MTÜ Viivikonna Elanike Liit_vastus

Lilia Andrejeva

Vasily Karnaukhov

Juhatuse liikmed

MTÜ Viivikonna Elanike Liit

[email protected]

Teie 27.08.2025 nr

Meie 29.08.2025 nr 14-5/251806/2506308

Lugupeetud juhatuse liikmed

Palusite õiguskantsleril kontrollida Narva-Jõesuu Linnavalitsuse tegevust teabe andmisel ja

korterelamute haldamisel.

Isiku pöördumist tuleb menetleda vastavalt selle sisule ning vastata korrektselt ja õigeaegselt.

Teabenõuet1 tuleb menetleda avaliku teabe seaduse kohaselt, märgukirjale ja selgitustaotlusele

vastamisel tuleb järgida märgukirjale ja selgitustaotluse vastamise ning kollektiivse pöördumise

esitamise seadust. Kui ametiasutus ei ole liidu avaldusele korrektselt vastanud, on võimalus sellist

tegevust vaidlustada vaide- ja halduskohtumenetluse korras (vaide esitamise ja vaidemenetluse

kohta vt haldusmenetluse seaduse § 71, halduskohtusse pöördumise kohta vt halduskohtumenetluse

seadustikku).

Korteriomandiga ja korteriühistuga seotud õigussuhteid on reguleeritud korteriomandi- ja

korteriühistuseaduses (KrtS). Teatud osas kohaldatakse korteriühistule ka mittetulundusühingute

seaduse sätteid (vt nt KrtS §-d 20, 24, 51).

Korteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud

kinnisomandi korteriomandite omanikud ehk korteriomanikud2 (KrtS § 1 lg 4).

Korteriomanike üldkoosolekul võib osaleda korteriomanik ise või tema esindaja3 (KrtS § 22 lg 5).

Seega, kui korteriomanik on määranud oma esindajaks korteriomandit kasutava isiku (üürniku4),

siis saab see isik üldkoosolekul osaleda.

Korteriomanikul (mitte üürnikul) on õigus saada korteriühistu juhatuselt teavet korteriühistu

tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega (KrtS § 45 lg 1). Juhatus peab

korteriomanikule vastama nelja nädala jooksul (vt KrtS § 45 lg 3). Kui juhatus ei ole selle aja

jooksul vastanud, võib pöörduda maakohtu poole. Sestap, kui korteriomanik soovib teavet

1 Teabenõudega saab nõuda olemasolevat dokumenti. 2 Teave kinnisomandi, sh korteriomandi kohta on kinnistusraamatus. Kinnistusraamatuga saab tutvuda E-

kinnistusraamatus. 3 Esindamise ja volituse andmise kohta vt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 115 jj. 4 Üürnik kasutab asja (nt korteriomandit) üürilepingu alusel.

2

korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega, tuleb tal pöörduda

korteriühistu juhatuse poole.

Üürisuhteid reguleerib võlaõigusseadus (VÕS § 271 jj). Üürnikul on õigus saada üürileandjalt

kasutamiseks lepingutingimustele vastav eluruum ja seda lepingu kestel kasutada.

Korteriomandiga ja korteriühistuga seotud suhted kui ka üürisuhted on eraõiguslikud, seda ka juhul,

kui korteriomanik ja üürileandja on avaliku võimu kandja (nt kohaliku omavalitsuse üksus).

Eraõiguslikest suhetest tekkinud vaidlused lahendatakse kokkuleppel või maakohtus

tsiviilkohtumenetluse korras.

Korteriomandi ja -ühistu ja üürilepingu kohta leiab teavet Justiits- ja Digiministeeriumi veebilehelt

(https://www.justdigi.ee/korteriomand-ja-uhistu, https://www.justdigi.ee/nouandeid-uurilepingu-

solmimiseks). Teave korteriühistu toimimise kohta on ka Eesti Korteriühistute Liidu veebilehel.

Kohtusse pöördumise kohta leiab teavet veebilehelt www.kohus.ee.

Õiguskantsleri ülesanded ja nende täitmine on kehtestatud põhiseaduse ja seadustega. Õiguskantsler

ei lahenda eraõigussuhetest (sh korteriomandiga ja korteriühistuga seotud suhetest ning

üürisuhetest) tekkinud vaidlusi. Loodetavasti on selgitustest siiski abi.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristel Lekko

õigusteenistuse juhataja-õiguskantsleri nõunik

õiguskantsleri volitusel

Kristel Lekko 693 8443 [email protected]