Arvamus eelnõu kohta




Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja digiminister Teie: 15.08.2025 nr 8-1/6835-1
[email protected] Meie: Kuupäev digitaalallkirjas, nr 1-8-2/25/11


Arvamus karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõule (nõusolekupõhine seksuaalvägivalla käsitlus)
MTÜ Lastekaitse Liit tänab Justiitsministeeriumi võimaluse eest esitada arvamus karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõule. Tunnustame ministeeriumi põhjalikku ettevalmistust ja kaasamisprotsessi ning lähtume oma seisukohtades ka varem esitatud arvamusest vastava seaduse väljatöötamiskavatsuse kohta (meie 16.01, nr 1-8-2/24/2).
Lastekaitse Liit toetab eelnõu eesmärki viia karistusseadustikus sätestatud seksuaalse enesemääramise vastased süüteod kooskõlla Istanbuli konventsiooniga ning minna üle jõu- ja sunnipõhiselt käsitluselt nõusolekupõhisele käsitlusele. Selline lähenemine annab seksuaalvägivalla ohvritele tõhusama kaitse, vastab ühiskondlikele hoiakutele ja kaasaegsele seksuaalharidusele ning on juba paljudes noorte- ja teiste ühiskonnagruppide seas mõistetav ja aktsepteeritud. Seetõttu on ka edaspidi seaduse eesmärki ja sõnumit lihtsam selgelt kommunikeerida.
Lastekaitse Liit tunnustab eelnõu § 1 punkti 3, millega täiendatakse KarS § 141 lõikega 5 ning sätestatakse selgelt olukorrad, kus ei saa olla tegemist vaba ja väljendatud nõusolekuga. Peame oluliseks, et eristatakse juhtumeid, kus nõusolekut ei ole väljendatud, kus see ei ole olnud vaba vägivalla või ähvarduse tõttu, ning kus isiku tahte kujundamine on välistatud teadvushäire, tardumise, mürgistuse, võimupositsiooni kuritarvitamise või muu võrreldava põhjuse tõttu.
Samas peame vajalikuks rõhutada, et jah-mudelile üleminek toob paratamatult kaasa vajaduse tasakaalustada kaks keskset põhimõtet: süütuse presumptsioon ja in dubio pro reo ühelt poolt ning ohvri kaitse ja õigus tõhusale õiguskaitsele teiselt poolt. Kui tõendite kogumine osutub keerukaks või neid on vähe, võib ohvritel tekkida kartus, et nende ütlustest ei piisa ning seetõttu jäetakse kuriteost teavitamata. See süvendaks seksuaalvägivalla varjatust ja ohvrite vaikimist. Seetõttu on oluline, et kohtud ei seaks kannatanu ütlustele ebaproportsionaalselt kõrgeid tõendamiskriteeriume ning hindaksid neid koos muude kaudsete tõenditega (nt ekspertiisid, tunnistajate ütlused, digitaalsed jäljed). Samuti tuleb tagada menetlejatele põhjalik väljaõpe ja traumateadlik küsitlemine, mis aitab suurendada ütluste usaldusväärsust ja vähendada kannatanu taasohvristamist. Leiame, et seaduse rakendamise järel on oluline seirata selle toimimist praktikas, et hinnata, kas muudatused suurendavad ohvrite valmisolekut kuriteost teavitada, säilitades samas süütuse presumptsiooni tegeliku kaitse.

Tunnustame ka Justiitsministeeriumi kavatsust panustada seadusemuudatuste varajasse kommunikeerimisse ja ühiskonna teadlikkuse suurendamisse. Oleme nõus, et üksnes seadusemuudatusest ei piisa - hädavajalik on laiapõhjaline ja sihtrühmadele kohandatud kommunikatsioon erinevates kanalites. Oluline on selgitada nii seksuaalkuriteo sisu kui ka nõusolekuseaduse JAH-mudeli tähendust ning teavitada ühiskonda ohvrite abivõimalustest ja julgustada kuritegudest teada andma.
Loodame jätkuvale koostööle ja kinnitame valmisolekut ka edaspidi protsessi panustada.

Lugupidamisega
Varje Ojala
Juhatuse liige
MTÜ Lastekaitse Liit
/allkirjastatud digitaalselt/


Koostas Helen Saarnik [email protected]




Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja digiminister Teie: 15.08.2025 nr 8-1/6835-1
[email protected] Meie: Kuupäev digitaalallkirjas, nr 1-8-2/25/11


Arvamus karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõule (nõusolekupõhine seksuaalvägivalla käsitlus)
MTÜ Lastekaitse Liit tänab Justiitsministeeriumi võimaluse eest esitada arvamus karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõule. Tunnustame ministeeriumi põhjalikku ettevalmistust ja kaasamisprotsessi ning lähtume oma seisukohtades ka varem esitatud arvamusest vastava seaduse väljatöötamiskavatsuse kohta (meie 16.01, nr 1-8-2/24/2).
Lastekaitse Liit toetab eelnõu eesmärki viia karistusseadustikus sätestatud seksuaalse enesemääramise vastased süüteod kooskõlla Istanbuli konventsiooniga ning minna üle jõu- ja sunnipõhiselt käsitluselt nõusolekupõhisele käsitlusele. Selline lähenemine annab seksuaalvägivalla ohvritele tõhusama kaitse, vastab ühiskondlikele hoiakutele ja kaasaegsele seksuaalharidusele ning on juba paljudes noorte- ja teiste ühiskonnagruppide seas mõistetav ja aktsepteeritud. Seetõttu on ka edaspidi seaduse eesmärki ja sõnumit lihtsam selgelt kommunikeerida.
Lastekaitse Liit tunnustab eelnõu § 1 punkti 3, millega täiendatakse KarS § 141 lõikega 5 ning sätestatakse selgelt olukorrad, kus ei saa olla tegemist vaba ja väljendatud nõusolekuga. Peame oluliseks, et eristatakse juhtumeid, kus nõusolekut ei ole väljendatud, kus see ei ole olnud vaba vägivalla või ähvarduse tõttu, ning kus isiku tahte kujundamine on välistatud teadvushäire, tardumise, mürgistuse, võimupositsiooni kuritarvitamise või muu võrreldava põhjuse tõttu.
Samas peame vajalikuks rõhutada, et jah-mudelile üleminek toob paratamatult kaasa vajaduse tasakaalustada kaks keskset põhimõtet: süütuse presumptsioon ja in dubio pro reo ühelt poolt ning ohvri kaitse ja õigus tõhusale õiguskaitsele teiselt poolt. Kui tõendite kogumine osutub keerukaks või neid on vähe, võib ohvritel tekkida kartus, et nende ütlustest ei piisa ning seetõttu jäetakse kuriteost teavitamata. See süvendaks seksuaalvägivalla varjatust ja ohvrite vaikimist. Seetõttu on oluline, et kohtud ei seaks kannatanu ütlustele ebaproportsionaalselt kõrgeid tõendamiskriteeriume ning hindaksid neid koos muude kaudsete tõenditega (nt ekspertiisid, tunnistajate ütlused, digitaalsed jäljed). Samuti tuleb tagada menetlejatele põhjalik väljaõpe ja traumateadlik küsitlemine, mis aitab suurendada ütluste usaldusväärsust ja vähendada kannatanu taasohvristamist. Leiame, et seaduse rakendamise järel on oluline seirata selle toimimist praktikas, et hinnata, kas muudatused suurendavad ohvrite valmisolekut kuriteost teavitada, säilitades samas süütuse presumptsiooni tegeliku kaitse.

Tunnustame ka Justiitsministeeriumi kavatsust panustada seadusemuudatuste varajasse kommunikeerimisse ja ühiskonna teadlikkuse suurendamisse. Oleme nõus, et üksnes seadusemuudatusest ei piisa - hädavajalik on laiapõhjaline ja sihtrühmadele kohandatud kommunikatsioon erinevates kanalites. Oluline on selgitada nii seksuaalkuriteo sisu kui ka nõusolekuseaduse JAH-mudeli tähendust ning teavitada ühiskonda ohvrite abivõimalustest ja julgustada kuritegudest teada andma.
Loodame jätkuvale koostööle ja kinnitame valmisolekut ka edaspidi protsessi panustada.

Lugupidamisega
Varje Ojala
Juhatuse liige
MTÜ Lastekaitse Liit
/allkirjastatud digitaalselt/


Koostas Helen Saarnik [email protected]