P.T_vastus

Priit Toobal

[email protected]

Teie 17.07.2025 nr

Meie 29.08.2025 nr 7-5/251793/2506296

Lugupeetud Priit Toobal

Soovisite õiguskantsleri hinnangut Põhja-Sakala Vallavalitsuse vastuskirjale, milles keelduti Teile

kui vallavolikogu liikmele väljastamast andmeid vallavalitsuse hallatava asutuse töötajale tasude

maksmise kohta. Küsisite, kas see keeldumine oli õiguspärane.

Õiguskantsler soovitas vallavalitsusel väljastada Teile küsitud andmed (vt lisa).

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Marju Agarmaa

õiguskorra kaitse osakonna juhataja

õiguskantsleri volitusel

Lisa: soovitus Põhja-Sakala Vallavalitsusele

Vallo Olle 693 8445 [email protected]

Põhja-Sakala Vallavalitsus

[email protected]

Teie nr

Meie 29.08.2025 nr 7-5/251793/2506295

Andmete avaldamine töötaja töötasu kohta

Lugupeetud vallavanem

Põhja-Sakala Vallavolikogu liige Priit Toobal palus õiguskantsleril kontrollida, kas vallavalitsus

tegutses õiguspäraselt, kui keeldus talle väljastamast andmeid vallavalitsuse hallatava asutuse

ametist lahkunud töötaja töötasu kohta.

Avaldaja pöördus 2. juulil 2025 kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 26 alusel

kirjalikult vallavalitsuse poole. Ta soovis teada, kas ja kui suures summas maksti töötajale ametist

lahkumisel lahkumishüvitist, preemiat, palgalisa, lisatasu ning mõnd muud vabatahtlikku või

kokkuleppelist tasu.

Vallavalitsus keeldus 16. juulil avaldajale küsitud teavet väljastamast. Vallavalitsus viitas

töölepingu seaduse (TLS) § 28 lõike 2 punktile 13 ja isikuandmete kaitse üldmäärusele 2016/679

(eelkõige art 6 „Isikuandmete töötlemise seaduslikkus“) ning väitis, et tööandjana ei ole

vallavalitsusel õigust neid andmeid avaldajale edastada, sest töötaja ei ole selleks nõusolekut

andnud.

Vallavalitsus põhjendas oma seisukohta järgmiselt: „Töösuhtes konfidentsiaalseks (mitte

avaldatavaks) teabeks tunnistatud teavet ei saa jagada ka avaliku teabe seadusele tuginedes. […]

Kui töötasu avaldamine ei ole seotud töölepingu täitmisega (näiteks selle arvutamisega

raamatupidamise poolt), siis võib tööandja töötaja töötasu avaldada üksnes juhul, kui töötaja on

andnud vastavasisulise nõusoleku. Volikogu liikme soov järelevalveülesannete täitmise raames

hinnata avaliku raha kasutamist ja kohaliku omavalitsuse asutuste juhtimise läbipaistvust ja

otstarbekust ei kvalifitseeru õiguspärase töötlemise aluseks isikuandmete kaitse üldmääruse

tähenduses.“

Leian, et töötaja töötasu kohta andmete avaldamisest keeldumine ei olnud õiguspärane. Palun

vallavalitsusel edastada avaldajale tema küsitud andmed. Ootan Teilt tagasisidet hiljemalt 5.

septembriks 2025.

KOKS § 26 lõige 1 kohaselt on volikogu liikmel õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte,

dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. Sama

paragrahvi lõige 2 sätestab: „Volikogu liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele vastus

valla- või linnavalitsuselt või valla või linna ametiasutuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse

2

esitamisest arvates. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lõige 9 käesolevas

sättes ettenähtule ei laiene.“.

Töötasu on tasu, mida makstakse töö tegemise eest ja milles pooled on kokku leppinud (TLS § 5

lg 1 p 5; § 29 lg 1).

TLS § 28 lõike 2 punkti 13 kohaselt ei tohi tööandja avaldada töötaja nõusolekuta või seadusest

tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või seadusest tuleneva aluseta andmeid

töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta.

Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 36 lõike 1 punkt 9 sätestab, et riigi ja kohaliku omavalitsuse

asutusest ja avalik-õiguslikust juriidilisest isikust teabevaldaja ei tohi asutusesiseseks

kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada dokumente riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või

avalik-õigusliku juriidilise isiku eelarvevahendite kasutamise ning eelarvest töölepinguga

töötavatele isikutele makstud töötasude ning muude tasude ja hüvitiste kohta.

Eesti Vabariigi põhiseadus võimaldab avaldada kohaliku omavalitsuse töötajate töötasu nii

isikustatud kui ka isikustamata kujul. Arvestades erinevaid argumente (vt RKHKo 17.10.2018, 3-

15-3228, p-d 12-19) kogumis, tuleb AvTS-i ja TLS-i tõlgendada viisil, mille järgi AvTS § 36 lõike

1 punkt 9 on erinorm TLS § 28 lõike 2 punkti 13 suhtes. Viidatud AvTS-i säte kohustab kohalikku

omavalitsust teabenõude saamisel andma kohaliku omavalitsuse töötajale arvutatud, makstud või

maksmisele kuuluva töötasu kohta andmeid isikustatud kujul ning seda sõltumata töökohast.

Sellist kohustust ei väära ka eraelu puutumatust kaitsvad AvTS-i normid (nt § 4 lg 3, § 35 lg 1 p

12). Kohustus teabenõude korras töötasu kohta teavet väljastada ei tähenda teabe aktiivset

avalikustamiskohustust.

AvTS-i ei kohaldata siis, kui volikogu liige küsib teavet KOKS § 26 alusel (RKHKo 04.11.2004,

3-3-1-55-04, p-d 13-14). Samas peab olema välistatud olukord, kus volikogu liige ei saa sellist

teavet, mida igaühel on õigus saada avaliku teabe nõude kaudu. Volikogu liige ei ole „igaüks“,

vaid ta otsustab kõige olulisemaid kohaliku elu küsimusi. Seega peab volikogu liikmel olema

rohkem võimalusi otsustusprotsessi sekkuda kui igaühel (RKHKm 22.12.2008, 3-3-1-74-08, p-d

9 ja 12).

Niisiis on volikogu liikmel KOKS § 26 alusel õigus küsida andmeid vallavalitsuse (kui tööandja)

töötaja töötasu kohta ja vallavalitsus peab need andmed talle väljastama. Avalikkuse kontroll

avalike rahaliste vahendite kasutuse üle aitab demokraatlikus riigis kaasa vastutusahela tegelikule

toimimisele (RKHKo 17.10.2018, 3-15-3228, p 18). Sama eesmärki teenib ka volikogu liikmete

kontroll valla ja linna eelarveliste vahendite kasutamise üle.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Olari Koppel

asetäitja-nõunik, õiguskantsleri kantselei direktor

õiguskantsleri ülesannetes

Vallo Olle 693 8445

[email protected]