Siseministeerium_vastus

Igor Taro

Siseministeerium

[email protected]

Teie 26.06.2025 nr 1-6/3198-1, SIM/25-

0698/-1K

Meie 01.09.2025 nr 18-2/251816/2506343

Arvamus välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse eelnõu ja

selle juurde kuuluva lisamaterjali kohta

Austatud härra siseminister

Tänan õiguskantsler Ülle Madise palvel ja volitusel Teid võimaluse eest avaldada arvamust

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) eelnõu ja selle juurde kuuluva

lisamaterjali kohta. Eraldi väärib tunnustust Siseministeeriumi valmisolek võtta arvamuste

kujundamise tähtaja andmisel arvesse eelnõu mahtu, samuti suvekuudest tingitud puhkuste

perioodi.

Kuivõrd eelnõu puudutab otseselt õiguskantsleri ülesandeid, siis keskendub allolev arvamus

eelnõu ja seletuskirja neile sätetele, milles käsitletakse õiguskantsleri rolli. Esmalt siiski paar

tähelepanekut teiste kavandatavate normide kohta.

Esiteks VRKS § 58 lg 2. Sätte järgi võivad hädaolukorras PPA/KAPO pidada rahvusvahelise kaitse

taotlejat kohtu loata kinni kuni seitse päeva. Seesuguse pika kohtulahendita tähtaja kehtestamise

põhiseaduspärasust ja põhjendatust tuleks hoolikalt kaaluda (Põhiseaduse § 21 lg 2: „Kedagi ei

tohi vahi all pidada üle neljakümne kaheksa tunni ilma kohtu sellekohase loata. Kohtu otsus

teatatakse vahistatule viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil.“) Tuleb möönda, et viidatud

VRKS säte on sõnastatud kriminaalmenetlusliku tõkendi võtmes. Praktikas on ka väga paljude

muude kinnipidamiste puhul (näiteks Psühhiaatrilise abi seaduses käsitletav tahtest olenematu

ravi) sellest 48 tunni piirist kinni peetud. Siin ja seal on õiguskirjanduses ka põhjendatud, miks

peaks seda tõkendi kaudu sõnastatud 48 tunni piirangut laiendama ka teistele vabaduse

kaotanutele. Näiteks nii, et teovõimelise kahtlustatava võimalused tõkendi vaidlustamiseks on

palju tõhusamad võrreldes piiratud teovõimega isiku või kohalikku keelt ja kohtumenetlust mitte

tundva välismaalasega. Tuleks kaaluda, kas seesugustele nõrgemas positsioonis olevatele isikutele

seaduses kehvemate tingimuste loomine on kooskõlas inimõiguste kaitse alustega.

Teiseks VRKS rakendussätte § 99 lg 44 (eelnõu lk 61, VSS § 269 lg 11): kinni peetud välismaalase

tervisekontroll. Selle järgi võib kinni peetud välismaalase tervist kontrollida kvalifitseeritud

meditsiinitöötaja küberturbe olemasolul videosilla vahendusel. Seletuskirja (lk 158) järgi

ühendatakse üldjuhul taustakontrolli raames ja hiljem kinnipidamiskeskusesse (KPK)

paigutamisel tehtavad tervisekontrollid üheks KPK-s tehtavaks kontrolliks. See ja ka videosilla

kasutamine teenib ressursisäästu huve. On siiski küsitav, kas videoseanss on piisavalt tõhus ja

konfidentsiaalne viis varasema digiloota isiku tervisliku seisundi tuvastamiseks. Näiteks hõlmab

tervisekontroll isiku vererõhu mõõtmist. Kes ja kuidas seesugust toimingut pädeval viisil

distantsilt läbi viima hakkaks?

2

Kolmandaks, Õiguskantsleri seaduse tunnustatud lühend on ÕKS, mitte ÕS (seletuskirja lk 3 ja lk

167).

Neljandaks ja peamiselt: Õiguskantsleri seaduse (ÕKS) muudatuste seletused. Hetkel vaikib

VRKS seletuskiri täielikult ÕKS muudatuse tagamaadest, markeerides vaid sõltumatu

seiremehhanismi ülesandeid ja rolli (seletuskirja lk 23, 167-168). Tuleks kaaluda seletuskirja

täiendamist viisil, mis põhjendaks õiguskantslerile uue ülesande andmist ning selle täitmiseks

vajalikke tingimusi.

Eelnõu ettevalmistamise käigus on õiguskantsleri ametkond edastanud Siseministeeriumi

töörühmale põhjaliku selgituse, mida võiks ka eelnõu seletuskirja integreerida. Näiteks viisil:

„Õiguskantsler täidab põhiseadusest ja õiguskantsleri seadusest tulenevalt lisaks

põhiseaduslikkuse järelevalvele nii ombudsmani, riikliku inimõiguste asutuse (NHRI),

lasteombudsmani, piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise

ja karistamise ennetusasutuse kui ka ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise

edendamise, kaitse ja seire ülesandeid. Õiguskantsleri organisatsioonilise, funktsionaalse ja

finantsilise sõltumatuse tagavad põhiseadus ja õiguskantsleri seadus.

Õiguskantsler saaks juba talle pandud ülesannete täitmisel kontrollida nii taustakontrolli kui ka piiril

toimuva varjupaigamenetluse käigus põhiõiguste tagamist. Selge volituse tegutsemiseks Euroopa

Liidu õigusega ette nähtud sõltumatu järelevalveasutusena annab ÕKS-i täiendamine § 1 lõikega 12.

Eestil on otstarbekas ja mõistlik järgida taustakontrolli määruse art 10 lõikes 2 antud soovitust

kasutada sõltumatu järelevalveasutuse sisse seadmisel juba olemasolevaid riiklikke põhiõiguste

järelevalveasutusi. Õiguskantsler saab täita sõltumatu järelevalveasutuse ülesandeid ning vastab

liidu õigusest tulenevale sõltumatuse nõudele.

Sellise lisaülesande täitmine on institutsiooni põhiülesannet – põhiseaduslikkuse järelevalvet –

kahjustamata võimalik tingimusel, et lisaülesande täitmiseks eraldatakse vajalik eelarveressurss.

Taustakontrolli määruse art 10 lõige 4 järgi varustavad liikmesriigid sõltumatu järelevalveasutuse

vajalike rahaliste vahenditega. Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti suuniste järgi ei tohi rahastus

kahjustada järelevalveasutuse sõltumatust ning peab põhinema riiklike ombudsmanide,

võrdõiguslikkuse asutuste ja NHRI-de rahastamise mudelitel. Piisav ning jätkusuutlik rahastus

peab suuniste järgi katma seireülesannete täitmise, kvalifitseeritud tööjõu (sh haldus- ja rahaline

tugi ning töövahendid), regulaarse koolitusvajaduse jm tarviliku. Täiendavate ülesannete

määramine ei tohi kahjustada õiguskantsleri teiste – sh põhiseadusest ja rahvusvahelistest

kohustustest tulenevate – põhiülesannete täitmist.“

Kinnitan, et Õiguskantsleri nõunikud on valmis oma pädevuse piires osalema selle eelnõu eri

menetlusetappides Riigikogus ja selle komisjonide töös.

Loodan, et arvamusest on edasises töös abi.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Olari Koppel

asetäitja-nõunik, õiguskantsleri kantselei direktor

õiguskantsleri ülesannetes

Indrek-Ivar Määrits 693 8406, [email protected]