RK resolutsioon: Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (283 SE)

1-1-14-283-1_-_Vabariigi_Valitsuselt_arvamuse_küsimine_eelnõu_283_SE_kohta.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

HENN PÕLLUAAS PNOEE-36002160323 2020-11-10 14:28:42

201110_ERHS_RKL.pdf

Vabariigi Valitsus

.11.2020 nr 1-1/14-283/1

Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan

Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu liikme Kalle Grünthali k.a 9. novembril

algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (283 SE).

Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks kultuurikomisjoni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Henn Põlluaas

Lisad: 1) eelnõu viiel lehel

2) seletuskiri üheksal lehel

Eneli Illaru

631 6332, [email protected]

ERHS_m_s_SK.docx

Seletuskiri
Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise
seaduse eelnõu

1. Sissejuhatus

Sisukokkuvõte

Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu sihiks on vajadus, et Eesti Rahvusringhääling oma saadete ja programmide tootmisel ja edastamisel ei eiraks poliitilise tasakaalustatuse printsiipi, eelistades üht erakonda või poliitilist liikumist teisele. Samuti muudetakse eelnõuga sisekontrolli teostamist, et tagada seadusest tulenevate nõuete täitmine. Lisaks eelmärgitule viiakse Eesti Rahvusringhäälingu seadus kooskõlla ka Äriseadustikuga ja seda osas, mis puudutab nõukogu liikmete ning juhatuse liikmete õigusi, kohustusi ja vastutust. Eelnõus on muudatuste aluseks võetud kuni 31.12.2006 kehtinud Ringhäälinguseadus.

Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Riigikogu liige Kalle Grünthal Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (tel. 6316566, [email protected]).

2. Seaduse eesmärk
Seaduseelnõu eesmärk on luua Eesti Rahvusringhäälingu tegevuses õigusselgus, mis vastaks avalik õigusliku meediateenuse põhimõtete rakendamisele ning Eesti Rahvusringhäälingu seaduse korrelatsioon Äriseadustikuga.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu selgitused on esitatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse paragrahvide muudatuste kaudu.

1. Muuta seaduse paragrahvi 5 lõiget 1 punkti 1 ja sõnastada see järgmiselt:
„1) toodab vähemalt ühte teleprogrammi ja ühte ööpäevaringset raadioprogrammi. Programmid peavad olema avalikkusele üldkasutatavate vahenditega kättesaadavad. Teleprogrammide originaalsaated peavad Rahvusringhäälingu võimaluste piires olema maksimaalselt kättesaadavad vaegkuuljatele;“

Selgitus: Terviseameti juht Üllar Lanno on avaldanud, et koroonaviirus jääb meile pikemaks ajaks, mis omakorda võib nõuda ka Rahvusringhäälingu jätkusuutlikuks toimimiseks täiendavat personali ja raha. Seega oleks vaja juba täna mõelda, kas seaduses vormistatud kohustuslik nõue, toota vähemalt kahte teleprogrammi ja nelja ööpäevaringset raadioprogrammi on mõistlik. Esiteks võib seaduses sätestatud kohustuslik nõue mõjuda programmi kvaliteedile, kui seoses koroonakriisiga tekib vajadus puuduvate töötajate järele, mis omakorda nõuaks jälle täiendavat lisaraha. Teiseks ei ole välistatud ka võimalus, et lisaks koroonakriisile võib lisanduda veel ka majanduskriis mingis teises vormingus. Ettenägelik oleks seaduse tasandil jätta Rahvusringhäälingul endal võimalus otsustada nii teleprogrammide kui raadioprogrammide arvu üle, kas või ajutises vormis. Juhin tähelepanu, et eelmärgitud seadusemuudatus ei piira praeguse arvu juures olevate programmide edastust, vaid annab võimaluse operatiivselt reageerida ja tulla toime muutunud majanduslikus olukorras.

2. Täiendada seadust paragrahviga § 61 ja sõnastada see järgmiselt:
„§ 61 Poliitiline tasakaalustatus.
Saateaja andmisel erakonnale või poliitilisele liikumisele oma seisukohtade tutvustamiseks peab Rahvusringhääling tagama samas programmis võimaluse anda seda põhjendamatu viivituseta ka teisele erakonnale või poliitilisele liikumisele“.

Selgitus: Muide ülalmärgitud seaduse säte kehtis Ringhäälingu seaduses alates 24.07.1999 a kuni 31.12.2006 a., mis aga 01.06.2007 jõustunud Eesti Rahvusringhäälingu seadusega kaotati. Tasakaalustatuse nõuet hakkas Eesti Rahvusringhäälingu seaduses asendama § 6 „Rahvusringhäälingu programmid“. Kahjuks ei ole see seaduse muudatuse nii öelda üldnormina täitnud aga soovitud eesmärki. Harvad ei ole juhud, kus tasakaalustatuse nõuet on täielikult eiratud. Markantsema näitena võiks välja tuua uudiste kajastus samasooliste abielu teemal, kuid traditsiooniliste pereväärtuste tunnustamist ja kajastamist ei ole toimunud. Samuti kajastatakse välisuudiseid sageli kallutatult. Näitena sündmused USA-s, kus uudiste kajastamisel eelistatakse suuremas osas demokraatide seisukohti vabariiklaste omadele. Rahvusringhääling, olles avalik õiguslik juriidiline isik, ei tohi eelistada vaid üht poolt. Eelmärgitud eelnõu eesmärk on taastada tasakaalustatuse nõue uuesti seaduses, mida praegust praktikat arvestades on kas tahtmatult või tahtlikult eiratud.
3. Täiendada seadust paragrahviga 62 ja sõnastada see järgmiselt:
„§ 62 Kõlbluse ja seaduslikkuse tagamine
(1) Rahvusringhääling ei edasta saateid, mille sisu on kõlblusvastane või vastuolus põhiseaduse või seadustega ning mis muuhulgas:
1) rikub selgelt ja tõsiselt Rahvusringhäälingu üldtunnustatud moraalseid ja eetilisi põhimõtteid määral, mis võib kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või moraalset arengut;
2) võib õhutada rassilist, soolist, usulist või rahvuslikku vihkamist;
3) sisaldab pornograafiat või põhjendamatut vägivalda“.

Selgitus:
Eelnõu eesmärgiks on tagada Rahvusringhäälingu täielik erapooletus praeguses ühiskonnas kiirelt toimuvate protsesside kajastamisel. Edastatud saadetes ei tohi toimuda ajakirjanduslikku süüstamist ning kohtumõistmist enne lõplikku kohtuotsust.

4. Täiendada seadust paragrahviga 63 ja sõnastada see järgmiselt:
“§ 63 Vastulause esitamise õigus
(1) Igal füüsilisel või juriidilisel isikul, sõltumata tema kodakondsusest või asukohast, kelle seaduslikke õigusi, eriti mainet, on kahjustatud Rahvusringhäälingu poolt ebaõigete faktide esitamisega, on õigus esitada vastulause või taotleda muude võrdväärsete vahendite rakendamist, mis peavad olema kooskõlas tsiviil-, haldus- või karistusõiguse sätetega.
(2) Rahvusringhääling tagab vastulause esitamise võimaluse või muude võrdväärsete vahendite rakendamise ega tee takistusi põhjendamatute tähtaegade või tingimustega. Vastulause esitamise soovist tuleb Rahvusringhäälingule kirjalikult teatada 20 päeva jooksul, alates taotluse põhjustanud saate edastamisest. Rahvusringhääling edastab vastulause samas programmis hiljemalt 20 päeva jooksul pärast põhjendatud taotluse saamist.
(3) Vastulause esitaja ei ole kohustatud hüvitama Rahvusringhäälingus vastulause edastamisega seotud kulutusi.
(4) Vastulause taotluse võib tagasi lükata, kui vastulause pole õigustatud käesoleva paragrahvi 1. lõikes toodud tingimuste alusel. Samuti siis, kui taotlus sisaldab karistatavat tegu või kui taotluse rahuldamisega eiratakse üldtunnustatud moraalinorme“.

Selgitus: Eelnõuga antakse isikule või juriidilisele isikule või poliitilisele liikumisele võimalus nõuda tasakaalustatuse printsiibi täitmist Rahvusringhäälingu poolt, kui vastulause esitaja leiab, et viimane on seaduses sätestatud kohustust eiranud.
5. Täiendada seadust paragrahviga 64 ja sõnastada see järgmiselt:
„§ 64 Televisiooniülekande ainuõiguse kasutamise piirang
Vabariigi Valitsus kehtestab vastavas nimekirjas need sündmused, mida peetakse Eesti üldsuse jaoks oluliseks ning mida tuleks seetõttu edastada nii, et märkimisväärne osa üldsusest saaks neid vabalt vastu võtta kas tervikuna või osaliselt otseülekandes või hiljem salvestusena“.

Selgitus: Kehtinud Ringhäälingu seadus § 111 lõikes 1 oli selline regulatsioon olemas. Eelnev olukord tuleb taastada, sest praktikas on esinenud juhtumeid, kus olulise tähtsusega riiklikke küsimusi Rahvusringhääling ei kajasta. Tuletan meelde, et Rahvusringhääling on ikkagi avalik õiguslik juriidiline asutus, millele ei laiene erameedia kanalite sõltumatus. On ebaloogiline, et Vabariigi Valitsusel puudub võimalus edastada enda poolt finantseeritava asutuse kaudu olulise tähtsusega sündmusi ja teateid. Näitena tooksin välja: Riigikogu, Vabariigi Presidendi ning Vabariigi Valitsuse ametlikud teated ja Riigikogus toimuvad olulise tähtsusega riiklike sündmuste kajastamine.

6. Täiendada seadust paragrahviga 65 ja sõnastada see järgmiselt:
„§ 65 Vastutavad toimetajad
(1) Rahvusringhääling määrab edastatavatele saadetele ja programmidele vastutavad toimetajad, kelleks on toimetuse juht.
(2) Vastutav toimetaja tagab edastatavates saadetes ja programmides käesoleva seaduse nõuetest ja heast ajakirjandustavast kinnipidamise ning sõnavabaduse põhimõtete järgimise. Oma tegevuses vaatab vastutav toimetaja läbi ka Rahvusringhäälingu saate või programmi sisu kohta esitatud vastulauseid ja vaidlustusi ning jälgib programmi tasakaalustatust.
(3) Vastutav toimetaja annab nõukogule oma tegevusest aru nõukogu koosolekutel ning teeb juhatusele ja nõukogule jooksvalt ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja vigade vältimiseks.
(5) Vastutava toimetaja otsused ja ettepanekud on nõukogule ja juhatusele täitmiseks soovituslikud, kuid nende mittetäitmist peab nõukogu või juhatus põhjendama.
(3) Vastutavate toimetajate nimekiri on üldsusele kättesaadav“.

Selgitus: Eelnõu mõttes on tegemist Rahvusringhäälingu esmase sisekontrolliga, et tagada toimetustel Eesti Rahvusringhäälingu seaduse nõuetekohane täitmine. Lisan juurde, et sisekontroll on kasutusel paljudes asutustes. Näitena tooksin välja, et muuhulgas isegi nii politseis kui ka teistes julgeoleku struktuurides.
7. Muuta seaduse paragrahvi 18 lõiget 1 ja sõnastada see järgmiselt:
„(1) Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole hääletamisel osalenud nõukogu liikmetest“.

Selgitus: Eelnõuga kooskõlastatakse Eesti Rahvusringhäälingu seadus Äriseadustik § 322 lg 1-ga.

8. Muuta seaduse paragrahvi 21 lõiget 1 punkti 7 ja sõnastada see järgmiselt:
„7) käesoleva seaduse §-des 4, 5 ja 6 loetletud Rahvusringhäälingu eesmärkide, ülesannete täitmise ja programmide järelevalve“.

Selgitus: Äriseadustik § 316 sätestab, et Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Tulenevalt eelmärgitust omab Nõukogu õigust teostada järelevalvet ka programmide osas, mida hetkel kehtiv Eesti Rahvusringhäälingu seadus ei võimalda. Eelnõu eesmärk viia seadus kooskõlla Äriseadustikuga.

9. Muuta seaduse paragrahvi 22 lõiget 1 ja sõnastada see järgmiselt:
„(1) Nõukogu liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega“.

Selgitus: Eelnõuga viiakse Eesti Rahvusringhäälingu seadus kooskõlla Äriseaduse § 327 lg 1, mille kohaselt peab nõukogu liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Kehtivas seaduses kasutatav mõiste lojaalsus, Äriseadustikus ei tunnista. Pealegi on sõna lojaalsus mitmeti tõlgendatav ning annab aluse nõukogu liikmele alusetute süüdistuste esitamise võimaluse.

10. Muuta seaduse paragrahvi 23 lõiget 2 ja sõnastada see järgmiselt:
„(2) Juhatus peab juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest ning lähtuma nõukogu kinnitatud eelarvest ja teistest strateegilistest dokumentidest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil“.

Selgitus: Kehtivas seaduses on vastuolu Äriseadustiku § 306 lg 2. Eesti Rahvusringhäälingu seadus piirab nõukogu kui kõrgema juhtorgani võimalust anda juhatusele otsest seaduslikku korraldust.

11. Muuta seaduse paragrahvi 25 pealkirja ja sõnastada see järgmiselt:
„ § 25 Juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine“.

Selgitus: Äriseadustik § 309 sätestab juhatuse liikme valimise, mitte aga nimetamise.

12. Muuta seaduse paragrahvi 25 lõiget 1 ja sõnastada see järgnevalt:
„(1) Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse liikme valimiseks on vajalik tema nõusolek“.

Selgitus : Nõukogul, kes planeerib Rahvusringhäälingu tegevust, korraldab tema juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle, peab olema õigus mitte ainult juhatuse liikmeid nimetada, vaid ka valida. Äriseadustik § 316.

13. Muuta seaduse paragrahvi 25 lõiget 2 ja sõnastada see järgnevalt:
„(2) Juhatuse esimehe valib ja määrab oma kohale nõukogu lihthäälteenamusega“.

Selgitus: Eelnõuga kooskõlastatakse Eesti Rahvusringhäälingu seadus Äriseadustik § 311-ga, mille kohaselt juhatuse esimees määratakse nõukogu poolt, kui see on põhikirjaga antud nõukogu pädevusse. Samast paragrahvist tuleneb veel ka toimingute järjekord juhatuse liikmete valimiste ning juhatuse esimehe määramise osas. Juhatuse liikmed valivad endi hulgast juhatuse esimehe, mis viitab sellele, et enne juhatuse esimehe määramist nõukogu poolt, peavad juhatuse liikmed olema nõukogu poolt juba valitud. Eesti Ringhäälinguseaduses on olukord aga vastupidine. Kõigepealt nimetatakse juhatuse esimees ja alles siis juhatuse liikmed, mis ei ole aga kooskõlas Äriseadustikus sätestatuga..

14. Muuta seaduse paragrahvi 25 lõiget 4 ja sõnastada see järgmiselt:
„(4) Nõukogu võib juhatuse liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut“.
Selgitus: Eelnõuga kooskõlastatakse Eesti Rahvusringhäälingu seadus Äriseadustik § 309 lg 3-ga. Tähelepanuväärne on see, et Eesti Rahvusringhäälingu seaduses sätestatu alusel on võimalik tagasi kutsuda ainult juhatuse esimees. Teiste juhatuse liikmete tagasikutsumine on aga täielikult välistatud! Samuti on tagasikutsumise alused, nagu raskete juhtimisvigade ilmnemine ning käesoleva seaduse raske rikkumine sisuliselt ainetud. Tekib küsimus, milline on siis raske juhtimisviga ning milline on käesoleva seaduse raske rikkumine? Igal juhul on sõna „raske“ näol tegemist määratlemata õigusmõistega, sest on teadmata, mida me liigitame sellise väärtushinnangu alla. Sisuliselt on kehtivas Eesti Rahvusringhäälingu seaduses loodud olukord, kus juhatuse esimehe tagasikutsumine on sisuliselt võimatu ning teisi juhatuse liikmeid ei olegi võimalik tagasi kutsuda. Lisan juurde, et nii Äriseadustikus kui ka eelnõus toodud õiguslik lahendus toimib ideaalselt kõikides teistes äriühingutes ning ei ole olnud kuulda, et selline lahendus oleks tekitanud probleeme.

15. Muuta seaduse paragrahvi 27 lõiget 2 ja sõnastada see järgmiselt:
„(2) Nõukogu peab juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel ning juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama, et juhatuse liikmele Rahvusringhäälingu poolt tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja Rahvusringhäälingu majandusliku olukorraga“.

Selgitus: Eesti Rahvusringhäälingu seaduses on vastuolu Äriseadustiku § 314 lg 2 sätestatuga. Muudatuse sisuliseks eesmärgiks oleks veel ka see, et juhatuse liikme tasustamisel oleks prioriteediks ikkagi Rahvusringhäälingu majanduslik olukord aga mitte juhatuse hüved.

16. Tunnistada kehtetuks seaduse paragrahv 27 lõige 3.

Selgitus: Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord ning muud hüved peaksid olema piisavad, et tehtav töö oleks tulemuslik. Lisan juurde, et juhatuse liige määratakse nõukogu poolt just selleks, et tehtav töö oleks tulemuslik. Selle eest täiendava tasu maksmine ei ole proportsionaalne taotletava eesmärgiga ning on sisuliselt alusetu rikastumise allikaks.

17. Täiendada seadust paragrahviga 27 lõige 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Kui Rahvusringhäälingu majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või temaga kokkulepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks Rahvusringhäälingu suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib nõukogu nõuda tasude ja muude hüvede vähendamist“.

Selgitus: Äriseadustik § 315 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Tulenevalt eelmärgitust peab juhatuse liige arvestama tasude ja muude hüvede vähenemise võimalusega, nagu korralik ettevõtja oma hoolsuskohustuses majandusliku olukorra halvenedes teeb.

18. Täiendada seadust paragrahviga 27 lg 32 järgmises sõnastuses:
„(32) Käesoleva paragrahvi 31 lõikes nimetatud vähendamine ei puuduta juhatuse liikmega sõlmitud lepingu muid tingimusi. Juhatuse liikmel on tasude või muude hüvede vähendamise nõude esitamise korral õigus temaga sõlmitud leping ühekuulise etteteatamisega erakorraliselt üles öelda“.

Selgitus: Muudatus tuleneb otseselt Äriseadustiku § 314 lg 3.

19. Tunnistada kehtetuks seaduse paragrahv 27 lõige 4.

Selgitus: Üldjuhul kutsutakse juhatuse liige tagasi enne tähtaja lõppu vaid siis, kui juhatuse liige ei täida oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Selle eest lisatasu maksmise kohustus Rahvusringhäälingu poolt on tagasi kutsutava juhatuse liikme jaoks alusetu rikastumise allikaks.

20. Muuta seaduse paragrahvi 28 lõiget 1 ja sõnastada see järgmiselt:
„(1) Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega“.

Selgitus: Eelnõuga viiakse Eesti Rahvusringhäälingu seadus kooskõlla Äriseaduse § 315 lg 1, mille kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Kehtivas seaduses kasutatav mõiste lojaalsus, Äriseadustik ei kasuta. Pealegi on sõna lojaalsus mitmeti tõlgendatav ning annab aluse juhatuse liikmele alusetute süüdistuste esitamise võimaluse.

21. Muuta seaduse 3 peatüki pealkirja ja sõnastada see järgmiselt:
„3 peatükk NÕUKODA, SISEKONTROLL JA HALDUSJÄRELEVALVE“
Selgitus: Seoses eetikanõuniku koha kaotamisega seaduses on vajalik sisse viia vastav muudatus

22. Tunnistada kehtetuks seaduse paragrahv 31.
Selgitus: Eetikanõuniku kohta hakkab täitma vastutav toimetaja.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõu terminoloogia on eestikeelne. Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi mõisteid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega

6. Seaduse mõju
Seaduseelnõu üldine mõju suurendab Rahvusringhäälingu usaldusväärsust ja objektiivsust Eesti rahva, erinevate erakondade ning poliitiliste liikumiste seas.

7. Rakendusaktid
Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada täiendavaid volitusnorme ega rakendusakte.

8. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras.
___________________________________________________________________________
Algatab Kalle Grünthal 09.11.2020

(allkirjastatud digitaalselt)
Kalle Grünthal
Riigikogu liige
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

ERHS_m_s_SK.pdf

Seletuskiri

Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise

seaduse eelnõu

1. Sissejuhatus

Sisukokkuvõte

Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu sihiks on vajadus, et Eesti

Rahvusringhääling oma saadete ja programmide tootmisel ja edastamisel ei eiraks poliitilise

tasakaalustatuse printsiipi, eelistades üht erakonda või poliitilist liikumist teisele. Samuti

muudetakse eelnõuga sisekontrolli teostamist, et tagada seadusest tulenevate nõuete täitmine.

Lisaks eelmärgitule viiakse Eesti Rahvusringhäälingu seadus kooskõlla ka Äriseadustikuga ja

seda osas, mis puudutab nõukogu liikmete ning juhatuse liikmete õigusi, kohustusi ja vastutust.

Eelnõus on muudatuste aluseks võetud kuni 31.12.2006 kehtinud Ringhäälinguseadus.

Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Riigikogu liige Kalle Grünthal Eesti Konservatiivne

Rahvaerakond (tel. 6316566, [email protected]).

2. Seaduse eesmärk

Seaduseelnõu eesmärk on luua Eesti Rahvusringhäälingu tegevuses õigusselgus, mis vastaks

avalik õigusliku meediateenuse põhimõtete rakendamisele ning Eesti Rahvusringhäälingu

seaduse korrelatsioon Äriseadustikuga.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu selgitused on esitatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse paragrahvide muudatuste

kaudu.

1. Muuta seaduse paragrahvi 5 lõiget 1 punkti 1 ja sõnastada see järgmiselt:

„1) toodab vähemalt ühte teleprogrammi ja ühte ööpäevaringset raadioprogrammi. Programmid

peavad olema avalikkusele üldkasutatavate vahenditega kättesaadavad. Teleprogrammide

Järgnevalt on nimetatud teemad eraldi paragrahvide lõikes lahti selgitatud.

originaalsaated peavad Rahvusringhäälingu võimaluste piires olema maksimaalselt

kättesaadavad vaegkuuljatele;“

Selgitus: Terviseameti juht Üllar Lanno on avaldanud, et koroonaviirus jääb meile pikemaks

ajaks, mis omakorda võib nõuda ka Rahvusringhäälingu jätkusuutlikuks toimimiseks täiendavat

personali ja raha. Seega oleks vaja juba täna mõelda, kas seaduses vormistatud kohustuslik

nõue, toota vähemalt kahte teleprogrammi ja nelja ööpäevaringset raadioprogrammi on

mõistlik. Esiteks võib seaduses sätestatud kohustuslik nõue mõjuda programmi kvaliteedile, kui

seoses koroonakriisiga tekib vajadus puuduvate töötajate järele, mis omakorda nõuaks jälle

täiendavat lisaraha. Teiseks ei ole välistatud ka võimalus, et lisaks koroonakriisile võib

lisanduda veel ka majanduskriis mingis teises vormingus. Ettenägelik oleks seaduse tasandil

jätta Rahvusringhäälingul endal võimalus otsustada nii teleprogrammide kui

raadioprogrammide arvu üle, kas või ajutises vormis. Juhin tähelepanu, et eelmärgitud

seadusemuudatus ei piira praeguse arvu juures olevate programmide edastust, vaid annab

võimaluse operatiivselt reageerida ja tulla toime muutunud majanduslikus olukorras.

2. Täiendada seadust paragrahviga § 61 ja sõnastada see järgmiselt:

„§ 61 Poliitiline tasakaalustatus.

Saateaja andmisel erakonnale või poliitilisele liikumisele oma seisukohtade tutvustamiseks

peab Rahvusringhääling tagama samas programmis võimaluse anda seda põhjendamatu

viivituseta ka teisele erakonnale või poliitilisele liikumisele“.

Selgitus: Muide ülalmärgitud seaduse säte kehtis Ringhäälingu seaduses alates 24.07.1999 a

kuni 31.12.2006 a., mis aga 01.06.2007 jõustunud Eesti Rahvusringhäälingu seadusega

kaotati. Tasakaalustatuse nõuet hakkas Eesti Rahvusringhäälingu seaduses asendama § 6

„Rahvusringhäälingu programmid“. Kahjuks ei ole see seaduse muudatuse nii öelda

üldnormina täitnud aga soovitud eesmärki. Harvad ei ole juhud, kus tasakaalustatuse nõuet

on täielikult eiratud. Markantsema näitena võiks välja tuua uudiste kajastus samasooliste

abielu teemal, kuid traditsiooniliste pereväärtuste tunnustamist ja kajastamist ei ole toimunud.

Samuti kajastatakse välisuudiseid sageli kallutatult. Näitena sündmused USA-s, kus uudiste

kajastamisel eelistatakse suuremas osas demokraatide seisukohti vabariiklaste omadele.

Rahvusringhääling, olles avalik õiguslik juriidiline isik, ei tohi eelistada vaid üht poolt.

Eelmärgitud eelnõu eesmärk on taastada tasakaalustatuse nõue uuesti seaduses, mida praegust

praktikat arvestades on kas tahtmatult või tahtlikult eiratud.

3. Täiendada seadust paragrahviga 62 ja sõnastada see järgmiselt:

„§ 62 Kõlbluse ja seaduslikkuse tagamine

(1) Rahvusringhääling ei edasta saateid, mille sisu on kõlblusvastane või vastuolus

põhiseaduse või seadustega ning mis muuhulgas:

1) rikub selgelt ja tõsiselt Rahvusringhäälingu üldtunnustatud moraalseid ja eetilisi põhimõtteid

määral, mis võib kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või moraalset arengut;

2) võib õhutada rassilist, soolist, usulist või rahvuslikku vihkamist;

3) sisaldab pornograafiat või põhjendamatut vägivalda“.

Selgitus:

Eelnõu eesmärgiks on tagada Rahvusringhäälingu täielik erapooletus praeguses ühiskonnas

kiirelt toimuvate protsesside kajastamisel. Edastatud saadetes ei tohi toimuda

ajakirjanduslikku süüstamist ning kohtumõistmist enne lõplikku kohtuotsust.

4. Täiendada seadust paragrahviga 63 ja sõnastada see järgmiselt:

“§ 63 Vastulause esitamise õigus

(1) Igal füüsilisel või juriidilisel isikul, sõltumata tema kodakondsusest või asukohast, kelle

seaduslikke õigusi, eriti mainet, on kahjustatud Rahvusringhäälingu poolt ebaõigete faktide

esitamisega, on õigus esitada vastulause või taotleda muude võrdväärsete vahendite

rakendamist, mis peavad olema kooskõlas tsiviil-, haldus- või karistusõiguse sätetega.

(2) Rahvusringhääling tagab vastulause esitamise võimaluse või muude võrdväärsete

vahendite rakendamise ega tee takistusi põhjendamatute tähtaegade või tingimustega.

Vastulause esitamise soovist tuleb Rahvusringhäälingule kirjalikult teatada 20 päeva jooksul,

alates taotluse põhjustanud saate edastamisest. Rahvusringhääling edastab vastulause samas

programmis hiljemalt 20 päeva jooksul pärast põhjendatud taotluse saamist.

(3) Vastulause esitaja ei ole kohustatud hüvitama Rahvusringhäälingus vastulause

edastamisega seotud kulutusi.

(4) Vastulause taotluse võib tagasi lükata, kui vastulause pole õigustatud käesoleva

paragrahvi 1. lõikes toodud tingimuste alusel. Samuti siis, kui taotlus sisaldab karistatavat

tegu või kui taotluse rahuldamisega eiratakse üldtunnustatud moraalinorme“.

Selgitus: Eelnõuga antakse isikule või juriidilisele isikule või poliitilisele liikumisele võimalus

nõuda tasakaalustatuse printsiibi täitmist Rahvusringhäälingu poolt, kui vastulause esitaja

leiab, et viimane on seaduses sätestatud kohustust eiranud.

5. Täiendada seadust paragrahviga 64 ja sõnastada see järgmiselt:

„§ 64 Televisiooniülekande ainuõiguse kasutamise piirang

Vabariigi Valitsus kehtestab vastavas nimekirjas need sündmused, mida peetakse Eesti üldsuse

jaoks oluliseks ning mida tuleks seetõttu edastada nii, et märkimisväärne osa üldsusest saaks

neid vabalt vastu võtta kas tervikuna või osaliselt otseülekandes või hiljem salvestusena“.

Selgitus: Kehtinud Ringhäälingu seadus § 111 lõikes 1 oli selline regulatsioon olemas. Eelnev

olukord tuleb taastada, sest praktikas on esinenud juhtumeid, kus olulise tähtsusega riiklikke

küsimusi Rahvusringhääling ei kajasta. Tuletan meelde, et Rahvusringhääling on ikkagi avalik

õiguslik juriidiline asutus, millele ei laiene erameedia kanalite sõltumatus. On ebaloogiline, et

Vabariigi Valitsusel puudub võimalus edastada enda poolt finantseeritava asutuse kaudu

olulise tähtsusega sündmusi ja teateid. Näitena tooksin välja: Riigikogu, Vabariigi Presidendi

ning Vabariigi Valitsuse ametlikud teated ja Riigikogus toimuvad olulise tähtsusega riiklike

sündmuste kajastamine.

6. Täiendada seadust paragrahviga 65 ja sõnastada see järgmiselt:

„§ 65 Vastutavad toimetajad

(1) Rahvusringhääling määrab edastatavatele saadetele ja programmidele vastutavad

toimetajad, kelleks on toimetuse juht.

(2) Vastutav toimetaja tagab edastatavates saadetes ja programmides käesoleva seaduse

nõuetest ja heast ajakirjandustavast kinnipidamise ning sõnavabaduse põhimõtete järgimise.

Oma tegevuses vaatab vastutav toimetaja läbi ka Rahvusringhäälingu saate või programmi

sisu kohta esitatud vastulauseid ja vaidlustusi ning jälgib programmi tasakaalustatust.

(3) Vastutav toimetaja annab nõukogule oma tegevusest aru nõukogu koosolekutel ning

teeb juhatusele ja nõukogule jooksvalt ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja vigade

vältimiseks.

(5) Vastutava toimetaja otsused ja ettepanekud on nõukogule ja juhatusele täitmiseks

soovituslikud, kuid nende mittetäitmist peab nõukogu või juhatus põhjendama.

(3) Vastutavate toimetajate nimekiri on üldsusele kättesaadav“.

Selgitus: Eelnõu mõttes on tegemist Rahvusringhäälingu esmase sisekontrolliga, et tagada

toimetustel Eesti Rahvusringhäälingu seaduse nõuetekohane täitmine. Lisan juurde, et

sisekontroll on kasutusel paljudes asutustes. Näitena tooksin välja, et muuhulgas isegi nii

politseis kui ka teistes julgeoleku struktuurides.

7. Muuta seaduse paragrahvi 18 lõiget 1 ja sõnastada see järgmiselt:

„(1) Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole hääletamisel osalenud

nõukogu liikmetest“.

Selgitus: Eelnõuga kooskõlastatakse Eesti Rahvusringhäälingu seadus Äriseadustik § 322 lg

1-ga.

8. Muuta seaduse paragrahvi 21 lõiget 1 punkti 7 ja sõnastada see järgmiselt:

„7) käesoleva seaduse §-des 4, 5 ja 6 loetletud Rahvusringhäälingu eesmärkide, ülesannete

täitmise ja programmide järelevalve“.

Selgitus: Äriseadustik § 316 sätestab, et Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab

aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Tulenevalt eelmärgitust

omab Nõukogu õigust teostada järelevalvet ka programmide osas, mida hetkel kehtiv Eesti

Rahvusringhäälingu seadus ei võimalda. Eelnõu eesmärk viia seadus kooskõlla

Äriseadustikuga.

9. Muuta seaduse paragrahvi 22 lõiget 1 ja sõnastada see järgmiselt:

„(1) Nõukogu liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega“.

Selgitus: Eelnõuga viiakse Eesti Rahvusringhäälingu seadus kooskõlla Äriseaduse § 327 lg 1,

mille kohaselt peab nõukogu liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega.

Kehtivas seaduses kasutatav mõiste lojaalsus, Äriseadustikus ei tunnista. Pealegi on sõna

lojaalsus mitmeti tõlgendatav ning annab aluse nõukogu liikmele alusetute süüdistuste

esitamise võimaluse.

10. Muuta seaduse paragrahvi 23 lõiget 2 ja sõnastada see järgmiselt:

„(2) Juhatus peab juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest ning lähtuma

nõukogu kinnitatud eelarvest ja teistest strateegilistest dokumentidest. Tehinguid, mis väljuvad

igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Juhatus

on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil“.

Selgitus: Kehtivas seaduses on vastuolu Äriseadustiku § 306 lg 2. Eesti Rahvusringhäälingu

seadus piirab nõukogu kui kõrgema juhtorgani võimalust anda juhatusele otsest seaduslikku

korraldust.

11. Muuta seaduse paragrahvi 25 pealkirja ja sõnastada see järgmiselt:

„ § 25 Juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine“.

Selgitus: Äriseadustik § 309 sätestab juhatuse liikme valimise, mitte aga nimetamise.

12. Muuta seaduse paragrahvi 25 lõiget 1 ja sõnastada see järgnevalt:

„(1) Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse liikme valimiseks on vajalik

tema nõusolek“.

Selgitus : Nõukogul, kes planeerib Rahvusringhäälingu tegevust, korraldab tema juhtimist ja

teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle, peab olema õigus mitte ainult juhatuse liikmeid

nimetada, vaid ka valida. Äriseadustik § 316.

13. Muuta seaduse paragrahvi 25 lõiget 2 ja sõnastada see järgnevalt:

„(2) Juhatuse esimehe valib ja määrab oma kohale nõukogu lihthäälteenamusega“.

Selgitus: Eelnõuga kooskõlastatakse Eesti Rahvusringhäälingu seadus Äriseadustik § 311-ga,

mille kohaselt juhatuse esimees määratakse nõukogu poolt, kui see on põhikirjaga antud

nõukogu pädevusse. Samast paragrahvist tuleneb veel ka toimingute järjekord juhatuse liikmete

valimiste ning juhatuse esimehe määramise osas. Juhatuse liikmed valivad endi hulgast

juhatuse esimehe, mis viitab sellele, et enne juhatuse esimehe määramist nõukogu poolt,

peavad juhatuse liikmed olema nõukogu poolt juba valitud. Eesti Ringhäälinguseaduses on

olukord aga vastupidine. Kõigepealt nimetatakse juhatuse esimees ja alles siis juhatuse liikmed,

mis ei ole aga kooskõlas Äriseadustikus sätestatuga..

14. Muuta seaduse paragrahvi 25 lõiget 4 ja sõnastada see järgmiselt:

„(4) Nõukogu võib juhatuse liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Juhatuse liikmega

sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse

liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise

kohta sätestatut“.

Selgitus: Eelnõuga kooskõlastatakse Eesti Rahvusringhäälingu seadus Äriseadustik § 309 lg

3-ga. Tähelepanuväärne on see, et Eesti Rahvusringhäälingu seaduses sätestatu alusel on

võimalik tagasi kutsuda ainult juhatuse esimees. Teiste juhatuse liikmete tagasikutsumine on

aga täielikult välistatud! Samuti on tagasikutsumise alused, nagu raskete juhtimisvigade

ilmnemine ning käesoleva seaduse raske rikkumine sisuliselt ainetud. Tekib küsimus, milline on

siis raske juhtimisviga ning milline on käesoleva seaduse raske rikkumine? Igal juhul on sõna

„raske“ näol tegemist määratlemata õigusmõistega, sest on teadmata, mida me liigitame sellise

väärtushinnangu alla. Sisuliselt on kehtivas Eesti Rahvusringhäälingu seaduses loodud

olukord, kus juhatuse esimehe tagasikutsumine on sisuliselt võimatu ning teisi juhatuse liikmeid

ei olegi võimalik tagasi kutsuda. Lisan juurde, et nii Äriseadustikus kui ka eelnõus toodud

õiguslik lahendus toimib ideaalselt kõikides teistes äriühingutes ning ei ole olnud kuulda, et

selline lahendus oleks tekitanud probleeme.

15. Muuta seaduse paragrahvi 27 lõiget 2 ja sõnastada see järgmiselt:

„(2) Nõukogu peab juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse

määramisel ning juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama, et juhatuse liikmele

Rahvusringhäälingu poolt tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse

liikme ülesannete ja Rahvusringhäälingu majandusliku olukorraga“.

Selgitus: Eesti Rahvusringhäälingu seaduses on vastuolu Äriseadustiku § 314 lg 2 sätestatuga.

Muudatuse sisuliseks eesmärgiks oleks veel ka see, et juhatuse liikme tasustamisel oleks

prioriteediks ikkagi Rahvusringhäälingu majanduslik olukord aga mitte juhatuse hüved.

16. Tunnistada kehtetuks seaduse paragrahv 27 lõige 3.

Selgitus: Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord ning muud hüved peaksid

olema piisavad, et tehtav töö oleks tulemuslik. Lisan juurde, et juhatuse liige määratakse

nõukogu poolt just selleks, et tehtav töö oleks tulemuslik. Selle eest täiendava tasu maksmine ei

ole proportsionaalne taotletava eesmärgiga ning on sisuliselt alusetu rikastumise allikaks.

17. Täiendada seadust paragrahviga 27 lõige 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kui Rahvusringhäälingu majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele

määratud või temaga kokkulepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv

võimaldamine oleks Rahvusringhäälingu suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib nõukogu nõuda

tasude ja muude hüvede vähendamist“.

Selgitus: Äriseadustik § 315 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku

ettevõtja hoolsusega. Tulenevalt eelmärgitust peab juhatuse liige arvestama tasude ja muude

hüvede vähenemise võimalusega, nagu korralik ettevõtja oma hoolsuskohustuses majandusliku

olukorra halvenedes teeb.

18. Täiendada seadust paragrahviga 27 lg 32 järgmises sõnastuses:

„(32) Käesoleva paragrahvi 31 lõikes nimetatud vähendamine ei puuduta juhatuse liikmega

sõlmitud lepingu muid tingimusi. Juhatuse liikmel on tasude või muude hüvede vähendamise

nõude esitamise korral õigus temaga sõlmitud leping ühekuulise etteteatamisega erakorraliselt

üles öelda“.

Selgitus: Muudatus tuleneb otseselt Äriseadustiku § 314 lg 3.

19. Tunnistada kehtetuks seaduse paragrahv 27 lõige 4.

Selgitus: Üldjuhul kutsutakse juhatuse liige tagasi enne tähtaja lõppu vaid siis, kui juhatuse

liige ei täida oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Selle eest lisatasu maksmise

kohustus Rahvusringhäälingu poolt on tagasi kutsutava juhatuse liikme jaoks alusetu

rikastumise allikaks.

20. Muuta seaduse paragrahvi 28 lõiget 1 ja sõnastada see järgmiselt:

„(1) Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega“.

Selgitus: Eelnõuga viiakse Eesti Rahvusringhäälingu seadus kooskõlla Äriseaduse § 315 lg 1,

mille kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega.

Kehtivas seaduses kasutatav mõiste lojaalsus, Äriseadustik ei kasuta. Pealegi on sõna lojaalsus

mitmeti tõlgendatav ning annab aluse juhatuse liikmele alusetute süüdistuste esitamise

võimaluse.

21. Muuta seaduse 3 peatüki pealkirja ja sõnastada see järgmiselt:

„3 peatükk NÕUKODA, SISEKONTROLL JA HALDUSJÄRELEVALVE“

Selgitus: Seoses eetikanõuniku koha kaotamisega seaduses on vajalik sisse viia vastav

muudatus

22. Tunnistada kehtetuks seaduse paragrahv 31.

Selgitus: Eetikanõuniku kohta hakkab täitma vastutav toimetaja.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu terminoloogia on eestikeelne. Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi mõisteid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega

6. Seaduse mõju

Seaduseelnõu üldine mõju suurendab Rahvusringhäälingu usaldusväärsust ja objektiivsust

Eesti rahva, erinevate erakondade ning poliitiliste liikumiste seas.

7. Rakendusaktid

Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada täiendavaid volitusnorme ega rakendusakte.

8. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras.

___________________________________________________________________________

Algatab Kalle Grünthal 09.11.2020

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalle Grünthal

Riigikogu liige

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

ERHS_m_s_eelnõu.docx

EELNÕU

Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise
seadus

Eesti Rahvusringhäälingu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõiget 1 punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) toodab vähemalt ühte teleprogrammi ja ühte ööpäevaringset raadioprogrammi. Programmid peavad olema avalikkusele üldkasutatavate vahenditega kättesaadavad. Teleprogrammide originaalsaated peavad Rahvusringhäälingu võimaluste piires olema maksimaalselt kättesaadavad vaegkuuljatele;“

2) paragrahviga § 61 seadust täiendatakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 61 Poliitiline tasakaalustatus.
Saateaja andmisel erakonnale või poliitilisele liikumisele oma seisukohtade tutvustamiseks peab Rahvusringhääling tagama samas programmis võimaluse anda seda põhjendamatu viivituseta ka teisele erakonnale või poliitilisele liikumisele“.

3) paragrahviga 62 seadust täiendatakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 62 Kõlbluse ja seaduslikkuse tagamine
(1) Rahvusringhääling ei edasta saateid, mille sisu on kõlblusvastane või vastuolus põhiseaduse või seadustega ning mis muuhulgas:
1) rikub selgelt ja tõsiselt Rahvusringhäälingu üldtunnustatud moraalseid ja eetilisi põhimõtteid määral, mis võib kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või moraalset arengut;
2) võib õhutada rassilist, soolist, usulist või rahvuslikku vihkamist;
3) sisaldab pornograafiat või põhjendamatut vägivalda“.

4) paragrahviga 63 seadust täiendatakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“§ 63 Vastulause esitamise õigus
(1) Igal füüsilisel või juriidilisel isikul, sõltumata tema kodakondsusest või asukohast, kelle seaduslikke õigusi, eriti mainet, on kahjustatud Rahvusringhäälingu poolt ebaõigete faktide esitamisega, on õigus esitada vastulause või taotleda muude võrdväärsete vahendite rakendamist, mis peavad olema kooskõlas tsiviil-, haldus- või karistusõiguse sätetega.
(2) Rahvusringhääling tagab vastulause esitamise võimaluse või muude võrdväärsete vahendite rakendamise ega tee takistusi põhjendamatute tähtaegade või tingimustega. Vastulause esitamise soovist tuleb Rahvusringhäälingule kirjalikult teatada 20 päeva jooksul, alates taotluse põhjustanud saate edastamisest. Rahvusringhääling edastab vastulause samas programmis hiljemalt 20 päeva jooksul pärast põhjendatud taotluse saamist.
(3) Vastulause esitaja ei ole kohustatud hüvitama Rahvusringhäälingus vastulause edastamisega seotud kulutusi.
(4) Vastulause taotluse võib tagasi lükata, kui vastulause pole õigustatud käesoleva paragrahvi 1. lõikes toodud tingimuste alusel. Samuti siis, kui taotlus sisaldab karistatavat tegu või kui taotluse rahuldamisega eiratakse üldtunnustatud moraalinorme“.

5) paragrahviga 64 seadust täiendatakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 64 Televisiooniülekande ainuõiguse kasutamise piirang
Vabariigi Valitsus kehtestab vastavas nimekirjas need sündmused, mida peetakse Eesti üldsuse jaoks oluliseks ning mida tuleks seetõttu edastada nii, et märkimisväärne osa üldsusest saaks neid vabalt vastu võtta kas tervikuna või osaliselt otseülekandes või hiljem salvestusena“.

6) paragrahviga 65 seadust täiendatakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 65 Vastutavad toimetajad
(1) Rahvusringhääling määrab edastatavatele saadetele ja programmidele vastutavad toimetajad, kelleks on toimetuse juht.
(2) Vastutav toimetaja tagab edastatavates saadetes ja programmides käesoleva seaduse nõuetest ja heast ajakirjandustavast kinnipidamise ning sõnavabaduse põhimõtete järgimise. Oma tegevuses vaatab vastutav toimetaja läbi ka Rahvusringhäälingu saate või programmi sisu kohta esitatud vastulauseid ja vaidlustusi ning jälgib programmi tasakaalustatust.
(3) Vastutav toimetaja annab nõukogule oma tegevusest aru nõukogu koosolekutel ning teeb juhatusele ja nõukogule jooksvalt ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja vigade vältimiseks.
(5) Vastutava toimetaja otsused ja ettepanekud on nõukogule ja juhatusele täitmiseks soovituslikud, kuid nende mittetäitmist peab nõukogu või juhatus põhjendama.
(3) Vastutavate toimetajate nimekiri on üldsusele kättesaadav“.

7) paragrahvi 18 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole hääletamisel osalenud nõukogu liikmetest“.

8) paragrahvi 21 lõiget 1 punkti 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7) käesoleva seaduse §-des 4, 5 ja 6 loetletud Rahvusringhäälingu eesmärkide, ülesannete täitmise ja programmide järelevalve“.

9) paragrahvi 22 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Nõukogu liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega“.

10) paragrahvi 23 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Juhatus peab juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest ning lähtuma nõukogu kinnitatud eelarvest ja teistest strateegilistest dokumentidest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil“.

11) paragrahvi 25 pealkirja muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„ § 25 Juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine“.

12) paragrahvi 25 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt:
„(1) Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse liikme valimiseks on vajalik tema nõusolek“.

13) paragrahvi 25 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt:
„(2) Juhatuse esimehe valib ja määrab oma kohale nõukogu lihthäälteenamusega“.

14) paragrahvi 25 lõiget 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Nõukogu võib juhatuse liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut“.

15) paragrahvi 27 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Nõukogu peab juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel ning juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama, et juhatuse liikmele Rahvusringhäälingu poolt tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja Rahvusringhäälingu majandusliku olukorraga“.

16) paragrahv 27 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

17) paragrahvi 27 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(31) Kui Rahvusringhäälingu majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või temaga kokkulepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks Rahvusringhäälingu suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib nõukogu nõuda tasude ja muude hüvede vähendamist“.

18) paragrahviga 27 lg 32 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses:
„(32) Käesoleva paragrahvi 31 lõikes nimetatud vähendamine ei puuduta juhatuse liikmega sõlmitud lepingu muid tingimusi. Juhatuse liikmel on tasude või muude hüvede vähendamise nõude esitamise korral õigus temaga sõlmitud leping ühekuulise etteteatamisega erakorraliselt üles öelda“.

19) paragrahv 27 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks

20) paragrahvi 28 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega“.

21) 3 peatüki pealkirja muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3 peatükk NÕUKODA, SISEKONTROLL JA HALDUSJÄRELEVALVE“

22) paragrahv 31 tunnistatakse kehtetuks.

Henn Põlluaas
Riigikogu esimees
Tallinn, 2020
___________________________________________________________________________
Algatab Kalle Grünthal 09.11.2020

(allkirjastatud digitaalselt)
Kalle Grünthal
Riigikogu liige
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

ERHS_m_s_eelnõu.pdf

EELNÕU