Kultuuriministri 27. veebruari 2020. a määruse nr 4 „Eesti spordiregistri põhimäärus” muutmine

MINISTRI MÄÄRUS

Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 4

Kultuuriministri 27. veebruari 2020. a

määruse nr 4 „Eesti spordiregistri

põhimäärus” muutmine

Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 61 lõike 5 alusel.

Kultuuriministri 27. veebruari 2020. a määruses nr 4 „Eesti spordiregistri põhimäärus” tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

“1) korraldab andmekogu tööd;”;

2) paragrahvi 3 lõike 2 punktid 3, 4 ja 8 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 3 lõike 4 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:

“8) kavandab ja korraldab andmekogu arendustöid;”;

4) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „rahvusliku olümpiakomitee“ sõnadega „,

rahvusliku paralümpiakomitee“;

5) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) hallata ülevaadet Eesti spordisüsteemi aluseks olevate spordiorganisatsioonide struktuuri ehk

maakonna spordiliitude, spordialaliitude, spordiühenduste, rahvusliku olümpiakomitee ja

rahvusliku paralümpiakomitee liikmeskonnast ning spordiorganisatsioonide liikmesusest ja

esindatusest rahvusvahelistes spordiorganisatsioonides;“;

6) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) maakonna spordiliidu, spordialaliidu, rahvusliku olümpiakomitee ja rahvusliku

paralümpiakomitee kohta;“;

7) paragrahvi 14 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Spordiklubi kohta kantakse andmed spordiorganisatsioonide alamandmekogusse tingimusel,

et spordiklubi põhieesmärk ja põhitegevusala on spordi arendamine, tema tegevusala on spordi

harrastamise võimaldamine, spordiürituste korraldamine või muu sporditegevus ning tema

spordialane tegevus toimub peamiselt Eestis. Spordiklubi tegevusalaks ei loeta spordiehitiste

käitust. Andmekogu volitatud töötlejal on õigus teha põhjendatud erandeid.“;

8) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 151 järgmises sõnastuses:

„(151) Spordiklubi või spordiühenduse spetsiifilise valdkonna ja spordiala või distsipliini

kuulumise spordivaldkonda otsustab andmekogu volitatud töötleja.“;

9) paragrahvi 15 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „Rahvusliku olümpiakomitee“ sõnadega „ja

rahvusliku paralümpiakomitee“;

10) paragrahvi 15 lõiget 10 täiendatakse pärast sõnu „rahvusliku olümpiakomitee“ sõnadega „,

rahvusliku paralümpiakomitee“;

11) paragrahvi 15 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Spordiorganisatsiooni esindatusena rahvusvahelises spordiorganisatsioonis käsitatakse

füüsilise isiku kuulumist rahvusliku olümpiakomitee, rahvusliku paralümpiakomitee,

spordialaliidu, spordiühenduse või spordiklubi institutsionaalse esindajana ülemaailmse,

üleeuroopalise või muu rahvusvahelise spordi katusorganisatsiooni juhtorganisse, komisjoni,

eksperdirühma või -organisse, või selle organisatsiooni auliikmeks olemist, kui selle kohta on

olemas usaldusväärne teave.“;

12) paragrahvi 18 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõna “tasemekoolitused” sõnaga “koolitused”;

13) paragrahvi 20 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) rahvusvaheliste tiitlivõistlustel (olümpiamängud, paralümpiamängud, kurtide

olümpiamängud, maailma meistrivõistlused, Euroopa meistrivõistlused, maailma ja Euroopa

karikavõistlused, universiaadid, noorte olümpiamängud, Euroopa noorte olümpiafestivalid,

Euroopa noorte paramängud ja võistkondlike sportmängude Balti meistrivõistlused)

esikolmikusse jõudnud ning Eestit esindanud võistkondade ja sportlaste kohta”;

14) paragrahvi 20 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) spordialadel või distsipliinidel, mida esindav rahvusvaheline spordialaliit kuulub

katusorganisatsiooni, mis on rahvusvahelisi spordi katusorganisatsioone koondava organisatsiooni

(SportAccord) liige, ja mida esindav Eesti spordialaliit kuulub rahvuslikku olümpiakomiteesse.“;

15) paragrahvi 20 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõnad „rahvusvaheline katusorganisatsioon“

sõnadega „rahvusvaheline spordialaliit“;

16) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Eesti parasportlaste rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud medalite üle arvestuse

pidamisel võetakse aluseks alljärgnev:

1) tiitlivõistlusena käsitletakse paralümpiamänge, kurtide olümpiamänge ning maailma

meistrivõistlusi ja Euroopa meistrivõistlusi parasportlastele ja kurtidele;

2) medal on võidetud spordialal või distsipliinil, mis on tunnustatud Rahvusvahelise

Paralümpiakomitee ja Rahvusvahelise Kurtide Spordikomitee poolt;

3) vanuseklassina arvestatakse täiskasvanuid ja juunioreid;

4) tiitlivõistlustel osalejaid on rohkem kui medalikohti;

5) täisealine medalist on Eesti kodakondsusega.“;

17) paragrahvi 21 lõike 1 punktis 3 asendatakse lauseosa „rahvusvahelise spordiorganisatsiooni

juhtorganisse, komisjoni või eksperdirühma kuuluva esindaja või auliikme nimi“ lauseosaga

„rahvusvahelise spordiorganisatsiooni juhtorganisse, komisjoni, eksperdirühma või -organisse

kuuluva esindaja nimi, rahvusvahelise spordiorganisatsiooni auliikme nimi“;

18) paragrahvi 22 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) maakonna spordiliitude, spordialaliitude, spordiühenduste, rahvusliku olümpiakomitee ja

rahvusliku paralümpiakomitee juriidilisest isikust liikmed;“;

19) paragrahvi 23 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Maakonna spordiliit, spordialaliit, spordiühendus, rahvuslik olümpiakomitee ja rahvuslik

paralümpiakomitee on kohustatud pärast andmekogusse kandmata organisatsiooni vastu võtmist

oma liikmeskonda tagama, et vastuvõetud organisatsioon esitab registreerimistaotluse ja andmed

andmekogule 30 päeva jooksul.“;

20) paragrahvi 23 lõike 7 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) liikmesus ja esindatus rahvusvahelises spordiorganisatsioonis: rahvusvahelise

spordiorganisatsiooni tegevusulatus, nimi eesti keeles, tema rahvusvaheline tunnustatus,

esindatava organi nimi eesti keeles, liik, esindaja ameti- või aunimetus ja tema roll;“;

21) paragrahvi 23 lõiget 10 täiendatakse pärast sõnu „Rahvuslik olümpiakomitee“ sõnadega „,

rahvuslik paralümpiakomitee“;

22) paragrahvi 23 lõiget 11 täiendatakse enne sõna “spordialaliit” sõnadega “rahvuslik

paralümpiakomitee,“;

23) paragrahvi 23 lõige 16 sõnastatakse järgmiselt:

„(16) Andmekogu volitatud töötlejal on õigus muuta andmekogusse kantud organisatsiooni liiki,

võttes aluseks organisatsiooni põhitegevusala, organisatsiooni põhikirja äriregistris või

mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris, organisatsiooni esitatud avalduse või selgelt

organisatsiooni põhitegevusele viitava muu asjakohase teabe.“;

24) paragrahvi 26 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Treeneri, treenerikutse taotleja ja sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku andmed

kannab andmekogusse treenerikutse andja või andmekogu volitatud töötleja 30 päeva jooksul

nende esitamisest alates.“;

25) paragrahvi 26 lõike 5 punktis 4 asendatakse sõna „tasemekoolituste“ sõnaga „koolituste“;

26) paragrahvi 26 lõiked 7–10 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Kutsekomisjon sisestab andmekogusse:

1) antud treenerikutsete andmed, välja arvatud kutsetunnistuse registreerimisnumber;

2) treenerikutse koolituste andmed (eriala ja täienduskoolitused);

3) treenerikutse andmise andmed.

(8) Treenerikutse andja kannab andmekogusse:

1) treenerikutset andvate kutsekomisjonide ja antavate treenerikutsete andmed;

2) treenerikutset andvate kutsekomisjonide liikmete andmed;

3) treenerikutse koolituste andmed (üldained).

(9) Treenerikutse andja kannab andmekogusse ja esitab kutseregistrile antud treenerikutsete

andmed volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis.

Andmete esitajad identifitseeritakse kõrge turvalisuse tasemega autentimisvahendit kasutades.

(10) Treener, treenerikutse taotleja, sporditegevust juhendav treenerikutseta isik, kutsekomisjoni

liige, kutsekomisjoni kontaktisik ja treenerikutse andja esindaja esitavad andmed volitatud töötleja

veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis. Volitatud töötleja

veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis identifitseeritakse andmete

esitajad kõrge turvalisuse tasemega autentimisvahendit kasutades.“;

27) paragrahvi 28 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Paraspordi võistluste ja tulemuste andmed sisestab ja kannab andmekogusse Eesti

Paralümpiakomitee võistluste protokollide alusel 30 päeva jooksul alates ametliku

võistlusprotokolli avaldamisest.“;

28) paragrahvi 29 lõikes 2 jäetakse välja sõnad „, treenerite ja juhendajate tööjõukulude“;

29) paragrahvi 29 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Maakonna spordiliit, spordialaliit, spordiühendus, rahvuslik olümpiakomitee ja rahvuslik

paralümpiakomitee on kohustatud tagama oma juriidilisest isikust liikmete andmete uuendamise

andmekogus käesolevas põhimääruses sätestatud tähtpäevadeks.“;

30) paragrahvi 29 lõike 6 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu „rahvuslik olümpiakomitee“ sõnadega

„, rahvuslik paralümpiakomitee“;

31) paragrahvi 29 lõike 6 punktis 6 asendatakse sõna „tasemekoolituste“ sõnaga „koolituste“;

32) paragrahvi 30 lõikes 1 asendatakse sõna „arhiveerimiskorrast“ sõnaga

„dokumendihalduskorrast“;

33) paragrahvi 30 lõike 4 viimane lause sõnastatakse järgmiselt:

„Säilitamistähtaja möödumisel alusdokumendid kustutatakse või hävitatakse.“;

34) paragrahvi 30 lõike 5 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) spordiorganisatsioon, kes ei ole ühegi maakonna spordiliidu, spordialaliidu, spordiühenduse,

rahvusliku olümpiakomitee või rahvusliku paralümpiakomitee liige, ei tegutse või on

likvideerimisel;“;

35) paragrahvi 30 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;

36) paragrahvi 30 lõike 13 punktis 6 asendatakse sõna „tasemekoolituste“ sõnaga „koolituste“;

37) paragrahvi 31 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „kutsekomisjon“ sõnadega „või treenerikutse

andja.“;

38) paragrahvi 32 lõikes 2 asendatakse sõnad „kutset andva organi“ sõnadega „treenerikutse

andja“;

39) paragrahvi 33 lõiget 3 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:

„71) spordiobjekti foto autori nimi, kui autoriõiguste omanik või esindaja ei ole andnud nõusolekut

selle avaldamiseks;“;

40) paragrahvi 33 lõike 3 punktis 10 asendatakse sõna „tasemekoolituste“ sõnaga „koolituste“;

41) paragrahvi 33 lõike 3 punkt 12 sõnastatakse järgmiselt:

„12) treenerikutse andmise andmed;“;

42) paragrahvi 33 lõike 8 punktis 1 asendatakse sõnad „treenerikutset andva organi“ sõnadega

„treenerikutse andja“;

43) paragrahvi 33 lõiget 8 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) treenerikutset andva kutsekomisjoni liikmel treenerikutse andmise andmetele komisjoniga

seotud spordialade ja distsipliinide lõikes;“;

44) määruse lisa 1 „Eesti spordiregistrisse esitatavate andmete loetelu“ I peatüki punkti 1 alapunkti

1.1.1. täiendatakse pärast sõnu „rahvuslik olümpiakomitee“ sõnadega „,rahvuslik

paralümpiakomitee“;

45) määruse lisa 1 „Eesti spordiregistrisse esitatavate andmete loetelu“ I peatüki punkti 2

alapunktist 2.1.6. jäetakse välja sõnad „Rahvusvahelise Olümpiakomitee (IOC) poolt”;

46) määruse lisa 1 „Eesti spordiregistrisse esitatavate andmete loetelu“ I peatüki punkti 2 alapunkt

2.1.7. tunnistatakse kehtetuks;

47) määruse lisa 1 „Eesti spordiregistrisse esitatavate andmete loetelu“ I peatüki punkti 7 alapunkt

7.13. tunnistatakse kehtetuks;

48) määruse lisa 1 „Eesti spordiregistrisse esitatavate andmete loetelu“ III peatüki punkti 1

alapunkt 1.9. sõnastatakse järgmiselt:

„1.9. Spordiobjekti fotode andmed

1.9.1. Spordiobjekti foto

1.9.2. Foto autori nimi

1.9.3. Autori nime näitamine avalikult (jah/ei)

1.9.4. Litsentsiandja nimi

1.9.5. Foto pealkiri

1.9.6. Foto tegemise aasta“;

49) määruse lisa 1 „Eesti spordiregistrisse esitatavate andmete loetelu“ III peatüki punkti 2

täiendatakse alapunktidega 2.10.–2.11. järgmises sõnastuses:

„2.10. Hoone energiamärgis

2.11. Hoone energiamärgise väljastamise kuupäev“;

50) määruse lisa 1 „Eesti spordiregistrisse esitatavate andmete loetelu“ III peatüki punkti 5

täiendatakse alapunktiga 5.81. järgmises sõnastuses:

„5.81. Padelihall

5.81.1. Pindala

5.81.2. Pikkus

5.81.3. Laius

5.81.4. Kõrgus

5.81.5. Põranda pealispind

5.81.6. Põranda täpsustus

5.81.7. Põranda paigaldamise aasta

5.81.8. Alalised (sisse ehitatud) istekohad

5.81.9. Istekohad teisaldatavatel tribüünidel

5.81.10. Muud pealtvaatajate istekohad

5.81.11. Istekohad kokku

5.81.12. Valgustihedus (Eh)

5.81.13. Elektroonilise tulemustabloo olemasolu

5.81.14. Lisainfo tabloode kohta

5.81.15. Statsionaarse helivõimendussüsteemi olemasolu

5.81.16. Lisainfo“;

51) määruse lisa 1 „Eesti spordiregistrisse esitatavate andmete loetelu“ III peatüki punkti 5

täiendatakse alapunktiga 5.271. järgmises sõnastuses:

„5.271. Padeliväljak

5.271.1. Pindala

5.271.2. Pikkus

5.271.3. Laius

5.271.4. Väljaku kate

5.271.5. Väljaku katte täpsustus

5.271.6. Tehisvalgustuse olemasolu

5.271.7. Lisainfo“;

52) määruse lisa 1 „Eesti spordiregistrisse esitatavate andmete loetelu“ III peatüki punkti 6

täiendatakse alapunktiga 6.191. järgmises sõnastuses:

„6.191. Padel

6.191.1. Normaalmõõtmeliste padeliväljakute arv“;

53) määruse lisa 1 „Eesti spordiregistrisse esitatavate andmete loetelu“ IV peatüki punkti 1

täiendatakse alapunktiga 1.2.41. järgmises sõnastuses:

„1.2.41. Välishariduse puhul ENIC/NARIC keskuse hariduskvalifikatsiooni hinnang“;

54) määruse lisa 1 „Eesti spordiregistrisse esitatavate andmete loetelu“ IV peatüki punkti 5

alapunkt 5.6. tunnistatakse kehtetuks;

55) määruse lisa 2 „Eesti spordiregistri spordiehitiste alamandmekogu spordiobjektide ja

sportimispaikade liigitus“ täiendatakse alapunktiga 1.81 järgmises sõnastuses:

„1.81. padelihall“;

56) määruse lisa 2 „Eesti spordiregistri spordiehitiste alamandmekogu spordiobjektide ja

sportimispaikade liigitus“ täiendatakse alapunktiga 9.41 järgmises sõnastuses:

„9.41. padeliväljak“.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga Kristiina Alliksaar

minister kantsler

1

Kultuuriministri 27. veebruari 2020. a määruse nr 4 „Eesti spordiregistri põhimäärus“

muutmise eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eesti spordiregistri põhimäärus kehtestati kultuuriministri 27. veebruari 2020. a määrusega nr 4

(edaspidi põhimäärus) 1.

Riigi infosüsteemi kuuluva spordiregistri põhieesmärk on andmete kogumine ja töötlemine spordi

korraldamise, juhtimise ja toetamise ning sportimise tõhustamiseks.

Käesoleva eelnõuga tehakse järgmised muudatused:

1. Muudatused, mis on seotud 18.06.2025. a vastu võetud spordiseaduse muutmise seadusega2:

- Eesti Paralümpiakomitee lisamine spordiseadusesse toob kaasa spordi andmekogu ja

põhimääruse läbiva täiendamise;

- spordiobjekti foto autori andmete kogumise võimaldamine toob kaasa spordiehitiste

alamandmekogu regulatsiooni muudatused, lisaks täpsustatakse sellistele andmetele juurdepääsu

tingimusi.

2. Täpsustatakse spordiorganisatsioonide alamandmekogu sätteid (nt spordiklubi andmekogusse

kandmise tingimusi jne).

3. Täpsustatakse treenerite alamandmekogu regulatsiooni (ühtlustatakse mõisteid ning tehakse

treenerikutse andmise ülesannetega, sh selle erinevate osapooltega seotud täpsustused).

4. Spordiehitiste alamandmekogu täiendatakse kahe uue spordiobjekti liigiga (padelihall ja

padeliväljak) ning antud spordialade parameetritega. Lisaks täpsustatakse olemasolevate

spordiobjektide tehnilisi parameetreid. Ehitisregistri andmetena lisanduvad hoone energiamärgis

ja energiamärgise väljastamise kuupäev.

5. Tehakse muid keelelisi või vormistuslikke parandusi.

Eelnõuga tehtavate muudatuste tulemusena väheneb spordiklubide andmete esitamisega seotud

halduskoormus, kuna loobutakse treenerite tööjõukulude andmete kogumisest. Kuigi

andmekogusse lisandub ka uusi andmeid, siis Eesti spordiregistri volitatud töötleja töökoormus

oluliselt ei muutu.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse spordiregistri juht

Kairis Ulp ([email protected]; 730 3407), Kultuuriministeeriumi spordiosakonna juhataja

Margus Klaan (mä[email protected], 628 2328) ja Kultuuriministeeriumi õigus- ja

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/129022020001

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/110072025001

2

haldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225) ja jurist-

andmekaitsespetsialist Mari Kõrtsini ([email protected], 628 2254).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 56 punktist.

Eelnõu punktidega 1-3 täpsustatakse ja ajakohastatakse andmekogu vastutava ja volitatud

töötleja ülesandeid. Tunnistatakse kehtetuks sätted, mille täitmine praktikas on ebamõistlik või

keeruline - loobutakse mittestandardse struktuuriga andmete sisestamise põhimõtete ja muude

erijuhtumite kooskõlastamisest ning vastutava töötleja järelevalvest andmekogusse sisestatud

andmete õigsuse üle, samuti tunnistatakse kehtetuks vastutus andmete väljastamise õiguspärasuse

eest. Eesti spordiregistri põhimäärusega sätestatakse vastutava ja volitatud töötleja rollid ja

kohustused avaliku teabe seaduses (AvTS) sätestatud mõistete kontekstis. Kultuuriministeerium

on küll spordiregistri vastutav töötleja AvTS tähenduses, kuid andmekogusse sisestatud andmete

vastutav töötleja isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) tähenduses on Spordikoolituse ja -

Teabe SA, kellel on IKÜM artikkel 5 lõike 2 kohaselt kohustus tagada ka isikuandmete töötlemise

põhimõtete järgimine, sh sisestatud andmete õigsuse tagamine. Sama ülesanne on SA-le seatud ka

põhimääruse § 3 lõike 4 punktis 1. Seega on IKÜM-is seatud kohustuste täitmine tagatud.

Andmekogu arendustööde kavandamine ja korraldamine on edaspidi andmekogu volitatud töötleja

ülesanne.

Rahvusliku paralümpiakomitee lisamine spordiseadusesse uue spordiorganisatsiooni liigina (seni

oli spordiühenduse all) toob kaasa spordi andmekogu ja põhimääruse läbiva täiendamise ja

kohandamise. Antud muudatus kajastub eelnõu punktides 4-6, 9-11, 13, 16, 18, 19, 21, 22, 27,

29, 30 ja 34.

Punktidega 4-6, 9-11, 18, 19, 21, 22, 29, 30 ning 34 laiendatakse spordiorganisatsioonide

alamandmekogu sätteid (spordiorganisatsioonide alamandmekogu pidamise eesmärk ja ülesanne,

tingimused sinna kandmiseks, spordiorganisatsioonide alamandmekogusse kantavad andmed,

andmete esitajad, andmete esitamise ja uuendamise kord, andmete säilitamine ja arhiveerimine

jms) ka rahvuslikule paralümpiakomiteele ja tema liikmeskonnale. Punktidega 13, 16 ja 27 luuakse

raamistik arvestuse pidamiseks Eesti parasportlaste rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud

tulemuste üle sporditulemuste alamandmekogus.

Eelnõu punktiga 7 muudetakse põhimääruse § 14 lõiget 2: Spordiklubi kohta kantakse andmed

spordiorganisatsioonide alamandmekogusse tingimusel, et spordiklubi põhieesmärk ja

põhitegevusala on spordi arendamine, tema tegevusala on spordi harrastamise võimaldamine,

spordiürituste korraldamine või muu sporditegevus ning tema spordialane tegevus toimub

peamiselt Eestis. Spordiklubi tegevusalaks ei loeta spordiehitiste käitust. Andmekogu volitatud

töötlejal on õigus teha põhjendatud erandeid.

Põhimääruse sätet spordiklubi kandmise kohta andmekogusse täiendatakse tingimusega, et

spordiklubi põhieesmärk ja põhitegevusala on spordi arendamine. Muudatus on kooskõlas

3

spordiseaduse § 14 punktiga 1, mille kohaselt on spordiklubi eraõiguslik juriidiline isik, mille

põhitegevus on spordi arendamine, ja on vajalik volitatud töötleja ülesande täitmiseks.

Organisatsiooni põhikirjas sätestatud eesmärk ja äriregistrisse või mittetulundusühingute ja

sihtasutuste registrisse kantud põhitegevusala on esmane teave, mille abil andmekogu volitatud

töötleja kontrollib organisatsiooni, sh spordiklubi kuulumist spordivaldkonda. Andmekogusse

kandmise tingimuste täiendamine on vajalik, kuna organisatsioonide tegevusvõimalused on koos

ühiskonna arenguga oluliselt laienenud, sh võib üks organisatsioon omada mitut erinevat eesmärki

ja tegutseda mitmes valdkonnas, ning samuti on täienenud riigieelarveliste toetuste võimalused

spordiorganisatsioonidele, mille taotlemise aluseks on organisatsiooni kantus Eesti

spordiregistrisse spordiorganisatsioonina.

Põhieesmärgi all mõeldakse organisatsiooni põhikirjalist ja valdavat eesmärki - spordi

arendamine. Põhitegevusala all mõeldakse äriregistrisse kantud EMTAK tegevusala, mis kuulub

spordi valdkonda, v.a spordiehitiste käitus, mida põhimääruse § 14 lg 2 kohaselt ei loeta

spordiklubi tegevusalaks.

Tingimustele mittevastamisel võib andmekogu volitatud töötleja teha erandeid, kui on oluline

põhjus. Säte puudutab eelkõige spordiklubisid, mille põhitegevusala kajastamine äriregistris muu

valdkonna all ei ole otseselt vale. Andmekogu volitatud töötleja saab teha vajalikke erandeid, nt

kui spordikooli asutanud spordiorganisatsioon on märkinud oma põhitegevusalaks „spordikoolid“,

või kui organisatsioon tegeleb võistlustantsuga, on Eesti Tantsuspordi Ühenduse liige ning on

märkinud oma põhitegevusalaks „tantsuõpe“.

Eelnõu punktiga 8 täiendatakse § 14 lõikega 151: Spordiklubi või spordiühenduse spetsiifilise

valdkonna ja spordiala või distsipliini kuulumise spordivaldkonda otsustab andmekogu volitatud

töötleja.

Spordiregistrisse kandmise tingimus (§ 14 lg 4) näeb spordiklubi puhul, mille tegevusala spordi

harrastamise võimaldamine, ette tegelemise spordialade klassifikaatoris märgitud spordialaga, sh

„muud spordialad“. Lisatav säte on vajalik olukorras, kui organisatsioon tegutseb valdkonnas või

märgib „muu spordialana“ tegevuse, mis ei ole sport. Nt koerte treenimine (koerte sport), kuubiku

keeramine, ristsiõnade lahendamine jms.

Eelnõu punktiga 11 muudetakse § 15 lõiget 11: Spordiorganisatsiooni esindatusena

rahvusvahelises spordiorganisatsioonis käsitatakse füüsilise isiku kuulumist rahvusliku

olümpiakomitee, rahvusliku paralümpiakomitee, spordialaliidu, spordiühenduse või spordiklubi

institutsionaalse esindajana ülemaailmse, üleeuroopalise või muu rahvusvahelise spordi

katusorganisatsiooni juhtorganisse, komisjoni, eksperdirühma või -organisse, või selle

organisatsiooni auliikmeks olemist, kui selle kohta on olemas usaldusväärne teave. Muudatuse

kohaselt laiendatakse spordiorganisatsiooni rahvusvahelise esindatuse sätet esindaja kuulumisele

rahvusvahelise spordi katusorganisatsiooni ekspertorganisse, nt arbitaažikohus, antidopingu

distsiplinaarkomitee jt.

4

Eelnõu punktid 12, 25, 26, 31, 36 ja 40 on seotud terminoloogilise täpsustusega, täpsemalt

treenerikoolitusi puudutava mõiste „tasemekoolitus“ asendamisega mõistega „koolitus“, mille all

mõeldakse sõltuvalt kontekstist eriala või üldainete tasemekoolitusi, täienduskoolitusi ja/või

esmaabikoolitusi.

Eelnõu punktiga 13 tuuakse tiitlivõistluste loetellu paralümpiamängud, kurtide olümpiamängud

ja Euroopa noorte paramängud. Täiendatud sõnastuse kohaselt kantakse sporditulemuste

alamandmekogusse rahvusvaheliste tiitlivõistlustel (olümpiamängud, paralümpiamängud, kurtide

olümpiamängud, maailma meistrivõistlused, Euroopa meistrivõistlused, maailma ja Euroopa

karikavõistlused, universiaadid, noorte olümpiamängud, Euroopa noorte olümpiafestivalid,

Euroopa noorte paramängud ja võistkondlike sportmängude Balti meistrivõistlused) esikolmikusse

jõudnud ning Eestit esindanud võistkondade ja sportlaste kohta.

Eelnõu punktiga 14 täiendatakse § 20 lõiget 1 punktiga 3: spordialadel või distsipliinidel, mida

esindav rahvusvaheline spordialaliit kuulub katusorganisatsiooni, mis on rahvusvahelisi spordi

katusorganisatsioone koondava organisatsiooni (SportAccord) liige, ja mida esindav Eesti

spordialaliit kuulub rahvuslikku olümpiakomiteesse. Täpsustus sätestab, milliste spordialade ja

distsipliinide võistluste ja võistlustulemuste andmed kantakse sporditulemuste

alamandmekogusse.

Eelnõu punktiga 15 asendatakse § 20 lõike 3 punktis 2 sõnad „rahvusvaheline

katusorganisatsioon“ sõnadega „rahvusvaheline spordialaliit“. Tegemist on terminoloogilise

täpsustusega. Eesti sportlaste rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud medalite üle arvestuse

pidamisel võetakse aluseks, et medal on võidetud spordialal või distsipliinil, mida esindav

rahvusvaheline spordialaliit (mitte katusorganisatsioon) kuulub katusorganisatsiooni, mis on

rahvusvahelisi spordi katusorganisatsioone koondava organisatsiooni (SportAccord) liige, ja mida

esindav Eesti spordialaliit kuulub rahvuslikku olümpiakomiteesse.

Eelnõu punktiga 16 täiendatakse sporditulemuste alamandmekogu parasportlaste tulemustega.

§ 20 täiendatakse lõikega 4. Eesti parasportlaste rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud

medalite üle arvestuse pidamisel võetakse aluseks alljärgnev:

1) tiitlivõistlusena käsitletakse paralümpiamänge, kurtide olümpiamänge ning maailma

meistrivõistlusi ja Euroopa meistrivõistlusi parasportlastele ja kurtidele;

2) medal on võidetud spordialal või distsipliinil, mis on tunnustatud Rahvusvahelise

Paralümpiakomitee ja Rahvusvahelise Kurtide Spordikomitee poolt;

3) vanuseklassina arvestatakse täiskasvanuid ja juunioreid;

4) tiitlivõistlustel osalejaid on rohkem kui medalikohti;

5) täisealine medalist on Eesti kodakondsusega.

Muudatus on seotud rahvusliku paralümpiakomitee lisamisega andmekogusse uue

spordiorganisatsiooni liigina.

Muudatus on seotud ka eelnõu punktiga 27, millega täiendatakse § 28 lõiget 1 teise lausega

järgmises sõnastuses: Paraspordi võistluste ja tulemuste andmed sisestab ja kannab andmekogusse

Eesti Paralümpiakomitee võistluste protokollide alusel 30 päeva jooksul alates ametliku

võistlusprotokolli avaldamisest.

5

Eelnõu punktiga 17 täpsustatakse § 21 lõike 1 punkti 3 sõnastust. Muudatusega lisatakse loetellu

ka ekspertorgani esindaja. Samuti muudetakse sõnastust auliikme osas.

Eelnõu punktiga 20 muudetakse § 23 lõike 7 punkti 4. Volitatud töötleja sisestab andmekogusse

järgmised andmed: liikmesus ja esindatus rahvusvahelises spordiorganisatsioonis: rahvusvahelise

spordiorganisatsiooni tegevusulatus, nimi eesti keeles, tema rahvusvaheline tunnustatus,

esindatava organi nimi eesti keeles, liik, esindaja ameti- või aunimetus ja tema roll.

Muudatusega kustutatakse rahvusvahelise spordi katusorganisatsiooni tunnustatust väljendanud

„GAISF liikmesus“ antud rahvusvahelise spordi katusorganisatsiooni likvideerimise tõttu ja

„Rahvusvahelise Olümpiakomitee (IOC) tunnustus“ ning asendatakse ühe üldistava mõistega

„rahvusvaheline tunnustatus“. Selle all mõeldakse eelkõige kuulumist GAISFi järeltulija,

rahvusvahelisi spordi katusorganisatsioone koondava organisatsiooni SportAccord

liikmesorganisatsioonidesse ASOIF, WOF, ARISF või AIMS3 ning Rahvusvahelise

Olümpiakomitee (IOC) tunnustust.

Eelnõu punktiga 23 täpsustatakse § 23 lõiget 16: Andmekogu volitatud töötlejal on õigus muuta

andmekogusse kantud organisatsiooni liiki, võttes aluseks organisatsiooni põhitegevusala,

organisatsiooni põhikirja äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris,

organisatsiooni esitatud avalduse või selgelt organisatsiooni põhitegevusele viitava muu

asjakohase teabe. Muudatusega täiendatakse andmekogu volitatud töötleja õigust muuta

andmekogusse kantud organisatsiooni liiki. Kui kehtiv säte võimaldab spordi andmekogusse

kantud spordiorganisatsiooni liigi muutmise muuks organisatsiooniks, siis uus, paindlikum

sõnastus võimaldab muuta ka muu organisatsiooni liigi spordiorganisatsiooniks.

Eelnõu punktid 24, 26, 35, 37, 38, 41-43 on seotud treenerikutse andmise mõistete

terminoloogilise ühtlustamisega. Samuti tehakse sätetes treenerikutse andmise ülesannetega, sh

selle erinevate osapooltega seotud täpsustused.

- § 26 lg 1 - treenerite alamandmekogusse andmete esitamise korra täpsustamine: andmed

kannab andmekogusse treenerikutse andja esindaja treenerikutset andva kutsekomisjoni asemel;

- § 26 lg 9 - kutseregistrile andmete esitamine ja antud treenerikutsete andmete

andmekogusse kandmine – teostab treenerikutse andja;

- § 26 lg 10 - andmete esitamise viisi esitamine ühes sättes mitme erineva asemel;

- § 31 lg 5 - andmekogu andmete õigsus: andmete parandamise õigus on ka treenerikutse

andjal;

- § 33 lg 8 p 31 - juurdepääs treenerite alamandmekogu andmetele on: treenerikutset andva

kutse- või hindamiskomisjoni liikmel treenerikutse andmise andmetele komisjoniga seotud

spordialade ja distsipliinide lõikes.

3 Association of Summer Olympic International Federations (ASOIF); Association of International Olympic Winter

Sports Federations (AIOWF); Association of IOC Recognised International Sports Federations (ARISF); Alliance of

Independent recognised Members of Sport (AIMS).

6

Eelnõu punktiga 28 jäetakse § 29 lõikes 2 välja sõnad „treenerite ja juhendajate tööjõukulud“.

Treenerite tööjõukulude andmete kogumisest loobutakse, kuna andmekogu vastutav töötleja saab

kord aastas täpsemad treenerite tööjõukulude andmed Maksu- ja Tolliametilt. Muudatus aitab

vähendada halduskoormust nendel spordiklubidel, kellel on palgalisi treenereid ja kes on pidanud

neid andmeid andmekogule ise esitama.

Eelnõu punktiga 32 tehakse terminoloogiline täpsustus ning § 30 lõikes 1 asendatakse sõna

„arhiveerimiskord“ sõnaga „dokumendihalduskord“.

Eelnõu punktiga 33 muudetakse § 30 lõike 4 viimast lauset ja sõnastatakse see järgmiselt:

Säilitamistähtaja möödumisel alusdokumendid kustutatakse või hävitatakse. Kehtiv sõnastus,

mille kohaselt säilitamistähtaja möödumisel alusdokumentide kustutamine või hävitamine

otsustatakse, ei ole korrektne.

Eelnõu punktiga 39 täiendatakse § 33 lõiget 3 punktiga 71. Piiratud juurdepääsuga on ka

spordiobjekti foto autori nimi, kui autoriõiguste omanik või esindaja ei ole andnud nõusolekut selle

avaldamiseks.

Spordiseaduse muudatusega lisati spordiregistrisse kogutavate isikuandmete loetellu spordiobjekti

kohta lisatava foto autori ja litsentsiandja andmed. Andmekogu pidaja sõlmib fotode omanikuga

litsentsilepingu. Selleks, et andmekogu pidajal oleks õigus füüsilisest isikust foto autori ja

litsentsiandja isikuandmeid registrisse kanda (töödelda), oli vaja spordiseadust muuta, sest

töödeldavate isikuandmete loetelu peab olema seaduse tasandil.

Eelnõu punktidega 44-56 muudetakse määruse lisa 1 „Eesti spordiregistrisse esitatavate andmete

loetelu“ ja lisa 2 „Eesti spordiregistri spordiehitiste alamandmekogu spordiobjektide ja

sportimispaikade liigitus“.

Lisa 1 muudatused:

- andmete loetelu täiendatakse uue organisatsiooni liigiga - “rahvuslik paralümpiakomitee”;

- lisatakse spordiobjekti fotode andmed: spordiobjekti foto, foto autori nimi, autori nime näitamine

avalikult, litsentsiandja nimi, foto pealkiri, foto tegemise aasta;

- andmekooseisu loetellu lisatakse „Hoone energiamärgis“ ja „Hoone energiamärgise

väljastamise kuupäev“. Ehitisregistrist andmevahetuse teel saadavad andmed aitavad andmekogu

vastutaval ja volitatud töötlejal omada ülevaadet spordihoonete energiatõhususest.

- andmekoosseisu täiendatakse padelihalli ja padeliväljaku tehniliste andmetega ning spordiala

parameetritega

- treeneri, treenerikutse taotleja ja sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku haridusega

seotud andmete koosseisu lisatakse “Välishariduse puhul ENIC/NARIC keskuse

hariduskvalifikatsiooni hinnang”.

Lisa 2 muudatused:

- Spordiehitiste alamandmekogu spordiobjektide ja sportimispaikade liigitust täiendatakse kahe

uue spordiobjekti liigiga - padelihall ja padeliväljak. Muudatus on tingitud viimastel aastatel

7

populaarsust kogunud spordialaga, mille harrastamiseks on rajatud mitmeid uusi spetsiaalseid

halle ja väljakuid.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Spordiseaduse muudatusega täpsustati isikuandmete töötlemise regulatsiooni (spordiobjekti foto

autori ja litsentsiandja andmed). Selle regulatsiooni väljatöötamisel arvestati isikuandmete kaitse

üldmäärusega, mida rakendatakse 25. maist 2018. Isikuandmete töötlemise eesmärk peab

tulenema seadusest ja olema vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks. Samuti tuleb

arvestada asjaoluga, et kui andmeid töödeldakse vastutava töötleja nimel (ehk käesoleval juhul

teeb seda eraõiguslik juriidiline isik), kasutab vastutav töötleja ainult selliseid volitatud töötlejaid,

kes annavad piisava tagatise, et nad rakendavad asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid

sellisel viisil, et töötlemine vastab isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuetele ja sealjuures

tagatakse andmesubjekti õiguste kaitse.

4. Määruse mõjud

Muudatustel puudub mõju keskkonnale, regionaalarengule, riigi julgeolekule ja välissuhtlusele.

Mõju kultuurile ja spordile

Alates 2011. a riigi infosüsteemi kuuluva Eesti spordiregistri abil peetakse arvestust Eesti

spordiorganisatsioonide ja nende spordiharrastajate, treenerite ja sporditegevust juhendavate

treenerikutseta isikute, spordiobjektide ning Eesti sportlaste rahvusvahelistel tiitlivõistlustel

saavutatud medalite üle. Eesti spordiregistri andmeid kasutatakse riiklike sporditoetuste

maksmiseks, register on oluline tööriist Eesti spordi arengu jälgimisel, toetamisel ja kavandamisel

kogu spordivaldkonnale. Eelnõus toodud muudatused aitavad tagada, et Eesti spordi andmekogu

andmed kataksid kogu spordivaldkonna, on ülevaatlikud, usaldusväärsed ja kasulikud. Eelnõu

suuremad muudatused on seotud Eesti Paralümpiakomiteega, kelle roll Eesti spordisüsteemis ja

ühiskonnas seoses eraldi spordiorganisatsiooni liigi ning nüüd ka arvestuse tekkimisega Eesti

parasportlaste rahvusvahelisel tiitlivõistlustel saavutatud tulemuste üle tõuseb. Eesti

spordiregistrisse sisse viidavad muudatused aitavad sellele kindlasti kaasa.

Mõju andmete esitajatele

Spordiehitiste alamandmekogu andmekoosseisu suurendamine andmete esitajatele

märkimisväärset halduskoormuse suurenemist kaasa ei too - padeliväljakuid ja –halle on Eestis

kokku paarkümmend ja neist mitmed on juba Eesti spordiregistris (muu spordiobjektina). Samuti

hoone energiamärgis ja selle väljastamise kuupäev saadakse vastavate andmete olemasolu korral

andmevahetuse teel ehitisregistrist. Eesti Paralümpiakomitee ja tema liikmesorganisatsioonid on

juba kantud Eesti spordiregistrisse (spordiühenduste all), seega paralümpiakomitee kui

spordiorganisatsiooni liigi muutmine spordiorganisatsioonide alamandmekogus tema

halduskoormust ei suurenda. Küll suureneb paralümpiakomitee koormus seoses Eesti

parasportlaste võistlustulemuste kandmisega sporditulemuste alamandmekogusse - nende andmete

sisestamise soovis paralümpiakomitee endale võtta. Kõige suurem mõju on spordiregistri

põhimääruse muutmisel spordiklubidele, kelle halduskoormus väheneb, kuna treenerite

tööjõukulude andmeid enam ei koguta.

8

Mõju volitatud töötlejale

Eesti spordiregistri volitatud töötleja töökoormus oluliselt ei muutu.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõu rakendamine ei too kaasa kulutusi.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile ja Riigi Infosüsteemi

Ametile, Andmekaitse Inspektsioonile ja Statistikaametile. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks

Eesti Paralümpiakomiteele ja Eesti Olümpiakomiteele. Esitatud märkused ning nendega

arvestamine või mittearvestamine on toodud seletuskirja lisas 1.

9

Seletuskirja lisa 1

Kooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel

Märkuse

tegija

Märkuse sisu Arvestamine/mittearvestamine

AKI 1. Eelnõu punktiga 2 tunnistatakse muu hulgas

kehtetuks andmekogu vastutava töötleja ülesanded, mis

on seotud sisestatud andmete õigsuse kontrollimisega

ja andmete väljastamise õiguspärasuse eest

vastutamisega. Seletuskirjas on selgitatud, et

tunnistatakse kehtestuks sätted, mille täitmine praktikas

on ebamõistlik või keeruline –loobutakse

mittestandardse struktuuriga andmete sisestamise

põhimõtete ja muude erijuhtumite kooskõlastamisest

ning vastutava töötleja järelevalvest andmekogusse

sisestatud andmete õigsuse üle, samuti tunnistatakse

kehtetuks vastutus andmete väljastamise õiguspärasuse

eest.

Siinjuures peame vajalikuks selgitada, et isegi kui

eemaldada põhimäärusest vastavad sätted, siis EL

isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikkel 5

lõike 2 kohaselt on isikuandmete vastutav töötleja

kohustatud tagama sama artikli lõikes 1 loetletud

isikuandmete töötlemise kõikide põhimõtete järgmise,

sh tagama, et isikuandmete töötlemine oleks seaduslik

(punkt a) ning et töödeldavad isikuandmed oleksid

õiged ja asjakohased (punkt d). Seega vastutab

andmekogu vastutav töötleja tervikuna nii

andmekogust andmete väljastamise õiguspärasuse kui

ka andmekogusse kogutud andmete õigsuse eest ning

seda isegi siis, kui andmete andmekogusse esitajaks on

mõni teine andmekogu või isik.

Lisaks näeb põhimääruse § 36 ette, et andmekogu

pidamise üle teeb järelevalvet vastutav töötleja, kuid

pärast vastavate sätete eemaldamist jääb üldse

selgusetuks,kelle või mille üle vastutav töötleja

järelevalvet teeb.

Põhimäärus kehtestab vastutava ja

volitatud töötleja ülesanded

avaliku teabe seaduses toodud

mõistete kontekstis, mis ei ühti

IKÜM-is toodud mõistete sisuga.

See tähendab, et kuigi KuM on

spordiregistri vastutav töötleja

AvTS ning põhimääruse

tähenduses, ei ole ta seda IKÜM

tähenduses. IKÜM tähenduses on

isikuandmete vastutavaks

töötlejaks Spordikoolituse ja -

Teabe SA, kes kogub, sisestab ja

kasutab andmekogusse sisestatud

andmeid ning peab seega ise

tagama IKÜM artiklis 5 sätestatud

isikuandmete töötlemise

põhimõtete tagamise. Sealhulgas

kohustus tagada sisestatud andmete

õigus on SA-le kehtestatud ka

põhimääruse § 3 lõike 4 punktiga 1.

Täiendame eeltooduga seletuskirja

ning kinnitame, et igal juhul täidab

isikuandmete vastutav töötleja

IKÜM-iga talle pandud kohustusi.

10

2. Põhimääruse § 4 järgi on andmekogusse kantud

andmetel informatiivne tähendus, välja arvatud

seaduses sätestatud juhtudel . Märgime, et kuigi avaliku

teabe seadus seda nõuab, on selline säte sisutühi.

Ilmselgelt lähtub asutus oma töös andmekogusse

kantud andmetest, vastasel juhul ei oleks andmekogu

pidamisel mõtet. Nii on kohatu põhimääruses märkida,

et andmetel on vaid statistiline või informatiivne

tähendus.

Eristada tuleb üksnes neid juhte, kus seadusest

tulenevalt on andmekogu andmetel kolmandate isikute

suhtes konstitutiivne tähendus. Soovitame sätte

põhimäärusest eemaldada.

Kuivõrd volitatud töötlejal on vaja

aeg-ajalt teabepäringutele vastates

rõhutada, et andmetel on

informatiivne tähendus, peab

eelnõu väljatöötaja vajalikuks

antud sätet mitte kehtetuks

tunnistada.

3. Spordiseaduse § 61 lõike 61 järgi säilitatakse

sporditulemusi tähtajatult. Sama seaduse § 62 järgi on

spordiorganisatsioonil, spordikoolil ning spordi

andmekogu vastutaval ja volitatud töötlejal spordi

eripära arvestades õigus spordi arendamiseks ja

toetamiseks ning spordiajaloo jäädvustamiseks muu

hulgas avalikustada sportlase sporditulemusi.

Spordiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seadus 105 SE seletuskirjas on

sportlaselt nõusolekut küsimata tulemuste

avalikustamise vajalikkuse osas selgitatud, et

sporditulemused peaksid olema usaldusväärsed,

avalikud ja kättesaadavad sõltumata ajast ja osaleja

soovist. Sport on oma olemuselt avalikkusele suunatud,

omab olulist ühiskondlikku huvi ja mõju ning seda

toetab avalik sektor. Seetõttu on

spordiorganisatsioonid huvitatud laialt kättesaadavast

infost ning sportlaste tulemuste esitlemisest

avalikkusele./…/ Kui lisada seadusesse säte, mille järgi

võib sporditulemusi töödelda, lihtsustaks see

spordialaliitude, spordiorganisatsioonide, treenerite ja

meedia tegevust. Korraldajad, pealtvaatajad ja meedia

ei peaks kartma, et tulemused või sportlase osalemine

võidakse mistahes ajahetkel salastada ning et sportlasi

toetatakse objektiivsete näitajate alusel.

Siinjuures rõhutame, et IKÜM-st tulenevalt peab

igasugune isikuandmete töötlemine olema

eesmärgipärane ja toimuma ulatuses, mis on selle

Sporditulemuste säilitamise

regulatsioon sai spordiseadusesse

põhjalike arutelude tulemusel.

Spordiseaduse seletuskirjas on

sporditulemuste osas kirjas

järgmine: /…/ Kokkuvõtvalt toome

välja sporditulemuste

alamandmekogu eesmärgid:

1. Sportlastele ja

spordiorganisatsioonidele

toetuste määramine.

Sporditulemuste põhjal eraldatakse

avaliku sektori raha

spordiorganisatsioonidele.

Toetuste eraldamine ei ole

mõeldav, kui sporditulemused ei

ole avaliku sektori asutuste, nii

ministeeriumide kui ka KOV-ide

töötajatele avalikult kättesaadavad.

Tulemuste põhjal eraldavad

spordiorganisatsioonidele toetust

KuM, Eesti Kultuurkapital, EOK,

KOV-id, aga ka erasektori

asutused. Kui

spordiorganisatsioonid peaksid

esitama avaliku sektori asutustele

koos taotlustega ka sportlaste

sporditulemusi, oleks see

11

konkreetse eesmärgi täitmiseks vajalik. Kui

sporditulemuste andmete isikustatud kujul kogumine ja

säilitamine on vajalik spordi arendamiseks ja

toetamiseks ning spordiajaloo jäädvustamiseks, siis

ilmselt ei täida nende andmete alaline avalikustamine

eelnimetatud eesmärke ning küsitav on, kuivõrd täidab

see ka spordiseaduse muutmise seaduse 105 SE

seletuskirjas toodud teisi eesmärke. Tähtajatu andmete

avalikustamine tähendab intensiivset riivet isiku

privaatsusele ning nõuab põhjalikku põhjendamist.

Lisaks peame vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et

juba sportlase osalemine paraolümpiamängudel annab

teavet tema terviseseisundi kohta. IKÜM artikkel 4

punkti 15 järgi on füüsilise isiku füüsilise ja vaimse

tervisega seotud isikuandmed, mis annavad teavet tema

tervisliku seisundi kohta, terviseandmed, mis

omakorda on IKÜM artikkel 9 lõike 1 järgi

eriliigilisteks isikuandmeteks. IKÜM põhjenduspunkti

35 järgi peaksid tervisealaste isikuandmete hulka

kuuluma kõik andmesubjekti tervislikku seisundit

käsitlevad andmed, mis annavad teavet tema endise,

praeguse või tulevase füüsilise või vaimse tervise

kohta.

taotlejatele suur halduskoormuse

tõus. Lisaks tuleks esitatud

tulemusi kontrollida siiski toetuse

eraldajal. Kultuuriministeerium

eraldab spordialaliitudele toetusi

kultuuriministri 21.12.2012

määruse nr 12 alusel ning selle

rakendamine ilma usaldusväärse

andmebaasita ei ole mõeldav.

Nimetatud määruse punktide

rakendamine usaldatava

andmebaasita võtaks palju aega ja

inimressurssi ning tänapäeva

infotehnoloogiliste võimaluste

juures ei ole see mõistlik.

2. Spordipoliitiliste otsuste

tegemine. Kui sporditulemused ei

ole ühest kesksest andmebaasist

avalikult kättesaadavad, ei ole

avaliku sektori töötajatel ega

poliitikutel mõistliku aja- ja

ressursikuluga olulisi

spordipoliitilisi otsuseid võimalik

teha. Eestit on keerulisem võrrelda

teiste riikidega, samuti teha

muudatusi seadustes või toetuste

suuruses. Näiteks, kui

sporditulemused ei ole avalikud

ega isikustatud, ei saa teha

järeldusi, kas sportlased on

varasemate aastatega võrreldes

edukamad. Samuti on keerulisem

muuta spordivaldkonna

rahastamist. Sporditulemused on

KuM-ile oluliseks mõõdikuks ka

2020. aastast rakendatava

spordiprogrammi mõju

hindamiseks ning kogu

valdkonnale Riigikogu vastu

võetud „Spordipoliitika põhialused

aastani 2030“ hindamiseks.

12

3. Spordiajaloo säilitamine. Eesti

tiitlivõistluste ja rahvusvaheliste

tiitlivõistluste tulemused on seotud

avaliku huviga nii praegu kui ka

tulevikus, sest rahvusvahelistel

tiitlivõistlustel ei esinda sportlased

ennast, vaid oma riiki. Eesti

tiitlivõistlustel esindatakse

enamasti oma spordiklubi või -

kooli ning võistluste põhjal

selgitatakse enamasti välja

sportlased, kes saavad õiguse

esindada Eestit rahvusvahelistel

tiitlivõistlustel. Parimad seatakse

teistele eeskujuks. Sporditulemuste

alusel valitakse parimaid sportlasi

nii alade, maakondade kui ka

riikide lõikes. Edukatest

sportlastest kirjutatakse raamatuid,

nende saavutusi tutvustatakse

õpilastele koolides ja

muuseumides. Igal aastal antakse

välja Eesti spordi aastaraamat.

Kõigi nende tegevuste jaoks on

vajalik asjakohaste

sporditulemuste kättesaamine

kiiresti ja usaldusväärsest kohast.

Tänapäeval on õigete

sporditulemuste kättesaadavus

oluline olukorras, kus keelatud

ainete tarvitamisest tulenevalt

tühistatakse saavutatud

sporditulemusi mitmeid kuid või

isegi aastaid hiljem. Olukorras, kus

tiitlivõistluste paremusjärjestus

võib veel mitu aastat pärast

võistluse toimumist muutuda, on

kehtivates sporditulemustes

orienteerumiseks hea, kui riik

omab ja avaldab usaldusväärset

teavet riiklikult oluliste

spordivõistluste tulemuste kohta.

Eesti spordialaliidud koguvad Eesti

13

meistrivõistluste tulemuste

andmeid, aga kõikide

rahvusvaheliste võistluste infot

süsteemselt ei koguta, sest puudub

inimressurss.

4. Avalik huvi ja spordi

populariseerimine. Sportlased on

eeskujuks noortele ja

täiskasvanutele. Võistlustest

tehakse pidevalt otseülekandeid ja

sportlaste tulemusi kajastatakse

regulaarselt meediaväljaannetes.

See on Eesti elanike seas väga

populaarne – näiteks Ott Tänakuga

seotud lood on viimasel kahel

aastal olnud Postimehe portaali

esikümne lugude hulgas ja

saavutanud esimesed üheksa kohta.

Kui sporditulemused ei oleks

avalikud, ei oleks ka

spordiajakirjandusel millestki

lähtuda.

Eestis tegeletakse üle 100

spordialaga. Igal spordialal on

omakorda mitmeid alamalasid (nt

jalgpall, saalijalgpall,

rannajalgpall). Aladel on meeste ja

naiste võistlused eraldi. Seda

arvesse võttes osalevad Eesti

sportlased aastas umbes 1000

erineval rahvusvahelisel

spordivõistlustel. Kõigi nende

võistluste, k.a eelmistel aastatel

toimunud võistluste kohta info

erinevatelt kodulehtedelt otsimine

ja töötlemine oleks ajaloo

säilitajate, spordipoliitika

kujundajate, toetuste eraldajate,

sportlaste ja ajakirjanike jaoks

väga ajamahukas. Riiklik

sporditulemuste andmebaas aitab

kokku hoida kõigi aega ja raha, sh

14

sportlaste. Eesti spordialaliidud

koguvad ja säilitavad andmeid

Eesti meistrivõistluste tulemuste

kohta, aga kõigi rahvusvaheliste

võistluste andmeid alaliidud ei

kogu, sest puudub inimressuss ja

raha. Sellest tulenevalt on KuM-i ja

spordivaldkonna soov koguda

Eesti MV puhul andmekogusse

ainult esimese kolme

sportlase/võistkonna ning

rahvusvahelistel võistlustel

osalenud sportlaste/võistkondade

andmeid. Sporditulemuste

andmebaasi loomist toetavad ka

spordiorganisatsioonid, eesotsas

spordivaldkonna

katusorganisatsioonid Eesti

Olümpiakomiteega. Antud juhul

seistakse sportlaste huvide eest,

sest sel tasemel võistlevad

sportlased on huvitatud oma heade

tulemuste võimalikult laialdasest

kajastamisest, mis on eelduseks

näiteks sponsorsuhete loomisel.

Lisaks eeltoodule märgime, et

Eesti meistrivõistlustel ega

rahvusvahelistel tiitlivõistlustel,

anonüümselt osaleda ei ole

võimalik, võistlused on avatud

pealtvaatajatele, rahvusvahelisi

tiitlivõistlusi kantakse üle telepildis

ja mh avaldatakse osaleja

võistlustulemus võistluse

protokollis, mis on samuti avalik.

Viimase alusel kantakse

sporditulemuste andmed ka spordi

andmekogusse.

4. Spordiseaduse § 61 lõike 61 viimase lause kohaselt

säilitustähtaja möödumisel isikuandmed

anonüümitakse. Spordiseaduse muutmise seadus 518

SE seletuskirjas on anonüümimise osas antud

Selgitame. Isikuandmete

anonüümimise all on siiski

15

järgmised selgitused: /…/ säilitustähtaja möödumisel

isikuandmed anonüümitakse. Spordiregistri

alamandmekogudes olevad ja erinevate ajaperioodide

andmed on omavahel seotud -kui sealt isikuandmed

kustutada, ei ole algandmed enam terviklikud,

võrreldavad ega analüüsimiseks sobilikud. Samas ei

nähtu seletuskirjast, mida isikuandmete anonüümseks

muutmine tegelikkuses tähendab.

Anonüümsete andmete osas peame vajalikuks juhtida

tähelepanu sellele, et isikuandmed on anonüümsed

üksnes sellisel juhul, kui andmekogus olevaid andmeid

ei saa konkreetse isikuga või tema tegevustega siduda,

grupeerida või isikutepõhiselt eristada ehk isikustatud

kujule tagasi viia või näiteks tuvastada koos muude

andmetega nende pealt mõnda muud konfidentsiaalset

teavet.

Seletuskirjast võib aga pigem välja lugeda, et soov ei

ole isikuandmeid kustutada või neid viia kujule, kus

algandmed ei ole enam terviklikud, võrreldavad ja

analüüsimiseks sobilikud. IKÜM artikkel 4 punkti 5

järgi, kui isikuandmete töötlemine toimub sellisel viisil,

et isikuandmeid ei ole enam täiendavat teavet

kasutamata võimalik seostada konkreetse

andmesubjektiga, on tegemist pseudonüümitud

andmetega (nt asendatakse isikuandmed unikaalse

koodiga). Sealjuures tuleb täiendavat teavet (nt

kooditabelit, kust nähtub, kelle andmed on vastava

koodiga asendatud) hoida eraldi ja andmete tuvastatud

või tuvastatava füüsilise isikuga seostamise vältimise

tagamiseks tuleb rakendada tehnilisi ja korralduslikke

meetmeid. Lisaks selgitame, et pseudonüümitud

isikuandmete töötlemisele kohalduvad samuti IKÜM-

st tulenevad nõuded, sh nõue määrata andmete

säilitamiseks tähtaeg.

Kokkuvõtvalt soovitame tulemuste isikustatud kujul

avalikustamist puudutavat osa vajadusest ja eesmärgist

lähtuvalt uuesti analüüsida ning põhimäärust ja

seletuskirja selles osas täiendada. Samuti palume

täiendada seletuskirja osaga, mis puudutab

isikuandmete anonüümimist pärast säilitustähtaja

möödumist. Juhul kui tegemist on siiski sooviga

mõeldud anonüümimist, mitte

pseudonüümimist.

Säilitustähtaja möödumisel isiku

nimi kustutatakse, isikukoodist

jäetakse alles kolm esimest

numbrit, kontaktandmed

kustutatakse, aadress säilitatakse

kohaliku omavalitsusüksuse

tasemel. Andmekogus olevaid

andmeid ei saa konkreetse isikuga

või tema tegevustega siduda, ega

isikustatud kujule tagasi viia.

Isikuandmete anonüümseks

muutmise tähendus kirjutati lahti

VV 11.04.2019 määruse nr 35

(Vabariigi Valitsuse 26. mai 2011.

a määruse nr 65 „Eesti

spordiregistri asutamine ja registri

pidamise põhimäärus“ muutmise

määrus) eelnõu seletuskirjas. Selle

eelnõu eesmärk oli viia

spordiregistri põhimäärus

kooskõlla isikuandmete kaitse

seaduse rakendamise seadusega,

millega on toodud seaduse

tasandile spordi andmekogu

pidamise eesmärk, kogutavad

andmed ja nimetatakse

andmekoosseisud, mida kogutakse

isikuandmetena. Käesolev määrus

on kehtestatud ülaltoodud määruse

põhjal kultuuriministri määrusega

ning anonüümimise mõte on

jäänud samaks. Nõustume, et

anonüümimise teemat oleks

pidanud paremini selgitama 2020.

a vastu võetud kultuuriministri

määruse seletuskirjas.

16

säilitada andmeid pseudonüümitud kujul, siis tuleb

nende andmete säilitamiseks määrata konkreetne

tähtaeg, arvestades töötlemise vajadust ja eesmärki.

Statistika-

amet

1.Võtame eelnõus välja pakutud muudatused

teadmiseks ning juhime ühtlasi tähelepanu, et treenerite

tööjõukulude andmete osas tehtav muudatus mõjutab

statistikaameti andmebaasi tabelit KU168, sest kaob

„..treeneri või sporditegevust juhendava

treenerikutseta isikute töötasud“ rida, mistõttu neid

andmeid enam pole võimalik avaldada (seotud

asjaoluga, et plaan on saada täpsemad treenerite

tööjõukulude andmed Maksu- ja Tolliametilt). Kuivõrd

statistikaameti poolt avaldatavad spordi valdkonna

andmed põhinevad kõik Eesti spordiregistril, siis iga

muudatus registris võib avaldada mõju riikliku

statistika avaldamisele, mida oleme varasemalt KuM

andmete peaekspert Karl Viilmann`ile selgitanud.

Loodetavasti saame selles osas konsultatsioone jätkata.

Teadmiseks võetud.

2. Eraldi on oluline viidata, et andmekogudega seotud

kooskõlastusi (asutamisest lõpetamiseni), mis

puudutab ka SA pädevust, antakse RIHA-s, kui

võetakse kasutusele uus infosüsteem või täiendatakse

olemasolevat. S.t lisaks tavapärasele EIS-i keskkonnas

toimuvale õiguslikule analüüsile algatatakse vastavate

muudatuste kooskõlastamine RIHA keskkonnas.

Protsessikirjeldusest lähemalt

https://abi.ria.ee/riha/riha-kui-protsess.

Kooskõlastusringis olevate asutuste ülesanded

https://abi.ria.ee/riha/kooskolastamise-protsess-riha-s.

Statistikaamet hindab ja kontrollib kooskõlastamisel

andmekogude dokumentatsiooni vastavalt riikliku

statistika seaduse § 9 lõike 2 punktile 4 ja § 29 lõikele

2.

Teadmiseks võetud.

Eesti

Para-

lümpia-

komitee

Vaadanud läbi Spordiregistri põhimääruse muutmise

eelnõu ning analüüsides seda võrdse kohtlemise

printsiibist lähtuvalt, teeme alljärgnevad ettepanekud:

§ 20. Sporditulemuste alamandmekogusse kantavad

andmed

1) lõige 1 punkt 2: lisada Euroopa Noorte Paramängud

(EPYG), mis on võrreldav Euroopa Noorte

Olümpiafestivaliga

Mõlemad ettepanekud arvestatud.

Selguse huvides täiendatakse § 20

lg 1 p 2 loetelu lisaks Euroopa

noorte paramängudele ka kurtide

olümpiamängudega.

17

2) lõige 4 punkt 3: „ vanuseklassina arvestatakse

täiskasvanuid ja juuniore“