Haridus- ja teadusministri määruse „Kutseõppeasutusele antava tegevustoetuse põhimõtted, rakendamise tingimused ja kord“ eelnõu

EELNÕU 29.08.2025

MÄÄRUS

[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]

Kutseõppeasutusele antava tegevustoetuse

põhimõtted, rakendamise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 47 lõike 9 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala ala

(1) Määrusega reguleeritakse kutseõppeasutusele ja kutseõpet korraldavale rakenduskõrgkoolile (edaspidi kool) kutseõppe tasemeõppe korraldamiseks ning kooli arengukava täitmiseks tegevustoetuse (edaspidi tegevustoetus) eraldamise põhimõtted,

rakendamise tingimused ja kord. (2) Määrust kohaldatakse riigi kutseõppeasutuse ja Haridus- ja Teadusministeeriumi

valitsemisala rakenduskõrgkooli kutseõppe rahastamisele.

(3) Määrust kohaldatakse munitsipaal- ja erakutseõppeasutusele riigieelarvest tegevustoetuse eraldamiseks juhul, kui munitsipaal- või erakooli pidaja ja ministeerium on halduslepinguga kokku leppinud kutseõppe korraldamises vastava pidaja koolis.

(4) Määrust ei kohaldata sisekaitse ja riigikaitse rakenduskõrgkooli kutseõppe rahastamisele.

(5) Määrust ei kohaldata kutseõppeasutuse seaduse §-des 231–233 sätestatud ettevalmistava õppe rahastamisele.

§ 2. Tegevustoetuse põhimõtted

(1) Koolile eraldatakse tegevustoetus kutseõppe korraldamiseks üheks kalendriaastaks.

(2) Tegevustoetuse komponendid on: 1) baasrahastamine;

2) tulemusrahastamine; 3) kättesaadavuse tagamine.

2

2. peatükk

Kutseõppe rahastamine

§ 3. Baasrahastamise põhimõtted

(1) Kutseõppe baasrahastamisega eraldatakse vahendid kutseõppe korraldamiseks, tugiteenuste ja -meetmete rakendamiseks ning kooli haldamiseks.

(2) Baasrahastamise komponendid on: 1) õpetajate tööjõukulu;

2) muu personali tööjõukulu ning personaliga seotud muu kulu; 3) õppevahendite kulu;

4) halduskulu. (3) Tugiteenuste ja -meetmete rakendamise kulu arvestatakse õpetajate tööjõukulu ja muu

personali tööjõukulu ning personaliga seotud muude kulude hulka.

(4) Baasrahastamise komponendi arvestamisel lähtutakse kutseõppe korraldamise ning õpilastele tugiteenuste ja -meetmete osutamise arvestuslikust maksumusest ning halduskulu puhul lisaks kooli varasematest tegelikest kuludest.

§ 4. Baasrahastamise arvestamise alused

(1) Baasrahastamise komponendi suuruse kindlaksmääramisel võetakse arvesse: 1) nominaalajal õppivate riigieelarvest rahastavate õpilaste arv koolis Eesti Hariduse

Infosüsteemis (edaspidi EHIS) toetuse rakendamise aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga (edaspidi õpilaste arv); 2) arvestuslik õpilaste arv ühe õpetaja ametikoha kohta;

3) õpilaste arv, kes õppimise ja arengu teostamiseks vajavad tugimeetmete rakendamist; 4) õpilase iseseisva töö osakaal õppekavajärgsest üldharidus- ja põhiõpingute mahust;

5) õppehoonete haldamisega seotud tegelikud ja arvestuslikud kulud; 6) õppehoonete suletud netopinna ruutmeetrid.

(2) Õpetajate arvestusliku ametikohtade arvu kindlaksmääramiseks arvestatakse lõike 1 punktis 1 nimetatud õpilaste õpitulemuste saavutamiseks vajaliku õpetaja poolt juhendatavate tundide

arvuga järgnevalt:

Õpilane

Arvestuslik

õpetaja poolt

juhendatud

tundide arv

Kutseõppe õpilane, kelle õppekavajärgne iseseisva töö osakaal üldharidus- ja põhiõpingute õppe mahust on arvestuslikult kuni 30%

1295

Kutseõppe õpilane, kelle õppekavajärgne iseseisva töö osakaal üldharidus-ja põhiõpingute õppe mahust on arvestuslikult kuni 30% ja

kes õpib samaaegselt üldkeskhariduse statsionaarses õppevormis

936

Kutseõppe õpilane, kelle õppekavajärgne iseseisva töö osakaal üldharidus- ja põhiõpingute õppe mahust on arvestuslikult üle 30%

624

Kutseõppeasutuse seaduse § 32 lõikes 4 nimetatud koreograafia ala õpilane

936

3

Kutseõppeasutuse seaduse § 32 lõikes 4 nimetatud muusika ala 7.-12. klassi õpilane

936

Kutseõppeasutuse seaduse § 32 lõikes 4 nimetatud muusika ala 1.-6. klassi õpilane

624

(3) Õpilastele tugiteenuste ja -meetmete rakendamiseks ning õpetajate ja tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks arvestatakse järgnevate tugimeetmetega: 1) põhjalik pedagoogiline sekkumine;

2) õpe kuni 8 õpilasega väikerühmas; 3) mõõdukas pedagoogiline sekkumine;

4) õpe kuni 12 õpilasega väikerühmas; 5) täiendav eesti keele õpe õpilasele, kes ei ole suuteline õpet alustama eesti keeles.

(4) Arvestades kooli asukohta, õppijate arvu ja õppe eripära määratakse kool suuruse kategooriasse ning rakendatakse arvestuslikku õpilaste, kelle õppekavajärgne iseseisva töö

osakaal üldharidus- ja põhiõpingute õppe mahust on arvestuslikult kuni 30%, arvu õpetaja ametikoha kohta järgmiselt:

Kool Arvestuslik õpilaste arv ühe õpetaja ametikoha kohta

Suur 16,9

Keskmine 13,0 Väike 3,9

§ 5. Baasraha arvutamine

(1) Õpetajate tööjõukulude arvestamiseks korrutatakse õpetajate arvestuslik ametikohtade arv põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 76 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud

õpetaja töötasu alammäära, tööjõumaksude ja õpetajate töötasu diferentseerimiskomponendiga. (2) Õpetajate arvestusliku ametikohtade arvu leidmisel lähtutakse õpilaste arvust ja §-s 4 toodud

alustest.

Õak = (t / t30) / s * õ

Õak – õpetajate arvestuslik ametikohtade arv t– õpitulemuste saavutamiseks vajaliku õpetaja poolt juhendatavate tundide arv §-s 4 lõige 2 jaotuse alusel;

t30 – õpitulemuste saavutamiseks vajaliku õpetaja poolt juhendatavate tundide arv kutseõppe õpilastel, kelle õppekavajärgne iseseisva töö osakaal üldharidus- ja põhiõpingute õppe mahust

on arvestuslikult kuni 30%; s – arvestuslik õpilaste arv ühe õpetaja ametikoha kohta; õ – õpilaste arv.

(3) Õpetajate töötasu diferentseerimiskomponent on vähemalt 20% põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 76 nimetatud Vabariigi Valituse määrusega kehtestatud õpetajate

töötasu alammäärast.

(4) Õpetajate tööjõukulu ja muu personali tööjõukulu ning personaliga seotud muu kulu komponendina arvestatud eelarvet kasutakse personalikulude või vastavate teenuste katteks.

(5) Muu personali tööjõukulu ning personaliga seotud muudeks kuludeks arvestatakse 20% õpetajate tööjõukuludest, millele lisatakse § 4 lõike 3 punktides 1 ja 3 meetme rakendamise

kulu, mis leitakse arvestades lõigetes 7 – 9 sätestatut.

4

(6) Tugiteenuste osutamise kulu õpilasele, kes õpib § 4 lõike 4 jaotuse kohaselt suures või keskmises koolis ning kellele kool rakendab § 4 lõike 3 punktides 2, 4 või 5 nimetatud

tugimeetmeid arvestatakse õpetajate tööjõukulu hulka. Sellise õpilase puhul rakendatakse arvestuslikku õpilaste, kelle õppekavajärgne iseseisva töö osakaal üldharidus- ja põhiõpingute õppe mahust on arvestuslikult kuni 30%, arvu õpetaja ametikoha kohta järgmiselt:

Tugimeetme liik

Arvestuslik õpilaste arv ühe õpetaja ametikoha

kohta

õpe kuni 8 õpilasega väikerühmas 5,2

õpe kuni 12 õpilasega väikerühmas 7,8

täiendav eesti keele õpe 7,8

(7) Õpilase kohta, kellele kool rakendab § 4 lõike 3 punktides 1 ja 3 kirjeldatud tugimeetmeid,

arvestatakse õpetaja tööjõukulu komponendile lisaks täiendav tugiteenuste osutamise kulu, mis arvestatakse muu personali tööjõukulu ning personaliga seotud muu kulu komponendi hulka.

(8) Täiendava tugiteenuste osutamiseseks vajalike arvestuslike ametikohtade arvu kindlaksmääramiseks arvestatakse lisatundide arvuga järgnevalt:

Tugimeetme liik

Arvestuslik lisatundide arv

nädalas

Põhjalik pedagoogiline sekkumine 3,5

Mõõdukas pedagoogiline sekkumine 1,5

Õt = (l / k) ∗ õ Õt – täiendav arvestuslike ametikohtade arv;

l – lisatundide arv nädalas; k – õpetaja kontakttundide arv nädalas; õ –õpilaste arv.

(9) Täiendava tugiteenuste osutamise kulu arvestamiseks korrutatakse tugiteenuste osutamiseks

vajaminev täiendav arvestuslike ametikohtade arv põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 76 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud õpetaja töötasu alammäära, tööjõumaksude ja õpetajate töötasu diferentseerimiskomponendiga.

(10) Kui õpilasele on märgitud mitu tugimeedet, siis arvestatakse rahastamisel neist ainult ühte

järgnevas järjestuses: põhjalik pedagoogiline sekkumine, õpe kuni 8 õpilasega väikerühmas, mõõdukas pedagoogiline sekkumine, õpe kuni 12 õpilasega väikerühmas, täiendav eesti keele õpe õpilasele, kes pole suuteline õpet alustama eesti keeles.

(11) Õppevahendite kulude arvestamiseks korrutatakse õpilaste arv vastava õppevahendi

ühikuhinnaga. Õppevahendi ühikuhinnad õpilase kohta on järgmised:

Õpilane

Õppevahendi

ühikuhind õpilase

kohta eurodes

Kutseõppe õpilane, kelle iseseisva töö osakaal üldharidus- ja

põhiõpingute õppe mahust on arvestuslikult kuni 30% 350

Kutseõppe õpilane, kelle iseseisva töö osakaal üldharidus- ja põhiõpingute õppe mahust on arvestuslikult kuni 30% ja kes õpib 210

5

töökohapõhises õppevormis

Kutseõppe õpilane, kelle iseseisva töö osakaal üldharidus- ja

põhiõpingute õppe mahust on arvestuslikult kuni 30% ja kes õpib samaaegselt üldkeskhariduse statsionaarses õppevormis 253

Kutseõppe õpilane, kelle iseseisva töö osakaal üldharidus- ja

põhiõpingute õppe mahust on arvestuslikult üle 30% 169

Kutseõppeasutuse seaduse § 32 lõikes 4 nimetatud koreograafia

ala õpilane 253

Kutseõppeasutuse seaduse § 32 lõikes 4 nimetatud muusika ala 7.–

12. klassi õpilane 253

Kutseõppeasutuse seaduse § 32 lõikes 4 nimetatud muusika ala 1.– 6. klassi õpilane 169

(12) Kooli haldamisega seotud kulude arvestamiseks liidetakse:

1) toetuse rakendamise aastale üle-eelmise aasta ja sellele eelneva aasta kooli hoone, välja arvatud õpilaskodu, (edaspidi õppehoone) keskmine tegelik kulu kütte, soojusenergia, vee,

kanalisatsiooni ja elektri eest; 2) õppehoone muu majandamiskulu, mis leitakse õppehoone õppetööks kasutatava suletud netopinna ruutmeetrite arvu korrutamisel riigi kutseõppeasutuste hoonete sama perioodi

keskmise muu majandamiskuluga suletud netopinna ühe ruutmeetri kohta.

(13) Munitsipaal- ja erakutseõppeasutuste puhul leitakse lõike 12 punktis 1 nimetatud kooli keskmine tegelik kulu korrutades: 1) õppehoone suletud netopinna ruutmeetrite arv;

2) eraldatava tegevustoetuse rakendamise aastale üle-eelmise aasta ja sellele eelneva aasta riigi kutseõppeasutuste hoonete keskmine tegelik kulu kütte, soojusenergia, vee, kanalisatsiooni ja

elektri eest suletud netopinna ühe ruutmeetri kohta. (14) Kooli haldamisega seotud täiendavate kulude katmiseks suurendatakse lõikes 12 leitud

summat 10% võrra.

(15) Era- või munitsipaalkooli halduskulu komponendi arvestamisel korrutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 14 arvestatud summa EHISesse kantud toetuse rakendamise aastale eelneva aasta 10. novembri riigieelarvest rahastatavate õpilaste arvu ja toetuse rakendamise aastale üle-

eelmise aasta ja sellele eelneva aasta 10. novembri keskmise riigieelarvest rahastatavate õpilaste arvu suhtarvuga. 

(16) Kui kutseõpet korraldab rakenduskõrgkool, siis korrutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 14 arvestatud summa EHISesse kantud toetuse rakendamise aastale eelneva aasta riigieelarvest

rahastatavate 10. novembri kutseõppe õpilaste arvu ja kõigi kooli sama kuupäeva riigieelarvest rahastatavate õppijate suhtarvuga.

(17) Munitsipaalkooli õppevahendite ja halduskulu komponendile lisatakse käibemaksu kulu katteks 12%.

§ 6. Tulemusrahastamine

(1) Kutseõppe tulemusrahastamisega rahastatakse riigile oluliste strateegiliste eesmärkidega ja koolile antud ülesannete täitmisega seotud tulemusnäitajate saavutamist kutseõppe tasemeõpet

korraldavates koolides.

6

(2) Koolile tulemusnäitajate alusel arvestatava tulemusrahastamise summa arvutamiseks

korrutatakse kooli tulemusnäitaja väärtus kooli baasrahastamise osakaaluga ning jagatakse kõigi koolide tulemusnäitaja väärtuste ja baasrahastamise osakaalude korrutiste summaga.

Saadud tulemus korrutatakse tulemusrahastamise kogumahu ja käesoleva määruse §-s 7 nimetatud tulemusnäitaja osakaaluga järgmiselt:

Õ – koolile tulemusnäitaja alusel arvestatav tulemusrahastamise osa;

T – tulemusnäitaja väärtus; K – kooli baasrahastamise osakaal; TR – kooli tulemusrahastamise kogumaht;

Ok – käesoleva määruse §-s 7 nimetatud tulemuslikkuse näitaja osakaal; a – nende koolide arv, kellele eraldatakse tegevustoetust;

n – konkreetse kooli indeks. (3) Koolile tulemusnäitajate alusel arvestatavat tulemusrahastamise osa võib vähendada kuni

30%, kui kool ei ole täitnud tegevustoetuse käskkirja või halduslepinguga ette nähtud ülesandeid.

§ 7. Tulemusrahastamisel arvesse võetavad tulemusnäitajad ja nende osakaal

tulemusrahastamises

(1) Koolile tulemusrahastamisest arvestatava tegevustoetuse osa arvutamisel võetakse arvesse

järgmisi tulemusnäitajaid: 1) kutseõppe kvaliteedinäitajad; 2) kutseõppe tulemuslikkuse näitajad;

3) ühiskonna arengu toetamise näitajad.

(2) Kutseõppe kvaliteedinäitajatena arvestatakse: 1) tasemeõppe kutsetunnistuse või mõne teise riiklikult tunnustatud analoogse tunnistusega lõpetanute osakaalu lõpetanutest. Osakaal tulemusrahastamise kogumahus on 5 %;

2) töökohapõhises õppes osalevate õpilaste osakaalu kooli õpilaste koguarvust. Osakaal tulemusrahastamise kogumahus on 5%.

(3) Kutseõppe tulemuslikkuse näitajana arvestatakse kutsehariduse õppekavadel arvestusliku nominaalajaga lõpetanud õpilaste osakaalu kõigist kooli kutsehariduse õppekavadele

vastuvõetud õpilastest. Osakaal tulemusrahastamise kogumahus on 50%.

(4) Ühiskonna arengu toetamise näitajana arvestatakse: 1) põhikooli ja gümnaasiumi 7.–12. klassi õpilaste, kellele pakutakse õpet kutseõppeasutuse seaduse § 32 lõike 1 alusel vähemalt 35 üldhariduse õppetunni ulatuses, osakaalu kooli õpilaste

koguarvust. Osakaal tulemusrahastamise kogumahust on 10%; 2) õppimise või töötamisega hõivatute osakaalu kooli lõpetanutest. Osakaal tulemusrahastamise

kogumahust on 30%. § 8. Tulemusrahastamise mahu määramise aluseks olevate tulemusnäitajate täpsustused

(1) Käesoleva määruse § 7 lõike 2 punktis 1 tulemusnäitaja arvutamisel võetakse arvesse 3.–

5. taseme õppekava lõpetajad, kelle lõpetamise kuupäev on vahemikus toetuse rakendamise aastale üle-eelmise aasta 1. oktoobrist kuni toetuse rakendamise aastale eelneva aasta 30.

7

septembrini, välja arvatud 3. taseme õppekava lõpetajad, kelle puhul on rakendatud § 4 lõige 3

punktides 1 või 2 nimetatud tugimeedet.

(2) Käesoleva määruse § 7 lõike 2 punktis 2 nimetatud tulemusnäitaja arvutamisel võetakse aluseks õpilaste keskmine arv toetuse rakendamise aastale üle-eelmise aasta septembrist kuni toetuse rakendamise aastale eelneva aasta augustini.

(3) Käesoleva määruse § 7 lõikes 3 nimetatud kutsehariduse õppekava arvestusliku

nominaalajaga õppe lõpetanuks loetakse lõpetanu, kellel on õpingute lõpetamiseks kulunud kuni aasta üle õppekava nominaalaja. Kui õppekava pikkus on alla 2,5 aasta, loetakse nominaalajaga lõpetanuks õppija, kellel on õpingute lõpetamiseks kulunud mitte enam kui pool

aastat võrreldes õppekava nominaalkestusega. Pikematel õppekavadel loetakse nominaalajaga lõpetanuks õppija, kellel on õpingute lõpetamiseks kulunud mitte enam kui üks aasta võrreldes

õppekava nominaalkestusega. Näitaja arvestamisel käsitletakse ainult sama õppimissündmuse raames lõpetamist.

(4) Käesoleva määruses § 7 lõike 4 punktis 1 nimetatud tulemusnäitaja arvutamisel võetakse aluseks õpilaste keskmine arv toetuse rakendamise aastale üle-eelmise aasta septembrist kuni

toetuse rakendamise aastale eelneva aasta maini. (5) Käesoleva määruse § 7 lõike 4 punktis 2 nimetatud õppimise või töötamisega hõivatuks

loetakse kaks aastat enne toetuse rakendamise aastat kooli 3.–5. taseme õppe lõpetanud isik, kes:

1) lõpetamise aasta ja/või järgneva aasta10. novembril õpib kutseõppe sama haridustaseme jätkuõppes või järgmist kvalifikatsiooni andval õppekaval või; 2) ei ole koos kutseharidusega omandanud põhi- või keskharidust, ent jätkab lõpetamise aasta

ja/või järgneva aasta 10. novembri seisuga õpinguid üldharidusõppes või; 3) lõpetamise aasta ja/või järgneva aasta 10. novembril õpib kõrgharidustaseme õppes või;

4) on kutseõppe tasemeõppe, sealhulgas kutsekeskharidusõppe lõpetamisele järgneval kalendriaastal tööturul rakendunud vähemalt kuus kuud ja saanud aasta jooksul tulu vähemalt miinimumpalga ulatuses või;

5) lõpetas kooli kaks aastat enne toetuse rakendamise kalendriaastat ning kellele on lõpetamisele järgneval aastal määratud vanemahüvitis, kes on asunud aja- või

asendusteenistusse või kes on saanud ettevõtlustulu füüsilisest isikust ettevõtjana või dividende. (6) Tulemusnäitajate arvutamisel lähtutakse Eesti hariduse infosüsteemi, maksukohustuslaste

registri, töötamise registri, sotsiaalkaitse infosüsteemi, kaitseväekohustuslaste registri, rahvastikuregistri, töötukassa andmekogu ja kutseregistri andmetest.

§ 9. Kutsehariduse kättesaadavuse tagamise rahastus

(1) Kutsehariduse kättesaadavuse tagamiseks eraldatakse raha koolilõuna, õppetoetuste ja õpilaste sõidukulude hüvitamiseks ning muude õigusaktidega ette nähtud kulude katteks.

(2) Koolilõuna toetus eraldatakse arvestusega, et ühe koolilõuna arvestuslik maksumus on vähemalt 1,25 eurot ühe õpilase kohta.

(3) Koolile koolilõuna toetuse eraldamisel lähtutakse:

1) lõikes 2 nimetatud koolilõuna arvestuslikust maksumusest; 2) EHISesse kantud riigieelarvest rahastavate statsionaarses õppes esmaõppe õppekavadel õppivate keskhariduseta õpilaste arvust koolis toetuse rakendamisele eelneva aasta

10. novembri seisuga, välja arvatud kinnipidamisasutuses korraldatava kutseõppe õpilased; 3) õppepäevade arvust õppeaastas.

8

(4) Koolilõuna toetust ei eraldata meresõiduohutuse seadusega reguleeritud laevapere liikme

koolituse aluseks oleval kutseõppe esmaõppe õppekava õpilastele. Nende õpilaste toitlustuse ja vormiriietuse raha arvestatakse kooli taotluse ja varasemate aastate tegelike kulude alusel.

(5) Koolile õppetoetuste raha arvestamisele kohaldatakse õppetoetuste ja õppelaenu seaduse §- s 14 sätestatut.

(6) Koolile õpilaste sõidukulude hüvitamise raha eraldamisel lähtutakse tegelikest kuludest.

(7) Riigi- ja munitsipaalkutseõppeasutustele eraldatakse raha õpilaskodu pidamisega seotud kulude katteks arvestusega, et:

1) personalikulu on arvestatud baasrahastuse muu personali tööjõukulu komponendi hulgas; 2) halduskulu leitakse § 5 lõigetes 12–16 sätestatud reeglite alusel, arvestades hoonena

õpilaskodu kasutuses olevat pinda; 3) osaliselt kaetakse ülalpidamine õpilaskodu kohatasu arvelt.

(8) Munitsipaalkooli halduskulu komponendile lisatakse käibemaksu kulu katteks 12%.

3. peatükk

Teiste haridusliikide õppe rahastamine § 10. Kutseõppeasutuses läbi viidava üldharidusõppe rahastamine

(1) Kui kool viib läbi mittestatsionaarset või statsionaarset üldharidusõpet, lähtutakse selle õppe õpetajate tööjõukulu, õppevahendite ning õpilaste koolilõuna ja sõidukulude hüvitamise katteks

riigieelarveliste vahendite arvestamisel samadest alustest, mida rakendatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel riigikoolidele.

(2) Kui kool viib läbi mittestatsionaarset või statsionaarset üldharidusõpet arvestatakse muu personali tööjõukuluks ning personaliga seotud muudeks kuludeks 20% lõike 1 kohaselt leitud

õpetajate tööjõukuludest.

(3) Kui kool viib läbi mittestatsionaarset või statsionaarset üldharidusõpet, siis halduskulu komponenti eraldi ei arvestata.

4. peatükk

Ülemineku- ja rakendussätted § 11. Tegevustoetuse vahendite eraldamine erijuhtudel

(1) Kui käesoleva määruse alusel 2026. või 2027. aastal koolile eraldatud vahendid erinevad 2025. aastal eraldatud vahenditest üle 5% ja see mõjutab koolile antud ülesannete täitmist

oluliselt, võib riik eraldada täiendavad vahendid. Täiendavate vahendite eraldamisel võetakse muu hulgas arvesse tegevustoetuse käskkirja või halduslepingu täitmist ning kooli eelarve

täitmist, arvestades kõiki kooli tulusid, kulusid ja finantseerimistehinguid. (2) Vajadus täiendavate vahendite eraldamiseks räägitakse kooliga läbi mitte enne kui

eelarveaasta kolmandas kvartalis.

(3) Kui käesoleva määruse alusel 2026. või 2027. aastal arvestatav tegevustoetus koos võimaliku § 11 lõikes 1 arvestatava summaga ületab eelneval aastal eraldatud tegevustoetusest üle 3%, võib § 5 lõikes 3 toodud õpetajate diferentseerimiskomponendina arvestada käesoleva

9

määrusega kehtestatust väiksemat protsenti.

§ 12. Rakendussätted

(1) Käesolevat määrust rakendatakse koolidele riigieelarve vahendite eraldamiseks alates 2026. aastast.

(2) Kutsevaliku õppekava õppe korraldamiseks 2026. aastal lisatakse tegevustoetuse baasraha

õpetaja tööjõukulu komponendile iga kutsevaliku õppekava õpilase kohta 2380 eurot, välja arvatud siis, kui õpilasele rakendatakse käesoleva määruse § 4 lõike 2 kirjeldatud tugimeetmeid. Viimasel juhul lähtutakse kutsevaliku õppekava õpilase rahastamisel §-s 5 toodud vastava

tugimeetme liigi kohta sätestatud põhimõtetest.

(3) Kutsevaliku õppekava õppe korraldamiseks 2026. aastal jagatakse lõike 2 põhjal leitud tegevustoetuse baasraha ning kutsevaliku õppekava õpilastele arvestatud õppetoetuse ja koolilõuna toetuse summa 12-ga ja saadud jagatis korrutatakse 8-ga.

§ 13. Määruse kehtetuks tunnistamine

Haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määrus nr 39 „Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks.

§ 14. Jõustumine

Määrus jõustub 1. oktoobril 2025.

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Rahandusministeerium Justiits- ja Digiministeerium

Siseministeerium

29.08.2025 nr 8-2/25/3599

Haridus- ja teadusministri määruse

„Kutseõppeasutusele antava tegevustoetuse

põhimõtted, rakendamise tingimused ja

kord“ eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja

arvamuse avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Kutseõppeasutusele antava tegevustoetuse põhimõtted, rakendamise tingimused ja kord“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil

http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas

minister

Lisad: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri

Sama: Kaitseministeerium, Sotsiaalministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeer ium,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Arvamuse avaldamiseks: Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus- Tööstuskoda, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing

Ingrid Jaggo 735 0315

[email protected]

1

Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse

„Kutseõppeasutusele antava tegevustoetuse põhimõtted, rakendamise tingimused ja

kord“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Käesoleva Vabariigi Valitsuse määruse (edaspidi määrus) eelnõu koostamise aluseks on

kutseõppeasutuste seaduse (edaspidi KutÕS) § 47 lõige 9, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega kooli kohustuste ja ülesannete täitmiseks eraldatava

tegevustoetuse põhimõtted, rakendamise tingimused ja korra ning kohaldamise munitsipaal- ja erakoolile. Määruse rakendamine on suunatud „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“1 püsitatud eesmärkide ja haridussüsteemi tulemuslikkuse indikaatorite täitmisele.

Õppimiskohustus 18-aastaseks saamiseni või kutsehariduse või keskhariduse lõpetamiseni2,

toob kaasa vajaduse tagada kõigile noortele põhikoolijärgne edasiõppimise võimalus. Sellega seoses kasvab kutseõppeasutuste roll põhikoolijärgse õppe pakkumisel. Noorte senised eelistused on olnud selgelt üldkeskhariduse kasuks (70% vs 25%), mis viitab, et

kutsekeskharidus ei ole noorte jaoks atraktiivne haridusvalik ning et kutseharidus vajab nii ümbermõtestamist kui ümberkorraldamist.

Haridus- ja Teadusministeerium alustas 2023. aastal ka kutsehariduse reformi tegevustega, mille tulemusel töötatakse välja nii uued kutsekeskhariduse õppekavad , korrastatakse

koolivõrku kui ka kutsehariduse senist ressursikasutust. Kutsehariduse reformi eesmärk on muuta kutsekeskharidus ehk rakenduslik keskharidus gümnaasiumihariduse kõrval

konkurentsivõimeliseks ja alternatiivseks edasiõppimise valikuks, mis võimaldaks lõpetajatel edukalt rakenduda tööturul või soovi korral jätkata õpinguid järgmisel tasemel sh kõrghariduses. Eesmärgiks on, et aastal 2035 valiks rakendusliku keskhariduse vähemalt 40%

põhikoolilõpetajatest.

Reformi elluviimiseks on vaja eesmärke toetavat rahastamismudelit. Selle tarbeks toimetas töörühm juba 2022. aastal vormistades oma töö tulemuse, „Kutseõppeasutuste rahastamismudeli uuendamise töörühma kokkuvõte ja ettepanekud mudeli uuendamiseks.

Täiendavalt moodustati 2024. aastal kutseõppeasutuste rahastamismääruse3 muutmiseks kutsehariduse rahastamise mudeli töörühm eesmärgiga jätkata 2022. aastal saadud sisendi ning

täiendavate analüüside pinnalt uue rahastusmudeli väljatöötamisega. Selleks analüüsiti täiendavalt kehtiva rahastusmudeli järgi eelarvestatud kulusid ja koolide poolt tehtud tegelikke kulusid. Selgitati välja, mil määral adresseerib kehtiv mudel koolide tegelikke kulusid.

Lähteolukorra kaardistamiseks viidi läbi ka intervjuud koolide finantstöötajatega ja koolijuhtidega ning neli kutseõppeasutust esitasid oma kulude detailse analüüsi

õppekavarühmade lõikes. Lisaks kõrvutati Eesti üldkeskhariduse, kõrghariduse ja kutseõppe rahastamismudeleid. Samuti uuriti Soome kogemust ja rahvusvahelist praktikat (sh teadustöid kutsehariduse rahastamise kohta erinevates riikides).

Lisaks on uue mudeli loomisel arvestatud ka 2025. aasta kevadel valminud Riigikontrolli audit it

„Haridusliku erivajadusega noorte kutseõpingute ja tööle siirdumise toetamine“4. Audit toob

1https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-

09/eesti_haridusvaldkonna_arengukava_2035_seisuga_2020.03.27.pdf 2Eesti Vabariigi haridusseadus § 101 lõige 2

3https://www.riigiteataja.ee/akt/122082019013?leiaKehtiv

4https://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Pressiteated/tabid/168/ItemId/2483/amid/557/language/et-

EE/Default.aspx

2

välja koolide erisused rahastamisel ning keerulise olukorra toe vajadusega õppijate rahastamisel, mis on seotud toe vajadusega õppijate arvu järsu suurenemisega.

2024. aasta töörühm sõnastas järgmised muudatusettepanekud: 1. lihtsustada senist mudelit, vähendades kasutatavate koefitsientide arvu5;

2. siduda halduskomponent lahti õpilaste arvust; 3. luua rahastamise erisused õppimise viisile (koolis toimuv kontaktõpe vs sessioonõpe, kus on rohkem õppija iseseisvat tööd);

4. luua üldhariduse rahastamisele sarnasemad alused ; 5. arvestada rahastamisel senisest paremini toevajadusega õppijatega.

Kehtiva rahastamismudeli kitsaskohad: 1) mudel ei arvesta erinevate õppijate sihtrühmadega. Igapäevane õppetöö kontaktõppe vormis

koolimajas nõuab märgatavalt rohkem õpetajate ametikohti võrreldes õppevormidega, kus on iseseiva töö osakaal suurem ja kontakttundide arv väike;

2) kehtiv mudel ei too selgelt välja õpetaja tööjõukulude arvestust ühe õpetaja ametikoha kohta. Seetõttu ei olnud võimalik arvestada lisaraha vajadust kutsehariduses üldharidusega sarnase õpetaja palga diferentseerimiskomponendi rakendamiseks;

3) muu personali, sh tugispetsialistide tööjõukulu ei ole eristatav; 4) valdkondlikud koefitsiendid ei ole piisavalt põhjendatud;

5) mitmes kutseõppeasutuses pakutakse täna mittestatsionaarset üldharidust ning Tallinna Muusika- ja Balletikoolis ka statsionaarset üldharidust. Kutseõppeasutuses lubatava üldhariduse rahastamisega ei ole arvestatud;

6) halduskulude komponent on seotud koolituskohtade arvuga ja ainult 4-astmeline, mistõttu õpilaste arvu muutus paar-kolme õppija võrra võis tähendada koolile mitmesaja tuhande

euro võrra eelarve kasvu või kahanemist; 7) mudel ei võta arvesse kooli hoonete ja rajatiste tegelikke kulusid; 8) tulemusrahastamise komponentide olulisus on ajas muutunud ja mõne näitaja arvutamiseks

ei ole andmekogudest kättesaadavaid võrreldavaid andmeid.

Eeltoodust tulenevalt on töötatud välja uus kutseõppe rahastamismudel, mis vastab enam kujunenud koolivõrgu ja kutseõppe korraldamise vajadustele.

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegia- ja finantsosakonna hariduskulumudelite arendusjuht Kristel Bankier ([email protected]; 735

4034), kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna juhataja Alo Savi ([email protected]; 735 1707), kutsehariduse valdkonna juht Marili Lehtmets ([email protected]; 735 0289), kutsehariduse valdkonna nõunik Ingrid Jaggo ([email protected]; 735 0315) ja kutsehariduse

valdkonna peaekspert Marelle Möll ([email protected]; 735 0112). Juriidilise analüüsi on teinud õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Maarja-Liisa Vahi ([email protected]; 735

0297). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast peatükist, mis sisaldab neljateist paragrahvi.

Eelnõuga kehtestatakse kutseõppe uus rahastamismudel, mis vastab järgmistele põhimõtetele:

5 11 koefitsienti õpetajate töötasude arvestamisel õppetöö erisuse kohta ja 12 erinevat koefitsienti

õppevaldkondade eristamiseks õppevahendite ja -pinna arvestamiseks koolipõhises õppes („Kutseõppeasutuse

tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord“ lisa )

3

1) koolile eraldatava tegevustoetuse arvestus on üheselt arusaadav ning põhineb väljatöötatud ja kokku lepitud põhimõtetel. Kõik määrusega kinnitatavad eelarve arvutamise aluseks olevad rahalised väärtused on arvestuslikud ja ajas ümber

vaadatavad; 2) loodud on eeldused, et kõik riigile vajalikud kutseõpet korraldavad koolid suudavad

täita neile seadusega pandud ülesandeid ja kohustusi (KutÕS § 3 ja § 47 lg 3), sh pakkuda kvaliteetset õpet koos vajalike tugiteenustega arvestades õppijate võimeid ja individuaalseid vajadusi (KutÕS § 3 lg 2 p 2 ja 4);

3) loodud on eeldused Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 indikaatorite täitmiseks, sh tagatud piisavad võimalused kutsekeskhariduse omandamiseks ning õpingute

katkestamise vähendamiseks; 4) kutsehariduse ja õppimiskohustuse reformide eesmärkide saavutamine on toetatud; 5) vahendid toe pakkumiseks seda vajavatele õpilastele on tagatud;

6) kutseõpet pakkuvate õppeasutuste õpetajate töötasustamise alused on samad, mis üldhariduskoolide õpetajatel;

7) rahastamine on piisavalt stabiilne ja võimaldab koolil keskenduda arengukavades püstitatud eesmärkide täitmisele;

8) rahastamine tagab riigile vajalike õppevaldkondade jätkusuutlikkuse nii kvaliteedi kui

kättesaadavuse osas (KutÕS § 3 lg 3).

Tegevustoetus koosneb jätkuvalt kolmest komponendist: baasrahastamine, tulemusrahastamine ja kutsehariduse kättesaadavuse tagamine.

Baasrahastamise komponendi kaudu rahastatakse kooli toimimise nö baasteenuseid: õppekasvatustöö korraldamist, tugiteenuste osutamist ning kooli haldamist.

Baasrahastamise komponendid on:

1. õpetajate tööjõukulu

2. muu personali tööjõukulu ning personaliga seotud muud kulud 3. õppevahendite kulu

4. halduskulu

Tulemusrahastamise komponendi kaudu rahastatakse riigile oluliste strateegiste

eesmärkidega seotud tulemusnäitajate täitmist kutseõppe tasemeõpet korraldavates koolides.

Tulemusraha jaotatakse koolidele viie tulemusnäitaja alusel, arvestades: 1. tasemeõppe kutsetunnistuse või mõne teise riiklikult tunnustatud analoogse

tunnistusega lõpetanute osakaalu lõpetanutest;

2. töökohapõhises õppes osalevate õpilaste osakaalu kooli õpilaste koguarvust; 3. nominaalajaga lõpetanud õpilaste osakaalu kõigist kooli kutsehariduse õppekavadele

vastuvõetud õpilastest; 4. põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste, kellele pakutakse õpet KutÕS § 32 lõike 1 alusel,

osakaalu kooli õpilaste koguarvust;

5. õppimise või töötamisega hõivatute osakaalu kooli lõpetanutest.

Kutseõppe kättesaadavuse komponendi kaudu eraldatakse raha nt koolilõuna, õppetoetuste, sõidusoodustuste ja teiste õigusaktidega reguleeritud kulude katteks (KutÕS § 3 lg 2 p 2, 4, 5 ja 6).

Määruse 1. peatükk sätestab määruse üldsätted ehk reguleerimis- ja kohaldamisala ning

tegevustoetuse tekkimise aluspõhimõtted.

4

Määruse § 1 sätestab määruse reguleerimis- ja kohaldamisala. Lõige 1 sätestab, et antud määrusega reguleeritakse kutseõppeasutusele ja kutseõpet korraldavale rakenduskõrgkoolile (edaspidi kool) kutseõppe tasemeõppe korraldamiseks ning kooli arengukava täitmiseks

tegevustoetuse (edaspidi tegevustoetus) eraldamise põhimõtted, rakendamise tingimused ja kord. See tähendab, et käesolevas määruses on kirjas reeglid, mis alusel riik kutseõppe

tasemeõppe pakkumiseks koolidele riigieelarvelisi vahendeid eraldab. Lõikes 2 täpsustatakse, et viidatud määruses kehtestatud alustel toimub riigieelarveliste vahendite eraldamine eeskätt Haridus- ja Teadusministeeriumi pidamisel olevatele kutseõppeasutustele ja

rakenduskõrgkoolidele. Lõike 4 kohaselt ei eraldata raha selle määruse alusel sisekaitse ja riigikaitse rakenduskõrgkooli kutseõppe rahastamiseks. Seda põhjusel, et Sisekaitseakadeemia

ja Kaitseväe Akadeemia rahastamine toimub nende ministeeriumite eelarvest, kelle valitsemisalasse nad kuuluvad. Lõikega 3 aga nähakse ette, et käesoleva määruse põhimõtetel eraldatakse riigieelarvelist tegevustoetust munitsipaal- ja erakutseõppeasutusele juhul, kui

munitsipaal- või erakooli pidaja ja ministeerium on halduslepinguga kokku leppinud kutseõppe korraldamises vastava pidaja koolis. See tähendab seda, et kui riik peab vajalikuks õppekohti

tellida ka väljaspool oma koolivõrku, toimub rahastuse eraldamine samadel alustel. 2025. aastal rahastati riigieelarvest kutseõpet 25 riigi-, 2 munitsipaal- ja 1 erakutseõppeasutuses

ning kahes Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olevas riigi rakenduskõrgkoolis.

Lõikega 5 sedastatakse, et alates 2026/27 õppeaastast pakutava ettevalmistava õppe rahastus käesoleva määruse alusel ei toimu. Nimelt sätestab 1.09.2025 jõustuv KutÕS § 233 lõige 4, et ettevalmistava õppe korralduse ja õppekava nõuded ning ettevalmistava õppe rahastamise

alused kehtestab valdkonna eest vastutav minister eraldi määrusega. Kutsevaliku õppekava õpe, mis toimub 2026 eelarveaastal 2025/2026 õppeaastal (1.01-31.08.2026), rahastuse põhimõtted

sätestatakse eelnõukohase määruse üleminekusätetes (vt § 12 selgitust). Määruse § 2 sätestab tegevustoetuse põhimõtted, mille alusel toimub määruse §-s 1 näidatud

koolide riigieelarvest rahastamine.

Lõige 1 sätestab seni kasutusel oleva eelarve eraldamise põhimõtte, et koolile eraldatakse tegevustoetus kutseõppe korraldamiseks üheks kalendriaastaks ehk eelarveaastaks. Lõige 2 sätestab, et tegevustoetuse komponendid on baasrahastamine, tulemusrahastamine ja

kutsehariduse kättesaadavuse tagamine. Sama põhimõte tuleneb ka KutÕS § 47 lõikest 5.

Määruse 2. peatükk sätestab kutseõppe rahastamise alused.

Määruse § 3 sätestab tegevustoetuse baasrahastamise komponendi põhimõtted. Lõikes 1

sedastatakse, et kutseõppe baasrahastamisega eraldatakse vahendid nii kutseõppe korraldamiseks, tugiteenuste osutamiseks kui ka kooli haldamiseks.

Lõige 2 loetleb baasrahastamise komponendid . Esimene neist on õpetajate tööjõukulu, mis on vastavalt § 5 lõikes 4 toodule mõeldud õpetajate tööjõukulude katmiseks, sealhulgas

teenuslepingu alusel tegutsevate õpetajate tasustamiseks. Nimelt kutseõppes on laialdane praktika, et kutseõpetajad, kes on oma eriala tippspetsialistid töötavad kutseõpetajana näiteks

käsundus või töövõtulepingu alusel. Selle sättega nähakse ette ka see, et juhul kui õpetajate tööjõukulude katmine on tagatud, on koolil lubatud kasutada eraldatud vahendeid ka tugispetsialistide tööjõukulude või tugispetsialisti teenuste osutamise lepingutest tulenevate

kohustuste katmiseks, eesmärgiga tagada neile õpetajatele kehtestatud töötasu alammääraga samaväärne töötasu.

5

Teiseks komponendiks on muu personali tööjõukulu ning personaliga seotud muud kulud. Muu personali all mõeldakse kõiki kooli töötajad, kes ei ole õpetajad – sh direktor ja õppedirektor, tugispetsialistid, õpilaskodu töötajad, infotehnoloog jmt. Muude personaliga (sh

õpetajad) seotud kulude all mõeldakse lähetuste, koolituste, kommunikatsiooni ja ürituste korraldamise kulusid, sidekulusid, tööülesannete täitmise eesmärgil kasutatud isikliku auto

kulude kompenseerimist jmt. Kolmandaks komponendiks on õppevahendite kulu, milleks on õppekasvatustöö

korraldamiseks soetatud õppevahendid ja -vara, mille hulgas on õppeseadmete ja inventari kasutamise, hooldus- ja remondikulud (sh varuosade- ja kütusekulud), seadmete ja inventari

liisingu ja kindlustamise kulud. Selle komponendi alla kuuluvad ka tarkvarakulud, mis on otseselt seotud õppevaldkonna õppekavadega (nt kujundusprogrammid, autodiagnostika programmid, ehitusprojekteerimise programmid jne) ja programmide litsentside uuendamise

tasud.

Neljandaks komponendiks on kooli halduskulu, milleks on taristu ülalpidamise ja haldamise kulud sh kulud küttele, soojusenergiale, veele ja kanalisatsioonile ning elektrile. Selle komponendi hulgas on ka valve- ja korrashoiukulud, sh valvesüsteemide jooksev hooldus ja

remont. Lisaks antakse selle kompondiga raha kooli üldiste IKT kulud sh kesksete infotehnoloogiliste võrkude haldamiseks ja arendamiseks, tarkvara- ning sidekuludeks.

Lõige 3 kehtestab, et tugiteenuste ja -meetmete rakendamise kulu arvestatakse õpetajate tööjõukulu ja muu personali tööjõukulu ning personaliga seotud muude kulude hulka.

Kutseõppeasutusel on kohustus võimaldada õpilastele tugiteenuseid (KutÕS § 3 lg 2 p 2)6, milleks loetakse karjääriteenust, õpiabi, eri- ja sotsiaalpedagoogilist ning psühholoogilist

teenust. Toe vajadusega õpilaste hulk on aasta - aastalt kasvanud. Kui 2014/15. õa oli kutseõppes erivajadusega õpilasi 800 (3,4% õppijate koguarvust), siis 2024/25. õa on neid 3606 (13,2%). 2024/25.õa andmete kohaselt rakendati õpet kuni 8 õpilasega väikerühmas või

põhjalikku pedagoogilist sekkumist 2% õpilastest ning õpet kuni 12 õpilasega väikerühmas, põhjalikku pedagoogilist sekkumist või täiendavat eesti keele õpet 11% õpilastest.

Toe pakkumiseks arvestatakse koolidele mudeli kohaselt lisaraha. Toe vajadusega õppija õppetöö viivad läbi õpetajad. Eelkõige väikerühmad ( 8 või 12 õpilast), aga ka täiendav eesti

keele õpe, mis toimub enamasti samuti väiksemas rühmas. See tingib vajaduse täiendavate õpetajate ametikohtade järele ning seetõttu kajastub toe pakkumiseks arvestatav raha osaliselt

õpetajate töötasu hulgas. Teisalt on tugiteenuseid, mille puhul täiendav raha kajastub muude personalikulude hulgas, näiteks tasu eripedagoogile, sotsiaalpedagoogile jmt.

Lõikes 4 sätestatakse, et baasrahastamise komponendi suuruse määramisel võetakse aluseks kutseõppe korraldamise ja tugiteenuste osutamise arvestuslik maksumus. Koolile halduskulu

komponendi arvestamisel võetakse aga arvesse ka kooli tegelikke kulusid. Näiteks riigi kutseõppeasutuse hoone(te) kütte, soojusenergia, vee, kanalisatsiooni ja elektri eelarve summa leidmiseks kasutatakse eelmiste aastate kooli raamatupidamise andmete järgset tegelikku kulu

nende kulude katteks. Osa halduskulude komponendist arvutatakse mitte konkreetse kooli, vaid riigi kutseõppeasutuste keskmise kulu alusel. Seega on ka selle komponendi puhul tegemist

osaliselt arvestusliku ja osaliselt tegelikel kuludel põhineva väärtusega. Määruse § 4 toob välja tegevustoetuse baasrahastamise komponendi arvestamise alused.

6 ∕ …tagab õpilasele tugiteenuste, sealhulgas karjääriteenus, õpiabi, eri- ja sotsiaalpedagoogiline ja psühholoogiline

teenus, ning käesolevas seaduses sätestatud tervishoiuteenuste kättesaadavuse ∕.

6

Lõikes 1 loetletakse, mis võetakse baasrahastamise komponendi suuruse kindlaksmääramisel arvesse. Lõige 1 punkt 1 sätestab, et tegevustoetuse arvestamise aluseks on nominaalajal õppivate riigieelarvest rahastavate õpilaste arv koolis Eesti Hariduse Infosüsteemis (edaspidi

EHIS) toetuse rakendamise aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga (edaspidi õpilaste arv). Nende hulka loetakse nii kutseõppe tasemeõppe õpilased kui ka KutÕS § 32 lõikes 4 nimetatud

õpilased. KutÕS § 32 lõige 4 lubab kutseõppeasutusel, kus toimub kutseõpe muusika ja esituskunstide õppekavarühmas, moodustada õppegruppe muusika alal alates põhikooli esimesest klassist ning koreograafia alal alates viiendast klassist. Viimati nimetatud õpilasi on

2025. aastal ainult Tallinna Muusika- ja Balletikoolis. Õpilaste arvu 10. novembri seisuga kasutatakse ka üldhariduse rahastamisel – see on ametliku statistika kuupäev ja selleks ajaks on

koolid jõudnud vastuvõetud õpilased EHISesse kanda sh määrata õpilaste toe vajaduse. Kuigi kutseõppeasutustes toimub vastuõtt teatud kutseõppe õppekavadele ka õppeaasta keskel (nn talvine vastuvõtt), siis EHIS andmete kohaselt on 10. novembril on õpilaste arv koolides kõige

suurem.

Senine mudel lähtus kolme eelneva aasta keskmisest koolituskohtade arvust, mis ei võimaldanud kiireid muutuseid arvesse võtta. Näiteks kui kool võtab vastu oluliselt enam kutsekeskhariduse õpilasi, siis vana määruse kohaselt oleks see rahastamisel paaril esimesel

aastal väga väikest mõju avaldanud. Uus, üldharidusega sarnane kindla kuupäeva väljavõte, tagab kõige adekvaatsema õpetajate ametikohtade vajaduse antud õppeaastal. Ühel poolt

muudab õppijate põhine arvestus olukorra ebastabiilsemaks, teisalt ei rahastata selliselt minevikku, vaid kehtivat olukorda ja tulevikku, kus koolipidaja saab koolitustellimuse kaudu paremini suunata kutsehariduse pakkumist.

Sarnaselt senise mudeliga, kus koolituskohtade hulka ei loetud nominaalaja ületanud õpilasi, ei

võeta ka uues mudelis arvesse neid, kes on õpingute nominaalaja ületanud. Selliste õpilaste õppe eest on riik eelnevatel aastatel juba raha eraldanud. Nominaalajal õppijate hulka § 4 lõige 1 punktis 1 loetakse õpilased, kelle õpingute aeg ei ole 10.novembriks olnud pikem kui õpingute

õppekava järgne nominaalkestus, millele on lisatud individuaalse õppekava alusel nominaalse õppeaja pikendamine 30 või 60 EKAPi võrra, akadeemilisel puhkusel oldud või mitteõpitud

aeg ennistamiseni. Nominaalaja ületanud õpilasi oli 2024/25.õa veidi üle tuhande. Lõige 1 punkt 2 kehtestab, et koolile baasraha arvestamise aluseks on arvestuslik õpilaste arv

ühe õpetaja ametikoha kohta (edaspidi õpilaste/õpetajate suhtarv). See suhtarv sõltub kooli kategooriast, mis määratakse, arvestades kooli asukohta, õppijate arvu ja õppe eripära. Määruse

§ 4 lõikes 4 on välja toodud kolm kategooriat ja igale kategooriale vastav arvestusliku õpilaste, kelle õppekavajärgne iseseisva töö osakaal üldharidus- ja põhiõpingute õppe mahust on arvestuslikult kuni 30%, arv ühe õpetaja ametikoha kohta. Arvestuslik õpilaste/õpetajate

suhtarv, mis lähtub õpilaste arvust ja kooli eripärast, on kasutusel ka üldhariduses õpetajate arvestuslike ametikohtade arvu ning selle alusel õpetajate tööjõukulude arvestamisel.

Suurte koolide kategooriasse on määratud koolid, kus on üle 1000 kutseõppe õpilase, samuti on sellesse kategooriase arvestatud piirkondlikult Tallinna koolid, kus on üle 500 õpilase.

Sellistele koolidele on arvestuslikuks õpilaste/õpetajate suhtarvuks 16,9. Täpsemalt on õpetajate ametikohtade arvestamise arvutuskäik, kus koolide kategooriat kasutatakse, toodud §

5 lõikes 2 (vt ka vastavat selgitust). Väikesteks koolideks on loetud koolid, kus kutseõpe toimub enamjaolt väiksemates rühmades või on õppe oma laadilt pigem individuaalne. 2025. aastal on väikesteks koolideks loetud Heino Elleri Muusikakool ning Tallinna Muusika- ja Balletikool.

Nendes on arvestuslik õpilaste/õpetajate suhtarv 3,9. Ülejäänud koolid liigituvad nö keskmiste koolide alla. Nendes koolides on arvestuslik õpilaste/õpetajate suhtarv 13,0.

7

Suurte koolide hulka arvestatakse 2024/25. õa andmete kohaselt Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Järvamaa Kutsehariduskeskus, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Tallinna Ehituskool, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, Tallinna Majanduskool, Tallinna

Polütehnikum, Tallinna Tööstushariduskeskus ja Tartu Rakenduslik. Kui Tallinna koolid ühinevad, siis tekkivad koolid kuuluvad samuti suurte koolide kategooriasse.

Lõige 3 punkt 3 kohaselt võetakse tegevustoetuse kindlaksmääramisel arvesse ka õpilaste arv, kes õppimise ja arengu teostamiseks vajavad tugimeetmete rakendamist. Rahastamisel arvesse võetavad tugimeetmed on toodud § 4 lõikes 3. Lähtutud on haridus- ja teadusministri välja

töötatud ja 1.09.2025 jõustuvast KutÕS § 311 lõike 2 alusel kehtestatavast määrusest „Kutseõppeasutuses õpilase arengu ja õppimise toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi toe

määrus). Toe määruses § 6 lõikes 1 toodud tugimeetmete loetelust ei tehta rahastamisel erisust ainult selles lõikes punktis 1 toodud tugimeetmele individuaalse õppekava koostamine ja rakendamine, mis peab olema rakendatud üldise õppe- ja kasvatustöö osana.

Õpilaste arvu aluseks, kellele ühte või teist tugimeedet rakendatakse, on toetuse rakendamisele

eelneva aasta 10. novembri EHISe andmed. Määruse § 5 lõikes 10 sätestatakse, et juhul kui õpilasele on märgitud mitu tugimeedet, siis arvestatakse rahastamisel neist ainult ühte järgnevas järjestuses:

1. põhjalik pedagoogiline sekkumine,

2. mõõdukas pedagoogiline sekkumine;

3. õpe kuni 8 õpilasega väikerühmas;

4. õpe kuni 12 õpilasega väikerühmas;

5. täiendav eesti keele õpe õpilasele, kes pole suuteline õpet alustama eesti keeles.

See tähendab, et kui õpilasele on märgitud näiteks põhjalik pedagoogiline sekkumine ja õpe kuni 12 õpilasega väikerühmas, siis rahastamisel leitakse ainult põhjaliku pedagoogiline sekkumise meetme alusel arvestatav kulu. Need õpilased, kelle kohta ei ole § 4 lõikes 3 toodud

tugimeedet EHISesse kantud, rahastatakse kui tavaõpilasi, st lisaraha toe pakkumise eest ei arvestata.

Lõige 3 punkt 4 sätestab, et tegevustoetuse arvutamisel eristatakse õpilasi vastavalt sellele, kui suur on iseseisva töö osakaal nende üldharidus- ja põhiõpingute mahust. Kool koostab igale

õppekavale rakenduskava, mis koosneb üldharidus- põhi- ja valikõpingute moodulitest. Iga mooduli puhul on kirjeldatud, mitu Eesti kutsehariduse arvestuspunkt (edaspidi EKAP) on seal

kokku ja mitu EKAPit on iseseisvat tööd. Liites kõigi üldharidus- ja põhiõpingute moodulite iseseisva töö mahud ning nende moodulite kogumahud, saab arvutada nende moodulite iseseisva töö osakaalu. Iga õpilane on seotud kindla rakenduskavaga, seega on eespool leitud

üldharidus- ja põhiõpingute iseseisva töö osakaalu võimalik kasutada õpilase üldharidus- ja põhiõpingute iseseisva töö arvestuse alusena. Arvesse ei võeta valikõpingute mooduleid , sest

rakenduskavas võib olla välja toodud palju valikõpingute mooduleid, millest õpilane valib ainult väikese hulga. Kõigi rakenduskavas olevate valikõpingute moodulite arvesse võtmine võiks moonutada rakenduskava läbimiseks eeldatavat iseseisva töö mahtu. Näiteks kui

üldharidus- ja põhiõpingute kogumaht on 55 EKAPit, millest iseseisva töö maht on 5 EKAPit, on iseseisva töö maht üldharidus- ja põhiõpingute kogumahust 5/55=9%. Kui rakenduskaval on

näidatud 10 valikuõpingute moodulit, igaüks kogumahuga 5 EKAPit, millest iseseisvat tööd on 4 EKAPit, tuleks juhul kui kõiki neid arvestaksime, iseseisva töö mahuks (5+10*4) / (55+10*5) = 43%. Tegelikult peab õpilane 10st valikmoodulist valima ainult ühe ja tema iseseisva töö

osakaal oleks (5+4) / (55+5) = 15%.

Andmed iseseisva töö osakaalu kohta saadakse koolide õppeinfosüsteemidest. Kavandatud on arendused, et andmed hakkaksid liikuma kutseõppeasutustes kasutusel olevast „Tahvel“

8

süsteemist otse EHISesse. Kui mõnel koolil on kasutusel muu lahendus, küsitakse vastav andmeväljavõte välja andmefailina. Juhul kui ilmneb, et 2026. aasta rahastamiseks ei ole veel võimalik andmepäring EHISest, siis selle aasta andmete saamiseks kasutakse „Tahvli“

väljavõtet. Kuna võib juhtuda, et andmed EHISes ei ole 2025. aastal veel korrektsed, siis parandatakse üldharidus- ja põhiõpingute iseseisva töö mahtu rahastamisel ka käsitsi. Kõik 2.

taseme õppekavadel, kutsekeskhariduse taseme õppekavadel ja töökohapõhises õppevormis õppijad liigitatakse õpilaste kategooriasse, kelle üldharidus- ja põhiõpingute iseseisva töö maht on alla 30%. Mittestatsionaarses õppevormis õppijad liigituvad aga õpilaste kategooriasse, kelle

üldharidus- ja põhiõpingute iseseisva töö maht on üle 30%.

Lõige 2 sätestab õpetajate arvestuslike ametikohtade kindlaksmääramise aluseks oleva õpilaste õpitulemuste saavutamiseks vajaliku õpetaja poolt juhendatavate tundide arvu erinevates õpilaste kategooriates.

Nii kutsehariduse rahastamise mudeli töörühm kui riigikontrolli audit tõdevad, et koolid

pakuvad kutseõpet järjest enam mittestatsionaarses (sessioonõppe) vormis. Mittestatsionaarses

õppevormis toimuv õpe on suunatud eelkõige õppimiskohustuse juba täitnud õpilasele ehk

täiskasvanud õppijaile, mille puhul õppija iseseisva töö osakaal on tunduvalt suurem võrreldes

statsionaarse õppega, sest õppija käib koolis kas töö või teiste tegevuste kõrvalt.

Asjaoluga, et sellise õppe pakkumine on kooli jaoks vähem kulukam, senine rahastamismudel

ei arvestanud. Mittestatsionaarses (sessioonõppes) õppes on aga kontakttunde vähem ning seetõttu on kooli kulu õppe korraldamisele ka väiksem. EHISes on olemas andmed iga õppija õppevormi kohta. Mittestatsionaarses õppevormis õppijateks loetakse õpilased, kelle iseseisva

töö osakaal on üle 50 protsendi (kutseharidusstandard7 § 3 lõige 4). Kutsehariduse rahastamise mudeli töörühm aga leidis, et statsionaarses õppevormis õppijateks on märgitud ka paljud

täiskasvanud, kes tegelikult käivad koolis mõned korrad kuus, enamasti oma põhitöö kõrvalt. On koole, kus kõik 25-aastased või vanemad õpilased õpivad statsionaarses õppevormis, enamasti õppekavadel, kus iseseisva töö maht ainult mõni protsent alla 50%. Paljudes koolides

õpivad aga enamik selle vanusegrupi õpilastest mittestatsionaarses õppevormis, näiteks on mittestatsionaarses õppevormis 100% Tallinna Majanduskooli, 98% Räpina Aianduskooli ja

95% Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli 25+ vanuses õppijatest. Selleks, et koole rahastamisel võrdsemalt kohelda, on määruses õpilased jagatud

kategooriatesse, mida õpetajate ametikohtade rahastamisel arvestatakse. Võttes arvesse viimati nimetatud koolide andmeid, üldistatakse kõikidele koolidele, et õppijad, kelle üldharidus- ja

põhiõpingute iseseisva töö osakaal on üle 30%, on sisuliselt sessioonõppijad, kelle õpetamiseks on tarvis arvestada vähem õpetajate ametikohti. Analüüsitud andmeid arvesse võttes määratakse sellise õpilase õpitulemuste saavutamiseks vajaliku õpetaja poolt juhendatavate

tundide arvuks aastas 624 tundi, mis on 40% arvestuslikust õpilase teadmiste ja oskuste omandamisele kuluvast tundide arvust.

1295 tundi aastas võetakse arvesse õpetajate ametikohtade arvestamisel nende õpilaste puhul, kelle üldharidus- ja põhiõpingute iseseisva töö maht on alla 30% (sh ka need, kelle üldharidus-

ja põhiõpingute iseseisva töö osakaal on täpselt 30%) . Nende hulgas on kutsekeskhariduse õppekavadel õppijad, kellel peab olema iseseisvat tööd vähemalt 15%8. Andmeid analüüsides

selgus, et tegelik keskmine üldharidus- ja põhiõpingute iseseisva töö osakaal selles õpilaste kategoorias on 18%. Selleks, et anda koolidele parem rahaline kate kutsehariduse reformi fookuses olevatele noortele kutseõppe suurema pakkumisega toime tulemiseks, arvestatakse

7 https://www.riigiteataja.ee/akt/127072024004?leiaKehtiv 8 Kutseharidusstandard, §3 lõige 41

9

tundide arvuga, mis vastab 83%le õpilase teadmiste ja oskuste omandamisele kuluvast tundide arvust.

Kutseõppe õpilaste, kelle õppekavajärgne iseseisva töö osakaal üldharidus-ja põhiõpingute õppe mahust on arvestuslikult kuni 30%, aga kes õpivad samaaegselt ka üldkeskhariduse

statsionaarses õppevormis, õpitulemuste saavutamiseks vajaliku õpetaja poolt juhendatavate tundide arvuks aastas loetakse 936. Erisus on toodud sisse põhjusel, et nende õpilaste eest eraldab riik täismahus raha üldhariduskoolile ja poleks õige kutseõppes neid rahastada samas

mahus täisajaga kutsekoolis käivate õpilastega. Seda eriti kutsekoolis kutsekeskhariduse õppekavadel õppijate puhul, kes üldharidust omandavad gümnaasiumis.

Kutseõppeasutuse seaduse § 32 lõikes 4 (alates 1.09.2025 § 51 lõikes 3) on öeldud, et kooli juurde, kus toimub kutseõpe muusika ja esituskunstide õppekavarühmas, võib moodustada

õppegruppe muusika alal alates põhikooli esimesest klassist ning koreograafia alal alates neljandast klassist. Sellist õpet pakub 2025. aastal õpe ainult Tallinna Muusika- ja Balletikool.

Selliseid õpilasi rahastatakse kahes osas. Esiteks rahastatakse nende üldhariduse õpet § 10 lõigete 1-3 alusel. Teiseks komponendiks on erialaõppe rahastamine, kus õpilased on jagatud kahte kategooriasse. Esimeses kategoorias on koreograafia ala (on eristatavad EHISes klassi

tunnuse B alusel) ning 7.-12.klassi muusika ala õpilased. Kõik koreograafia ala õpilased kuuluvad siia kategooriasse, sest ka noorematel õpilastel on eriala tunde väga palju, alates 16

tunnist nädalas. Selle kategooria õpilaste puhul võetakse õpetajate arvestusliku ametikohtade arvu leidmiseks õpilaste õpitulemuste saavutamiseks vajaliku õpetaja poolt juhendatavate tundide arvuks aastas 936 tundi. Teises kategoorias on 1.- 6. klassi muusika ala õpilased, kelle

puhul õpetajate arvestusliku ametikohtade arvu leidmiseks võetakse õpilaste õpitulemuste saavutamiseks vajaliku õpetaja poolt juhendatavate tundide arvuks aastas 624 tundi. Neil

õpilastel on eriala aineid märgatavalt vähem kui vanemates klassides või kutseõppes, seega on nende puhul õigustatud väiksem õpetajate arvestuslik ametikohtade arv.

Määruse § 5 sisaldab reegleid tegevustoetuse baasrahastamise komponentide väärtuste leidmiseks.

Paragrahvi 5 lõikes 1 öeldakse, et õpetajate tööjõukulude arvestamiseks korrutatakse arvestuslik õpetajate ametikohtade arv põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 76 nimetatud

Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud õpetaja töötasu alammäära, tööjõumaksude ja õpetajate töötasu diferentseerimiskomponendiga.

Määruse § 5 lõige 3 ütleb, et diferentseerimiskomponent on vähemalt 20% õpetajate töötasu alammäärast.

Need lõiked annavad paindlikkuse olukorras, kus mõni nimetatud näitaja muutub. Näiteks kui

õpetaja töötasu alammäära tõuseb, siis tõuseb ka arvestatav õpetajate tööjõukulu. Selleks, et kutseõppeasutuste õpetajaid kohelda samaväärselt üldhariduskoolide õpetajatega ja rakendada õpetajate karjäärimudelit, kasutatakse edaspidi kutseõppe õpetajate tööjõukulude arvestamisel

samasugust diferentseerimiskomponenti nagu on üldhariduskoolide õpetajatel.

Näidetes arvestatakse hetkel kehtivate määradega, sh üldhariduses kehtiva diferentseerimis- komponendiga 20%.

Näide 1.Ühe õpetaja ametikoha tööjõukulu eelarve aastas: (õpetaja töötasu alammäär (1820 eurot) + diferentseerimiskomponent (20%)

+ tööjõumaksud (33,8%)) * 12 kuud = 35 066 eurot.

10

Määruse § 5 lõige 2 näitab, kuidas leitakse õpetajate arvestuslik ametikohtade arv, mis on aluseks lõikes 1 näidatud tööjõukulu arvutamisel. Selleks jagatakse esmalt õpitulemuste saavutamise toetamiseks vajaliku õpetaja poolt juhendatavate tundide arv aastas §-s 4 lõige 2

jaotuse alusel samas lõikes toodud õpilaste, kelle õppekavajärgne iseseisva töö osakaal üldharidus- ja põhiõpingute õppe mahust on arvestuslikult kuni 30% õppija õpitulemuste

saavutamiseks vajaliku õpetaja poolt juhendatavate tundide arvuga aastas. Saadud jagatis jagatakse kooli kategooriale vastava õpilaste/õpetajate suhtarvuga ning saadud tulemus korrutatakse vastava kategooria õpilaste arvuga koolis.

Näide 2. Õpetaja töötasu aastas ühe kutseõppe õpilase kohta, kelle iseseisva töö osakaal

üldharidus -ja põhiõpingute mahust on arvestuslikult kuni 30%, kes õpib keskmises koolis ja kellele ei rakendata ühtegi tugimeedet:

• Arvestuslik õpetajate ametikohtade arv: Vaadeldava õpilaste õpitulemuste saavutamise toetamiseks vajaliku õpetaja poolt juhendatavate tundide arv §-s 4 lõige 2 jaotuse alusel: 1295 tundi

Õpitulemuste saavutamise toetamiseks vajaliku õpetaja poolt juhendatavate tundide arv kutseõppe õpilastel, kelle õppekavajärgne iseseisva töö osakaal üldharidus- ja põhiõpingute

õppe mahust on arvestuslikult kuni 30%: 1295 tundi Arvestuslik õpilaste arv õpetaja ametikoha kohta keskmises koolis: 13,0 Õpetajate ametikohtade arv ühe õpilase kohta: (1295 / 1295) / 13,0 =0,0769

• Õpetaja töötasu aastas: Õpetajate ametikohtade arv 1 õpilase kohta (0,0769) * Ühe õpetaja ametikoha tööjõukulu

eelarve aastas (35 066) = 2697,41 eurot Näide 3. Õpetaja töötasu ühe kutseõppe õpilase kohta, kelle iseseisva töö osakaal üldharidus -

ja põhiõpingute mahust on arvestuslikult üle 30%, kes õpib keskmises koolis ja kellele ei rakendata ühtegi tugimeedet:

• Arvestuslik õpetajate ametikohtade arv: Vaadeldava õpilaste õpitulemuste saavutamise toetamiseks vajaliku õpetaja poolt

juhendatavate tundide arv §-s 4 lõige 2 jaotuse alusel: 624 tundi Õpitulemuste saavutamise toetamiseks vajaliku õpetaja poolt juhendatavate tundide arv kutseõppe õpilastel, kelle õppekavajärgne iseseisva töö osakaal üldharidus- ja põhiõpingute

õppe mahust on arvestuslikult kuni 30%: 1295 tundi Arvestuslik õpilaste arv õpetaja ametikoha kohta keskmises koolis: 13,0

Õpetajate ametikohtade arv ühe õpilase kohta: (624 / 1295) / 13,0 =0,0371

• Õpetaja töötasu aastas: Õpetajate ametikohtade arv 1 õpilase kohta (0,0371) * Ühe õpetaja ametikoha tööjõukulu eelarve aastas (35 066) = 1299,96 eurot

Paragrahv 5 lõige 4 kehtestab, et õpetajate tööjõukulu ja muu personali tööjõukulu ning personaliga seotud muu kulu komponendina arvestatud eelarvet kasutatakse ainult

personalikulude või vastavate teenuste katteks. Personalikuludeks loetakse kõiki kontoklassi 50 kulusid, sh. õpetajate ja tugispetsialistide, aga ka kõigi teiste töötajate töötasu ning tööjõukuludega kaasnevad maksusid. Teenustena on lubatud nende komponentide eelarvet

kasutada tööjõu sisseostmisega seotud teenuste ostmiseks, näiteks õppekava täitmiseks vajalike koolitusteenuste, tugispetsialisti teenuste, aga ka korrashoiuteenuste kulude katmiseks

kontogrupist 5511. Lubatud ei ole kasutada nende komponentide põhjal saadud eelarvet õppevahendite või kooli hoonete või rajatiste ülalpidamiskuludeks (inventari ost, küte, remondimaterjalid jne).

Lõige 6 sätestab õpetajate töötasu arvestamise erisused toe vajadusega õpilastele, kes õpivad §

4 lõike 4 jaotuse kohaselt suures või keskmises koolis ning kellele kool rakendab § 4 lõige 3

11

punktides 2, 4 või 5 nimetatud tugimeetmeid. Sellise õpilase puhul arvestatakse õpetajate ametikoha arvu määramisel õpilaste/õpetajate suhtarvuks mitte kooli tüübi järgne suhtarv, vaid kas 5,2 (kui tugimeetmeks on õpe kuni 8 õpilasega väikerühmas) või 7,8 õpilast (kui

tugimeetmeks on õpe kuni 12 õpilasega väikerühmas või täiendav eesti keele õpe). Väikeste koolide puhul seda meedet ei rakendata, sest kooli enda õpilaste/õpetajate suhtarv väiksem kui

5,2. Näide 4. Õpetaja töötasu ühe kutseõppe õpilase kohta, kelle iseseisva töö osakaal üldharidus -

ja põhiõpingute mahust on arvestuslikult üle 30%, kes õpib keskmises koolis kuni 8 õpilasega väikerühmas:

Arvestuslik õpilaste arv õpetaja ametikoha kohta kuni 8 õpilasega väikerühmas: 5,2 Õpetajate ametikohtade arv ühe õpilase kohta: (624 / 1295) / 5,2 =0,1923

• Õpetaja töötasu aastas: Õpetajate ametikohtade arv 1 õpilase kohta (0,1923) * Ühe õpetaja ametikoha tööjõukulu eelarve aastas (35 066) = 6743,52 eurot

Lõige 5 sätestab, et muu personali tööjõukulu ning personaliga seotud muudeks kuludeks

arvestatakse 20% õpetajate tööjõukuludest. Lisaks sätestab § 5 lõige 5, et muu personali tööjõukuludele ning personaliga seotud muudele

kuludele lisatakse ka § 4 lõike 3 punktides 1 ja 3 nimetatud tugimeetmete rakendamise kulu, mis leitakse arvestades lõigetes 7 – 9 sätestatut.

Lõige 7 näeb ette, et õpilase kohta, kellele kool rakendab § 4 lõike 3 punktides 1 ja 3 kirjeldatud tugimeetmeid (põhjalik või mõõdukas pedagoogiline sekkumine), arvestatakse õpetaja

tööjõukulu komponendile lisaks täiendav tugiteenuste osutamise kulu, mis arvestatakse muu personali tööjõukulu ning personaliga seotud muu kulu komponendi hulka. See tähendab, et

lisaks tavaõppijale arvestatud õpetaja tööjõukulule (2697,41 eurot näites 2) arvestatakse nendele õpilastele toe pakkumiseks § 5 lõike 8 kohaselt kas 3,5 (põhjalik pedagoogiline sekkumine) või 1,5 (mõõdukas pedagoogiline sekkumine) lisatundi nädalas. Toe määrus ütleb,

et tuge tuleks pakkuda põhjalikuks sekkumiseks vähemalt kolm ja mõõdukaks sekkumiseks vähemalt üks tund nädalas. Määruses olevate tundide arvu puhul on arvestatud, et antud tuge võib pakkuda ka rohkem kui ühele õpilasele korraga, ent vajadusel on tegemist ka üks - ühele

õppega. Selle tugimeetme rakendamisel ei arvestata kooli tüüpi ega õpilase kategooriat.

Näide 5. Arvestatud õpetaja või tugispetsialisti töötasu ühe kutseõppe õpilase kohta, kelle iseseisva töö osakaal üldharidus -ja põhiõpingute mahust on arvestuslikult üle 30%, kes õpib keskmises koolis ja kellele puhul rakendatakse põhjalikku pedagoogilist sekkumist:

• Õpetaja töötasu: 2697,41 eurot (näide 2) Sellele lisandub:

• Arvestuslik ametikohtade arv: Lisatundide arv nädalas (3,5) / Õpetaja kontakttundide arv nädalas (21) = 0,1667

• Lisanduv tööjõukulu: Arvestuslik ametikohtade arv (0,1667) * Ühe õpetaja ametikoha tööjõukulu eelarve

aastas (35 066) = 5844,38 eurot

• Kokku: 2697,41+5844,38 = 8541,79 eurot. Analüüsides 2024. aasta koolide tegelikke kulusid selgus, et õpetajate tööjõukulud ning muud personaliga seotud kulud moodustavad 83% kõigist tegevustoetusega seotud kuludest, sh

moodustas muu personalikulu 55% õpetajate tööjõukuludest. 2026. aastal rahastamisel on esimese kahe baasraha komponendi osakaal kogu eelarvest 83%. Selliselt arvutades tuleks küll

muu personali tööjõukulu ning personaliga seotud muude kulude osakaal õpetajate

12

tööjõukuludest väiksem (36%). Samas, kuna määruse § 5 lõige 4 kohaselt võib õpetajate tööjõukuludeks arvestatud summa arvelt osaliselt tasustada tugimeetmete pakkumist, jääb koolijuhil paindlikkus personali palkamisel, aga ka kohustus luua optimaalne struktuur

lähtuvalt õppijate vajadustest. Lõige 11 sätestab õppekasvatustöö läbiviimiseks vajalike õppevahendite ja õppetööga seotud

muude kulude arvestamise alused ning ühikuhinnad erinevate õpilaste kategooriate puhul. Õppevahendite kulu komponendi arvutamiseks korrutatakse vastava kategooria õpilaste arv vastava ühikuhinnaga.

Kutseõppe õpilasele, kelle iseseisva töö osakaal üldharidus -ja põhiõpingute mahust on

arvestuslikult kuni 30%, arvestatakse aastas õppevahendite kuluks 350 eurot. Kutseõppe õppevahenditeks mõeldud ühikuhinnad on arvestatud 2024. aastal läbi viidud kulude analüüsi põhjal (riigi kutseõppeasutuste poolt tehtud kulude alusel)9. 2024. aastal moodustasid

õppetööks vajalikud kulud 5% kõigist tegevuskuludest. Uue mudeli järgi on õppevahendite osakaal eelarvest 8%. Sarnaselt personalikuludega on õppevahendite ühikuhind osadele

õpilaste kategooriatele väiksem seoses sellega, et selle kategooria õpilastel on suurem iseseisva töö osakaal, milleks kulub vähem kooli poolt antavaid vahendeid.

Töökohal toimuva õppe korral kasutatakse suures osas ettevõttele kuuluvat taristut ja juhendajaid, õpilane viibib suurema osa ajast ettevõttes (vähemalt 2/3 õppest), kasutades

sealseid vahendeid. Sellest tulenevalt arvestatakse töökohapõhises õppevormis õppijatele puhul ühe õpilase õppevahendite tarbeks 60% 350-st eurost.

Ülejäänud õpilaste kategooriate puhul on aastane kulu õppevahenditeks arvestatud sama proportsiooniga, mida kasutatakse õpetajate arvestuslike ametikohtade arvu leidmisel.

Näide 6: Õppevahendite kulu kutseõppe õpilase kohta, kelle iseseisva töö osakaal üldharidus - ja põhiõpingute mahust on arvestuslikult üle 30%:

• Õpitulemuste saavutamiseks vajaliku õpetaja poolt juhendatavate tundide arvu suhtarv: 624 / 1295 = 0,4819

• Õppevahendi kulu aastas ühe õpilase kohta: 0,4819 * 350 = 169 eurot.

Uues mudelis ei arvestata ühikuhindasid sõltuvalt õppe valdkonnast, sest vähem kuluka valdkonna erialade arvelt saab üldjuhul katta suurema kuluga valdkondi. Väga kallite õppetööks vajalike seadmete hankimise kulusid mudel ei kata ja vajaduse korral tuleb koolile

selleks eraldada sihtotstarbelist toetust kokkuleppel Haridus-ja Teadusministeeriumiga. Õppevahendite eelarve on uues mudelis märgatavalt suurem, olles 169 kuni 350 eurot ühe

õpilase kohta (kehtivas mudelis sõltuvalt valdkonnast 30 kuni 270 eurot ühe koolituskoha kohta).

Üldhariduse õppijatele on § 10 lõige 1 kohaselt planeeritud summad õppekirjanduse soetamiseks10. 2026. aastal on see statsionaarses või mittestatsionaarses õppevormis õppiva

õpilase kohta 57 eurot aastas, eksternõppe vormis ja üksikainete õppijatele antakse toetust 1/5 sellest määrast.

Lõiked 12 - 16 sätestavad kooli õppehoonete ja rajatistega seotud halduskulude komponendi arvutamise alused.

9 SAP BO raamatupidamise andmetel 2023. aastal 10 Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused

ja kord § 1 lõige 7

13

Kehtivas mudelis arvestati koolile koolituskohtade arvu põhjal valdkonnast sõltuvad summad ruumide kuludeks (61 kuni 524 eurot ühe koolituskoha kohta) ning majandamiskuludeks (40 kuni 224 eurot). Lisaks sai riigi kutseõppeasutus sõltuvalt koolituskohade arvu vahemikust

halduskulu kas 301638, 441351, 646062 või 928377 eurot. Uues mudelis lähtutakse baasrahastamisel §4 lõigetes 5 ja 6 toodud õppehoonete haldamisega

seotud tegelikest ja arvestuslikest kuludest ning kooli kasutuses oleva(te) õppehoone(te) suletud netopinna ruutmeetrite arvust.

Kuna õpilaskodu haldamine ei ole otseselt seotud õppe pakkumisega, vaid on oma iseloomult hariduse abiteenus, siis on õpilaskodude hoonete haldamiseks vajaminev rahastus ette nähtud

kutseõppe kättesaadavuse tagamise komponendi hulgas. Halduskulude selliseks jagamiseks on § 5 lõigetes 12–16 kirjeldatud arvutuskäigu tulemusena saadud halduskulu summast baasrahastamisse jäetud vaid õppehoone osale vastav summa ning kättesaadavuse tagamise

komponendi juures arvestatud õpilaskodu haldamiseks vajalike kuludega (vt. näide 9).

Kooli hoonete haldamisega seotud kuludeks liidetakse § 5 lõike 12 punktide 1 ja 2 alusel leitud kulukomponentide summad, millele lõike 14 kohaselt lisatakse 10%. Lisanduv summa on mõeldud nii selliste kulude katteks, mida lõige 12 ette ei näe kui ka selleks, et tasandada

võimalikku inflatsiooni ja tarbijahinna indeks kasvu.

Halduskulude esimese osa arvutamisel lõikes 12 punktis 1 võetakse arvesse toetuse rakendamise aastale üle-eelmise aasta ja sellele eelneva aasta kooli keskmine tegelik kulu kooli hoone või hoonete, välja arvatud õpilaskodu, (edaspidi õppehoone) kütte, soojusenergia, vee,

kanalisatsiooni ja elektri eest, võttes arvesse kulukontosid:

• 551100 – küte ja soojusenergia,

• 551101 – elekter ja

• 551102 – vesi ja kanalisatsioon

2026. aasta eelarve aluseks on 2023. ja 2024. aasta kulud. Ei ole võimalik kasutada 2025. aasta

kulusid, sest eelarve arvutatakse 2025. aasta lõpus, mil terve 2025. aasta kulud pole veel teada.

Muu majandamiskulu, (välja arvatud täiendava ruumivajadusega seotud üüri ja rendikulu), millest kujuneb halduskulude teine osasumma lõikes 12 punktis 2, leitakse kooli kasutuses oleva õppehoone- või hoonete suletud netopinna ruutmeetrite arvu korrutamisel riigi

kutseõppeasutuste sama perioodi keskmise tegeliku kuluga hoonete suletud netopinna ühe ruutmeetri kohta. Arvesse võetakse ainult need ruutmeetrid, mis on kasutatavad õppetöö

läbiviimiseks – st. et ei kaeta nende ruumide kulusid, mis on välja renditud või mis on ajutiselt kasutusest väljas. Õppetööks kasutatavate ruutmeetreid võib vähendada koostöös riigivara osakonnaga ka juhul kui osade hoonete või hoone osade (laod, küünid jmt) kulud on väga

madalad. Õppehoonete kuluosa leidmiseks korrutatakse kogu selle halduskulu komponendi summa õppehoonete ja kõigi kooli hoonete suhtarvuga.

Kulukontod, mida selle komponendi arvestamisel kasutatakse, on:

• 551103 – korrashoiu- ja remondimaterjalid, lisaseadmed ja -tarvikud,

• 551104 – korrashoiuteenused,

• 551105 – valveteenused,

• 551106 – remont, restaureerimine, lammutamine,

• 551107 – kindlustusmaksed ja

• 551109 – Muud kinnistute, hoonete, ruumide kulud.

14

Riigikoolide tegelike kulude andmetena kasutatakse vastavaid raamatupidamise andmeid. Arvesse võetakse ainult riigieelarve kulud, mille eelarve liik on 20. Arvesse ei võeta kulusid, mille puhul on märgitud eelarve objekt, mille arvelt kulusid tehakse, sest need kulud kaetakse

riigieelarvest sihtotstarbeliselt, mitte tegevustoetuse arvelt. Näiteks jäetakse välja kulud juhul kui eelarve objektiks on vahendid Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile.

Näide 7. Riigi riigikutseõppeasutuse õppehoone halduskulude leidmine Kooli 2023. ja 2024. aasta tegelik kulu hoone kütte, soojusenergia, vee, kanalisatsiooni ja elektri eest oli vastavalt 172 758 ja 162 893 eurot. Riigi kutseõppeasutuste 2023. ja 2024. aasta

keskmine tegeliku muu majandamiskulu (välja arvatud üüri ja rendikulu) hoonete suletud netopinna ühe ruutmeetri kohta oli 6 eurot. Kooli suletud netopind on 13 322 m2, millest

õpilaskodu kasutuses on 5000 m2, õppehoone pind seega 8322 m2.

• Arvestuslik õpilaskodu osa: 5000 / 13 322 = 0,375

• Arvestuslik õppehoone osa: 8322 / 13 322 = 0,625

• Kulu õppehoone kütte, soojusenergia, vee, kanalisatsiooni ja elektri eest: 167 826 eurot (kahe aasta keskmine kulu) * 0,625 ( arvestuslik õppehoone osa) = 104 838 eurot.

• Kooli õppehoone muu majandamiskulu: 6 eurot * 8322 m2 = 49 932 eurot.

• Lisatav 10%: (104 838 + 49 932) * 0,1 = 15 477

• Kokku õppehoone halduskulu komponent: 104 838 + 49 932 + 15 477 = 170 247

Lõikes 13 tuuakse välja erisus, mille kohaselt leitakse munitsipaal- ja erakutseõppeasutuste puhul lõike 12 punktis 1 nimetatud halduskulu komponent korrutades kooli õppetööks vajaliku

suletud netopinna ruutmeetrite arvu eraldatava tegevustoetuse rakendamise aastale üle-eelmise aasta ja sellele eelneva aasta keskmise riigi kutseõppeasutuste tegeliku kuluga hoonete kütte, soojusenergia, vee, kanalisatsiooni ja elektri eest suletud netopinna ühe ruutmeetri kohta. Erisus

on vajalik asjaolu tõttu, et andmeid nende koolide tegelike kulude kohta ei ole vajalikus detailsuses ministeeriumile kättesaadavas andmebaasis (riigi raamatupidamise aruandlus

keskkond SAP BO). Lisaks on samadele koolidele tehtud erisus § 5 lõikes 15, mis ütleb, et era- või munitsipaalkooli

halduskulu komponendi arvestamisel korrutatakse lõikes 14 arvestatud summa toetuse rakendamise aastale eelneva aasta 10. novembri õpilaste arvu ja toetuse rakendamise aastale

üle-eelmise aasta ja sellele eelneva aasta 10. novembri keskmise õpilaste arvu suhtarvuga. Arvesse võetakse ainult riigieelarvest rahastatavaid õpilasi. Erisus on tehtud põhjusel, et olukorras, kus riik tellib era- ja munitsipaalkoolidelt halduslepingutega riigieelarvest

rahastatavaid koolituskohti, siis vähendades või suurendades tellitavate kohtade arvu, peavad samavõrra muutuma ka riigi kulud era- või munitsipaalkooli taristu ülalpidamiseks.

Näide 8: Erakutseõpputuse halduskulu komponendi leidmine. Riigi kutseõppeasutuste keskmine m2 kulu hoone kütte, soojusenergia, vee, kanalisatsiooni ja elektri eest oli 12,1 eurot. Riigi

kutseõppeasutuste 2023. ja 2024. aasta keskmine tegeliku muu majandamiskulu (välja arvatud üüri ja rendikulu) hoonete suletud netopinna ühe ruutmeetri kohta oli 6 eurot. Kooli suletud

netopind on 1000 m2. Riigieelarvelisel kohal õpib 2025.aasta 10.novembril 40 õpilast, 2023. ja 2024. aasta 10.novembri keskmiselt 90 õpilast.

• Kulu hoone kütte, soojusenergia, vee, kanalisatsiooni ja elektri eest: 21,1 eurot * 1000m2 = 12 139

• Kooli hoone muu majandamiskulu: 6 eurot * 1000 m2 = 6001 eurot.

• Lisatav 10%: (12 139 + 6001) * 0,1 = 1814

• Õpilaste suhtarv: 40 / 90 = 0,48

15

• Kooli halduskulude eelarve: (12 139 + 6001 + 1814) * 0,48 = 9533 eurot

Lõikes 16 tuuakse välja rakenduskõrgkoolide erisus, mille puhul korrutatakse lõikes 14 arvestatud summa toetuse rakendamise aastale eelneva aasta 10. novembri kutseõppe õpilaste arvu ja kõigi kooli sama kuupäeva õppijate suhtarvuga. Arvesse võetakse ainult riigieelarvest

rahastatavaid õpilasi. Erisus on vajalik, et kooli kulud, mida käesoleva määrusega rahastatakse, tugineks ainult kutseõppe õpilaste arvule, mitte ei oleks arvesse võetud kogu kooli kulusid.

§ 5 lõikes 17 sätestatakse, et munitsipaalkooli õppevahendite ja halduskulu komponendile lisatakse käibemaksu kulu katteks 12%. Ehkki käibemaksu määr on 24%, on osad

õppevahendite kulud maksustatud väiksema määraga, osade kulude puhul ei lisandu aga üldse käibemaksu. Samuti on tegemist toetusega, mitte kõigi kulude katmisega. Nende kaalutluste

tõttu ei lisata mitte 24% vaid 12%. Sarnaselt lisatakse 12% käibemaksu kulude katteks ka õpilaskodu halduskulu kompoendile (§ 9 lg 8).

Määruse § 6 sätestab kutseõppe tulemuslikkuse komponendid, tulemusrahastamise näitajad, nende osakaalud ja arvestamise alused. Tulemusnäitajate kaudu seotakse rahastamine

strateegiliselt oluliste, kvantitatiivselt mõõdetavate tulemuste saavutamisega. Määruses sätestatud tulemusnäitajaid on võimalik muuta või täpsustada, kui esineb probleeme kutseharidusvaldkonna strateegiliste eesmärkide saavutamisega või kui ilmneb teisi

väljakutseid, mis eeldavad olemasolevate mõõdikute korrigeerimist või uute loomist. Lõige 1 sätestab, et tulemuslikkuse komponendi kaudu rahastatakse riigile oluliste strateegiliste

eesmärkidega seotud tulemusnäitajate täitmist kutseõppe tasemeõpet korraldavates koolides. Tulemusraha jaotatakse koolidele viie tulemusnäitaja saavutamise alusel. Tulemusnäitajad on seotud õppe läbiviimise kvaliteedi, kutseõppe tulemuslikkuse ning ühiskonna arengu

toetamisega.

Lõige 2 sätestab põhimõtte, kuidas arvestatakse koolile iga tulemusnäitaja alusel määratav summa. Tulemusraha jaotamiseks arvutatakse esmalt iga üksiku kooli eelarve osakaal kogu baasrahastamise komponendi eelarves (K), ning saadu korrutatakse kooli tulemusnäitaja

väärtusega (T). Korrutis jagatakse kõigi koolide tulemusnäitaja väärtuste ja baasrahastamise osakaalude korrutiste summaga. Saadud tulemus korrutatakse tulemusrahastamise kogumahu

(TR) ja käesoleva määruse §-s 7 nimetatud tulemusnäitaja osakaaluga (Ok) järgmiselt:

Õ – koolile tulemusnäitaja alusel arvestatav tulemusrahastamise osa; T – tulemusnäitaja väärtus;

K – kooli baasrahastamise osakaal; TR – tulemusrahastamise kogumaht;

Ok – käesoleva määruse §-s 7 nimetatud tulemusnäitaja osakaal; a – nende koolide arv, kellele eraldatakse tegevustoetust; n – konkreetse kooli indeks.

Lõige 3 loob võimaluse koolile tulemusnäitajate alusel arvestatava tulemusrahastamise osa vähendamiseks kuni 30%, kui kool ei ole täitnud tegevustoetuse käskkirja või halduslepinguga

ette nähtud ülesandeid.

Määruse §-d 7 ja 8 sätestavad tulemusrahastamisel arvesse võetavad tulemusnäitajad ja nende osakaalud tulemusrahastamises.

16

Paragrahvi 7 lõikes 1 loetletakse, milliseid tulemusnäitajaid koolile tulemusrahastamisest arvestatava tegevustoetuse osa arvutamisel arvesse võetakse ning sama lõike punktides

täpsustakse nende näitajate sisu ja osakaal.

Tulemusrahastamisel võetakse arvesse kõik vastaval kuupäeval EHISesse kantud õpilased.

Erinevalt baasrahastamisest (§ 4 lõige 1 punkt 1) võetakse tulemusrahastamisel arvesse ka mitte-riigieelarvelistel kohtadel õppivad, sh ESF programmidest rahastatud õpilased ning nominaalaja ületanud õpilased. Üheks põhjuseks on asjaolu, et erinevalt baasrahastamisest ei

määra eraldavata summa suurust iga õpilane, vaid osakaal, mida ühe või teise õpilaste grupi väljajätmine kuigi suurel määral ei mõjuta. Teiseks põhjuseks on vajadus arvestada ka

riigieelarve välistest allikatest rahastatud õpilastega. Näiteks suur osa töökohapõhisest õppest on ESF programmidest (PRÕM+) rahastav, täites siiski tulemusnäitaja eesmärki. Samuti on oluline kooli pingutus kõikide õpilaste, sh ka nende, kes oma õpingute eest ise tasuvad,

viimine nominaalajal lõpetamise või kutseeksami sooritamiseni.

Paragrahvi 7 lõike 2 punktis 1 sätestatakse kutseõppe läbiviimise kvaliteedinäitajana tasemeõppe kutsetunnistuse või mõne teise riiklikult tunnustatud analoogse tunnistusega lõpetanute osakaalu lõpetanutest. Näitaja on seotud Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035

eesmärkidega, et kutseõpe vastaks üha enam tööturu arenguvajadusetele. Osakaal tulemusrahastamise kogumahust saab olema 5%. Seni kehtinud määruses oli selle näitaja

osakaal 10%. Osakaalu vähendamine tuleneb asjaolust, et kutsehariduse ja kutsesüsteemi muudatustega luuakse võimalus lisaks tööandjate ja kutseliitude poolt tunnustatud kutsetunnistusele tõendada kutseoskuseid ka oskuste demonstratsiooniga, mistõttu ei ole

kõikidel lõpetajatel võimalik kutsetunnistust saada. Samuti on hulk õppekavasid, kus kutseeksamit ei olnud ka siiani võimalik sooritada, vaid selle asemel olid kas rahvusvahelised

või muud eksamid , mille sooritamist loeti antud tulemusnäitaja puhul võrdsustatuks kutseeksami sooritamisega (nt meresõiduohutuse seadusega reguleeritud laevapere liikme koolituse aluseks olevad, balleti või sõidukite juhtimisega seotud õppekavad). Kuna tööandjate

vaates on kutsetunnistused siiski olulised, siis seni kuni kestab üleminek uutele põhimõtetele, jääb näitaja alles, ent arvestatakse väiksema osakaaluga.

Paragrahvi 8 lõikes 2 täpsustatakse, et § 7 lõige 2 punktis 1 käsitletud tulemusnäitaja arvutamisel võetakse arvesse 3.–5. taseme õppekava lõpetajad, kelle lõpetamise kuupäev on

vahemikus toetuse rakendamise aastale üle-eelmise aasta 1. oktoobrist kuni toetuse rakendamise aastale eelneva aasta 30. septembrini. 2026. aasta rahastamisel uuritakse, kas

lõpetajad, kelle lõpetamise kuupäev on vahemikus 1. oktoobrist 2023 kuni 30. septembrini 2024, on selle ajavahemiku jooksul sooritanud õppekavaga seotud kutseeksami või on saanud mõne teise riiklikult tunnustatud analoogse tunnistuse. 2. taseme õppekavade lõpetajaid ei võeta

näitaja arvutamisel arvesse, sest 2.taseme õppekavad on mõeldud eeskätt suure toe vajadusega inimestele lihtsamateks töödeks ettevalmistavaks õppe pakkumiseks, mille lõpetamisel ei ole

võimalik kutseeksamit sooritada. Ka kutsevaliku õpe on 2. taseme õpe, mille lõpetamisel kutseeksamit ei sooritata. Samadel kaalutlustel ei võeta arvesse 3. taseme õppekavade lõpetajaid, kelle toe vajaduseks oli märgitud õpe kuni 8 õpilasega väikerühmas või põhjalik

pedagoogiline sekkumine.

Paragrahvi 7 lõige 2 punktis 2 sätestatakse kutseõppe läbiviimise kvaliteedinäitajana töökohapõhises õppes osalevate õpilaste osakaal kooli õpilaste koguarvust. Osakaal tulemusrahastamise kogumahust kehtestatakse 5%.

Paragrahvi § 8 lõikes 3 täpsustatakse, et § 7 lõige 2 punktis 2 käsitletud tulemusnäitaja

arvutamisel võetakse aluseks õpilaste keskmine arv toetuse rakendamise aastale üle-eelmise aasta septembrist kuni toetuse rakendamise aastale eelneva aasta augustini. 2026. aasta

17

tulemusnäitaja leidmiseks võetakse iga kuu 15. kuupäeva kutseõppe tasemeõppe õpilaste arv alates 2024. aasta septembrist kuni 2025. aasta augustini. Liidetakse neist kõigi nende õpilaste arv, kes õpivad töökohapõhises õppevormis ja jagatakse saadud summa kõigi sama perioodi 12

kuu kutseõppe tasemeõppe õpilaste arvuga.Seni kehtinud määruses oli selle näitaja osakaal 10%. Osakaalu vähendamine tuleneb asjaolust, et kui kehtiva määruse kehtestamise ajal oli

töökohapõhine õpe vähe levinud õppevorm ja oli oluline koole suunata seda pakkuma, siis tänaseks on selles õppevormis õppijate osakaal oluliselt kasvanud. 2015/16. õppeaastal oli töökohapõhises õppevormis õppijate arv 678, 2024/25. õppeaastal aga 1985. Seega pole nii suur

näitaja osakaal enam asjakohane.

Paragrahvi 7 lõikes 3 sätestatakse kutseõppe läbiviimise tulemuslikkuse näitajana kutsehariduse õppekavadel arvestusliku nominaalajaga lõpetanud õpilaste osakaal kõigist kooli kutsehariduse õppekavadele vastuvõetud õpilastest. Näitaja on seotud eesmärkidega, et võimalikult suur hulk

õpingute alustajaid omandaks hariduse ja/või kutse, väheneks õpingute katkestamine ning kutsehariduse ressursse kasutatakse efektiivselt. Osakaal tulemusrahastamise kogumahust on

50%. Seni kehtinud määruses oli selle näitaja osakaal 20%. Osakaalu oluline tõus tuleneb asjaolust, et määruses ei arvestata kutseõppe läbiviimise tulemuslikkuse näitajana enam kutseharidusekeskhariduse õppekavadel arvestusliku nominaalajaga lõpetanud õpilaste

osakaalu kõigist kooli kutseharidusekeskhariduse õppekavadele vastuvõetud õpilastest, mis kehtivas määruses oli samuti osakaaluga 20%. Viimati nimetatud näitajat eraldi ei kehtestata,

sest kutsekeskhariduse õppekavadel õppinud ja seega ka nende nominaalajaga lõpetanud sisalduvad kõigi kutseõppe õppekavadel õppinute hulgas ja sellest tulenevalt ka § 7 lõikes 3 leitud nominaalajaga lõpetamise näitajas. Tulemusnäitaja kõrge osakaal tuleneb ka vajadusest

rõhutada ja suunata koole veelgi rohkem pöörama tähelepanu õppijate toetamisele, et igaüks, keda kool vastu võtab, oleks juhitud läbi õpingute parimal moel, kaasates selleks vajalikku

tugipersonali. Paragrahvi 8 lõikes 4 täpsustatakse tulemusrahastamisel kasutatava arvestusliku nominaalaja

mõistet. Kui õppekava pikkus on alla 2,5 aasta, loetakse nominaalajaga lõpetanuks õppija, kellel on õpingute lõpetamiseks kulunud mitte enam kui pool aastat võrreldes õppekava

nominaalkestusega. Pikematel õppekavadel loetakse nominaalajaga lõpetanuks õppija, kellel on õpingute lõpetamiseks kulunud mitte enam kui üks aasta võrreldes õppekava nominaalkestusega. Täiendava (pool)aasta lisamine nominaalkestusele tuleneb sellest, et

õpilastel on õigus õppeaja jooksul olla kuni aasta akadeemilisel puhkusel. Lühikestel, eriti kuni aastastel õppekavadel, ei ole aga õigustatud terve aasta lisamine. Analüüs näitab, et lõpetajaid,

kes ei mahu lisatud aja sisse, on väga vähe ehk siis lõpetatakse üldjuhul nominaalaja jooksul ja näitajat viivad alla katkestajad. Näitaja arvestamisel käsitletakse ainult sama õppekava, millele astuti, lõpetamist. 2026. aasta eelarve arvutamisel võetakse arvesse vastuvõetuid aastatest 2020

(4-aastased õppekavad) kuni 2023 (1-aastased ja lühemad õppekavad) – sel juhul on kõigil olnud võimalus lõpetada 10. novembriks 2025, kasutades kas poolt või tervet lisa-aastat.

Kutsekeskhariduse õppekavadel loetakse nominaalajaga lõpetajaks ka see, kes ei lõpeta seda õppekava, millele ta vastu võeti, aga lõpetab mõne teise kutsekeskhariduse õppekava algse õppekava nominaalaja + ühe aasta jooksul.

Paragrahvi 7 lõige 4 punktis 1 sätestatakse ühiskonna arengu toetamise näitajana põhikooli ja

gümnaasiumi 7.–12. klassi õpilaste, kellele pakutakse õpet KutÕS § 32 lõike 1 alusel vähemalt 35 üldhariduse õppetunni ulatuses, osakaal kooli õpilaste koguarvust. Osakaal tulemusrahastamise kogumahust on 10%. Tulemusnäitaja toetab ühiskonna arengut kuna loob

sideme üld- ja kutsehariduse vahel, andes noortele parema teadmisi, mida on võimalik kutseõppes õppida ja võimaldab teha neil läbimõelduma erialavaliku.

18

Paragrahvi 8 lõikes 5 täpsustatakse, et näitaja arvutamisel võetakse aluseks õpilaste keskmine arv toetuse rakendamise aastale üle-eelmise aasta septembrist kuni toetuse rakendamise aastale eelneva aasta maini. 2026. aasta tulemusnäitaja leidmiseks võetakse iga kuu 15. kuupäeva

kutseõppe tasemeõppe õpilaste arv alates 2024. aasta septembrist kuni 2025. aasta maini ning sama perioodi põhikooli- ja gümnaasiumiõpilaste arv, kes on märgitud KutÕS § 32 lõike 1

alusel vähemalt 35 üldhariduse õppetunni ulatuses kooli poolt pakutavas kutseõppes osalejateks. Viimati nimetatud õpilaste 9 kuu koguarv jagatakse kõigi sama perioodi 9 kuu kooli kutseõppe tasemeõppe õpilaste arvuga.

Põhikooli-ja gümnaasiumiõpilased, keda näitaja puhul arvesse võetakse, õpivad KutÕS § 32

lõike 1 alusel, mis sätestab, et kool võib põhikooli- või gümnaasiumiõpilastele pakkuda kutseõpet, mille õppekava koostab kool koostöös põhikooli või gümnaasiumiga kooli asjaomase õppekava alusel ning mis võimaldab õpilastel põhikooli või gümnaasiumi riikliku

õppekava või põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel ettenähtud valikainete raames omandada esmaseid kutse-, eri- ja ametialaseid kompetentse. Sellised õpilased on märgitud

samuti EHISes, olles seotud mõne kutseõppe õppekavaga, aga nad ei ole kutseõppe tasemeõppe õpilased.

Paragrahvi 7 lõige 4 punktis 2 sätestatakse ühiskonna arengu toetamise näitajana õppimise või töötamisega hõivatute osakaalu kooli lõpetanutest. Osakaal tulemusrahastamise kogumahust on

30%. Kehtivas määruses oli selle näitaja osakaal 20%. Osakaalu tõus tuleneb tööandjate ootusest, et kutseõpe pakuks teadmisi ja oskuseid, mis annaksid kutseõppe lõpetanule hea lähtekoha tööturul rakendumiseks. Tulemusnäitaja panustab ühiskonna arengusse kuna

tööturule jõuavad paremate oskustega ja kõrgema haridustasemega töötajad, mis aitab kaasa suurema lisandväärtuse loomisele. Samuti loob kvalifitseeritud tööjõu olemasolu eeldused riigi

majanduskasvuks. Paragrahv 8 lõikes 6 täpsustatakse, et § 7 lõike 4 punktis 2 nimetatud õppimise või töötamisega

hõivatuks loetakse kaks aastat enne toetuse rakendamise aastat kooli 3.–5. taseme õppe lõpetanud isik, kes:

1) lõpetamise aasta ja/või järgneva aasta10. novembril õpib kutseõppe sama haridustaseme jätkuõppes või järgmist kvalifikatsiooni andval õppekaval või; 2) ei ole koos kutseharidusega omandanud põhi- või keskharidust, ent jätkab lõpetamise aasta

ja/või järgneva aasta 10. novembri seisuga õpinguid üldharidusõppes või; 3) lõpetamise aasta ja/või järgneva aasta 10. novembril õpib kõrgharidustaseme õppes või;

4) on kutseõppe tasemeõppe, sealhulgas kutsekeskharidusõppe lõpetamisele järgneval kalendriaastal tööturul rakendunud vähemalt kuus kuud ja saanud aasta jooksul tulu vähemalt miinimumpalga ulatuses või;

5) lõpetas kooli kaks aastat enne toetuse rakendamise kalendriaastat ning kellele on lõpetamisele järgneval aastal määratud vanemahüvitis, kes on asunud aja- või

asendusteenistusse või kes on saanud ettevõtlustulu füüsilisest isikust ettevõtjana või dividende. Arvestusest jäetakse välja 2. taseme õppekavade lõpetanud samadel põhjustel nagu oli eespool

kutsetunnistusega lõpetamise näitaja täpsustamisel kirjeldatud. Nimelt ei leia 2. taseme õppekavade lõpetajad tihti siiski tööturul kohta, kutsevaliku õppekava väljundiks ei ole aga

üldse tööturule suundumine. Kui neid õppijaid tulemustasustamisel arvesse võtta, võivad koolid hakata selliste õpilaste vastuvõttu vähendama, mis ei ole aga kooskõlas riigi prioriteetiga tagada igale noorele õppimisvõimalused.

Seni kehtinud määruses nähti ette võtta ühiskonna arengu toetamise näitajana arvesse

täiendusõppe korraldamist osakaaluga tulemusrahastamise kogumahust 10%. Selle näitaja arvutamise aluseks ei olnud aga võimalik saada piisavaid ja võrreldavaid andmeid ning ei olnud

19

ka toimivat metoodikat. Koolid küll esitavad EHISesse andmeid kõigi täienduskoolitust alustanute ja lõpetanute kohta, aga need ei ole võrreldavad, sest mõnede kursuste maht on alla 9 akadeemilise tunni, osadel aga rohkem kui 240 akadeemilist tundi. Seda, millisel kursusel üks

või teine õpilane õppis, ei ole aga teada. Kutsehariduse reformi tuules on tekkimas mikrokvalifikatsioonide ja koolituste pakkumine, mida tuleb kindlasti väärtustada. Selleks tuleb

välja töötada uus ühiskonna arengu toetamise näitaja, mille arvutamiseks on olemas võrreldavad andmed .

Määruse § 9 sätestab kutsehariduse kättesaadavuse tagamise rahastuse alused. Lõige 1 kehtestab, et kutsehariduse kättesaadavuse tagamiseks eraldatakse raha koolilõuna,

õppetoetuste ja õpilaste sõidukulude hüvitamiseks ning muude õigusaktidega ette nähtud kulude katteks.

Lõikes 3 tuuakse välja, millest koolilõuna toetuse eraldamisel lähtutakse. Selle lõike punkti 1 kohaselt lähtutakse lõikes 2 toodud koolilõuna arvestuslikust maksumusest, milleks on 1,25

eurot ühe õpilase kohta. Siiani oli see kutsehariduses 1,0 eurot ühe õpilase kohta, mis ei kata ära kasvanud kulusid õpilaste toitlustamiseks ning on väiksem üldkeskhariduse õpilase kohta antavast koolilõuna toetusest.

Lõike 3 punktis 2 tuuakse välja õpilased, keda võetakse arvesse koolilõuna toetuse arvestamisel.

Nendeks on toetuse rakendamisele aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga EHISesse kantud riigieelarvest rahastavate statsionaarses õppes esmaõppe õppekavadel õppivad keskhariduseta õpilased. Arvestusest jäetakse välja kutseõppeasutuse nimekirjas kuid kinnipidamisasutuses

kutseõppe tasemeõppes õppivad õpilased. Vanglas on toitlustamine korraldatud teistel alustel ja koolidel ei ole vaja nende õpilaste toitlustamisega tegeleda. Punktis 3 viidatakse, et

koolilõuna toetuse eraldamisel lähtutakse ka õppepäevade arvust õppeaastas. Kui õpilase õppeakava nominaalajale vastav lõpetamise kuupäev on enne toetuse rakendamisele aasta 1. märtsi, arvestatakse tema kohta 34 toidupäeva, kui lõpetamise kuupäeva on vahemikus 2. märts

kuni 1. september, arvestatakse 133,4 toidupäeva ning neile, kelle lõpetamise kuupäev on pärast 1. septembrit, arvestatakse 200 toidupäeva ehk kogu õppeaasta õppepäevade arv. Uutele

sisseastujatele eraldatakse täiendavad vahendid toetuse rakendamise aastal sügisel. Vastuvõetuteks loetakse toetuse rakendamisele aasta 15. septembri seisuga EHISesse kantud riigieelarvest rahastavate statsionaarses õppes esmaõppe õppekavadel õppivad keskhariduseta

õpilased, kes ei olnud õppijad toetuse rakendamise aastale eelneva aasta 10. novembril. Neile eraldatakse koolilõuna toetust 66,6 toidupäeva eest. Selliselt on arvesse võetud koolilõunat

saavate õpilaste arvu kasvamine või kahanemine. Lõige 4 toob välja erisuse, mille kohaselt ei eraldata koolilõuna toetust õpilastele, kes õpivad

meresõiduohutuse seadusega reguleeritud laevapere liikme koolituse aluseks oleval kutseõppe esmaõppe õppekaval. Tegemist on Eesti Merekooli õppekavadega. Vastava erisuse toitlustuse,

aga ka vormiriietuse rahastamise osas kehtestab kutseõppeasutuse seaduse § 43 lõige 4, mis näeb aga ette, et seda siiski riigieelarvest rahastatakse. Seni on selgelt reguleerimata, millisel viisil see summa arvutatakse. Eeltoodud põhjusel sedastatakse määruses, et nende õppekavade

õpilaste toitlustuse ja vormiriietuse raha arvestatakse kooli taotluse ja varasemate aastate tegelike kulude alusel.

Lõikes 5 täpsustatakse, et koolile õppetoetuse eraldamisel kohaldatakse õppetoetuste ja õppelaenu seaduse §-s 14 sätestatut. Õppetoetuse suurus kehtestatakse jooksva aasta

riigieelarve seadusega. 2025. aastal on õppetoetuse suuruseks määratud 60 eurot õpilase kohta ühes õppekuus. Õppetoetuse põhitoetuse fondi kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

2025. aastal kehtib 2019. aastal kehtestatud koefitsient 0,45. Kooli fondi arvestatakse õpilaste arv * 60 eurot * 10 kuud * fondi koefitsient 0,45.

20

Lõikes 6 tuuakse kättesaadvuse tagamise raha ühe komponendina välja ka õpilaste sõidukulude hüvitamine. Õpilaste sõidukulude hüvitamise kord on reguleeritud 02.09.2015 haridus- ja

teadusministri määruses nr 41 „Riigikoolide õpilaste sõidukulu hüvitamise kord ja ulatus“. Kooli eelarve arvestamisel võetakse toetuse rakendamise aastale eelneva aasta kulud 1.

detsembri seisuga SAP BO-st. Arvesse võetakse tekkepõhine eelarve täitmine antud aasta jaanuari, veebruari, septembri ja oktoobri kuu kohta. Kulude alusel arvutatakse aritmeetiline keskmine kulu kuus, mis korrutatakse 10-ga. Arvessse võetakse kulud liigiga 20, tegevusalal

09600 koolitransport. Munitsipaal- ja erakutseõppeasutusele eraldatakse toetus halduslepinguga kokku leppitud kutseõppe korraldamise ulatuses, samadel alustel

riigikoolidele kehtiva määrusega. Summa täpsustakse lepingu sõlmimise käigus. Kutseõppe kättesaadavuse tagamiseks kõigis Eesti piirkondades on loodud kaõpilaskodud. 25-

st riigi kutseõppeasutusest on õpilaskodu olemas 20-l. Õpilaskodu ei ole Heino Elleri Muusikakoolil, Tallinna Majanduskoolil, Tartu Kunstikoolil, Tallinna Polütehnikumil ja

Tallinna Ehituskoolil. Kokku on kasutuses õpilaskodude pinda ligi 73 tuhat m2 ning õpilaskodu kohti 4358 õpilasele.§ 9 lõikes 7 sätestatakse, et riigi- ja munitsipaalkutseõppeasutustele eraldatakse toetust õpilaskodu kulude katteks. Lõike 7 punkt 1 ütleb, et õpilaskodude

personalikulu on arvestatud baasrahastuse muu personali tööjõukulu komponendi hulgas. Õpilaskodu kasutamise eest võetakse üldjuhul ka kohatasu, mis aga ei kata kogu kulu, mistõttu

tagab riik ka osalise rahastuse õpilaskodude pakkumiseks. Rahastamisel lähtutakse eeldusest, et saadud tulu katab vähemalt osaliselt personaliga seotud kulusid, mistõttu ei ole riigi poolt lisaraha õpilaskodu personalikuludeks ette nähtud – see täpsustus on toodud punktis 3. Lõike 7

punktis 2 tuuakse välja, et õpilaskodu halduskulu leitakse § 5 lõigetes 12–16 sätestatud reeglite alusel, arvestades hoonena õpilaskodu kasutuses olevat pinda. Erakutseõppeasutuste

õpilaskodu riik ei rahasta. Näide 9. Riigi riigikutseõppeasutuse õppehoone halduskulude leidmine (näide 7 jätk)

• Arvestuslik õpilaskodu osa: 5000 / 13 322 = 0,375

• Kulu õpilaskodu kütte, soojusenergia, vee, kanalisatsiooni ja elektri eest: 167 826 eurot (kahe aasta keskmine kulu) * 0,375 ( arvestuslik õppehoone osa) = 62 988 eurot.

• Kooli õpilaskodu muu majandamiskulu: 6 eurot * 5000 m2 = 30 000 eurot.

• Lisatav 10%: (62 988 + 30 000) * 0,1 = 9299 eurot.

• Kokku õpilaskodu halduskulu komponent: 62 988 + 30 000 + 9299 = 102 287 eurot. Määruse 3. peatükk sätestab teiste haridusliikide õppe rahastamise põhimõtted.

Määruse § 10 sätestab määruse reguleerimis- ja kohaldamisala kutseõppeasutuses läbi viidava üldharidusõppe rahastamise alused. Lõikes 1 tuuakse välja, et juhul kui kool viib läbi

mittestatsionaarset või statsionaarset üldharidusõpet, lähtutakse selle õppe õpetajate tööjõukulu ja õppevahendite ning õpilaste koolilõuna ja sõidukulude hüvitamise katteks riigieelarveliste vahendite arvestamisel samadest alustest, mida rakendatakse põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse alusel riigikoolidele. Lõike 2 kohaselt arvestatakse muu personali tööjõukuluks ning personaliga seotud muudeks kuludeks 20% lõike 1 kohaselt leitud õpetajate

tööjõukuludest. Lõige 3 täpsustab, et halduskulu komponenti üldhariduse õpilaste kohta eraldi ei arvestata. Seda põhjusel, et tegemist on hoonete tegeliku kulu või ruutmeetrite põhise arvestusega, mis on juba arvesse võetud § 5 lõikes 12.

Määruse 4. peatükk sätestab ülemineku- ja rakendussätted.

21

Määruse § 11 sätestab, millistel erijuhtudel saab tegevustoetuseks eraldada koolile täiendavaid vahendeid. Lõikes 1 tuuakse välja, et kui käesoleva määruse alusel 2026. või 2027. aastal koolile eraldatud vahendid erinevad 2025. aastal eraldatud vahenditest üle 5% ja see mõjutab

koolile antud ülesannete täitmist oluliselt, võib riik eraldada täiendavad vahendid . Täiendavate vahendite eraldamisel võetakse muu hulgas arvesse tegevustoetuse käskkirja või halduslepingu

täitmist ning kogu kooli eelarve täitmist, arvestades kõiki kooli tulusid (sh omatulu), kulusid ja finantseerimistehinguid. On oluline, et kool oleks riigi resursside arvelt teeniva omatulu samuti kooli ülesannete tarbeks kasutusele võtnud. Kui kooli eelarvest on näha, et omatulu ei

ole kasutusele võetud, aga eraldatud tegevustoetuses ei ole piisav, tuleb koolil neid vahendeid kasutada. Käesoleva sättega luuakseleevendav meede juhuks, kus mudeli muutus seab koolid

olukorda, millega ta ei osanud eelnevalt arvestada ning millele ei ole võimalik kiirelt reageerida. Selliseid kulusid ei kaeta automaatselt, vaid määruse § 11 lõike 2 kohaselt räägitakse vajadus täiendavate vahendite eraldamiseks ehk tegevustoetuse muutmiseks kooliga läbi, aga mitte enne

kui eelarveaasta kolmandas kvartalis.

Lõige 3 lubab juhul, kui määruse alusel 2026. või 2027. aastal arvestatav tegevustoetus koos võimaliku § 11 lõikes 1 arvestatava prognoositava summaga ületab eelneval aastal eraldatud tegevustoetusest üle 3%, arvestada § 5 lõikes 3 toodud õpetajate diferentseerimiskomponendina

määrusega kehtestatust väiksemat protsenti. 2026. aastal toimub üleminek ühelt rahastusmudelilt teisele. Mudelis muutuvad baasraha arvestamise alused, näiteks kehtivas

mudelis arvestati kolme aasta keskmist koolituskohtade arvu, uues mudelis aga õppijate arvu 10. novembri seisuga. Üleminekuaastatel võib tekkida olukord, kus koolituskohti on kohustus rahastada rohkem, kui on riigieelarves vahendeid. Antud lõige võimaldab üleminekuaastatel

seda riski maandada. Edaspidi tellib ministeerium koolituskohti vastavalt riigieelarves planeeritud eelarve mahule.

Määruse § 12 sisaldab rakendussätteid.

Paragrahv 12 lõige 1 sätestab, et käesolevat määrust rakendatakse alates 2026. aasta eelarve eraldamisest.

Paragrahvi 12 lõiked 2 kuni 3 kirjeldavad, kuidas eraldatakse raha kutsevaliku õppekava õppe korraldamiseks 2026. aastal. Nimelt korraldatakse sellel õppekaval õpet ainult 2026. aasta

esimesed 8 kuud, edaspidi hakkavad koolid pakkuma ettevalmistavat õpet, milleks töötatakse välja oma rahastamisskeem. Kutsevaliku õppekava õppe korraldamiseks 2026. aastal määruse

§ 12 lõige 2 kohaselt lisatakse tegevustoetuse baasraha õpetaja tööjõukulu komponendile iga kutsevaliku õppekava õpilase kohta 2380 eurot, välja arvatud, kui õpilasele rakendatakse käesoleva määruse § 4 lõikes 3 kirjeldatud tugimeetmeid. Viimasel juhul lähtutakse kutsevaliku

õppekava õpilase rahastamisel §-s 5 toodud vastava tugimeetme liigi kohta sätestatud põhimõtetest. 2380 eurot tuleneb seni kehtivast määrusest – selline oli lisaraha, mis anti ühe

kutsevaliku õpilase kohta. Kutsevaliku õppekaval õppija saab suurema rahastuse võrreldes teiste õpilastega, sest eeldatakse, et kutsevaliku õpe on palju individuaalsem ning vajab seega rohkem õpetajate ressurssi. Õpilased, kellele õppe pakkumiseks § 12 lõigetes 2 - 3 kirjeldatud

põhimõtete järgi raha eraldatakse, on § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud õpilaste hulgast need, kes õpivad kutsevaliku õppekaval. Ka kutsehariduse kättesaadavause tagamise kulude katteks

riigieelarveliste vahendite arvestamisel lähtutakse samast põhimõttest. Määruse § 12 lõige 3 toob välja, et kuna kutsevaliku õpet rahastatakse ainult 2026. aasta

esimesed 8 kuud, siis eespool toodud põhimõtete alusel arvestatud kutsevaliku õppekava õppe korraldamiseks jagatakse lõike 2 põhjal leitud tegevustoetuse baasraha ning kutsevaliku

õppekava õpilastele arvestatud õppetoetuse ja koolilõuna toetuse summa 12-ga ja saadud jagatis korrutatakse 8-ga.

22

3. Eelnõu vastavus euroopa liidu õigusele

Eelnõu ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Käesoleva eelnõuga muudetakse kutseõppe rahastamist selliselt, et see toetaks kutsehariduse

reformi eesmärke ning arvestaks võimaluse piires paremini kutseõpet korraldavate koolide tegelike vajadustega. Tulenevalt kutseõppeasutuse seadusest on riigil kohustus pakkuda

kutseõpet igas maakonnas. Määruse peamised mõjuvaldkonnad kutsehariduses on sotsiaalne mõju ja mõju

riigivalitsemisele.

Sotsiaalne mõju avaldub enim haridussüsteemis. Mõju on ka riigivalitsemisele. Mõju valdkond: Sotsiaalne mõju hariduse valdkonnas (kutsehariduse kättesaadavus, korraldus

ja kvaliteet)

Mõju sihtrühm: õppeasutused, õpetajad jt töötajad

Mudeli rakendamisel on oodata järgmiseid positiivseid muutuseid:

1. koolile eraldatava tegevustoetuse arvestus on üheselt arusaadav ning põhineb väljatöötatud ja kokku lepitud põhimõtetel.

2. kutseõpet pakkuvate õppeasutuste õpetajad on väärtustatud samal määral üldhariduskoolide õpetajatega. Selleks on mudelis selgelt välja toodud õpetaja tööjõukulude arvestus ühe õpetaja ametikoha kohta, rakendades üldharidusega sarnast õpetaja palga

diferentseerimiskomponenti. 3. on arvestatud erinevate õppijate sihtrühmadega, andes vajaliku rahastuse iga päev koolis

käivatele (sh kutsekeskhariduse või kutsevaliku õppekavadel õppivad või suurema toe vajadusega) õpilastele.

4. koolid on motiveeritud pakkuma täiskasvanud õppijatele tasemeõppe asemel rohkem

mikrokvalifikatsioone ja koolitusi, mis võimaldavad õppijale enam paindlikkust ning tagavad vajalikud oskused tööturul osalemiseks.

5. on loodud eeldused, et kõik riigile vajalikud kutseõpet korraldavad koolid suudavad täita neile seadusega pandud ülesandeid ja kohustusi (KutÕS § 3 ja § 47 lg 3), sh pakkuda kvaliteetset õpet koos vajalike tugiteenustega arvestades õppijate võimeid ja individuaalseid

vajadusi (KutÕS § 3 lg 2 p 2 ja 4); 6. on loodud eeldused Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 eesmärkide ja

haridussüsteemi tulemuslikkuse indikaatorite täitmiseks, sh tagatud piisavad võimalused kutsekeskhariduse omandamiseks ning õpingute katkestamise vähendamiseks;

7. rahastamine on piisavalt stabiilne, võimaldamaks koolil keskenduda arengukavas püstitatud

eesmärkide täitmisele. Rahastamine tagab riigile vajalike õppevaldkondade jätkusuutlikkuse nii kvaliteedi kui kättesaadavuse osas (KutÕS § 3 lg 3)

8. õpetaja tööjõukulude muutmine sihtotstarbeliseks küll vähendab koolide autonoomiat, kuid annab õpetajatel kindluse, et nad on koolis väärtustatud.

9. ülejäänud komponentide osas on koolidel vabadus eelarvelisi vahendeid planeerida ja

kasutada vastavalt tegelikule olukorrale, sälitades suures osas kooli autonoomsuse rahaliste otsuste tegemisel.

10. mudelis on nüüdsest olemas ka selged alused üldhariduse rahastamiseks, mis on hariduskeskuste loomise üheks eelduseks.

23

11. 2026. aastal kui mudelit esimest korda rakendatakse, tehakse vajaduse korral muudatusi ning järgnevatel aastatel kehtestatakse eelarve mitte üheks, vaid kolmeks aastaks. See tagab koolide tegevuse stabiilsuse, kindlustunde ning suurendab kooli autonoomiat.

12. üleminek baasrahastamisel kolme eelneva aasta keskmiselt koolituskohtade arvult määruse rakendamise aastal eelneva 10. novembri õpilaste arvule võib kaasa tuua koolidele suuremat

ebastabiilsust õppijate arvu suurenemisel või vähenemisel. Muutus on aga vajalik, et mineviku põhiselt rahastamiselt minna üle tegeliku olukorraga kaasa käivatele muutustele. Muudatus on vajalik, et koolid saaksid õppeaastat paremini planeerida, selleks esitatakse

koolitustellimus edaspidi võimalikult varakult. Läbi koolituskohtade täpsema tellimuse suunatakse koole ellu viima kutsehariduse refomi eesmärke ja vastavust tööruru

vajadustele. Mõju valdkond: mõju riigivalitsemisele

Mõju on eeskätt kutseõppeasutuste töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele.

Suurema rahastuse tagamine koolidele, kus on rohkem õpilasi, kelle üldharidus-ja põhiõpingute iseseisva töö maht on arvestuslikult alla 30%, toob kaasa täiendavate ressursside vajaduse. Samuti tuleb üleminekuajal eraldada täiendavaid vahendeid koolidele, kelle puhul mudeli

muutus mõjutab oluliselt koolile antud ülesannete täitmist.

Sihtrühm: rahandusministeerium, haridus- ja teadusministeerium, (riigi)

kutseõppeasutused.

Mõju avaldumise ulatus ja sagedus: Mõju on oluline ja sage, sest on seotud iga-aastase haridussüsteemi eelarve ja tegevustega.

Ebasoovitava mõju risk riigivalitsemisele: Riskiks on olukord, kus kutseharidus on olnud pikalt alarahastatud ning täiendavaid ressursse ei suudeta leida. Riski maandamiseks on

kutseharidusele vahendeid juurde taotletud seoses koolikohustusliku ea tõstmisega, kutsekeskhariduse õppe pikenemisega kolmelt aastalt neljale ja õpetajate karjäärimudeli

rakendamisega (diferentseerimiskomponendi lisamine). Käesoleva mudeliga suunatakse olemasolev eelarve pigem kutsekeskhariduse omandamiseks põhikooli lõpetajatele ja vähem täiskasvanud korduvõppijatele. Koolid peavad üle vaatama senise ressursikasutuse, vajadusel

koondama töötajaid, organiseerima õpet suuremates rühmades, pakkuma täiskasvanutele võimaluse korral tasemeõppe asemel koolitusi või mikrokvalifikatsioone, mille eest on inimene

valmis ise maksma. Riskiks on ka järjest suurenev toe vajadusega õpilaste arv, kelle puhul ei ole kindlust, et koolid eraldatavat raha sihipäraselt kasutavad . Selle riski maandamiseks tuleb koolidele kehtestada selgemad kriteeriumid, kaasates vajadusel Rajaleidjat, mille alusel

märgitaks EHISes toe vajadus ainult nendele õpilastele, kellele tuge reaalselt rakendatakse.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega täiendavat kulu ei kaasne.

Viimastel aastatel on kasvanud tuge vajavate õpilaste arv, mida pole võimalik täpselt prognoosida, seega tuleb arvestada, et võib tekkida lisaraha vajadus, millega pole arvestatud. See võib tuua kaasa surve vähendada koolituskohti, mis vähendab kutsehariduse

kättesaadavust. Kutseõppe tegevustoetuse suurendamise vajadused ja võimalused räägitakse läbi riigieelarve strateegia läbirääkimiste käigus.

24

6. Määruse jõustumine ja rakendamine

Määrus jõustub üldises korras ja seda rakendatakse 2026. eelarveaastast .

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioone

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile, Siseministeeriumile, Kaitseministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile.

Samuti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus- Tööstuskojale, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule.

Alo Savi kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna juhataja