Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
Viit | 8-1/6835-13 |
Registreeritud | 01.09.2025 |
Sünkroonitud | 02.09.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
Sari | 8-1 Justiits- ja Digiministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega(Arhiiviväärtuslik) |
Toimik | 8-1/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei |
Saabumis/saatmisviis | Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei |
Vastutaja | Andra Reinomägi (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Kriminaalpoliitika valdkond, Kriminaalpoliitika osakond, Arenduse ja kriminaalstatistika talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Liisa Oviir
Nõunik
Mob: 53525002 |
See e-kiri on mõeldud vaid adressaadile ametialaseks kasutamiseks. Kui te pole e-kirja adressaat, siis ei tohi te kirjas olevat teavet ilma loata mingil viisil kasutada. Kui olete saanud kirja eksituse tõttu, palun teavitage sellest kohe e-kirja saatjat ja
kustutage e-kiri koos kõikide lisadega.
|
Tere!
Saatsime 15.08 teile karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (nõusolekupõhine seksuaalvägivalla käsitlus) ehk nn nõusolekuseaduse arvamuse avaldamiseks. Kaaskirja jäi kahjuks märkimata, et ootame teie tagasisidet meiliaadressil [email protected]
Täname mõistva suhtumise eest ja ootame teie tagasisidet hiljemalt 1. septembril 2025.
Heade soovidega
Tuuli Lepp
Tuuli Lepp |
Justiitsministeerium [email protected] Teie: 15.08.2025 nr 8-1/6835-1
Meie: 01.09.2025 nr 2-5/5_2025
Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (nõusolekupõhine seksuaalvägivalla käsitlus)
Esitasite meile kooskõlastamiseks Karistusseadustiku (KarS) muutmise seaduse eelnõu.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik toetab esitatud eelnõud, mille eesmärgiks on viia karistusseadustiku sätted vastavusse Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsiooniga, muutes seksuaalvägivalda puudutavat õigust viisil, et nõusolekuta seksuaaltegevused on karistatavad.
Pean oluliseks eraldi välja tuua ja avaldada toetust eelnõu § 1 punktile 3, mis ütleb selgelt, millistel juhtudel ja milliseid olukordi ei saa lugeda vabaks ja väljendatud nõusolekuks.
Samas palun veelkord kaaluda kas eelnõu § 1 punktis 1 vägistamise lihtkooseisu sanktsiooni määr on piisav, toetab seatud eesmärke ja on vastavuses ka lähiriikide regulatsioonidega. Eelnõu seletuskiri toob välja, et seksuaalvägivald on raske kuritegu. Üldteada on, et seksuaalvägivallal on ulatuslik ja pikaaegne (sageli elukestev) negatiivne mõju ohvrile. Samas käesoleva eelnõuga muutub vägistamise lihtkoosseis esimese astme kuriteost (raskem kuritegu) teise astme kuriteoks (kergem kuritegu). Juba ainuüksi see aspekt võib anda ühiskonnale väära ja soovimatu sõnumi, et riik näeb ja käsitleb vägistamist kui vähemohtlikku „kergemat“ kuritegu.
Christian Veske Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Allkirjastatud digitaalselt
Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 5352 5002, [email protected], www.volinik.ee
Justiitsministeerium [email protected] Teie: 15.08.2025 nr 8-1/6835-1
Meie: 01.09.2025 nr 2-5/5_2025
Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (nõusolekupõhine seksuaalvägivalla käsitlus)
Esitasite meile kooskõlastamiseks Karistusseadustiku (KarS) muutmise seaduse eelnõu.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik toetab esitatud eelnõud, mille eesmärgiks on viia karistusseadustiku sätted vastavusse Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsiooniga, muutes seksuaalvägivalda puudutavat õigust viisil, et nõusolekuta seksuaaltegevused on karistatavad.
Pean oluliseks eraldi välja tuua ja avaldada toetust eelnõu § 1 punktile 3, mis ütleb selgelt, millistel juhtudel ja milliseid olukordi ei saa lugeda vabaks ja väljendatud nõusolekuks.
Samas palun veelkord kaaluda kas eelnõu § 1 punktis 1 vägistamise lihtkooseisu sanktsiooni määr on piisav, toetab seatud eesmärke ja on vastavuses ka lähiriikide regulatsioonidega. Eelnõu seletuskiri toob välja, et seksuaalvägivald on raske kuritegu. Üldteada on, et seksuaalvägivallal on ulatuslik ja pikaaegne (sageli elukestev) negatiivne mõju ohvrile. Samas käesoleva eelnõuga muutub vägistamise lihtkoosseis esimese astme kuriteost (raskem kuritegu) teise astme kuriteoks (kergem kuritegu). Juba ainuüksi see aspekt võib anda ühiskonnale väära ja soovimatu sõnumi, et riik näeb ja käsitleb vägistamist kui vähemohtlikku „kergemat“ kuritegu.
Christian Veske Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Allkirjastatud digitaalselt
Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 5352 5002, [email protected], www.volinik.ee
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|