Justiitsministeerium
01.09.2025
Arvamus kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku ja elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta
Eelnõu positiivne külg on see, et tunnistatakse, et elektroonilise side andmeliiklusandmete süüteomenetluses kasutamise võimalused vajavad paremat regulatsiooni. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 901 lg 2 ei sisalda enam viidet andmetele, mille üldine kogumise ja säilitamise kohustus rikub oluliselt põhiõiguseid. Samuti on asjakohaselt täiendatud elektroonilise side seadust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/1543, mis defineerib andmeliiklusandmete mõiste. Kuid eelnõuga välja pakutud lahendus on poolik, mis ei kõrvalda valdavat osa probleemidest.
Eelnõul mitmeid olulisi puudusi:
1. Eelnõu ei kaota ära sideettevõtete kohustust säilitada elektroonilise side andmeliiklusandmeid ühe aasta jooksul sõltumata sellest, kas selleks on vajadus lähtuvalt sideettevõtte ärihuvidest. ESS § 1111 lõige 4 kohustab sideettevõtjat säilitama ESS lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid üheks aasta, alates side toimumise ajast, kui need sideteenuse osutamise käigus on loodud või neid on töödeldud. Euroopa Kohus on selgitanud, et sideandmete üldine säilitamine on demokraatlikus ühiskonnas erandiks,1 seega on endiselt üleval küsimus ESS-i § 1111 õiguspärasuses, kui jääb kehtima andmete üldine ja vahet tegemata säilitamine kõikide sideteenuseid kasutavate inimeste kohta.
Eelnõu seletuskirja kohaselt muudetakse seadusi nii, et „neid sideteenuse andmeid, mida sideettevõtjad niikuinii oma tarbeks säilitavad, saab ka politsei süütegude tõendamisel kohtu loal kasutada.“ KrMS § 901 lg 2 sõnastuses ei ole aga märgitud andmete kogumine oleks mingil moel võrreldes varasemaga piiritletud. Veelgi enam, laiendatakse nende võimalike andmete hulka, mida saaks sideettevõtjalt välja küsida, sest lisatav ESS § 2 lg 21 järgi on sideettevõtja kohustatud avaldama ilma kliendi nõusolekuta kõiki sideteenuse osutamise käigus temale teatavaks saanud ja säilitatud andmeid. Sideteenuse osutamise käigus kogutakse ka endiselt ESS § 1111 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid, mistõttu ei ole võimalik vahet teha, millisel eesmärgil kogutud andmeid võib menetleja välja küsida. Seega on tulemus eelnõu jõustumise järel sama, kui seda võrrelda kehtivaga.
2. Kuigi seletuskiri väidab, et KrMS ja VTMS hakkavad lubama kasutada ainult sideettevõtete poolt ärilistel eesmärkidel säilitatavaid andmeliiklusandmeid, siis eelnõu tekst ei piira selgesõnaliselt, millisel alusel säilitatud andmeliiklusandmeid süüteomenetluses saab sideettevõttelt välja nõuda. Eelnõu ei too selgust juurde, sest puudub asjakohane mõiste, mida võiks seletuskirja pidada ärilisel eesmärgil kogutud ja säilitatud andmeteks. Sideettevõtja on märkinud, et ärilisel eesmärgil ei ole vajadust säilitada andmeid, samuti ei ole vajadust suure hulga isikustatud andmete hoidmise järele.2 Eelnõuga jätkamiseks tuleks enne teha põhjalikke uuringuid, et veenduda, milliseid andmeid sideettevõtjad oma majandustegevuses vajavad. Seejärel saaks teha sisulisi ettepanekuid seaduste täiendamiseks, mis defineeriks selgelt äriliselt kogutud andmete sisu.
3. Euroopa Kohus on asunud seisukohale, et andmeliiklusandmeid võib süüteomenetluses sideettevõttelt välja nõuda ainult raskete kuritegude vastu võitlemiseks. Eelnõu jätab alles võimaluse kasutada andmeliiklusandmeid kõigi (s.t. ka kergete) kuritegude menetlemisel ning isegi väärteomenetluses. Väärteomenetluses peaks sideandmete kasutamist selgemalt piiritlema, nt juhtudega, kui sidevahendiga on väärtegu toime pandud või kui sidevahend on teoobjektiks. Liiga lai võimalus väärteomenetluses päringute tegemiseks on selgelt ebaproportsionaalne isikute tõhusat põhiõiguste kaitset silmas pidades.
4. Praeguse regulatsiooni probleemiks on sideandmete üldine andmete säilitamise kohustus, kuid seejuures ei ole takistusi andmete säilitamiseks, kui seda tingib kriminaalmenetluse huvi. Kui on teada, et isikute suhtes on vaja teha korduvaid päringuid, siis võiks KrMS näha ette võimaluse säilitada kohtu loal etteulatuvalt teatud perioodi sideandmeid. Nimetatu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/1543, mille alusel võivad liikmesriigid teha koostööd kriminaalasjades sideandmete säilitamiseks ja edastamiseks. Sideteenuse osutaja salvestab selliselt kõiki loas nähtuvaid andmeid, mistõttu ei teki ka küsimust sellest, kas need on ärilisel või muul eesmärgil säilitatud.
5. Võttes arvesse, et sideandmete päringuga riivatakse oluliselt isikute põhiõiguseid, siis on ilmne vajadus kohaste õiguskaitsevahendite kehtestamiseks. Praegu ei ole ette nähtud võimalust kohtu loa vaidlustamiseks määruskaebe korras, õiguste rikkumisele saab tähelepanu pöörata alles kohtumenetluses. Menetlusvälised isikud ei saa teada, et nende kohta on sideandmete päringuid tehtud, mistõttu ei saa nad ka võimalikele eksimustele tähelepanu pöörata (nt võidakse teha päring sideandmete saamiseks, kui on alust arvata, et kahtlustatav kasutab tuttava telefoni). Need on isikud, kes on olnud puutumuses kuriteoga või menetlusega, kuid ei osale ise kriminaalmenetluses, mistõttu ei saa nad menetlusvälise isikuna kriminaalasja toimikuga tutvuda. Seega tuleks kehtestada kord, mis kohustab kohtueelset menetlejat teatama sideandmete päringute tegemisest isikutele, kes ei ole kriminaalasjas kahtlustatavaks ega ka muu subjekt ning võimaldama neil kaevata kohtu loa peale.
Lugupidamisega
Anneli Soo
Karistusõiguse kaasprofessor
Karistusõiguse osakonna juhataja