Soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja tööturul

Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340

Teie 08.08.2025 nr 2-2/2910-1

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

[email protected] Meie 29.08.2025 nr 11.1-1/25/1615-2

Suur-Ameerika tn 1

Tallinn

10122, Harju maakond

Soolise segregatsiooni vähendamine

hariduses ja tööturul

Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastab majandus- ja tööstusministri määruse „Soolise

segregatsiooni vähendamine hariduses ja tööturul“ eelnõu ja sellega kaasnevad dokumendid

alljärgnevate märkustega arvestamisel.

1. Eelnõu § 5 - mitteametlikul kooskõlastuses olid sees lõikes 1, 2 ja 4. Palun need uuesti

lisada, need on olulised toetuse saajale: „(1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-des 15 ja 16 ning käesolevas

määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega; (2) Abikõlblikeks

kuludeks loetakse §-s 4 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis on tehtud

§ 2 kohase eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele;

(4) Abikõlblikke kulusid hüvitatakse tegelike kulude ja ühtse määra alusel“.

Mõistame juriidilist konstruktsiooni, et ühendmäärus kohaldub, kuid toetuse saaja jaoks on

lihtsam, arusaadav ja kasutajasõbralikum olulised nõuded meetme määrusest teada saada.

Kulude abikõlblikkus on kindlasti toetuse saaja jaoks oluline.

Samuti palume avada seletuskirjas taustaks ka ühendmäärust. Näiteks abikõlblike ja

abikõlbmatute kulude juures, mis kindlasti on taotlejale oluline, maksete juures jne, sest

taotlejate sihtrühm on täiesti uus.

2. Eelnõu § 7 lõike 3 teine lause on väga ebaselge, arusaamatu on, mis nõuet tuleb

rakendusüksusel täita. Taotleja kirjutab abikõlblikkuse perioodi taotlusesse ise. Ettepanek

on lause eemaldada.

3. Eelnõu § 7 lõikes 5 soovitame selguse huvides täpsustada, kas abikõlblikkuse perioodi

pikendamisel võib ületada lõikes 4 nimetatud perioodi.

4. Eelnõu § 7 lõige 6 ei ole asjakohane. Projekt lõpeb peale abikõlblikkuse perioodi.

Lõpparuanne näitab ära, et kõik vastavad tegevused on ellu viidud, kulud on abikõlblikud,

mistõttu tehakse lõppmakse. Palun eemaldada antud säte.

5. Eelnõu § 9 lõige 1 sätestab, et kui taotleja või partner on äriühing, mittetulundusühing või

sihtasutus, peavad nad omama majandustegevust vastavalt kolm või ühe aasta enne taotluse

esitamise kuupäeva. Millal peab olema äriühingul, MTÜl või SA-l majandustegevus kolm

aastat ja millal 1 aasta? Kes millisele tingimusele vastama peab? Kellele, mis tingimus

kohaldub, peab olema sätestatud meetme määruses.

Õigusselguse jaoks tuua välja täpselt, et taotleja omab majandustegevust kolm aastat ja

partner üks aasta enne taotluse esitamise kuupäeva.

6. Eelnõu § 9 lõikes 2 on nimetatud erinevaid organisatsioone ja isikuid, kuid kuidas

kontrollib RÜ taotleja ja partneri vastavust nendele? Kas nendel peab olema vastav märge

põhikirjas, äriregistris vastav tegevusala vms?

7. Eelnõu § 9 lõige 2 p 4 - seletuskirjas selgitada kuidas hinnatakse tööandja ettevõtte suurust.

8. Eelnõu § 9 lõige 3 punktis 1 peab olema viide lõikele 2, kuivõrd lõikes 1 ei ole punkte.

9. Eelnõu § 9 lõige 4 - antud säte jääb ebaselgeks. Kui sätte mõte on see, et projekti peab

olema kaastatud kindlasti partner, siis seda nii öelda. Praegu viidatakse nt lõikele 1, mis on

partneri nõue, lõikes 2 on erinevad punktid, kuid praegu loeb sättest välja, et justkui peaks

partner vastama neile kõigile.

10. Eelnõu § 9 lõige 5 - kuidas ja mis tõendab, et täiendavalt kaasatud partner tegutseb

projektiga elluviidava toetatava tegevuse valdkonnas ehk kuidas ja millel alusel saab RÜ

lugeda partneri vastavaks antud tingimusele? Kas taotlus peab sisaldama mõnda

vastavasisulist dokumenti, partneri kinnitust, et tegutseb toetatava tegevuse valdkonnas

vms? Palun sätestada nõue määrusesse. Määruse § 10 lõike 1 punkti 10 kohaselt peab

taotlus sisaldama partneri kaasamise vajalikkuse põhjendust, kuid see ei tõenda, et partner

vastab § 9 lõikes 5 sätestatud nõudele.

11. Eelnõu § 14 lõige 2 - mitteametlikul kooskõlastusel oli "Rakendusasutus koostab....". Palun

parandada see tagasi rakendusasutuseks, kuna RA kui määruse väljatöötaja teab täpselt,

kuidas hindamismetoodika nõudeid koostada, mille osas RÜ-l puudub kompetents.

12. Eelnõu § 14 lõike 1 punktis 4 viidatakse taotleja ja partneri kvalifikatsioonile, kuid vastav

nõue taotluse nõuetes puudub (§ 10). Seega, millise info põhjal teab taotleja, et ta peab

taotluses näitama ära ka nii enda kui ka partneri kvalifikatsiooni. Kus taotluse osas vastav

info välja tuleb? Milline kvalifikatsioon peab neil olema?

13. Eelnõu § 14 lõige 5 asendada mitteametlikus kooskõlastuses olnud sama paragrahvi

lõikega 4 ehk asendada see lausega "Projekti hindavad eksperdid annavad hinded

konsensuslikult, esitades täidetud ja digitaalselt allkirjastatud hindamislehe (lisa 1)

rakendusüksusele 14 kalendripäeva jooksul projekti hindamiseks saamisest". Põhjuseks on

asjaolu, et RÜ-l on pikaajaline koguemus projekti hindamiste vaidlustustega. Konsensuslik

hindamine on kvaliteetsem ning paljud ebavajalikud vaidlused jäävad olemata.

14. Eelnõu § 18 lõige 1 punkt 2 viitab muudatusest keeldumisele kui muudatus ei ole kooskõlas

riigiabi eeskirjadega. Antud juhul ei ole toetuse puhul tegemist riigiabiga, seega viide

riigiabile muutmisel ei ole asjakohane. Või on mingil juhul siiski tegemist riigiabiga? Kui

on, siis seda tuleb ka määruses sätestada.

15. Eelnõu § 21 lõige 3 - mitteametlikul kooskõlastusel oli tekstis "osalejate andmete

olemasolu sündmuste infosüsteemis". Küsimus, kas lõike muudatusega ei ole toetuse saajal

enam kohustust sündmuste infosüsteemi andmeid kanda ja mida tähendab sellisel juhul

"osalejate andmete olemasolu".

16. Eelnõu § 23 lõikesse 1 lisada "välja arvatud, kui ta on riigiasutus". Nõue tuleneb ÜM § 30

lg 6.

17. Seletuskirjas ei vasta § 9 lg 3 selgitus (lk 18 teine lõik) meetme määruses sätestatuga. Palun

kontrollida ja teha vajalikud parandused.

18. Seletuskirjas on eelnõu § 20 lg 2 kohta kirjutatud järgmiselt: "Lõike 2 kohaselt peab toetuse

saaja ostude või riigihangete korraldamisel lähtuma keskkonnaministri 29. juuni 2021. a

määrusest nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste koskkonnahoidlikud

kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestatavad tingimused“, mille

Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340

kohaselt on eesmärk vähendada riigihangetega ostetavate asjade ja tellitavate teenuste

mõju keskkonnale ja soodustada keskkonnahoidlikkust, pidades silmas toodete olelusringi

ja selle keskkonnamõju." Tegelikult kohaldub see määrus vaid riigihangetele, mitte

ostudele. Nii on ka eelnõus kirjas. Palun seletuskirjas ostudele kohaldumine välja võtta,

kuna võib tekitada segadust, kas ka nn mittehankijad peaksid hankijatele kohalduvat

määrust järgima.

19. Eelnõu lisa 1 hindamisleht - puuduvad viited taotluse väljadele, mida kriteeriumite all

hinnatakse.

20. Eelnõu lisa 1 hindamisleht - Hindamiskriteerium p. 2.3 teine lause on hindamismetoodika

kirjeldus, mis ei pea olema hindamislehe vormis. Palun teha vajalik muudatus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Sell

toetuste arendamise osakonna juhataja

Kaidi Kenkmann 5343 4942

[email protected]