Arvamus eelnõu kohta



Karmen Joller
sotsiaalminister
Sotsiaalministeerium Teie: 10.07.2025 nr 1.2-1/1834-1 Meie: 31.08.2025 nr 161-2B


Eesti Haiglate Liidu tagasiside ning ettepanekud tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi integreerimise väljatöötamiskavatsuse osas


Täname, et saatsite Eesti Haiglate Liidule (edaspidi EHL) kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Eesti tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi integreerimise väljatöötamiskavatsuse.

Oleme dokumendiga tutvunud ning arutanud esitatud ettepanekuid EHLi juhatuse koosolekul 21.augustil 2025.

Peame tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi integreerimist vajalikuks ja perspektiivis õigeks suunaks. Samas rõhutame, et selline lähenemisviis ei ole ei uus ega unikaalne. Erinevate teenuste (nii tervishoiu- kui ka seonduvate teenuste) integratsioon on haiglate igapäevapraktika. Oleme sellega juba aastaid tegelenud nii projektide kui ka igapäevase kliendikogemuse paranandamise eesmärgil. Eesmärk parandada tervise- ja sotsiaalteenuste koordineeritud osutamist isikutele, kellel esinevad keerukamad ja püsivama iseloomuga terviseprobleemid korraga koos erinevate sotsiaalteenuste vajadustega, on igati mõistetav ja tervitatav.

Väljatöötamiskavatsuses kirjeldatud moel planeeritava uue süsteemi loomine eeldab ressusse nii selle elluviimiseks kui ka püsivaks korraldamiseks. Tänase Tervisekassa eelarvepositsiooni ja finantsprognoosi valguses on meie hinnangul keeruline, et mitte öelda võimatu, VTK-s pakutud tegevusi kavandatud moel ning ajaraamis ellu viia.

Oma seisukoha selgitamiseks soovime juhtida tähelepanu alljärgnevatele aspektidele.

Esiteks ei näi realistlik, et loodetavalt vähenev tervishoiukulu ning lisanduv uue loodava süsteemi enda kulu avalduvad ühes ja samas ajaraamis – sisuliselt saab olla tegu investeeringuga, kus uue loodava süsteemi lisakulu tekib süsteemile koheselt, samas kui loodetavad võidud võivad ilmneda alles aja jooksul. Samale viitab vastuolu VTK-s rahalise mõju hinnangu (punkt 5.2) ja mõju ulatuse hinnangu vahel (punkt 5.5 – „… suurim mõju ilmneb 2–5 aasta jooksul, kui uus süsteem on täielikult käivitunud“).

Küsitavusi tekitab VTK-s hinnatud mõjude suurus (kokkuhoiu osa). Hinnangute aluseks on küll kasutatud rahvusvahelist kogemust – kuid valdavalt riikidest, mis on heaolutaseme ja tänaste tervishoiukulude poolest  meist oluliselt ees. See kätkeb riski, et saadud hinnangud ei arvesta objektiivselt meie tänast tegelikku olukorda. Seetõttu võib kokkuhoiu asemel kaasneda süsteemi rakendumisega hoopis tervishoiukulude kasv, kuna selgub tänane sihtgrupi raviga alakaetus.
 
Kõige murettekitavam on lisanduvate tegevuste rahastuse allikas Tervisekassa kaudu. Seni, kuni Tervisekassale ei ole tagatud jooksvalt tasakaalus rahastust tänastes mahtudes arstiabi kättesaadavuse tagamiseks (millele viitavad viimaste aastate vähenev ravitöö tellimus haiglatelt ja reservide peatsele lõppemisele osutavad Tervisekassa eelarveprognoosid), seavad lisanduvad loodava süsteemi halduskulud tervishoiuteenuste tulevase kättesaadavuse veelgi suurema riski alla.

Kokkuvõtteks rõhutame, et integratsiooni eesmärk on iseenesest õige ja vajalik, kuid kavandatud süsteem vajab täiendavat eeltööd ning selgemat raamistikku. Eesmärgi saavutamiseks on vajalikud üheselt määratletud strateegilised eesmärgid, vastutajad, oodatavad tulemused, indikaatorid ja ka rahastusallikad.

Meie hinnangul ei ole võimalik kavandatud ajaraamis soovitud tulemust saavutada, kuna nii reformi keerukus kui ka vajaminevad IT-arendused ja rahastusvajadus on alahinnatud. Sellest tulenevalt pole meil võimalik ka väljatöötamiskavatsust kooskõlastada.

Tervishoiusektori jaoks on täna kriitiliselt tähtis esimese prioriteedina leida vahendid kehtiva kollektiivlepingu alusel võetud kohustuste täitmiseks vastavalt 22.03.2025 sõlmitud kollektiivlepingu sõlmimise eelduste loomise kokkuleppele. Sektorisene eesmärgipõhine koostöö on võimalik vaid töörahu tingimustes. Arvestades praegust Tervisekassa defitsiidis olevat eelarvepositsiooni ja lähiaastate finantsprognoose, ei ole meie arvates võimalik võtta täiendavaid kohustusi, mille täitmiseks ei ole kindlustatud piisavalt eelarvelisi vahendeid.

Samas on EHLi liikmed valmis panustama edasistesse aruteludesse ning jagama oma kogemusi ja teadmisi süsteemi arendamiseks, et tagada tervishoiu- ja sotsiaalteenuste efektiivne ning jätkusuutlik integratsioon.

Lugupidamisega


/allkirjastatud digitaalselt/

Urmas Sule
Juhatuse esimees