas ning see

on juba kasutusel töötukassas töövõime hindamisel ja tööalasel rehabilitatsioonil,

kohalikus omavalituses täisealiste abi- ja toetusvajaduse hindamisel ning

Sotsiaalkindlustusametis puude raskusastme tuvastamisel. Saame töötukassa

kogemusest kinnitada, et RFK kasutamine võimaldab dokumenteerida kliendi

piirangud standardiseeritud kujul, mis loob võimaluse valdkondade üleseks

andmevahetuseks, andmete statistiliseks analüüsimiseks ja poliitikate kujundamiseks.

Täiendavad RFK praktilised kasutegurid, mida töötukassa vaatest näeme, on järgmised:

1) RFK kasutamine aitab ühtlustada hindamisega seotud põhimõtteid (ühed

metoodilised alused, probleemi raskusastme hindamise skaala jm nii sotsiaal-, tervise-

kui töövaldkonnas);

2) RFK kasutamine loob eeldused inimese funktsioneerimise hindamisega seotud

dubleerimise vähendamiseks, st andmete ühetaoline mõistetavus, andmete korduv

kasutamine, võimalus siduda erinevad hindamised ja tegevuskavad tervikuks;

3) tõstab hindamise kvaliteeti (sh standardiseeritud hindamisvahendite

kasutamisel), aitab kaasa hindamise ja tegevuskavade läbipaistvusele;

4) loob teenusele kvantitatiivsed mõõdikud, võimalik kujundada visuaalseid

profiile;

5) võimaldab kliendi funktsioneerimisvõime jälgimist ajas;

6) loob võimaluse andmete statistiliseks analüüsimiseks (ja seeläbi

teenuste/sekkumiste sisu kujundamiseks inimeste vajadustest lähtuvalt).

Oleme valmis töötukassa poolt jagama oma kogemusi RFK kasutamise ja

teenuseosutajatega digitaliseeritud andmevahetusega.

Täiendavad küsimused, milles näeme koostöökohti ja edasiste arutelude vajadust:

1. Millised on TERVIKu seosed töötervishoiu süsteemiga? Töötukassa

seisukohast on oluline mõtestada ka töötervishoiuarsti rolli töötavate inimeste

tervise jälgimisel ja tööst tingitud terviseprobleemide ennetamisel.

2. Kas ja kuidas on plaanis korraldada rehabiliteeriva iseloomuga teenuseid

osutavate teenuse osutajate (nt loovterapeut, kogemusnõustaja, eripedagoog,

sotsiaaltöötaja vm) tegevuslubade väljastamine, millised nõuded on plaanis

teenuse osutajatele kehtestada ja kuidas toimub partnerite valik?

3. Millises õigusaktis saab SHS rehabilitatsiooniteenuste regulatsiooni tühistamise

korral olema kogemusnõustaja haridusnõuded ja õppekava?

4. Kuidas on plaanis korraldada TERVIKUs teenuste sisulise kvaliteedi

arendamise ja järelevalvega seotud küsimused (eeskätt nende sotsiaalse sisuga

teenuste osas, mis ei ole nn KOV teenused)?

5. Tervisejuhi ülesanded ja täiendavate spetsialistide kaasamine patsiendile

heaoluplaani koostamisel ja teenuste osutamisel (osapoolte rollid ja vastutus;

millised spetsialistid kaasatakse tervishoiutöötajatena, millised spetsialistid nö

sisseostetavate sotsiaalteenuste osutajatena)?

6. Sotsiaaltöötaja teenuse säilitamine. Aruteludes on selgitatud, et tervisejuht võib

olla sotsiaaltöötaja haridusega (või vastava täienduskoolituse saanud õe

haridusega) spetsialist; samuti on sotsiaaltöötajad kohalikus omavalitsuses ning

et seetõttu ei jää nö rehabiliteerivate teenuste loetelusse eraldi sotsiaaltöötaja

teenust (sarnaselt loovterapeudi, kogemusnõustaja vm teenusele). Seda tuleks

siiski arutada, sest tervisejuhi ülesanded tunduvad olevat peamiselt seotud

juhtumi (valdkonnaülese) koordineerimisega. Sotsiaaltöötaja teenuse sisu aga ei

saa taandada üksnes juhtumi koordineerimisele või sotsiaalnõustamisele.

Sotsiaaltöötaja teenusel rehabilitatsiooniprotsessis on oluline ja laiem sisu nii

klientide personaalse ja sotsiaalse taastumise toetamisel, valmisoleku

arendamisel kui ka igapäevaeluga seotud oskuste toetamisel. Kui tervisejuht ega

KOV sotsiaaltöötaja sellise sisuga sekkumisi ei paku, on põhjendatud

sotsiaaltöötaja teenusega jätkamine nö rehabiliteerivate teenuste loetelus

TERVIKu kaudu.

Töötukassa tagasiside VTK-s väljatoodud küsimustele:

1) Kas maakond on teie hinnangul sobilik koostöötasand tervishoiu- ja

sotsiaalvaldkonna jaoks, kas näete veel mingisuguseid valdkondasid, mille puhul on

oluline luua senisest süsteemsem koostöö ja koordinatsioon maakonna tasandil?

VASTUS: oleme seisukohal, et maakonna tasand on sobilik koostöötasand. Samas

tuleb arvestada, et Tallinn- ja Harjumaa moodustavad suurema osas ja ülejäänud osa

Eesti elanikkonnast jaguneks 14 TERVIKusse. TERVIKud saavad olema oma

mastaapsuselt väga erinevad

2) Millised osapooled peaksid teie hinnangul olema kindlasti TERVIK-utesse

kaasatud?

VASTUS: soovime algatada arutelu, mil viisil võiks toimuda koostöö TERVIKu ja

töötukassa vahel ühiste klientide toetamiseks.

3) Kas pooldate seadusest tulenevat TERVIK-utes osalemise kohustust või pigem

vabatahtlikku? Milliseid ülesandeid TERVIK-ud veel võiksid kanda?

VASTUS: oleme seisukohal, et TERVIKusse kuulumine peaks olema motiveeritud ja

jõustatud läbi õigusruumi ja rahastuspõhimõtete. Näeme, et ainult vabatahtlikkuse

alusel põhinev koostöö ei pruugi tagada TERVIKute moodustamist planeeritud tempos

ning klientidele ühetaolise abi ja meetmete kättesaadavust Eesti erinevates

piirkondades.

4) Kas näete, et heaoluplaan võiks inimese jaoks koondada veel mingisugust

olulist informatsiooni?

VASTUS: peame oluliseks volitusnormide analüüsimist ja süsteemse andmevahetuse

arendamist sotsiaal-, tervise ja tööhõive süsteemide vahel selleks, et pakkuda tuge

erinevas olukorras olevatele klientidele. Töötukassa klientide hulgas võib olla inimesi,

kellel on koostatud KOV juhtumiplaan, ravisüsteemis terviseplaan või TERVIKus

heaoluplaan. Andmevahetused, mis toimuksid peamiste infosüsteemide vahel (EMPIS,

TIS, STAR, SKAIS vm) peaksid võimaldama vajaduspõhist andmevahetust erinevates

olukordades (kliendile, kellele osutavad samaaegselt abi ja teenuseid nii töötukassa,

TERVIK või KOV).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirlis Sõmer-Kull

juhatuse liige

Karin Hanga, [email protected]

Ira Songisepp, [email protected]

Eesti Töötukassa Registrikood 74000085 • Lõõtsa 2a, 11415 Tallinn • tel 614 8500

[email protected] • www.tootukassa.ee

Pr Karmen Joller Teie 24.07.2025 nr 1.2-1/1834-1

Sotsiaalministeerium

[email protected] Meie 29.08.2025 nr 1-11/25/3156

Eesti tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi integreerimise

väljatöötamiskavatsuse kohta arvamuse avaldamine

Austatud sotsiaalminister

Täname Teid võimaluse eest anda arvamus Eesti tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi

integreerimise väljatöötamiskavatsuse (VTK) kohta.

Oleme nõus mitmete VTK-s välja toodud probleemkohtadega – koostöö ja juhtumite

koordineerimine sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamisel on ebapiisav; murekohaks

on digitaalse andmevahetuse puudumine, teenuste killustatus ja ka (regionaalne)

ebapiisav kättesaadavus. Suund integreerida tervishoiu- ja sotsiaalteenused inimestele

vajaduspõhise ja tervikliku abi osutamise tagamiseks on mõistetav ning liikumine

erinevatelt piirkondlikelt katseprojektidelt riikliku korralduse suunas õigustatud.

Maakondliku heaolupiirkonna loomine ja teenuskoordinatsiooni rakendamine toetab

inimesi tervise eest hoolitsemisel ja iseseisval toimetulekul.

Siiski soovime välja tuua, et probleemiks võib osutuda sotsiaalse rehabilitatsiooni

teenuse kaotamine (tähtajaga 31.12.2026) enne, kui uus planeeritav süsteem on

saavutanud esmase valmisoleku abivajajatele teenuste osutamiseks. Planeeritavate

funktsionaalsuste loomine (sh õigusruumi muudatused, finantseerimisskeemid, IT

lahendused, TERVIKute moodustamine, paikkondliku arengukava koostamine

inimeste vajaduste analüüsimiseks ja teenuste planeerimiseks, tervisejuhtide värbamine

ja koolitamine, piirkondlik teenuse osutajate kaasamine jne) võtab aega ja see ei pruugi

olla valmis 2027. aastal. Arusaadavalt peavad inimestele endiselt olema kättesaadavad

tänased tervishoiuteenused ja KOV sotsiaalteenused, kuid murekoht on just

erivajadusega laste ja psüühikahäirega inimeste osas, kelle rehabiliteerivate teenuste

kättesaadavus võib 2027. aastal halveneda ja seetõttu ka abivajadus süveneda.

Tööealiste tervisepiirangutega inimeste puhul võib see tähendada ka survet töötukassa

pakutavale tööalase rehabilitatsiooni teenusele.

Soovime ühises koostöös arutada, kuidas võiks olla korraldatud TERVIKu koostöö

tööhõivevaldkonnaga selliste klientide toetamisel, kes vajavad samaaegselt tuge nii

töötukassast kui ka sotsiaal- ja tervishoiusüsteemist. Täpsustamist vajab, millised

osapooled ja spetsialistid saavad olla töötukassa nõustajate koostööpartneriteks ja

kuidas kujundada sujuv koostöömudel. Töötukassa osutab teenuseid peamiselt

tööealisele elanikonnale ja teeb tööturul haavatavas olukorras olevate klientide (nt

tervisepiirangutega inimesed, pikaajalised töötud, hoolduskoormusega inimesed,

vaimse tervise raskustega noored, sõltuvusprobleemidega inimesed,

kinnipidamisasutusest vabanenud inimesed vm) koostööd nii KOV-ga kui

tervishoiutöötajatega. Heaoluplaani omav patsient võib sama-aegselt vajada meetmeid

töötukassast ning töötuna arvel olev või töötav tervisepiirangutega klient abi

tervisehoiu- või sotsiaalvaldkonnast. Seetõttu loodame koos Sotsiaalministeeriumiga

selgitada välja erinevad koostöövõimalused – millal võiks töötukassa koostööpartner

konkreetse kliendi toetamisel olla tervisejuht, millal KOV sotsiaaltöötaja, millal

pereõde-perearst-eriarst, et toetada tööturuteenuseid kasutavaid kliente vajaduspõhiste

sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaamisel.

Samavõrd oluline on välja arendada koostööd toetav digitaalne, kiire, mugav ja

turvaline andmevahetus, mis peab arvestama nii klientide kui mõlema osapoole (tervis-

tööhõive) vajadusi. VTK-s (lk 11) on märgitud, „Täiendavalt antakse ligipääs

heaoluplaanile töövõimet ja puuet hindavatele ekspertarstidele, et selles sisalduva

infoga saaks arvestada töövõime ning puude hindamisel (kui inimene soovib vastavat

hindamist)“. Heaoluplaani täpne andmekooseis ei ole töötukassale hetkel teada,

mistõttu soovime algatada koostöö vastastikkuse andmevahetuse ja andmekoosseisude

täpsustamiseks. Töötukassa poolt on vastavate volitusnormide korral võimalik teha

kättesaadavaks andmed kliendi töövõime hindamise, tööalase rehabilitatsiooni vm

tööturuteenuste kasutamise kohta. Töötukassal on vajadus lisaks kliendi

terviseandmetele (mida täna kasutatakse töövõime hindamise läbiviimiseks) saada

teatud andmeid kliendile osutatud tervishoiuteenuste kohta; STARist juhtumiplaani ja

osutatud sotsiaalteenuste kohta. Nimetatud info toetab töötukassa nõustajat kliendile

töökeskse nõustamise pakkumisel, tegevuskava koostamisel ja tööturuteenuste

vajaduse hindamisel. Vastastikkuse andmevahetuse ja andmekoosseisu saame

täpsustada ühises koostöös.

Kindlasti rõhutame vajadust dokumenteerida ja vahetada andmeid standardiseeritud

viisil, kasutades rahvusvahelist funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni (RFK). RFK

on 2023. aastast riiklik klassifikatsioon tervise- ja sotsiaal- ja töövaldkonnas ning see

on juba kasutusel töötukassas töövõime hindamisel ja tööalasel rehabilitatsioonil,

kohalikus omavalituses täisealiste abi- ja toetusvajaduse hindamisel ning

Sotsiaalkindlustusametis puude raskusastme tuvastamisel. Saame töötukassa

kogemusest kinnitada, et RFK kasutamine võimaldab dokumenteerida kliendi

piirangud standardiseeritud kujul, mis loob võimaluse valdkondade üleseks

andmevahetuseks, andmete statistiliseks analüüsimiseks ja poliitikate kujundamiseks.

Täiendavad RFK praktilised kasutegurid, mida töötukassa vaatest näeme, on järgmised:

1) RFK kasutamine aitab ühtlustada hindamisega seotud põhimõtteid (ühed

metoodilised alused, probleemi raskusastme hindamise skaala jm nii sotsiaal-, tervise-

kui töövaldkonnas);

2) RFK kasutamine loob eeldused inimese funktsioneerimise hindamisega seotud

dubleerimise vähendamiseks, st andmete ühetaoline mõistetavus, andmete korduv

kasutamine, võimalus siduda erinevad hindamised ja tegevuskavad tervikuks;

3) tõstab hindamise kvaliteeti (sh standardiseeritud hindamisvahendite

kasutamisel), aitab kaasa hindamise ja tegevuskavade läbipaistvusele;

4) loob teenusele kvantitatiivsed mõõdikud, võimalik kujundada visuaalseid

profiile;

5) võimaldab kliendi funktsioneerimisvõime jälgimist ajas;

6) loob võimaluse andmete statistiliseks analüüsimiseks (ja seeläbi

teenuste/sekkumiste sisu kujundamiseks inimeste vajadustest lähtuvalt).

Oleme valmis töötukassa poolt jagama oma kogemusi RFK kasutamise ja

teenuseosutajatega digitaliseeritud andmevahetusega.

Täiendavad küsimused, milles näeme koostöökohti ja edasiste arutelude vajadust:

1. Millised on TERVIKu seosed töötervishoiu süsteemiga? Töötukassa

seisukohast on oluline mõtestada ka töötervishoiuarsti rolli töötavate inimeste

tervise jälgimisel ja tööst tingitud terviseprobleemide ennetamisel.

2. Kas ja kuidas on plaanis korraldada rehabiliteeriva iseloomuga teenuseid

osutavate teenuse osutajate (nt loovterapeut, kogemusnõustaja, eripedagoog,

sotsiaaltöötaja vm) tegevuslubade väljastamine, millised nõuded on plaanis

teenuse osutajatele kehtestada ja kuidas toimub partnerite valik?

3. Millises õigusaktis saab SHS rehabilitatsiooniteenuste regulatsiooni tühistamise

korral olema kogemusnõustaja haridusnõuded ja õppekava?

4. Kuidas on plaanis korraldada TERVIKUs teenuste sisulise kvaliteedi

arendamise ja järelevalvega seotud küsimused (eeskätt nende sotsiaalse sisuga

teenuste osas, mis ei ole nn KOV teenused)?

5. Tervisejuhi ülesanded ja täiendavate spetsialistide kaasamine patsiendile

heaoluplaani koostamisel ja teenuste osutamisel (osapoolte rollid ja vastutus;

millised spetsialistid kaasatakse tervishoiutöötajatena, millised spetsialistid nö

sisseostetavate sotsiaalteenuste osutajatena)?

6. Sotsiaaltöötaja teenuse säilitamine. Aruteludes on selgitatud, et tervisejuht võib

olla sotsiaaltöötaja haridusega (või vastava täienduskoolituse saanud õe

haridusega) spetsialist; samuti on sotsiaaltöötajad kohalikus omavalitsuses ning

et seetõttu ei jää nö rehabiliteerivate teenuste loetelusse eraldi sotsiaaltöötaja

teenust (sarnaselt loovterapeudi, kogemusnõustaja vm teenusele). Seda tuleks

siiski arutada, sest tervisejuhi ülesanded tunduvad olevat peamiselt seotud

juhtumi (valdkonnaülese) koordineerimisega. Sotsiaaltöötaja teenuse sisu aga ei

saa taandada üksnes juhtumi koordineerimisele või sotsiaalnõustamisele.

Sotsiaaltöötaja teenusel rehabilitatsiooniprotsessis on oluline ja laiem sisu nii

klientide personaalse ja sotsiaalse taastumise toetamisel, valmisoleku

arendamisel kui ka igapäevaeluga seotud oskuste toetamisel. Kui tervisejuht ega

KOV sotsiaaltöötaja sellise sisuga sekkumisi ei paku, on põhjendatud

sotsiaaltöötaja teenusega jätkamine nö rehabiliteerivate teenuste loetelus

TERVIKu kaudu.

Töötukassa tagasiside VTK-s väljatoodud küsimustele:

1) Kas maakond on teie hinnangul sobilik koostöötasand tervishoiu- ja

sotsiaalvaldkonna jaoks, kas näete veel mingisuguseid valdkondasid, mille puhul on

oluline luua senisest süsteemsem koostöö ja koordinatsioon maakonna tasandil?

VASTUS: oleme seisukohal, et maakonna tasand on sobilik koostöötasand. Samas

tuleb arvestada, et Tallinn- ja Harjumaa moodustavad suurema osas ja ülejäänud osa

Eesti elanikkonnast jaguneks 14 TERVIKusse. TERVIKud saavad olema oma

mastaapsuselt väga erinevad

2) Millised osapooled peaksid teie hinnangul olema kindlasti TERVIK-utesse

kaasatud?

VASTUS: soovime algatada arutelu, mil viisil võiks toimuda koostöö TERVIKu ja

töötukassa vahel ühiste klientide toetamiseks.

3) Kas pooldate seadusest tulenevat TERVIK-utes osalemise kohustust või pigem

vabatahtlikku? Milliseid ülesandeid TERVIK-ud veel võiksid kanda?

VASTUS: oleme seisukohal, et TERVIKusse kuulumine peaks olema motiveeritud ja

jõustatud läbi õigusruumi ja rahastuspõhimõtete. Näeme, et ainult vabatahtlikkuse

alusel põhinev koostöö ei pruugi tagada TERVIKute moodustamist planeeritud tempos

ning klientidele ühetaolise abi ja meetmete kättesaadavust Eesti erinevates

piirkondades.

4) Kas näete, et heaoluplaan võiks inimese jaoks koondada veel mingisugust

olulist informatsiooni?

VASTUS: peame oluliseks volitusnormide analüüsimist ja süsteemse andmevahetuse

arendamist sotsiaal-, tervise ja tööhõive süsteemide vahel selleks, et pakkuda tuge

erinevas olukorras olevatele klientidele. Töötukassa klientide hulgas võib olla inimesi,

kellel on koostatud KOV juhtumiplaan, ravisüsteemis terviseplaan või TERVIKus

heaoluplaan. Andmevahetused, mis toimuksid peamiste infosüsteemide vahel (EMPIS,

TIS, STAR, SKAIS vm) peaksid võimaldama vajaduspõhist andmevahetust erinevates

olukordades (kliendile, kellele osutavad samaaegselt abi ja teenuseid nii töötukassa,

TERVIK või KOV).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirlis Sõmer-Kull

juhatuse liige

Karin Hanga, [email protected]

Ira Songisepp, [email protected]