Eelnõu kooskõlastamine

Sotsiaalministri ...... määruse nr........... “Sotsiaalkaitseministri 29. augusti 2023. a määruse nr 48 „Inimkeskse hoolekande- ja

tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli jätkurakendamine“ muutmine” Lisa 1

Koostöökokkuleppe näidis KOOSTÖÖKOKKULEPE /kuupäev/ Koostöökokkuleppe on allkirjastanud vähemalt järgmised osapooled:

 maakonna iga kohaliku omavalitsuse juht või KOV üldkogu esimees omavalitsuste liidu üldkogu otsuse alusel;  piirkonda teenindava haigla juht;  tervisekeskus, kus on vähemalt 5 nimistut või erinevad perearstiabi teenuseosutajad, kellel on kokku vähemalt 5 nimistut.

…… /osapoole juriidiline nimetus/…, registrikoodiga …., aadressiga …., mida esindab …/mille/ . alusel …../isiku ametinimetus ja isiku nimi/ …… /osapoole juriidiline nimetus/…, registrikoodiga …., aadressiga …., mida esindab …/mille/ . alusel …../ isiku ametinimetus ja isiku nimi/ …… /osapoole juriidiline nimetus/…, registrikoodiga …., aadressiga …., mida esindab …/mille/ . alusel …../ isiku ametinimetus ja isiku nimi/ …… /osapoole juriidiline nimetus/…, registrikoodiga …., aadressiga …., mida esindab …/mille/ . alusel …../ isiku ametinimetus ja isiku nimi/ …. edaspidi „Pooled“, kes sõlmivad käesolevaga koostöölepingu eesmärgiga tagada … maakonna elanikele inimesekeskne ja integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamine ning tervise- ja sotsiaalprobleemide alane ennetus (edaspidi Eesmärk). Koostöökokkuleppe sõlmimisega võtavad osapooled ühiselt vastutuse eesmärgi saavutamise eest ning tunnustavad vastastikku koostöö olulisust ja väärtuslikkust.

Eesmärgi saavutamiseks Pooled:

1. Moodustavad oma maakonnas integratsiooni initsiatiivgrupi, kuhu kuuluvad vähemalt kõigi Poolte esindajad. 2. Fikseerivad kirjalikult integratsiooni initsiatiivgrupi koosseisu ja töökorra, sh infovahetuse korra. Võtavad kasutusele ühist töödokumentide hoiustamist ja rühmatööd võimaldava tarkvara. 3. Panustavad projekti vältel piirkonnas tegutsevate sotsiaal- ja tervishoiuteenuse osutajate vahelise koostöö parandamisse, sealhulgas kaasates koostöösse uusi osapooli ja sõlmides nendega täiendavaid (kirjalikke) koostöökokkuleppeid ja pidades koostööpartnerite andmestikku. 4. Lepivad kokku maakonna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna koostööstrateegia, sh peamised sihtrühmad ja koostöövaldkonnad, eesmärgid koos mõõdikutega ja tegevussuunad.

a. Lepivad kokku kuidas on riskirühmadele tagatud proaktiivne valdkonnaülene koordineeritud abi esmatasandil, mis toetab kodust iseseisvat toimetulekut ning ennetab haiglaravile ja hooldekodusse sattumist.

b. Lepivad kokku, kuidas on abivajajatele piirkonnas tagatud haiglast kiire ja sujuv koju jõudmine, õigeaegne ja kvaliteetne järelravi esmatasandil, vajadusel kodu kohandamine ja kodus toimetuleku nõustamine.

5. Planeerivad tegevused kooskõlas koostööstrateegiaga. 6. Kohtuvad vähemalt neli korda aastas, et seirata kokkulepitud strateegia ja tegevuskava täitmist. 7. Võtavad maakonnas kasutusele ühise märkamissüsteemi riskirühmade tuvastamiseks. 8. Moodustavad strateegia elluviimiseks TERVIKu, kes võtaks üle integratsiooni

initsiatiivgrupi ülesanded ja oleks edaspidi lepingupartneriks koordineeritud

teenuste osutamisel.

Kontaktisikuteks Poolte vahelise informatsiooni vahetamisel on: Nimi, esindatav organisatsioon, telefon, e-mail Nimi, esindatav organisatsioon, telefon, e-mail Nimi, esindatav organisatsioon, telefon, e-mail … Koostöökokkulepe jõustub selle allakirjutamisest Poolte poolt Koostöökokkulepe kehtib tähtajatult ja vaadatakse üle vastavalt vajadusele Poolte allkirjad: ……………………………………………….

Sotsiaalministri ...... määruse nr ...... “Sotsiaalkaitseministri 29. augusti 2023. a määruse nr 48 „Inimkeskse hoolekande- ja

tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli jätkurakendamine“ muutmine” Lisa 2

TAOTLUSE KIRJELDUS

1. Taotleja esitab võimalikult sisuka kirjelduse, kuidas plaanitakse piirkonnas edasi minna koordineeritud teenuste osutamisega.

Sealhulgas tuuakse välja: - Moodustatud TERVIKu või planeeritava TERVIKu kontseptsioon, sh

o kuidas on planeeritud koostöö enne TERVIKu moodustamist;

o kuidas toimub/on planeeritud TERVIKu juhtimine ja töö korraldus;

o kes on kaasatud osapooled/keda ja kuidas on veel planeeritud kaasata:

a) TERVIKu moodustamisse;

b) TERVIKu poolt korraldatavasse võrgustikutöösse;

o millistele prioriteetsetele koostöövaldkondadele ja sihtrühmadele TERVIK esmalt

keskendub/keskenduks;

o indikatiivne TERVIKu moodustamise ajakava.

- Kuidas planeeritakse saavutada projekti eesmärgid ning täita tulemusnäitajad, sh

o kes ja kuidas on planeeritud projekti tiimi;

o kus asuvad planeeritud hoolduskoordinaatorite ja võrgustikujuhi töökohad;

o kuidas on planeeritud hoolduskoordinaatorite töö raporteerimine TERVIKule.

2. Taotleja esitab tegevuskava kvartalite kaupa. Üks kvartal ehk kolm kuud loetakse alates

projekti alustamisest.

3. Taotleja kirjeldab, kuidas võetakse arvesse „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalseid põhimõtteid vastavalt määruse § 3 lõigetele 7 ja 8.

Sotsiaalministri määruse “Sotsiaalkaitseministri 29.08.2023

määruse nr 48 „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli jätkurakendamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte

Muudatusega kohandatakse toetuse andmise tingimusi, et rahastada tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi integreerimise lahendusi, sealhulgas tervishoiu- ja sotsiaalvaldkondi ühendavat juhtimis- ja korraldusmudelit (TERVIK). TERVIK on koostöövõrgustik, mille moodustavad piirkonna sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutajad (esmatasand, sh perearstiabi osutajad, ja piirkonda teenindavad haiglad) eesmärgiga koordineerida ennetust, valmisolekut, teenuste osutamist ja pakkuda integreeritud teenuseid. Koostöös tagatakse teenuste järjepidevus, vajadustele vastavus ja kvaliteet ning välditakse dubleerimist. Uue taotlusvooruga tagatakse, et juba töötavad ning katkestatud koordinatsioonimudelid jätkaksid

tegevustega kuni rakendub riiklik süsteem.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik Margot Maisalu (tel 5243 827, [email protected]), integratsiooni ja esmatasandi tervishoiu poliitika juht Anneli Taal (tel 5865 8980, [email protected]) ja hoolekande osakonna nõunik Anu Õun (tel 5911 9820, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Eelnõu on keeletoimetamata. 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, kuid arvestades, et täiendavaid isikuandmeid eelnõu muudatustega üldmääruse tähenduses ei koguta ega töödelda, muudatused puudutavad võrgustiku enda tegevust, siis eelnõul puudub mõju isikuandmete kaitse-eesmärkidele. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõus on 18 muudatuspunkti. Punktiga 1 täiendatakse §-i 2 punktiga 81, millega lisatakse uus termin TERVIK kui ühe juriidilise

isiku alla koondunud piirkondliku koostöövõrgustiku mõiste. Muudatus on vajalik, kuna tegemist on

koostöövõrgustikuga, mille moodustavad piirkonna sotsiaalteenuste ja tervishoiuteenuste osutajad

(esmatasand sh perearstiabi osutajad ja piirkonda teenindav haigla) eesmärgiga koordineerida

ennetust, valmisolekut, teenuste osutamist ja pakkuda integreeritud teenuseid. Koostöös

tagatakse teenuste järjepidevus, vajadustele vastavus ja kvaliteet ning välditakse dubleerimist.

Punktiga 2 täiendatakse § 3 lõiget 3, millega lisatakse minimaalseid väljundnäitajaid, mille kohaselt peab ühe projekti raames töösse võetud kompleksjuhtumite arv olema vähemalt 50. Juhtumitiimi kohtumisi peab projekti raames toimuma vähemalt 42. Samuti nähakse väljundnäitajana ette vähemalt kümme võrgustikuliikmete kohtumist. Projekti väljundnäitajana

2

tuleb koostada piirkonna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna koostöö strateegia koos kokku lepitud eesmärkide ja tulemusmõõdikutega. Projekti abikõlblikkuse perioodil tuleb moodustada TERVIK. Punktiga 3 täiendatakse § 5 lõige 2 punkti 1 selliselt, et toetatav tegevus on juhtrühma töö ja senise võrgustiku laiendamise ja toimimisega seotud tegevused, sealhulgas võrgustikuliikmete kohtumiste korraldamine ning TERVIKu moodustamise ja selle töös hoidmise toetamine. Muudatus toetab piirkondlikku koostööd sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna osapoolte vahel, võimaldades projektitoetust kasutada ka juhtrühma tööks ning võrgustikuliikmete regulaarsete kohtumiste korraldamiseks, mis on TERVIKu tekkimise ja jätkusuutliku toimimise eelduseks. Sellega luuakse alus struktuursele, ametlikult koordineeritud koostööle, mis tagab teenuste parema koordineerituse, dubleerimise vältimise ning järjepideva toe abivajajatele. Punktiga 4 muudetakse § 5 lõige 2 punkt 4 kehtetuks. Punktiga 5 muudetakse § 6 lõike 1 sõnastust selliselt, et asendatakse sõna “projektijuhtimine” sõnaga “võrgustikujuhtimine”. Muudatusega korrigeeritakse ka ühikuhindu vastavalt rahandusministeeriumi 2024. a suvises majandusprognoosis oleva palgakasvuga. Muudatuse eesmärk on tagada terminoloogiline ja sisuline vastavus määruses sätestatud tegevustele – võrgustikujuht ei täida üksnes projekti administratiivset juhtimist, vaid korraldab valdkondade ülest koostööd, juhib maakondlikku võrgustikku ning tagab TERVIKu toimimise. Ühikuhindade korrigeerimine on vajalik, et projekti personalikulud oleksid kooskõlas tööjõuturu arengutega ja võimaldaksid tegevusi ellu viia realistlike eelarveliste eelduste alusel. Punktiga 6 tunnistatakse määruse § 7 lõige 1 kehtetuks, sest projekti abikõlblikkuse periood muutub ning muudatus on toodud järgmises punktis. Punktiga 7 sõnastatakse määruse § 7 lõige 2 selliselt, et projekti tegevused võivad alata 01.01.2026, kuid peavad olema alanud hiljemalt 30.04.2026. Nii on nendel toetuse saajatel, kelle eelmise projekti abikõlblikkuse periood lõppeb 2025. a, võimalik jätkata tegevustega sujuvalt, ilma et tekiks vajadust lisarahastuse leidmiseks. Tegevused peavad lõppema hiljemalt 31.12.2027. Punktiga 8 muudetakse § 8 lõiget 1, määratledes toetuse maksimaalsed summad maakonniti. Tartumaa ja Saaremaa puhul on summa väiksem, sest nemad saavad projektiga alustada kõige varem 1. märts 2026, sest lõpetavad eelmise vooru projekti tegevused alles 28.02.2026. Raplamaale, Valgamaale, Järvamaale, Pärnumaale, Lääne-Virumaale, Viljandimaale ja Harjumaale on toetuse maksimaalne summa 235 590 eurot, sest nendes piirkondades saab tegevustega alustada juba 01.01.2026. Punktiga 9 lisatakse § 9 lõikesse 2 punkt 6, mille kohaselt võib taotlejaks olla tervisekeskus ja/või perearstikeskus, kellel on kokku vähemalt 5 perearstinimistut. Muudatus on oluline seetõttu, et erinevad koostöömudelid saaksid toimida ning tõenäoliselt on just need kohad abivajajate märkamiseks ühed olulisemad. Punktiga 10 tunnistatakse § 9 lõiked 4 ja 5 kehtetuks, sest kõigile projektis osalejatele kehtib nõue osaleda kogu maakonnaga, see tähendab, et kaasatud peavad olema kõik maakonna KOVid. Esimeses taotlusvoorus, mis lõppes 31.12.2023, nähti Harjumaale ette erisus mitte osaleda, kuid selles voorus erisusi ei kohaldata. Tallinnas käib koos integratsiooni initsiatiivgrupp, kus otsitakse sellele piirkonnale sobivat lahendust.

Punktiga 11 täiendatakse § 11 lõige 2 punkti 1 selliselt, et taotlus peab sisaldama taotleja ja partnerite poolt sõlmitud koostöökokkulepet. Muudatus on vajalik, kuna esimese taotlusvooru projektides tuleb väljundnäitajad saavutada enne, kui uues taotlusvoorus tehakse taotluse rahuldamise otsus. Samuti annab koostöökokkulepe kinnituse, et projektis osalejad ja partnerid on valmis astuma kindlaid samme ja looma koostöövorme, et integratsiooniplaaniga edasi minna.

3

Punktiga 12 täiendatakse §-i 15 lõikega 61, mis täpsustab, et kui taotlusvooru eelarve maht ei võimalda rahastada kõiki lävendit ületavaid taotlusi, seatakse esikohale projektid, kus on TERVIK juba moodustatud. Muudatus tagab, et toetus suunatakse eelkõige nendele piirkondadele, kus koostöö sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna vahel on juba struktuurselt välja kujunenud, koostöökokkulepped on sõlmitud ning võrgustikutöö on toimiv. Punktiga 13 muudatusega täpsustatakse toetuse saaja ja partnerite rolli ning vastutust piirkondlikus koostöös. Muudatus kohustab osapooli nimetama juhtrühma liikmed ning kehtestama töökorra, sh infovahetuse korra, mis on efektiivse võrgustikutöö ja TERVIKu toimimise eelduseks. Selge struktuur, regulaarne suhtlus ja vastutuskohtade määramine loovad läbipaistva ja järjepideva koostööraamistiku, mis toetab projekti eesmärkide saavutamist. Punktiga 14 muudetakse § 21 lõike 1 punkte 8–10 selliselt, et kustutatakse sõnad „Üksikjuhtumite lahendamisega seotud ja piirkondlikud ülesanded” ja lisatakse juurde, et toetuse saaja peab kirjalikult fikseerima integratsiooni initsiatiivgrupi koosseisu ja töökorra, sh infovahetuse korra. Punktiga 15 täiendatakse määruse § 21 lõiget 1 punktidega 11–14. Muudatuste eesmärk on, et

koostöö hõlmaks vajalikke edasisi samme maakondliku valdkonnaülese koostöö toimimiseks.

Igas piirkonnas moodustatakse esmalt olulistest osapooltest nn integratsiooni initsiatiivgrupp, kuhu

kuuluvad vähemalt KOV-ide esindajad, piirkonda teenindava haigla esindajad ja perearstiabi

teenuse osutajate esindajad. Perearstiabi osutajatest kuuluvad initsiatiivgruppi tervisekeskuste

esindajad ja aktiivsete üksik-/grupipraksiste perearstid. Lepitakse kokku töökorraldus, sh

infovahetuse kord. Vajalik on pidada koostööläbirääkimised, sõlmida kokkulepped ja

formaliseerida koostöövõrgustik TERVIKuks.

TERVIK on formaliseeritud (vastavate lepingute, ühise juriidilise isiku või õigusruumi kaudu)

koostöövõrgustik, mille moodustavad piirkonna sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutajad

(esmatasand, sh perearstiabi osutajad, ja piirkonda teenindavad haiglad) eesmärgiga

koordineerida ennetust, valmisolekut, teenuste osutamist ja pakkuda integreeritud teenuseid.

Koostöös tagatakse teenuste järjepidevus, vajadustele vastavus ja kvaliteet ning välditakse

dubleerimist.

Kokku tuleb leppida, kuidas on piirkonnas tagatud abivajajatele kiire ja sujuv haiglast koju

jõudmine, kvaliteetne järelravi esmatasandil, vajadusel kodu kohandamine ja kodus toimetuleku

nõustamine. Piirkonnas tuleb võtta kasutusele ühine märkamissüsteem riskirühmade

tuvastamiseks.

Punktiga 16 täiendatakse §-i 21 lõikega 2, kus on kirjeldatud võrgustikujuhi rolli ja kohustusi.

Võrgustikujuht täidab projektijuhi kohustusi ja korraldab võrgustikutööd, juhib juhtrühma, valmistab

ette TERVIKu moodustamist või juhib juba moodustatud TERVIKut. Oluline on, et igas piirkonnas

oleks inimene, kes maakonnaülest koostööd koordineeriks ning ühiste eesmärkide täitmist jälgiks

ning regulaarseid kohtumisi korraldaks.

Punktiga 17 asendatakse määruse lisa 1 „Partnerite kinnituse vorm” eelnõu lisaga 1 „Koostöökokkuleppe näidis”. Muudatus on vajalik, kuna projekti tegevuste eesmärk on toetata sotsiaal- ja tervishoiuteenuste integratsiooni ning sellest tulenevalt peavad sõlmitud koostöökokkuleppes olema konkreetsed tegevused, mida osapooled peavad tegema, et maakondlik koostöö saaks toimima ning kestaks ka pärast projekti lõppu. Punktiga 18 tehti määruse lisa 5 „Taotluse kirjeldus“ eelnõus sisulisi muudatusi, et see oleks vastavuses eelnõus tehtud muudatustega, sh oodatavate tulemustega.

3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määrus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Määruse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. 4. Määruse mõjud

Määruse alusel saavad toetust eri piirkonnad üle Eesti, et parandada koordineeritud abi pakkumist kompleksse abivajadusega inimestele. Määruse otsesed mõjud on: 1) abivajadusega inimeste ja nende lähedaste koormuse vähendamine asjaajamisel sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuvaldkonnas; 2) abivajadusega inimestele õigeaegse ja nende vajadustele vastava abi pakkumine, sealhulgas võimalikult kaua koduses keskkonnas toimetuleku toetamine; 3) koordinatsioonimudeli kontseptsiooni täiendamine.

Eestis luuakse maakondlikud heaolupiirkonnad, mis annavad selge raamistiku vastutuse

delegeerimiseks sobivale koostöötasandile. Igas piirkonnas määratakse üheselt mõistetavad

eesmärgid, mis lähtuvad konkreetse maakonna rahvastikust ja eripäradest. Selleks võetakse

kasutusele piirkonnaspetsiifilised väljundnäitajad ning arvestatakse kohalikke teenuselahendusi.

Heaolupiirkondades käivitatakse regulaarne koostöö Sotsiaalministeeriumi, tema

rakendusasutuste, Tervisekassa ning kohalike omavalitsuste esindajate vahel. Selle tulemusel

tekivad maakondlikud koostöökogud, kus lepitakse kokku riiklikud strateegilised suunad ning

tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostööstrateegiad, mis arvestavad iga maakonna eripärasid,

sihtrühmi ja prioriteete.

Oluliseks osaks süsteemist saab rahvastikupõhine riskijuhtimine. Selle kaudu saadakse ülevaade

piirkonna elanikkonna tervise- ja toimetulekutasemest ning määratletakse, kes vajavad ennetavaid

sekkumisi, kes kuuluvad riskirühmadesse ja kellel on juba realiseerunud tervise- või

sotsiaalprobleemid. Teenuseosutajad planeerivad oma tööd ja ressursse ühiselt, lähtudes

sihtrühmade vajadustest, ning pakuvad riskirühmadele proaktiivseid teenuseid, et vähendada

kahju nii inimesele kui ühiskonnale.

Igas heaolupiirkonnas moodustatakse tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajate

koostööorganisatsioonid nimega TERVIK. Sinna kuuluvad perearstid, haiglad ja omavalitsused,

kes koostavad maakonna strateegia ja eesmärkide alusel tegevuskava ning tegutsevad ühiste

eesmärkide nimel.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse muudatuste jõustumise järel on kavas avada uus taotlusvoor. Taotlusvooru planeeritud

eelarve kokku on 1 771 806 eurot, millest ESF+ toetus 70% on 1 240 264 eurot ja riiklik

kaasfinantseering 30% on 531 542 eurot. Meetme 21.4.9.1 eelarves on vahendid selleks olemas:

Meede 21.4.9.1 ESF+ toetus Riiklik kaas- finantseering Omafinantseering Kokku

38 660 000 70,00% 13 807 143 25,00% 2 761 429 5,00% 55 228 571

TAT käskkiri "Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine"

11 270 000 70,00% 4 830 000 30,00% 0 0,00% 16 100 000

TAT käskkiri "Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus"

14 167 088 70,00% 6 071 609 30,00% 0 0,00% 20 238 696

5

TAT määruse "Sotsiaalteenuste kättesaadavuse parandamine ja kvaliteedi tõstmine kohalikul tasandil" 31.03.2025 lõppenud vooru rahastatud projektide eelarve

8 952 684 70,00% 1 278 955 10,00% 2 557 910 20,00% 12 789 548

TAT määruse "Sotsiaalteenuste kättesaadavuse parandamine ja kvaliteedi tõstmine kohalikul tasandil" Kagu-Eesti vooru (14.07-14.10.2025) eelarve

2 474 812 70,00% 707 089 20,00% 353 545 10,00% 3 535 446

TAT määruse "Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli jätkurakendamine" 31.12.2024 lõppenud vooru rahastatud projektide eelarve

555 152 70,00% 237 922 30,00% 0 0,00% 793 074

TAT määruse "Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli jätkurakendamine" uue vooru eelarve

1 240 264 70,00% 531 542 30,00% 0 0,00% 1 771 806

Kokku 38 660 000 70,00% 13 657 117 24,73% 2 911 454 5,27% 55 228 571

Erinevus meetmete nimekirjas kinnitatud eelarvega

0 150 025,8 -150 025,7 0

6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Perearstide Seltsile ja Eesti Haiglate Liidule. Samuti edastatakse eelnõu EISi kaudu arvamuse avaldamiseks ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Rahandusministeerium Kliimaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Eesti Linnade ja Valdade Liit

Meie 29.08.2025 nr 1.2-2/82-1

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkaitseministri 29. augusti 2023. a määruse nr 48 „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli jätkurakendamine“ muutmise eelnõu. Eelnõu hõlmab perioodi 2021–2027 meetmete nimekirja Euroopa Sotsiaalfond+i meedet 21.4.9.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“. Palume edastada tagasiside kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister

Lisad: 1. määruse muutmise eelnõu; 2. määruse muutmise eelnõu seletuskiri; 4. määruse lisa 1 Koostöökokkuleppe näidis; 5. määruse lisa 2 Taotluse kirjeldus. Lisaadressaadid: Sotsiaalkindlustusamet Eesti Perearstide Selts Eesti Haiglate Liit Euroopa Komisjon Ühtekuuluvuspoliitika seirekomisjon

Margot Maisalu [email protected]

EELNÕU 18.08.2025

MINISTRI MÄÄRUS

Nr

Sotsiaalkaitseministri 29. augusti 2023. a määruse nr 48 „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli jätkurakendamine“ muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. Sotsiaalkaitseministri 29. augusti 2023. a määruses nr 48 „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli jätkurakendamine“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses: „81) tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna inimesekeskne koostööorganisatsioon (edaspidi TERVIK) – ühe juriidilise isiku alla koondunud koostöövõrgustik, mis koosneb piirkonna kohalike omavalitsuste, sotsiaalteenuste ja tervishoiuteenuste osutajate esindajatest;“; 2) paragrahvi 3 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Toetuse andmise minimaalsed väljundnäitajad ühe projekti kohta on järgmised: 1) töösse võetud kompleksjuhtumite arv 50; 2) juhtumitiimi kohtumiste arv 42; 3) võrgustikuliikmete kohtumiste arv 10; 4) koostatud piirkonna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna koostöö strateegia koos kokku lepitud eesmärkide ja tulemusmõõdikutega;

5) TERVIK on moodustatud.“; 3) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) juhtrühma ja senise võrgustiku laiendamise ja toimimisega seotud tegevused, sealhulgas võrgustikuliikmete kohtumiste korraldamine ning TERVIKu moodustamise ja selle töös hoidmise toetamine;“; 4) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 6 lõike 1 punktid 1–4 sõnastatakse järgmiselt: „1) võrgustikujuhtimise tunnihind – 23,30 eurot; 2) võrgustikujuhtimise kuutasu täistööaja korral – 3716,97 eurot; 3) kompleksjuhtumite lahendamise koordineerimise tunnihind – 19,10 eurot;

2

4) kompleksjuhtumite lahendamise koordineerimise kuutasu täistööaja korral – 3049,64 eurot.”; 6) paragrahvi 7 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Projekti tegevused võivad alata 01.01.2026, kuid peavad algama hiljemalt 30.04.2026 ja lõppema hiljemalt 31.12.2027.”;

8) paragrahvi 8 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse maksimaalne summa on Tartumaale ja Saaremaale 215 957,50 eurot ning Raplamaale, Valgamaale, Järvamaale, Pärnumaale, Lääne-Virumaale, Viljandimaale ja Harjumaale 235 590 eurot projekti kohta."; 9) paragrahvi 9 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) tervisekeskus või perearstikeskus, kellel on kokku vähemalt 5 perearsti nimistut.”; 10) paragrahvi 9 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) taotleja ja partnerite vahel sõlmitud koostöökokkulepet (määruse lisa 1);“; 12) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Kui taotlusvooru eelarve maht ei võimalda rahastada kõiki lävendit ületavaid taotlusi, seatakse esikohale projektid, kus on TERVIK juba moodustatud.”; 13) paragrahvi 21 tekst loetakse lõikeks 1 ja selle punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) nimetama juhtrühma liikmed, kes on kohustatud osalema projektiga seotud kohtumistel, ning kehtestama töökorra, mis muuhulgas hõlmab infovahetuse korda;”; 14) paragrahvi 21 lõike 1 punktid 8–10 sõnastatakse järgmiselt:

„8) määrama igale määruse lisas 3 nimetatud piirkondlikule ülesandele täitja ametikoha täpsusega; 9) analüüsima võrgustikukohtumistel lisa 3 punktis 2 nimetatud piirkondlike ülesannete jaotamise asjakohasust ja vajaduse korral tegema ettepaneku muuta ülesannete jaotust spetsialistide vahel; 10) kirjalikult fikseerima integratsiooni initsiatiivgrupi koosseisu ja töökorra, sh infovahetuse korra;“; 15) paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse punktidega 11–14 järgmises sõnastuses:

„11) kokku leppima maakonna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna koostöö strateegia, selle peamised koostöövaldkonnad ja eesmärgid koos mõõdikutega ning tegevussuunad; 12) moodustama strateegia elluviimiseks TERVIKu; 13) kokku leppima, kuidas on abivajajatele piirkonnas tagatud haiglast kiire ja sujuv koju jõudmine, kvaliteetne järelravi esmatasandil, vajadusel kodu kohandamine ja kodus toimetuleku nõustamine; 14) võtma piirkonnas kasutusele ühise märkamissüsteemi riskirühmade tuvastamiseks.“;

3

16) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Võrgustikujuht juhib ja koordineerib juhtrühma tööd ning kohustub selle raames: 1) struktureeritult kaardistama maakonna sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutajate info, sealhulgas teenuseosutaja nimetuse, asukoha, kontaktinfo, osutatavad teenused ja teenuste osutamisega seotud personali info ning hoidma seda infot kaasajastatuna; 2) korraldama regulaarselt juhtrühma kohtumisi ja dokumenteerima saavutatud kokkulepped; 3) koondama kokku info piirkonna ressursside ja strateegiaga seotud mõõdikute kohta ning tutvustama seda juhtrühma liikmetele eesmärgiga kokku leppida tegevusplaan, mis aitab parandada olemasolevat ressursikasutust ja osutada teenuseid optimaalsemalt; 4) uuendama piirkonna ressursside ja mõõdikutega seotud infot vähemalt kord poolaastas ja tegema uuendused juhtrühma osapooltele kättesaadavaks; 5) tutvustama piirkonna koostöökokkuleppeid piirkonna tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajatele; 6) koostama tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajatele ning abivajajatele info- ja teabematerjale koordineeritud teenuse osutamise kohta.“; 17) lisa 1 „Partnerite kinnituse vorm” asendatakse lisaga 1 „Koostöökokkuleppe näidis”; 18) lisa 5 „Taotluse kirjeldus” asendatakse lisaga 2 „Taotluse kirjeldus“.

(allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler

Lisa 1 Koostöökokkuleppe näidis

Lisa 2 Taotluse kirjeldus