Arvamus eelnõu kohta

1

Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit

Reg 80343719

[email protected]

Lugupeetud sotsiaalminister Karmen Joller

Sotsiaalministeerium 31. august 2025

[email protected]

Väljatöötamiskavatsus Eesti tervishoiu- ja

sotsiaalsüsteemi integreerimiseks

Täname võimaluse eest anda tagasisidet väljatöötamiskavatsusele Eesti tervishoiu- ja

sotsiaalsüsteemi integreerimiseks (edaspidi VTK). Täname teemaga tegelemise eest. VTK-d

lugedes tekkis juba päris hea esmane ülevaade reformiga planeeritud sammude raamistikust.

I. Üldine hinnang

Tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi integreerimisega on püütud tegeleda väga pikalt, siiski tundub,

et ka seekord ei ole VTK-s kirjeldatu kõige paremini õnnestunud. Eesti

Rehabilitatsiooniasutuste Liidu (edaspidi ERL) liikmete hinnangul on VTK koostatud

kiirustades, läbimõtlemata ja ametniku vaatest lähtuvalt, mõistmata sihtrühmade vajadusi ja

olukordi. VTK keskendub abivajaja asemel uutele koostöö organisatsioonidele ja

bürokraatiale. Uute institutsioonide loomine, mis jagab niigi piiratud ressurssi, ei tee inimestele

teenust kättesaadavamaks, vaid süsteem muutub keerulisemaks, bürokraatlikumaks ja jätab

teenustele senisest veel vähem raha.

Sotsiaalne rehabilitatsioon (edaspidi SRT) ei sobitu universaalsesse tervishoiusüsteemi, kus

tervishoiuspetsialisti põhieesmärk on sekkumine, mis teeb patsiendi terveks. Rehabilitatsioon

on algusest peale koostöö ja kaasamine, kus traditsioonilised meditsiinist teada rollid ei toimi.

Inimese suutlikkus oma terviseseisundiga toime tulla ei sõltu ainult meditsiinilisest diagnoosist

ja ravimitest. Oluline roll on inimese isikuomadustel, elukeskkonnal ja sotsiaalsel võrgustikul.

Puude ja erinevate toimetulekupiirangutega inimene ei pöördu alati abi saamiseks arsti

vastuvõtule ega kahjuks ka tihti KOV sotsiaaltöötaja poole.

VTK järgi loobutakse tervishoiuteenuste ostmisest paralleelsüsteemide kaudu. Juhime

tähelepanu, et SRT ei ole kunagi olnud tervishoiuteenus vaid nõustav sotsiaalteenus, seega saab

rääkida integreerimisest aga mitte dubleerimise lõpetamisest. Teadaolevalt on Tervisekassa

2

eelarve juba praegu pingeline ning lisanduv rahastus tähendab ka uusi kulusid. VTK plaani

järgi jääb Eesti tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi integreerimine vaid osaliseks, sest muudatus

puudutab ainult SRT-d. Tööalane rehabilitatsioon jääb VTK järgi eraldiseisvaks süsteemiks.

Lisaks leiame, et haridusvaldkond on plaanidest välja jäänud ja arvestades, et 62% praegustest

SRT saajatest on lapsed (0–15 lapsed 55% ja KOV lapsed 7%), on see oluline puudujääk.

ERL mõistab tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi integreerimise vajadust, aga seda ei saa teha

kiirustades, läbimõtlemata ja sihtrühmi sisuliselt kaasamata.

II. Koondasime meie liikmetelt põhimõttelisi ja praktilisi küsimusi, millele tuleks

reformi käigus kavandatud seadusemuudatuste koostamisel leida vastused:

2.1 Eelarve ja rahastus

2.1.1 Ministeerium selgitab, et reformiga kaasneb ca 50 miljoni euro suurune kokkuhoid ning

uue süsteemi käivitamise järel lisanduv püsikulu Tervisekassa eelarvele vähemalt 10

miljonit eurot aastas. Millise mudeli ja Eesti sihtrühma andmetele analüüs tugineb?

2.1.2 Mille arvelt on planeeritud kokkuhoid? Kas kokkuhoid ei tule kvaliteedi, tööjõu või

haavatavate sihtrühmade teenuse arvelt?

2.1.3 Oodatavat kokkuhoidu tervishoiusüsteemile ei saa pidada põhjendatuks, kui sihtrühma

suurust ei ole täpselt teada. Palun selgitage.

2.1.4 Kavandatakse uut suurt süsteemi, mis vajab rahastust ja suurendab halduskoormust.

Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajate koostööorganisatsioonide (edaspidi TERVIK)

puhul kaasneb raha maksmisega ka järelevalve- ja kontrollfunktsioon. Tegemist on

otsese kuluga bürokraatiale mitte abivajajale teenuse osutamiseks. Palun selgitage.

2.1.5 Kui suur on praegune SRT eelarve ja kui palju sellest plaanitakse kasutada VTK

tegevuste jaoks?

2.1.6 Kui palju jääb vahendeid praegustele SRT teenuse kasutajatele, kes ei kuulu TERVIK-u

tulevastesse sihtrühmadesse?

2.1.7 Kas riigieelarves on VTK tegevuste tarbeks vahendid juba planeeritud või selgub see

2026. aasta RES protsessi käigus?

2.1.8 Kuidas on planeeritud teenuse rahastamine? Kas abivajajatele tekib nt kindel aastane

rahaline piirmäär või osutatakse teenust vastavalt vajadusele ehk TERVIK-u eelarvest

lähtudes?

2.1.9 Vajame täpsemaid selgitusi eelarveridade kohta:

− “Tervishoiuteenuste osutamisega seonduv rahasiire SoM-ilt Tervisekassale”

− “Sotsiaalse iseloomuga teenuste osutamisega seonduv rahasiire SoM-ilt TERVIK-

utesse”

3

− Kas need siirded jätkuvad ka pärast 2030. aastat?

2.1.10 Eelarve püsikulude read alates reformi käivitumisest 2027 ja järgnevatel aastatel on

kavandatud muutumatuna. Mil määral on sel kujul eelarvestamine realistlik ja arvestab

elukalliduse kasvu, inflatsiooni, tööjõukonkurentsi jms teguritega? Küsimus on kriitiline,

sest süsteemi käivitumise järel puudub selle kaudu osutatavatele teenustele alternatiiv ja

teisisõnu ei saa reformi järgselt lubada ühtki olulisemat rakendustõrget või

ebaõnnestumist, sest vastasel juhul jäävad inimesed vajaliku abita ja neile lubatud

teenuseta.

2.1.11 TERVIK-utele mõeldud boonustasud ei saa olla märgitud kui “NA” (Not Available või

Not Applicable), st teadmata või puuduva väärtusega. Palume kavandatavad tasud lisada

eelarvesse, et saaksime hinnata nende mõju.

2.2 Muud ressursid ja koormus, sh IT ja infosüsteemid

2.2.1 Tervishoiuteenuste osutamisel on pikad järjekorrad, seega abivajajatel võib teenuse

kättesaadavus hoopis halveneda?

2.2.2 Kas TERVIK toob juurde uusi võimalusi või pigem teisendab olemasoleva teenuste

struktuuri bürokraatlikumaks?

2.2.3 Kuidas on võimalik alustada IT-arendusi 2025. aastal, kui süsteemi detailne

töökorraldus, teenuste loogika ja andmevood ei ole veel selged?

2.2.4 Juba täna on võimalik teha koostööd KOV–perearst–SRT osutaja (TO) vahel, kuid

peamine takistus on ühise infosüsteemi puudumine. See probleem on kestnud aastaid

ning ei lahene kindlasti 1–2 aasta jooksul. REHA ERP loodi eraalgatuslikult ning see on

oluliselt lihtsustanud turvalist andmevahetust SKA-ga, Töötukassaga ja nüüd ka

Tervisekassaga. Kas on infovahetamiseks plaanis kasutada olemasolevat tarkvara?

2.2.5 Kes täidab „targa tellija“ rolli IT-arenduses? Kas selleks kaasatakse ka senise REHA

ERP süsteemi pakkujat?

2.3 Koostöö ja rollid, riskid ja konkurents

2.3.1 Heaolupiirkonna koostöökogu (edaspidi koostöökogu) kontseptsioon, eesmärk ja roll

TERVIK-u ning patsientite ja teenusekasutajate suhtes peavad olema VTK-s selgemalt

kirjeldatud. Samuti koostöökogu tegevuse rahastamine ning koostöökogu poolt

maakonnas teenuste osutamist piiritlevate-määravate otsuste õiguslik olemus. Kirjeldada

tuleb ka koostöökogude töös osalemise töökoormus vastavatele asutustele ning

koostöökogude tehnilise teenindamise korraldus ja rahastamine. Palume täpsemat

kirjeldust tagasisides.

4

2.3.2 Kas TERVIK-mudeli kaudu ei suurene hoopis bürokraatia ja halduskulud, eriti kui

tekivad Tervisekassa rahadega teenust ostvad n.ö piirkondlikud allüksused? Kas ei teki

ka risk, et TERVIK-ud ja nende juures tegutsevad terviseteekonna juhid muutuvad uueks

administratiivseks takistuseks teenuse vajaja ja teenuse vahel?

2.3.3 Kui suur osa teenustest peaks toimuma lasteaias ja koolis (nt logopeed, eripedagoog,

sotsiaalpedagoog), siis kas Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ei peaks olema

reformiprotsessi kaasatud?

2.3.4 Kas Rajaleidja ja teised hariduse tugisüsteemid saavad jätkata tänases mahus või neile

plaanitakse samuti reformiline ümberkujundamine? Rajaleidjad kasutavad siiani teiste

TO-de kokkuvõtteid oma otsuste tegemisel.

2.3.5 Millisena nähakse SKA rolli tulevikus tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi integratsiooni

kontekstis?

2.3.6 TERVIK-u võimaliku osapoolena on mainitud üldhooldekodusid. Kas loetelus ei võiks

olla ka erihooldusteenuse pakkujad?

2.3.7 Ebaselgeks jääb, miks ja mil viisil teostab TERVIK-u üle lepingulist järelevalvet (lisaks

Tervisekassale) ka SoM (vm riigiasutus) ja omavalitsused, kelle ülesandeks on

inimestele vajalikke teenuseid rahastada ning tagada nende kvaliteet ja kättesaadavus.

Palume selgitada.

2.3.8 Plaani kohaselt delegeerib riik suures mahus avaliku teenuse vastutuse kui ka

korraldusfunktsiooni eraõiguslikule TERVIK-ule, mida võidakse nt sundlõpetada, mis

võib muutuda maksejõuetuks vms. Oluline on tagada ka nende riskide maandamine,

kirjeldada võimalikud asendussüsteemid ning TERVIK-u ja selle moodustanud isikute

vastutuse jaotus nii omavahel kui patsientide jt teenuse saajate ees. Milliseid meetmeid

kavandatakse selle riski maandamiseks?

2.3.9 Palume lahti mõtestada maakondliku terviseedendaja roll TERVIK-us ning selgitada,

kuidas see roll uude süsteemi sobitub ja kas seda on sellisel juhul enam vaja.

2.3.10 VTK toob välja riski, et TERVIK-ute loomise viibimine maakondades võib põhjustada

rehabilitatsiooniteenuse katkemise. Hea, et risk on teadvustatud, kuid selle maandamist

ei ole kirjeldatud. Palume selgitada.

2.3.11 Kes otsustab, keda TERVIK-utesse kaasatakse?

2.3.12 Kuidas on lahendatud konkurentsi küsimus, kui erinevad teenuseosutajad kuuluvad

TERVIK-usse?

2.3.13 Kuidas on maandatud võimalik ebavõrdne kohtlemine ja huvide konflikt olukorras, kus

TERVIK-usse kuuluvad küll mõned teenuseosutajad, kuid mitte tingimata kõik

konkureerivad teenusepakkujad.

5

2.3.14 Kuidas on TERVIK-ute korralduses arvestatud võimalusega, et teenuseosutajad ajas

muutuvad, vanad võivad tegevuse lõpetada, uued lisanduda? Muutused võivad hõlmata

ka TERVIK-u moodustanud teenusepakkujaid.

2.4 Teenuste korraldus TERVIK-ute süsteemis

2.4.1 Kui perearst saab olema peamine vajaduste märkaja ja suunaja, siis kuidas lahendatakse

olukord, kus inimesel pole perearsti? Kas nemad peavad edaspidi lootma ainult haigla ja

KOV-i märkamisele?

2.4.2 Kes toetab tervisejuhti (nt supervisioon, nõustamine)? Kas selleks on TERVIK-utele ja

terviseteekonna juhtidele tagatud piisavalt administratiivset ja rahalist ressurssi?

2.4.3 Kuidas on planeeritud uue süsteemi järgi abivajaja teenuste lõpetamine? Kui kauaks saab

teenuseid määrata? Mis on minimaalne ja maksimaalne periood?

2.4.4 Kuidas toimub abivajaja teenustele liikumine – kas terviseteekonna juht suhtleb ise

teenuseosutajatega, broneerib ajad, suunab KOV sotsiaaltöötaja vastuvõtule või jääb see

abivajaja ülesandeks?

2.4.5 Kui pikk on aeg heaoluplaani koostamiseks?

2.5 Teenusepakkujad, nende õiguslik vorm ja tegutsemispiirangud

2.5.1 Paljud SRT teenuseosutajad on MTÜ-d, kes ei saa taotleda tervishoiuteenuste

tegevusluba. Kehtiva regulatsiooni järgi võivad tervishoiuteenuseid osutada üksnes OÜ-

d või AS-id. Seega tuleb tegevusloa taotlemiseks muuta organisatsiooni õiguslik vorm.

Kas MTÜ-d saavad edaspidi osutada taastusabi teenuseid (loovteraapia,

kogemusnõustaja, eripedagoog, psühholoog) ja millise tegevusloa alusel?

2.5.2 Tegevusterapeudid ei ole kehtiva regulatsiooni kohaselt iseseisva teenuse osutajad ja neil

puudub juurdepääs Terviseinfosüsteemi (edaspidi TIS). Kas tegevusterapeutidele on

TIS-i juurdepääs tagatud aastaks 2027?

2.6 Rakendamine ja üleminek

2.6.1 Kuidas tagatakse, et ükski SRT klient, eriti lapsed, ei jää 2027. aastast teenuseta?

2.6.2 SKA kavandab uue perioodi SRT teenuseosutajatega lepinguid kuni 2026. aasta lõpuni.

Teisisõnu lõpevad alates 2027. aasta uusaastaööst kõik praegused SRT teenused.

Millised on konkreetsed sammud ja rahastusmehhanismid teenuse osutamise

järjepidevuse tagamiseks?

2.6.3 Kas ja kuidas plaanitakse testida uut süsteemi enne üleriigilist rakendamist?

2.6.4 2016. aastast on ESF rahastuse toel läbinud rehabilitatsioonimeeskonna liikmed

rehabilitatsioonimeeskonna spetsialisti täienduskoolituse (156 akadeemilist tundi).

6

Täienduskoolitust pakub näiteks Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž. Kas tulevased

terviseteekonna juhid ei võiks olla praeguse rehabilitatsioonimeeskondade

täienduskoolituse läbinud spetsialistid, lisaks sotsiaaltöötajatele ka tegevus-,

füsioterapeudid jne?

2.6.5 Millal on planeeritud terviseteekonna juhtide koolitamine, arvestades, et võimalikud

parimad kandidaadid töötavad rehabilitatsioonimeeskondade juures täiskoormusega?

2.6.6 Kui muudatused peaksid rakenduma 2027. aasta algusest, võib koolituskoormus osutuda

liiga suureks. Soovitame kavandada üleminekuaega või lükata rakendumine vähemalt

2028. aastasse.

2.6.7 Terviseteekonna juhi õppekavast:

− Juhime tähelepanu, et senine SRT on hinnanud inimest kõikides valdkondades

(iseseisev toimetulek, psühholoogiline tasakaal, õppimine ja hariduse

omandamine/töötamise valdkond, sotsiaalne aktiivsus, elu/töö või muu tegevuse

kohandamine ja abivahendid, toimetuleku piiraajad) ning teenused on nõustava

iseloomuga, keskendudes igapäevaelu toimetuleku parandamisele ja säilitamisele,

mitte diagnoosist tulenevale ravile. Laste puhul hinnatakse lisaks kasvatava isiku

toimetulekut. Märkamisleht, mis on terviseteekonna juhi alusdokument peab olema

suunatud inimese toetamisele, jõustamisele mitte ainult ravimisele ja sekkumistele.

2.7 Vastused VTK lõpus toodud küsimustele

2.7.1 ERLi hinnangul on maakond sobiv koostöö tasand.

2.7.2 Seadusest tulenevat kohustust TERVIK-us osalemiseks on keeruline ette kujutada.

Pigem peaks süsteem olema üles ehitatud nii, et TERVIK-us osalemine tooks osalejatele

selge kasu ja motivatsiooni.

2.7.3 Heaoluplaani osana võiks kaaluda ka Töötukassa kaasamist ning nende teenuste sidumist

süsteemiga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marilin Vaksman

juhatuse esimees

1

Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit

Reg 80343719

[email protected]

Lugupeetud sotsiaalminister Karmen Joller

Sotsiaalministeerium 31. august 2025

[email protected]

Väljatöötamiskavatsus Eesti tervishoiu- ja

sotsiaalsüsteemi integreerimiseks

Täname võimaluse eest anda tagasisidet väljatöötamiskavatsusele Eesti tervishoiu- ja

sotsiaalsüsteemi integreerimiseks (edaspidi VTK). Täname teemaga tegelemise eest. VTK-d

lugedes tekkis juba päris hea esmane ülevaade reformiga planeeritud sammude raamistikust.

I. Üldine hinnang

Tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi integreerimisega on püütud tegeleda väga pikalt, siiski tundub,

et ka seekord ei ole VTK-s kirjeldatu kõige paremini õnnestunud. Eesti

Rehabilitatsiooniasutuste Liidu (edaspidi ERL) liikmete hinnangul on VTK koostatud

kiirustades, läbimõtlemata ja ametniku vaatest lähtuvalt, mõistmata sihtrühmade vajadusi ja

olukordi. VTK keskendub abivajaja asemel uutele koostöö organisatsioonidele ja

bürokraatiale. Uute institutsioonide loomine, mis jagab niigi piiratud ressurssi, ei tee inimestele

teenust kättesaadavamaks, vaid süsteem muutub keerulisemaks, bürokraatlikumaks ja jätab

teenustele senisest veel vähem raha.

Sotsiaalne rehabilitatsioon (edaspidi SRT) ei sobitu universaalsesse tervishoiusüsteemi, kus

tervishoiuspetsialisti põhieesmärk on sekkumine, mis teeb patsiendi terveks. Rehabilitatsioon

on algusest peale koostöö ja kaasamine, kus traditsioonilised meditsiinist teada rollid ei toimi.

Inimese suutlikkus oma terviseseisundiga toime tulla ei sõltu ainult meditsiinilisest diagnoosist

ja ravimitest. Oluline roll on inimese isikuomadustel, elukeskkonnal ja sotsiaalsel võrgustikul.

Puude ja erinevate toimetulekupiirangutega inimene ei pöördu alati abi saamiseks arsti

vastuvõtule ega kahjuks ka tihti KOV sotsiaaltöötaja poole.

VTK järgi loobutakse tervishoiuteenuste ostmisest paralleelsüsteemide kaudu. Juhime

tähelepanu, et SRT ei ole kunagi olnud tervishoiuteenus vaid nõustav sotsiaalteenus, seega saab

rääkida integreerimisest aga mitte dubleerimise lõpetamisest. Teadaolevalt on Tervisekassa

2

eelarve juba praegu pingeline ning lisanduv rahastus tähendab ka uusi kulusid. VTK plaani

järgi jääb Eesti tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi integreerimine vaid osaliseks, sest muudatus

puudutab ainult SRT-d. Tööalane rehabilitatsioon jääb VTK järgi eraldiseisvaks süsteemiks.

Lisaks leiame, et haridusvaldkond on plaanidest välja jäänud ja arvestades, et 62% praegustest

SRT saajatest on lapsed (0–15 lapsed 55% ja KOV lapsed 7%), on see oluline puudujääk.

ERL mõistab tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi integreerimise vajadust, aga seda ei saa teha

kiirustades, läbimõtlemata ja sihtrühmi sisuliselt kaasamata.

II. Koondasime meie liikmetelt põhimõttelisi ja praktilisi küsimusi, millele tuleks

reformi käigus kavandatud seadusemuudatuste koostamisel leida vastused:

2.1 Eelarve ja rahastus

2.1.1 Ministeerium selgitab, et reformiga kaasneb ca 50 miljoni euro suurune kokkuhoid ning

uue süsteemi käivitamise järel lisanduv püsikulu Tervisekassa eelarvele vähemalt 10

miljonit eurot aastas. Millise mudeli ja Eesti sihtrühma andmetele analüüs tugineb?

2.1.2 Mille arvelt on planeeritud kokkuhoid? Kas kokkuhoid ei tule kvaliteedi, tööjõu või

haavatavate sihtrühmade teenuse arvelt?

2.1.3 Oodatavat kokkuhoidu tervishoiusüsteemile ei saa pidada põhjendatuks, kui sihtrühma

suurust ei ole täpselt teada. Palun selgitage.

2.1.4 Kavandatakse uut suurt süsteemi, mis vajab rahastust ja suurendab halduskoormust.

Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajate koostööorganisatsioonide (edaspidi TERVIK)

puhul kaasneb raha maksmisega ka järelevalve- ja kontrollfunktsioon. Tegemist on

otsese kuluga bürokraatiale mitte abivajajale teenuse osutamiseks. Palun selgitage.

2.1.5 Kui suur on praegune SRT eelarve ja kui palju sellest plaanitakse kasutada VTK

tegevuste jaoks?

2.1.6 Kui palju jääb vahendeid praegustele SRT teenuse kasutajatele, kes ei kuulu TERVIK-u

tulevastesse sihtrühmadesse?

2.1.7 Kas riigieelarves on VTK tegevuste tarbeks vahendid juba planeeritud või selgub see

2026. aasta RES protsessi käigus?

2.1.8 Kuidas on planeeritud teenuse rahastamine? Kas abivajajatele tekib nt kindel aastane

rahaline piirmäär või osutatakse teenust vastavalt vajadusele ehk TERVIK-u eelarvest

lähtudes?

2.1.9 Vajame täpsemaid selgitusi eelarveridade kohta:

− “Tervishoiuteenuste osutamisega seonduv rahasiire SoM-ilt Tervisekassale”

− “Sotsiaalse iseloomuga teenuste osutamisega seonduv rahasiire SoM-ilt TERVIK-

utesse”

3

− Kas need siirded jätkuvad ka pärast 2030. aastat?

2.1.10 Eelarve püsikulude read alates reformi käivitumisest 2027 ja järgnevatel aastatel on

kavandatud muutumatuna. Mil määral on sel kujul eelarvestamine realistlik ja arvestab

elukalliduse kasvu, inflatsiooni, tööjõukonkurentsi jms teguritega? Küsimus on kriitiline,

sest süsteemi käivitumise järel puudub selle kaudu osutatavatele teenustele alternatiiv ja

teisisõnu ei saa reformi järgselt lubada ühtki olulisemat rakendustõrget või

ebaõnnestumist, sest vastasel juhul jäävad inimesed vajaliku abita ja neile lubatud

teenuseta.

2.1.11 TERVIK-utele mõeldud boonustasud ei saa olla märgitud kui “NA” (Not Available või

Not Applicable), st teadmata või puuduva väärtusega. Palume kavandatavad tasud lisada

eelarvesse, et saaksime hinnata nende mõju.

2.2 Muud ressursid ja koormus, sh IT ja infosüsteemid

2.2.1 Tervishoiuteenuste osutamisel on pikad järjekorrad, seega abivajajatel võib teenuse

kättesaadavus hoopis halveneda?

2.2.2 Kas TERVIK toob juurde uusi võimalusi või pigem teisendab olemasoleva teenuste

struktuuri bürokraatlikumaks?

2.2.3 Kuidas on võimalik alustada IT-arendusi 2025. aastal, kui süsteemi detailne

töökorraldus, teenuste loogika ja andmevood ei ole veel selged?

2.2.4 Juba täna on võimalik teha koostööd KOV–perearst–SRT osutaja (TO) vahel, kuid

peamine takistus on ühise infosüsteemi puudumine. See probleem on kestnud aastaid

ning ei lahene kindlasti 1–2 aasta jooksul. REHA ERP loodi eraalgatuslikult ning see on

oluliselt lihtsustanud turvalist andmevahetust SKA-ga, Töötukassaga ja nüüd ka

Tervisekassaga. Kas on infovahetamiseks plaanis kasutada olemasolevat tarkvara?

2.2.5 Kes täidab „targa tellija“ rolli IT-arenduses? Kas selleks kaasatakse ka senise REHA

ERP süsteemi pakkujat?

2.3 Koostöö ja rollid, riskid ja konkurents

2.3.1 Heaolupiirkonna koostöökogu (edaspidi koostöökogu) kontseptsioon, eesmärk ja roll

TERVIK-u ning patsientite ja teenusekasutajate suhtes peavad olema VTK-s selgemalt

kirjeldatud. Samuti koostöökogu tegevuse rahastamine ning koostöökogu poolt

maakonnas teenuste osutamist piiritlevate-määravate otsuste õiguslik olemus. Kirjeldada

tuleb ka koostöökogude töös osalemise töökoormus vastavatele asutustele ning

koostöökogude tehnilise teenindamise korraldus ja rahastamine. Palume täpsemat

kirjeldust tagasisides.

4

2.3.2 Kas TERVIK-mudeli kaudu ei suurene hoopis bürokraatia ja halduskulud, eriti kui

tekivad Tervisekassa rahadega teenust ostvad n.ö piirkondlikud allüksused? Kas ei teki

ka risk, et TERVIK-ud ja nende juures tegutsevad terviseteekonna juhid muutuvad uueks

administratiivseks takistuseks teenuse vajaja ja teenuse vahel?

2.3.3 Kui suur osa teenustest peaks toimuma lasteaias ja koolis (nt logopeed, eripedagoog,

sotsiaalpedagoog), siis kas Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ei peaks olema

reformiprotsessi kaasatud?

2.3.4 Kas Rajaleidja ja teised hariduse tugisüsteemid saavad jätkata tänases mahus või neile

plaanitakse samuti reformiline ümberkujundamine? Rajaleidjad kasutavad siiani teiste

TO-de kokkuvõtteid oma otsuste tegemisel.

2.3.5 Millisena nähakse SKA rolli tulevikus tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi integratsiooni

kontekstis?

2.3.6 TERVIK-u võimaliku osapoolena on mainitud üldhooldekodusid. Kas loetelus ei võiks

olla ka erihooldusteenuse pakkujad?

2.3.7 Ebaselgeks jääb, miks ja mil viisil teostab TERVIK-u üle lepingulist järelevalvet (lisaks

Tervisekassale) ka SoM (vm riigiasutus) ja omavalitsused, kelle ülesandeks on

inimestele vajalikke teenuseid rahastada ning tagada nende kvaliteet ja kättesaadavus.

Palume selgitada.

2.3.8 Plaani kohaselt delegeerib riik suures mahus avaliku teenuse vastutuse kui ka

korraldusfunktsiooni eraõiguslikule TERVIK-ule, mida võidakse nt sundlõpetada, mis

võib muutuda maksejõuetuks vms. Oluline on tagada ka nende riskide maandamine,

kirjeldada võimalikud asendussüsteemid ning TERVIK-u ja selle moodustanud isikute

vastutuse jaotus nii omavahel kui patsientide jt teenuse saajate ees. Milliseid meetmeid

kavandatakse selle riski maandamiseks?

2.3.9 Palume lahti mõtestada maakondliku terviseedendaja roll TERVIK-us ning selgitada,

kuidas see roll uude süsteemi sobitub ja kas seda on sellisel juhul enam vaja.

2.3.10 VTK toob välja riski, et TERVIK-ute loomise viibimine maakondades võib põhjustada

rehabilitatsiooniteenuse katkemise. Hea, et risk on teadvustatud, kuid selle maandamist

ei ole kirjeldatud. Palume selgitada.

2.3.11 Kes otsustab, keda TERVIK-utesse kaasatakse?

2.3.12 Kuidas on lahendatud konkurentsi küsimus, kui erinevad teenuseosutajad kuuluvad

TERVIK-usse?

2.3.13 Kuidas on maandatud võimalik ebavõrdne kohtlemine ja huvide konflikt olukorras, kus

TERVIK-usse kuuluvad küll mõned teenuseosutajad, kuid mitte tingimata kõik

konkureerivad teenusepakkujad.

5

2.3.14 Kuidas on TERVIK-ute korralduses arvestatud võimalusega, et teenuseosutajad ajas

muutuvad, vanad võivad tegevuse lõpetada, uued lisanduda? Muutused võivad hõlmata

ka TERVIK-u moodustanud teenusepakkujaid.

2.4 Teenuste korraldus TERVIK-ute süsteemis

2.4.1 Kui perearst saab olema peamine vajaduste märkaja ja suunaja, siis kuidas lahendatakse

olukord, kus inimesel pole perearsti? Kas nemad peavad edaspidi lootma ainult haigla ja

KOV-i märkamisele?

2.4.2 Kes toetab tervisejuhti (nt supervisioon, nõustamine)? Kas selleks on TERVIK-utele ja

terviseteekonna juhtidele tagatud piisavalt administratiivset ja rahalist ressurssi?

2.4.3 Kuidas on planeeritud uue süsteemi järgi abivajaja teenuste lõpetamine? Kui kauaks saab

teenuseid määrata? Mis on minimaalne ja maksimaalne periood?

2.4.4 Kuidas toimub abivajaja teenustele liikumine – kas terviseteekonna juht suhtleb ise

teenuseosutajatega, broneerib ajad, suunab KOV sotsiaaltöötaja vastuvõtule või jääb see

abivajaja ülesandeks?

2.4.5 Kui pikk on aeg heaoluplaani koostamiseks?

2.5 Teenusepakkujad, nende õiguslik vorm ja tegutsemispiirangud

2.5.1 Paljud SRT teenuseosutajad on MTÜ-d, kes ei saa taotleda tervishoiuteenuste

tegevusluba. Kehtiva regulatsiooni järgi võivad tervishoiuteenuseid osutada üksnes OÜ-

d või AS-id. Seega tuleb tegevusloa taotlemiseks muuta organisatsiooni õiguslik vorm.

Kas MTÜ-d saavad edaspidi osutada taastusabi teenuseid (loovteraapia,

kogemusnõustaja, eripedagoog, psühholoog) ja millise tegevusloa alusel?

2.5.2 Tegevusterapeudid ei ole kehtiva regulatsiooni kohaselt iseseisva teenuse osutajad ja neil

puudub juurdepääs Terviseinfosüsteemi (edaspidi TIS). Kas tegevusterapeutidele on

TIS-i juurdepääs tagatud aastaks 2027?

2.6 Rakendamine ja üleminek

2.6.1 Kuidas tagatakse, et ükski SRT klient, eriti lapsed, ei jää 2027. aastast teenuseta?

2.6.2 SKA kavandab uue perioodi SRT teenuseosutajatega lepinguid kuni 2026. aasta lõpuni.

Teisisõnu lõpevad alates 2027. aasta uusaastaööst kõik praegused SRT teenused.

Millised on konkreetsed sammud ja rahastusmehhanismid teenuse osutamise

järjepidevuse tagamiseks?

2.6.3 Kas ja kuidas plaanitakse testida uut süsteemi enne üleriigilist rakendamist?

2.6.4 2016. aastast on ESF rahastuse toel läbinud rehabilitatsioonimeeskonna liikmed

rehabilitatsioonimeeskonna spetsialisti täienduskoolituse (156 akadeemilist tundi).

6

Täienduskoolitust pakub näiteks Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž. Kas tulevased

terviseteekonna juhid ei võiks olla praeguse rehabilitatsioonimeeskondade

täienduskoolituse läbinud spetsialistid, lisaks sotsiaaltöötajatele ka tegevus-,

füsioterapeudid jne?

2.6.5 Millal on planeeritud terviseteekonna juhtide koolitamine, arvestades, et võimalikud

parimad kandidaadid töötavad rehabilitatsioonimeeskondade juures täiskoormusega?

2.6.6 Kui muudatused peaksid rakenduma 2027. aasta algusest, võib koolituskoormus osutuda

liiga suureks. Soovitame kavandada üleminekuaega või lükata rakendumine vähemalt

2028. aastasse.

2.6.7 Terviseteekonna juhi õppekavast:

− Juhime tähelepanu, et senine SRT on hinnanud inimest kõikides valdkondades

(iseseisev toimetulek, psühholoogiline tasakaal, õppimine ja hariduse

omandamine/töötamise valdkond, sotsiaalne aktiivsus, elu/töö või muu tegevuse

kohandamine ja abivahendid, toimetuleku piiraajad) ning teenused on nõustava

iseloomuga, keskendudes igapäevaelu toimetuleku parandamisele ja säilitamisele,

mitte diagnoosist tulenevale ravile. Laste puhul hinnatakse lisaks kasvatava isiku

toimetulekut. Märkamisleht, mis on terviseteekonna juhi alusdokument peab olema

suunatud inimese toetamisele, jõustamisele mitte ainult ravimisele ja sekkumistele.

2.7 Vastused VTK lõpus toodud küsimustele

2.7.1 ERLi hinnangul on maakond sobiv koostöö tasand.

2.7.2 Seadusest tulenevat kohustust TERVIK-us osalemiseks on keeruline ette kujutada.

Pigem peaks süsteem olema üles ehitatud nii, et TERVIK-us osalemine tooks osalejatele

selge kasu ja motivatsiooni.

2.7.3 Heaoluplaani osana võiks kaaluda ka Töötukassa kaasamist ning nende teenuste sidumist

süsteemiga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marilin Vaksman

juhatuse esimees