Informatsiooni edastamine

Liina Männiaru

Tammiste Hooldekodu

[email protected]

Teie nr

Meie 27.08.2025 nr 7-9/250799/2506204

Kontrollkäik Tammiste Hooldekodusse

Austatud Liina Männiaru

Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 06.-07.01.2025 Tammiste Hooldekodu (edaspidi

hooldekodu) tegevust ja hooldekodu elanike elamistingimusi. Kontrollkäigust hooldekodule ette

ei teatatud. Viimati kontrollis õiguskantsler hooldekodu tegevust 21.11.2019.

Tammiste Hooldekodu on Pärnu Linnavalitsuse hallatav hoolekandeasutus, kus osutatakse

üldhooldusteenust. Hooldekodu tegutseb kahes üksuses: Tammistes ja Jõõpres. Tammiste üksuses

on elanikud majutatud eraldi majadesse (kokku 159 kohta): Jurmala, Palanga, Brüsseli, Tieli ja

Pariisi majja. Jõõpres elavad inimesed ühes kahekorruselises hoones (kokku 18 kohta).

Kontrollkäigu ajal oli Tammiste üksuses 148 ja Jõõpres 18 hoolealust.

Hea on see, et hooldekodus on tagatud meditsiiniõe järelevalve ning et hooldajad panevad

päevikusse kirja hoolealuste olulisemad päevasündmused. Elanikke pestakse kord nädalas ja neil

on lubatud kanda enda riideid. Üldkasutatavad elutoad on sisustatud hubaselt, kuid mitmed

magamistoad võiksid olla kodusemad.

Inimeste liikumisvabadust ei tohi piirata, kui selleks puudub õiguslik alus. Hoolealuste ohutus ja

järelevalve tuleb tagada õiguspärasel moel.

Hooldekodus on ka lamajaid, kes vajavad regulaarset asendivahetust, sellele tuleb rohkem

tähelepanu pöörata. Lamajatega tuleks võimelda ja pakkuda neile muid aktiveerivaid tegevusi.

Abihooldustöötajat ei tohiks jätta tööle üksinda, ilma hooldustöötaja juhendamiseta.

Hooldusplaanid peavad olema hooldustöötajatele alati kättesaadavad.

Inimestele ei ole alati tagatud privaatsust hügieenitoimingute tegemise ajal. Personali väljakutse

süsteem peab olema igale hoolealusele kättesaadav ja töökorras. Kontrollkäigul tekkis kahtlus, et

hooldajad võivad elanikele manustada rahusteid meditsiinitöötaja juuresolekuta. Ravimid ei tohi

olla vabalt kättesaadavad.

Õiguskantsleri nõunikud ja tervishoiuekspert tegid ringkäigu hooldekodu üksuste ruumides,

tutvusid valikuliselt dokumentidega ning vestlesid hooldajate, meditsiiniõdede, sotsiaaltöötajate ja

hooldekodu juhatajaga ning hooldekodus elavate inimestega.

2

Liikumisvabadus

Hooldekodu töötajate sõnul on ette tulnud olukordi, kui mõni hoolealune läheb uitama. Ühe

Tammiste üksuse hooldustöötaja sõnul lukustatakse sellisel juhul lisaks välisuksele ka hoolealuse

toauks. Selleks et takistada dementsuse diagnoosiga inimest üksi kõndima minemast või

vähendada voodist kukkumise ohtu, tõstetakse üles voodipiirded (Pariisi maja esimese korruse

17.10., Jurmala maja 12.12., Palanga maja 28./29.12.2024 hooldajate päeviku sissekanne) või

võetakse neilt rulaator ära (Pariisi maja esimese korruse hooldajate päeviku sissekanne

05.06.2024).

Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 20 kohaselt võib psüühikahäirega inimese liikumisvabadust

piirata vaid siis, kui ta on endale või teistele ohtlik. Liikumisvabadust tohib piirata ainult kindlatel

tingimustel, mis on seaduses selgelt sätestatud (PS § 20 lg 2). Seda võib teha üksnes

sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §-des 105–107 ning psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-des

11 ja 14 sätestatud juhtudel. Õiguslik alus vabaduse piiramiseks peab tulema seadusest. SHS ega

PsAS ei anna õiguslikku alust piirata üldhooldekodus elava inimese liikumisvabadust ja õigust

isikupuutumatusele. Seepärast ei tohi üldhooldekodus elavat inimest hooldekodu ruumi lukustada.

Hoolekandeasutus peab tagama kõigile hoolealustele turvalise elukeskkonna õiguspärasel ja

ohutul moel. Seega ei ole voodipiirde ülestõstmine inimese liikumise piiramiseks sobiv ega

õiguspärane abinõu. Segadusseisundis inimene võib üritada kõrgest voodipiirdest üle ronida ja

selle tõttu ohtlikult kukkuda. Näiteks selgus päevikusissekannetest, et hoolealune oli piirdest

korduvalt üle roninud ja lamas põrandal.

Õiguskantsler soovitab hooldekodu töötajatega läbi arutada olukorrad, mis võivad ette tulla

keerulise käitumisega elanike eest hoolitsemisel. Hooldekodu elanike turvalisus tuleb tagada alati

õiguspärasel ja sobival viisil. Abi võib olla näiteks töötajate koolitamisest ja nende tööülesannete

ümberjaotamisest, elanikele lisategevuse pakkumisest või lisapersonali palkamisest.

Hooldusplaanid

Tammiste üksuses koostavad hooldusplaane sotsiaaltöötajad. Hooldusplaanid vaadatakse üle

korrapäraselt ja põhjalikult vähemalt kord poolaastas. Väärib kiitust, et sotsiaaltöötajad on loonud

süsteemi, mille kaudu näeb nii vanu, kehtivaid kui ka uuendamist vajavaid hooldusplaane.

Sotsiaaltöötajate sõnul koostavad nad hooldusplaani koos hoolealuse, meditsiiniõde ja

hooldaja(te)ga. Mõnikord kaasatakse plaani koostamisse ka inimese lähedased.

Jõõpre üksuse hooldusplaanidega õiguskantsleri nõunikud täpsemalt tutvuda ei saanud, kuna need

oli väidetavalt salvestatud hooldusjuhi arvutisse. Mõne hooldusplaaniga oli võimalik tutvuda

Jõõpre üksuse hooldajate toas. Mitmed neist plaanidest olid aegunud või oli neisse pärast

ülevaatamist lisatud vaid allkiri. Hooldusplaanide koostajaks oli enamasti märgitud üksuse

hooldusjuht.

Üheski kättesaadavas hooldusplaanis ei olnud kirjas, et plaani koostamisse oli kaasatud hoolealuse

lähedased. Hooldusplaani tegemisse tuleb kaasata nii hoolealune kui ka tema lähedased, et

hooldekodu saaks rohkem teavet inimese huvide, harjumuste jm olulise kohta.1

1 Hooldekodu juhataja 09.05.2025 kirjas on kinnitatud, et lähedasi kaasatakse hooldusplaanide koostamisse ja

kaasamine fikseeritakse hooldusplaanides.

3

Põhjaliku hooldusplaani koostamine, selle regulaarne ülevaatamine ja järgimine on äärmiselt

vajalik. Hooldekodu kõikides üksustes olid hooldajatele kättesaadavad hooldusplaanid

uuendamata.

Hooldekodul tuleb tagada, et uuendatud hooldusplaanid oleksid hooldajatele vajaduse korral alati

kättesaadavad. See hõlbustab ka uute töötajate sisseelamist: plaanist saab lugeda, milliseid

hooldustoiminguid inimene vajab ja kuidas need talle kõige paremini tagada.

Privaatsus ja hügieen

Inimväärse elu üks oluline osa on privaatsus, eriti tähtis on tagada privaatsus hügieeni- ja

hooldustoimingute tegemise ajal. Nii Tammiste kui ka Jõõpre üksuse mitmed elanikud kasutavad

potitoole, kuid nende tubades ei olnud sirme, vahekardinaid ega muid eraldatust võimaldavaid

vahendeid (näiteks Pariisi maja esimese korruse toas nr 7 ja 11, Tieli maja toas nr 10, Jõõpre

üksuse kahes esimese korruse toas).

Kui mitmekohalises magamistoas kas või üks inimene kasutab potitooli, vajab mähkmete

vahetamist või pesemist, peab ta saama seda teha privaatselt. Seda põhimõtet tuleb järgida ka siis,

kui inimene ise sirmi või kardinat ei küsi või kui tema ümbritsevast arusaamise võime on

vähenenud.2

Tammiste ja Jõõpre üksuse üldkasutatavate hügieeniruumide uksed ei olnud kõikjal seestpoolt

lukustatavad (näiteks Tieli ja Brüsseli maja üldkasutatavate tualettruumide ja Jõõpre teise korruse

hügieeniruumid). Tualett- ja duširuumi ust peab saama seestpoolt lukustada (näiteks nn

libliklukuga), nii et töötajad saaksid ukse vajaduse korral väljastpoolt kiiresti avada. See tagab

inimesele privaatsuse, aga ka võimaluse abi saada, kui inimene seda vajab.3

Hea on see, et hoolealuseid pestakse nii Tammistes kui ka Jõõpres vähemalt kord nädalas

pesemisgraafiku alusel. Inimesed keelduvad sageli pesemisest eelkõige halva enesetunde tõttu.

Isikliku ja üldise hügieeni tagamiseks ning naha- ja nahaaluskudede infektsioonide tekke

ennetamiseks tuleb hoolealuseid üle keha pesta vähemalt kord nädalas, vajaduse korral

sagedamini. Sellele lisanduvad muud igapäevased hügieenitoimingud. Piinamise ja ebainimliku

või alandava kohtlemise ja karistamise tõkestamise Euroopa komitee (CPT) on soovitanud4

hoolealuseid pesta isegi kuni kaks korda nädalas, kuid on pidanud rahuldavaks ka kord nädalas üle

keha pesemist5.

Voodipesu vahetatakse hooldustöötajate sõnul hooldekodus vähemalt korra nädalas ja vastavalt

vajadusele, nagu tervisekaitsenõuded ette näevad. Mitme hoolealuse voodiriided jm olid siiski

määrdunud. Näiteks Pariisi maja toas nr 39 elava inimese madrats, tekk, padi ja voodiriided olid

väga määrdunud ning toas nr 15 oli hoolealuse tekikott määrdunud.

Hammaste ja küünte hoolduse kohta anti vastuolulist informatsiooni. Üks Tieli majas elav lamaja

väitis, et kuu aja jooksul ei ole tema hammaste ega küünte eest hoolitsetud. Teine Tieli majas elav

2 Hooldekodu juhataja 09.05.2025 kirjas on kinnitatud, et Pariisi majja on paigaldatud eralduskardinad ja Tieli majja

paigaldatakse need lähiajal. Jõõpre üksuses on kasutusele võetud sirmid. 3 Hooldekodu juhataja 09.05.2025 kirjas on kinnitatud, et hügieeniruumide ustele on paigaldatud seestpoolt avatavad

lukud. 4 CPT 2017. a Ukraina visiidi aruanne, p 159. 5 CPT 2022. a Itaalia visiidi aruanne, p 248.

4

hoolealune selgitas, et viimati lõigati küüsi 2024. aasta novembris. Tammiste üksuse teiste majade

hoolealused ja hooldustöötajad märkisid, et küüsi lõigatakse pesupäevadel ja suuhooldust tehakse

enne hommikusööki. Tekkis siiski kahtlus, et Tammiste üksuse majade hoolealuste suuhügieenile

ei pöörata piisavalt tähelepanu. Üldhooldusteenusele kehtestatud nõuete kohaselt tuleb inimestel

aidata hambaid pesta või neid selles juhendada vähemalt kord ööpäevas.

Inimeste hooldamine ja ravi

Tervisekaitse seisukohast tuleb suurt tähelepanu pöörata lamatiste ennetamisele, seda saab teha

asendivahetuse ja mitmesuguste abivahendite abil. Tammiste üksuse majades oli mitu lamajat.

Jõõpre üksuses oli kontrollkäigu ajal üks hoolealune, kes vajas regulaarset asendivahetust.

Tammiste üksuse mitme maja hooldaja sõnul muudavad nad lamajate asendit iga 2-3 tunni tagant.

Meditsiiniõdede sõnul võib olla, et seda ei tehta siiski piisavalt sageli ja et sellega on olnud

probleeme. Näiteks oli õde Tieli maja meditsiinipäevikusse korduvalt märkinud (11., 20. ja 23.09.,

30.10., 08.11.2024), et hoolealust A. L.-i tuleb keerata 2-3 tunni tagant. Töögraafikute alusel on

öösiti igas majas tööl üks hooldustöötaja. Üksinda inimest pöörata on raske, mistõttu võib see

tegemata jääda.6

Voodihaige ei tohi olla kaua ühes asendis. Seetõttu tuleb teda ööpäev läbi pöörata vähemalt iga

kolme tunni tagant, vajadusel isegi kahe tunni tagant. Vaid nii on võimalik vältida lamatiste ning

muude nahakahjustuste teket. Hooldekodus ei tehta ülestähendusi lamajate pööramise kohta, kuigi

vastavad kirjalikud vormid on olemas.

Õiguskantsler leiab, et lamajate hooldamine Tammiste üksuses ei pruugi vastata nõuetele ning see

võib ohtu seada nende tervise. Väidetavalt kasutatakse hooldekodus lamatisi ennetavaid

madratseid. Mõnele hoolealusele on paigaldatud õhkmadrats. Eriotstarbeline madrats või

funktsionaalvoodi ei asenda regulaarset asendi muutmist, kuid võimaldab vähendada

nahakahjustuste tekkimise ohtu.

Meditsiinipäevikust selgus, et töötajatest tingitud põhjustel on hoolealustele jäetud ravimid

manustamata (Tieli majas 31.12.2024 olid ööravimid andmata neljale, Jurmala majas jäid 19. ja

24.11.2024 õhtused ravimid andmata mitmele ja 11.12.2024 ühele inimesele). Päevikust selgus

veel, et mitme hoolealuse ravimilindid on sageli jäänud hooldekodusse tulemata (Pariisi maja

päeviku sissekanded 02. ja 03.07., 18.10. ja 15.11.2024). Regulaarne raviskeemi järgimine ja

ravimite manustamine on väga oluline. Hooldekodu peab tegema pingutusi, et ühelegi

hoolealusele ei jääks temale ettenähtud ravimid andmata.7 Kui inimene keeldub ravimit võtmast,

siis teda selleks sundida ei saa.

Hooldekodusse on varutud mitmeid käsimüügiravimeid (paratsetamool, ibuprofeen, loperamiid

jmt), mida jagavad vajadusest lähtuvalt hooldajad. Hea on see, et koostatud on juhised

käsimüügiravimite manustamiseks ja nende ravimite andmise kohta tehakse märkmeid.

6 Hooldekodu juhataja 09.05.2025 kirjas on kinnitatud, et soetatud on abivahendeid, mis hõlbustavad inimese

pööramist üksinda. Samuti on 2025. aasta märtsikuust juhataja sõnul tööl 2 hooldusteenuse juhti, kelle ülesanne on

kontrollida ja juhendada hooldustöötajaid. 7 Hooldekodu juhataja 09.05.2025 kirjas on kinnitatud, et alates 2025. aasta märtsist on hooldekodul uus ravimilintide

tarnija.

5

Ravimeid ei tohiks hoida eluruumis, kus need on kõigile vabalt kättesaadavad. Kontrollkäigu ajal

oli Tammiste üksuse Palanga maja üldkasutatava kööginurga kapil ravimitops ja kilekott

ravimitega. Hooldekodu mitmes majas oli hooldajate toas ravimikapi võti jäetud kapi peale

(näiteks Jurmalas, Palangas ja Pariisi maja esimesel korrusel). Elanikud võivad nii ligi pääseda

ravimitele, mis neile mõeldud ei ole. Paljud hooldekodu elanikud on dementsussündroomiga ega

ole võimelised mõistma ravimite väärkasutuse tagajärgi. Seega võivad hõlpsalt kättesaadavad

ravimid sattuda inimese kätte, kellele need pole määratud ja võivad manustamisel ohtu seada

inimese elu ja tervise.

Ravimiseaduse (RavS) § 34 lõike 1 kohaselt tuleb ravimi säilitamisel jälgida, et see ei satuks

kõrvaliste isikute kätte. Aegunud ravimeid ei tohi manustada, vaid need tuleb nõuetekohaselt

hävitada. Jõõpre üksuse hoolealuse ravimikarbis oli aegunud ravim No-Spa.

Töötajate sõnul peavad nad hoolealuse rahutuse või agressiivsuse korral alati kutsuma kiirabi,

kuna vajaduspõhiseid rahusteid nad ise anda ei tohi. Õiguskantsleri nõunikel tekkis kahtlus, et

hooldajad manustavad inimestele psühhotroopseid (näiteks diasepaam) ja antipsühhootilisi

(näiteks haloperidool) ravimeid ilma õe juuresolekuta. Jurmala maja hooldajate toa ravimikapis

oli M. T.-le ja H. H.-le mõeldud diasepaam, mida antakse neile vajaduse korral. Nõunikud tutvusid

mõlema inimese raviskeemiga, mida hoiti hooldajate ruumis. Kummaski raviskeemis ei olnud

kirjas rahustina kasutatavat diasepaami, mida hooldaja võis anda inimesele ilma õe juuresolekuta.

Pariisi maja esimese korruse kööginurgas oli hooldajate kapis M. L.-ile, A. L.-ile, E. N.-ile ja

N. M.-ile mõeldud haloperidool. Meditsiinipäevikus olid meditsiinikabineti sissekanded selle

kohta, kellele võib manustada rahustavaid ravimeid. Näiteks võis hooldustöötaja 19.07.2024

sissekande alusel anda Pariisi majas elavale A. L.-ile haloperidooli. Brüsseli maja elanikule L. B.-

le võis 18.06., 24.07. ja 04.08.2024 anda diasepaami ning R. M.-ile 29.10.2024 haloperidooli.

Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dest 16 ja 28 tulenev õigus elu ja tervise kaitsele tähendab muu

hulgas seda, et retseptiravimite manustamise kohta peab tegema otsuse vajaliku väljaõppega

spetsialist. Mõned ravimid võivad oskamatul kasutamisel ohustada inimese elu ja tervist. Seetõttu

peab retseptiravimi andmise üle otsustama ja seda manustama tervishoiutöötaja. 8

Mitmetel lamajatel, kes vajasid abi söömisel ja joomisel, ei olnud käeulatuses joogitopse või oli

abilaud nende voodi juurest eemale lükatud. Joogitopsi kättesaamise võib teha raskemaks ka

ülestõstetud voodipiire. Jurmala maja elanikul K. V.-l on raske ise joogitopsi kätte saada ja seda

käes hoida. Jõõpre üksuse esimese korruse lamajate M. R. ja M. U. voodipiirded olid üles tõstetud

ja joogitopsid olid jäetud voodist liiga kaugele.

Hooldekodu peab tagama, et sellistele hoolealustele pakutaks regulaarselt juua, vajaduse korral

tuleb seda teha ka hilistel õhtutundidel ja öösel. Veepuudus on ohtlik inimese tervisele ja elule,

mistõttu tuleb meditsiiniõel ja hooldajatel alati jälgida, et hooldekodu elanikel oleks võimalik

soovi korral saada piisavalt joogivett.

8 Hooldekodu juhataja 09.05.2025 kirjas on kinnitatud, et TNP Konsultatsioonide meditsiiniõed on arste teavitanud,

et need ei kirjutaks välja vajaduspõhiseid ravimeid. Vajadusel antavad retseptiravimid on ravimikappidest eemaldatud.

6

Toitlustamine ja riietus

Hooldekodus pakutakse süüa kolm korda päevas: Tammiste üksuses kell 08.30, 13.00 ja 18.00

(kodukorra järgi on õhtusöök kell 17.00), Jõõpres kell 7.00, 12.00 ja 17.30. Tammiste üksuses

antakse õhtusöögi ajal ka õhtuoodet. Elanikud olid toiduga üldiselt rahul. Mõned Jõõpre elanikud

leidsid, et hommikusööki antakse liiga vara.

Tammiste üksuses valmistatakse kõik toidud suhkruasendajaga (ei selgunud, kas tegemist on

loodusliku või sünteetilise magusainega) ja laktoosita piimatoodetega. Juhataja sõnul hõlbustab

selline korraldus toidu valmistamist ja jagamist, samuti ei pea sellisel juhul suhkurtõvega

inimestele tegema eraldi menüüd. Tammiste üksuses töötavad kokad ja toidujagajad. Jõõpre

üksuses valmistavad toitu 24-tunnises vahetuses töötavad hooldustöötajad.

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) juhistes9 on öeldud, et suhkruasendajad ei ole

põhitoitained ning neil ei ole toiteväärtust. Kui soovitakse vähendada suhkru tarbimist, ei peaks

kõigepealt valima suhkruasendajat, vaid pigem tarbida mõõdukas koguses looduslikult

magusaineid sisaldavaid toiduaineid, nagu näiteks puuvilju ning magustamata toite ja jooke.

Suhkruasendajate kohta kehtivad soovitused on mõeldud kõikidele, välja arvatud suhkurtõvega

inimestele, kelle puhul suhkruasendajate kasutamine võib olla põhjendatud. Õiguskantsler

soovitab toiduvalmistamise põhimõtted ümber hinnata.

Kui inimesel on keeruline iseseisvalt süüa, tuleb teda söömise ajal jälgida ja aidata. Oluline on

selgitada välja, milline on inimesele kõige sobivam söömisasend ja millist abi ta vajab.10

Kontrollkäigu ajal oli Tieli maja hoolealuse M. J. kõhu peale asetatud supitaldrik. Inimene oli selili

ja tema pea oli veidi üles tõstetud.

Kontrollkäigul osalenud tervishoiuekspert märkis, et eriti hoolikalt tuleks jälgida lamajate

kehaasendit söömise ajal. Näiteks pooleldi külili asendis või selili söömisel on oht, et inimene

tõmbab toitu hingamisteedesse ja võib lämbuda. Kõhu peale asetatud kuum toit või jook võib

hõlpsalt ümber minna ja tekitada nahakahjustusi. Eriti hoolikalt tuleb jälgida alatoitumuse ohuga

inimeste söömist ja vedeliku tarbimist. Kõik tähelepanekud tuleb jäädvustada õendusloos.

Rõõmustab, et hooldekodu üksuste elanikel on lubatud kanda oma riideid. Valikuvabaduse

andmisega toetab hooldekodu hoolealuste inimväärikust ja iseseisvust. Sellist arusaama on oma

seisukohtades rõhutanud11 ka CPT. Inimene peaks soovi korral saama kanda oma riideid ja kui

neid ei ole, siis peaks hoolekandeasutus inimesele riided andma.

Mõne hoolealuse, näiteks Pariisi maja elaniku L. G. riided olid määrdunud ning K. R. riided väga

määrdunud ja katki ning tema toas oli tugev uriinilõhn. Uriinilõhna oli tunda ka Tieli maja

koridoris. Hooldustöötajatel tuleb jälgida, et hoolealuste riided oleksid puhtad. Inimesed ei pea

taluma oma tubades ja ühisruumides ebameeldivat lõhna, see ei toeta hooldekodu elanike

inimväärset kohtlemist. Mõistagi tuleb elanike riided, voodiriided ja ruumid hoida puhtana ka

üldise hügieeni tagamiseks.

9 Vt juhise lk 12-13. 10 M. Jaanisk jt. „Hoolides ja hoolitsedes“. Õpik-käsiraamat hooldustöötajatele. Tartu Tervishoiu Kõrgkool.

Kirjastus Argo, 2015, lk 77. 11 CPT 2023. a Albaania visiidi aruanne, p 208.

7

Mõtestatud ajaveetmine ja värskes õhus viibimine

Tammiste üksuses töötab kaks tegevusjuhendajat ja Jõõpres üks hooldustöötaja-tegevusjuhendaja.

Nende ülesandeks on pakkuda hoolealustele mõtestatud ajaveetmise võimalusi, treenida

kognitiivseid oskusi ja korraldada suuremaid üritusi.

Tammiste üksuse tegevusjuhendaja tegeleb iga maja inimestega tavaliselt kord nädalas kaks tundi.

Jõõpre üksuses on tegevusjuhendaja kohal iga päev. Kirikuõpetaja käib reedeti kell 10.00 vaid

Pariisi majas.

Tammiste üksuse tegevusjuhendajad teevad elanikega koos käsitööd, joonistavad ja panevad

puslesid kokku. Mõned elanikud mainisid, et need tegevused on liiga lapselikud ja lihtsad. Kaks

elanikku ütlesid, et tavapäevadel on neil siiski igav. Ühe hooldaja sõnul korraldab

tegevusjuhendaja Pariisi majas neljapäeviti muusikatundi. Tegevusjuhendaja valib ja mängib

soovilaule arvutist ning käib ka tubades inimestega tegelemas. Inimestega vesteldes ei jäänud aga

muljet, et nad muusikatunnist midagi teaksid.

Tore on see, et riiklikel pühadel organiseeritakse ühistegevusi. Näiteks korraldasid

tegevusjuhendajad hooldekodu üksustes jõulupeo ja suvel tähistati jaanipäeva. Tähistatud on ka

ülestõusmispühi. Hooldekodus korraldatud kontsertidel on esinenud näiteks lasteaialapsed.

Inimestele meeldivad sellised üritused väga. Tegevusjuhendaja teeb iga kuu igas Tammiste üksuse

majas sünnipäevalastele ühise sünnipäevapeo. Hooldekodu kingib kõigile sünnipäevaks

kommikarbi.

Tammiste ja Jõõpre üksuse elanikud saavad vaba aega sisustada televiisori vaatamisega. Telerid

asuvad ühisruumides. Kõikides elanike tubades telerit ei olnud, v.a Jurmala ja Palanga majas.

Hooldekodu juhataja sõnul on plaanis viia igasse Tammiste üksuse maja tuppa telerid. Telerid on

juba ära ostetud.

Lugemisraamatute valik Tammiste üksuse majades on väga kasin. Jõõpre üksusega samas hoones

on Jõõpre raamatukogu, kust ka hooldekodu elanikud saavad hõlpsalt raamatuid laenutada.

Tammiste üksusesse on tellitud Pärnu Postimees, selle lugemiseks peavad inimesed end järjekorda

panema. Mõned elanikud on endale ise ajalehed tellinud.

Sotsiaaltöötajad teevad kaks korda aastas Tammiste üksuse majades elanikega koosolekuid. See

on väga hea tava, sest annab inimestele võimaluse oma arvamust avaldada ja ühistegevuses kaasa

lüüa. See annab elanikele tunde, et nendega arvestatakse. Tammiste üksuse sotsiaaltöötajad

selgitasid, et võimaluse korral vestlevad nad kõigi oma hoolealustega.

Lamajatele tuleks siiski korraldada rohkem mõtestatud tegevust. Inimestega peetud vestlustest

selgus, et enamasti jäävad lamajad vaba aja tegevusest kõrvale. Lamajate aktiivsuse säilitamiseks

tuleks neid motiveerida ja tegevustesse kaasata. CPT on öelnud, et kõiki hoolealuseid tuleks

tegutsema julgustada ja pakkuda neile vähemalt üks kord päevas võimalust jõukohases tegevuses

osaleda12.

Kui hooldekodu elanike vaba aja sisustamisele ja nende aktiveerimisele ei pöörata piisavalt

tähelepanu, võivad inimesed muutuda oma elu ja käekäigu suhtes ükskõikseks. Liikumisvaegusest

põhjustatud probleemide ennetamiseks tuleb rohkem pakkuda tegevust just piiratud

12 CPT 2021. a Bulgaaria visiidi aruanne, p 147.

8

liikumisvõimega inimestele. Mõistagi tuleks seejuures arvestada iga inimese terviseseisundit ja

vanust. Üks võimalus on korraldada regulaarselt näiteks vestlusringe, et leevendada inimeste

suhtlusvajadust ning ergutada mälutegevust. Neile saab pakkuda näiteks ka teraapiarõngaid vms.

Lamajatega tuleks võimelda.

Elanikud, kes suudavad iseseisvalt liikuda, saavad ise õues käia. Vestlustest hooldekodu elanikega

ei selgunud, et liikumisraskustega inimesi ja lamajaid õue viidaks. On kahetsusväärne, et lamajad

peavad kuude kaupa viibima siseruumides. Tegevusjuhendajad ja lähedased abistavad inimesi

õueminekul, kuid hooldajad seda teha ei jõua. Kõikidele hooldekodu elanikele tuleks anda

võimalus viibida värskes õhus. Seda ei asenda akende avamine ja tubade värske õhuga

tuulutamine.

Töötajad ja töötingimused

01.01.2025 seisuga on Tammiste hooldekodus 61 (abi)hooldustöötaja ametikohta, mille hulka

kuulub ka üks hooldustöötaja-tegevusjuhendaja. Juhataja sõnul olid kontrollkäigu ajal mõni

hooldustöötaja ametikoht täitmata. Kõikides üksuste majades on tööajad erinevad: tehakse 8-, 12-

ja 24-tunniseid vahetusi. Töötajate sõnul arvestab juhatus töötajate soove tööaja planeerimisel.

Öösiti on igas majas ja Jõõpre üksuses tööl üks (abi)hooldustöötaja, v.a Pariisi majas, kus on öösiti

kahe korruse peale kaks töötajat. Õhtusel või öisel ajal kutsub töötaja vajaduse korral appi teise

(abi)hooldustöötaja, kes on valves lähimas hooldekodu majas. Jõõpre üksuses pole võimalik öösiti

teist hooldustöötajat appi kutsuda.

Alates 2020. aastast peavad üldhooldusteenust vahetult osutava hooldustöötaja oskused ja

teadmised vastama SHS § 22 lõikes 4 sätestatule. Hooldekodu elanike ja töötajate huvides on, et

kõigil hooldajatel oleks vajalik väljaõpe. Koolitamata töötajad ei pruugi teadmatusest osata

olukordi õigesti hinnata. Nad ei pruugi osata tegutseda ärevatel hetkedel hoolealuse parimates

huvides ega valida tema heaolu ja turvalisuse tagamiseks õigeid meetodeid. Heade kutseoskustega

töötajad suudavad paljude probleemide tekkimist ära hoida. ’

Hooldekodu juhataja sõnul tuleb ette, et abihooldustöötaja on öösel üksinda tööl. Töögraafikute

põhjal võis järeldada, et 2024. aasta novembrist kuni 2025. aasta jaanuarini valvas paljudel öödel

Tammiste üksuse majades hoolealuste järele ainult abihooldustöötaja ning kvalifitseeritud

hooldustöötajat samas majas tööl ei olnud. SHS § 22 lõike 3 kohaselt peab abihooldustöötajat alati

juhendama hooldustöötaja, kes peab olema täitnud kõik vajalikud ettevalmistusnõuded. Niisiis

mõjutab hooldekodu töökorraldus hooldusteenuse kvaliteeti. Hea on see, et hooldekodu juhatus

soodustab töötajatele vajaliku väljaõppe läbimist. Juhatusel on plaanis suunata mitu uut töötajat

hooldustöötaja väljaõppele.

Personali sõnul vahetuvad hooldustöötajad sageli. Paar hooldustöötajat märkisid, et eakad

inimesed hindavad stabiilsust ja seda, et nende ümber on tuttavad inimesed. Eriti oluline on see

dementsusega inimestele. Töötajad vahetuvad nende endi sõnul sageli, sest töötasu on väike,

omavaheline läbisaamine pole hea ja inimeste hooldamine on keeruline töö. Samuti ei sobi mõnele

inimesele selline ametikoht. Töötajate töötasu tõsteti hiljuti seetõttu, et hooldekodu tööriideid

enam juurde ei telli. Kontrollkäigul võis näha, et hooldustöötajad kandsid oma riideid või vanu

tööriideid, mille tõttu pole alati võimalik töötajaid eristada teistest majas liikuvatest inimestest.

9

Töötajate koolitamise ja tööriietuse kulud peab hüvitama kohalik omavalitsus, nii on sätestatud

SHS § 221 lõikes 2. Hooldekodu on kohaliku omavalitsuse hallatav asutus. Seaduse mõte ei ole

suurendada töötasu selle arvel, et tööriietuse tellimine lõpetatakse.

Tammiste üksuse kaks meditsiiniõde on tööl tööpäevadel kella 8.00-16.00, Jõõpre üksuses kolmel

päeval nädalas kella 8.00-16.00. Tammiste üksuse üks meditsiiniõde vastutab Jurmala, Palanga ja

Tieli maja hoolealuste eest ning teine vastutab Pariisi ja Brüsseli maja hoolealuste eest.

Tööpäeviti suhtlevad õed patsientide lähedastega ning perearstiga, kui on vaja raviskeemi muuta,

tegelevad ravimite kontrollimisega. Õed tutvuvad ka meditsiinipäevikusse kirjutatud hooldajate

sissekannetega ja vaatavad hoolealused üle. Kaks sidumisõde käivad Tammiste üksuses kolmel

korral nädalas. Sidumisõe ülesanne on ravida nahakahjustusi ning vahetada stoomide, kateetrite

jmt kinnitusvahendeid.

Meditsiiniõde teavitab hoolealuse lähedasi sellest, kui hoolealune on näiteks viidud haiglasse.

Hooldajad ise ei tohi lähedasi teavitada. Nii võib juhtuda, et inimene on nädalavahetusel viidud

haiglasse, kuid tema lähedased ei pruugi seda teada, sest meditsiiniõde teatab neile sellest alles

tööpäeval. Lähedastel on aga õigus teada kohe, kui neile kalli inimesega midagi juhtub.

Kuna meditsiiniõde on igal tööpäeval hooldekodus kohal, on tal võimalik hoolealuste abivajadust

märgata ja hoolealused saavad soovi korral õelt nõu küsida. Üks meditsiiniõde märkis, et info ei

jõua hooldajatelt õeni õigeaegselt ei suuliselt ega ka päeviku kaudu. Näiteks kui õhtusel ajal on

käinud hoolealuse juures kiirabi, siis alati ei pruugi meditsiiniõde sellest teada saada ka järgmisel

päeval. Õiguskantsler soovitab läbi mõelda võimalused, kuidas saaks töötajate infovahetust

hõlbustada, nii et oluline informatsioon jõuaks kohale õigel ajal.

Abi kutsumine ja turvalisus

Hea on see, et nii Tammiste kui ka Jõõpre üksuses on olemas abi kutsumise süsteem. Jõõpre üksuse

seadmete katsetamisel ilmnes, et ühegi elaniku toast ei jõudnud signaal köögis asuvasse

juhtseadmesse. Palanga maja kutsunginupu monitor, mille kaudu saab hooldustöötaja teada, kes

abi soovib, oli teise korruse ühisruumis. Jurmala majas oli ühe lamava hoolealuse kutsunginupp

jäetud aknalauale ja seetõttu ei saanud ta seda kasutada.

Abi kutsumise süsteem peab olema töökorras, nii et hooldaja kuuleb kutsungit. Kui

kutsungiseadmeid kasutada ei saa, on inimestel võimalik abi kutsuda vaid hüüdes või tuleb neil

paluda seda teha kaaslastel. Töötajad ei pruugi alati abivajaja kutset kuulda, eriti õhtuti ja öösiti,

kui majas on vaid üks hooldaja. Samuti võib hüüdmine olla inimesele kurnav või alandav ning

rikkuda kaaslaste rahu. Abi kutsumise süsteemi rikke tõttu võib mõni inimene jääda abita või

märgatakse tema abivajadust liiga hilja.13

Kutsunginupud peavad olema hoolealustele hõlpsalt kättesaadavad. Eriti tähtis on see lamajatele,

kes ei saa voodist tõusta, et eemal asuvat kutsunginuppu vajutada.

Hooldustöötajate päeviku sissekannetest selgus, et mitmel korral on hoolealune enda või esemed

(kogemata) põlema pannud (Pariisi esimese korruse hooldajate päeviku sissekanne 20.10. ja

13.12.2024). Valdavalt olid õnnetused juhtunud sigareti süütamisel. Märkmetest selgus, et üks

13 Hooldekodu juhataja 09.05.2025 kirjas on kinnitatud, et nii Jõõpre kui Tammiste üksustes on abi kutsumise süsteem

töökorda seatud.

10

hoolealune sai seetõttu põletushaavu. Olukorras, kus sigareti läitmine tiku või tulemasinaga võib

põhjustada hoolealusele tervisekahjustuse, peab hooldekodu kasutama abimeetmeid ohu

vähendamiseks või selle kõrvaldamiseks. Samuti peavad tulekustutamise vahendid olema

otsekohe kättesaadavad.

Pariisi maja esimese korruse kööginurga hooldajate kapis oli ühe hoolealuse ID-kaart koos PIN-

koodidega. Jurmala majas oli hooldajate tuba lukustamata ja toa aknast võis näha infotahvlile

kleebitud paberil hoolealuse A. K. PIN- ja PUK-koode. Õiguskantsler palub viivitamata tagada, et

hoolealuste isikut tõendavad dokumendid ja turvakoodid ei oleks sellisel viisil kõrvalistele

isikutele kättesaadavad.

Elamistingimused

Hooldekodu hoonetes on elamistingimused erinevad. Jurmala ja Palanga maja on ehitatud 2021.

aastal ning mõlemas majas on väga head elamistingimused. Toad on kahekohalised, moodsad ja

hubased, eralduskardinatega, igas toas on televiisor. Tubades on hügieeniruum duši ja tualetiga.

Pariisi, Brüsseli ja Tieli maja magamistubades ja olmeruumides on tehtud parandustöid ja

ajakohastatud ühiskasutatavaid hügieeniruume. Jõõpre üksuse hügieeniruumides on tehtud

parandustöid, enamik tube on renoveerimata ja vananenud sisustusega.

Pariisi, Palanga, Brüsseli maja ja Jõõpre hoone on kahekorruselised. Jõõpresse on

liikumisraskustega inimeste jaoks paigaldatud trepptõstuk, Palangas ja Pariisis on lift. Brüsseli

majas lifti pole, kuid selle maja teisele korrusele on majutatud inimesed, kellele treppi mööda

liikumine on jõukohane.

Hoolealused elavad ühe- kuni kolmekohalistes tubades. Üldjuhul tuleks inimesi majutades

eelistada ühe- või kahekohalisi magamistube, vaid suure kõrvalabi vajadusega elanikke võib

paigutada kuni neljakohalistesse tubadesse. Mehed ja naised elavad eraldi tubades. Kiiduväärt on

see, et abielupaarid saavad elada koos ühes toas.

Magamistubades puudusid kehtiva korra järgi ette nähtud sisustuselemendid. Mitmes Tammiste

üksuse toas polnud näiteks kohtvalgustit (Pariisi maja L. G. ning Tieli maja M. J. ja M. G. toas).

Vestlustest hooldekodu töötajate ja elanikega ilmnes, et probleeme on tekitanud üksteiselt

maiustuste jms äravõtmine. Samuti on mõnel inimesel kaduma läinud telefon, kingalusikas,

pangakaart vms. CPT soovituse kohaselt peaks igal elanikul olema isiklik lukustatav kapp, kus ta

saaks oma asju hoida. Mõni hooldekodu elanik kurtis, et magamistubade uksi ei saa seestpoolt

lukustada.

Väärib tunnustust, et hooldekodu üldkasutatavad elutoad on kujundatud hubasteks ruumideks,

Tieli maja koridor jättis aga kõleda mulje. Osa magamistube on kujundatud elaniku soovide

kohaselt. Samas hakkas silma, et paljude lamajate magamistoad olid askeetlikud. Kuna lamajad

veedavad suurema osa ajast oma toas, tuleks teha nende elukeskkond võimalikult hubaseks ja

koduseks. See aitab toetada inimese head enesetunnet. Näiteks saab toaseinu kaunistada piltidega

jms. Ka CPT on rõhutanud14, kui oluline on ruumide kaunistamine ja meeldiv keskkond

hoolekandeasutuste elanikele. Hoolekandeasutus on seal elavate inimeste kodu ning see peab

pakkuma kodust ja isikupärast keskkonda, seejuures peab arvestama inimeste privaatsusevajadust.

14 CPT 2021. aasta Moldova visiidi aruanne, p 161 ja p 164.

11

Teie seisukohta ootan võimaluse korral hiljemalt 30. septembriks 2025.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Olari Koppel

asetäitja-nõunik, õiguskantsleri kantselei direktor

õiguskantsleri volitusel

Koopia: Pärnu Linnavalitsus, Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet,

Ravimiamet, Terviseamet.

Hele Eesmaa 693 8406