Kiri

Kultuuriministeerium

Meediateenuste seaduse sätestatud puudega inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu regulatsiooni rakendamise analüüs

August 2025

1

Sisukord 1. Analüüsi taust ja eesmärk ................................................................................... 2

2. Analüüsi metoodika ............................................................................................. 2

3. Õiguslik regulatsioon ja senised tegevused ......................................................... 2

4. Hetkeolukord ....................................................................................................... 4

4.1 Eesti Rahvusringhääling ................................................................................... 4

4.2 Erameedia ......................................................................................................... 5

4.3 Sideettevõtjatest meediateenuste osutajad ....................................................... 8

5. Tegevuskavad ..................................................................................................... 9

5.1 Eesti Rahvusringhääling ................................................................................... 9

5.2 Erameedia ....................................................................................................... 10

5.2.1 Duo Media Networks OÜ .......................................................................... 10

5.2.2 AS All Media Eesti .................................................................................... 10

5.2.3 Nishikanalid ............................................................................................... 11

6. Huvirühmade tagasiside ..................................................................................... 11

7. Kokkuvõtte ja järgnevad tegevused ................................................................... 12

2

1. Analüüsi taust ja eesmärk

Käesoleva analüüsi koostamise vajadus tuleneb meediateenuste seaduse (MeetS) §-

st 653 , mille kohaselt Kultuuriministeerium analüüsib koostöös Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametiga (TTJA) hiljemalt 2024. aastal MeetS seaduse §-s 23

sätestatud puudega inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu regulatsiooni

rakendamise mõju ja tulemuslikkust.

MeetS § 23 reguleerib puudega inimeste ligipääsu audiovisuaalmeedia teenustele

nähes ette audiovisuaalmeedia teenuse osutaja kohustuse muuta järk-järgult

proportsionaalsete meetmete abil oma teenus ligipääsetavaks puudega inimestele,

kasutades selleks subtiitreid, viipekeelset tõlget, kirjeldustõlget, eraldi audiokanaleid,

teleteksti ja teisi lisateenuseid, mis võimaldavad puudega inimestel pakutavat teenust

kasutada. Lisaks tuleneb nimetatud paragrahvist audiovisuaalmeedia teenuse osutaja

kohustus ligipääsetavuse tegevuskava koostamiseks. Tegevuskava peab sisaldama

jooksvaks kalendriaastaks ja sellele järgnevaks kolmeks aastaks kavandatud puudega

inimeste teenusele ligipääsu parandavate tegevuste kirjeldust ja teostamise aega ning

planeerima nende tegevuste elluviimiseks vajalikud vahendid. Audiovisuaalmeedia

teenuse osutaja peab esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile igal aastal

15. veebruariks eelnimetatud ligipääsetavuse tegevuskava ja andmed tegevuskava

täitmise kohta andmete esitamisele eelnenud kalendriaastal.

2. Analüüsi metoodika

Analüüsi aluseks on meediateenuste osutajate poolt TTJA-le esitatud ligipääsetavuse

tegevuskavad ja andmed nende täitmise kohta. Tegevuskavadele ja andmetele

tuginedes hinnatakse teleprogrammides ja osalt ka tellitavates audiovisuaalmeedia

teenustes rakendatud meetmeid ning nende mõju ja tulemuslikkust. Samuti käsitleb

analüüs tehtut Riigikantselei Ligipääsetavuse rakkerühma audiovisuaalmeedia

arutelude lõppraportis sõnastatud eesmärkide vaates1.

Analüüs annab ülevaate senistest tegevustest ja nende tulemuslikkusest. Analüüsis

on toodud ka huvirühmade tagasiside.

3. Õiguslik regulatsioon ja senised tegevused

Eestis on audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavuse tagamisel lähtutud MeeTS-st,

mille regulatsiooni üheks eesmärgiks on tagada, et audiovisuaalmeedia teenused

oleksid ligipääsetavad võimalikult paljudele, sealhulgas nägemis- ja kuulmispuuetega

inimestele, ning teiseks eesmärgiks edendada võrdsust teabe ja kultuurisisu

tarbimisel.

Täpsemalt näeb MeetS § 23 lõige 1 ette, et meediateenuste osutajad peavad järk-

järgult ja proportsionaalsete meetmetega tagama audiovisuaalmeedia teenustele

1 https://www.riigikantselei.ee/ligipaasetavus?view_instance=0&current_page=1

3

ligipääsetavuse, kasutades selleks subtiitreid, viipekeelset tõlget, kirjeldustõlget,

audiosubtiitreid, eraldi audiokanaleid ja teisi lisateenuseid, mis võimaldavad puudega

inimestel pakutavat teenust kasutada. Nimetatud ülesande täitmise hindamiseks

peavad Eesti meediateenuste osutajad TTJA-le iga aasta 15. veebruariks esitama

jooksvaks kalendriaastaks ja sellele järgnevaks kolmeks aastaks kavandatud

ligipääsetavuse tegevuskavad ja andmed tegevuskava täitmise kohta andmete

esitamisele eelnenud kalendriaastal.

2025. aastal esitas tähtajaks nõutud aruanded (tegevuskava ja andmed) korrektsel

kujul 7 meediateenuste osutajat. 3 teleprogrammi (Viasat Kino Megahit EU, Viasat

Kino World EU ja Viasat Serial EU) kohta on esitatud põhjendus aruande puudumise

kohta.

Aruannete esitamisega seotud probleeme, mille lahendamine nõuab TTJA-lt

täiendavat lisatööd, esines ka varasematel aastatel.

Analüüsi koostamise seisuga on 2024.a. tegevuste aruanne esitatud 47 teleprogrammi

ja 62 tellitava audiovisuaalmeedia teenuse kohta. Tegevuskavad aastateks 2025-2028

on esitatud 49 telekanali kohta.

Telekanalid esitavad ligipääsetavuse aruanded TTJA poolt etteantud vorm alusel (Lisa

1), milles tuuakse välja peamised programmikategooriad ja kasutatavad

ligipääsetavuse tõstmise lahendused.

Vormi alusel ei nõuta eraldi informatsiooni esitamist eestikeelsete saadete subtiitrite

kohta, mistõttu on telekanalid esitanud informatsiooni kõigi saadete, seal hulgas ka

võõrkeelsete filmide ja seriaalide subtitreerimise kohta. Samas on võõrkeelsete

saadete tõlkimine eesti keelde televisiooni loomulik osa, mis tuleneb telekanalite

ärilistest eesmärkidest ning keeleseadusest. Nimetatud seadus näeb ette, et

audiovisuaalse teose, sealhulgas saate ja reklaami avalikul esitamisel ja edastamisel

tagab audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või ettevõtja, et võõrkeelsele tekstile on

lisatud sellele sisult ja vormilt vastav eestikeelne tõlge (§ 18 lg 1). Seega on kõigi Eesti

telekanalite hankeprogrammid läbi aastakümnete täies mahus eesti keelde tõlgitud.

Tõlked eesti keelde on üldiselt esitatud subtiitritena. Lastele suunatud programmide,

mõnede seriaalide ja dokumentaalfilmide puhul kasutatakse subtiitrite asemel heli

dubleerimist (nn pealelugemist, mis ei ole audiosubtiiter, vaid eraldiseisev heliriba).

Programmide selline tõlkimine eesti keelde on telekanalite tavapärane tegevus, mida

ei saa lugeda täiendavaks panuseks ligipääsetavuse parandamisse. Eelkõige

puudutab see kõiki seriaali-/filmikanaleid (19, neist lastekanaleid 3) ja nõudevideo

platvormidel (4) pakutavat välismaist sisu. Vähesel määral on eesti keelde tõlkimist

kasutatud ka muusikakanalites (3).

2 Telia, Elisa videolaenutus Go3 ja ERR-i kolm tellitatavat teenust: Jupiter.err.ee; lasteekraan.err.ee; arhiiv.err.ee

4

Teleprogrammide ja nõudevideo platvormide ligipääsetavuse sisuliseks

suurendamiseks sõnastas Riigikantselei Rakkerühma raport rea ettepanekuid3.

Teleprogrammide kontekstis on nägemis- ja kuulmispuudega inimestel ligipääsetavuse

parandamiseks kolm suuremat ootust:

 Kõik eestikeelsed uudistesaated peaksid olema 100% varustatud valitavate

subtiitritega. Ka ülejäänud saatekategooriad (sh päevakajalised saated, Eesti

mängufilmid, meelelahutussaated, dokumentaalfilmid jne) peaksid olema

võimalikult suures mahus subtitreeritud.

 Avalikkusele eeldatavalt suurt huvi pakkuvate suursündmuste ülekanded (laulu-

ja tantsupidu, presidendi vastuvõtt, peaministri ja riigikogu esimehe

pöördumised, jms) on varustatud viipekeelse tõlkega.

 Eesti mängufilmidel ja suursündmuste ülekannetel on olemas kirjeldustõlge.

Nende eesmärkide täitmisel on kõige suuremaid edusamme teinud ERR ja Duo Media

Networks OÜ.

Eesti suurimad teleteenuste pakkujad – ERR (ETV, ETV2 ja ETV+ ning jupiter.ee) ja

Duo Media Networks OÜ (Kanal 2, Duo 3 jt – kokku 13 kanalit) – on koostöös Eesti

Keele Instituudiga (EKI) rakendanud eestikeelsete saadete puhul AI-tehnoloogiat

valitavate subtiitrite automaatseks genereerimiseks. Sel viisil loodud subtiitrid jäävad

küll n-ö käsitsi loodud subtiitritele veel mõnes kohas oma kvaliteedis alla, kuid pakuvad

siiski hea võimaluse oluliselt suurendada vaegkuuljatele ligipääsetavate telesaadete

mahtu.

4. Hetkeolukord

4.1 Eesti Rahvusringhääling

Eesti Rahvusringhääling (ERR) on teleprogrammide ligipääsetavuse osas teinud tänu

uute tehnoloogiate rakendamisele suure arenguhüppe. Tabelis 1 on toodud ülevaade

kui suur protsent saadetest oli 2024. aastal varustatud erinevate ligipääsetavust

võimaldavate lahendustega.

Subtiitrid

(%)

Viipekeelne

tõlge (%)

Kirjeldus-

tõlge (%)

Audiosubtiitrid

(%)

Eraldi

audiokanal

(%)

Uudistesaated 95 1 0 0 100

3 https://www.riigikantselei.ee/ligipääsetavus

5

Päevakajalised

saated 95 1 0 95 100

Meelelahutussaated 95 0 1 95 100

Sarjad 98 0 0 98 100

Mängufilmid 98 0 0 98 100

Dokumentaalfilmid 75 0 0 98 100

Lastesaated 20 0 0 0 100

Muud saated 70 0 0 0 100

Tabel 1. ETV ja ETV2 saadete ning tellitavate teenuste (jupiter.err.ee,

lasteekraan.err.ee) ligipääsetavuse koond.

Automaatsete valitavate subtiitrite, audiosubtiitrite ning eraldi audiokanaliga on ETV ja

ETV2 saadete ning tellitavate teenuste puhul tänu AI-tehnoloogia kasutusele võtule

jõutud ratsionaalse maksimumini. Regulaarsetest saadetest on viipekeelse tõlkega

varustatud üks igapäevane uudistesaade, mis on ka ainus viipekeelse tõlkega

varustatud uudistesaade Eesti telekanalites. Viipekeelset tõlget kasutatakse ka

suursündmuste ülekannete juures (nt Eurovisioon, laulu- ja tantsupidude ülekanded,

Vabariigi Presidendi kõned jt). Laulu- ja tantsupidude ülekannete ning veel mõnede

eriprojektide juures pakutakse vaegnägijatele kirjeldustõlget. Siiski on nendega

varustatud saadete osakaal kogu programmis tagasihoidlik.

AI tehnoloogia pakub palju uusi innovaatilisi võimalusi ja juba on loodud ka

automatiseeritud ingliskeelse viipekeele tõlke rakendusi. Ekspertide hinnangul võtab

siiski kvaliteetse eestikeelse viipekeelse automatiseeritud rakenduse (robotviipleja)

välja töötamine veel aega. Kuni sellise rakenduse kasutusele võtuni piirab viipekeelse

tõlke pakkumiste mahu suurendamist nii rahaliste kui ka inimressursside nappus.

Kirjeldustõlkega on lisaks eelpool mainitud ülekannetele varustatud ka osad uuematest

Eesti mängufilmidest. Kirjeldustõlkega filmide ja muu sisu pakkumise mahu

suurendamise võimalused sõltuvad eelkõige ligipääsetavuse parandamiseks

suunatud riikliku rahastuse suurusest.

ERRi tellitavate teenuste ligipääsetavus areneb ja on kättesaadav samas rütmis

lineaarkanalite ETV, ETV2 ja ETV+’iga ning on üldjoontes samas mahus. Kasutusel on

samas mahus toimetatud ja automaatsubtiitrid, helilised subtiitrid ning kirjeldustõlge.

Viiplemisega saateid võib olla üksikuid rohkem, arvestades, et viipekeelse tõlkega

saade võib olla esitatud üksikjuhtumitel üksnes veebikanalil.

4.2 Erameedia

Duo Media Networks OÜ 2024.a. aruande kohaselt on 30% Kanal 2 kõigist saadetest

varustatud automaatselt genereeritud valitavate subtiitritega. (30% sisse ei ole

6

arvestatud tavapärase välismaise hankeprogrammi subtitreerimist ja/või

audiodublaaži.)

Subtitreeritud sisu maht (%)

Uudistesaated 30

Päevakajalised saated 30

Meelelahutussaated 30

Sarjad 30

Mängufilmid 30

Dokumentaalfilmid 30

Lastesaated 30

Muud saated 30

Tabel 2. Kanal 2 programmikategooriate ligipääsetavus.

Kanal 2-e valitavatele subtiitritele lisaks Duo Media Networks OÜ oma telekanalitel

muid ligipääsetavust parandavaid lahendusi ei paku.

Ettevõtte viiel teisel telekanalil (Duo3, Duo4, Duo5 Filmzone, Filmzone Plus) valitavate

subtiitrite võimalus puudub. Välismaise hankeprogrammi tõlget pakutakse

‘sissepõletatud’ subtiitrite vahendusel. Kolmel laste- ja noortekanalil (Kidzone mini,

Kidzone Max, Smartzone) pakutakse tõlget eesti keelde audiodublaaži vahendusel.

Eesti Kanali ligipääsetavuse kohta info puudub. Muusikakanalis MyHits ei ole tõlkimist

vajavaid saateid.

Duo Media Networks OÜ omanikega seotud Kids Programming OÜ seadis 2023.a.

tegevuskavas eesmärgiks lisada telekanalil NOW SERIES sarjadele, lastesaadetele

ja muudele saadetele vähemalt 5% ulatuses audiosubtiitrid. 2023.a. aruande

alusel varustati audiosubtiitritega saated 10% saadetest.

Samas väidab ettevõte oma 2024. aasta aruandes, et “seoses endiselt toimuva

täiemahulise sõjaga, ei olnud võimalik 2024. aastal käivitada planeeritud

audiosubtiitreid telekanalitel, sest käibevahendite kättesaadavus Ukrainast on väga

keeruline. Käesoleval aastal (st 2025.a.) on plaanis käivitada valitavad subtiitrid

kasutades AI-tehnoloogiaid, kuna esialgsete arvutuste baasil tundub see odavam.“

Selle vastuolulise informatsiooni puhul jääb selgusetuks kas 2023.a. puhul oli tegemist

ikkagi audiosubtiitritega või on tegemist (näiteks lastesaadete) audiodublaažiga.

Eesti suuruselt kolmanda meediaettevõtte AS All Media Eesti aruandest ei selgu

täpsemalt konkreetselt ligipääsetavuse parandamiseks tehtu.

7

Subtitreeritud sisu maht (%)

Audiosubtiitrid

(%)

Uudistesaated 5

Päevakajalised saated 13

Meelelahutussaated 2

Sarjad 30 25

Mängufilmid 96

Dokumentaalfilmid 5

Lastesaated 8 92

Muud saated 4

Tabel 3. TV3 programmikategooriate ligipääsetavus.

Tabelis 3 toodud andmetest võib välja lugeda, et audiosubtiitrite all on toodud

lastesaadete ja sarjade eestikeelse dublaaži näitaja, mitte aga aruande mõistete

definitsiooni kohaselt subtiitrite esitamine heliliselt. Mängufilmide 96% ja sarjade 30%

näitajad viitavad tavapärasele hankeprogrammi subtitreerimisele, mitte valitavate

subtiitrite pakkumisele.

Esitatud tegevuskavas AS All Media Eesti toetab ja lubab ligipääsetavuse

suurendamist, kuid toob välja eesmärgini jõudmist takistavad järgmised tegurid.

1) Jätkuvalt on eesmärgiks arendada tehnilist võimekust automaatsete subtiitrite

genereerimiseks, mis võimaldaks lisada erinevatele saadetele, näiteks uudistele,

automaatselt loodud subtiitreid. Kahjuks ei ole aga automaatsete subtiitrite kvaliteet

piisavalt kõrge ja vastavuses kaasneva kuluga, mistõttu nende kasutuselevõtt algselt

planeeritust on viibinud. Sobiva lahenduse leidmisega tegeletakse kogu TV3 grupi

tasandil.

2) Lisaks oleme võtnud sihiks luua tehniline võimekus viipekeelse tõlke lisamiseks

päevakajalistele otseülekannetele, eriti uudistele. Siiani on peamiseks takistuseks

olnud kogu majandust puudutav langus ning sellest tulenevad rahalised põhjused.

Go3 piirdub oma kanalites (Go3 Films, Go3 Sport Open, Go3 Sport 1, Go3 Sport 2)

tavapärase teleprogrammide tõlkega. Ligipääsetavust parandavaid lahendusi, nagu

näiteks valitavad subtiitrid, audiosubtiitrid, viipekeelne või kirjeldustõlge, ei pakuta.

2024.a. aruandes toob ettevõte välja, et proovitakse leida võimalust vaatajale

samaaegselt nii heli dubleerimise kui ka subtiitrite valimiseks, kuid seda piirab tehnilise

võimekuse puudumine.

V World North Europe OÜ vahendatavatel seitsmel Viasat-i telekanalil (Epic Drama

EU, Viasat Explorere EU, Viasat History EU, Viasat Nature EU, Viasat Kino EU, Viasat

8

Kino Action EU, Viasat Kino Comedy EU) on olemas tavapärased eestikeelsed

subtiitrid. Aruande kohaselt on kõigil programmidel täies mahus olemas ka

audiosubtiitrid ning eraldiseisev audiokanal. Kanalid edastavad ainult rahvusvahelist

hankeprogrammi, eestikeelne originaaltoodang puudub.

4.3 Sideettevõtjatest meediateenuste osutajad

Telia Eesti AS telekanali Inspira saadetele on ligipääsetavus tagatud järgmiselt:

Subtiitrid

(%) Audiosubtiitrid (%) Eraldi audiokanal (%)

Meelelahutussaated 10 10 10

Sarjad 80 80 80

Mängufilmid 90 90 90

Dokumentaalfilmid 80 80 80

Tabel 4. Telia Inspira ligipääsetavus programmikategooriate lõikes. (Inspira

programmis teised saatekategooriad – uudised, lastesaated jms puuduvad.)

Telia kasutab ligipääsetavuse tagamiseks tasuta tarkvara, mis integreeriti süsteemi

majasisese tööga.

Elisa Eesti AS televisiooniteenuse ligipääsetavus.

Subtiitrid

(%)

Kirjeldustõlge

(%)

Audiosubtiitrid

(%)

Eraldi audiokanal

(%)

Sarjad 20 10 10 10

Muud saated 20 10 10 10

Tabel 5. Elisa telekanali ligipääsetavus programmikategooriate lõikes. (Elisa

televisiooniteenuse programmis teised saatekategooriad – mängufilmid, uudised,

lastesaated jms puuduvad.)

Elisa kasutab ligipääsetavuse tagamiseks IT- ja arendusosakonna poolt rakendatud

AI-tehnoloogiat.

Aruanded ja tegevuskavad esitanud ülejäänud nišikanalite4 aruannete ühiseks

jooneks on ligipääsetavuse suurendamisele suunatud erilahenduste puudumine.

Reeglina on aruannetes esitatud hankeprogrammi tavapärase subtitreerimise ja/või

audiodublaaži mahud. Arvestades nende ettevõtete äritegevuse võrdlemisi väikest

4 MTÜ AB Video (TVN), Orsent OÜ (Orsent TV), Central Media Distribution OÜ (Fashion & Style 4K, Classic Music, Hollywood HD), DanceTelevision OÜ (DanceTelevision TV, EtnoTV OÜ (ETNOTV), United Broadcasting Network OÜ (Dla Ciebie), ALO-TV OÜ (ALO-TV)

9

mahtu on isegi AI- tehnoloogial põhinevate rakenduste kasutuselevõtt majanduslikult

raske ülesanne.

5. Tegevuskavad

5.1 Eesti Rahvusringhääling

Ligipääsetavuse parandamiseks näeb ERR oma tegevuskavas ette järgmisi samme.

 Automatiseeritud subtiitrite kvaliteedi parandamine. Lähiajal on kavas liita

saadetes kokku nii toimetatud kui ka praegu otse-eetris loodav

automaatsubtiiter.

 Viipekeelse tõlkega varustatud saadete mahu kasvatamine. Tänane prioriteet

on varustada riigi- ja rahvuspühade eriprogramm viipekeelse tõlkega. Suurema

mahuhüppe takistuseks on täiendavate rahaliste vahendite puudumine.

Viipekeele maht võib siiski lähiaastatel hüppeliselt kasvada tänu uutele

tehnoloogiatele (nt robotviipleja).

 Kirjeldustõlkega suursündmuste otseülekannete arvu suurendamine.

 Kirjeldustõlkega meelelahutusliku sisu mahu kasvatamine. Plaanis on toota

kirjeldustõlkega varustatud meelelahutusliku sisuga lühisari.

 Audiosubtiitrite häälte ja häälduse täiustamine. Koostöös EKI-ga täiendatakse

ja parandatakse audiosubtiitrite n.-ö kõneroboti "sõnakasutust”.

 ETV+ ja jupiterpluss.err.ee. venekeelne automaatsubtiitrite tarkvara lahendus

jõuab kasutusse praeguse teadmise kohaselt pärast 2027. aastat.

Venekeelsetele uudiste- ja päevakajasaadetele on veebiplatvormil lisandunud

testimiseks automaattõlke subtiiter eesti keelde. Venekeelsete saadete

ligipääsetavus vene keeles võib tänu tehnoloogia arengule hüppeliselt

kasvada.

Eesti Rahvusringhäälingu seadusest lähtudes on ERR oma programmide

ligipääsetavuse suurendamisse panustanud juba mitu kümnendit. Juba 2022. aasta

kevadel käivitus automaatsubtiitrite lisamise süsteem ETV otsesaadetele. Esimesena

lisati automaatsubtiitrid uudiste- ja päevakajasaadetele. Järk-järgult on laienenud

automaatsubtiitritega varustatud saadete valik, otsesaadetele on lisandunud ka varem

salvestatud saated. Mõni aeg hiljem lisati automaatsubtiitrid ka ETV2 saadetele.

Koostöös EKI-ga loodi lahendus, mille abil on kogu ERRi programm vaegnägijaile

ligipääsetavam audiosubtiitrite toel.

ERRi eestikeelsetes telekanalites olid juba kümnendi algusest alates kõik salvestatud

omasaated varustatud subtiitritega; võõrkeelsed saatelõigud ning muud võõrkeelsed

saated, sarjad ja filmid on varustatud ka heliliste subtiitritega ehk kõnesüntesaator loeb

ette kogu subtiiterteksti.

10

Eesti Vabariigi Presidendi kõned ja pöördumised 24. veebruaril, 20. augustil ning 31.

detsembril on varustatud viipekeelse tõlke ja subtiitritega. Eurovisiooni lauluvõistluse

lauludel on olemas viipekeelne tõlge, kirjeldustõlget on pakutud Laulu- ja tantsupeo

ülekannete ning mitmete Eesti mängufilmide juures.

ERR-i saadete järelvaatamine on vaegnägijatele tagatud ekraanilugejate abil; on

täiendatud video- ja helipleiereid, et need oleksid ekraanilugejatele arusaadavad ja

võimaldaks ilma arvutihiirt kasutamata kontrollnuppe kasutada.

5.2 Erameedia

5.2.1 Duo Media Networks OÜ

Tegevuskavast nähtuvalt plaanib Duo Media Networks OÜ AI tehnoloogia abil

varustada 2025. aastal subtiitritega 91% kõigi Kanal 2-e saadete mahust. Järgmistele

aastatel nähakse ette subtitreerimise mahu viimine 95 %-ni. Ka teistel ettevõtte

telekanalitel nähakse ette enamuse saadete subtitreerimist. Välja arvatud Duo 4

meelelahutusaated, millest 2025. aastal plaanitakse subtiitritega varustada 20 % ja

jõuda nelja aasta jooksul 32%-ni.

Duo Media Networks OÜ on 2022-2024 aastate jooksul koostöös EKI-ga oluliselt

parandanud teleprogrammide, eelkõige põhikanali Kanal2, ligipääsetavust. Nende

aastate jooksul on valitavate automaat-subtiitritega eestikeelse programmi maht

mitmekordistunud ning on tänaseks jõudnud ligi 90 %-ni.

5.2.2 AS All Media Eesti

AS All Media Eesti on tegevuskavas seadnud eesmärgiks leida saadetele (sh ka

uudistele) reaalajas automaatselt genereeritavate subtiitrite lahendus. Tegevuskava

kohaselt on katsetatud erinevaid tehisintellektil põhinevaid lahendusi, kuid paraku pole

ühegi proovitud lahenduse tulemus seni olnud keeleliselt ja tehniliselt piisavalt

kvaliteetne.

On otsustatud tellida ja kasutusele võtta spetsiaalselt kuulmispuudega inimestele

mõeldud SDH-subtiitrid (Subtitles for the Deaf or Hard-of-Hearing), milles lisaks

dialoogile edastatakse kirjalikult ka muud olulist informatsiooni ja helisid. Kui selliste

subtiitrite kasutuselevõtt kulgeb edukalt, soovitakse nende osakaalu igal aastal järk-

järgult suurenda.

Hankeseriaalidele tellitakse lisaks pealelugemisele ka subtiitrid.

Plaanis on tellida ja lisada eestikeelsed subtiitrid päevakajalistele saadetele (nt Laser).

Aastate 2022-2024 jooksul on AS All Media Eesti telekanalite ligipääsetavus olnud

stabiilne – välismaised saated, seriaalid ja filmid on varustatud nn sissepõletatud

subtiitrite või siis heli dubleerimisega.

11

5.2.3 Nišikanalid

V World North Europe OÜ Viasat-i kanalitele järgmistel aastatel ligipääsetavuse

parandamiseks tegevusi ette ei näe.

Super Baltic OÜ (Super Plus, Super Baltic) sedastab oma aruandes, et nende

telekanalite subtitreerimise kulu peaksid katma programme taasedastavad

operaatorid. Teisalt öeldakse, et ollakse pidevas kontaktis Ameerika automaatse

subtitreerimise tehniliste integreerijatega ja juhul kui teenuse hind langeb, siis

kavatsetakse selline võimalus mõnede programmide jaoks kasutusele võtta 2025.

aastal.

Ülejäänud nišikanalid oma tegevuskavades ligipääsetavuse suurendamisele suunatud

tegevusi ei planeeri. Arvestades nende ettevõtete äritegevuse võrdlemisi väikest

mahtu on ka uutel tehnoloogiatel põhinevate rakenduste kasutuselevõtt majanduslikult

raske ülesanne.

Aastate 2022-2024 jooksul on mainitud telekanalite ligipääsetavus olnud stabiilne –

välismaised saated, seriaalid ja filmid on varustatud nn sissepõletatud subtiitrite või siis

heli dubleerimisega.

6. Huvirühmade tagasiside

Käesolevale analüüsile andsid tagasisidet Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti

Pimedate Liit, Eesti Vaegkuuljate Liit ja Eesti Kurtide Liit. Tagasisidestajad tõid

positiivsena välja Eesti Rahvusringhäälingu senised tegevused oma saadete ja

programmide ligipääsetavuse suurendamisel. Vaegnägijad rõhutasid kirjeldustõlke

olemasolu tähtsust Eesti olulisemate sündmuste ülekannetel ning Eesti mängufilmidel.

Esimese Eesti seriaalina sai kirjeldustõlke ERRi toodetud “Von Fock”. Samas

tõdetakse, et kirjeldustõlkega võiks olla varustatud palju suurem osa Eesti telekanalites

edastatavatest kodumaistest filmidest ja seriaalidest ning suur-sündmuste

ülekannetest.

Vaegkuuljad tunnustasid ERRi ja Kanal 2-te automatiseeritud subtiitrite lisamise eest

eestikeelsetele originaalsaadetele. Avaldati kahetsust, et teised Eesti telekanalid ei ole

veel automatiseeritud subtiitreid kasutusele võtnud.

Vaegkuuljad peavad väga oluliseks ERR-i viipekeelsete uudiste olemasolu.

Positiivsena toodi välja ERR-is Eurovisiooni lauluvõistlusele viipekeelse tõlke

lisamine.

Kõigi huvirühmade ühine soov on, et lähiaastatel teleprogrammide ligipääsetavus

oluliselt suureneks. Mõistes, et kõik ligipääsetavuse suurendamiseks tehtavad

tegevused on telekanalitele finantsiliselt suur väljakutse, oodatakse ligipääsetavuse

parandamisele suunatud riigipoolse rahalise toetuse olulist kasvu nii ERR-ile kui ka

erameedia ettevõtetele.

12

Lisas 3 on toodud huvirühmade ootused telesaadete ligipääsetavusele kuni aastani

2031.

7. Kokkuvõtte ja järgnevad tegevused

Tulenevalt Eesti Rahvusringhäälingu seadusega ERR-ile pandud kohustustest ning

riikliku rahastamise toel on ERR oma programmide ligipääsetavuse suurendamisse

panustanud juba pikemat aega ning MeeTS-i § 23 mõju sellele protsessile on olnud

toetav. Eesti meediaettevõtetest on ERR-i pakutav meediasisu kõige suuremas mahus

ning erinevatel viisidel erivajadustega inimestele ligipääsetav.

MeeTS § 23 mõju erameedia poolt pakutavatele audiovisuaalmeedia teenustele on

olnud erinev. Kõige positiivsem mõju on olnud Eesti suurimale erameedia ettevõttele

Duo Media Networks OÜ ja eelkõige selle põhikanali Kanal 2 ligipääsetavuse

suurendamisele. Duo Media Networks OÜ on oma telekanalite (eelkõige Kanal 2)

ligipääsetavust aasta aastalt suurendanud. Ligipääsetavuse parandamisega kõigil

ettevõtte telekanalitel planeeritakse jätkata ka tulevikus.

Teistele erameedia ettevõtetele regulatsiooni mõju ligipääsetavuse reaalseks

parandamiseks ei ole veel väga selgelt ilmnenud. Kuid ka nemad on tunnistanud

ligipääsetavuse olulisust ning on seadnud eesmärgiks seda suurendada.

Kuigi siiani on AS All Media Eesti oma telekanalite ligipääsetavuse suurendamisel

olnud ERR-st ja Duo Mediast tagasihoidlikum, siis oma tegevuskavas tunnistavad nad

teema olulisust ning on seadnud eesmärgiks ligipääsetavuse järk-järgulise

suurendamise.

Automatiseeritud subtiitrite tehnoloogia kättesaadavus väiksematele telejaamadele on

küll paranemas, aga üldiselt nišikanalid oma tegevuskavades täiendavaid meetmeid

ligipääsetavuse parandamiseks ei planeeri ning piirdutakse traditsiooniliste subtiitrite

ja audiodublaažiga.

Kirjeldustõlget on rakendatud ERR-i suuremate kultuuriürituste ülekannete ning riikliku

rahastusega mängufilmide puhul. Siiski tuleb nentida, et viipekeelse tõlke ja

kirjeldustõlkega varustatud saadete arv moodustab Eesti telekanalite poolt pakutavate

eestikeelsete saadete kogumahust veel üsna tagasihoidliku osa.

Vaatamata peamiste telekanalite edusammudele ja optimistlikule tulevikuvaatele on

automatiseeritud subtiitrite jt ligipääsetavust suurendavate meetmete pakkumisel

ligipääsetavuse tagamise tase erinevate kanalite ja programmide lõikes ebaühtlane.

Populaarsed eestikeelsed teleseriaalid ei ole kirjeldustõlgetega varustatud.

Väiksemate telekanalite programmid ei paku täiendavaid võimalusi ligipääsetavuse

parandamiseks, sest automatiseeritud subtiitrite kasutuselevõtt, rääkimata

viipekeelsest tõlkest ja kirjeldustõlkest, on nende jaoks rahaliselt keeruline väljakutse.

Jätkuvalt on ajakohane Rakkerühma aruandes toodu:

13

Riigi roll on jätkuvalt oluline, pakkudes rahalist tuge ja edendades koostööd

tehnoloogia arendajate ja meediateenuse osutajate vahel. Täiendav ressurss on

vajalik, et laiendada kirjeldustõlketeenuste pakkumist kõigile Eesti mängu- ja

dokumentaalfilmidele, populaarsetele teleseriaalidele ja tagada nende kättesaadavus

kõikides telekanalites.

Eesti meediateenuste ligipääsetavuse tase on viimastel aastatel küll märkimisväärselt

paranenud, kuid kõigi audiovisuaalmeedia teenuste viimine vastavusse

Ligipääsetavuse direktiivi nõuetega seisab alles ees. Tehnoloogilise innovatsiooni,

täiendava rahastuse ja sektoriülese koostöö abil on võimalik tagada, et Eesti

telekanalite sisu oleks ligipääsetav kõigile vaatajatele, olenemata nende

erivajadustest.

Käesolevast analüüsist lähtudes koostatakse järgneva tegevusena kultuuriministri

määruse eelnõu, mis täpsustab nõudeid ligipääsetavusele. Määruse kehtestamise

kohustus tuleneb ka MeetS § 23 lg-st 11, mis näeb ette, et valdkonna eest vastutav

minister (ehk kultuuriminister) kehtestab määrusega täpsemad nõuded

audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusele ja nende täitmise tähtajad, sealhulgas:

1) subtiitritega varustatud eestikeelsete saadete ning viipekeelse tõlkega,

kirjeldustõlkega ja audiosubtiitritega varustatud saadete miinimummahu programmis

või programmikataloogis;

2) nõuded subtiitrite valitavusele ja helilistele subtiitritele.

Seega kehtestatakse määrusega konkreetsemad ja kontrollitavad nõuded, mis aitavad kindlustada, et audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavus ka päriselt paraneks. Määruse eelnõu koostamisega on tänaseks juba ka alustatud ja see saadetakse kooskõlastamisele eelnõude infosüsteemi kaudu. Volitusnorm lisati seadusesse Meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega, mille seletuskirja (327 SE5) kohaselt lisatakse volitusnorm MeeTS-i eesmärgiga tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), artikli 7 lõikest 1 tuleneva kohustuse, muuta audiovisuaalmeedia teenused puudega inimestele üha paremini ligipääsetavaks, tõhus täitmine.

Lisa 1. TTJA-le esitatava aruande ja tegevuskava vorm

  Aasta

5 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/4ba650d7-565f-425c-960b- 2ed72b05857c/meediateenuste-seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise- seadus/

14

Subtiitrid Viipekeelne

tõlge

Kirjeldus-

tõlge

Audiosub-

tiitrid

Eraldi

audiokanal

Teletekst Muud

lisateenused

Muude

lisateenuste

olemasolul

nende

kirjeldus

1. Programmikataloogi

osad

Mängufilmid                

Dokumentaalfilmid                

Meelelahutussaated                

Sarjad                

Lastesaated                

Muud saated                

2. Tegevuskava

täitmiseks vajalikud

vahendid                

Rahaliselt (EUR)                

Tehniline lahendus                

15

Lisa 2. TTJA-le esitatava televisiooniteenuse ligipääsetavuse aruande ja

tegevuskava vorm

Lisa 3. Huvirühmade ootused audiovisuaalmeedia teenuste

ligipääsetavusele

Eesti Puuetega Inimeste Koja sihtrühmadel ootused

 Viipekeeletõlge ja eestikeelsed subtiitrid riiklikult oluliste tähtpäevade

ülekannetel:

o Vabariigi Presidendi uusaastatervitus 31. detsembril.

o Vabariigi Presidendi kõne Eesti Vabariigi aastapäev 24. veebruaril.

 Viipekeeletõlge, vaegkuuljate subtiitrid, kirjeldustõlge 24. veebruari piduliku

kontsertlavastuse ja Kaitseväe paraadi ülekannetel. Ülejäänud ülekandel ja

intervjuudel külalistega kirjutustõlge, vähemalt automaatsubtiitrid ja

viipekeeletõlge.

 Peaministri pöördumised ja intervjuud: viipekeeletõlge ja automaatsubtiitrid;

Riigikogu esimehe kõnel 1.jaanuaril viipekeeletõlge ja automaatsubtiitrid.

16

 Tantsupidu: viipekeeletõlge (intervjuudele), automaatsubtiitrid ja kirjeldustõlge,

intervjuu vähemalt automaatsubtiitritega.

 Laulupidu: viipekeeletõlge ja vaegkuuljate subtiitrid, laulusõnad kindlasti

korrektsete subtiitritega, intervjuud vähemalt automaatsubtiitritega; vahetekstid

ja intervjuud viipekeeletõlkega.

 Taasiseseisvumispäeva kõne 20. augustil: viipekeeletõlge ja subtiitrid.

 Eesti Laulu ja Eurovisiooni ülekanded on varustatud kirjeldustõlkega ja

viipekeelse tõlkega.

Ootus on, et ligipääsetavus tagatakse ka järgnevatele sündmustele/ülekannetele:

 Olümpiamängud (ka taliolümpia): avamine, olulisemad võistlused eestlaste

osalusel - kirjeldustõlge (ainult tseremooniatel), viipekeeletõlge ja vähemalt

automaatsubtiitrid.

 Paraolümpiamängud: otseülekanded Eesti meedias, kirjeldustõlge,

viipekeeletõlge ja vähemalt automaatsubtiitrid.

 Olulisemad valimistega seotud debatid: viipekeel ja vähemalt

automaatsubtiitrid.

 Valimisdebatid – kohalike omavalitsuste debatid, Riigikogu valimised.

 Eesti filmi- ja teleauhindade gala ülekanded.

 Kergejõustik, kümnevõistlus + teised spordialad.

 Lastesaated (viipekeeletõlkega vähemalt 1x nädalas).

 Kirjeldustõlkega lastesaated.

Eelnevat kokku võttes on kümne loetletud tähtpäeva teleülekannete ligipääsetavuse

tagamine koos võimalike lisataotluste fondiga hinnanguliselt 250 000 eurot aastas.

Eesti Pimedate Liidu ootused

Kirjeldustõlkega varustatakse saated, millel on oluline visuaalne sisu (mängufilmid,

telesarjad, dokumentaalid, lastesaated, tõsielusarjad jne).

Eelkõige suurendatakse eestikeelsete mängufilmide, telesarjade, dokumentaalfilmide,

meelelahutussaated jne ligipääsetavust.

Ettepanek on kehtestada kirjeldustõlke osakaalude miinimumnõuded järk-järgult

kasvavana, võimaldades meediateenuse osutajatel kohaneda ja tegevuskavasid ellu

viia.

17

Aastaks 2027 on vähemalt 3% ERRi teleprogrammide eestikeelsest originaalsisust

varustatud kirjeldustõlkega. Kirjeldustõlkega varustatud saadete osakaal kasvab

2028.aastaks 6%-ni ja aastaks 2030 10%-ni.

Kirjeldustõlke ootused erameedia telekanalitele (käive > 5 miljoni euro aastas) on

vastavalt vähemalt 2% aastal 2027; aastaks 2029 vähemalt 5% ja aastaks 2031

vähemalt 7,5%.

Lisaks peab vähemalt pool kirjeldustõlkega sisust paiknema vaadatavatel kellaaegadel

(nt 18.00–23.00 või hommikused lastesaated).

Kordussaated peavad säilitama kirjeldustõlke.

Kirjeldustõlge peab olema kvaliteetne ja tehniliselt kättesaadav samadel platvormidel

kui saade (sh veeb, järelvaatamine, äpid, vabalevi vms).

Kirjeldustõlke olemasolust tuleb vaatajat teavitada ligipääsetaval kujul nii telekavas,

kui ka järelvaatamise keskkonnas.

Hinnanguliselt maksab kirjeldustõlke lisamine salvestatud saadetele 1000-2000 eurot

tund ja otsesaadetele 2000-3000 eurot tund. Arvestades, et ideaalis vajaks

kirjeldustõlget aastas ligi 2000 tundi olulisemaid saateid, seriaale ning filme igas

telekanalis, siis Eesti viie suurima vaadatavusega telekanalite programmide olulise

osa varustamine kirjeldustõlkega eeldaks mitme miljoni euro suurust iga-aastast

rahastust.

EELNÕU

19.08.2025

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Toompea

Päevakorrapunkt nr

Puudega inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu regulatsiooni rakendamise analüüs

meediateenuste seaduse alusel

Meediateenuste seaduse § 653, Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea

õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 7 ja Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a

määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 21 lõike 1 alusel:

1. Võtta teadmiseks kultuuriministri esitatud „Puudega inimeste audiovisuaalmeedia

teenustele ligipääsu regulatsiooni rakendamise analüüs“ meediateenuste seaduse alusel.

2. Esitada Riigikogule punktis 1 nimetatud analüüs.

Kristen Michael

Peaminister Keit Kasemets

Riigisekretär

Seletuskiri Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu juurde, mis käsitleb

meediateenuste seaduse sätestatud puudega inimeste audiovisuaalmeedia

teenustele ligipääsu regulatsiooni rakendamise analüüsi

Protokollilise otsuse eelnõuga võtab Vabariigi Valitsus teadmiseks meediateenuste

seaduse § 653 alusel koostatud puudega inimeste audiovisuaalmeedia teenustele

ligipääsu regulatsiooni rakendamise mõjude järelhindamise aruande ja teeb otsuse

esitada see Riigikogule.

Järelhindamise aruanne esitatakse Vabariigi Valitsusele meediateenuste seaduse

§ 653 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180

„Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (HÕNTE) § 1 lõikega 7 ja Vabariigi Valitsuse

13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 21 lõikega 1.

Meediateenuste seaduse § 653 kohaselt oli Kultuuriministeeriumi ülesanne teha

koostöös Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametiga (TTJA) hiljemalt 2024. aastal

meediateenuste seaduse §-s 23 sätestatud puudega inimeste audiovisuaalmeedia

teenustele ligipääsu regulatsiooni rakendamise järelhindamine. HÕNTE kohaselt tuleb

pärast mõjude järelhindamise aruande koostamist esitada see Vabariigi Valitsusele ja

reglemendi § 21 lõikes 1 sätestatud korras Riigikogule. Aruande koostanud

ministeeriumil tuleb nimetatud aruanne saata ka puudutatud huvirühma esindajale ja

Justiits- ja Digiministeeriumile.

Järelhindamise aruande aluseks oli meediateenuste osutajate poolt TTJA-le esitatud

ligipääsetavuse tegevuskavad ja andmed nende täitmise kohta. Tegevuskavadele ja

andmetele tuginedes hinnatakse teleprogrammides ja osalt ka tellitavates

audiovisuaalmeedia teenustes rakendatud meetmeid ning nende mõju ja

tulemuslikkust. Samuti käsitleti analüüsis seni tehtut ka Riigikantselei Ligipääsetavuse

rakkerühma audiovisuaalmeedia arutelude lõppraportis sõnastatud eesmärkide

vaates.

Aruandes on toodud ka kokkuvõte huvirühmade (Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti

Pimedate Liit, Eesti Vaegkuuljate Liit ja Eesti Kurtide Liit) tagasisidest.

Järelhindamise aruanne avalikustatakse Kultuuriministeeriumi veebilehel. Aruanne on

edastatud teadmiseks Justiits- ja Digiministeeriumile ning puudutatud partneritele ja

huvigruppidele.

Järelhindamise aruande on koostanud Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna

meedianõunik Andres Jõesaar ([email protected]) ja selle koostamises on

osalenud Kultuuriministeeriumi õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Külli Siim

([email protected]). Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu ja selle seletuskiri

on koostatud Kultuuriministeeriumis.

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Riigikantselei

[email protected] 01.09.2025 nr 1-11/887-1

Järelhindamise aruande esitamine

Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks järelhindamise aruande „Puudega

inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu regulatsiooni rakendamise analüüs“, mis on

koostatud meediateenuste seaduse § 653 alusel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Lisad: 1) puudega inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu regulatsiooni rakendamise

analüüs;

2) protokollilise otsuse eelnõu;

3) protokollilise otsuse eelnõu seletuskiri

Teadmiseks/sama:

Justiits- ja Digiministeerium

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Eesti Pimedate Liit

Eesti Vaegkuuljate Liit

Eesti Kurtide Liit

Külli Siim 628 2231

[email protected]