Arvamus eelnõu kohta

Eesti Ravimihulgimüüjate Liit MTÜ

Harju maakond, Saue vald, Laagri alevik, Vae tn 16 [email protected]

Pr Karmen Joller Sotsiaalminister Sotsiaalministeerium [email protected]

Teie: 12.8.2025 nr 1.2-2/75-1 Meie: 1.9.2025

Arvamus ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (ultra-harvik-, ekstemporaalsed ja soodusravimid) eelnõule Austatud proua minister Tänan Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu nimel eelnõu arvamuse andmiseks saatmise eest! 1. VTK-st eelnõuni jõudmisel on mitmeid ERHL tähepanekuid arvestatud ning eelnõu dokumente täiendatud-täpsustatud. Tänan meeldiva koostöö eest! 2. Esitan eelnõu kohta veel mõned kommentaarid seoses kavandatud uue “hinnakokkuleppe” regulatsiooniga. Eelnõus kavandatakse luua RakS tänase § 42 lõikes 4 sätestatud “hinnakokkuleppe” kõrvale uus teistsuguse sisuga “hinnakokkulepe” § 41 lõikes 9. Vastavalt:

- on praegune RakS § 42 lõikes 4 sätestatud “hinnakokkuleppe” Tervisekassa ja ravimitootja vaheline haldusleping “ravimite hulgimüügi ostuhinna kohta”;

- oleks RakS § 41 uues lõikes 9 sätestatud uus “hinnakokkulepe” Tervisekassa ja ravimitootja vaheline lepe “jaemüügi hinna osaliseks ülevõtmiseks”.

Seega erinevad need “hinnakokkulepped” üksteisest sisu poolest olulisel määral. 2.1 Õigus- ja rakendusselguse huvides võiks kaaluda nende „hinnakokkulepete“ üksteisest termini tasemel eristamist. See vastaks paremini ka õigusloome põhimõttele, mille kohaselt kasutatakse seaduses üht ja sama terminit vaid ühe ja sama mõiste tähistamiseks.

- Ühtlasi aitaks see ennetada erinevate õigusaktide vahelisi võimalikke soovimatuid või üllatuslikke koosmõjusid, mis võivad hinnakokkuleppe mõiste õigusliku mitmetähenduslikkuse tõttu vastasel juhul tekkida.

- Samuti ei tekiks sel juhul praegust teatavat ebakõla, mis on tingitud RakS § 41 lõike 9 asukohast § 41 koosseisus. Vastavalt RakS § 42 pealkirjale, tuleks hinnakokkulepped reguleerida seal, mitte §-s 41.

2.2 Lisaks tuleks kaaluda § 41 lõike 9 sätte sisulist täpsustamist selles, kes ja kellelt ning mis õigussuhte raames ravimi jaemüügi hinna hinnakokkuleppega üle võtaks.

Eesti Ravimihulgimüüjate Liit MTÜ

Harju maakond, Saue vald, Laagri alevik, Vae tn 16 [email protected]

Tänase RakS kohaselt on ravimi hinna eest tasu maksmise ülevõtmise kohustus Tervisekassal ravikindlustatud isikute ehk kindlustatud inimeste ees. Eelnõus mõeldakse ilmselt teistsugust õigussuhet ja olukorda, kus eelduslikult võtaks ravimitootja hinnakokkuleppega Tervisekassa ees kohustuse kompenseerida kassale teatud ulatuses neid kulusid, mis on kassal tekkinud ravikindlustussuhte raames kindlustatud isikult ravimi eest tasumise kohustuse ülevõtmisel. Võiks vastavalt kaaluda ka eelnõu täpsustamist, et sellest selguks uue hinnakokkulepe sisu ning oleks välistatud võimalikud väärtõlgendused või soovimatud sisulised muutused tänase ravikindlustussüsteemi korralduses. 2.3 Võiks kaaluda ka uue hinnakokkuleppe avalikustamise nõuete täpset sätestamist. Vastasel juhul hakkaks uutele hinnakokkuleppele laienema tänaste hinnakokkulepete avaldamis- ja teavitusreeglid. 2.4 RakS § 41 lõike 1 sõnastuse kohaselt lähtutakse uue hinnakokkuleppe sõlmimisel seaduse § 45 lõikes 2 sätestatud tingimustest.

Ilmselt on tegemist eksliku viitega või vajaks viite sõnastus täpsustust, sest § 45 lõige 2 ei sätesta hinnakokkuleppe sõlmimise lähtetingimusi, vaid hoopis tingimusi, milles tuleb hinnakokkuleppes endas kokku leppida. 3. Eelnõu dokumentidele lisatud apteegis ravimite valmistamise määruse muutmise kavandi kohaselt soovitakse määruse § 3 lõiget 2 täiendada teise lausega, mille kohaselt võib Ravimiamet edaspidi lubada apteegil seeriaviisiliselt valmistada ja ilma retsepti või tellimisleheta väljastada ka muid kui seeriaviisiliste ravimite loetellu kantud ravimeid. Selline võimalus oleks ametil “tarneraskuse korral või rahvatervise huvides”. Peame kavandatud sätet ebaselgeks ja probleemseks, sest selles kasutatakse määratlemata mõisteid – näiteks “tarneraskus”. Samuti soovitaks määruse tasandil muuta seaduses sätestatud ravimite käitlemisõiguse ja - korralduse reegleid, delegeerides täitevvõimu asutusele edasi õiguse kõigi ravimite osas ja sisuliselt piiramatult otsustada, kas ja kes ja mis juhul võib mitte täita seaduses ja määruses sätestatud üldiseid reegleid. Selles osas on tundub, et tegemist võib olla contra legem või vähemalt praeter legem sättega, mis ei ole Eestis põhiseaduslikult lubatud ning tuleks muutmiskavast välja jätta. Lugupidamisega Teet Torgo tegevjuht

Eesti Ravimihulgimüüjate Liit MTÜ

Harju maakond, Saue vald, Laagri alevik, Vae tn 16 [email protected]

Pr Karmen Joller Sotsiaalminister Sotsiaalministeerium [email protected]

Teie: 12.8.2025 nr 1.2-2/75-1 Meie: 1.9.2025

Arvamus ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (ultra-harvik-, ekstemporaalsed ja soodusravimid) eelnõule Austatud proua minister Tänan Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu nimel eelnõu arvamuse andmiseks saatmise eest! 1. VTK-st eelnõuni jõudmisel on mitmeid ERHL tähepanekuid arvestatud ning eelnõu dokumente täiendatud-täpsustatud. Tänan meeldiva koostöö eest! 2. Esitan eelnõu kohta veel mõned kommentaarid seoses kavandatud uue “hinnakokkuleppe” regulatsiooniga. Eelnõus kavandatakse luua RakS tänase § 42 lõikes 4 sätestatud “hinnakokkuleppe” kõrvale uus teistsuguse sisuga “hinnakokkulepe” § 41 lõikes 9. Vastavalt:

- on praegune RakS § 42 lõikes 4 sätestatud “hinnakokkuleppe” Tervisekassa ja ravimitootja vaheline haldusleping “ravimite hulgimüügi ostuhinna kohta”;

- oleks RakS § 41 uues lõikes 9 sätestatud uus “hinnakokkulepe” Tervisekassa ja ravimitootja vaheline lepe “jaemüügi hinna osaliseks ülevõtmiseks”.

Seega erinevad need “hinnakokkulepped” üksteisest sisu poolest olulisel määral. 2.1 Õigus- ja rakendusselguse huvides võiks kaaluda nende „hinnakokkulepete“ üksteisest termini tasemel eristamist. See vastaks paremini ka õigusloome põhimõttele, mille kohaselt kasutatakse seaduses üht ja sama terminit vaid ühe ja sama mõiste tähistamiseks.

- Ühtlasi aitaks see ennetada erinevate õigusaktide vahelisi võimalikke soovimatuid või üllatuslikke koosmõjusid, mis võivad hinnakokkuleppe mõiste õigusliku mitmetähenduslikkuse tõttu vastasel juhul tekkida.

- Samuti ei tekiks sel juhul praegust teatavat ebakõla, mis on tingitud RakS § 41 lõike 9 asukohast § 41 koosseisus. Vastavalt RakS § 42 pealkirjale, tuleks hinnakokkulepped reguleerida seal, mitte §-s 41.

2.2 Lisaks tuleks kaaluda § 41 lõike 9 sätte sisulist täpsustamist selles, kes ja kellelt ning mis õigussuhte raames ravimi jaemüügi hinna hinnakokkuleppega üle võtaks.

Eesti Ravimihulgimüüjate Liit MTÜ

Harju maakond, Saue vald, Laagri alevik, Vae tn 16 [email protected]

Tänase RakS kohaselt on ravimi hinna eest tasu maksmise ülevõtmise kohustus Tervisekassal ravikindlustatud isikute ehk kindlustatud inimeste ees. Eelnõus mõeldakse ilmselt teistsugust õigussuhet ja olukorda, kus eelduslikult võtaks ravimitootja hinnakokkuleppega Tervisekassa ees kohustuse kompenseerida kassale teatud ulatuses neid kulusid, mis on kassal tekkinud ravikindlustussuhte raames kindlustatud isikult ravimi eest tasumise kohustuse ülevõtmisel. Võiks vastavalt kaaluda ka eelnõu täpsustamist, et sellest selguks uue hinnakokkulepe sisu ning oleks välistatud võimalikud väärtõlgendused või soovimatud sisulised muutused tänase ravikindlustussüsteemi korralduses. 2.3 Võiks kaaluda ka uue hinnakokkuleppe avalikustamise nõuete täpset sätestamist. Vastasel juhul hakkaks uutele hinnakokkuleppele laienema tänaste hinnakokkulepete avaldamis- ja teavitusreeglid. 2.4 RakS § 41 lõike 1 sõnastuse kohaselt lähtutakse uue hinnakokkuleppe sõlmimisel seaduse § 45 lõikes 2 sätestatud tingimustest.

Ilmselt on tegemist eksliku viitega või vajaks viite sõnastus täpsustust, sest § 45 lõige 2 ei sätesta hinnakokkuleppe sõlmimise lähtetingimusi, vaid hoopis tingimusi, milles tuleb hinnakokkuleppes endas kokku leppida. 3. Eelnõu dokumentidele lisatud apteegis ravimite valmistamise määruse muutmise kavandi kohaselt soovitakse määruse § 3 lõiget 2 täiendada teise lausega, mille kohaselt võib Ravimiamet edaspidi lubada apteegil seeriaviisiliselt valmistada ja ilma retsepti või tellimisleheta väljastada ka muid kui seeriaviisiliste ravimite loetellu kantud ravimeid. Selline võimalus oleks ametil “tarneraskuse korral või rahvatervise huvides”. Peame kavandatud sätet ebaselgeks ja probleemseks, sest selles kasutatakse määratlemata mõisteid – näiteks “tarneraskus”. Samuti soovitaks määruse tasandil muuta seaduses sätestatud ravimite käitlemisõiguse ja - korralduse reegleid, delegeerides täitevvõimu asutusele edasi õiguse kõigi ravimite osas ja sisuliselt piiramatult otsustada, kas ja kes ja mis juhul võib mitte täita seaduses ja määruses sätestatud üldiseid reegleid. Selles osas on tundub, et tegemist võib olla contra legem või vähemalt praeter legem sättega, mis ei ole Eestis põhiseaduslikult lubatud ning tuleks muutmiskavast välja jätta. Lugupidamisega Teet Torgo tegevjuht