Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

1

Ministeeriumide tagasiside Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele

Märkuse tegija Märkuse sisu Kultuuriministeeriumi seisukoht

Siseministeerium Siseministeerium toetab avalike meediateenuste määratluse täpsustamist,

mis omakorda toetab riigis ohuteavituse teenuse tagamist ja arendamist.

Elanikele peab olema võimalik ühemõtteliselt teada anda, millised on

kriisikommunikatsioonis kasutatavad meediateenused ja -tooted. Selguse

loomisele aitab oluliselt kaasa, kui ERR-i tegutsemispraktika erinevatel

meediaplatvormidel avalike meediateenuste ja -toodete pakkumisel on

avaliku teenusena ühemõtteliselt sõnastatud. ERHS-i § 5 lg 1 p 10 kohaselt

tagab ERR adekvaatse informatsiooni operatiivse edastamise elanikkonda

või riiklust ohustavates olukordades. Sellega on ERR-le antud riikliku

ohuteavituse edastamise üldine kohustus. Leiame, et avalike

meediateenuste määratluse täpsustus on vajalik, kuna ERHS-i ei ole

võimalik ohuteavituse edastamise ülesande täitmisel üheselt tõlgendada.

Kiire info ohust või hädaolukorrast võimaldab inimestel ohule kiiremalt

reageerida (nt varjuda, lahkuda ohupiirkonnast jne). Ohuteavituse viibimine

hädaolukorra või selle ohu korral mõjutatud piirkonnas asuvatele inimestele

võib tuua kaasa enamate inimeste tervise kahjustamise või hukkumise.

Kindlasti on vajalik, et ERR-i teenuste toimepidevuseks vajalike

ressursside tagamine ja innovatsiooni toetamise finantseerimine oleks

tagatud. Sealjuures uute tehnoloogiate kasutusele võtul palume arvestada

ohuteavituse funktsionaalsuste ja vajadustega. See on oluline, et

ohuteavituse valdkonnas oleks võimalik riigil olla elanikega samas

inforuumis. Olukorras, kus riiklikud meediateenused ei ole meediatarbijate

soovitud kanalites ühetaoliselt kättesaadavad, ei ole tagatud ka

usaldusväärne kriisikommunikatsioon ja ohuteavituse edastamine.

Teadmiseks võetud. ERR on hädaolukorra

seaduse alusel määratud elutähtsa teenuse

osutajaks. Kultuuriministri 15.07.2025 määrusega

nr 3 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse

nõuded avalik-õigusliku meediateenuse ja selle

osutamiseks vajaliku ringhäälinguvõrgu teenuse

toimimise tagamisel“ on kehtestatud nõuded ERRi

poolt osutatava avalik-õigusliku meediateenuse

toimimise tagamiseks.

Justiitsministeerium EL õiguse ja riigisisesed küsimused – VTK põhjal näib, et osad

kavandatavad muudatused tulenevad vajadusest viia regulatsioon kooskõlla

Euroopa Liidu (EL) õigusega ning osad muudatused riigisisesest

vajadusest. Juhime tähelepanu, et EL õigusega seotud eelnõusse ei

kavandata teisi küsimusi. See võib hakata takistama või pikendama EL

õiguse ülevõtmist. Lähtudes eelnevast tuleb kavandada need muudatused,

mis on, ja need, mis ei ole seotud EL õiguse ülevõtmisega, eraldi

eelnõudeks.

Selgitame. Euroopa meediavabaduse määrus on

siduv seadusandlik akt, mida tuleb tervikuna

kohaldada kogu Euroopa Liidus. Tegemist on

vahetult kohaldatava määrusega, mida pole

erinevalt direktiividest vaja seadusega Euroopa

Liidu liikmesriigi siseriiklikku õigusse üle võtta.

Kuna tegemist ei ole Euroopa Liidu õiguse

ülevõtmisega, ei pea kavandama VTK-s toodud

2

muudatusi eraldi eelnõuks. VTK-s toodud

muudatustega soovitakse tagada kooskõla viidatud

määruse ja Euroopa Komisjoni suunistega.

Järelevalve − uute avalike meediateenuste mõju hindamise ülesande

panemise puhul Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) või

Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) nõukogule, toetame ülesande panemist

pigem TTJA-le, kes täidab praegu juba meediaregulaatori ülesannet

(ülesanded võiksid olla ühes asutuses) ja on sõltumatum kui ERR-i

nõukogu.

Teadmiseks võetud.

Nõukogu liikmete määramine – kehtiva regulatsiooni järgi on nõukogu

liikmed igast Riigikogu fraktsioonist ja neli tegevusvaldkonna tunnustatud

eksperti. VTK järgi kavandatakse, et valdkonna tunnustatud asjatundjad

valitakse läbi avaliku konkursi. Toetame sellist lahendust.

Lisaks on VTK-s kaalutud võimalust kehtestada valdkonna tunnustatud

asjatundjatele Eestis registreeritud erakonna juhtorgani liikmeks oleku

piirang. Selles osas ei ole Justiitsministeerium VTK-s esitatud selgituste

alusel veendunud, et selline piirang oleks põhjendatud.

Selgitame. Üheks vaba ja sõltumatu avalik-

õigusliku meedia toimimise eelduseks on

poliitiliselt tasakaalustatud nõukogu.

Euroopa Nõukogu on rõhutanud, et avalik-

õigusliku meedia juhtimine peaks olema sõltumatu

ja erapooletu, et vältida lubamatut mõju poliitika

kujundamisele, diskrimineerivat kohtlemist ja

võimsate rühmade, sealhulgas märkimisväärse

poliitilise või majandusliku mõjuvõimuga

rühmade eeliskohtlemist. ERR juhtorgani

tasakaalu reguleerib ERHS § 14, mille alusel

nimetatakse ERR-i nõukokku üks esindaja igast

Riigikogu fraktsioonist ja neli Rahvusringhäälingu

tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjat. Ka

Riigikontrolli hinnangul tuleb ERR-i nõukogu

valimise läbipaistvust ja tasakaalustatust

suurendada. Poliitikute ja ekspertide vahelist

tasakaalu nõukogus saab Kultuuriministeeriumi

hinnangul suurendada seeläbi, et seatakse

ekspertidele erakonna juhtorgani liikmeks oleku

piirang. Praktikas on esinenud olukorrad, kus

eksperdina nimetatakse nõukogusse erakonna

esindaja. Erakondlikku kuuluvuse piirang ei ole

põhjendatud ning võib kaasa tuua olukorra, kus

valdkonna tunnustatud asjatundjate leidmine

osutub keeruliseks. Erakonna juhtorganisse

3

kuulumise piirang on meediale poliitilise mõju

avaldamise riski vaatest proportsionaalne.

Erakonna juhtorgani liige ei ole sõltumatu ning

juhib poliitilise erakonna tegevust, esindab

erakonda, osaleb poliitilistel läbirääkimistel jne.

ERHS § 24 lõike 4 punkti 6 kohaselt on selline

piirang kehtestatud ka ERR-i juhatuse liikmetele.

Oleme lisanud täiendavad põhjendused piirangu

vajalikkusest eelnõu seletuskirja.

Peatoimetajate tähtajalised töölepingud – VTK-ga soovitakse luua

paindlik süsteem ja kehtestada peatoimetajale edaspidi tähtajaline

tööleping. Justiitsministeeriumi hinnangul ei pruugi see tagada

paindlikkust. Lisaks sellele vajab tähtajalise töölepingu regulatsiooni

kehtestamine kaalukamaid põhjendusi kui hetkel VTK-s esitatud. Juhime

ka tähelepanu, et tähtajalise töölepinguga kaasneb risk, et kui tööleping

lõpetatakse enne tähtaega, tuleb tasuda töötasu kuni töölepingu tähtaja

saabumiseni.

Selgitame. Kultuuriministeerium leiab, et

eriseaduses sätestatud tähtajalise töölepingu

sõlmimise võimalus juhtimisülesandeid täitvate

töötajatega on igati põhjendatud. VTK-s nimetatud

töösuhte tähtajalisuse eesmärgiks on tagada

ametikohtade täitmine võimalikult pädevate ja

erialaselt kõrgel tasemel töötajatega ning seetõttu

peaks olema tööandjal õigus ametikoha täitmiseks

otsida regulaarselt selleks vastutusrikkaks tööks

sobivaimaid töötajaid. Peatoimetajate ja

toimetuste juhtide töökohtadele regulaarselt

korraldatav konkurss aitab kaasa uute

loominguliste lahenduste sünnile ning aitab hoida

programmi mitmekülgsena, mis on kiiresti

muutuvas meediavaldkonnas ja meedia sisu

tarbimise võimaluste avardumisel väga tähtis.

Oleme lisanud täiendavad põhjendused piirangu

vajalikkusest eelnõu seletuskirja.

Termin „avaliku teenuse mõju hindamine“ – palume veelkord kaaluda

termini „avaliku teenuse mõju hindamine“ sobivust, kuna VTK põhjal näib,

et tegemist ei ole mõju hindamisega. See termin ei ühti ka ingliskeelse

vastega. Public value test ei tähenda mõju hindamist, vaid pigem avaliku

arvamuse uuringut, analüüsi. Kõnesoleva termini sisu näib olevat see, et

analüüsitakse teenuse kasulikkust avalikkusele.

Selgitame. Tegemist on avaliku teenuse mõju

hindamisega ning mõju hindamiseks viiakse läbi

avalik konsultatsioon ehk avaliku väärtuse test.

Hindama peab avaliku konsultatsiooni tulemuste

alusel uue teenuse üldist turumõju (sh mõju

ühiskonna demokraatlikele, kultuurilistele ja

sotsiaalsetele vajadustele), võrreldes olukorda

kavandatava uue teenusega ja ilma selleta. Hinnata

4

tuleb ka seda, kas riiklik rahastamine moonutab

kaubandust ja konkurentsi ehk milline on selle

teenuse võimalik mõju kauplemistingimustele ja

konkurentsile. Terminit „uue teenuse turumõju

hindamine“ kasutatakse läbivalt ka ringhäälingu

teatise ametlikus tõlkes (Komisjoni teatis riigiabi

eeskirjade kohaldamise kohta avalik-õigusliku

ringhäälingu suhtes).

Sotsiaalministeerium VTK-s on välja toodud probleemina asjaolu, et avaliku teenuse määratlus

ERHS-i §-des 4–5 ning 6 vajaks uuendamist tulenevalt uutel platvormidel

arendatavates sisuteenustes.

Hetkel kehtivas ERHS-is on §-s 5 lõikes 1 punktis 1 välja toodud, et

teleprogrammide originaalsaated peavad Rahvusringhäälingu võimaluste

piires olema maksimaalselt kättesaadavad ka kuulmispuudega inimestele.

Toome välja, et kui arvestades tehnoloogia arengut plaanitakse muuta tänast

kirjeldust laiemaks (nt veebiteenuste lisamine) ja kehtestatakse uute avalike

meediateenuste mõju hindamise alused ja kord, siis peaksid ka tehtavad

laiendused kuulmispuudega inimestega arvestama. Sellele lisaks näeme, et

lisaks kuulmispuudele võiksid olla välja toodud ka teised puudeliigid (nt

nägemispuue, intellektipuue). Seda eriti arvestades, et ERR on juba täna

loonud erinevaid lahendusi ka näiteks vaegnägijatele ( nt helilised

subtiitrid) ja tänane sõnastus, et „Rahvusringhäälingu võimaluste piires“ on

küllaltki paindlik. Sihtgrupi kaasamise eesmärgil soovitame tagasisidet

küsida ka Eesti Puuetega Inimeste Kojalt.

Selgitame. Puudega inimeste ligipääsu

audiovisuaalmeedia teenustele reguleerib

meediateenuste seaduse § 23. Viidatud paragrahvis

toodud nõuded on oluliselt laiemad ning ei piirdu

ainult teleprogrammide originaalsaadete

maksimaalselt kättesaadavaks tegemise

kohustusega kuulmispuudega inimestele. Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/882

toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta on

Eesti õigusesse ülevõetud ning selles toodud

ligipääsetavuse nõudeid audiovisuaalmeedia

teenustele tuleb rakendada ka ERR-il. Leiame, et

konkreetsete erivajaduste ja nendega seotud

lahenduste väljatoomine ERHS-is ei ole enam

põhjendatud ning seetõttu plaanime § 5 lõike 1

punktis 1 toodud nõude kehtetuks tunnistamist.

Majandus- ja

Kommunikatsiooni-

ministeeriumi

Uute avalike meediateenuste mõju hindamine

Uute avalike meediateenuste mõju hindamise osas palume arvestada

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) arvamuses toodud

märkustega. Nõustume TTJA-ga, et avaliku väärtuse testi sõltumatuse ja

läbipaistvuse suurendamiseks võiks kaaluda lahendust, kus avaliku väärtuse

testi viib läbi või selle tulemused kinnitab ekspertkomisjon, kuhu kuuluvad

esindajad nii avalikust sektorist, erasektori esindusorganisatsioonidest kui

ka ülikoolidest. Taolisel juhul oleks tagatud ekspertkomisjoni sõltumatus,

pädevus ja huvide tasakaalustatus uute meediateenuste mõju hindamisel,

mistõttu poleks niivõrd oluline, millise avaliku sektori asutuse juures antud

Selgitame. Oleme kaasanud ja kaasame ka

edaspidi TTJA-d nii eelnõu kui ka rakendusakti

väljatöötamisse. Plaanime kehtestada detailsemad

mõjude hindamise tingimused (sh kellel ja millistel

tingimustel on õigus taotleda testi läbiviimist)

valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

Määrusega sätestame tingimused mõjude

hindamise taotluse esitajale ning taotluse

menetlemiseks, otsuse tegemiseks ning

vaidlustamiseks. Rakendusakti kavand esitatakse

eelnõuga koos kooskõlastusringile.

5

ekspertkomisjon tegutseb (Kultuuriministeerium, Eesti

Rahvusringhäälingu (ERR) nõukogu, TTJA).

Palume eelnõu koostamisel seletuskirja täiendada, kellel ja millistel

juhtudel tekib õigus nõuda avaliku väärtuse testi läbiviimist. Võimalik, et

tulevikus võib ka selles küsimuses vaidlusi tekkida, mistõttu on siin

õigusselguse loomine ja selgete kriteeriumite seadmine oluline.

Ühtlasi palume eelnõu koostamisel mõjuhinnangus täpsustada avaliku

väärtuse testi läbiviimisega kaasnevaid kulusid. Lisaks palume läbi mõelda,

kuidas tagatakse avaliku väärtuse testi tellimise vajaduse ilmnedes vajalike

rahaliste vahendite olemasolu. Vastasel juhul võib vajalike rahaliste

vahendite riigieelarvest eraldamine oluliselt pikendada aega, millal ERR-il

on võimalik uut meediateenust osutama hakata.

Ligipääsetavus

Tunnustame ERR-i seniseid edusamme ligipääsetavuse edendamisel,

näiteks eestikeelsete subtiitrite ning viipekeele kasutamist, samuti VTK

eesmärki käia ajaga kaasas ning pakkuda meediateenuseid erinevatel

platvormidel ja kõikidele inimestele. Ligipääsetavus on eriti oluline

erivajadustega inimestele, eakatele, lastele, väikelaste vanematele ning

ajutiste tervislike põhjustega seoses. Kõik inimesed vajavad oma elukaare

jooksul vähemal või suuremal määral ligipääsetavuse lahendusi, mis

toetavad iseseisvat hakkamasaamist ja väärikat kohtlemist. Seaduse

muutmise käigus palume analüüsida, mis võimalused oleks ligipääsetavuse

edendamiseks ning ligipääsetavate teenuste jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Palume analüüsida muudatuste koosmõju toodete ja teenuste

ligipääsetavuse seadusega, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiviga (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta.

Palume ka analüüsida, milliseid Riigikantselei kokku kutsutud

ligipääsetavuse rakkerühma raportist tulenevaid ettepanekuid oleks

võimalik selle seaduse muutmise käigus ellu viia.

Selgitame. Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv (EL) 2019/882, toodete ja teenuste

ligipääsetavusnõuete kohta, on Eesti õigusesse

ülevõetud ning selles toodud ligipääsetavuse

nõudeid audiovisuaalmeedia teenustele tuleb

hakata 2025. aastast rakendama ka ERR-il.

Direktiivi nõuded audiovisuaalmeedia

ligipääsetavuse tagamiseks on sätestatud

meediateenuste seaduse §-s 23. Sellest tulenevalt

leiame, et konkreetsete erivajaduste ja nendega

seotud lahenduste väljatoomine ERHS-is ei ole

enam põhjendatud ning plaanime § 5 lõike 1

punktis 1 toodud nõude kehtetuks tunnistamist.

6

Praeguses ERHS-is on jäetud lahtiseks ligipääsetava sisu maht (nt §5 lg 1 p

1 „võimaluste piires“), mis ei võimalda lihtsate meetoditega hinnata

tingimuse täitmist aastate lõikes. Soovitame seada mõõdetavad

baastasemed sisu ligipääsetavusele ning soovituse pakkuda võimalusel

rohkem kui miinimumnõuded ette näevad. Näiteks: „Võimalikult palju, aga

mitte vähem kui X% originaalsaateid, esitatakse viipekeeles“. Lisaks

sarnased laused, mis lõppevad subtiitritega/heliliste

subtiitritega/kirjeldustõlkega/lihtsas keeles, sest viipekeele tõlkega saated

ei suurenda ligipääsetavust pimedatele. Erivajadustega inimestele

ligipääsetavat sisu on vaja pakkuda erineva erivajaduse, vanuse ja huvidega

publikule.

ERHS §5 lg 1 p 1 on mainitud ühte puudeliiki, kuid erivajadusi ja ka

elukaare etappe, millega arvestada, on rohkem. Võimalikult palju peaks

olema tajutav paralleelselt mitme meele kaudu (vaegkuuljatele subtiitrid,

kurtidele viipekeel, pimedatele helilised subtiitrid ja kirjeldustõlge). Lisaks

võiks olla olemas lihtsat (lihtsas keeles) sisu, mis sobib intellektipuudega

inimestele, lastele, infomürast väsinud inimestele ja eesti keelt õppivatele

inimestele. Konkreetsete erivajaduste ja nendega seotud lahenduste

väljatoomine seaduses on kasulik, sest seab konkreetsed ootused.

Tuleb tagada, et eelarves oleks ligipääsetavuse püsikuludega alati

arvestatud ja kõik edastusplatvormid oleksid ligipääsetavusnõuetega

kooskõlas.

Soovitame kaasata lahenduste väljatöötamisse puuetega inimeste, eakate

ja laste eest seisvaid organisatsioone.

Rahandusministeerium VTK kohaselt on kavas on muuta Eesti Rahvusringhäälingu seaduse

(edaspidi ERHS) §-s 7 sätestatud Eesti Rahvusringhäälingu (edaspidi ERR)

finantseerimise alust nii, et ERRi laekumised sõltuksid kas: a) 3% toetuse

kavandatavale kasutusaastale üle-eelneval kalendriaastal riigieelarvesse

laekunud aktsiisimaksudest ja residendist füüsiliselt isikult laekunud

tulumaksust või b) 0,16% toetuse kavandatavale kasutusaastale üle-eelneva

aasta SKP-st. Mõistame, et taoline rahastusmudel annaks ERR-le stabiilse

Osaliselt arvestatud. Nõustume, et VTK-s

pakutud rahastusmudel annaks ERR-le stabiilse ja

sõltumatu aluse ning vastaks Euroopa

meediavabaduse määruse ja ringhäälinguteatise

põhimõtetele. Nõustume ka sellega, et pakutud

mudel vähendaks riigieelarve paindlikkust, kuid

õiguslikult tuleb võtta või viia miinimumini

7

ja sõltumatu aluse, samas vähendaks see riigieelarve paindlikkust, mistõttu

me ei toeta selliste seoste tekitamist. Rahastuse järjepidevuse ja

läbipaistvuse tagab ka riigi eelarvestrateegia, mis koostatakse neljaks

aastaks. See nõuaks täpsustatud sõnastust eelarvestrateegia dokumendis ja

ilmselt ERHS-s viidet riigi eelarvestrateegiale. Samuti on stabiilsuse

aluseks ERRi finantsplaan, mis koostatakse samuti neljaks aastaks – ERHS

§ 7¹ ja riigieelarve seaduse § 12.

võimalus survestada poliitiliselt ERR-i tema

tegevuseks vajaliku eelarve kaudu. Seetõttu

pakume eelnõus välja uue lahendusena nelja-

aastase raamlepingu põhimõttel toimiva

rahastuskorra. Riigi eelarvestrateegia, mis

koostatakse neljaks aastaks nõutud

prognoositavust ning sõltumatust ei taga, sest see

on iga-aastaselt muudetav. Uus mudel asendab

senise korra, kus Rahvusringhäälingu eelarve

määratakse igal aastal poliitilise otsusega ilma

õigusliku siduvuseta varasemate kokkulepete või

strateegiate suhtes. Ka kehtiva seaduse alusel

koostab ERR igal majandusaastal järgmise nelja

aasta arengukava. ERHS § 9 lõikes 2 sätestatakse,

et arengukavas esitatakse ERR-i asjakohase

majandusaasta arengukavatsused, nende

täitmiseks püstitatavad ülesanded ja põhjendused

ning eelarvestrateegia arengukavatsuste

täitmiseks. Praktikas ei mõjuta välja töötatud ja

nõukogu kinnitatud arengukava sisuliselt ERR-i

rahastamist. Samuti ei ole arengukava nelja aasta

tegevusi võimalik ilma riigipoolse rahastuse

pikemat prognoosi teadmata tulemuslikult

planeerida.

VTK-ga täpsustatakse ERRi nõukogu koosseisu. Juhime tähelepanu, et

nõukogu on juhtimise üle järelevalvet teostav ning sisekontrolli tõhususe

eest vastutav organ. Seega võiks kaaluda/läbi analüüsida ka vajaduse

nimetada nõukogusse mitte ainult valdkonna eksperte (meedia), vaid ka

juhtimiskompetentsiga või muu valdkonna eksperte (nt riskijuhtimine,

sisekontroll vms). Nagu nähtub VTK-s välja toodud teiste riikide

kogemustest, siis on sarnastes organites ka äriühingute

juhtimiskogemusega ning äri- ja majanduseluga kursis olevaid isikuid (nt

Läti, Soome).

Teadmiseks võetud. Senise praktika raames ongi

nõukokku nimetatud eksperte eelkõige väljaspoolt

ringhäälingu tegevusvaldkonda. Näiteks kuuluvad

VTK koostamise ajal ERR-i nõukogusse

ekspertidena kirjandusteadlane, ajaloolane ja

teoloog ja ainult üks meediavaldkonna ekspert.

ERHS § 14 kohaselt nimetab ERR-i nõukogu

liikmed kultuurikomisjoni ettepanekul Riigikogu.

Kavas on luua regulatsioon, millega nähakse ette

valdkonna tunnustatud asjatundjate valimine

avaliku konkursi korras. Valdkondi, mida ERR

8

oma tegevusega puudutab on palju, mistõttu on

keeruline tuua ERHS-i tasandil välja mõnda neist.

Avalikul konkursil peaks kandidaat eelduste

kohaselt saama valitud teadmiste, oskuste ja

kogemuste põhjal. Ei ole põhjust eeldada, et

Riigikogu kultuurikomisjon neid põhimõtteid

tulevikus valikul ei järgi.

VTK lk 31 (Finantseerimismudel. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja

järeldus olulisuse kohta) on kirjas, et „Finantseerimismudeli muutmine võib

kaasa tuua olemasoleva abi muutmise uueks abiks. Asjakohase analüüsi

teevad KuMi ja RaMi teenistujad.“ Märgime, et asjakohase analüüsi peavad

siiski tegema KuMi teenistujad, kuid vajadusel saavad KuMi toetada RaM-

i teenistujad.

Teadmiseks võetud.

Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele esitatud arvamused

Märkuse tegija Märkuse sisu Kultuuriministeeriumi seisukoht

Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve

Amet

Täname võimaluse eest avaldada arvamust Eesti Rahvusringhäälingu

seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele (VTK).

Toetame üldjoontes VTK-s toodud ettepanekute eesmärke, kuid leiame, et

eelnõu ettevalmistamise etapis vajavad väljapakutud lahendused veel

täiendavat analüüsi. Põhjalikumalt tuleks analüüsida uue avaliku

meediateenuse mõju hindamise praktilist teostatavust, sellega kaasnevaid

kulusid ja hindajale seatavate lisaülesannete teostamiseks vajaliku ressursi

ulatust. Samuti tuleks veelkord analüüsida selles protsessis osalevate ja

kaasatud asutuste võimalikku tööjaotust ning täpsustades nende rolle.

Avalike teenuste mõju hindaja VTK-s on toodud kaks võimalikku lahendust

uute avalike teenuste mõju hindamiseks: hindajaks on Eesti

Rahvusringhäälingu (ERR) nõukogu (variant 1) või Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) (variant 2). Kultuuriministeeriumi ei

ole hindajana kaalutud, sest VTK kohaselt ei saa valitsusasutusele anda

pädevust otsustada, milliseid meediateenuseid võib avalik-õiguslik meedia

pakkuda. Ometigi nähtub Euroopa Majanduspiirkonnas kasutusel olevaid

Selgitame. Oleme kaasanud ja kaasame ka

edaspidi TTJA-d nii eelnõu kui ka rakendusakti

väljatöötamisse. Plaanime kehtestada detailsemad

mõjude hindamise tingimused (sh kellel ja millistel

tingimustel on õigus taotleda testi läbiviimist)

valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

Määrusega sätestame tingimused mõjude

hindamise taotluse esitajale ning taotluse

menetlemiseks, otsuse tegemiseks ning

vaidlustamiseks. Rakendusakti kavand esitatakse

eelnõuga koos kooskõlastusringile. Plaanime

rakendusakti lisana kehtestada mõjude hindamise

metoodika, mille väljatöötamisse kaasame ka

TTJA. Nõustume, et avalike teenuste mõju

hindamise tulemusena tehtud otsus allub

kohtulikule kontrollile ning puudutatud isikutel on

võimalik oma õiguste kaitse tagada muu hulgas

9

avaliku väärtuse testi mudeleid vaadates, et lõpliku otsuse langetamine

valitsustasandil (valitsus, ministeerium) on kõige laialtlevinum mudel.

Seetõttu tasuks siiski põhjalikumalt analüüsida nende riikide praktikat, kus

uute avalike teenuste mõju hindamise otsused langetatakse valitsustasandil.

ERR-i nõukogu kui avalike teenuste mõju hindamise läbiviija ja otsustaja

puhul leitakse VTK-s, et tagatud ei ole piisav erapooletus ja sõltumatus

avalik-õiguslikust meediateenuse osutajast, kes uue avaliku teenusega

turule tulla soovib. Samas omab ERR-i nõukogu kõige paremat ülevaadet

ERR-i teenustest ja organisatsioonile seatud ülesannetest. ERR-i nõukogu

kui avaliku väärtuse testi läbiviija puhul oleks võimalik protsessi

läbipaistvust ja erapooletust suurendada luues ERR-i nõukogule kohustuse

igal üksikul juhul, kui ilmneb vajadus avaliku väärtuse testi läbi viia,

moodustada ad hoc ekspertkomisjon meedia- ja konkurentsivaldkonna

asjatundjatest. Seejuures on võimalik õigusakti tasandil määrata

kaasatavate ekspertide pädevuse, organisatsioonilise kuuluvuse jmt nõuded

(sh kaasata nt konkurentsiametit, TTJA-d, ülikoolide eksperte). Samuti on

võimalik protsessi läbipaistvust suurendada avaliku konsultatsiooni

korraldamisega. Ühtlasi tasub välja tuua, et 2020. aasta seisuga oli läbi

viidud 91 avaliku väärtuse testi, millest vaid viiel juhul leiti, et uue

teenusega turule tulek ei teeni avalikke huvisid piisavalt, et õigustada

konkurentsiõiguslikku riivet. Seega lõppevad avaliku väärtuse testid vaid

5,5% juhtudel järeldusega, et uue avaliku teenuse turule toomine pole

põhjendatud. Lisaks väärib märkimist, et lõppastmes allub avalike teenuste

mõju hindamise tulemusena tehtud otsus kohtulikule kontrollile ning

puudutatud isikutel on võimalik oma õiguste kaitse tagada muu hulgas

kohtumenetluse käigus.

Seega teeme ettepaneku eelnõu ettevalmistamise etapis veelkord

põhjalikult kaaluda erinevaid variante avalike teenuste mõju hindaja rolli.

Avalike teenuste mõju hindamise mudel VTK-st nähtub, et detailsemate

avalike teenuste mõju hindamise tingimuste ja metoodika kehtestamist

kaalutakse Vabariigi Valitsuse määruse või valdkonna eest vastutava

ministri määruse tasandil. Rõhutame, et oluline on koos Eesti

Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamisega

töötada koheselt välja ka avalike teenuste mõju hindamise mudel.

kohtumenetluse käigus. Seetõttu olekski

problemaatiline anda otsuse tegemine ERR

nõukogule. Ka ERR-il peab olema võimalus oma

õiguste kaitse kohtumenetluse käigus tagada.

10

Vastupidisel juhul ei ole võimalik eelnõus asjakohaselt hinnata

muudatustega kaasnevat mõju. Seejuures tuleks analüüsida ka seda, kellel

ja millistel juhtudel tekib õigus nõuda avaliku väärtuse testi läbiviimist,

samuti millistel juhtudel saab avalike teenuste mõju hindaja algatada

hindamise ilma ERR-i taotluseta.

Mudeli koostamisel tuleks määratleda ka tähtajad (sh avaliku

konsultatsiooni läbiviimise), mille jooksul avaliku väärtuse test tuleb läbi

viia ja otsus teenuse turule tuleku kohta langetada. See tagab ERR-le kui

tulevasele teenuse osutajale ja tulevasele hindajale selguse tegevuste

planeerimisel. Eelnõus vajab kindlasti täpsustamist ka see, millisel juhul on

tegemist uue avaliku teenusega, millele avaliku väärtuse testi läbiviimise

nõue kohaldub. Sarnaselt Soome Yleisradio Oy seadusele3 §-le 6a võiks

kaaluda eelnõu ettevalmistamisel hindamise vajaduse ette nägemist vaid

olulisel määral mõju avaldavatele uute teenuste puhul, määratledes

seejuures olulisuse kriteeriumid. Muudatusega kaasnevate mõjude

hindamine Olenemata sellest, kellele avaliku väärtuse testi läbiviimise

ülesanne lõpuks omistatakse, vajab eelnõu ettevalmistamise etapis

põhjalikumat hindamist uute ülesannetega kaasnev mõju. On mõistetav, et

täpset avaliku väärtuse testi läbiviimise sagedust ja kulu pole võimalik ette

ennustada. Ent samas on võimalik teha olulisi järeldusi seni avaliku

väärtuse testi läbiviimist rakendanud riikide praktikatest. Näiteks on

võimalik arvutada keskmine testi läbiviimise tihedus liikmesriikides.

Samuti on võimalik liikmesriikidelt asjakohaseid andmeid pärides selgitada

välja avaliku väärtuse testi osaks oleva analüüsi erasektorilt soetamise

keskmine maksumus. Näiteks on Soome Yleisradio Oy viimase avaliku

väärtuse testi läbi viinud 2022. aastal, seega on testi läbiviimise võimalike

kulude kohta olemas ajakohane näide. Liikmesriikidel on võimalik pärida

andmeid ka avaliku väärtuse testi läbiviimisega kaasneva ajakulu kohta.

Eelnev aitab veelgi paremini välja töötada mõistliku avalike teenuste

mõjude hindamise mudeli. Tulevase sobivaima avaliku väärtuse testi

läbiviija ja hindaja määramisel tuleks kindlasti arvesse võtta ka seda, millise

variandi puhul kaasneb riigieelarvele väikseim kulu. Samuti vajab tulevases

eelnõus selgelt määratlemist, kuidas uute ülesannetega kaasnevaid kulusid

rahastada plaanitakse.

11

VTK ei käsitle hetkel ERR-i pakutavate teenuste ligipääsetavuse küsimusi.

Eelnõu ettevalmistamise etapis teeme ettepaneku analüüsida ka ERR-i

teenuste ligipääsetavuse tagamise nõuete täpsustamise vajadust. Praegu

sätestab ERHS § 5 lg 1 p 1, et teleprogrammide originaalsaated peavad

ERR-i võimaluste piires olema maksimaalselt kättesaadavad

kuulmispuudega inimestele. Tutvudes ERR-i arengukavadega aastateks

2024-2027 ja 2025-2028 nähtub, et ERR-i teenuste ligipääsetavuse

arendamist mainitakse põgusalt vaid kahel korral, seejuures on jäetud

määramata teenuste ligipääsetavuse arendamise mõõdikud. Ligipääsetavus

puudutab märksa laiemat isikute rühma, kui kuulmispuudega isikud

(puuetega isikud 11%, lapsed ja noorukid 20%, vanemaealised 20%

elanikkonnast, millele lisanduvad ajutise tervisest tuleneva

tegevuspiiranguga isikud). Ligipääsetavat sisu on vaja pakkuda erineva

erivajaduse, vanuse ja huvidega publikule. Tagamaks erivajadustega

isikutele võrdne võimalus olla informeeritud, saada osa ühiskondlikest

aruteludest ning nautida kultuuri oleks asjakohane sätestada ERR-i

teenustele konkreetsed sihteesmärgid ligipääsetavuse arendamiseks. Ka

Põhjamaades on avalik-õiguslikule ringhäälingule sätestatud konkreetsed

programmi ligipääsetavaks muutmise nõuded.

Selgitame. Puudega inimeste ligipääsu

audiovisuaalmeedia teenustele reguleerib

meediateenuste seaduse § 23. Viidatud paragrahvis

toodud nõuded on oluliselt laiemad ning ei piirdu

ainult teleprogrammide originaalsaadete

maksimaalselt kättesaadavaks tegemise

kohustusega kuulmispuudega inimestele. Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/882

toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta on

Eesti õigusesse ülevõetud ning selles toodud

ligipääsetavuse nõudeid audiovisuaalmeedia

teenustele tuleb rakendada ka ERR-il. Sellest

tulenevalt leiame, et konkreetsete erivajaduste ja

nendega seotud lahenduste väljatoomine ERHS-is

ei ole enam põhjendatud ning seetõttu plaanime §

5 lõike 1 punktis 1 toodud nõude kehtetuks

tunnistamist.

Tartu Ülikool Täname kultuuriministeeriumi Eesti Rahvusringhäälingut puudutava VTK

algatamise ja protsessi vedamise eest! Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste

instituut saadab oma seisukoha dokumendi suhtes. Oleme nõus sellega, et

muutunud ühiskondlikud ja majanduslikud olud tingivad ka vajaduse

korrastada avaliku meediateenuse pakkumist, seades sellele selgemad

ootused avalikkuse poolt. Samuti on oluline toetada muutunud oludes ERRi

kui organisatsiooni arengut ja autonoomiat, panustamist eesti kultuuri ja

ühiskonda, sh innovatsiooni toetamise kaudu.

Teadmiseks võetud.

VTK sõnastab vajaduse avalike meediateenuste määratluse järele. Oleme

sellega nõus ja laiendame VTK selgitust. Nimelt sõnastab VTK, et

olemasolevas seaduses on ERRi ülesannete loetelu üldjoontes sobiv.

Seaduse muutmise või uue seaduse väljatöötamise protsessis peame siiski

oluliseks avada laiem arutelu ERRi ülesannete üle. Näeme vajadust laiema

kaasamise järele ja sõnastada ERRi ülesanded koostöös erinevate

avalikkuse huve esindavate huvirühmadega. Lisaks kitsamalt

meediavaldkonna toimijatele peavad olema nende ülesannete sõnastamise

Selgitame. ERHS § 12 lõige 1 sätestab, et koos

arengukava projektiga esitatakse

Rahvusringhäälingu nõukogule mõjude analüüs,

milles antakse põhjendatud hinnang arengukavas

esitatud arengukavatsuste täitmisele ja ERR-i

tegutsemise vastavusele käesoleva seadusega.

Seega näeb kehtiv seadus ette, et ERR arengukavas

esitatud arengukavatsusi ning tema tegevust

12

juures kultuuri, majanduse ja teiste avalikkuse rühmade esindajad. Erinevalt

praegusest peavad olema ülesanded määratletud selliselt, et on võimalik

hinnata nende täitmist. Samuti peab olema seaduses selgelt sätestatud,

kuidas annab ERR regulaarselt avalikkusele aru oma ülesannete täitmisest.

See on laiem kui see, mida näeb praegu VTK ette, nimelt laiem kui

järelevalve, mida saab teostada TTJA. Aruandluskohustuse (accountability)

sätestamine seaduses peaks kirjeldama protsessi, kuidas ERR annab

avalikkusele aru oma tegevusest ja kuidas tuleneb sellest järgmiste

tegevuseesmärkide seadmine ning kuidas avalikkus uute

tegevuseesmärkide seadmist saab mõjutada. Hindame praegust lahendust

(aruanded ERRi nõukogule, majandusaasta aruanded) ebapiisavaks.

Aruandekohustuse ülesannet ei saa delegeerida ka regulaatorile, sest

tegemist on eneseregulatsiooni protsessiga, mille huvi peab olema ERRil

endal. Sõltumatu regulaator saab teostada ainult järelevalvet.

ülesannete täitmisel hindab nõukogu mõju

analüüsi alusel. Antud juhul ei ole probleem

seaduses ja selle täiendamises, vaid seaduse

rakendamises. ERR-i tegevus on avalik ning ka

arengukava ja muud dokumendid (sh mõju

analüüs) peavad olema avalikud ehk alluma nö

avalikkuse kontrollile. ERR tegevuse

tulemuslikkuse hindamisel on lihtne hinnata

mõõdetavate kvantitatiivsete eesmärkide täitmist

(näiteks annab eetrisse nelja raadio- või kahte

teleprogrammi), kuid sisuliste eesmärkide (näiteks

väärtustab perekonnal põhinevat

ühiskonnamudelit) mõõtmise metoodika välja

töötamine on ERHS §-s 12 nõutud mõjude

hindamise üks oluline osa.

Avalikkuse huve esindavate

esindusorganisatsioonide/huvirühmad esindajad

kuulusid VTK-le eelnenud probleemide

kaardistamise töögruppi. Jõudsime töögrupis ja

peale VTK-le laekunud tagasisidet seisukohale, et

ERR-i ülesannete loetelu on valdavalt sobiv ning

lai ülesannete määratlus samuti, sest on ju avaliku

meediateenuse osutaja roll võimalikult laia

spektriga. Kuna me ei plaani ERR-ile uus avalikke

ülesandeid, me selles küsimuses hetkel laiemat

kaasamist põhjendatuks ei pea.

ERHS on vaja kaasajastada ERR-i tegelikku

tegutsemispraktikat silmas pidades

meediateenuste ja -toodete loomisel ning

pakkumisel tehnoloogianeutraalsena, mis ERHS-i

kontekstis tähendab kolme meediaplatvormi –

raadio, televisiooni ja interneti - võrdset olulisust.

Muudatusega ei plaanita laiendada ERRi

13

meediateenuseid väljaspoole neid kolme platvormi

- näiteks trükitud ajalehtede ja ajakirjade

kirjastamisse. Siiski kaalume ühe muudatusena

ülesannete loendit täiendada haridusvaldkonna

edendaja täpsemalt sõnastatud ülesandega, sest

igapäevases praktikas on ERR-i ülesandeks ka

haridusliku meediasisu pakkumine. Luues ja

levitades haridusliku sisuga meediateenuseid ja -

tooteid panustab ERR kõigis vanusegruppides

eesti inimeste harimisse, sealhulgas

meediapädevuse suurendamisse, kuid see tegevus

ei ole ERHS-is ülesandena selgelt sõnastatud.

Toetame VTKs sõnastatud tehnoloogianeutraalset lähenemist. ERRil peab

olema autonoomia määratleda oma sihtrühmad ja kasutada nendeni

jõudmiseks aja- ja asjakohaseid leviviise. Kanalite arvu või leviplatvormide

täpne määratlemine ei ole pidevalt muutuvas keskkonnas otstarbekas, sest

välistab vajaliku paindlikkuse ERRil oma tööd ise korraldada.

Teadmiseks võetud.

Peame oluliseks saavutada olukord, et ERRile on tagatud stabiilne ja selle

autonoomiat mitte ohustav rahastus. Väljatöötatav seadus peab tagama

ERRile autonoomia organisatoorsete ja toimetuslike valikute osas. Samuti

välistada poliitiline mõju ERRi juhtimisele.

Teadmiseks võetud.

VTK-s toodud uute toodete turule toomise mõju eelne hindamine on meie

hinnangul kulukas ja väheviljakas. Selliste hindamiste ebaotstarbekust on

näidanud mitmed teadusuuringud. Selle asemel peab toimuma ERRile

seatud ülesannete täitmise regulaarne monitoorimine ja nendest

avalikkusele aruandmine. Peatoimetajate ja toimetuse juhtide paindliku

süsteemi loomise mõtte sissekirjutamine seadusesse vajab täiendavat

analüüsi seisukohast, kas see pigem toetab või ei toeta ERRi autonoomiat.

Selgitame. Sellist uute avalike meediateenuste

mõju hindamist nagu on kirjeldatud VTK-s ei ole

Eestis tehtud. Oleme kursis, et akadeemilised

uuringud teistes riikides on toonud välja erinevaid

probleeme, milliseks võib olla ka negatiivne mõju

avalik-õigusliku meedia arengule. Samas ei saa

nõustuda, et selline tegevus ei ole otstarbekas kui

selle kaudu on võimalik vältida ERR-i tegevuses

põhjendamatut ja ülemäärast sekkumist

meediaturule. Lisaks tuleb regulatsiooni

kehtestamisega tagada ERR-i tegevuse ja riikliku

rahastuse kooskõla Euroopa Liidu riigiabi- ja

konkurentsireeglitega.

14

Eesti Autorite Ühing Eesti Autorite Ühing (EAÜ) leiab, et VTK-s kirjeldatud probleemide

lahendused on asjakohased.

EAÜ peab vajalikuks rõhutada, et Eesti Rahvusringhäälingu (ERR)

eesmärk on kaasa aidata Eesti Vabariigi põhiseadusega sätestatud Eesti riigi

ülesannete täitmisele, sh eesti keele ja kultuuri säilimisele ja arengule läbi

aegade.

Seda Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 4 punktis 1 sätestatud eesmärki

saab ERR täita ainult piisava finantseerimise korral. Ka VTK leheküljel 7

on märgitud, et „Finantseerimine peab võimaldama ERR-il seadusega

pandud rolli ja ülesandeid täita ning olema seotud avaliku teenuse

osutamise kohustusega. See tähendab muu hulgas, et õiguslikult tuleb võtta

või viia miinimumini võimalus survestada ERR-i tema tegevuseks vajaliku

eelarve kaudu.“

Euroopas, eelkõige Põhjamaades, on rahvusringhäälingutel oluline roll

kultuurisektori, sh autorite, toetamisel. Näiteks aastal 2023 maksis Soome

rahvusringhääling Yle 14,3 miljonit eurot autoritasudeks, mis moodustab

ligi 17% Soome autorite ühingu TEOSTO poolt 2023. aastal kogutud

autoritasudest. ERRi poolt makstud tasud moodustavad ligikaudu 9% EAÜ

poolt kogutud autoritasudest. Seega on rahvusringhäälingu osakaal kogutud

autoritasudest Eestis ligikaudu kaks korda väiksem kui põhjanaabritel.

Kokku maksis Yle 24,3 miljonit muusikaõiguste eest nii autoritele kui ka

kaasnevate õiguste omajatele.

Lisaks on viimase kümnekonna aasta jooksul teinud EAÜ-d murelikuks

trend, kus ERR finantsilistel kaalutlustel kasutab oma saadetes aina rohkem

nõndanimetatud library- ja kataloogimuusika tüüpi muusikateoseid, mille

autorid ei ole EAÜ ega ühegi teise maailma autoriühingu liikmed. Sellise

repertuaarivaliku tegemine ei lähe kokku ERRile seadusest seatud

eesmärgiga aidata kaasa Eesti Vabariigi põhiseadusega sätestatud Eesti riigi

ülesannete täitmisele, sh eesti keele ja kultuuri säilimisele ja arengule läbi

aegade.

Allolevas tabelis on esitatud ETVs ja ETV2s esmaedastuses olnud

omasaadetes kasutatud muusikateoste osakaal EAÜ poolt esindatava

muusika (sisaldab nii EAÜ liikmete kui ka EAÜ-ga esinduslepingu

Teadmiseks võetud. Kuna RAM ei toetanud

VTK-s pakutud rahastamise mudelit, pakume

eelnõus välja uue lahendusena nelja-aastase

raamlepingu põhimõttel toimiva rahastuskorra.

Uus mudel asendab senise korra, kus

Rahvusringhäälingu eelarve määratakse igal aastal

poliitilise otsusega ilma õigusliku siduvuseta

varasemate kokkulepete või strateegiate suhtes.

Kuna ERR-i rahastamise peab olema piisav, siis

saab pikemaajalise prognoosi korral oma tegevust

planeerida selliselt, et konkreetseteks tegevusteks

konkreetsel aastal on ka rahastus piisav.

15

sõlminud välismaiste kollektiivse esindamise organisatsioonide liikmete

loodud muusikateoseid) ja library- ning kataloogimuusika vahel.

Hetkel oleme kahjuks olukorras, kus Eesti autorite loomingul on ERR-i

eetrisse pääseda aina raskem ja kohalik televaataja võõrandub aina enam

eestimaisest muusikast.

Trend kasutada telesaadete tootjale odavamat ja peamiselt välismaist

päritolu library- ja kataloogimuusikat on veelgi selgemalt jälgitav

eratelekanalites. Kui eratelekanalite puhul on mõistetav, et nad lähtuvad

oma tegevuses ennekõike ärimaailma reeglitest, siis ERR-i puhul on

nimetatud valik ja suundumus vastuolus avalik-õiguslikule ringhäälingule

seatud ülesandega, milleks on toota eesti keelt ja kultuuri toetavaid saateid.

Tekkinud olukorras peab EAÜ hädavajalikuks, et ERR saaks olulisel määral

juurde omasaadete tootmiseks rahalisi vahendeid, sest omasaadetes

kasutatava kodumaise heliloomingu kasutamise pidev vähenemine mõjutab

pikemas perspektiivis üheselt ja selgelt negatiivselt nii Eesti autorite heaolu

kui ka Eesti kultuurimaastikku laiemalt. Euroopa meediavabaduse määruse

kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et avalik-õiguslikel meediateenuste

osutajatel on piisavad, kestlikud ja prognoositavad rahalised vahendid, et

täita avaliku teenuse osutamise ülesannet ja võimet selle raames areneda.

Need vahendid peavad olema sellised, et toimetuse sõltumatus oleks

tagatud.

Lisaks leiab EAÜ, et ERRil on oluline roll Eesti muusika- ja popkultuuri

arendamisel, mille tarbeks on asjakohane kasutada tänapäevaseid ja

erinevatele vanusegruppidele suunatud kanaleid, sh internetiplatvorme ja

sotsiaalmeediat. ERRi on andnud paljudele Eesti artistidele ja nende

loomingu autoritele olulise tõuke, millest on hiljem kasu saanud kogu Eesti

muusikamaastik. Muusikamaastik on pidevas muutuses, mistõttu tuleks

lubada ERRi tegevust uutel platvormidel, et neil oleks paindlikust

muutustega kaasa minna. EAÜ peab samas vajalikuks rõhutada, et ERRi

tegevus peab alati toimuma kooskõlas autoriõiguse seadusega, sh autorite

õigusega enne uute platvormide käivitamist lubada või keelata oma

loomingu kasutamist ning saada selle eest kohast ja proportsionaalset tasu.

Teadmiseks võetud!

16

Tallinna Ülikool 1.Teadaolevalt on Kultuuriministeerium kutsunud 2022. aasta sügisel

kokku VTK koostamise töögrupi, milles osales ka Tallinna Ülikooli

esindaja. Töögrupi töö tulemusena kirjutati lahti üksikasjalik nimekiri

probleeme kehtiva seadusega ning viise, kuidas seadust parandada, et see

vastaks nüüdisaja nõuetele. Kahetsusväärselt nähtub käesoleva VTK sisust,

et nimetatud töögrupi ettepanekuid ei ole siiski suures osas arvestatud.

Samuti leiame, et Kultuuriministeerium on saatnud VTK

kooskõlastamiseks väga piiratud hulgale sidusinstitutsioonidele, jättes

kõrvale laiema kultuuri- ja mälusektori, millele on Eesti

Rahvusringhäälingu tegevusel kahtlemata otsene mõju. Kõrvale on jäetud

teiste seas Eesti Rahvusraamatukogu, Rahvusarhiiv, Eesti Filmi Instituut,

Eesti Kinoliit, Eesti Filmitootjate Liit, Music Estonia, Eesti

Fonogrammitootjate Ühing. Tallinna Ülikool leiab, et selliselt

kitsendatakse põhjendamatult ERRi rolli Eesti ühiskonnas ja kultuuris.

Piiratud kooskõlastusringi tõttu ei saa pidada VTK rajanevaks heale

kaasamistavale.

Selgitame. VTK ja seaduseelnõu

ettevalmistamiseks huvirühmade ja avalikkuse

kaasamine ning kooskõlastamine on toimunud

Vabariigi Valitsuse reglemendis sätestatu ja

reglemendi § 4 lõike 2 alusel kehtestatud

kaasamise hea tava korras. Valitsusasutusel on

pädevus otsustada mh kaasamise vajaduse, ulatuse

ning ajastuse üle. Töögrupis tehtud ettepanekutest

on VTK-s arvesse võetud suurem osa. Hilisema

analüüsi käigus selgus, et oli ka selliseid

ettepanekuid, mis ei eelda ERHS muutmist ning on

pigem seotud seaduse rakendamisega või

lahendatavad ERR-i juhtkonna tasandil. Näiteks

tehti ettepanek kaasata elanikkonda aktiivselt

kommunikatsiooniprotsessidesse ja sisu loomesse.

2. Järgnevalt soovime avaldada arvamust ERRi eesmärkide ja ülesannete

kaasajastamise ja täpsustamise osas. Tallinna Ülikool leiab, et ERRi

eesmärkide ja ülesannete kaasajastamine ning täpsustamine on olulised

mitmel sisulisel põhjusel:

2.1. Kehtiva ERRi seadusega ERRile seatud eesmärgid ja ülesanded ei ole

enam ajakohased ning on liiga abstraktsed. Ka äsja vastu võetud Euroopa

meediavabaduse määrus sedastab eesmärkide ja ülesande täpse sõnastamise

vajaduse. Kõrge üldistustasemega ülesanded ei võimalda nende täitmise

sisukat monitoorimist - võimaldamata sestap nii ERRi nõukogu efektiivset

tööd ning avalikkuse ülevaadet ERRi panusest ühiskonda ja kultuuri;

2.2. Ülesannete ja eesmärkide uuesti määratlemine peab olema laiemale

kaasamisele ja arutelule tuginev protsess. Kuigi avalik-õiguslike

meediainstitutsioonide autonoomia on väga oluline, peab ühiskonnale

avanema võimalusi avalikku huvi väljendada ja need ülesanded aeg-ajalt

üle vaadata. Seetõttu peab Tallinna Ülikool oluliseks, et kavandatavat

eelnõud koostatakse just seda printsiipi silmas pidades. Tõstame lisaks

esile, et viisid, kuidas avalikõiguslikud meediainstitutsioonid saavad

ühiskonnale väärtust luua, on viimastel aastatel olnud kõrgendatud

arutelude, nii akadeemiliste kui ka rahvusringäälingute eneste veetud

Selgitame. Ekslik on esitatud väide, et Euroopa

meediavabaduse määrus nõuab liikmesriikidelt

avalik-õigusliku meedia eesmärkide täpset

sõnastamist. Vastavalt Amsterdami lepingule

(1997) on avalik-õigusliku meedia ülesannete

määratlemine iga liikmesriigi ainupädevuses.

Euroopa meediavabaduse määruse artikkel 5

sätestab, et liikmesriigid tagavad, et avalik-

õiguslike meediateenuse osutajate

rahastamismenetlused põhinevad eelnevalt

kehtestatud läbipaistvatel ja objektiivsetel

kriteeriumidel. Nimetatud rahastamismenetlustega

tagatakse, et avalik-õiguslikel meediateenuse

osutajatel on piisavad, kestlikud ja prognoositavad

rahalised vahendid, mis vastavad nende avaliku

teenuse osutamise ülesandele ja võimele selle

raames areneda. Nimetatud rahalised vahendid

17

teadusuuringute sisuks. Selles osas on eestvedajateks olnud Austria avalik-

õiguslik ringhääling ORF (https://zukunft.orf.at/), Belgia rahvusringääling

VRT, Hispaania rahvusringhääling RTVE ja kindlasti ka Ühendkuningriigi

BBC. Ka akadeemilistes teadusuuringutes on avaliku väärtuse loomise

viisid viimastel aastatel kõrgendatud tähelepanu all, pakutud on mitmeid

uusi viise väärtusloomet identifitseerida ja klassifitseerida (muu hulgas

Cañedo jt 2022; Chivers ja Allan 2022; Mazzucato jt 2020). Ka Tallinna

ülikoolis uuritakse Eesti Teadusagentuuri rühmagrandi toel avaliku

väärtuse süsteemset loomet - vt ETAGi rühmagrant 1641). Oleks

kahetsusväärne, kui Kultuuriministeeriumi jätaks kogu nimetatud uue,

tõenduspõhiselt hangitud teadmise kasutamata.

peavad olema sellised, et avalik-õigusliku

meediateenuse osutajate toimetuste sõltumatus

oleks tagatud.

Avalik-õigusliku meedia mõjude hindamine ja

tegevuse monitoorimine toimub edukalt ka neis

riikides, kus avalik-õigusliku meedia ülesanded on

sarnaselt ERHS-iga sõnastatud laialt ja

universaalselt (näiteks Austria ja Soome).

VTK ettevalmistamise töögrupp jõudis

seisukohale, et ERR-i tänane ülesannete loetelu

ning lai määratlus on valdavalt sobiv, sest on ju

avaliku meediateenuse osutaja roll võimalikult laia

spektriga. ERHS on vaja kaasajastada ERR-i

tegelikku tegutsemispraktikat pidades silmas

meediateenuste ja -toodete loomisel ning

pakkumisel kolmel võrdselt olulisel

meediaplatvormil – raadios, televisioonis ja

internetis (tingliku nimetusega

tehnoloogianeutraalsus). Ühe muudatusena

plaanime ülesannete loendit täiendada

haridusvaldkonna edendaja täpsemalt sõnastatud

ülesandega, sest ERR-i ülesandeks on ka

haridusliku meediasisu pakkumine. Luues ja

levitades haridusliku sisuga meediateenuseid ja -

tooteid panustab ERR kõigis vanusegruppides

eesti inimeste harimisse, sealhulgas

meediapädevuse suurendamisse, kuid see tegevus

ei ole ERHS-is tema ülesandena selgelt sõnastatud.

Seega plaanime ka selle muudatuse lisada suure

üldistusastmega (nagu näiteks YLE seadus) ning

mitte minna seaduse tasemel kõigi ülesannete ning

18

tegevuste kirjeldamisel detailseks (nagu näiteks

BBC The Royal Charter ja The Agreement).

3. Tallinna Ülikool leiab, et ERRi eesmärkide ja ülesannete täpne seadmine

seondub ka võimaluse ja vajadusega süsteemselt nüüdisaegse

andmehalduse ning andmeanalüüsi toel monitoorida ERRi tegevust ning

selle avaliku väärtuse loomet nii eraldiseisvalt kui ka muu meedia- ja

kultuurisüsteemi kontekstis. Monitoorimine on vajalik nii ERRi nõukogu

võimestamiseks, ERRi laiema läbipaistvuse suurendamiseks kui ka

agiilsema meedia- ja kultuuripoliitika kujundamiseks. Tehnoloogiline

valmisolek lahenduse loomiseks on lihtsalt arendatav ning see parendaks

oluliselt ERRi läbipaistvust, ühiskonnaga sidestamist ning efektiivsust.

Selle arendamine oleks loomulik samm peale täpsemate ülesannete

seadmist ERRile. Seetõttu peab Tallinna Ülikool vajalikuks, et kavandatava

eelnõuga nähakse ette süsteemse monitoorimise vajalikkust kui ka ERRi

aruandekohuslust ühiskonna ees, mis puudutab ülesannete täitmist ning

avaliku väärtuse loomet. Ühtlasi juhime tähelepanu, et suurandmete põhist

kultuuripoliitika analüüsi ja poliitikakujunduse vajadust rõhutab ka Eesti

Kultuuri Arengukava 2021-2030 punkt 3.3.

Selgitame. ERHS § 12 lõige 1 sätestab, et koos

arengukava projektiga esitatakse ERR-i nõukogule

mõjude analüüs, milles antakse põhjendatud

hinnang arengukavas esitatud arengukavatsuste

täitmisele ja ERR-i tegutsemise vastavusele

käesoleva seadusega. Seega näeb kehtiv seadus

ette, et ERR arengukavas esitatud arengukavatsusi

ning tema tegevust ülesannete täitmisel hindab

nõukogu mõju analüüsi alusel. Antud juhul ei ole

probleem seaduses ja selle täiendamises, vaid

seaduse rakendamises. Sellist mõjude analüüsi

praktikas täna ei tehta. ERR-i tegevus on avalik

ning ka arengukava ja muud dokumendid (sh mõju

analüüs) peavad olema avalikud ehk alluma nö

avalikkuse kontrollile.

4.Tallinna Ülikool leiab, et ERRi eesmärkide ja ülesannete täiendamine

peab olema laiema arutelu objekt. Toome alljärgnevalt mõned sellekohased

näited/ettepanekud (rõhutades, et nimekiri ei ole lõplik).

4.1. Esimeseks näiteks ERRi ülesannete täpsustamise ja täiendamise

suunast on innovatsioon - avalik-õiguslik meedia kui innovatsiooni vedaja

laiemas meedia- ja kultuurisüsteemis. Selline ülesanne on tänasel hetkel

kirjas juba mitmete Euroopa avalik-õiguslike meediainstitutsioonide

alusdokumentides. VTKs seda kui olulist eesmärki mõneti käsitleb, kuid

jätab selle sisustamata. Seetõttu peab Tallinna Ülikool oluliseks ja loodab,

et innovatsiooni eest vastutuse võtmine ERRi eesmärkide ja ülesannetena,

selle täitmise monitoorimine ning selle tegevussuuna üldprintsiibid

(definitsioonid, rahastus, innovatsiooniprotsesside korraldus) sisustatakse

täpsemalt VTK uues versioonis ning ka hilisemas eelnõus.

4.2. Teise näitena ülesannete täpsustamise ja täiendamise teemavaldkonnast

on ERRi roll mäluasutusena. Klassikalise ringhäälinguorganisatsioonina

tegutsemise aegadel oli ERRi arhiivide peamine roll toetada uute

Selgitame. Nõustume, et ERR-i ülesannete ja

eesmärkide täiendamine uute eesmärkide ja

ülesannete lisamisega on kindlasti laiem arutelu

objekt. VTK-le eelnenud probleemide

kaardistamise töögrupp arutas põhjalikult ERR-i

eesmärkide ja ülesannete detailsusastme ja

täiendamise teemat. VTK sissejuhatavas osas

oleme öelnud, et peamine seaduse muutmise

eesmärk on luua ERR-i eesmärgi ja ülesannete

kooskõla Euroopa meediavabaduse määruse

nõuete ning riigiabi reeglitega. Seetõttu plaanime

ajakohastada ERHS-i tänapäevase uue meedia ja

sisu jagamise kontekstis ning määratleda ja

kirjeldada uute avalike meediateenuste ja -toodete

üldise turumõju hindamiseks vajalikke

mehhanisme. Vt. lisaks märkuse punkti 2 selgitust.

19

programmide tootmist, digiajastul on aga funktsioonid laienenud: ERRi

arhiivid saavad ühiskonnas ja kultuuris toetada mitmesuguseid

lisafunktsioone (ennekõike mitmesugused hariduslahendused), samuti on

oluline, et ERR oleks kohustatud oma tegevusi ja arendusi süsteemselt

kooskõlastama ja ühtlustama muude mäluasutustega (kogude

andmelahenduste standardiseerimine, linksidestamine, avaandmete

poliitikad jms). ERRi kui mäluasutuse ülesanded ja kohustused on kehtivas

seaduses kirjeldamata, mis ei ole enam ajakohane. Seetõttu peab Tallinna

Ülikool oluliseks, et kavandatavas eelnõus nähakse ette ja kirjeldatakse

põhjalikult ERRi kui mäluasutuse ülesanded ja kohustused.

4.3. Kolmas näide ülesannete täpsustamise ja täiendamise valdkonnast on

ERRi tegevuse suunatus laiema audiovisuaal-, muusika- ning muu

kultuurivaldkonna toetamiseks ja edendamiseks. Ka see eesmärk on täna

kirjutatud paljude Euroopa avalik-õiguslike meediainstitutsioonide

eesmärkide ja ülesannete sekka. Kõik käesolevas arvamuses toodud avalik-

õigusliku meedia avaliku väärtuse loome klassifikatsioonid rõhutavad

muule kultuurisektorile loodava väärtuse tähtsust. Seda rõhutab ka Eesti

Kultuuri Arengukava 2021-2030 punkt 1.14. Selline mõju kehtestub näiteks

läbi tellitud sisu, loodud tähelepanu, taganttõugatud nõudluse või ka läbi

innoveeritud tehnoloogiste lahenduste. Kahetsusväärselt on täna tõendust,

et ERRil on selline mõju pigem vähesem (Ibrus jt 2023). Seda enam on

oluline, et ERRi positiivne mõju Eesti loomesektoritele toodaks ERRi

ülesannete sekka ning seda ka süsteemselt monitooritaks. Leiame, et üks

viis selleni jõuda on kavandatavas eelnõus kirjutada lahti sõltumatutelt

tootjatel tellitava sisu osakaalud. Ka 2022. aasta sügisel töötanud VTK

töögrupp pakkus toodud eesmärki ja ülesannet välja, rõhutades muu hulgas

ka vajadust tellimise osakaalud seaduses väljendada. Selle kõrval kirjutati

lahti ka käibemaksu puudutav, mis seni on suurel määral takistanud ERRi

saateid enam sõltumatutelt tootjatelt tellida.

4.4. Viimane ettepanek ERRi ülesannete täpsustamise ja täiendamises

valdkonnast on uute digitaalsete haridussisu loomise ja levitamise ülesanne

koostöös Eesti haridussektoriga. Haridusliku sisu loomine on üks

klassikalisi avalik-õigusliku meedia ülesandeid, mis ent meediavaldkonna

kommertsialiseerumise ajastul on jäänud tagaplaanile. Üha enam

kirjutatakse see eesmärk ent uuesti avalik-õigusliku meedia ülesannete

Kultuuriministeeriumi hinnangul järgib ERR ka

täna väga mitmeid erinevaid olulisi standardeid ja

kehtiv ERHS seda ei piira. ERR-il on kohustus

kultuuri talletada ning arhiivid avalikkusele

kättesaadavaks teha. Arhiivide andmebaaside

loomisel ja opereerimisel järgib ERR vastavaid

standardeid ja osaleb nii Eesti kui ka

rahvusvahelisel tasandil (EBU) nende arendamise

protsessides. Muuhulgas täidab ERR kehtiva

seaduse kohaselt ka teatud ulatuses mäluasutuse

funktsiooni. Samas ei saa ERR-i defineerida ainult

mäluasutusena. ERRi arhiivi andmebaasid on

teadlastele avatud, aga ERR ise ei kvalifitseeru

teadus- ja arendusasutuseks.

Nõustume, et muudatuste raames on põhjendatud

lisada ERR-ile haridusvaldkonna edendaja

täpsemalt sõnastatud ülesanne, sest kehtivas

seaduses seda ei ole. ERR-i ülesandeks on ka

haridusliku meediasisu pakkumine, kuid nagu

öeldud plaanime ka selle muudatuse lisada suure

üldistusastmega.

20

sekka - toetudes uutele võimalustele arhiivide sisu uuskasutada ja koostöös

haridussektoriga uuenduslikke vorme arendada. Juhime tähelepanu, et ka

Eesti Kultuuri Arengukava 2021-2030 on antud eesmärgi kehtestanud

(punkt 1.14).

5. Tallinna Ülikool toetab tehnoloogianeutraalsust väljundkanalite ja -

vormide osas. Nõustume, et tehnoloogianeutraalne lähenemine tuleb

seaduses selgemini sõnastada ning tele- ja raadioprogrammide kõrval tuleb

esile tuua ka muu meediasisu tootmine ja üldsusele suunamine.

Teadmiseks võetud!

6. Tallinna Ülikool nõustub vajadusega ERRi nõukogu moodustamise

põhimõtteid uuendada eesmärgiga tuua nõukokku enam sõltumatut

ekspertiisi. Siiski leiame, et VTKs toodud lahendus ei pruugi

lõpptulemusena vähendada nõukogu ideologiseeritust ning sõltumist

poliitilistest erakondadest. Juhime tähelepanu, et analüüsitud Leedu

Vabariigi lahendus kasutab võimalust, et nõukogu liikmeid nimetavad ka

mitmed teised valdkondlikud ning püsikindad esindusorganisatsioonid.

Soovitame kaaluda sarnast lahendust, võttes eeskuju sh teiste avalik-

õiguslike institutsioonide nõukogude, eriti ülikoolide nõukogude

koostamisest. Pakume, et omad esindajad võiksid nimetada teiste seas

valdkonnaga seotud avalik-õiguslikud ülikoolid ja Rahvusraamatukogu

(viimane tingituna ERRi rollist mäluasutusena).

Selgitame. Kultuuriministeerium on kaalunud

poolt- ja vastuargumente ERHS tasandil pakutud

regulatsiooni loomisel. Leiame, et kuna ERR-i

tegevus puudutab ühiskonnas kõiki valdkondi, ei

ole sellise valiku tegemine võimalik ega ka

põhjendatud. Kui öelda, et kõikide seotud

valdkondade esindusorganisatsioonid võivad oma

esindajad nõukogusse nimetada, oleks nõukogu

liikmete arv ebamõistlikult suur. Samas kui öelda,

et oma esindaja võib nimetada näiteks avalik-

õiguslik ülikool või Eesti Rahvusraamatukogu,

tekib küsimus, et mille alusel on valitud just need

organisatsioonid. Miks ei saa oma esindajat

nimetada näiteks Eesti Autorite Ühing, Eesti

Tööandjate Keskliit, Lastekaitse Liit, Kirjanike

Liit, Eesti Filmi Instituut, TALO, Presidendi

Kantselei, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise volinik, Eesti Advokatuur, Eesti

Esitajate Liit, Eesti Kirikute Nõukogu jne.

Ühesõnaga valdkondi, mida ERR oma tegevusega

puudutab on palju, mistõttu on keeruline tuua

ERHS-i tasandil välja mõnda neist.

7. Tallinna Ülikool toetab VTKs toodud eesmärki muuta ERRi toimetuste

juhtide töölepingud tähtajalisteks. Teadmiseks võetud!

8. Tallinna Ülikool nõustub ja kinnitab vajadust ERRi poolt loodavate uute

meediateenuste mõjude hindamise protsessi järgi eelkõige kujunenud

õigusliku keskkonna tõttu (Euroopa Liidu meediavabaduse määrus). Selle

Teadmiseks võetud!

21

kujundamises palume Kultuuriministeeriumil ent arvesse võtta rohkeid

akadeemilisi uuringuid sedalaadi, nn avaliku väärtuse testide kohta. On

küllalt palju tõendust, et antud testid ei ole kuigi tõhusad. Loodame, et

olemasolevaid uuringuid saab kasutada toimivama testi arendamiseks

Eestis.

9. Tallinna Ülikool toetab ettepanekut viia ERRi finantseerimine

stabiilsemale ja ennustatavamale alusele. Leiame, et selleks kindla

protsendi määramine SKTst võiks olla toimiv alus.

Teadmiseks võetud!

Eesti Rahvusringhääling ERR toetab VTKs väljapakutud lahendusi ja peab oluliseks ERRi tegevust

reguleeriva seaduse muudatuste väljatöötamist. Kuna ERR osales ka VTK

väljatöötamisele eelneva töörühma töös, langevad pakutud ettepanekud

valdavalt kokku ERRi nägemusega seaduse muutmisel.

VTK käsitleb nelja peamist valdkonda avalik-õigusliku meediateenuse ehk

ülesande määratlemine, uute avalike meediateenuste mõjude hindamise

regulatsiooni, finantseerimist ja kõrgeima juhtimisorgani moodustamise

aluseid.

Käesoleva aasta 7. mail jõustus Euroopa meediavabaduse määrus, mis on

esmakordne Euroopa Liidu tasandil vastu võetud meediavabadust ja meedia

mitmekesisust kaitsev õigusakt. Eraldi sätted määruses reguleerivad

liikmeriikide kohustusi avalik-õigusliku meediaorganisatsiooni tegevuse,

selle rahastamise ja juhtimise sõltumatuse kohta. ERRi hinnangul aitaksid

VTKs väljapakutud lahendused täita määruses Eestile, kui EL liikmeriigile

pandud kohustused.

Avaliku teenuse määratlemine

Nagu rõhutatud ka VTKs, on seadus püsinud muutmata ligemale 15 aastat

ja ei arvesta enam muutunud meediamaastikku ning kaasaegseid

tehnoloogilisi lahendusi, mistõttu vajab avalik-õiguslikule

rahvusringhäälingule pandud ülesanne täpsustamist.

Eesti Rahvusringhääling kuulub Euroopa Ringhäälingute Liitu (Europea

Broadcasting Union-EBU), mis ühendab Euroopa avalik-õiguslikke

meediateenuste osutajaid. ERR järgib oma tegevuses EBU põhimõtteid, mis

Teadmiseks võetud!

22

on suunatud usaldusväärse, mitmekesise, sõltumatu ja läbipaistva avaliku

teenuse pakkumisele demokraatlikus ühiskonnas.

Eesti Rahvusringhääling peab oma avalikku ülesannet täitma arvestades

auditooriumi ootusi ja tegema seda tehniliselt platvormidel, kuhu on

liikunud auditoorium. EBU on oma juhises avaliku-õigusliku meediteenuse

ülesannete määratlemiseks (Legal focus PSM remit principles for the digital

media age) toonud välja põhimõtted, mida ülesanne peaks peegeldama.

Need on:

laiapõhjalisus, et katta võimalikult palju valdkondi täitmaks meediateenuse

inormatsioonilist, hariduslikku ja meelelahutuslikku eesmärki;

- erapooletus ja ambitsioonikus, et kehtestada kõrged standardid

kindlustamaks meediateenuse osutaja informatsiooni kvaliteet ja

erapooletus;

- tulevikukindlus, et võimaldada hinnata avalikku väärtust, kuid

samaaegselt võimaldada innovatsiooni ja kohanemist turudünaamikaga;

-platvormiülesus, et kindlustada auditooriumi juurdepääsu sisule igal pool,

igal ajal ja kõigil platvormidel.

ERR nõustub VTK väljatoodud põhjendustega, et kuigi ERR avaliku

ülesande määratlus on olnud kõikehõlmav, annab tänane regulatsioon

võimaluse mitmetimõistetavuseks. On äärmiselt oluline, et ERRi ülesanne

on määratletud nii, et see vastaks auditooriumi nõudmistele, oleks avaliku

huvi seisukohast laiapõhjaline ja ei tekitaks põhjendamatut

konkurentsieelist võrreldes eraõiguslike meediateenuse osutajatega.

VTKs on välja toodud eriarvamus ERRi ja Eestis tegutsevate eraõiguslike

meediaorganisastioonide vahel online sisu tootmise osas. Online uudissisu

tootmise kohta on EBU juba 2017. aastal asunud seisukohale, et avalik-

õiguslike meediteenuse osutajate online sisu piiramine vaid tele-ja

raadioprogammides edastatuga või tekstide pikkuse piiramine ei ole

kooskõlas väljendusvabaduse põhimõttega. Kui trükimeedia on liikunud

oma online sisu pakkumisel üha rohkem ka audiovisuaalse sisu

pakkumisele, siis peaks vastupidine võimalus olema avatud ka avalik-

23

õiguslikule meediateenuse osutajale tagamaks seeläbi muutunud

meediamaastikul arvamuste mitmekesisust soosiva sisulise konkurentsi.

Tuleb silmas pidada ka asjaolu, et kuigi uudiste ja informatsiooni ning

haridusliku sisu pakkumine on esmatähtis avalik-õigusliku meedia puhul,

on auditooriumil ootused ka kvaliteetse meelelahutusliku sisu tarbimiseks.

Finantseerimine ja juhtimine

Euroopa Komisjoni 2023 aastal avaldatud viimane raport õigusriigi

olukorrast märgib, et Eesti sõna- ja meediavabadus on hästi tagatud ning

rahva usaldus avalik-õigusliku ringhäälingu meedia vastu püsib kõrge.

Samas rõhutab raport, et reguleeriv raamistik ja kaitsemeetmed mis tagavad

avalik-õigusliku meedia sõltumatu juhtimise (sh rahastamise) ja

toimetusliku sõltumatuse, on poliitilise sekkumise vältimisel keskse

tähtsusega.

Euroopa meediavabaduse määruse artikkel 5 sätestab kohustuse

liikmesriikidele tagada, et avalik-õiguslike meediateenuse osutajate

rahastamismenetlused põhinevad eelnevalt kehtestatud läbipaistvatel ja

objektiivsetel kriteeriumidel ning et avalik-õiguslikel meediateenuse

osutajatel on piisavad, kestlikud ja prognoositavad rahalised vahendid, mis

vastavad nende avaliku teenuse osutamise ülesandele ja võimele selle

raames areneda.

Määruse põhjenduspunkt 31 rõhutab, et on vaja tagada, et avalik-õiguslikud

meediateenuse osutajad saaksid kasu läbipaistvatest ja objektiivsetest

rahastamismenetlustest, mis tagavad piisavad ja stabiilsed rahalised

vahendid nende avaliku teenuse osutamiseks, võimaldavad planeerimise

prognoositavust ja lubavad neil avaliku teenuse osutamise raames areneda.

Eelistatavalt tuleks sellise rahastuse üle otsustada ja see eraldada

mitmeaastases arvestuses kooskõlas avalik-õiguslike meediateenuse

osutajate avaliku teenuse osutamisega, et vältida iga-aastaste

eelarveläbirääkimiste lubamatu mõju riski.

24

ERRS VTKs väljapakutud rahastamismudelid oleksid kooskõlas

eelnimetatud põhimõtetega ja ühe pakutud alternatiivse rahstamismudeli

rakendamine tagaks vastavuse Euroopa meediavabduse määrusega. Sellise

stabiilse aluse seaduses sätestamisele on olnud vastuseis põhjendusega, et

selline regulatsioon mõjutaks riigieelarve koostamise paindlikkust. On

arusaadav, et riigieelarve protsessis peab olema piisav poliitiline

mehhanism, kuid samas tuleb ka silmas pidada seda, et sarnaseid avalik-

õigusliku staatusega asutusi, mille poliitiline sõltumatus on

eksistentsiaalselt oluline, on üksikuid ja nende eelarvemaht üldise

eelarvetasakaalu vaates marginaalne.

Avalik-õiguslikul meediaorganisatsioonil ongi eriline roll demokraatlikus

ühiskonnas kvaliteetse, erapooletu ja tasakaalustatud informatsiooni

andmisel kodanikele, mis tingib ka tema tegevuse aluste mõnevõrra

teistsuguse regulatsiooni.

ERR ei pea õigeks tänast seaduses sätestatud rahastamise alust, mille

kohaselt kujuneb ERRi eelarve iga-aastases eelarve koostamise protsessis

täitevvõimu poolt. Sarnaselt ministeeriumide hallatavate riigiasutusega

otsustab riigieelarvelise eraldise summa kultuuriminister koostöös

rahandusministriga. Kehtiv ERRS ei anna võimalust ERRi juhtorganite

esindajatel eelarve koostamisel isegi osaleda läbirääkimiste protsessis.

Riigieelarveline toetus on aastapõhine ja ei võimalda pikemaajalist

tegevuse kavandamist ehkki arengukava koostatakse ERRS kohaselt

neljaks aastaks. Väited, nagu võimaldaks riigieelarve seaduse kohaselt

koostatav ja Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatav eelarvestrateegia tegevuse

planeerimist, ei ole asjakohased. Riigi eelarvestarteegia on valitsuse

koostatav ja kinnitatav ning ka muudetav iga-aastaselt.

ERR toetab eelkõige VTK väljapakutud finantseerimismudelit, mille

kohaselt oleks riigieelarve toetuse aluseks valem, mis vastab teatud

protsendile üle-eelneva kalendriaasta laekunud aktsiisimaksudest ja

füüsilise isiku tulumaksust.

ERR toetab ka VTKs väljapakutud kõrgeima juht- ja järelevalveorgani-

ERRi nõukogu moodustamise aluste täpsustamist. Väljapakutud mudel

25

aitab tagada ERRi sõltumatust ja vältida olukorda, kus poliitiliste

erakondade esindatus nõukogus ületab ekspertide arvu. Samuti nagu

stabiilse ja sõltumatu rahastamise aluse loomine aitab vähendada poliitilise

sekkumise ja mõjutamise ohtu sõltumatu meediaorganisastiooni tegevuses,

aitab seda ka juhtimisorganite liikmete valik ja ekspertide arvu

suurendamine. Leiame ka, et ekspertidest nõukogu liikmete valikuprotsessi

muutmine läbipaitsvaks on oluline ja aitab kaasa usaldusväärsuse kasvule

ja väldib sõltumatuse muutumist näiliseks.

Uute avalike teenuste hindamine

ERR toetab VTKs tehtud ettepanekut, määrata siseriiklikult institutsioon,

kes saaks seaduses sätestatud alustel ja korras anda hinnangu ERRi, kui

avalik-õigusliku meediateenuse osutaja uute teenuste kasutuselevõtule.

Seaduses määratletud avaliku ülesande täitmise raames tuleb ERRil kaasas

käia nii tehnoloogia arengu kui ka auditooriumi uuenevate harjumuste ja

infovajaduse ja tarbimise muutustega. Nagu märgitud VTKs, rõhutab juba

2009. aastal vastuvõetud Euroopa Komisjoni teatis riigiabi eeskirjade

kohaldamise kohta avalik-õigusliku ringhäälingu suhtes 2009/C 257/01 (nn

Ringhäälinguteatis) vajadust luua liikmesriikide poolt sõltumatud asutused,

kes saavad teostada järelevalvet avaliku teenuse osutamise kohustuse

täitmise üle ja hinnata kasutusele võetavate uute teenuste vajalikkust. ERR

eelistab VTKs väljapakutud lahendust, millega pannakse vastav kohustus

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA). TTJA täidab Eestis

juba sõltumatu meediaregulaatori ülesandeid, mille kohustused ja

kriteeriumid tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL)

2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia

teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja

haldusnormide koordineerimise kohta AVMSD). Muuhulgas on nende

kriteeriumide hulgas mittediskrimineerimise ja siseturu nõuetekohase

toimimise ning ausa konkurentsi edendamisega seotu järelevalve, mis on

avaliku teenuse hindamise seisukohast oluline. Uute teenuste eelhindamine

annaks kindluse ERRile, et teenused vastavad nii avalikkuse ootustele kui

ka konkurentsireeglitele.

26

ERRi hinnangul ei vastaks uute teenuste kasutuselevõtu hindajana ERRi

nõukogu Ringhäälinguteatises sätestatud põhimõttele, et hindaja ja

järelevalve teostaja peab olema sõltumatu selle asutuse juhtimisest.

Nõukogu on aga ERRi kõrgeim juhtimis-ja järelevalveorgan, mistõttu on

tema sõltumatus välistatud.

Tähtajalised töölepingud

ERR toetab VTKs väljapakutud tähtajaliste töölepingute sõlmimise

võimaluse sätestamist ERRis peatoimetajatele ja toimetuse juhtidele.

Juba 2019. aastal pöördus ERR sellesisulise ettepanekuga

Kultuuriministeeriumi poole. VTKs on ERRi ettepaneku ja põhjendustega

arvestatud.

Nii nagu loomingulise juhi poolt etendusasutuse repertuaari koostamine, on

ka meediateenuse osutaja programmis edastatavate saadete sisu ja nende

valik loominguline töö. Rõhutame, et ERR hindab oma unikaalse oskusega

töötajaid ja pikaajalist hindamatut kogemust, samas peab ERRi struktuur

toetama organisatsiooni muutumisvõimet. Peatoimetajate ja toimetuste

juhatajate perioodiline vahetumine aitaks kaasata uusi loomingulisi

lahendusi ja avardaks võimalusi tagada programmi mitmekülgsus, mis on

oluline avaliku huvi teenimise seisukohast ning see aitaks edendada ka

karjäärimudelit asutuse sees.

Eesti Meediaettevõtete

Liit

VTK VÄLJATÖÖTAMISE MENETLUSE PUUDUSED Esmalt avaldame rahulolematust sellega, kuidas on toimunud Meedialiidu

ja teiste kolmandate isikute kaasamine EHRS VTK protsessis. Meedialiidu

esindajad kulutasid palju aega töögrupis osalemiseks, kuid VTK-s ei

arvestata mitte ühegi meie ettepaneku ega murega. 2022. aasta sügisel

kokku kutsutud töögrupp, mis töötas kuni 2023. aasta alguskuudeni, tõi

esile üksikasjaliku nimekirja kehtiva seaduse probleemidest ning tegi

ettepanekuid, kuidas seadust parandada. Kahetsusväärselt ei leia selle kohta

infot VTK-s. Kui töögrupp 2023. aasta sügisel uuesti kokku kutsuti, lubati

selle liikmeid tutvustada ka grupi senise töö põhjal kokku pandud VTK

projekti. Seda jagati alles nüüd, VTK ametliku kooskõlastamise käigus, ja

Selgitame. VTK ja seaduseelnõu

ettevalmistamiseks huvirühmade ja avalikkuse

kaasamine ning kooskõlastamine on toimunud

Vabariigi Valitsuse reglemendis sätestatu ja

reglemendi § 4 lõike 2 alusel kehtestatud

kaasamise hea tava korras. Kaasamine on

toimunud enne VTK väljatöötamist, valminud

VTK-le tagasisidet küsides ning toimub ka enne

eelnõu valmimist ja sellele tagasisidet küsides.

Eelnõu koostamist alustati alles pärast seda, kui

olime analüüsinud ettepanekuid, mille osapooled

27

sellest nähtub, et ministeerium on töögrupis arutletust kasutusele võtnud

vaid väikese osa. Seda ei saa pidada huvigruppide kaasamise tulemuseks,

pigem on tegu ministeeriumi ettepanekuga. Ministeerium ei andnud

töögrupile isegi selgitusi, miks osa nende tööst ja ettepanekutest kõrvale

jäeti.

Märgime sedagi, et Kultuuriministeerium on kaasanud seaduse

väljatöötamisse väga piiratud hulga sidusgruppe nende seast, kelle

tegevusele on Eesti Rahvusringhäälingul otsene mõju ning kellega pidanuks

ERRi rolli Eesti ühiskonnas, kultuuris ja loomemajanduses põhjalikumalt

arutama. Seejuures ei ole ühiskonnas ka laiemalt toimunud diskussiooni

ERR-ile esitatava ühiskondliku/ avaliku tellimuse ega tema ülesannete,

rahastamise ja järelevalve teemal. Saab tõdeda, et kuigi ERR on ennekõike

avalikku huvi teenindav institutsioon, ei ole Kultuuriministeerium teinud

piisavalt jõupingutusi laiema avalikkuse kaasamiseks seadusloome

protsessi. Kokkuvõttes on kaasamisprotsess olnud puudulik ning VTK ei

rajane meie hinnangul heal kaasamistaval, ei seotud sidusgruppide vaadetel

ega laiemal avaliku huvi väljendusel.

VTK-le esitasid. Huvirühmade ringi on võimalik

laiendada kaasamise käigus vajaduse järgi. Enne

VTK dokumendi valmimist tutvustati valmiva

dokumendi sisu (VTK projekt) ja seal plaanitavaid

ettepanekuid töögrupile, kus põhjendati, milliste

ettepanekutega edasi minnakse ning millistega

mitte. Valitsusasutusel on pädevus otsustada

kaasamise vajaduse, ulatuse ning ajastuse üle.

ERR EESMÄRGID JA ÜLESANDED TULEB UUESTI

MÄÄRATLEDA VTK kõige suurem puudus see, et selles on jäetud ERR-i eesmärgid ja

ülesanded läbi analüüsimata, kuigi seda nõuavad mitmed rahvusvahelised

normid, teiste seas ka hiljaaegu vastu võetud Euroopa meediavabaduse

määrus. Meedialiit ei saa nõustuda VTK-s esitatud seisukohaga, et

väljatöötamiskavatsuses pakutud lahendusega ei plaanita lisada ERR-ile

uusi ülesandeid, vaid soovitakse üksnes olemasolevaid ajakohastada.

Tegelikult tuleb VTK menetluses just kõigepealt analüüsida, millised üldse

on ERR-i eesmärgid ja ülesanded, mida ühiskond täna temalt ootab.

Seejuures ei saa jätta tähelepanuta, et kehtiva seadusega ERR-ile seatud

eesmärgid (kehtiva ERHS § 4) ja ülesanded (kehtiva EHRS § 5) on pärit

2007. aastast ja liiga üldised, et nende täitmist ja rahastamist saaks

monitoorida ja hinnata. See takistab ka ERR-i nõukogu tulemuslikku tööd

ega võimalda ka avalikkusel saada ülevaadet ERRi panusest ühiskonda.

ERR eesmärgid ja ülesanded peavad olema selged ning avalikkusega

läbi arutatud

Selgitame. Nõustume, et ERR-i ülesannete ja

eesmärkide täiendamine uute eesmärkide ja

ülesannetega peaks olema laiem arutelu objekt.

Töögrupis toimunud arutelu tulemusena toodi

VTK-s välja need muudatused, mis on seotud

ERHS-i ajakohastamisega, Euroopa

meediavabaduse määruse nõuete ning riigiabi

reeglite täitmisega. VTK-le eelnenud probleemide

kaardistamise töögrupp arutas põhjalikult ERR-i

eesmärkide ja ülesannete detailsusastme ja

täiendamise teemat. Jõudsime töögrupis ja peale

VTK-le laekunud tagasisidet analüüsides

seisukohale, et ERR-i ülesannete loetelu on

valdavalt sobiv ning lai ülesannete määratlus

samuti, sest on ju avaliku meediateenuse osutaja

roll võimalikult laia spektriga. Erinevate

valdkondade esindusorganisatsioonid on

avaldanud soovi, et ERR võiks just nende tegevust

28

ERR eesmärk on sätestatud EHRS § 4: Rahvusringhäälingu eesmärk on

kaasa aidata Eesti Vabariigi põhiseadusega sätestatud Eesti riigi

ülesannete täitmisele. Selleks loob Rahvusringhääling programme, toodab

ja vahendab saateid ning korraldab teisi tegevusi, mis ükshaaval või

kogumis:/…/ (allakirjutanu rõhutus). Sellele järgneb loetelu üldsõnalistest

põhimõtetest, millega on kokkuvõttes võimalik seostada mistahes

ajakirjanduslik tegevus.

ERHS § 5 lg 1 näeb ette, et seaduses sätestatud eesmärkide saavutamiseks

täidab Rahvusringhääling avalikke ülesandeid, mille hulgas on vähemalt

kahe teleprogrammi ja nelja ööpäevaringse raadioprogrammi tootmine (p

1) ja nende saadete ja arhiivi mõistlikus mahus kättesaadavaks tegemine (p

2). Juba loetelu kolmandas punktis on antud rahvusringhäälingu nõukogule

õigus lubada osutada mistahes muid meediateenuseid ja levitada nendega

seotud tooteid.

Sisuliselt muudab nõukogu õigus lubada ERR-il toota ja levitada mistahes

meediateenuseid avalike ülesannete loetlemise seaduses mõttetuks, sest

nõukogu loal võib neid ülesandeid kontrollimatult laiendada. Seejuures

käsitleb seadus neid nõukogu poolt otsustatud teenuseid avalike teenustena,

kuigi olemuslikult ei pruugi neis midagi avalikule teenusele omast olla. Nii

osutabki ERR täna mitmeid teenuseid, millel ei ole seost ERR-i

eesmärkidega ning milliseid osutavad ka teised meediaorganisatsioonid.

Avaliku teenuse osutamise „tellimus“ peab tulema ERR-ile ühiskonnalt,

konkreetsemalt selle esindajatelt Riigikogult, ja olema määratud

õigusaktiga. Ka EHRS 5 lg 2 sätestab, et ERR täidab seadusest või teistest

õigusaktidest tulenevaid ülesandeid. Seadusandja heakskiiduta tegevused ei

saa olla avalikud ülesanded / teenused.

ERR-ile avalikke ülesandeid seades tuleb muuhulgas silmas pidada, et

ühiskonnale vajalike eesmärkide ja ülesannete täitmiseks tuleb anda ka

vajalik raha. ERR-ile pandavad kohustused peavad vastama riigi rahalistele

võimalustele. Riigi majandusliku olukorra ja rahaliste võimalustega

arvestamise nõue ei tulene küll otseselt Euroopa Liidu nõuetest, kuid riik

ise peab sellega kahtlemata arvestama. Lähiaastatel tuleb Eestil hakkama

saada pingelise riigieelarve ja kasvavate kulutustega riigikaitsele, aga ka

mitmetele teistele prioriteetsetele valdkondadele (haridus, sisekaitse,

rohemajandus).

detailsemalt oma ülesannetes kajastada. Liiga

detailne ülesannete regulatsioon võib hakata

piirama seatud eesmärkide saavutamist ja ERR

toimetuslikku sõltumatust, mistõttu

Kultuuriministeerium seda hetkel käesolevate

muudatuste raames ei plaani.

Töögrupis fikseeriti EML eriarvamus selles osas,

et ERR peaks tegelema ainult sellise meediasisu

pakkumisega, mida erameedia ei paku.

Kultuuriministeerium on jätkuvalt seisukohal, et

kui erakapitalil tegutsevatel meediateenuste

osutajatel on huvi mingite ERR-i poolt pakutavate

teenuste osutamise vastu ei tähenda see, et need ei

ole avalikud teenused ning ei teeniks Eesti

ühiskonna demokraalikke, sotsiaalseid ja

kultuurilisi vajadusi. ERR ei pea tegutsema ainult

turutõrke tingimustes ehk ainult seal, kus turu

üldised mehhanismid ei toimi.

Meediauuringud (2010-2024) näitavad, et

valdavalt on Eesti elanikkond rahul sellega, kuidas

ERR on täitnud seadusega talle määratud eesmärke

ja ülesandeid.

ERHS § 12 lõige 1 sätestab, et koos arengukava

projektiga esitatakse ERR-i nõukogule mõjude

analüüs, milles antakse põhjendatud hinnang

arengukavas esitatud arengukavatsuste täitmisele

ja ERR-i tegutsemise vastavusele käesoleva

seadusega. Seega näeb kehtiv seadus ette, et ERR

arengukavas esitatud arengukavatsusi ning tema

tegevust ülesannete täitmisel hindab nõukogu

mõju analüüsi alusel. Antud juhul ei ole probleem

seaduses ja selle täiendamises, vaid seaduse

29

Turumajandusel põhinevas demokraatlikus riigis saab määrata

rahvusringhäälingule õiguse tegutseda valdkondades, kus esineb selge

turutõrge, ning astuda sisuga esile seal, kus erameedia ei saa või ei jaksa

tegutseda, või kus on avalikõiguslikul meediaorganisatsioonil muu põhjus

teenust osutada (nt teatud tingimustel vähemuste infovajaduste katmine

EHRS § 5 lg 1 p 8, info operatiivne edastamine riiklust ohustatavates

olukordades EHRS § 5 lg 1 p 10). Kõik tänased tegevused, mis võivad olla

küll ERR-ile kui meediaorganisatsioonile kasulikud, kuid mida saavad teha

ka erameediaorganisatsioonid, tuleb väga kriitiliselt üle vaadata. Kuigi

ministeeriumiga kohtumisel 27.05.2024 paluti Meedialiidul teha ERR-i

eesmärkide ja ülesannete kohta oma ettepanekud, peaks Meedialiidu

hinnangul nende määratlemine ja kirjeldamine olema laiema arutelu objekt.

Omapoolselt tahame siinkohal ERR eesmärkidena esile tuua vajadust

suurendada ERR-i rolli audiovisuaalse haridussisu loomisel ja pakkumisel

(haridussisu loomine on üks klassikalisi avalikõigusliku ringhäälingu

ülesandeid – ka koroonakriis näitas selle vajalikkust – paraku on see jäänud

ERR-i kommertsialiseerudes tahaplaanile), vajadust tõhustada ERR-i

tegevust mäluasutusena (talletades Eesti riikluse, ühiskonna ja kultuuri

seisukohast olulisi projekte ning tehes riigi rahastusel loodud ERR-i

programmid ja arhiivi vabalt ja tasuta kättesaadavaks avalikkusele, sh ka

teistele meediaorganisatsioonidele) ning vajadust toetada ja edendada

audiovisuaalset loomevaldkonda (näiteks määrates selleks

rahvusringhäälingule kohustuseks tellida sisu sõltumatutelt tootjatelt koos

sellekohase osakaalu määratlemisega. Teame, et sellise ettepaneku tegi

VTK töögrupp ministeeriumile ka kaks aastat tagasi.)

Meedialiit on seisukohal, et vähemalt EHRS § 8 lg 1 p-des 7, 9, 11

sätestatud ülesanded ei peaks olema seaduses rahvusringhäälingu

ülesannetena sätestatud. Punktis 7 toodud ülesanne vahendada

maailmakultuuri saavutusi on see turutõrke puudumise tõttu ebavajalik.

Punktis 9 nimetatud ülesanne hoiab ja arendab Rahvusringhäälingu

professionaalset loomingulist ning tehnilist taset on omane peaaegu igale

organisatsioonile ning punktis 11 toodud ülesanne kajastab oma

uudistesaadetes ja teistes saadetes Eestis toimuvaid sündmusi võimalikult

suurel määral on samuti iga Eesti meediaorganisatsiooni põhimõte, mida

rakendamises. Sellist mõjude analüüsi praktikas

täna järjepidevalt ei tehta. ERR-i tegevus on avalik

ning ka arengukava ja muud dokumendid (sh mõju

analüüs) peavad olema avalikud ehk alluma nö

avalikkuse kontrollile. Seesama avalik dokument

peab andma avalikkusele ülevaate ERR-i panusest

ühiskonda.

Selleks, et välistada võimalus, et nõukogu poolt

otsustatud teenus, mis oma sisult ei toeta ERR-i

eesmärke ning ei ole avalik teenus, saaks

meediaturule jõuda, ongi plaan kehtestada ERHS-

i tasandil uute avalike meediateenuste turu mõju

hindamise süsteem. Oleme seda kirjeldanud ka

VTK-s.

Nõustume, et ERHS-i kaasajastamise vaatest on

oluline ERR-i ülesannete loendit täiendada

haridusvaldkonna edendaja täpsemalt sõnastatud

ülesandega, sest ka see on tegevus, mida ERR täna

juba teeb, kuid kirjas see üheselt ei ole. Ka siin

kaalume võimalikult laia üldistusastmega

sõnastust.

Sõltumatutelt tootjatelt ostetava toodangu

miinimummahte ERHS reguleerida ei ole vajalik,

sest seda reguleerib meediateenuste seaduse § 8,

kus mh sätestatakse lõikes 4, et

televisiooniteenuse osutaja varub teleprogrammi

aastamahust, millest on maha arvatud uudiste-,

spordi- ja mänge sisaldavate saadete ning

reklaami, otsepakkumise ja teleteksti maht,

vähemalt kümme protsenti selliste Euroopa

30

seaduses ei pea sätestama ning mis pole kindlasti selliselt avalikud

ülesanded.

Rõhutame, et ERR-i eesmärgi ja ülesannete määratlemine ja

konkretiseerimine ei saa siiski olla üksnes ministeeriumi, ERR-i (ja selle

nõukogu) või kitsa grupi ekspertide ülesanne, vaid see peab hõlmama palju

laiemat ühiskondlikku arutelu.

päritoluga audiovisuaalsete teoste edastamiseks,

mille on loonud sellest televisiooniteenuse

osutajast sõltumatud tootjad.

Nõustume ka selles osas, mis puudutab vajadust

tõhustada ERR-i tegevust mäluasutusena, millist

rolli ta täna ka juba täidab. ERR-il on kohustus

kultuuri talletada ning arhiivid avalikkusele

kättesaadavaks teha (ERHS § 5 lõige 1 punkt 5).

ERR-i ülesandeid saab lisada vaid pärast seaduses sätestatud korras

mõjuanalüüsi tegemist ERHS-i väljatöötamiskavatsusest nähtub, et uue ERHS-iga on

Kultuuriministeeriumil eesmärk kirjeldada ERHS-is avaliku teenusena

ühemõtteliselt ERR-i tegelikku tegutsemispraktikat eri meediaplatvormidel

avalike meediateenuste ja -toodete loomisel ja pakkumisel (allakirjutanu

rõhutusega).

Eelnevast järeldub, et käesoleval ajal ei tegutse ERR ERHS-i § 5 lg 1 p-

dega 2 ja 3 ettenähtud piirides – „ERR-i tegelik tegutsemispraktika“ ei vasta

hetkel kehtivale ERHS-ile. Vastupidisel juhul puuduks vajadus seda

seadusega „legaliseerida“.

Uue ERHS-i eesmärgiks ei saa olla automaatselt „ERR-i tegeliku

tegutsemispraktika“ seadustamine ERR-i uue ülesandena. See, milliseid

teenuseid ja millises mahus rahvusringhääling avalikkusele pakub, peab

olema avalikult läbi arutatud ja vastama Eesti ühiskonna vajadustele, aga

ka riigi rahalistele võimalustele. Nii nähtub ka ERHS-i

väljatöötamiskavatsusest õigesti, et ERR-ile usaldatud ülesannete

laiendamisele ja ERR-ile uute meediateenuste osutamise ülesande

andmisele peab igakordselt eelnema mõju hindamine.

Ka Euroopa Liidu Komisjoni 27.10.2009 teatis riigiabi eeskirjade

kohaldamise kohta avalik-õigusliku ringhäälingu suhtes (edaspidi

ringhäälinguteatis) rõhutab, et kaubanduse ja konkurentsi moonutamise

vältimiseks tuleb hinnata uue teenuse üldist turumõju, sealhulgas näiteks

samalaadsete või asendatavate pakkumiste olemasolu, konkurents

toimetamise alal, turu ülesehitus, avalik-õigusliku

ringhäälinguorganisatsiooni turupositsioon, konkurentsi tase ja võimalik

Selgitame. ERR-i tegelikku tegutsemispraktikat

meediateenuste ja -toodete loomisel ning

pakkumisel raadios, televisioonis ja internetis

(muudatuste kontekstis kitsalt nimetatud kui

tehnoloogianeutraalsus) ei ole avaliku teenusena

ERHS-is ühemõtteliselt kirjeldatud ning eesmärk

on see seaduses selgemini sõnastada. See ei

tähenda, et ERR-i tegevus ei vasta hetkel kehtivale

ERHS-ile. Kehtiva ERHS § 5 lõike 1 punkti 1

kohaselt toodab ERR vähemalt kahte

teleprogrammi ja vähemalt nelja ööpäevaringset

raadioprogrammi. Sama paragrahvi lõike 1

punktis 2 on sätestatud, et ERR teeb elektroonilise

side võrkude kaudu mõistlikus mahus

kättesaadavaks oma programmid ja saadete arhiivi

ning Rahvusringhäälingu nõukogu loal toodab

muid meediateenuseid ja levitab nendega seotud

tooteid. Selline lai ja kvalitatiivne määratlus on

Euroopa Liidu õiguse ja kohtupraktikaga

kooskõlas, kuid on andnud võimaluse erinevateks

tõlgendusteks ning seetõttu peame muudatust

vajalikuks. Nõustume, et uute teenuste turule

tulekule peab tulevikus eelnema mõjude

hindamine ning seda käsitleb ka VTK (uute avalike

31

mõju eraalgatusele. Vastupidisel juhul, st kui avalik-õigusliku ringhäälingu

ülesannete laiendamisele ringhäälinguteatise p-s 88 viidatud mõjuanalüüsi

ei eelne, on tegemist Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 106

lg 2 rikkumisega.

Kõiki seniseid teenuseid ja ülesandeid, mis ei lähtu senises seaduses seatud

põhiülesannetest (toota vähemalt kahte teleprogrammi ja nelja

ööpäevaringset raadioprogrammi ning teha need kättesaadavaks) ja eriti

neid, mis on kehtestatud nõukogu loal, tuleb kaaluda public value testiga,

mitte lihtsalt vaikimisi seadustada.

VTK käsitleb küll uue meediateenuse mõju hindamist, kuid VTK-st ei

nähtu seda, kuidas peaks uue avaliku meediateenuse mõju hindamine

tegelikkuses hakkama toimuma (nt mis juhtudel mõjuhinnang tehakse,

mida mõjuhinnang peaks sisaldama; kuidas kontrollida seda, et

konkurentsiolukord ei kahjustuks ning et esineks turutõrge vms; jne).

Regulatiivseid võimalusi mõjuanalüüsi sisu osas kajastatud ei ole.

Seejuures meetod, kuidas public value’t testitakse, peab olema VTK-s või

seaduses selgelt kirjas. Seaduses peaks olema määratletud ka see, milliseid

aspekte arvesse võetakse, samuti määratletud võimalused ja kord, kuidas

sellise testi tulemust saab vaidlustada.

Kui ERR-i nõukogule jääb ka edaspidi õigus seada organisatsioonile uusi

ülesandeid, mida pole nimetatud seaduses, ning lubada tal otsustada lubada

uusi teenuseid, siis tuleb ka neile otsustele näha seadusega ette kohustus

viia läbi seaduses sätestatud korras mõjuanalüüs (täpsustades ka selle,

kuidas seda mõju analüüsitakse).

Uute avalike meediateenuste mõjuanalüüs peab muuhulgas arvestama

samalaadsete või asendatavate pakkumiste olemasolu, turu ülesehitust,

avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni turupositsiooni, konkurentsi

taset ning mõju konkurentsile. Meedialiidu hinnangul eeldab see

muuhulgas seda, et mõjuanalüüsi koostamisel peavad saama võimaluse

arvamuse avaldamiseks ka erarahastusel tegutsevate

meediaorganisatsioonide esindajad – vastupidisel juhul ei ole võimalik

tagada näiteks seda, et turuolukord konkreetse uue avaliku teenuse osas

määratakse ja seejärel hinnatakse tõepoolest korrektselt. Samuti peab olema

meediateenuste mõju hindamise regulatsiooni

loomise ettepanek).

Kultuuriministeeriumile teadaolevalt ei paku ERR

teenuseid, mis ei lähtu ERHS-is sätestatud

ülesannetest. ERR-i avalik teenus on ERHS-s

määratletud laialt. Kahtluse alla saaks seada vaid

selliste teenuste määratlemist avalike teenustena,

mis ei saa teenida ühiskonna demokraatlikke,

sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi. ERR on

pakkunud pea 30 aastat avalik-õigusliku

meediateenust ja nende meediateenuse arendamine

interneti keskkonnas on ERR-ile ERHS-ga

kehtestatud ülesannete täitmist toetav tegevus.

Selline lähenemine, et tegemist on uute

meediateenustega, ei ole õige, sest tegemist on

olemasolevate meediateenuste arendamisega veebi

keskkonnas.

Koos ERHS muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamisega töötame koheselt välja ka avalike

teenuste mõju hindamise mudeli. Kaasame ja

oleme kaasanud EML-i eelnõu ning selle

rakendusakti väljatöötamisse. Plaanime kehtestada

detailsemad mõjude hindamise tingimused (sh

kellel ja millistel tingimustel on õigus taotleda testi

läbiviimist) valdkonna eest vastutava ministri

määrusega. Määrusega sätestame tingimused

mõjude hindamise taotluse esitajale ning taotluse

menetlemiseks, otsuse tegemiseks ning

vaidlustamiseks. Rakendusakti kavand esitatakse

eelnõuga koos kooskõlastusringile. Plaanime

rakendusakti lisana kehtestada mõjude hindamise

32

ette nähtud selge kord, mis saab juhul, kui mõjuanalüüsi ei ole läbi viidud

või kui see on läbi viidud üksnes poolikult.

Väljatöötamiskavatsus peab HÕNTE § 1 lg-st 3 tulenevalt sisaldama

muuhulgas õiguslikke valikuid kajastavat kontseptsiooni tervikuna.

Seaduseelnõu kontseptsiooni koostamisel tuleb seejuures võimalikult

suures ulatuses järgida HÕNTE kolmandas peatükis seaduseelnõu

seletuskirja kohta sätestatud nõudeid (HÕNTE § 1 lg 3 teine lause). Neid

nõudeid pole VTK puhul täidetud, sest avalike teenuste ja mõjuanalüüsi

kontseptsioon on puudulik.

Kokkuvõttes on Meedialiidu hinnangul ERHS-i väljatöötamiskavatsusest

ilmnev ministeeriumi plaan lihtsalt seadustada kogu ERR-i senine tegevus

vastuolus Euroopa Liidu õigusega ja Eesti Vabariigi majandusliku

olukorraga.

metoodika, mille väljatöötamisse kaasame ka

EML-i.

HÕNTE § 1 lõikes 3 nimetatud kontseptsioon tuleb

viidatud sätte kohaselt teha pärast VTK

kooskõlastamist ja enne seaduseelnõu normide

kujundamist. VTK sellist kontseptsiooni sisaldama

ei peagi. Viidatud kontseptsioon töötatakse välja

ainult juhul, kui kavandatava seaduseelnõu sisul on

Eesti õiguskorras põhimõtteline tähendus. VTK-s

pakutud lahendused ei vaja VTK kõrvale

kontseptsiooni, sest lahenduste sisul ei ole Eesti

õiguskorras põhimõttelist tähendust. Pakutud

lahendustega ajakohastatakse ning

harmoneeritakse ERHS Euroopa Liidu õigusega.

Kultuuriministeerium ei nõustu, et kogu ERR-i

senine tegevus on vastuolus Euroopa Liidu

õigusega. Oleme seisukohal, et ERR-i tegevus on

kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, kuid ERHS

tuleb ajakohastada. Täpsemalt ei ole märkuse

tegija selgitatud, milles vastuolu Eesti Vabariigi

majandusliku olukorraga seisneb.

ERR-i õigust toota tekstisisu tuleb oluliselt piirata Meedialiit rõhutab, et ERR-i piiramatu õigus toota sisu eri

meediaplatvormidele (sh veebis) kahjustab erarahastusel tegutsevate

meediaorganisatsioonide konkurentsivõimet ja ärimudeleid. Meedialiidu

hinnangul ei või anda ERR-ile luba toota internetis tekstisisu, mis ei ole

nende tele-või raadioprogrammi peegeldus.

ERHS-i väljatöötamiskavatsusest ilmneb, et ministeeriumi soov on uue

ERHS-iga näha ERR-i ülesanded ette nn tehnoloogianeutraalselt nii, et

ERR-il oleks võimalik eri meediaplatvormidel pakkuda võimalikult laia

spektriga informatsioonilist, hariduslikku ja meelelahutuslikku sisu.

Sisuliselt on ministeeriumil seega plaan tagantjärele heaks kiita ERR-i poolt

riigieelarvelistest vahenditest nn online-ajalehe tootmine ja avaldamine.

Selgitame. Kultuuriministeerium ei nõustu, et

ERR ei tohi toota internetis tekstisisu, mis ei ole

nende tele- või raadioprogrammi peegeldus.

Meediauuringud näitavad selgelt, et internet on

tõusnud elanikkonna jaoks meedia, sh uudiste ja

muu päevakajalise informatsiooni saamiseks kõige

olulisemaks platvormiks. Kuna avalik-õigusliku

meedia eesmärgiks on elanikkonna

informeerimine, siis on meie hinnangul

põhjendatud ringhäälingunõukogu otsused, mille

alusel on kolme aastakümne jooksul arendatud ja

33

VTK-s tuleks täpsemalt defineerida, mida nn tehnoloogianeutraalsuse all

silmas peetakse. Meedialiidu hinnangul peaks tehnoloogianeutraalsus

tähendama, et ERR võib oma raadio- ja teleprogammi levitada ja arhiive

kättesaadavaks teha ka veebis või mis tahes uutel või tekkivatel

platvormidel. Küll aga ei saa see tähendada seda, et ERR võib väljuda talle

seadusega seatud kohustuse (teha raadio ja televisioonisaateid ehk toota

audio- ja audiovisuaalset sisu) raamidest ning saab volituse teha ka ajalehte,

ajakirja, portaali, uudisteagentuuri jms ning arendada massiivselt oma

tegevust näiteks sotsiaalmeedias.

Ebamääraselt seatud ülesanded ning ebamäärasus terminoloogias annab

praegu võimaluse seadusandja mõttest kaugeneda.

Kõikjal Euroopas (ka EMFA hiljutisel arutelul Euroopa Parlamendis)

kohtab avalikõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide püüet seada riikidele

kohustust tagada, et avalikõigusliku meedia rahastamine võimaldaks

„arendada meediateenuseid uue vaataja huvides või uue sisu ja

meediavormide jaoks“. See tähendaks sisuliselt ka õigust teha veebis

portaali või ajalehte. Tasub aga silmas pidada, et avalikult rahastatud

meedial on nii võimalus kui ka otsene stiimul mitmekesistada oma

veebipakkumisi sel määral, et tekstipõhine sisu, mida nad veebis edastavad,

on samaväärne või identne erameedia sisupakkumisega, ja konkureeriks

otseselt erameedia pakutava sisuga. See viiks avalikõigusliku meedia

tegevusvaldkonna laienemiseni sellisel määral, millel oleks meedia

mitmekesisusele hävitav mõju.

ERR-i sisuloome, mis ei põhine tema põhiülesannete – televisiooni ja

raadioprogrammide tootmine – täitmisel, konkureerib otseselt erameedia

sisupakkumistega ning õõnestab erameedia jõupingutusi luua kaasaegseid

ja kestlikke ärimudeleid veebis. Selleks, et erameedia saaks avalikõigusliku

meedia kõrval oma rolli täita ning selleks, et infosfääriks säiliks pluralism

ja mitmekesisus, peab säilima erameedia võimalus tulu teenida.

Meediapluralismi silmas pidades tuleks ERR-i rahastamismudeli juures

jälgida sedagi, et avalikõiguslik meediaorganisatsioon ei muutuks

domineerivaks ja et säiliks mõistlik tasakaal eraõigusliku ja avalikõigusliku

meedia vahel.

loodud ERRi poolt veebis meediasisu pakkuvaid

teenuseid ning tooteid.

Avalik-õigusliku meedia poolt veebis pakutav

meediasisu ei saa piirduda ainult raadio- või

teleprogrammide peegeldamisega, sest tänases

infoühiskonnas luuakse ja edastatakse meediasisu,

eriti just uudiseid, esmalt just veebis ja alles

seejärel peegeldub osa sellest ka traditsioonilistes

meediumites (raadios ja televisioonis). Ühestki

õigusaktist ei tulene piirangut, et meediateenuse

osutamine peab piirduma ainult varasemate

raadio- ja teleprogrammide refereerimisega.

Märkustes väljatoodud asjaolud ei oma

konkurentsi moonutavat mõju nii nagu seda EL

õiguses tuleb mõista. EL kohtupraktika kohaselt

tuleb eraõiguslikul kaebajal ebaproportsionaalsuse

tõendamiseks (i) tõendada talle tekkinud kahju; (ii)

seda, et kahju on tekitanud

ringhäälinguorganisatsioon, mitte teised

eraõiguslikud turuosalised; (iii) konkurentsimõjud

on nii olulised, et need on avaliku teenuse

eesmärkidega võrreldes ilmselgelt

ebaproportsionaalsed. Konkurentsimõjud on

olulised, kui liikmesriigi ringhäälingu rahastamise

tõttu on eraõigusliku turuosalise tegutsemine

ringhäälinguturul välistatud või muudetud

ülemäära raskeks.

Meediauuringu näitavad, et erameedia

veebiväljaannete külastajate arv on ERRi portaali

omast oluliselt suurem. Seega ei ole tõendatud

34

Majanduslik jätkusuutlikkus ja ärimudelite kestlikkus on nii

meediavabaduse kui meedia mitmekesisuse oluline osa. Avaliku rahaga

finantseeritud avalikõigusliku meedia kõlvatu konkurents selles vallas aga

ohustab meedia mitmekesisust ja erameedia pikaajalist jätkusuutlikkust.

Ebaaus konkurents ajakirjandusväljal tähendab halvemini finantseeritud

eraajakirjandust. Ebaausa konkurentsi tulemuseks on vähem ajakirjandust

ja vähem kvaliteetne ajakirjandus. Leiame, et kui praegusel VTKl põhinev

seadus vastu võtta, siis see otsus nõrgendaks Eesti ajakirjanduse

mitmekesisust ja mõjujõudu pikaks ajaks.

Meedialiit juhib tähelepanu, et ERR-i tegutsemine eri meediaplatvormidel

ning ERR-i väljumine ERHS-i § 5 lg 1 p-dega 2 ja 3 ettenähtud piiridest on

juba tänasel päeval kaasa toonud turumoonutuse. ERR konkureerib

ebaausalt, maksumaksja kulul meediatoodete turul, mis peaks alluma vaba

ja õiglase konkurentsi reeglitele. Nii avaldab ERR reaalajas oma

veebiplatvormidel ka sellist tekstipõhist ajakirjanduslikku sisu, millel

puudub igasugune seos ERR-i varasemate tele- ja/või

raadioprogrammidega ning mis ongi toodetud levitamiseks üksnes

veebiplatvormidel (sh reaalajas eesti-, vene- ja ingliskeelseid uudislood,

arvamusartiklid, jm).

Samal ajal on Eesti meediamaastik veebiplatvormide lõikes juba praegu

väga lai. Ainuüksi Meedialiidu liikmed avaldavad reaalajas eesti-, vene- ja

ingliskeelseid uudiseid oma uudisportaalides (Delfi.ee, Postimees.ee,

Ohtuleht.ee, Aripaev.ee jm), lisaks annavad praegu Eestis välja 2

päevalehte, 5 nädalalehte, 16 maakonnalehte ning 20 ajakirja.

Uuringud näitavad, et lugejad tajuvad ERR-i ning erarahastusel

tegutsevatele meediaorganisatsioonide uudiskeskkondi võrdväärsetena.

Uuringufirma Turu-Uuringute AS 2024 märtsis korraldatud küsitlusest

„Eesti internetikeskkonnad“ ilmnes, et kui ERR ei pakuks veebis tasuta

uudissisu, suureneks märkimisväärselt nende inimeste hulk, kes oleksid

valmis vormistama mõne uudisportaali tasulise tellimuse. (Hinnanguliselt

võiks lisanduvate tellijate arv ulatuda 100 000ni, mis rahas väljendatuna

tähendaks erameediale ca 10 miljonit EUR (saamata jäävat) tellimustulu

aastas).

väide nagu mõjutaks ERRi pakutav originaalne

online meediasisu oluliselt erameedia

majandustulemusi.

Tehnoloogianeutraalsuse all käsitletakse ERRi

meediasisu pakkumist võrdsetel tingimustel

kolmel tehnoloogilisel platvormil - raadios,

televisioonis ja veebis. Trükimeedia, välimeedia,

otseposti ja kõikvõimalike muude meediasisu

loomise ja edastamise variante seaduse muudatus

ette ei näe.

Selleks, et välistada võimalikke

konkurentsimoonutusi meediaturul plaanime

kehtestada ERHS-i tasandil uute avalike

meediateenuste turu mõju hindamise süsteemi.

Oleme seda kirjeldanud ka VTK-s.

Euroopa meediavabaduse määrus ei maini

dubleerimist, vaid rõhutab et avalik-õiguslik

meedia peab soodustama konkurentsi – st ta peab

ka ise olema konkurentsivõimeline. „Avalik-

õiguslik meedia peab kaasa aitama (29) meedia

mitmekesisuse edendamisele ja konkurentsi

soodustamisele meediasektoris, luues

mitmesuguseid huve, vaatenurki ja demograafilisi

olusid arvestavat sisu ning pakkudes

alternatiivseid vaatepunkte ja programme,

võimaldades rikkalikku ja ainulaadset pakkumist.

Avalik-õiguslikud meediateenuse osutajad

konkureerivad kasutajaskonna ja, sõltuvalt

olukorrast, reklaamiressursside pärast

eraõiguslike meediaettevõtjate ja

digiplatvormidega, sealhulgas teistes

35

On ilmne, et kui ERR pakub lugejatele erameediaga võrdväärset uudissisu

reaalajas ning tasuta, puudub lugejatel motivatsioon maksta sama sisu eest

tasu online-meedia väljaandele. Seetõttu kahjustab ministeeriumi plaan

anda ERR-ile piiramatu õigus toota sisu eri meediaplatvormidele (sh

veebis) erarahastusel tegutsevate meediaorganisatsioonide

konkurentsivõimet ja ärimudelit.

Ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.04.2024 määruse 2024/1083,

millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse

direktiivi 2010/13/EL (edaspidi Euroopa meediavabaduse määrus), p-s 29

on rõhutatud, et Riiklikes meediakeskkondades, mida iseloomustab avalik-

õiguslike ja eraõiguslike meediateenuse osutajate kooseksisteerimine.

Teisisõnu ei toeta ERHS-i väljatöötamiskavatsuses toodud plaani kuidagi

ka Euroopa meediavabaduse määrus – vastupidi, ka Euroopa

meediavabaduse määruse kohaselt ei ole lubatav luua olukorda, kus avalik-

õiguslik ringhäälingu dubleerib erarahastusel tegutsevate

meediaväljaannete teenust, mis on ERHS-i väljatöötamiskavatsuse kohaselt

aga uue ERHS-i vältimatu tagajärg.

ERHS väljatöötamiskavatsuse lk 25-26 kirjutab ministeerium sellest,

kuidas liikmesriigid ei saa avaliku ringhäälinguteenuse määratlemisel

sõltuda erakapitalil tegutsejate meediateenuste osutajate tegevusest (vt

tekst, mille juurde käib joonealune märkus nr 63), ning sellest, kuidas ERR

peab pakkuma erinevat sisu erinevate kanalite kaudu, sest tal on ülesanne

edendada sotsiaalset sidusust ja võimaldada vähekindlustatud inimestel

meediat tarbida. Sellega ei saa nõustuda. Esmalt on sellised väited vähemalt

Eesti puhul oletuslikud. Eestis on televisioon ja raadio kättesaadavad tasuta.

Eesti Statistikaameti andmetel on vähemalt iga päev televiisorit vaatavate

inimeste osakaal üle 90%7. Seega ei saa võtta eelduseks, et vajalik info

vähekindlustatud inimesteni ei jõua.

Ka pole põhjust arvata, et inimene, kes raha puudusel ei saa endale

televiisorit lubada, oleks reeglina arvuti või nutitelefoni kasutaja. Moodsaid

IT seadmeid kasutavad inimesed ei ole reeglina nii vähekindlustatud, et ei

suudaks valikulise uudissisu eest tasuda (päevauudised on ka kõikjal mujal

portaalides tasuta kättesaadavad).

liikmesriikides asutatud digiplatvormidega. See

puudutab nii audiovisuaal- kui ka

raadiovaldkonna

kommertsringhäälinguorganisatsioone ja

kirjastajaid ning kehtib eelkõige praeguses

digitaalmeedia keskkonnas, kus kõik

meediakanalid laienevad veebisfääri ja osutavad

oma teenuseid üha enam piiriüleselt. Kui selline

kahetine ja konkurentsivõimeline meediaturg,

mis on iseloomulik suurele osale liidust, toimib

hästi, tagab see meediateenuste mitmekesise ja

kvalitatiivse pakkumise kõigis sektorites.“.

Näitena toodud Soome rahvusringhäälingu YLE

poolt veebiplatvormidel levitatava sisu piirang on

kaasa toonud probleeme ning seda on nimetatud

ebaõnnestumiseks. Seetõttu moodustati Soomes

2023. aastal töörühm YLE tegevuse analüüsiks

ning muudatusettepanekute tegemiseks. Hetkel ei

ole veel selge, millised edasisi samme Soome

valitsus plaanib, aga töörühma raporti

ettepanekutele tuginedes on YLE tugevalt

arendamas just digivaldkonna meediateenuseid.

36

Kolmandaks, kui riigil on tõesti soov pakkuda teatud tingimustel online sisu

tasuta, siis saab selle erameedialt teenusena sisse osta. See tuleb riigile

ilmselt odavam, sest erameedia on valdavalt ERR-ist efektiivsem.

Seega on Meedialiit veendumusel, et kuigi ERR-i ülesanded on võimalik

ERHS-is sätestada nö tehnoloogianeutraalsena, siis tuleb seada selged piirid

sellele, milliste meediateenuste tootmist võib ERR eelarverahast katta (sh

nii uudisportaalides, voogedastusplatvormidel, mobiilirakendustes kui ka

sotsiaalmeediakanalites). Seejuures peab arvestama mitte üksnes tootmise

otsekuludega, aga ka vastava proportsiooniga ERR üldkuludest.

Lisaks sellele, et piiramatu õigus toota sisu eri meediaplatvormidele (sh

veebis) tingib olulise konkurentsimoonutuse ega ole Euroopa Liidu õiguse

kohaselt lubatav, muudab umbmäärane ERR- i ülesannete defineerimine

sisuliselt võimatuks ka efektiivse ja reaalse järelevalve teostamise nii ERR-

i ülesannete täitmise kui ka eelarveliste vahendite kasutamise üle. Sellele

on VTK tutvustamisel ministeeriumi tähelepanu juhtinud muuhulgas

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Uute meediateenuste osutamine saab hõlmata üksnes varasemate

raadio- ja teleprogrammide refereerimist

Avalik-õiguslikule ringhäälinguorganisatsioon võib osutada uusi

meediatooteid ja -teenuseid (sh sisuloomet veebiplatvormide jaoks) üksnes

varasemalt avaldatud audio või audiovisuaalse uudissisu uuesti

levitamisega või kui tegemist on üksnes varasema uudisloo kokkuvõtte ja

refereeringuga (nn kõrvalprodukt).

Seejuures väärib rõhutamist, et just sel viisil on piiritletud ka ERHS-i

väljatöötamiskavatsuses võrdlusriigiks võetud Soome avalik-õigusliku

ringhäälinguorganisatsiooni YLE ülesanded. Nii on ERHS-i

väljatöötamiskavatsuses osaliselt õigesti välja toodud, et YLE võib veebis

pakkuda tekstivormingus järgmist sisu: 1) tekstilised lühiuudised […]; 2)

lühitekstiline uudissisu, mis on seotud kiirete ja kiiresti arenevate

uudissündmustega […] (allakirjutanu rõhutusega). ERHS-i

väljatöötamiskavatsuses on YLE seadust refereeritud valikuliselt ja jäetud

tähelepanuta fakt, et YLE poolt veebiplatvormidel levitatav sisu peab

vältimatult olema kitsalt seotud üksnes varasemalt avaldatud raadio- ja

teleprogrammiga (soome k palvelun televisio- ja radio-ohjelmat siihen

37

liittyvine oheis- ja lisäpalveluiden). Samuti on varasemalt avaldatud audio

või audiovisuaalse uudissisu levitamine piiratud YLE ülesannetes ka

mahuliselt, seejuures veebiplatvormidel on YLE-l lubatud edastada üksnes

raadio- ja teleprogrammide lühikokkuvõtted (erandina on ette nähtud kitsalt

üksnes vähemuskeelerühmade ning kultuuri- ja haridusliku eesmärgiga

loodav sisu). Ka lühikokkuvõtted saavad olla üksnes sellised, millega on

seotud varasema tele- või raadioprogrammi pilt või heliklipp.

Meedialiit on veendunud, et ka ERR-i poolt osutatava avaliku

meediateenuse defineerimine tehnoloogianeutraalsena peab olema

limiteeritud ning uute meediateenuste osutamine võib hõlmata üksnes

varasemate raadio- ja teleprogrammide refereerimist.

Soovitame nõukogu koosseisu, valimise, töökorra ja otsuste

langetamise mehhanismi juures rakendada hea ühingujuhtimise tava

põhimõtteid. Samuti tuleks täpsustada ja konkretiseerida ka nõukogu

ülesandeid, õigusi ja vastutust, et otsuseid langetatakse läbipaistvalt,

kaalutletult ning demokraatliku ühiskonna ja vaba ajakirjanduse

toimimisprintsiipe ja eesmärke silmas pidades.

Selgitame. Hea ühingujuhtimise tava on mõeldud

järgimiseks eelkõige börsiettevõtetele. ERR-i

nõukogu peab enda juhtimise korraldamise aluseks

võtma ERHS-i, mis sätestab mh ERR-i juhtimise

alused.

Nõustume, et ka ERR-i juhtimisotsused peavad

olema tehtud läbipaistvalt, kaalutletult ning

demokraatliku ühiskonna ja vaba ajakirjanduse

toimimisprintsiipe ja eesmärke silmas pidades.

ERR-I NÕUKOGU EI OLE SÕLTUMATU

MEEDIAREGULAATORI ÜLESANNETE TÄITMISEKS SOBIV Meedialiit tunnustab ministeeriumi kavatsust luua sõltumatu

meediaregulaator, kelle ülesanne oleks viia läbi ERR-i ülesannete

laiendamisele igakordselt eelnev ja ringhäälinguteatise p-des 84 – 90

nõutav mõjuanalüüs (küll alles pärast kavandatavat tegeliku olukorra

seadustamist lisanduvate ülesannete suhtes), tuvastamaks, kas uued olulised

audiovisuaalteenused, […] teenivad ühiskonna demokraatlikke,

sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi, arvestades samal ajal nende võimalikku

mõju kauplemistingimustele ja konkurentsil. Samas nähtub ERHS-i

väljatöötamiskavatsusest, et ministeerium soovib vastava ülesande

usaldada kas TTJA või ERR-i nõukogule.

Selgitame. Uute avalike meediateenuste mõju

hindamise ülesande andmine ERR-i nõukogule ei

ole meie hinnangul hea lahendus. Muuhulgas ka

seetõttu, et avalike teenuste mõju hindamise

tulemusena tehtud otsus peaks alluma kohtulikule

kontrollile ning puudutatud isikutel peaks olema

võimalik oma õiguste kaitse tagada muu hulgas

kohtumenetluse käigus. Ka seetõttu on

problemaatiline anda otsuse tegemine ERR

nõukogule. Ka ERR-il peab olema võimalus oma

õiguste kaitse kohtumenetluse käigus tagada.

38

Ringhäälinguteatise p 89 kohaselt peab uute meediateenuste mõjuanalüüs

olema objektiivne ja sõltumatu muuhulgas ka avalik-õiguslikust

ringhäälinguorganisatsioonist endast. Nii on ringhäälinguteatise p-s 89

selgelt välja toodud, et selline hindamine oleks objektiivne vaid juhul, kui

selle viib läbi asutus, mis on täielikult sõltumatu avalik-õigusliku

ringhäälinguorganisatsiooni juhtimisest.

Uute avalike meediateenuste mõju hindamise usaldamine ERR-i nõukogule

ei täida ringhäälinguteatisega nõutud eesmärki. ERR-i nõukogu on ERR-i

kõrgeim juhtimisorgan (ERHS § 13 esimene lause). Seega ei ole ERR-i

nõukogu ERR-ist sõltumatu ega saa täita meediaregulaatorina rolli viia

sõltumatult ja objektiivselt läbi uute avalike meediateenuste mõju

hindamine.

Veelgi enam, ERR-i nõukogu moodustavad valdavas osas juba hetkel

kehtiva ERHS § 14 lg 1 p 1 kohaselt Riigikogu fraktsioonide esindajad.

Kuigi Meedialiit tervitab ERR-i väljatöötamiskavatsusest nähtuvat plaani

vähendada Riigikogu fraktsioonide esindajate osakaalu ERR-i nõukogus

asjatundjate osakaalu tõstmisega, siis ei ole see piisav, et tagada täielikult

erapooletu mõjuanalüüsi läbiviimine ERR-i nõukogu poolt. Tuleb

arvestada, et kui ERR-i nõukogusse kuulub ka uue ERHS-i kohaselt ligi

pooles ulatuses just Riigikogu fraktsioonide esindajaid, siis omavad nad

ERR-i nõukogus ikkagi piisavalt mõju, et välistada ERR-i suhtes

ebasoosivate otsuste tegemine. Seda eriti olukorras, kus poliitikute jaoks

oleks ERR-i tegevuse ja/või rahastuse kritiseerimine ebapopulaarne ning

võiks vähendada avalikkuse toetust. Lisaks jätkuvalt ei ole selge, kuidas

eristatakse poliitiku roll eksperdi rollist.

ERR-i nõukogu ERR-ile ebasoodsaid ning seega avalikkusele

ebapopulaarseid otsuseid kindlasti teha ei söandaks. Samal ajal on

Meedialiidule äärmiselt oluline, et uute avalike meediateenuste mõju

hindamine oleks tõepoolest sisuline ja välistaks turumoonutuse.

MONITOORIMINE, RAHASTAMINE JA JÄRELEVALVE

VAJAVAD PÕHJALIKUMAT LÄBITÖÖTAMIST ERRi eesmärkide ja ülesannete täpsustamisega seondub ka see, kuidas

nende eesmärkide ja ülesannete täitmist süsteemselt monitoorida ja

analüüsida ning kuidas selle analüüsi tulemusena võimestada

otsustusprotsessis ERR-i juhatust ja nõukogu, aga ka loodavat

Selgitame. Ülesannete täitmist saab monitoorida

ja analüüsida mõjude analüüsi alusel. ERHS § 12

lõige 1 sätestab, et koos arengukava projektiga

esitatakse ERR-i nõukogule mõjude analüüs,

milles antakse põhjendatud hinnang arengukavas

esitatud arengukavatsuste täitmisele ja ERR-i

39

regulaatororganisatsiooni, parlamenti (kitsamalt parlamendi

kultuurikomisjoni) ning võimaldada ka ühiskonnal paremini

avalikõigusliku ringhäälinguorganisatsiooniga suhestuda. Sellise tagasiside

süsteemi loomist ning ringhäälinguorganisatsiooni aruandekohustust

ühiskonna ees arutasid ja toetasid ka VTK ettevalmistuse töögrupis

osalenud eksperdid, teiste seas ka Meedialiidu esindajad. Leidsime, et pidev

ja regulaarne tagasiside aitaks täpsustada ringhäälinguorganisatsiooni

ülesandeid ja püstitada uusi, aitaks suurendada ERR-i usaldusväärsust ja

läbipaistvust, suurendaks organisatsiooni sidet ühiskonnaga ning ergutaks

ka täpsema ja asjakohasema meediapoliitika kujundamist.

ERHS-i väljatöötamiskavatsusest ilmneb, et ministeerium kaalub ERR-i

rahastusmudeli muutmist selliselt, et riigieelarves nähakse ERR-ile ette

kulud summas, mille suurus vastab teatud protsendile üle-eelneval

kalendriaastal riigieelarvesse laekunud aktsiisimaksudest ja residendist

füüsiliselt isikult laekunud tulumaksust või sisemajanduse koguproduktist.

See tähendab, et ministeeriumi soov on viia ERR-i rahastusmudel nö

vajaduspõhiselt mudelilt üle fikseeritud rahastusmudelile.

Meedialiidu hinnangul on ERR-i rahastamise depolitiseerimine

avalikõigusliku meedia sõltumatuse seisukohast õige ja oluline. Samas

sõltumata avalik-õigusliku ringhäälingu rahastusmudelist on vältimatult

vajalik tagada, et rahastamine toimub üksnes sellises ulatuses, mis on

vajalik ringhäälinguorganisatsioonile usaldatud avalike ülesannete

täitmiseks. Nii rõhutatakse ka ringhäälinguteatise p-s 71, et riikliku

hüvitamise summa [ei tohi] üldiselt ületada avaliku teenuse ülesande

täitmisega seotud puhaskulusid. Kui ERR-i poolt avalike ülesannete

täitmise rahastamine ei sõltu mitte ERR-i konkreetsest eelarvest, finants-

ja/või arenguplaanist, kus on avalike ülesannete sisu ja maht kindlaks

määratud, siis tuleb ministeeriumil eraldi lahendada küsimus sellest, kuidas

vältida ERR-i kulude ülemäärast hüvitamist.

Kuigi ERHS-i väljatöötamiskavatsuses on üldsõnaliselt ülemäärase

hüvitamise riski maandamise eesmärk kajastatud, siis seda, milles see

täpsemalt seisneb, ERHS-i väljatöötamiskavatsusest ei nähtu. Samas on just

etteulatuvalt fikseeritud rahastusmudeli puhul ülemäärase hüvitamise

tegutsemise vastavusele käesoleva seadusega.

Seega näeb kehtiv seadus ette, et ERR arengukavas

esitatud arengukavatsusi ning tema tegevust

ülesannete täitmisel hindab nõukogu mõju

analüüsi alusel. Kuna ERR-i tegevus on avalik

ning ka arengukava ja muud dokumendid (sh mõju

analüüs) peavad olema avalikud ehk alluma nö

avalikkuse kontrollile, aitab sellise mõjude

analüüsi tegemine ka ühiskonnal avalik-õigusliku

ringhäälinguorganisatsiooniga paremini

suhestuda. Seesama avalik dokument peab andma

avalikkusele ülevaate ERR-i panusest ühiskonda.

Sellist mõjude analüüsi praktikas täna järjepidevalt

ei ole tehtud ja nii see tulevikus olla ei tohiks. Kui

ERHS näeb ette süsteemse monitoorimise

kohustuse, tuleb seda järgida. Seega on ERHS-i

tasandil juba täna kehtestatud mehhanism, mille

raames saaks kontrollida, kas ERR on täitnud

avaliku teenuse osutamisest tulenevaid kohustusi

või mitte.

Nõustume, et sõltumata avalik-õigusliku

ringhäälingu rahastusmudelist on vältimatult

vajalik tagada, et rahastamine toimub üksnes

sellises ulatuses, mis on vajalik

ringhäälinguorganisatsioonile usaldatud avalike

ülesannete täitmiseks.

Analüüsisime ja jõudsime seisukohale, et kehtiv

regulatsioon, mis puudutab sihtotstarbelisi

projektitoetuseid, muutmist ei vaja. Plaanis ei ole

keelata ERR-ile osalemist riigihangete seaduse

alusel hangetes või avalikes taotlusvoorudes kui

need hõlmavad avalik-õigusliku ringhäälingu

tegevust. Sellise piirangu seadmine ei ole meie

40

vältimine ääretult oluline, sest maksudest või sisemajanduse

koguproduktist sõltuva rahastusmudeli korral on märgatavalt keerulisem

hinnata tehtud kulude vajalikkust ja mõistlikkust. Seetõttu ei ole ilma

ülemäärase hüvitamise riski maandamise viisi täpse kirjelduseta võimalik

ei Meedialiidul ega ka teistel huvigruppidel veenduda ERR-i uue

rahastusmudeli sobivuses.

Oleme juba varem rõhutanud vajadust arvestada ERR-i rahastamise puhul

ka meediasüsteemi kui tervikuga, vajadust säilitada tasakaalu era- ja

avalikõigusliku meedia vahel. Teeme ettepaneku lisada ERR-i rahastamise

mudelile rahastuse iga-aastase juurdekasvu nn „lae“ ja „põranda“ . Leiame,

et oleks otstarbekas kehtestada piirang ERR-i eelarve iga-aastasele kasvule

(näiteks, et eelarve ei tohiks kasvada aastas rohkem kui konkreetne piirmäär

või protsent, et vältida näiteks suurtest aktsiisitõusudest või

tulumaksumäära muutmisest tingitud arenguhüppeid). Samamoodi ei tohiks

ERR-i eelarve iga-aastaselt väheneda rohkem kui mingi piirmäär või

protsent, et oleks tagatud ERR-i tegevuste kestlikkus ja jätkuvus ning

ühiskonna ees võetud ülesannete-kohustuste täitmine.

ERHS-iga tuleb välistada sihtotstarbeliste projektitoetuste kaudu ERR-i

täiendav rahastamine. Hetkel kehtiv ERHS § 7 lg 5 p 8 nimetab ERR-i

tuluallikana muuhulgas sihtotstarbelisi projektitoetusi. ERHS-i

väljatöötamiskavatsuses on seejuures õigesti täheldatud, et ERHS-is ei ole

täpsustatud, mida käsitleda sihtotstarbelise toetusena, ega määratletud,

milliseid ERR-i ülesandeid rahastatakse § 7 lõike 5 punkti 1 alusel ehk iga-

aastase eraldisena riigieelarvest ja milliseid muudest laekumistest,

sealhulgas sihtotstarbelistest projektitoetusest. Meedialiit juhib tähelepanu,

et sihtotstarbeliste projektitoetuste osakaal ERR-i iga-aastasest eelarvest on

ajas märkimisväärselt kasvanud.

Meedialiidu hinnangul ei ole erameedial üldjuhul võimalik sellele rahale

kandideerida just seetõttu, et ERR on saavutanud või saavutamas turul

dominantset positsiooni ning sihttoetuse andjad seavad sellise positsiooni

ka toetuse saamise tingimuseks. Leiame, et kuna ERR-i rahastatakse

riigieelarvest vastavalt talle seadusega püstitatud ülesannetele ja

eesmärkidele, ei tohiks tal olla õigust kandideerida sihtotstarbeliste

projektitoetuste rahale. Nõnda paraneksid erameedia võimalused

hinnangul põhjendatud. RHS § 3 punkti 3 kohaselt

peab hankija tagama konkurentsi efektiivse

ärakasutamise riigihankel, kusjuures avalik-

õigusliku juriidilise isiku või avalikke vahendeid

kasutava eraõigusliku isiku osalemine riigihankes

ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike

vahendite kasutamise tõttu.

41

mitmekesistada oma programmi ühiskondlikult kaalukate saadetega,

teistpidi kasvaks ka erameedia juurdepääs lisaressursile. Erameedia on

selles küsimuses valmis sisuliseks koostööks avalikõigusliku meediaga –

näiteks oleme valmis sihtfinantseeringu abil toodetud programmi andma

pärast esmaeetrit ERR-ile kasutamiseks ja arhiveerimiseks.

Eelnevast hoolimata nähtub ERHS-i väljatöötamiskavatsusest, et

ministeeriumil on plaan jätkata ERR-i rahastamist muuhulgas

sihtotstarbeliste projektitoetuste arvelt. Seetõttu ei täida ERHS-i

väljatöötamiskavatsus (ja uus ERHS) enda eesmärki suurendada ERR-i

rahastamise põhimõtete ja eelarve läbipaistvust. Lisaks võivad

sihtfinantseeritud sisuprojektid seada kahtluse alla ka ERR-i sõltumatuse

sisuvalikute ja ajakirjandusliku käsitluse osas.

Isegi, kui sihtotstarbelised projektitoetused on ka uue ERHS-i kohaselt

jätkuvalt ERR-i tuluallikatena lubatav, siis peab olema ERR-ile ette nähtud

ERHS-i väljatöötamiskavatsusega võrreldes märkimisväärselt suurem

aruandekohustus.

Meedialiit tuletab VTK koostajatele meelde, et avalike ülesannete täitmise

(kvaliteedi) kontrollimiseks tuleb ette näha kohased järelevalvemeetmed.

Esimese Astme Kohus kohtuasjas SIC vs. komisjon tehtud 26.06.2008

otsuse p-des 206 – 215 kinnitanud, et avalik-õigusliku meediateenuse

osutaja tegevuse kontrollimiseks peavad olema ette nähtud

kontrollmehhanismid ning samuti peab olema tagatud, et neid

kontrollmehhanisme ka tegelikkuses rakendatakse. Seejuures on Esimese

Astme Kohus samas otsuses ka kinnitanud, et avalik-õigusliku

ringhäälingule saab riigi poolt eraldatud vahendeid käsitleda ELi toimimise

lepingu riigiabisätetega kooskõlas olevana vaid niivõrd, kuivõrd ettevõtja

on täitnud talle avaliku teenuse osutamiseks antud ülesande puhul

ettenähtud kvaliteedinõuded. Ka ringhäälinguteatisest tuleneb, et juhul kui

avaliku teenuse osutamisega seotud kohustuste täitmise

kontrollimehhanismid puuduvad või ei toimi, puudub võimalus tagada, et

avaliku teenuse osutamisega seotud kohustused on ka tegelikult täidetud

ning riigieelarvelised vahendid on kasutatud eesmärgipäraselt.

Seetõttu peab eksisteerima mehhanism, mille raames kontrollitakse, kas

ERR on täitnud avaliku teenuse osutamisest tulenevaid kohustusi või mitte.

Riigikontroll on läbi viinud ainult ühe põhjaliku auditi ERR-i tegevusest,

42

tähendanud mitmeid vajakajäämisi, kuid mingeid tagajärgi pole kaasnenud.

Samal ajal ei ole isegi Riigikontroll analüüsinud avalike ülesannete täitmise

efektiivsust ega tulemuslikkust. Kvaliteedi kontroll on lahti mõtestamata ja

puudub. Seega kokkuvõttes kehtiva ERHS-i kohaselt ERR-i tegevuse ja

raha kasutamise üle tõhus ja stabiilne kontrollimehhanism puudub.

Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni

Liit

Esiteks soovime juhtida Kultuuriministeeriumi tähelepanu probleemile,

mida VTK-s ei kajastunud, kuid mis on siiski väga otseselt seotud VTK-s

käsitletud teemadega. Nimelt elektroonilise side seaduse (ESS) §-i 90, mis

sätestab kaabelleviteenuse osutamise ehk televisiooniprogrammide

taasedastamise erinõude, rakendamine praktikas.

ITL on korduvalt ja läbi aastate juhtinud erinevate riigiasutuse tähelepanu

taasedastamise erinõude (nn must-carry) paragrahvi üle vaatamise

vajadusele. Viimati esitasime sellekohase ettepaneku 09.12.2022 vastates

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poolt korraldatud

avalikule konsultatsioonile teleprogrammide taasedastamise kohustuse

ülevaatamiseks. Pea aasta hiljem (17.11.2023) avaldas MKM

konsultatsiooni tulemused ja tegi järgmised ettepanekud:

1) ESS § 90 lg 1 punktis 1 täpsustada sideettevõtjate ringi, kellele kohaldub

taasedastamise kohustus;

2) piiritleda taasedastatavate teleprogrammide hulka ainult avalik-õigusliku

meediateenuse osutaja teleprogrammidega;

3) mitte muuta kohustuse täitmisega seonduva tasu regulatsiooni. MKM-i

arvates piisab siinkohal olemasoleva regulatsiooni paremast rakendamisest.

ITL ei nõustu MKM-iga kolmanda punkti osas, kuna näeme endiselt, et ESS

§ 90 täitmine praktikas on probleemne ja seda eriti tasude maksmisega

seonduvalt. Olukorras, kus suure avaliku huviga teleprogrammide

taasedastamise tasu tuleb kokku leppida lepingus ja üks lepingupool on

seejuures olukorras, kus tal on kohustus programmi taasedastada, kuid ei

ole võimalik pidada võrdseid läbirääkimisi ning jõuda mõistlikele

kokkulepetele. Selle asemel on ühel lepingupoolel ilmselge regulatsioonist

tulenev jõupositsioon.

Märgime, et tänaseks ei ole algatatud ka punktides 1-2 nimetatud

muudatusi.

ITL teeb Kultuuriministeeriumile ettepaneku VTK-s käsitletud küsimuste

lahendamisega koos algatada ka ESS § 90 muutmine, kuna Eesti

Teadmiseks võetud. Kultuuriministeeriumil on

VTK kohaselt plaanis muuta ERHS-i.

Elektroonilise side seadust VTK-s käsitletud

muudatuste raames teha ei plaanita, sest oleme

seisukohal, et mitmed märkuses toodud teemad

(näiteks tasude avalikustamine), vajavad laiemat

arutelu ja mitte selle seaduse muutmise raames.

43

Rahvusringhäälingu (ERR) teleprogrammide taasedastamise kohustus ning

selle kohustuse täitmise eest sideettevõtjate poolt ERR-ile makstavad tasud

on otseselt seotud VTK-s käsitletud küsimustega. Nimetatud kohustust

tuleb arvesse võtta ERR-i ülesannetest ja rahastusmudelist tervikpildi

saamiseks.

Kordame siinkohal üle ka ITL-i peamised seisukohad ja ettepanekud ESS

§ 90 osas:

ITL-i hinnangul on ebaselge, kuidas riik seadusandlikus vaates tagab

ERHS-is sätestatud ERR-i eesmärgi täitmise, milleks on kaasa aidata

põhiseadusega sätestatud Eesti riigi ülesannete täitmisele (ERHS § 4).

Seadusandja on sätestanud läbi ERHS-i ERR-ile kohustuse tagada

elektroonilise side võrkude kaudu Rahvusringhäälingu programmide ja

arhiivi kättesaadavuse (ERHS § 5 lg 1 p 2). On selge, et Rahvusringhäälingu

eesmärk on mitte üksnes keele ja kultuuri areng ning audiovisuaalne

jäädvustus, vaid ka julgeolekuvõtmes on riigile oluline tagada oma

sõnumite jõudmine üldsuseni, seda eriti kriiside ajal.

Samas ei ole ESS §-is 90 sätestatud taasedastuse erinõue

tehnoloogianeutraalne, pannes sõnumite jõudmise kodanikeni sõltuvusse

kasutatavast tehnoloogiast (veelgi enam – tänapäeval vähekasutatavast

kaabellevi tehnoloogiast). Lisaks on vajalik mõista, et kõnealuse kohustuse

täitmisel on eraettevõtete (sideettevõtted) sidevõrk riigi funktsioonide

täitmiseks täiendavalt koormatud, mistõttu peab olema seaduse tasemel ka

selgelt sätestatud avalik-õigusliku isiku keeld nõuda oma toimimise

rahastamiseks täiendavaid tasusid lisaks riigieelarvele ja autoritasudele,

mida ettevõtted tasuvad läbi Eesti Autorite Ühingu.

Praegusel juhul on taasedastajatele pandud ebaõiglane topeltkohustus:

taasedastada oma kuludega programmi ning maksta selle kohustuse täitmise

eest tasu (ESS § 90 lg 1 p 1). ITL on seisukohal, et kõnealune regulatsioon

vajab põhimõttelist uuendamist, mille eesmärgiks on jõuda õigusselge

lahenduseni. Riigi julgeoleku tagamise eesmärgil peab ERR olema

riigieelarvest rahastatud piisaval määral, et vajalik informatsioon oleks

elanikkonnale kättesaadav.

44

ITL-i ettepanek on muuta ESS § 90 ja asendada see järgmise sõnastusega:

„§ 90. Televisiooniprogrammide taasedastamise erinõue

(1) Sideettevõtja, kes taasedastab teleprogramme, peab tagama järgmiste

programmide pideva taasedastamise oma lõppkasutajatele:

1) Eesti avalik-õigusliku meediateenuse osutaja teleprogrammid;

2) vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutaja edastatavad ja

tehnilistele nõuetele vastava signaalitugevuse juures vastuvõetavad

teleprogrammid, mille edastamise eest televisiooniteenuse osutaja tasu ei

nõua.

(2) Eesti avalik-õigusliku meediateenuse osutajal ei ole õigust nõuda

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teleprogrammide taasedastamise

eest sideettevõtjalt tasu. Teleprogramme taasedastaval sideettevõtjal ei ole

õigust nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teleprogrammide

taasedastamise eest Eesti avalik-õigusliku meediateenuse osutajalt tasu.

(3) Vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutajal on õigus nõuda

teleprogramme taasedastavalt sideettevõtjalt mõistlikku tasu

teleprogrammide taasedastamise eest. Tasu nõudmisel käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud taasedastamise kohustus ei kehti.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud erinõude täitmisel tuleb

järgida tehnoloogianeutraalsuse printsiipi. Lõikes 1 sätestatud teenuse

osutaja ei tohi seada sideettevõtjale piiranguid, mil moel sideettevõtja teeb

teleprogramme kättesaadavaks oma lõppkasutajatele, välja arvatud

kolmandatest osapooltest tulenevad erinõuded.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud programmid edastatakse ühtse

kogumina teleprogramme taasedastava sideettevõtja ja lõppkasutaja vahel

sõlmitud liitumislepingu alusel.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata programmide

taasedastamine toimub sideettevõtja ja lõppkasutaja omavahelisel

kokkuleppel.

(7) Sideettevõtja peab lõppkasutajale tagama käesoleva paragrahvi lõikes

1 nimetatud programmide eetrisoleku ajalise mahu täies ulatuses, välja

arvatud kolmandatest osapooltest tulenevad erinõuded.

(8) Nõuded käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud

taasedastamisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister.“

45

Teiseks toetame ITL-i poolt VTK-s sedastatud eesmärki: „kehtestada

ERHS-is ERR-i rahastamise mudel, mis tagab läbipaistvuse,

usaldusväärsuse ja sõltumatuse ning võimaldab ERR-il täita ERHS-iga

pandud ülesandeid.“ Kuigi me oleme seisukohal, et ei ole põhjendatud ERR

poolt taasedastamise eest tasu nõudmine, siis kuniks vastavasisulist

muudatust ei ole tehtud, rõhutame, et läbipaistva rahastusmudeli

väljatöötamise käigus tuleb tagada ka ERR-i enda kehtestatud tasude

läbipaistvus.

Seega, kui eesmärk on tagada ERR-i läbipaistev rahastusmudel, siis peab

see hõlmama ka kogu ettevõtjate poolt ERR-ile makstavat tasuspektrit. See

omakorda tagab nende erasektori poolsete tasumaksjate võrdse kohtlemise

ja õiglase konkurentsikeskkonna. ERR ei tohi hoida ettevõtjaid infosulus

ega manipuleerida ettevõtjatega neilt (kohustuslikult) nõutavate tasudega.

Mistahes ERR-i poolt küsitavad tasud peavad olema kontrollitavad,

ühetaoliselt rakendatavad ja avalikud, s.t olema sellistena ERR-i

juhtorganite poolt kinnitatud ja avalikustatud ERR-i kodulehel avaldatud

hinnakirjas.

Kolmandaks teeme ettepaneku VTK raames analüüsida, kas ERR-i

rahastamismudelit oleks võimalik muuta jätkusuutlikumaks, kui ERR ei

kulutaks eelarveraha, et konkureerida erasektoriga valdkondades, mis ei

seondu tema põhiülesannetega, näiteks välismaise meelelahutussisu

ostmisel, vaid keskenduks selle asemel rohkem oma ühiskondlikule rollile

ja ERHS-is sätestatud eesmärkide saavutamisele.

Loodame, et leiate võimaluse neid kolme ITL-i ettepanekut arvestada ja

algatate koos ERHS muutmisega ka ESS-i muutmise, et tagada õigusselgus

ja lõpetada ebaõiglane olukord ühepoolsete ja läbipaistmatute tasude

määramisel seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks.

Palume kaasata ITL VTK alusel koostava eelnõu menetlusse.

EELNÕU

14.08.2025

Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seadus

§ 1. Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmine

Eesti Rahvusringhäälingu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„1) toodab vähemalt kahte teleprogrammi ja nelja ööpäevaringset raadioprogrammi ning osutab

teisi meediateenuseid;

2) elektroonilise side võrkude kaudu suunab üldsusele käesoleva lõike punktis 1 nimetatud

programmid ja meediateenused ning teeb mõistlikus mahus kättesaadavaks saadete arhiivi;“;

2) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:

„12) edendab haridust, elukestvat õpet ja meediakirjaoskust, pakkudes mitmekesist hariduslikku

sisu.“;

4) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „Programmid“ tekstiosaga „ja

meediateenused“;

5) seadust täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses:

„§ 61. Uue meediateenuse mõju hindamine

(1) Uus meediateenus käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2024/1083, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi

2010/13/13, artiklis 2 nimetatud määratlusele vastav Rahvusringhäälingu kavandatav

meediateenus, mida ta ei ole varem osutanud või mis on olemasoleva meediateenuse tehnoloogiline

edasiarendus ning mis kummalgi juhul mõjutab märkimisväärselt meediaturgu, sealhulgas teenuse

nõudlust ja konkurentsiolukorda.

(2) Enne kui alustatakse uue meediateenuse osutamist, hinnatakse selle mõju meediaturule ning

selle vastavust käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud Rahvusringhäälingu eesmärgile teenida

ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi.

(3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata katsetamisjärgus olevatele uutele meediateenustele.

Meediateenuse katsetamise periood võib kesta kuni kuus kuud.

(4) Uue meediateenuse mõju hindab ja mõju hindamise otsuse teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet.

2

(5) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud meediaturu mõju hindamist võib Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Amet taotluse alusel küsida Konkurentsiametilt konkurentsianalüüsi.

(6) Uue meediateenuse mõju hindamise, sealhulgas kulude katmise, tingimused ja korra kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(7) Uue meediateenuse mõju hindamise otsus on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2

lõike 1 punkti 21 tähenduses. Kui uue meediateenuse mõju hindamise otsuse alusel maksmisele

kuuluvat summat tähtaja jooksul ei maksta, annab otsuse teinud asutus otsuse sundtäitmisele

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.“;

6) paragrahvi 9 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) kavandatavad uued meediateenused ning nende arendamise eesmärgid ja põhjendused;“;

7) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kui arengukava ei sisalda käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud informatsiooni,

avalikustab Rahvusringhääling uue meediateenuse eesmärgi ja põhjenduse oma veebilehel

vähemalt kolm kuud enne selle pakkumise alustamist.“;

8) paragrahvi 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠10. Riigieelarvest eraldatav toetus

(1) Käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmise toetamiseks eraldatakse

Rahvusringhäälingule toetus riigieelarvest.

(2) Valdkonna eest vastutav minister esitab riigieelarvestrateegia koostamisel iga nelja aasta järel

Rahvusringhäälingule kavandatava toetuse summa suuruse nelja-aastaseks perioodiks, eraldi iga

aasta kohta, arvestades makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi.

(3) Rahvusringhäälingule riigieelarvest eraldatav toetus sisaldab avalike ülesannete täitmiseks

vajalikke majandamiskulusid, tööjõukulu, investeeringuid ja finantseerimistehinguid.

(4) Valdkonna eest vastutav minister sõlmib Rahvusringhäälinguga nelja-aastase raamlepingu,

lähtudes riigieelarvestrateegias Rahvusringhäälingu toetuseks planeeritud summadest.

(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toetusele võib riigieelarvest eraldada

Rahvusringhäälingule sihtotstarbelisi eraldisi riigikaitseülesannete täitmiseks, elutähtsate teenuste

osutamiseks ja muudel juhtudel, kui see on vajalik Rahvusringhäälingule käesoleva seadusega

pandud ülesannete jätkusuutlikuks täitmiseks.

(6) Raamlepingus sätestatud toetuse summad kajastatakse vastava perioodi riigieelarvestrateegias

ja neid raamlepingu kehtivusaja jooksul ei vähendata. Uue nelja-aastase perioodi toetust ei

vähendata võrreldes eelneva raamlepingu perioodiga, välja arvatud juhul, kui vähendamine on

tingitud märkimisväärsest majanduslangusest, riigikaitselistest vajadustest või muudest

erakorralistest asjaoludest.

3

(7) Raamleping sõlmitakse hiljemalt eelneva raamlepingu kehtivuse viimase aasta 30. septembriks.

(8) Raamlepingus sätestatakse toetuse summad iga eelarveaasta kohta ja toetuse kasutamise

aruandluse kord.

(9) Pärast iga-aastase riigieelarve vastuvõtmist sõlmitakse raamlepingu lisa, milles määratakse

toetuse jaotus kululiikide kaupa. Lisa sõlmitakse ka käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud

sihtotstarbeliste eraldiste puhul.

(10) Raamleping ja selle lisad avalikustatakse Kultuuriministeeriumi ja Rahvusringhäälingu

veebilehel ühe nädala jooksul pärast allkirjastamist.

9) paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Koos arengukava projektiga esitatakse Rahvusringhäälingu nõukogule:

1) mõjude analüüs, milles antakse põhjendatud hinnang üle-eelmises arengukavas esitatud

arengukavatsuste täitmisele ja Rahvusringhäälingu tegutsemise vastavusele käesoleva seadusega;

2) kavandatava uue meediateenuse mõju kirjeldus meediaturule ning selle vastavus käesoleva

seaduse §-s 4 sätestatud Rahvusringhäälingu eesmärgile teenida ühiskonna demokraatlikke,

sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi.“;

10) paragrahvi 13 tekstist jäetakse välja tekstiosa „Nõukogu esitab Riigikogu kultuurikomisjonile

kirjaliku ja suulise aruande oma tegevusest üks kord aastas.“;

11) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) esindajad Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle arv

peab olema igal ajahetkel vähemalt ühe liikme võrra suurem kui Riigikogus esindatud fraktsioonide

arv ja kelle volitused kestavad viis aastat.“;

12) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud asjatundjad valitakse avaliku konkursiga,

mille kuulutab välja Riigikogu kultuurikomisjon.“;

13) paragrahvi 15 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) Eestis registreeritud erakonna juhtorgani liige, kui ta on käesoleva seaduse § 14 lõike 1

punktis 2 nimetatud asjatundja.“;

14) paragrahvi 20 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „ulatuses kuus.“ tekstiosaga „Tasu

maksmine toimub vastavalt nõukogu koosolekutest osavõtule.“;

15) paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) käesoleva seaduse § 10 lõikes 4 nimetatud nelja-aastase raamlepingu kinnitamine.“

16) paragrahvi 21 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „on vajalik“ tekstiosaga „uue

meediateenuse mõju hindamiseks ning“;

4

17) paragrahvi 24 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „esimees ja“ tekstiosaga „kaks kuni “;

18) seadust täiendatakse §-ga 281 järgmises sõnastuses:

㤠281. Peatoimetaja ja toimetuse juht

(1) Peatoimetaja on Rahvusringhäälingu töötaja, kes vastutab toimetuses Rahvusringhäälingu

programmi või meediateenuse sisu eest.

(2) Toimetuse juht on Rahvusringhäälingu töötaja, kes juhib toimetust.

(3) Toimetused on Rahvusringhäälingu struktuuri kuuluvad üksused, mis jagunevad

teemavaldkondade kaupa ja mille ülesandeks on saadete valik, sisu ja ülesehitus ning nende

programmidesse ja meediateenustesse paigutamine.

(4) Peatoimetaja ja toimetuse juhi vaba ametikoha täitmiseks korraldab juhatus avaliku konkursi,

mille korraldamise tingimused ja kord kinnitatakse juhatuse otsusega.

(5) Peatoimetajaga ja toimetuse juhiga sõlmib tähtajalise töölepingu kuni viieks aastaks juhatus.

(6) Peatoimetaja või toimetuse juhiga tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise või

pikendamise korral ei muutu tema töösuhe tähtajatuks.

(7) Kui peatoimetaja või toimetuse juhi vaba ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku

konkursi korras täita, määrab juhatus peatoimetaja või toimetuse juhi kuni üheks aastaks avalikku

konkurssi korraldamata.“;

19) paragrahvi 30 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Juhatus esitab siseaudiitori kandidaadi nõukogule ja nõukogu sõlmib siseaudiitoriga

töölepingu.“;

20) paragrahvi 31 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Eetikanõunik jälgib Rahvusringhäälingu tegevuse vastavust ajakirjanduse kutse-eetikale ja

tavadele, vaatab läbi Rahvusringhäälingu saate või programmi või meediateenuse sisu kohta

esitatud vastulauseid ja vaidlustusi ning jälgib programmi või meediateenuse tasakaalustatust.

(2) Juhatus esitab eetikanõuniku kandidaadi nõukogule ja nõukogu sõlmib eetikanõunikuga

tähtajalise töölepingu kuni viieks aastaks.

(3) Käesoleva seaduse § 281 lõikeid 4, 6 ja 7 kohaldatakse ka eetikanõuniku valimisele ning temaga

sõlmitud lepingule.“;

21) paragrahvi 31 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahvi 33 tekstist jäetakse välja tekstiosa „Riigi Teatajas ning“;

23) paragrahvi 36 teksti täiendatakse pärast tekstiosa „edastatud saatest“ tekstiosaga „, järgides

meediateenuste seaduse §-s 50 sätestatud tingimusi“;

5

24) paragrahv 37 tunnistatakse kehtetuks;

25) seadust täiendatakse §-ga 411 järgmises sõnastuses:

„§ 411. Tähtajatu töölepingu sõlminud peatoimetaja, toimetuse juhi ja eetikanõuniku

töölepingu tähtaja arvestamine

Käesoleva seaduse § 281 lõike 5 ja § 31 lõike 2 jõustumise ajal tähtajatu töölepinguga töötava

peatoimetaja, toimetuse juhi ja eetikanõuniku tööleping loetakse sõlmituks viieks aastaks alates

§ 281 lõike 5 ja § 31 lõike 2 jõustumisest.“;

26) seadust täiendatakse §-ga 412 järgmises sõnastuses:

„§ 412. Esimese raamlepingu sõlmimine

(1) Esimene käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud raamleping sõlmitakse hiljemalt 2026. aasta

30. septembriks ja see kehtib ajavahemikul 1. jaanuarist 2028 kuni 31. detsembrini 2031.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud raamlepinguga ettenähtud toetuse määramisel

võetakse aluseks Rahvusringhäälingule 2024. aasta riigieelarvest eraldatud toetus, millele lisandub:

1) viimasest enne toetuse määramist töötasude tõusuks eraldatud summa;

2) toetuse kasutamise perioodiks prognoositud kulude muutus, lähtudes

makromajandusprognoosist ja rahandusprognoosist iga aasta kohta.“.

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. juunil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

______________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

Rakendusakti kavand

Eesti Rahvusringhäälingu uue meediateenuse mõju hindamise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 61 lõike 6 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 61 lõike 1 tähenduses uue

meediateenuse mõju hindamise (edaspidi mõju hindamine) tingimused ja kord, sealhulgas

taotluse esitamise ja menetlemise, mõju hindamise korraldamise, kulude katmise, otsuse

tegemise ning selle vaidlustamise protseduur.

(2) Mõju hindamise eesmärgiks on tagada, et uue meediateenuse osutamine ei kahjustaks

meediaturu toimimist, sealhulgas ei piiraks, kahjustaks ega takistaks konkurentsi.

(3) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.

(4) Mõju hindaja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

2. peatükk

Taotluse esitamine ja menetlemine

§ 2. Nõuded taotlejale ja taotluse esitamine

(1) Mõju hindamise taotlejaks võib olla:

1) Rahvusringhääling;

2) muu meediateenuse osutaja, kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2024/1083, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse

direktiivi 2010/13/13, artikli 2 punktis 2 nimetatud definitsioonile ning kes osutab või

kavandab osutada meediateenust, mis on sarnane ERHS § 9 lõikes 1 nimetatud

Rahvusringhäälingu arengukavas toodud või ERHS § 9 lõike 6 kohaselt avaldatud

meediateenusega.

(2) Muu meediateenuse osutaja saab taotluse esitada juhul, kui:

1) Rahvusringhääling ei ole määratlenud meediateenust uue meediateenusena, kuid taotleja

leiab, et Rahvusringhäälingu kavandatav või osutatav meediateenus vastab ERHS § 61

lõikes 1 toodud definitsioonile;

2) taotlejal on huvi sama meediateenuse osutamise vastu;

3) taotleja konkurentsivõimet võib kavandatav või osutatav meediateenus piirata, kahjustada

või takistada.

(3) Taotleja esitab mõju hindajale mõju hindamiseks elektroonilise taotluse digitaalselt

allkirjastatuna.

(4) Kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel, peab taotlus sisaldama volikirja.

(5) Rahvusringhääling peab taotluse esitama vähemalt X kuud enne uue meediateenuse

osutamisega alustamist.

(6) Muu meediateenuse osutaja peab taotluse esitama esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem

kui kuue kuu jooksul pärast seda, kui Rahvusringhääling on alustanud meediateenuse

osutamisega.

§ 3. Nõuded taotlusele

(1) Rahvusringhäälingu taotluses esitatakse:

1) taotleja nimi, kontaktandmed;

2) uue meediateenuse kirjeldus;

3) uue meediateenuse võimaliku mõju kirjeldus meediaturule ning kirjeldus, kuidas uus

meediateenus aitab täita ERHS §-s 4 nimetatud Rahvusringhäälingu eesmärki teenida

ühiskonna demokraatlike, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi;

4) sihtrühma kirjeldus;

5) uue meediateenuse ja selle osutamise kulud.

(2) Muu meediateenuse osutaja taotluses esitatakse:

1) taotleja nimi, kontaktandmed;

2) hinnatava meediateenuse kirjeldus;

3) kirjeldus, millistele turusegmentidele või kasutajagruppidele on Rahvusringhäälingu

kavandatav meediateenus suunatud ning kuidas kavandatav meediateenus piirab, kahjustab

või takistab taotleja konkurentsivõimet;

4) kirjeldus taotleja osutatavast või kavandatavast teenustest, mida Rahvusringhäälingu

kavandatav või osutatav meediateenus võib mõjutada, sealhulgas turusegmendi ja

konkurentsiolukorra analüüs.

(3) Lõikes 2 nimetatud taotleja peab taotluses tõendama oma kavatsust ja suutlikkust

meediateenuse pakkumiseks, esitades selle kohta piisavad andmed ja dokumendid,

sealhulgas äriplaani, tehnilised lahendused, potentsiaalsed turuanalüüsid ning muud

asjakohased dokumendid, mis kinnitavad taotleja valmisolekut ja ressursse meediateenuse

osutamiseks.

§ 4. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni X kalendripäeva taotluse esitamisest arvates.

(2) Mõju hindaja kontrollib taotleja ja esitatud taotluse vastavust kehtestatud nõuetele.

(3) Taotluse menetlemise käigus võib mõju hindaja nõuda taotlejalt selgitusi,

lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt

selge, selles esinevad puudused.

(4) Lõikes 2 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib mõju hindaja anda taotlejale kuni kümme

tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg. Mõju hindaja jätab taotluse läbi vaatamata,

kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat kümne

tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus

kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

§ 5. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb mõju hindaja.

(2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad kõigile määruses

nimetatud nõuetele.

(3) Taotluse rahuldamise otsusele järgneb mõju hindamine.

(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:

1) taotleja ja/või taotlus ei vasta määruses nimetatud nõuetele;

2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;

3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida.

(5) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne taotluse rahuldamata jätmist.

(6) Taotluse rahuldamata jätmise otsusele mõju hindamist ei järgne.

(7) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus X kalendripäeva jooksul otsuse

tegemisest arvates.

3. peatükk

Uue meediateenuse mõju hindamine, otsuse tegemine ja kulude katmine

§ 6. Mõju hindamine

(1) Mõju hindaja korraldab uue meediateenuse mõju hindamise § 5 lõikes 3 nimetatud otsuse

ja hindamismetoodika alusel ise või hankemenetluse korras järgides riigihangete seadust.

(2) Lõpptulemusena valmib hindamisaruanne, mis sisaldab hindamismetoodika kohaselt

läbiviidud analüüsi ning järeldust uue meediateenuse mõjust.

§ 7. Mõju hindamise otsuse tegemine

(1) Mõju hindaja teeb hindamisaruande alusel mõju hindamise otsuse X kalendripäeva jooksul

aruande valmimisest arvates.

(2) Taotlejale saadetakse mõju hindamise otsus X kalendripäeva jooksul otsuse tegemisest

arvates.

(3) Mõju hindamise otsus ja selle aluseks olev hindamisaruanne avalikustatakse mõju hindaja

veebilehel.

§ 8. Mõju hindamise kulude katmise kord

(1) Mõju hindamisega seotud kulu hõlmab analüüsi läbiviimiseks kasutatud tellitud teenuse

maksumust.

(2) Kulu arvestust peab mõju hindaja ning kulu katmine toimub mõju hindamise otsuses

kindlaks määratud summa ja protseduuri alusel.

(3) Mõju hindamise otsuses märgitakse tasumisele kuuluv summa koos selle arvutamise

aluseks olevate kulude loetelu ja põhjendusega.

(4) Mõju hindamises otsuses määratakse tasumise tähtaeg, mis ei tohi olla lühem kui X

kalendripäeva alates otsuse teatavakstegemisest.

(5) Mõju hindamise kulu kaetakse mõju hindamise otsuse alusel Rahvusringhäälingu eelarvest.

(6) Kui mõju hindamise taotleja on § 2 lõike 1 punktis 2 nimetatud muu meediateenuse osutaja

ning mõju hindamise otsuse alusel meediateenus meediaturu toimimist ei kahjusta, katab

mõju hindamise kulu taotlejast muu meediateenuse osutaja.

4. peatükk

Vaidlustamine

§ 9. Vaide esitamine

(1) Vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada mõju hindajale 30 kalendripäeva jooksul

arvates päevast, millal taotleja vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või

oleks pidanud teada saama.

(2) Taotlejal, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses

rikutud, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja

korras kaebusega halduskohtusse. Halduskohtusse võib pöörduda ka vaiet esitamata.

5. peatükk

Rakendussätted

§ 10. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2026. aasta 1. juunil.

Heidy Purga Kristiina Alliksaar

minister kantsler

Lisa. Hindamismetoodika (sisustatakse määruse eelnõu väljatöötamise käigus)

Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Kehtiv Eesti Rahvusringhäälingu seadus (edaspidi ERHS) on reguleeritavas valdkonnas viimase

kahe kümnendi vältel toimunud arengust maha jäänud. ERHS töötati välja aastatel 2005–2006,

võeti vastu 18. jaanuaril 2007, jõustus 1. juunil 2007 ning on püsinud Eesti Rahvusringhäälingule

(edaspidi Rahvusringhääling) sätestatud eesmärke, ülesandeid, juhtimisstruktuuri,

rahastamisaluseid ning järelevalve- ja kontrollimehhanisme reguleerivas osas praeguseni sisuliselt

muutumatuna. Seetõttu täpsustatakse ERHS-is avalike meediateenuste määratlust ning

kirjeldatakse Rahvusringhäälingu tegelikku tegutsemispraktikat meediateenuste ja -toodete

loomisel ning osutamisel tehnoloogianeutraalsena.

Lisaks ERHS-i ajakohastamisele tänapäevase meedia ja sisu jagamise kontekstis, kirjeldatakse uute

meediateenuste turumõju hindamiseks vajalikud mehhanismid. Uute teenuste turuletoomisele peab

eelnema avaliku teenuse mõju hindamine, mille käigus peavad liikmesriigid kaaluma, kas uued

olulised meediateenused, mida avalik-õiguslik ringhäälinguorganisatsioon kavandab, teenivad

ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi, arvestades samal ajal nende

võimalikku mõju kauplemistingimustele ja konkurentsile. Seetõttu luuaksegi regulatsioon uute

meediateenuste mõju hindamiseks ning määratakse sõltumatu meediaregulaator, kes mõju hindab.

Kultuuriministrit volitatakse kehtestama määrusega uue meediateenuse mõju hindamise,

sealhulgas kulude katmise, tingimused ja kord.

Selleks, et avalik-õigusliku ringhäälingu riiklik rahastamine vastaks Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusele (EL) 2024/1083, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik ja

muudetakse direktiivi 2010/13/EL (edaspidi Euroopa meediavabaduse määrus), ning Komisjoni

teatisele riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta avalik-õigusliku ringhäälingu suhtes 2009/C 257/01

(edaspidi riigiabi teatis) muudetakse Rahvusringhäälingu rahastamise alust. Viidatud dokumentide

kohaselt peab avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamine olema korraldatud viisil, mis väldib iga-

aastaste eelarveläbirääkimiste lubamatut täitevvõimu mõju riski, tagab eelarve pikemaajalise

prognoositavuse ja ei riiva tema usaldusväärsust ega sõltumatust. Regulatsiooniga luuakse

riigipoolse toetuse kujunemise alus, mis tagab Rahvusringhäälingule prognoositava, läbipaistva

ning täitevvõimust sõltumatu rahastuse.

Rahvusringhäälingu sõltumatuse tagamiseks luuakse paindlik ja läbipaistev süsteem nõukogu

liikmete valimiseks ning selle koosseisu tasakaalustamiseks. Selleks, et Rahvusringhääling oleks

organisatsioonina muutumisvõimeline, luuakse süsteem, kus loomingulist vastutust kandvatel

töökohtadel töötavad isikud saaksid iga viie aasta tagant vahetuda.

Samuti ajakohastatakse ERHS-i tunnistades kehtetuks sätted, mis sisuliselt kordavad muudes

õigusaktides sätestatut või mis ei ole kooskõlas Rahvusringhäälingu tegeliku toimimise praktikaga

ning ei täida seejuures ka õigusselguse eesmärki.

2

Seadus jõustub 2026. aasta 1. juunil.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskiri on koostatud riigi koosloome keskkonnas koos.rik.ee. Eelnõu ja seletuskirja

on koostanud Kultuuriministeeriumi õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet

([email protected], 628 2224) ja kunstide osakonna meedianõunik Andres Jõesaar

([email protected], 628 2338). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo OÜ.

1.3. Märkused

Eelnõu ettevalmistamisele eelnes väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamine. VTK esitati

puudutatud ministeeriumidele ning huvirühmadele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

2024. aasta mais. VTK-le andis tagasiside viis ministeeriumi ning seitse huvirühma (tagasiside

lisatud eraldi dokumendina). Tagasisides avaldati toetust plaanitavatele muudatustele ning tehti

mitmeid ettepanekuid, millega on käesolevas eelnõus arvestatud. Rahandusministeerium leidis, et

VTK-s pakutud Rahvusringhäälingu rahastusmudel (riigieelarves nähakse kalendriaastaks ette

kulud summas, mille suurus vastab fikseeritud protsendile toetuse kavandatavale kasutusaastale

üle-eelneval kalendriaastal riigieelarvesse laekunud aktsiisimaksudest ja residendist füüsiliselt

isikult laekunud tulumaksust) annaks küll Rahvusringhäälingule stabiilse ja sõltumatu aluse, kuid

vähendaks riigieelarve paindlikkust, mistõttu nad ei toeta selliste seoste tekitamist.

Rahandusministeeriumi seisukohta on eelnõus arvestatud ning pakutud on välja uus raamlepingu

lahendus. VTK-s esitatud ettepanekuid on mõningal määral käsitletud eelnõu vastavasisuliste

punktide juures.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, kuid on seotud Euroopa Liidu õiguse

rakendamisega.

Euroopa meediavabaduse määrus jõustus 7. mail 2024. Sellega kehtestati uus reeglistik meedia

mitmekesisuse ja sõltumatuse kaitseks. Kehtestati nõuded, mis reguleerivad kaitsemeetmeid

avalik-õiguslike meediateenuse osutajate sõltumatuks toimimiseks ja mida tuleb siseriiklikult

kohaldada alates 8. augustist 2025. Eelnõus sisalduvad Rahvusringhäälingu rahastamist ja nõukogu

koosseisu tasakaalustatust käsitlevad sätted vastavad Euroopa meediavabaduse määruse artikli 5

nõuetele. Eelnõus sisalduvad sätted, mis reguleerivad programmide ja meediateenuste pakkumist

tehnoloogianeutraalsuse põhimõttest lähtudes, on samuti kooskõlas Euroopa meediavabaduse

määruses sätestatud nõuetega. Euroopa meediavabaduse määrus on siduv seadusandlik akt, mida

tuleb tervikuna kohaldada kogu Euroopa Liidus.

Lisaks on liikmesriikidele siduvad riigiabi teatises esitatud nõuded. Euroopa Komisjon kohaldab

riigiabi teatist kõikide avalik-õiguslike ringhäälinguid puudutavate meetmete suhtes, mille kohta

tal palutakse teha otsus. Euroopa Komisjon hindab riigiabi teatise alusel riigiabi õiguspärasust.

Eelnõu see osa, mis reguleerib uue meediateenuse mõju hindamist, vastab riigiabi teatises toodud

nõuetele.

Euroopa Liidus on avalik-õigusliku ringhäälingu avaliku teenuse osutamise ja rahastamise alused

sätestatud ka Amsterdami lepingus ning riigiabi- ja konkurentsireegleid sisaldavates klauslites

3

Euroopa Liidu toimimise lepingus. Eelnõu vastab ka Amsterdami lepingus ja Euroopa Liidu

toimimise lepingus sätestatud avaliku teenuse osutamise ja rahastamise põhimõtetele.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. ERHS-i muutmise ja ajakohastamise

on eesmärgiks võtnud ametis olev Vabariigi Valitsus, kelle nelja-aastases tegevusprogrammis see

ühe olulise eesmärgina kajastub. Vabariigi Valitsus peab oluliseks uuendada Rahvusringhäälingu

seadust ja analüüsida senist rahastusmudelit. Selle eesmärgi täitmiseks töötati välja 2024. aasta

kevadeks ERHS-i muutmise väljatöötamiskavatsus, mille kohaselt töötatakse hiljemalt 2025. aasta

I kvartali lõpuks välja käesolev eelnõu.

Eelnõuga muudetakse Eesti Rahvusringhäälingu seaduse (18.10.2024-31.12.2026) redaktsiooni

avaldamismärkega RT I, 08.10.2024, 2.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

2. Seaduse eesmärk, lahendatav küsimus, lahendused, mõju ja sihtrühm

2.1. Eesmärgid

Seaduse muutmise eesmärk on ajakohastada vananenud regulatsioon, et see arvestaks

Rahvusringhäälingu tänapäevast tegevusmudelit ja meediateenuste mitmekesisust. Muudatuse

eesmärk on kehtestada seaduse tasandil erinevatel platvormidel avalike meediateenuste ja -toodete

loomise ja/või osutamise ajakohane ülesanne, sest Rahvusringhäälingu tegelikku

tegutsemispraktikat meediateenuste ja -toodete loomisel ning osutamisel tehnoloogianeutraalselt

ei ole avaliku teenusena ERHS-is ühemõtteliselt kirjeldatud. ERHS-i ajakohastamise käigus

täiendatakse seadust haridusvaldkonna edendaja täpsemalt sõnastatud ülesandega, sest igapäevases

praktikas on Rahvusringhäälingu ülesandeks ka haridusliku meediasisu pakkumine. Luues ja

levitades haridusliku sisuga meediateenuseid ja -tooteid panustab Rahvusringhääling kõigis

vanusegruppides eesti inimeste harimisse, sealhulgas meediapädevuse suurendamisse, kuid see

tegevus ei ole ERHS-is ülesandena selgelt sõnastatud.

Kehtivad sätted keskenduvad peamiselt tele- ja raadioprogrammidele, kuid Rahvusringhääling

pakub lisaks ka veebipõhiseid ja muid digitaalplatvormidel edastatavaid meediateenuseid. Seetõttu

on vajalik tagada, et ERHS-is kehtestatud nõuded kehtiksid ühtlaselt kõigile Rahvusringhäälingu

pakutavatele meediateenustele, mitte ainult traditsioonilistele tele- ja raadioprogrammidele.

Muudatused on vajalikud, et Rahvusringhäälingu õigusraamistik kajastaks tema tegelikku tegevust

ning tagaks meediateenuste ühtse ja selge regulatsiooni kõigil platvormidel.

Eelnõu algatamine on vajalik ka selleks, et luua ERHS-i tasandil regulatsioon uute avalike

meediateenuste mõju hindamiseks ja määrata meediaregulaator, kes mõju hindab. Sellise õigusliku

süsteemi loomise kaudu tagatakse, et Rahvusringhääling ei saaks tulla meediaturule

põhjendamatute uute teenustega ega sekkuda üle määra meediaturu toimimisse.

Eelnõu algatamise üks olulisi põhjuseid on Rahvusringhäälingu rahastamise süsteemi

ajakohastamine, et viia see vastavusse Euroopa meediavabaduse määruse nõuetega. Kehtiv

rahastamismudel ei vasta viidatud määruse põhimõtetele, mis sätestavad, et avalik-õigusliku

4

ringhäälingu rahastamine peab olema kestlik, piisav, prognoositav ja pikaajaliselt tagatud, et

vältida poliitilist sekkumist ja tagada toimetuslik sõltumatus.

Eelnõu üks keskseid eesmärke on Rahvusringhäälingu juhtimisega seotud regulatsiooni

täpsustamine, et tagada parem tasakaal nõukogus, läbipaistvam juhtimisstruktuur ja selgem

õigusraamistik Rahvusringhäälingu peatoimetajate ja toimetuse juhtide töölepingutele.

2.2. Lahendatav küsimus, lahendused, mõju ja sihtrühm

2.2.1. Avalike meediateenuste määratlus

Kehtiva ERHS § 5 lõike 1 punkti 1 kohaselt toodab Rahvusringhääling vähemalt kahte

teleprogrammi ja vähemalt nelja ööpäevaringset raadioprogrammi. Sama paragrahvi lõike 1

punktis 2 on sätestatud, et Rahvusringhääling teeb elektroonilise side võrkude kaudu mõistlikus

mahus kättesaadavaks oma programmid ja saadete arhiivi.

Arvestades tehnoloogia arengut, tegutsevad ringhäälinguorganisatsioonid ka veebipõhiste

meediateenuste osutajatena. See tähendab, et nende teenuste kättesaadavus ja mitmekesisus ei

väljendu vaid traditsioonilise tele- või raadioringhäälinguna, vaid olulisel kohal on ka

veebiteenused, mis võimaldavad auditooriumini viia laiemat meediasisu. Rahvusringhääling on

ERHS § 5 lõike 1 punkti 10 kohaselt kohustus tagada adekvaatse informatsiooni operatiivne

edastamine elanikkonda või riiklust ohustavates olukordades. Rahvusringhääling peab selle

ülesande täitmiseks tagama hädavajaliku strateegilise kommunikatsiooni tehnilise võimekuse nii

raadio- ja televisioonikanalites kui ka veebis. Rahvusringhäälingu tegelikku tegutsemispraktikat

meediateenuste ja -toodete loomisel ning pakkumisel tehnoloogianeutraalsena ei ole avaliku

teenusena ERHS-is ühemõtteliselt kirjeldatud.

Tehnoloogianeutraalne lähenemine sõnastatakse ühemõtteliselt ERHS-is. Muudetakse ERHS §-s

5 sätestatud Rahvusringhäälingu avalike ülesannete loendit ning sätestatakse, et

Rahvusringhäälingule antakse ülesanne toota ja suunata üldsusele programmide kõrval ka teisi

meediateenuseid, olenemata tehnilisest platvormist. Pakutud regulatiivne lahendus on kooskõlas

Euroopa Liidu õiguse ja kohtupraktikaga ning tagab õigusselguse. Kavandatav muudatus annab

Rahvusringhäälingule selgesõnalise ülesande pakkuda meediateenuseid sõltumata tehnoloogilisest

platvormist, mis peegeldab kaasaegset meediamaastikku ja tema rolli ühiskondliku tellimuse

täitjana.

Majanduslik mõju

Eelnõu muudatused, mis puudutavad Rahvusringhäälingu meediateenuste tehnoloogianeutraalset

lähenemist, avaldavad vähest mõju meediasektorile. Kuna muudatused on seotud olemasoleva

praktika kaasajastamise ja täpsustamisega, ei ole nende majanduslik mõju meediasektorile ega

turuolukorrale olulise mõjuga. Muudatused tagavad õigusliku selguse ja stabiilsuse, kuid ei too

kaasa muutusi turul ega Rahvusringhäälingu tegevuses. Seetõttu saab öelda, et muudatuste

majanduslik mõju on madal ja keskendub peamiselt regulatiivsete tingimuste täpsustamisele, mitte

turumuutusele. Ebasoovitava mõju riski muudatusega ei kaasne.

5

Eesti Meediaettevõtete Liidu hinnangul piirab Rahvusringhäälingu pakutav tasuta veebisisu nende

tasuliste teenuste tellijate arvu kasvu ja kahjustab majandustulemusi. Samas näitavad avalikud

andmed, et erameedia digitellijate arv on järjest kasvanud. Erameedia soovib Rahvusringhäälingu

sisupakkumiste piiramist veebis, et neil oleks võimalik kasvatada enda väljaannete tasuliste

tellimuste arvu. Lootus, et tulud märkimisväärselt kasvavad, ei ole aga põhjendatud, sest

meediauuringud näitavad, et oluline osa suurema sissetulekuga inimestest on juba erameedia

väljaannete tellijad ning väiksema sissetulekuga inimesed ei pruugi piiratud rahaliste võimaluste

tõttu ajakirjandusliku sisu eest erameediale maksma hakata.

Rahvusringhääling ei tooda ainult tasuta veebisisu, vaid pakub avaliku teenusena mitmekesist ja

kvaliteetset meediasisu kogu ühiskonnale. Samuti on oluline märkida, et Rahvusringhääling ei

konkureeri erameediaga tasuliste teenuste turul. Tema eesmärk on teenida ühiskonna

demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi. Kuna Rahvusringhääling ei ole suunatud

tasuliste teenuste pakkumisele ega ei konkureeri erameedia ärimudeliga, siis muudatused ei

kahjusta erameedia ettevõtete majandustulemusi. Erameediaettevõtted saavad jätkata oma tegevust

ja turundusstrateegiaid, et pakkuda tarbijatele tasulisi teenuseid, samas kui Rahvusringhääling

pakub mitmekesist ühiskondlikke eesmärke teenivat meediasisu.

Eelnõu eesmärk ei ole piirata Rahvusringhäälingu sisupakkumisi veebis, vaid pigem täpsustada ja

ajakohastada regulatsioone, et tagada tehnoloogianeutraalne tegevus ja õiguslik selgus. Muudatus

tagab, et Rahvusringhäälingul on õiguspärane seadusandlik raamistik, mis vastab ajakohastele

tehnoloogilistele arengutele ja Euroopa Liidu regulatsioonidele. Muudatus ei suurenda

Rahvusringhäälingu turuvõimu ega konkurentsieelist ega ei anna talle mingeid uusi privileege ega

võimalusi, mis võiksid meediaturu konkurentsi kahjustada. Rahvusringhääling jätkab meediaturul

oma olemasoleva rolli täitmist.

Euroopa Liidu Kohus on öelnud, et kui seada üldist majandushuvi pakkuvate ringhäälinguteenuste

määratlus programmide võrdleva analüüsi abil sõltuvusse kommertstelejaamade programmist,

tähendaks see, et liikmesriikidelt võetaks pädevus avaliku teenuse määratlemiseks. Üldist

majandushuvi pakkuvate ringhäälinguteenuste määratlus sõltuks sel juhul lõppkokkuvõttes

kommertstelejaamadest ja nende otsusest teatud programme edastada või mitte. Liikmesriigid ei

saa avaliku ringhäälinguteenuse määratlemisel sõltuda erakapitalil tegutsevate meediateenuste

osutajate tegevusest. Kohtu käsitlus toetab põhimõtet, et avaliku teenusena saab määratleda ka

selliseid tegevusi, mille vastu on huvi erasektoril.

Sotsiaalne mõju

Eelnõu muudatused, mis puudutavad Rahvusringhäälingu meediateenuste tehnoloogianeutraalset

lähenemist, avaldavad mõju Eesti elanikele (Statistikaameti andmetel elas 1. jaanuari 2025. aasta

seisuga Eestis 1 369 995 inimest). Muudatuste sotsiaalne mõju on eelkõige seotud õigusselgusega,

sest eelnõu muudatused annavad selge õigusliku raamistiku, luues selgemad alused kõikide

ühiskonnagruppide teenindamiseks ja erinevate teenuste kergemaks kättesaadavuseks.

Ebasoovitavat sotsiaalset mõju avalike meediateenuste täpsema määratlemisega ei kaasne.

6

Üks muudatuse peamisi eesmärke on tagada, et Rahvusringhääling suudaks jätkata oma rolli

avalike teenuste osutajana, pakkudes sisu, mis vastab ühiskonna demokraatlikele, sotsiaalsetele ja

kultuurilistele vajadustele. See võimaldab igal kodanikul saada kvaliteetset ja usaldusväärset

teavet. ERHS § 4 lõike 1 punkti 3 kohaselt on Rahvusringhäälingu avalik ülesanne aidata kaasa

Eesti ühiskonna sotsiaalse sidususe kasvule ja seetõttu peab Rahvusringhääling jõudma kõigi

ühiskonnarühmadeni. Eesti ühiskonnarühmad ei tarbi meediat ainult traditsioonilistest raadio- ja

telekanalitest. Seega on vaja kasutada ka teisi platvorme, et jõuda kõigi ühiskonnarühmadeni.

Seaduse ajakohastamisega tagatakse Eesti inimestele õiguskindlus ja -selgus, et nad saavad avaliku

meediateenuse sisu platvormiüleselt. Sellega suurendatakse elanikkonna võimalust avalikust

meediateenusest osa saada. Ühiskonna üldine informeeritus kasvab ja pluralism tugevneb. Eriti

puudutab see majanduslikult vähem kindlustatud elanikkonda, sest nende võimalused erameedia

tasulisi teenuseid tellida on piiratud, ning nooremat elanikkonda, kes ei jälgi televisiooni ega

raadiot ning kes kasutavad peamiselt veebi- ja muid uutel tehnoloogiatel põhinevaid

informatsiooni- ja sisuteenuseid.

Eesti elanikkonnal on eri meediaplatvormide kaudu võimalus olla kursis nii Eestis kui ka maailmas

toimuvaga. Ei ole kahtlust, et vaba informatsiooni edastamine nii Eestis kui ka kogu maailmas

toimuvast teenib ühiskonna demokraatlikke vajadusi, sest mida informeeritum on elanik, seda

teadlikum on ta riigi tegevusest ja seda enam on ta kaasatud ühiskonna demokraatlikesse

protsessidesse. Lahendus on kooskõlas PS §-ga 44, mille kohaselt on igaühel õigus vabalt saada

üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Muudatuse tulemusel tagatakse eri

ühiskonnarühmadesse kuuluvatele inimestele õiguskindlus, et nad pääsevad ka tulevikus ligi

Rahvusringhäälingu loodud ja edastatud meediasisule ning pakutavatele meediateenustele,

sealhulgas teabele, mis aitab kaasa inimeste informeerimisele ja neile mõeldud kommunikatsiooni

tõhustamisele.

Mõju riigivalitsemisele

Eelnõu muudatused, mis puudutavad Rahvusringhäälingu meediateenuste tehnoloogianeutraalset

lähenemist, avaldavad vähesel määral mõju avaliku sektori töökoormusele ja riigieelarvele. Kuigi

lahendus on oluline õiguskindluse ja -selguse loomiseks, on muudatuse mõju ulatus ja selle

esinemise sagedus pigem väike, sest ei puuduta suurt sihtrühma. Ebasoovitava mõju riski

muudatusega ei kaasne.

Erameedia heidab Rahvusringhäälingule ette erarahastusel tegutsevate veebiväljaannetega

samaväärse ajakirjandusliku sisu pakkumist internetis. Eesti riigile heidab erameedia ette

Rahvusringhäälingule siseturuga kokkusobimatu riigiabi andmist ehk rahastamise kaudu

põhjendamatu majandusliku eelise loomist. Eesti Meediaettevõtete Liit esitas 2020. aastal Euroopa

Komisjonile vastavasisulise kaebuse, milles väidetakse, et vaidlustatud tegevused ei saa olla

käsitletavad avaliku teenusena ning isegi kui saaksid, siis ei ole need piisavalt selgelt ERHS-is

määratletud.

Lahendus mõjutab Rahvusringhäälingu, Kultuuriministeeriumi ja Rahandusministeeriumi

töökoormust ning sel võib olla positiivne mõju riigieelarvele, sest vähenevad võimalikud

7

regulatiivsed vaidlused, mis võivad riigile lisakulusid tekitada. Näiteks on Euroopa Komisjon

viidatud kaebuse kohta mitmel korral palunud nimetatud asutustel selgitused anda. Selgituste

andmiseks tuleb teha õiguslikke analüüse ja uuringuid. Nimetatud tegevusega kaasneb töökoormus

ja kulu. Muudatus aitab vähendada vaidlusi erameedia, Rahvusringhäälingu ja riigi vahel,

optimeerida riigi ressursikasutust ja toetada Rahvusringhäälingu tegevuse prognoositavust.

2.2.2. Uute avalike meediateenuste mõju hindamise regulatsiooni puudumine

Riigiabi teatise kohaselt peab uute meediateenuste turuletoomisele eelnema avaliku teenuse mõju

hindamine ja selleks peavad liikmesriigid kaaluma, olles enne teinud avatud konsultatsioonil

põhineva hindamise, kas uued olulised audiovisuaalteenused, mida avalik-õiguslik

ringhäälinguorganisatsioon kavandab, teenivad ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja

kultuurilisi vajadusi, arvestades samal ajal nende võimalikku mõju kauplemistingimustele ja

konkurentsile.

Eelnõuga töötatakse välja avaliku teenuse mõju hindamise mehhanism ja määratakse seaduse

tasandil riigi sõltumatu asutus, kelle pädevuses testi tegemine on, sest selline hindamine on

objektiivne vaid juhul, kui seda teeb asutus, mis on sõltumatu avalik-õigusliku

ringhäälinguorganisatsiooni juhtimisest ja erasektori huvidest ning millel on oma ülesannete

täitmiseks vajalik suutlikkus ja vahendid. Kuna Eestis on Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve

Ameti (edaspidi TTJA) kujul olemas Euroopa Komisjoni tunnustatud sõltumatu meediaregulaator,

antakse see ülesanne temale.

Regulatsiooni eesmärgiks on tagada, et kõik uued Rahvusringhäälingu poolt plaanitavad

meediateenused, millel võib olla märkimisväärne mõju meediaturule, läbiksid mõjuhindamise

protsessi enne nende käivitamist. Senini ei ole olnud raamistikku, kuidas hinnata, milline mõju

uutel teenustel võiks olla meediaturule, sh konkurentsile. Seetõttu on oluline täiendada kehtivat

seadusandlust uue regulatsiooniga, et tagada ühtne ja läbipaistev hindamisprotsess.

Majanduslik mõju

Eelnõu muudatustest, mis puudutavad uute avalike meediateenuste mõju hindamise regulatsiooni,

on mõjutatud meediaettevõtted ning kultuuri- ja loomesektor. Mõju ulatus ja esinemise sagedus

sihtrühmale on tõenäoliselt pigem väike, sest regulatsioon puudutab ainult uusi meediateenuseid ja

olemasolevate meediateenuste tehnoloogilisi edasiarendusi, millel on märkimisväärne mõju

meediaturule. Seetõttu pole teada, kas mõju võiks esineda kord viie, kümne või kahekümne aasta

jooksul. Positiivne mõju kultuuri- ja loomesektorile on aga selgelt nähtav, kuna

Rahvusringhäälingu tegevus toetab sektori arengut. Samuti on muudatuste mõju positiivne

meediaettevõtetele, sest muudatuse eesmärk on vältida konkurentsimoonutuste teket, tagades, et

Rahvusringhääling ei too turule põhjendamatult uusi teenuseid, mis võiksid erasektorit kahjustada.

Kultuuri- ja loomesektori esindusorganisatsioone on üle 12 ning nendes tegutseb umbkaudu 6000

liiget. Eesti Meediaettevõtete Liidu kodulehel esitatud info kohaselt on neil 1. juuni 2025. aasta

seisuga liikmeid 20.

8

Muudatusest on mõjutatud erameediaettevõtted konkurentsi kaudu. Lahendus võib mõjutada

konkurentsi sel määral, et ka erakapitalil tegutsevatel meediateenuste osutajatel võib olla huvi

pakkuda Rahvusringhäälingu plaanitava teenusega sarnast teenust. Kuigi lahendus ei piira

erameedia teenusepakkujate tegevust, võib uue meediateenuse mõju hindamise tulemus mingil

määral mõjutada erasektori toote või teenuse nõudlust ja pakkumist.

Kuna uute meediateenuste mõju tuleb muudatuste kohaselt hinnata, siis kaasneb lahendusega

rahaline kulu Rahvusringhäälingule, kuid seda ühe erandiga. Kui uue meediateenuse mõju

hindamise taotluse teeb mõni teine regulatsioonile vastav meediateenuse osutaja ning mõju

hindamise otsuse alusel meediateenus meediaturu toimimist ei kahjusta, katab mõju hindamise

kulu taotlejast meediateenuse osutaja. Mõju hindamisega seotud kulu hõlmab analüüsi

läbiviimiseks kasutatud tellitud teenuse maksumust. Rahalised kulud sõltuvad eelkõige teenusest

endast, määratud hindamismeetodist ja teenuse analüüsi keerukusest.

Muudatused võivad mõjutada tööturu olukorda, kuna Rahvusringhäälingu teenuste arendamine

võib luua uusi töökohti loomesektoris. Näiteks võib uute meediateenuste loomiseks ja osutamiseks

vaja minna täiendavaid töötajaid (näitlejad, režissöörid, tootmismeeskond, tehnikud jne). Samuti

võib muudatus suurendada vajadust tellida spetsiifilisi teenuseid (nt tehnilised teenused, sisu

tootmine jms) erasektorist.

Iga uus teenus, millega Rahvusringhääling turule tuleb, mõjutab potentsiaalselt ka kultuuri- ja

loomesektorit. Muudatus mõjutab positiivselt näiteks järgmiste organisatsioonide liikmeid: Eesti

Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Eesti Audiovisuaalautorite

Liit, Eesti Näitlejate Liit ja Eesti Filmi Esmasalvestuse Tootjate Ühing. Rahvusringhäälingu

ülesanne on luua ja pakkuda kõigile ühiskonnarühmadele informatsioonilist, hariduslikku ja

meelelahutuslikku meediasisu. Tellides uut toodangut, populariseerides eri kultuurivaldkondi ja

olles kultuuri arengut toetav platvorm, pakub Rahvusringhääling avalikku teenust ja loob avalikku

väärtust, millel on oluline mõju kogu kultuuri- ja loomesektorile. Näiteks toodab

Rahvusringhääling kvaliteetseid kodumaiseid draamasarju, mille tootmises saavad tööd autorid,

näitlejad ja paljud teised loomesektori töötajad. Salvestades ja edastades laiale avalikkusele

etendusi ja kontserte, propageerib Rahvusringhääling etenduskunste ning loob võimalusi

interpreetidele ja autoritele autoritasu maksmiseks. Regulatsiooni loomisega tagatakse

konkurentsimoonutust välistavate teenuste pakkumine. Uute teenuste turule tulekul on oodatavalt

positiivne mõju kultuuri- ja loomesektori konkurentsile, loovisikute sissetulekutele ning uute

tulijate turule pääsemisele.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk erasektori meediateenuste osutajatele on samuti väike, sest

muudatusega kaasneva ülesande kaudu saab vältida seda, et avalik-õiguslik meedia toob turule

põhjendamatuid uusi teenuseid ning moonutab seeläbi konkurentsi ja kaubandust. Lahendus küll

mõjutab meediasektori konkurentsiolukorda, kuid ei takista, piira ega moonuta konkurentsi

ettevõtete vahel. Uue meediateenuse mõju hindamise otsus on haldusakt, mistõttu isik, kes leiab,

et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, saab

esitada vaide või kaebuse kohtusse. Võimalus läbida aus ja tõhus vaidlustus- ja kohtumenetlus loob

omakorda õigusselguse ning välistab konkurentsimoonutused.

9

Ebasoovitav mõju võib tekkida ka kultuuri- ja loomesektorile, kui hindamisprotsess on liiga

aeganõudev, takistades Rahvusringhäälingu innovatsioonivõimekust. Hindamisprotsess võib

vähendada Rahvusringhäälingu soovi arendada uusi teenuseid, mis omakorda võib pidurdada

kultuuri- ja loomesektori elujõulisust, kuna uued teenused loovad uusi võimalusi loomeinimestele

ja turule.

Kui Rahvusringhääling investeerib uute teenuste arendamisse ja tootmisse, võib see avaldada

positiivset mõju ka piirkondlikele majandustele. Näiteks võib uute meediateenuste arendamine ja

pakkumine suurendada kohalike teenusepakkujate (tootmisettevõtted, tarkvaraarendajad, ürituste

korraldajad jt) nõudlust, luues piirkondlikku majandustegevust. Samuti võib see suurendada

kohalike töökohtade arvu ja üldiselt parandada piirkondlikku majanduskliimat.

Sotsiaalne mõju

Eelnõu muudatused, mis puudutavad uue meediateenuse mõju hindamise regulatsiooni, avaldavad

mõju Eesti elanikele (Statistikaameti andmetel elas 1. jaanuari 2025. aasta seisuga Eestis 1 369 995

inimest). Eesti elanikkonda puudutab lahendus võimaliku tööhõive kaudu ning Eesti elanikkond

on ka Rahvusringhäälingu teenuste tarbijatena sihtrühm ja neid puudutab uute meediateenuste

mõju hindamise tulemus. Uue meediateenuse mõju hindamise regulatsiooni sotsiaalne mõju on

seotud peamiselt ühiskonna, kultuuri ja demokraatia arenguga, kuna see puudutab meediatoodangu

ja meediatarbimise kultuuri, samuti meedia juurdepääsetavuse ja kvaliteedi tagamist. Mõju ulatus

ja esinemise sagedus on tõenäoliselt pigem väike, sest regulatsioon puudutab ainult uusi

meediateenuseid ja olemasolevate meediateenuste tehnoloogilisi edasiarendusi, millel on

märkimisväärne mõju meediaturule. Seetõttu pole ka teada, kas mõju võiks esineda kord viie,

kümne või kahekümne aasta jooksul.

Uued meediateenused, eriti kui need on seotud avalik-õigusliku meediaga, pakuvad ühiskonnale

mitmekesist teavet, meelelahutust ja haridust. Regulatsioon tagab, et uued teenused, mida

Rahvusringhääling turule toob, vastavad ühiskonna demokraatlikele, kultuurilistele ja

sotsiaalsetele vajadustele. See võib suurendada kodanike usaldust avaliku meedia vastu, kuna

hindamise regulatsioon tagab, et teenused ei moonuta konkurentsi ega ole majanduslikult

põhjendamatud. Usaldus meediavaldkonna vastu on oluline, et säilitada demokraatlikud väärtused

ja tagada meedia vabadus.

Kuna Rahvusringhääling toodab kvaliteetset kodumaist sisu (näiteks filmid, sarjad, muusika), on

uute meediateenuste turule toomine positiivne mõju kultuuri- ja loomesektorile. See aitab tagada,

et kultuuri- ja loomeinimesed saavad jätkuvalt töötada, teenida ja arendada oma oskusi.

Regulatsioon aitab tagada, et kultuuriliste teenuste pakkumine on tasakaalus ja kvaliteetne, olles

kooskõlas avaliku teenuse eesmärkidega. Kultuuriliselt mitmekesiste teenuste pakkumine aitab

hoida elujõulist loomesektorit, pakkudes laiemat meediatarbimist ja soodustades loovust.

Regulatsioon tagab, et uued meediateenused pakuvad tarbijatele rohkem valikuvõimalusi, samas

kui sotsiaalses plaanis toob see kaasa tasakaalu meediatarbimise maastikul. Kui hindamine toimub

10

vastutustundlikult, siis tagatakse, et teenused vastavad tarbijate ootustele, ei moonuta turgu ega

põhjusta teenuste kvaliteedi langust.

Regulatsiooni kohaselt hakkab uute avalike meediateenuste mõju hindama TTJA. Lahendusel võib

olla mõju tööturule, kui TTJA arvates on ülesande täitmiseks vaja tööle võtta uusi täis- või

osakoormusega ametnikke. Mõju tööturule esineb ka sellisel juhul, kui lepitakse kokku, et TTJA

tellib mõju hindamise teenusena erasektorilt.

Ebasoovitava mõju risk võib kaasneda vähesel määral Eesti elanike heaolule juhul, kui uute

meediateenuste mõju hindamise protsess hakkab takistama avalik-õigusliku meedia innovatsiooni,

esiteks protsessi ajalise kestuse ja kalliduse tõttu ning teiseks selle kaudu, et hindamine võib

vähendada Rahvusringhäälingu initsiatiivi uute meediateenuste väljatöötamisel. Teised

meediaettevõtted võivad pakutavad ideed või lahendused nii-öelda kaaperdada ning ka seetõttu

võib meediateenuste areng ja kvaliteet pidurduda. Võib juhtuda, et mõju hindamise ajal avaldab

mõni erameediaettevõte ise soovi Rahvusringhäälingu kavandatav uus meediateenus turule tuua ja

Rahvusringhäälingule asjakohast luba ei anta. Samas võib hiljem selguda, et eraettevõte teenust

siiski pakkuma ei hakka, ning avalikkus jääb uuenduslikust lahendusest ilma.

Mõju riigivalitsemisele

Eelnõu muudatustest, mis puudutavad uute avalike meediateenuste mõju hindamise regulatsiooni,

on mõjutatud TTJA ja Kultuuriministeerium. Lahendus puudutab TTJA-d, kui uute meediateenuste

mõju hindamise läbiviijat ja otsuse tegijat. Lahendus puudutab ka Kultuuriministeeriumi uute

avalike meediateenuste mõju hindamise tingimuste ja metoodika väljatöötamise ja kehtestamise

kaudu. Muudatuste mõju on riigivalitsemisele pigem väike, kuna see puudutab piiratud hulka

ametiasutusi ja ametnikke ning ei nõua täiendavaid ressursse igal aastal. Suurim potentsiaalne kulu

on seotud mõju hindamise nö testi tellimisega, kuid ka see on mõõdukas ja seotud uute teenuste

arendamise sagedusega.

TTJA-le tähendab see töökoormuse suurenemist, sealhulgas ajakulu ja tööjõukulu suurenemist,

mille ulatus sõltub uute meediateenuste turule toomise sagedusest. Kulude suurus oleneb pigem

sellest, kas TTJA viib hindamise läbi ise või tellib selle erasektorist. Mõju hindamisega seotud kulu

hõlmab analüüsi läbiviimiseks kasutatud tellitud teenuse maksumust ja seda kulu TTJA ise ei

kanna. Mõju ulatus ja esinemise sagedus on pigem väike, kuna regulatsioon puudutab ainult uusi

meediateenuseid ja olemasolevate meediateenuste tehnoloogilisi edasiarendusi, millel on

märkimisväärne mõju meediaturule. Pole tõenäoline, et selle ülesande täitmiseks on vaja luua uus

ametikoht, kuna teenuste hindamise vajadus võib tekkida harva (nt kord viie, kümne või

kahekümne aasta jooksul). Samuti võib mõju avalduda TTJA ametnike koormuse ajutises

suurenemises seoses hindamismetoodika ja rakendusakti väljatöötamisega.

Regulatsiooni kohaselt kaetakse mõju hindamise kulu üldjuhul Rahvusringhäälingu eelarvest.

Kuna Rahvusringhäälingu rahastamine toimub edaspidi raamlepingu alusel, peab

Rahvusringhääling oma kulutused ja uued teenused sh mõju hindamise kulu planeerima

olemasoleva eelarve piires. Seetõttu otsene mõju riigieelarvele puudub.

11

Lahendus puudutab ka Kultuuriministeeriumi, sest muudatuste kohaselt nimetatakse ERHS-is

üldised mõju hindamise kriteeriumid ja detailsemad tingimused ning metoodika kehtestatakse

valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Asjaomase õigusakti väljatöötamisega, sealhulgas

hindamismetoodika väljatöötamisega kaasneb mõju valitsusasutuste ülesannetele. Seetõttu esineb

mõju töökorraldusele ja ametnike koormusele, kuid selle mõju ulatus ja esinemise sagedus on

väike.

Ebasoovitav mõju võib tekkida juhul, kui regulatsioon osutub praktikas keerukaks või ebatõhusaks

ning hindajatel on seda raske rakendada. Selle vältimiseks tuleb välja töötada selged ja teostatavad

juhised ning teha koostööd puudutatud osapoolte vahel. Risk on väike, kuna regulatsiooni

ettevalmistajad teevad kaasamise kaudu tööd, et leida kõige optimaalsem lahendus.

Kultuuriline mõju

Eelnõu muudatused, mis puudutavad uue meediateenuse mõju hindamise regulatsiooni, avaldavad

mõju Eesti elanikele (Statistikaameti andmetel elas 1. jaanuari 2025. aasta seisuga Eestis 1 369 995

inimest). Uute meediateenuste regulatsioon mõjutab otseselt kultuurivaldkonda, kuna

Rahvusringhäälingu ülesanne on lisaks informatiivsele ja hariduslikule rollile ka Eesti

kultuuripärandi edendamine ja levitamine. Uued meediateenused võivad pakkuda platvormi Eesti

kultuuri ja loomesisu laiemale levikule, toetades kohalikke autoreid, näitlejaid, muusikuid ja teisi

loomeinimesi. Mõju ulatus ja esinemise sagedus on ilmselt väike, sest pole teada, kas mõju esineb

kord viie, kümne või kahekümne aasta jooksul.

Meediateenused, mida Rahvusringhääling pakub, peavad teenima muu hulgas kultuurilisi vajadusi.

Lahendus mõjutab ka Rahvusringhäälingu pakutavate teenuste tarbijaid, kuna uue meediateenuse

mõju hindamise tulemus võib piirata meediateenuste arengut ja uuenduslike lahenduste abil info

kättesaadavust, esiteks protsessi ajalise kestuse ja kalliduse tõttu ning teiseks selle kaudu, et

hindamine võib vähendada Rahvusringhäälingu initsiatiivi uute meediateenuste väljatöötamisel.

Kultuuriline mõju on tihedalt seotud meedia ja ajakirjandusega. Uute meediateenuste regulatsioon

võib mõjutada ajakirjanduse mitmekesisust ja sõltumatust. Näiteks võib hindamise protsess

mõjutada Rahvusringhäälingu võimet kiiresti ja paindlikult reageerida uudisvoogudele, säilitades

samal ajal kõrge kvaliteedi ja kriitilise analüüsi. See omakorda mõjutab avalikku arutelu ja

kultuurilist identiteeti, kuna ajakirjandus mängib olulist rolli ühiskonna informeerimisel ning

kultuurilise ja demokraatliku arengu toetamisel. Samuti võivad uued teenused pakkuda platvormi

erinevate vaatenurkade ja sisude levitamiseks, mis rikastab kultuurilist mitmekesisust, kuid liiga

keeruline regulatsioon võib piirata innovatsiooni ja avaliku huvi äratamist.

Samas võib tekkida ka ebasoovitav kultuuriline mõju juhul, kui regulatsioon piirab

Rahvusringhäälingu võimekust uute kultuuri- ning haridusprojektide algatamisel. Kui

meediateenuste mõju hindamise protsess osutub liiga ajamahukaks või kulukaks, võib

Rahvusringhäälingu innovatsioon kultuurivaldkonnas pidurduda. Seetõttu on oluline, et

regulatsioon oleks paindlik ja ei takistaks Rahvusringhäälingul täita oma kultuurilise

mitmekesisuse edendamise rolli.

12

2.2.3. Finantseerimine

Kehtiv avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamismudel ei vasta Euroopa meediavabaduse määruse

põhimõtetele, ei taga Rahvusringhäälingu sõltumatust, prognoositavust ega seosta toetuse suurust

ERHS-ist tulenevate ülesannete ja arengukava eesmärkidega. Rahvusringhäälingu rahastus sõltub

iga-aastasest poliitilisest otsustusprotsessist. ERHS ei sisalda rahastamise kujunemise aluseid ega

välista võimalust avaldada Rahvusringhäälingule eelarve kaudu survet.

Eelnõuga viiakse Rahvusringhäälingu rahastamismudel kooskõlla Euroopa meediavabaduse

määruse põhimõtetega, mille kohaselt peab avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamine olema

korraldatud viisil, mis ei riiva tema usaldusväärsust ega ohusta tema sõltumatust.

Rahvusringhäälingu rahastamine peab võimaldama täita seadusest tulenevaid avalikke ülesandeid

ja olema pikaajaliselt prognoositav.

Eelnõu loob nelja-aastase raamlepingu põhimõttel toimiva rahastuskorra, milles määratakse iga-

aastased toetussummad arvestatuna makromajanduslike prognooside ja seadusest tulenevate

kohustustega. Raamleping vähendab oluliselt täitevvõimu rolli Rahvusringhäälingu iga-aastases

eelarveotsuses ning võimaldab Rahvusringhäälingul seada ja ellu viia arengukavas seatud

eesmärke.

Regulatsiooni eesmärk on tagada Rahvusringhäälingu sõltumatu, piisav, kestlik, prognoositav ja

läbipaistev rahastamine, mis ei sõltu valitsuse või ministeeriumi eelarvelistest prioriteetidest ning

on kooskõlas Euroopa meediavabaduse määruse artikli 5 lõikega 3. Esimene raamleping

sõlmitakse hiljemalt 2026. aasta 30. septembriks ning see hakkab kehtima alates 2028. aastast.

Muudatuste peamine sihtrühm on Rahvusringhääling kui avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle

rahastamise alused ja -mehhanismid muutuvad. Oluline sihtrühm on ka Eesti avalikkus, kuna

Rahvusringhäälingut rahastatakse riigieelarvest ehk maksumaksja rahast. Muudatused mõjutavad

seega avalikku huvi, sh Rahvusringhäälingu sõltumatust, läbipaistvust ja võimekust pakkuda

ühiskonnale olulist avalikku teenust. Kaudne sihtrühm on ajakirjanduse ja meedia valdkond

tervikuna, kelle jaoks Rahvusringhäälingu sõltumatu rahastusmudel aitab kaasa usaldusväärse

meediaruumi hoidmisele.

Sotsiaalne mõju

Sotsiaalne mõju Rahvusringhäälingu rahastamismudeli muutmisel laieneb otseselt

Rahvusringhäälingule kui ka laiemalt ühiskonna tasandile.

Uus rahastamismudel tagab Rahvusringhäälingu sõltumatuse ning võimekuse, mis omakorda aitab

hoida kvaliteetset, usaldusväärset ja mitmekesist meediapilti. Samuti toetavad muudatused

ühiskondlikku informeeritust ja demokraatlikku avalikku diskussiooni, vähendades poliitilist

survet Rahvusringhäälingule. Läbipaistev ja sõltumatu rahastamine suurendab üldsuse usaldust

Rahvusringhäälingu vastu. Muudatustega ebasoovitava mõju riski ei kaasne.

Majanduslik mõju

13

Muudatustel, mis puudutava finantseerimist on majanduslik mõju kaudne ja piiratud, kuid esineb

siiski teatud sihtrühmade jaoks. Pikem eelarveprognoos võimaldab planeerida näiteks rohkem

allhanketöid. Prognoositav rahastamine võib suurendada tellimuste mahtu tootmis- ja

loomevaldkonnas (film, telesaated, tehnilised teenused) ning see kõik mõjutab positiivselt

kultuuri- ja loomemajanduse arengut. Muudatustega ebasoovitava mõju riski ei kaasne.

Mõju riigivalitsemisele

Muudatused mõjutavad vähesel määral Kultuuriministeeriumi ja Rahandusministeeriumi.

Valitsusasutuste sihtrühm on väike ja muudatused puudutavad üksikuid ametikohti. Muudatused

mõjutavad Rahvusringhäälingu sisemist korraldust, eelarvestamist, aruandlust ja planeerimist.

Muudatustega ebasoovitava mõju riski ei kaasne.

Rahvusringhäälingu rahastamist on seni käsitatud olemasoleva abina nõukogu määruse (EL)

2015/1589 artikli 1 punkti b alapunkti i tähenduses, kuna kehtiv rahastamisskeem on kehtestatud

enne 10. detsembrit 1994. Kavandatavate muudatuste korral tuleb analüüsida, kas

rahastamismudeli muutmine võib kaasa tuua olukorra, kus tegemist oleks uue abiga. Käesoleva

eelnõuga ei muudeta abi eesmärki, rahastamisallikat ega abisaajate ringi. Rahastamismudeli

muutmisega kaasnevad võimalikud riigiabi küsimused hindab Kultuuriministeerium koostöös

Rahandusministeeriumiga. Kui analüüsi tulemusel selgub, et tegemist on uue abiga, tuleb

kavandatavast abi andmisest teavitada Euroopa Komisjoni. Juhul kui abi ei kuulu määruse (EL) nr

651/2014 kohaldamisalasse, tuleb esitada komisjonile eraldi riigiabi loa taotlus. Kuna muudatuste

rakendamine on kavandatud alates 2028. aastast, on võimalik riigiabi käsitlevad küsimused

eelnevalt põhjalikult läbi analüüsida. Kui tegemist ei ole olemasoleva abiga, ei tohi uut

rahastamisskeemi rakendada enne, kui Euroopa Komisjon on selleks andnud loa või kui luba

loetakse antuks.

Eelnõu võib tuua kaasa täiendavaid, ent ühekordseid ülesandeid Kultuuriministeeriumile ja

Rahandusministeeriumile seoses võimaliku riigiabi loa taotluse ettevalmistamise ja esitamisega.

Mõju töökoormusele on väike. Muudatusel sisulist mõju riigieelarvele ei ole. Mõju riigieelarvele

sõltub edaspidi kavandatava toetuse suurusest, kuid see kujuneb raamlepingu ja

riigieelarvestrateegia alusel prognoositavalt ja läbipaistvalt.

Muudatused tugevdavad Rahvusringhäälingu strateegilist autonoomiat, suurendavad rahastuse

prognoositavust ja läbipaistvust, toetavad sõltumatust ning loovad paremad eeldused seadusest

tulenevate avalike ülesannete täitmiseks. Plaanitavad muudatused viivad Rahvusringhäälingu

rahastamise kooskõlla Euroopa meediavabaduse määruse nõuetega, mis sätestavad, et rahastamine

ei tohi mõjutada avalik-õigusliku ringhäälingu sõltumatust. Rahvusringhäälingu toimetuslik

iseseisvus tugevneb, kuna rahastus ei allu vahetule täitevvõimu kaalutlusõigusele.

Muudatuste mõju on oluline sellest aspektist, et alates augustist 2025 tuleb Eestil rakendada

Euroopa meediavabaduse määrust, mille artikke 5 kohustab liikmesriike tagama, et avalik-

õiguslike meediateenuse osutajate rahastamismenetlused oleksid läbipaistvad, objektiivsed ning

põhineksid eelnevalt kehtestatud kriteeriumidel.

14

Määruse nõuete eesmärgipärane kohaldamata jätmine võib viia Euroopa Komisjoni

rikkumismenetluseni. Selline menetlus toob kaasa täiendava töökoormuse keskvalitsusele,

eelkõige Kultuuriministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Välisministeeriumile, kes

vastutavad Euroopa Liidu õiguse täitmise eest ning peavad rikkumismenetluses tegema koostööd

Euroopa Komisjoniga ja koostama vastavad selgitused ja dokumendid.

Lisaks võib rikkumise tuvastamisel Euroopa Kohus määrata liikmesriigile rahalise karistuse, mis

tooks täiendava kulu riigieelarvele. Seetõttu on eelnõus kavandatud muudatused ennetava

iseloomuga ning aitavad vähendada õigusliku riski realiseerumise tõenäosust ja tagada Eesti kui

liikmesriigi usaldusväärsust Euroopa Liidu õiguse täitmisel.

Mõju välissuhetele

Muudatusel võib olla mõju välissuhetele ja suhetele rahvusvaheliste organisatsioonidega, eriti

nende institutsioonidega, mis tegelevad meediavabaduse, demokraatia ja õigusriigi põhimõtetega.

Avalik-õigusliku meedia rahastamise läbipaistvus ja sõltumatus on oluline osa rahvusvahelisest

hinnangust Eesti demokraatlikele institutsioonidele.

Muudatused toetavad Euroopa Liidu väärtusi ja Eesti rahvusvahelist mainet õigusriigi ja

meediavabaduse edendamisel. Eelnõu aitab täita Euroopa meediavabaduse määruse nõudeid, mille

eesmärk on tugevdada avalik-õiguslike meediateenuse osutajate sõltumatust kogu Euroopa Liidus.

Sellega välditakse ka võimalikke kriitilisi hinnanguid rahvusvahelistelt organisatsioonidelt (nt

Euroopa Komisjon, Euroopa Nõukogu, OSCE, Reporters Without Borders). Läbipaistev ja

objektiivne rahastamismudel suurendab usaldust Eesti meediasüsteemi vastu rahvusvahelisel

tasandil ning vähendab riski, et Eesti satub rahvusvahelise kriitika alla. Muudatustega ebasoovitava

mõju riski ei kaasne.

2.2.4. Juhtimine

2.2.4.1. Nõukogu koosseisu tasakaal ja selle liikmete valmise protsess

ERHS § 14 alusel nimetatakse Rahvusringhäälingu nõukokku üks esindaja igast Riigikogu

fraktsioonist ja neli tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjat. Kuigi regulatsioon peaks tagama

Rahvusringhäälingu nõukogu tasakaalustatuse, ei ole see nii juhul, kui Riigikogus on üle nelja

fraktsiooni. Seega ei taga kehtiv regulatsioon, et sõltumatud valdkonna tunnustatud eksperdid ja

Riigikogu fraktsioonide esindajad on nõukogus tasakaalus, mis on ERHS-i eesmärk. Selline avalik-

õigusliku meediaorganisatsiooni juhtimise olukord, kus üle poole juhtorgani liikmetest esindab

erakondi, ei ole kooskõlas Euroopa Liidu sõnastatud avalik-õigusliku meedia juhtimise

põhimõtetega. ERHS § 14 kohaselt nimetab Rahvusringhäälingu nõukogu liikmed

kultuurikomisjoni ettepanekul Riigikogu, kuid nende liikmete valimine ei ole avalik ja läbipaistev.

Tasakaalustatuse tagamiseks nõukogus ja nõukogu liikmete läbipaistvaks valimiseks pakutakse

lahendus, kus valdkonna tunnustatud asjatundjate arv peab olema igal ajahetkel vähemalt ühe

liikme võrra suurem kui Riigikogus esindatud fraktsioonide arv ning valdkonna tunnustatud

asjatundjad peavad olema valitud avaliku konkursi korras. Selleks, et valdkonna tunnustatud

15

sõltumatute asjatundjate määramine ei oleks erakondade täiendavate poliitiliste esindajate

määramine, kehtestatakse valdkonna tunnustatud asjatundjatele Eestis registreeritud erakonna

juhtorgani liikmeks oleku piirang.

Muudatustest mõjutatud sihtrühm on Rahvusringhäälingu nõukogu liikmed, eelkõige Riigikogu

fraktsioonide esindajad ja valdkonna tunnustatud asjatundjad, kelle määramise ja arvu põhimõtted

muutuvad. Samuti Rahvusringhääling, sest nõukogu tasakaalustatus mõjutab nende juhtimist ja

sõltumatust; avalikkus ja meediatarbijad, sest avalik-õigusliku meedia sõltumatus ja juhtimise

läbipaistvus mõjutab Rahvusringhäälingu usaldusväärsust ja objektiivsust; erakonnad ja poliitikud,

sest erakondade mõju Rahvusringhäälingu juhtimisele võib väheneda; kultuurikomisjon, sest

nende roll nõukogu liikmete määramisel muutub osaliselt, kuna valdkonna tunnustatud asjatundjad

valitakse avaliku konkursi kaudu.

Mõju riigivalitsemisele

Muudatustel on mitmeid mõjusid riigi valitsemisele, eelkõige seoses avalik-õigusliku meedia

sõltumatuse, poliitilise tasakaalu ning otsustusprotsesside läbipaistvusega.

Positiivne mõju on avalik-õigusliku meedia sõltumatuse suurenemisele. Kui Rahvusringhäälingu

nõukogus on rohkem sõltumatuid eksperte kui poliitilisi esindajaid, väheneb võimalus,

Rahvusringhäälingu tegevust poliitiliselt kallutada. See aitab tagada objektiivsemat ja

tasakaalustatumat ajakirjandust, mis on oluline demokraatliku riigi jaoks. Praegune regulatsioon

võib võimaldada olukorda, kus enamik nõukogu liikmeid on seotud erakondadega, mis võib viia

poliitiliselt motiveeritud otsusteni Rahvusringhäälingu juhtimises. Muudatuste tulemusel väheneb

erakondade otsene mõju nõukogus. Sõltumatu meedia on oluline demokraatliku valitsemise ja

võimude lahususe toimimiseks. Kui Rahvusringhäälingu juhtimine on tasakaalustatum ja vähem

parteipoliitiline, suureneb avalikkuse usaldus nii Rahvusringhäälingu kui ka üldiselt riigi

valitsemise vastu.

Valdkonna tunnustatud asjatundjate määramine avaliku konkursi kaudu muudab otsustusprotsessi

läbipaistvamaks ning võimaldab laiemal ringil professionaalidel kandideerida. See aitab vältida

poliitiliselt motiveeritud ametisse nimetamisi ja tagab parema kompetentsuse Rahvusringhäälingu

juhtimisel. Kuna muudatus piirab erakondade juhtorgani liikmete määramist valdkonna

tunnustatud asjatundjatena, ei saa erakonnad enam Rahvusringhäälingu nõukogu kaudu oma

poliitilist mõju tugevdada. See võib mõjutada erakondade strateegiat Rahvusringhäälingu

kajastuste ja meediapoliitika osas.

Muudatusel võib olla mõju ka riigieelarvele, kuigi see mõju ei pruugi olla otsene ega ulatuslik.

Mõju riigieelarvele võib kaasneda avaliku konkursi korraldamisega, kui ka nõukogu liikmete arvu

suurenemisega. Valdkonna tunnustatud asjatundjate määramiseks tuleb läbi viia avalik konkurss,

mis võib tekitada täiendavaid kulusid (nt kuulutused, hindamiskomisjoni töö, menetlusprotsessid).

Rahvusringhäälingule võib kaasneda nõukogu liikmete arvu suurenemise võrra täiendav nõukogu

tegevuskulu, sealhulgas nõukogu liikme tasu ning muu rahaline kulu nõukogu liikmele tööks

vajalike tingimuste ja vahendite tagamiseks. Riigieelarve kuludele on mõju kaudne ja vähene, sest

16

ERHS § 20 kohaselt kaetakse nõukogu tegevuskulud Rahvusringhäälingu eelarvest.

Rahvusringhäälingul on võimalik oma tegevust ja kulusid selliselt etteulatuvalt planeerida, et

täiendavat mõju riigieelarvele sellega ei kaasneks.

Samas on võimalik ka kulude vähenemine. Poliitilise sekkumise vähenemine võib tuua tõhusama

rahakasutuse. Kui Rahvusringhäälingu nõukogu muutub muudatuste tulemusel sõltumatumaks ja

professionaalsemaks, võib see aidata vähendada võimalikke poliitilistest kaalutlustest tingitud

ebaefektiivseid otsuseid (nt kallutatud investeeringud, eelistatud hankelepingud).

Muudatused puudutavad peamiselt juhtimise korraldust. Riigieelarvele avalduv mõju on

tõenäoliselt väike ja administratiivse koormuse suurenemine jääb mõõdukaks.

Kultuuriline mõju

Muudatusel on märkimisväärne kultuuriline mõju, kuna see mõjutab avalik-õigusliku meedia

sõltumatust, kvaliteeti ja usaldusväärsust, mis omakorda mõjutab ühiskondlikku arutelu ja

kultuuriruumi kujunemist. Ebasoovitavat mõju lahendusega ei kaasne.

Muudatuste kaudu tugevneb meediakultuur ja ajakirjanduse sõltumatus. Kui Rahvusringhäälingu

nõukogu on tasakaalustatum ja sõltumatum, väheneb võimalus, et üritatakse mõjutada

Rahvusringhäälingu kajastuste tasakaalustatust ja objektiivsust. Poliitilise kallutatuse vähenemine

Rahvusringhäälingu juhtimises aitab tagada ajakirjandusvabadust ja kvaliteetset, usaldusväärset

meediat. Samuti paraneb avaliku arutelu kvaliteet. Rahvusringhääling kui avalik-õiguslik

meediakanal on oluline ühiskondlike arutelude kujundaja. Kui juhtorgan on mitmekesisem ja

sõltumatum, võib see aidata edendada sisukamat ja erapooletumat ühiskondlikku dialoogi.

Avalikkus saab parema ligipääsu mitmekülgsemale ja tasakaalustatumale informatsioonile, mis

aitab kaasa teadlikuma kodanikuühiskonna kujunemisele. Sõltumatu ja professionaalne

Rahvusringhääling saab paremini täita oma ülesannet edendada eesti keelt, kultuuri ja identiteeti

poliitilistest huvidest sõltumatult.

Kui Rahvusringhäälingu juhtimine on läbipaistvam ja sõltumatum, võib see suurendada usaldust

Rahvusringhäälingu ja ka kogu Eesti meedia vastu. See omakorda võib vähendada ühiskonna

polariseerumist ja desinformatsiooni levikut. Kui Rahvusringhäälingu juhtimine on vähem sõltuv

erakondlikest huvidest, võib see vähendada poliitilise ideoloogia survet kultuuriprogrammide ja

meediasisu kujundamisel. Kultuurisaated, filmid, muusika ja muud kultuuriprojektid saavad

suurema vabaduse tegeleda ühiskonnale oluliste teemadega, kartmata poliitilist sekkumist.

Muudatus aitab kaasa sõltumatuma, mitmekesisema ja kvaliteetsema kultuuriruumi kujunemisele,

kus avalik-õiguslik meedia toetab ausat ja tasakaalustatud ühiskondlikku arutelu ning kultuuri

arengut.

Mõju välissuhetele

Muudatusel võib olla mõju välissuhetele ja suhetele rahvusvaheliste organisatsioonidega, eriti

nende institutsioonidega, mis tegelevad meediavabaduse, demokraatia ja õigusriigi põhimõtetega.

17

Tegemist on Eesti riigi maine seisukohalt muudatustega, mille mõju tuleb pidada oluliseks, aga

mille ulatus ja esinemise sagedus on pigem väike. Ebasoovitava mõju kaasnemist ei ole ette näha.

Euroopa Liidus on käimas arutelud avalik-õigusliku meedia sõltumatuse kaitsmiseks, sh jõustus

2024 aasta kevadel otsekohalduv Euroopa meediavabaduse määrus. Kui Eesti hakkab rakendama

tasakaalustavamat Rahvusringhäälingu juhtimismudelit, võib see aidata ennetada võimalikke

kriitilisi hinnanguid Euroopa Liidu tasandil. Euroopa Komisjon ja Euroopa Nõukogu on rõhutanud,

et avalik-õigusliku meedia juhtimine peab olema sõltumatu ja poliitiliselt tasakaalustatud. Kui

Rahvusringhäälingu nõukogu muutub vähem erakondlikuks ja läbipaistvamaks, võib see

parandada Eesti mainet õigusriigi ja meediavabaduse tagamisel.

Euroopa Nõukogu on varem kritiseerinud riike, kus avalik-õiguslik meedia on tugeva poliitilise

surve all. Kui Eesti tugevdab Rahvusringhäälingu sõltumatust, võib see tõsta Eesti mainet

demokraatia ja ajakirjandusvabaduse kaitsja riigina. OSCE meediavabaduse esindaja ja mitmed

rahvusvahelise organisatsioonid jälgivad riikide avalik-õigusliku meedia poliitilist sõltumatust.

Kui muudatused tagavad parema tasakaalu Rahvusringhäälingu juhtimises, võib see vähendada

võimalikke tähelepanekuid ja kriitikat ning aidata parandada Eesti meediavabaduse hinnangut.

Lahendus mõjutab ka rahvusvahelises plaanis teiste riikide suhtumist Eestisse. Muudatusel on

peamiselt positiivne mõju Eesti rahvusvahelistele suhetele, eriti Euroopa Liidu, Euroopa Nõukogu

ja rahvusvaheliste ajakirjandusvabaduse organisatsioonide kontekstis. See aitab tugevdada Eesti

mainet demokraatia ja õigusriigi eest seisva riigina ning võib parandada meediavabaduse

reitinguid.

2.2.4.2. Peatoimetajatega ja toimetuse juhtidega tähtajatute töölepingute sõlmimine

ERHS eriseadusena peatoimetajate ja toimetuse juhtide töölepingulisi suhteid ei reguleeri.

Rahvusringhäälingus töötab töölepingu seaduse alusel tähtajatute töölepingutega kümme

peatoimetajat ja kaheksa toimetuse juhti. Selleks, et Rahvusringhääling oleks organisatsioonina

muutumisvõimeline, on loodud eelnõuga süsteem, kus loomingulist vastutust kandvatel

töökohtadel töötavad isikud vahetuksid. Peatoimetajate ja toimetuste juhtide korrapärane

vahetumine aitab kaasa uute loominguliste lahenduste sünnile ning aitab hoida programmi ning

teised meediateenused mitmekülgsena, mis on kiiresti muutuvas meediavaldkonnas ja meedia sisu

tarbimise võimaluste avardumisel väga tähtis. Muudatuse sisuks on uus regulatsioon, milles

sätestatakse Rahvusringhäälingu toimetuste juhtimise ja vastutuse põhimõtted, sealhulgas

kohustust valida peatoimetajad ja toimetuste juhid avaliku konkursi korras tähtajalise töölepinguga

kuni viieks aastaks. Selline lähenemine on kooskõlas Euroopa Nõukogu direktiiviga 1999/70/EÜ,

mis lubab liikmesriikidel kehtestada teatud sektorites tähtajalisi töösuhteid, kui on sätestatud

objektiivsed alused, mis väldivad kuritarvitusi. Muudatused hõlmavad ka eetikanõuniku

töölepingut, mis muudetakse sarnaselt peatoimetaja ja toimetuse juhiga tähtajaliseks. Nõukogu

sõlmib eetikanõunikuga tähtajalise töölepingu samuti kuni viieks aastaks. Selle muudatuse eesmärk

on tagada eetikanõuniku sõltumatus ja võimaldada regulaarset hinnangut tema tööle.

Muudatustest mõjutatud sihtrühm on Rahvusringhäälingu juhtiv töötajad, sest nende töösuhte

olemus muutub, Rahvusringhäälingu juhatus ja nõukogu, sest nemad peavad haldama konkursside

18

korraldamist ja personali vahetumist, ajakirjanikud ja meediasektor, sest muudatus võib muuta

töötingimusi ja konkurentsi juhtivate ametikohtade pärast ning avalikkus ja meediatarbijad, sest

Rahvusringhäälingu sisu mitmekesisus ja loominguline dünaamika võivad muutuda. Seega on

muudatusel mõju, mis puudutab nii Rahvusringhäälingut kui organisatsiooni, meediamaastikku kui

ka laiemat ühiskonda.

Sotsiaalne mõju

Lahendus mõjutab tööhõivet. Rahvusringhäälingule kaasneb peatoimetajate ja toimetuse juhtide

töölepingute tähtajaliseks muutmisega võimalus senisest paremini tagada, et nendele olulistele

positsioonidele valitakse parimatest parimad. Iga viie aasta järel korraldatakse töökohale avalik

konkurss, kus ka senine juht saab võimaluse kandideerida ja edu korral valituks osutuda.

Lahendusel on oluline positiivne mõju kogu Rahvusringhäälingu töötajaskonnale, kellele luuakse

seeläbi uusi arengu- ja karjäärivõimalusi. Muudatusega soodustatakse järelkasvu loomist. Kuna

juhtivad ametikohad avatakse regulaarselt konkurssidele, võib see pakkuda võimalusi uutele

talentidele. See võib parandada meediasektori tööalast liikuvust ja soodustada värskete ideede ning

oskuste liikumist Rahvusringhäälingu ja erasektori vahel.

Avalikud konkursid Rahvusringhäälingu juhtivatele kohtadele tähendavad, et meediasektoris on

rohkem konkurentsi kogenud toimetajate ja juhtide vahel. Samas võib see tähendada, et ka

erasektori meediaorganisatsioonid saavad Rahvusringhäälingu töötajate hulgast värvata kogenud

spetsialiste, kes ei osutunud Rahvusringhäälingus valituks või kelle leping lõppes. Muudatus võib

tõsta palgataset, kui Rahvusringhääling ja erameedia hakkavad konkureerima spetsialistide pärast.

Peamine tähtajalise töölepingu negatiivne mõju võib avalduda valituks osutunud töötajale, kellel

puudub kindlustunne tuleviku suhtes. Teadmatus, mis saab, kui tähtajaline tööleping lõpeb, võib

mõjutada tema heaolu. Tähtajalise töölepinguga töötades suureneb risk, et peale tähtaja lõppu võib

töötaja määramata ajaks töötuks jääda, kuid arvestades juhtpositsioonidel olevate töötajate

pädevust, ei ole töötuks jäämine siiski eriti tõenäoline.

Samuti võib tekitada ajude väljavoolu erasektorisse või välismaale, kui Rahvusringhääling ei suuda

spetsialiste hoida. Tööjõu voolavus võib põhjustada teadmiste ja kogemuste kadumist, mis mõjutab

Rahvusringhäälingu pikaajalist arengut. Muudatuse mõju tööturule sõltub sellest, kui hästi

suudetakse tasakaalustada töökindlus ja dünaamilisus, et Rahvusringhääling jääks

konkurentsivõimeliseks ja atraktiivseks tööandjaks, säilitades samal ajal tööjõu stabiilsuse ja

teadmiste järjepidevuse.

Lahendus on väga oluline, kuid mõju ulatus pigem väike ja mõju avaldumise sagedus eelduslikult

iga viie aasta järel. Ebasoovitava mõju risk on väike, sest see puudutab Rahvusringhäälingus umbes

20 töötajat, kellest osa puhul võib tähtajalisel töölepingul olla hoopis positiivne mõju.

Kultuuriline mõju

19

Muudatustel, mis käsitlevad Rahvusringhäälingu juhtimise ja töötajate töölepingute korda, on

kultuuriline mõju, mis kajastub nii Rahvusringhäälingu siseorganisatsiooni kultuuris, Eesti

meediamaastikul kui ka laiemalt Eesti ühiskonnas. Need muudatused võivad mõjutada

meediatarbimise harjumusi, avalikku arutelu ja kultuurilise mitmekesisuse edendamist.

Lahendusega kaasneb mõju meediateenuste kvaliteedile. Kuna meediatarbimine laiemalt on üks

inimese põhivajadustest, siis muudatusega antaksegi võimalus senisest paremini tagada, et nendele

olulistele positsioonidele valitakse parimatest parimad, et need põhivajadused saaksid kvaliteetselt

täidetud. Iga viie aasta järel korraldatakse töökohale avalik konkurss, kus ka senine juht saab

võimaluse kandideerida ja edu korral valituks osutuda. Uus süsteem annab võimaluse juhi tegevust

korrapäraselt hinnata ja sellisel tegevusel on eeldatavalt oluline positiivne mõju meediateenuse

kvaliteedile laiemalt.

Peatoimetajate ja toimetuse juhtide tähtajaline tööleping ja regulaarne vahetumine võivad

soodustada uuenduste sisseviimist ja värskete ideede rakendamist. Iga uue juhi tulekuga kaasnevad

uued ideed ja visioonid, mis võivad tõhustada loomingulist vabadust ja eksperimenteerimist.

Töökorralduse muutumine võib aidata Rahvusringhäälingul rohkem kohaneda kiirete muutustega

ja arvestada laiemalt kultuuriliste trendide ja ühiskondlike ootustega.

Juhtide vahetumine ja tähtajalised lepingud võivad muuta organisatsiooni kultuuri paindlikumaks

ja kohanemisvõimelisemaks. Kuid samas võivad muudatused töötajates tuua kaasa ka ebamugavusi

ja sisetülisid organisatsiooni sees, kuna töötajad ei pruugi oma ametikohal üle viie aasta püsida.

Sellel on võimalik mõju ka töötajate usaldusväärsusele ja meeskonnatunde tugevusele. Kui

meeskonnaliikmed vahetuvad, võib see vähendada organisatsiooni sisemist stabiilsust, kuigi

samaaegselt toob see kaasa ka areneva ja paindliku meediakeskkonna.

Tähtajaliste lepingute süsteem võib võimaldada rohkem loomingulist vabadust, kuna juhtkond on

kohustatud oma töö kvaliteedi ja loovuse eest vastutama. Iga juhtimine ja toimetuse juhtimine on

ajutine, mis võib soodustada rohkem loovat ja katsetavat sisu. Kui muudatused aitavad tõsta meedia

kvaliteeti ja mitmekesisust, võib see suurendada kultuuriliste programmide, dokumentaalide ja

kohalike kultuurihuvide esindatust, mis omakorda muudab kultuurilise meedia tarbimist Eestis

rikkamaks ja värvikamaks.

Avalik konkurss peatoimetajate ja toimetuse juhtide ametikohtadele tagab, et valitakse

kvalifitseeritud ja loovad spetsialistid, kellel on võime luua rahvuslikult olulist kultuurilist sisu,

pakkudes vaatajatele kvaliteetset sisu erinevates kultuurilistes ja hariduslikes valdkondades.

Tähtajalised ametikohad võivad toetada kultuurilise pluralismi arengut, kuna toimetustes saavad

töötada erinevate taustadega professionaalid, kellel on erinevad ideed, väärtused ja visioonid. See

aitab kaasa sellele, et kultuuriline mitmekesisus on meedias rohkem esindatud.

Mõju riigivalitsemisele

Lahendus puudutab peamisel Rahvusringhäälingut ning muudatustest otseselt mõjutatud sihtrühm

on väike.

20

Peatoimetajate ja toimetuste juhtide töösuhete täpsustamine ERHS-is ning Rahvusringhäälingule

kohustuse panemine valida peatoimetajad ja toimetuste juhid tähtajalise töölepinguga kuni viieks

aastaks mõjutab Rahvusringhäälingu tööskoormust ja toob kaasa täiendava tegevuskulu (avaliku

konkursi korraldamise kulu). Tähtajalise töölepingu sõlmimisega võivad kaasneda ka muud kulud.

Näiteks töötaja koondamise korral ei piisa hüvitisest, mis on ette nähtud tähtajatu lepinguga

töötajale (ühe kuu keskmine töötasu). Tööandja on töölepingu seaduse § 100 lõike 3 kohaselt

kohustatud maksma tähtajalise lepinguga töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida

töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni.

Muudatusega otsest mõju riigieelarvele ei kaasne. Rahvusringhäälingule eraldatava toetuse suurus

ja selle kujunemise loogika kalendriaastas on kindlaks määratud raamlepinguga ning ta peab oma

tegevust ja kulusid planeerima kindlaks määratud eelarve raames.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu § 1 punkt 1 - muudetakse ERHS-i § 5 lõike 1 punkte 1 ja 2. Muudatuse eesmärk on

kirjeldada ERHS-is avaliku teenusena ühemõtteliselt Rahvusringhäälingu tegelikku

tegutsemispraktikat eri meediaplatvormidel avalike meediateenuste ja -toodete loomisel ja

osutamisel.

Punkti 1 muudatusega tõstetakse kokku kehtiva regulatsiooni punkti 1 ja sama lõike punkti 3 sisu

ning jäetakse välja kaks viimast lauset. See, et programmid peavad olema avalikkusele

üldkasutatavate vahenditega kättesaadavad, on sisuliselt kaetud punktis 2 pakutud sõnastusega,

mille kohaselt suunab Rahvusringhääling oma programmid ja meediateenused üldsusele

elektroonilise side võrkude kaudu. Seega on lause punktis 1 üleliigne ega lisa regulatsioonile uut

sisu.

Teine lause, mille kohaselt teleprogrammide originaalsaated peavad Rahvusringhäälingu

võimaluste piires olema maksimaalselt kättesaadavad kuulmispuudega inimestele, ei ole ERHS-i

kontekstis samuti enam asjakohane. Puudega inimeste ligipääsu audiovisuaalmeedia teenustele

reguleerib meediateenuste seaduse § 23. Viidatud paragrahvis toodud nõuded on oluliselt laiemad

ning ei piirdu ainult teleprogrammide originaalsaadete maksimaalselt kättesaadavaks tegemise

kohustusega kuulmispuudega inimestele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/882

toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta on Eesti õigusesse ülevõetud ning selles toodud

ligipääsetavuse nõudeid audiovisuaalmeedia teenustele tuleb rakendada ka Rahvusringhäälingul.

Konkreetsete erivajaduste ja nendega seotud lahenduste väljatoomine ERHS-is ei ole enam

põhjendatud.

Punkti 1 uue sõnastuse kohaselt peab Rahvusringhääling tootma vähemalt kahte teleprogrammi ja

nelja ööpäevaringset raadioprogrammi ning osutama teisi meediateenuseid. Kehtiva punkti 3

sõnastuse kohaselt toodab Rahvusringhääling nõukogu loal muid meediateenuseid ja levitab

nendega seotud tooteid. Nõukogu luba on uutele meediateenustele jätkuvalt tarvilik, kuid vastav

regulatsioon on viidud nõukogu pädevuste paragrahvi, mida on kirjeldatud eelnõu § 1 punktis 16.

21

Muudatusega säilib nõukogu järelevalveroll uute meediateenuste algatamisel, et tagada avaliku

ressursi otstarbekas kasutamine ja Rahvusringhäälingu eesmärkide täitmine.

ERHS § 2 lõike 2 kohaselt kohaldatakse käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes

meediateenuste seaduse ja muude õigusaktide sätteid Rahvusringhäälingu tegevuse kohta.

Meediateenuse mõiste sisustamisel lähtutakse Euroopa meediavabaduse määruse artikli 2 lõikest

1. Selle kohaselt on meediateenus Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 56 ja 57 sätestatud

teenus, mille peamine eesmärk on pakkuda meediateenuse osutaja toimetusvastutusel üldsusele

teavituslikke, meelelahutuslikke või hariduslikke saateid või ajakirjandusväljaandeid.

Rahvusringhäälingu teenustest loetakse ajakirjandusväljaandeks näiteks veebikeskkonnas

avaldatud arvamus- või uudislood. Ajakirjandusväljaanne on määratletud direktiivi (EL) 2019/790

artikli 2 punktis 4 selliselt, et „ajakirjandusväljaanne“ on peamiselt ajakirjanduslikku laadi

kirjatööde kogum, mis võib hõlmata ka muid teoseid või materjale ning mis:

a) kujutab endast eraldiseisvat ühikut sama nime all perioodiliselt väljaantavas või regulaarselt

ajakohastatavas väljaandes, näiteks ajalehes või ajakirjas;

b) seab eesmärgiks anda üldsusele uudiste või muude teemadega seotud teavet;

c) avaldatakse mõnes meediakanalis teenuseosutaja initsiatiivil, toimetuse vastutusel ja kontrolli

all.

Punkt 2 reguleerib programmide ja meediateenuste üldsusele suunamist ja programmide,

meediateenuste ja arhiivi kättesaadavaks tegemist. Muudatuse rõhuasetus on sellel, et lisaks

programmidele oleksid ka muud meediateenused üldsusele suunatud elektroonilise side võrkude

kaudu. Üldsusele suunamine on termin, mida kasutab autoriõiguse seadus, mille § 10 lõike 1

kohaselt loetakse teos üldsusele suunatuks, kui see on avalikult esitatud, üldsusele näidatud,

edastatud, taasedastatud, üldsusele kättesaadavaks tehtud või muul viisil üldsusele suunatud mis

tahes tehnilise vahendi või protsessi vahendusel.

Kehtiva ERHS § 5 lõike 1 punkti 1 kohaselt toodab Rahvusringhääling vähemalt kahte

teleprogrammi ja vähemalt nelja ööpäevaringset raadioprogrammi. Sama paragrahvi lõike 1

punktis 2 on sätestatud, et Rahvusringhääling teeb elektroonilise side võrkude kaudu mõistlikus

mahus kättesaadavaks oma programmid ja saadete arhiivi. Arvestades tehnoloogia arengut,

tegutsevad ringhäälinguorganisatsioonid ka veebipõhiste meediateenuste osutajatena. See

tähendab, et nende teenuste kättesaadavus ja mitmekesisus ei väljendu vaid traditsioonilise tele-

või raadioringhäälinguna, vaid olulisel kohal on ka veebiteenused ning teised väljundid (nt

portaalid ja mobiiliäpid), mis võimaldavad auditooriumini viia laiemat meediasisu. Selline

tehnoloogianeutraalne lähenemine on nüüd seaduses selgemini sõnastatud.

Kõnesolevad muudatused tõukuvad asjaolust, et kogu Euroopa Liidu meediaregulatsiooni õiguslik

raamistik liigub tehnoloogianeutraalsuse suunal. Euroopa Liidu ja EBU teemakohastes

dokumentides on rõhutatud, et avalik õiguslik meediateenuse osutaja peab suutma kohanduda

muutuva turu ja kasutajate harjumustega ning pakkuma sisu mistahes kohas, ajal ja erinevatel

platvormidel (raadio, televisioon, veeb ja äpid). EBU on jõudnud järeldusele, et kui avalik-

õiguslikud meediateenuste osutajad ei ole erinevatel elektroonilise meedia platvormidel esindatud,

on avalike ülesannete täitmine ja auditooriumi kõigi rühmadeni jõudmine raskendatud. Euroopa

22

Kohtu hinnangul ei ole uute platvormide kasutuselevõtt, selleks et täita avalik-õigusliku meedia

riigisisestest seadustest tulenevaid ülesandeid, vastuolus Euroopa Liidu riigiabi- ja

konkurentsireeglitega. Avalik-õiguslik meedia peab olema võimeline kehtestama standardeid ja

investeerima innovatsiooni.

Lisaks on Rahvusringhäälingul ERHS § 5 lõike 1 punkti 10 kohaselt kohustus tagada adekvaatse

informatsiooni operatiivne edastamine elanikkonda või riiklust ohustavates olukordades.

Rahvusringhääling peab selle ülesande täitmiseks tagama hädavajaliku strateegilise

kommunikatsiooni tehnilise võimekuse nii raadio- ja televisioonikanalites kui ka veebis.

Kontrollitud, objektiivse ja sõltumatu informatsiooni levitaja ja tootjana jääb avalik-õiguslikule

meediateenuse osutajale vastutus selle ülesande täitmise eest.

VTK tagasisides said Rahvusringhäälingu ülesannete ajakohastamise muudatused positiivse

tagasiside. Kõik osapooled nõustusid, et tehnoloogianeutraalne lähenemine tuleb seaduses

selgemini sõnastada ning tele- ja raadioprogrammide kõrval tuleb esile tuua ka muu meediasisu

tootmine ja üldsusele suunamine. Eesti Meediaettevõtete Liit leidis, et nii kehtivas regulatsioonis

kui pakutud muudatustes on aga ülesanded liiga üldised, et nende täitmist ja rahastamist saaks

monitoorida ja hinnata ning muudatuste kontekstis tuleks Rahvusringhäälingu veebikeskkonna

originaalse tekstisisu tootmise õigust piirata. Eesti Meediaettevõtete Liit, Tartu Ülikool ja Tallinna

Ülikool tegid lisaks pakutud muudatustele ettepaneku ülesannete täpsustamise laiemaks aruteluks.

Tartu Ülikool leidis, et erinevalt praegusest peavad olema ülesanded määratletud selliselt, et on

võimalik hinnata nende täitmist.

Ülesannete ja eesmärkide täiendamine uute eesmärkide ja ülesannete lisamisega oleks kindlasti

laiem arutelu objekt ja seetõttu seda antud muudatuste raames ei plaanita. VTK-le eelnenud

probleemide kaardistamise töögrupp arutas põhjalikult Rahvusringhäälingu eesmärkide ja

ülesannete detailsusastme ja täiendamise teemat. Töögrupp leidis, et kehtiv ülesannete loetelu ja

lai määratlus on sobivad, kuna avaliku meediateenuse osutaja roll peab olema võimalikult

laiapõhjaline. Ühiselt leiti, et eesmärkide ja ülesannete liiga detailne määratlemine vähendaks

Rahvusringhäälingu loomingu- ja tegevusvabadust ning takistaks muutustega paindlikult

kohanemist.

Seetõttu keskendutakse eelnõu kontekstis sellele, et meediateenuste ja -toodete loomisel ning

pakkumisel oleks välja toodud kolm võrdselt olulist meediaplatvormi – raadio, televisioon ja

internet (tingliku nimetusega tehnoloogianeutraalsus).

Rahvusringhäälingu ülesannete täitmist saab monitoorida ja hinnata arengukava ja selles sisalduva

mõjude analüüsi alusel. ERHS § 12 lõige 1 sätestab, et koos arengukava projektiga esitatakse

Rahvusringhäälingu nõukogule mõjude analüüs, milles antakse põhjendatud hinnang arengukavas

esitatud arengukavatsuste täitmisele ja Rahvusringhäälingu tegutsemise vastavusele käesoleva

seadusega. Seega näeb kehtiv seadus ette, et Rahvusringhäälingu arengukavas esitatud

arengukavatsusi ning tema tegevust ülesannete täitmisel hindab nõukogu mõju analüüsi alusel.

Muudatustega, mida on kirjeldatud eelnõu § 1 punktides 6-8, antakse arengukava ja mõjude

analüüsi regulatsioonile täiendavat sisu just uute meediateenuste kontekstis. Rahvusringhäälingu

23

tegevus on avalik ning ka arengukava ja muud dokumendid (sh mõju analüüs) peavad olema

avalikud ehk alluma nö avalikkuse kontrollile.

Eelnõu § 1 punkt 2 - ERHS-i § 5 lõige 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks eelnõu § 1 punktis 1

kirjeldatud põhjusel. Uutele meediateenustele nõukogu loa andmise regulatsioon on viidud ERHS-

i § 21 lõikesse 2 ning meediateenustega seotud toodete levitamise õigus on selgelt reguleeritud

ERHS-i § 7 lõike 5 punktis 7, mis ütleb, et Rahvusringhäälingule on lubatud tulu tema toodete ja

teenuste müügist.

Eelnõu § 1 punkt 3 - ERHS-i § 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 12, millega laiendatakse

Rahvusringhäälingu ülesandeid, lisades hariduse edendamise, elukestva õppe ja meediakirjaoskuse

arendamise kohustuse. Eelnõu § 1 punkti 1 sisukirjelduses selgitatakse, et uusi ülesandeid

Rahvusringhäälingule ei lisata ning väide vastab tõele, sest luues ja levitades haridusliku sisuga

meediateenuseid ja -tooteid panustab Rahvusringhääling ka täna kõigis vanusegruppides eesti

inimeste harimisse, sealhulgas meediapädevuse suurendamisse. See tegevus ei ole aga ERHS-is

tema ülesandena ühemõtteliselt sõnastatud.

Rahvusringhääling peaks oma tegevuses senisest enam keskenduma hariduslikule sisule ning

toetama ühiskonna teadlikkuse ja oskuste kasvu erinevates eluvaldkondades. Hariduslik,

sealhulgas meediakirjaoskust edendav sisu, on oluline osa avalik-õigusliku ringhäälingu rollist,

kuna see aitab kaasa ühiskonna teadlikkuse, kriitilise mõtlemise ja üldise haridustaseme tõstmisele.

Kuna meediamaastik on muutunud killustunumaks ning infokeskkond üha keerulisemaks, on

avalik-õiguslikul ringhäälingul oluline roll usaldusväärse ja kvaliteetse haridusliku sisu

pakkumisel. Säte aitab tugevdada Rahvusringhäälingu positsiooni avaliku teenuse pakkujana,

toetades nii riiklikke hariduseesmärke kui ka kodanike valmisolekut elukestvaks õppeks ja

teadlikuks meediatarbimiseks. Meediakirjaoskus tähendab meediatekstide allikakriitilist

analüüsivõimet, mis võimaldab adekvaatselt hinnata tarbitava info usaldusväärsust ning

faktipõhisust.

Rahvusringhääling peab ka tulevikus pakkuma mitmekesist hariduslikku sisu eri sihtrühmadele,

sealhulgas koolinoortele, täiskasvanud õppijatele ja eakatele. Haridusliku sisu pakkumine võib

toimuda eri vormides, sealhulgas raadio- ja telesaadete, veebiplatvormide, taskuhäälingute ja

muude meediateenuste kaudu.

Hariduse edendaja rolli, sealhulgas haridussisu loomise ja levitamise täpsemalt sõnastatud ülesande

ERHS-is sätestamise vajadusele juhtisid VTK tagasisides tähelepanu Tartu Ülikool, Eesti

Rahvusringhääling ning Eesti Meediaettevõtete Liit. Nad leidsid, et haridusliku sisu loomine on

üks klassikalisi avalik-õigusliku meedia ülesandeid. Ettepanekut lisada hariduse edendaja roll

Rahvusringhäälingu ülesannete hulka toetas ka Haridus- ja Teadusministeerium.

Eelnõu § 1 punkt 4 - ERHS-i § 6 lõiget 2 täiendatakse selliselt, et programmide kõrval seatakse

ka teistele Rahvusringhäälingu pakutavatele meediateenustele nõue, et need peavad olema

mitmekülgsed ja ühiskonnaelu teemade käsitlus neis peab olema tasakaalustatud. Muudatusega

kaasajastatakse ERHS, sest Rahvusringhääling pakub tele- ja raadioprogrammide kõrval ka teisi

meediateenuseid ja ka nende meediateenuste sisu peab olema mitmekülgne ning ühiskonna

24

teemade käsitlus tasakaalustatud. Demokraatliku ühiskonna ja avalik-õigusliku ringhäälingu

üldtunnustatud põhimõtete kohaselt tuleb avalik-õigusliku ringhäälingu pakutavates programmides

ja teistes meediateenustes tagada tasakaal ühiskonna erinevate gruppide huvide vahel ning need

peavad väljendama erinevate gruppide huve.

Eelnõu § 1 punkt 5 - kõnealuse eelnõu punktiga täiendatakse ERHS-i 1. peatükki uue

meediateenuse mõju hindamise regulatsiooniga. Seaduses nähakse ette süsteem uute

meediateenuste turumõju hindamiseks ning määratakse turumõju hindaja. Sellise regulatsiooni

loomise vajalikkuse näeb ette riigiabi teatis, mille punktide 84–90 kohaselt peab avalik-õigusliku

ringhäälingu uute meediateenuste turuletoomisele eelnema avaliku teenuse mõju hindamine (ingl

Public Value Test). Riigiabi teatise kohaselt peavad liikmesriigid kaaluma, olles enne teinud avatud

konsultatsioonil põhineva hindamise, kas uued olulised meediateenused, mida avalik-õiguslik

ringhäälinguorganisatsioon kavandab, teenivad ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja

kultuurilisi vajadusi, arvestades samal ajal nende võimalikku mõju kauplemistingimustele ja

konkurentsile. Selline hindamine on kooskõlas riigiabi -ja konkurentsireeglitega tagamaks, et

oluliste uute audiovisuaalteenuste riiklik rahastamine ei moonutaks kaubandust ja konkurentsi

määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

Paragrahvi 61 esimeses lõikes esitatakse termini "uus meediateenus" määratlus. Säte määratleb,

mida loetakse uueks meediateenuseks ERHS-i tähenduses. Määratluse aluseks on võetud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1083, mis kehtestab siseturul meediateenuste ühtse

raamistiku. Uueks meediateenuseks kvalifitseerub Rahvusringhäälingu kavandatav meediateenus,

mis vastab Euroopa meediavabaduse määruse artikkel 2 punktis 1 sätestatud meediateenuse

definitsioonile („meediateenus“ – teenus ELi toimimise lepingu artiklites 56 ja 57 määratletud

tähenduses, kui teenuse või selle eristatava osa peamine eesmärk on pakkuda meediateenuse

osutaja toimetusvastutusel mis tahes viisil üldsusele teavituslikke, meelelahutuslikke või

hariduslikke saateid või ajakirjandusväljaandeid) ning mida Rahvusringhääling ei ole varasemalt

osutanud. Samuti loetakse uueks meediateenuseks olemasoleva meediateenuse tehnoloogiline

oluline edasiarendus.

Selleks, et Rahvusringhäälingu uus meediateenus kuuluks sätte reguleerimisalasse, peab see

omama märkimisväärset mõju meediaturule. See tähendab, et teenusel peab olema oluline mõju nii

kasutajate nõudlusele kui ka turu konkurentsiolukorrale. Hindamisel võetakse arvesse teenuse

võimalikku mõju erasektori meediateenuste pakkujatele, tarbijate käitumise ja eelistuste

muutumist, uue tehnoloogia rakendamisega kaasnevat turukeskkonna arengut.

Selle sätte eesmärk on tagada, et Rahvusringhäälingu uued meediateenused arvestaksid turu

konkurentsiolukorda ja oleksid kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Regulatsioon aitab tagada, et

avalik-õiguslik ringhääling ei moonuta turgu ja ei saa ebaproportsionaalset konkurentsieelist.

Lõikes 2 antakse üldised uue meediateenuse mõju hindamise kriteeriumid. Säte kehtestab nõude

hinnata enne uue meediateenuse osutamisega alustamist selle võimalikku mõju meediaturule ning

vastavust Rahvusringhäälingu eesmärgile. Hindamine on vajalik, et tagada tasakaalustatud ja

läbipaistev otsustusprotsess uute teenuste arendamisel ning vältida turumoonutusi.

25

Meediaturu mõju hindamise eesmärk on analüüsida, kas ja kuidas uus teenus mõjutab olemasolevat

meediakeskkonda. Hindamisel võetakse arvesse seda, kas uus meediateenus võib oluliselt

mõjutada erasektori meediateenuste pakkumist või konkurentsiolukorda, kas teenus võib muuta

meediatarbimise struktuuri või tarbijate käitumist, kas teenuse pakkumine võib mõjutada

meediaettevõtete majanduslikku jätkusuutlikkust.

Hindamise käigus analüüsitakse ka seda, kas uus meediateenus vastab Rahvusringhäälingu

seadusest tulenevale ülesandele teenida ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi

vajadusi. See tähendab, et teenus peab toetama meediapluralismi, edendama kultuuri, haridust ja

toetama demokraatlikku debatti.

Säte tagab, et uute meediateenuste arendamine toimub läbipaistvalt ja põhjendatult, vältides

ebaõiglast konkurentsieelist ja tagades, et Rahvusringhääling keskendub oma avalikule ülesandele.

Lõikes 3 sätestatakse erand uute meediateenuste hindamise kohustusele juhul, kui teenus on

katsetamisjärgus. See tähendab, et enne uue meediateenuse ametlikku käivitamist on

Rahvusringhäälingul võimalik seda piiratud aja jooksul testida ilma, et see kohe alluks meediaturu

mõju ja eesmärgipärasuse hindamise nõuetele. Katsetamisjärgus olev meediateenus on teenus,

mida testitakse ajutiselt, et hinnata selle tehnilist toimivust, kasutajate huvi ja võimalikku mõju

enne lõpliku otsuse tegemist selle kasutuselevõtu kohta. Katsetamisperiood võib kesta

maksimaalselt kuus kuud. See ajaperiood on piisav, et koguda vajalikku teavet teenuse

jätkusuutlikkuse ja otstarbekuse kohta.

Säte võimaldab Rahvusringhäälingul paindlikkust uute meediateenuste arendamisel, andes

võimaluse testida innovaatilisi lahendusi ilma, et iga uus algatus peaks kohe läbima

hindamisprotsessi. Samas piiratakse katsetamisperiood kuue kuuga, et vältida ajutiste teenuste

kasutamist regulatsioonist kõrvalehoidmise eesmärgil. Kuna katsetamisjärgus olevad

meediateenused on ajutised ja nende ulatus on piiratud, on nende mõju meediaturule eelduslikult

väiksem kui ametlikult käivitatud teenustel. Kui testimise tulemusena otsustatakse teenust

pikemaajaliselt pakkuda, peab see läbima tavapärase hindamisprotsessi, sealhulgas meediaturu

mõju ja Rahvusringhäälingu eesmärgiga vastavuse analüüsi.

Lõikes 4 määratakse uue meediateenuse mõju hindajaks ja mõju hindamise otsuse tegijaks TTJA,

kes täidab senini meediavaldkonna kontrolli ülesannet osaliselt, MeeTS-is sätestatud ulatuses.

TTJA jälgib Rahvusringhäälingu programmi struktuurinõuete täitmist, reklaami ja sponsorteabe

mitteedastamise nõude täitmist jms ehk valvab seadusega kõikidele meediateenuse osutajatele

kehtestatud nõuete täitmise üle. Eestis on TTJA kujul olemas Euroopa Komisjoni tunnustatud

sõltumatu meediaregulaator, kuid talle ei ole antud senini avaliku teenuse mõju hindamise

ülesannet. TTJA on määratud hindajaks, sest arvestades riigiabi teatist ja iseäranis selle punkte 53

ja 54, on avaliku teenuse hindamisel oluline kriteerium see, et hinnang antaks sõltumatult avaliku

meediateenuse osutaja juhtimisest.

TTJA ülesandeks on analüüsida, kas kavandatav uus meediateenus võib avaldada märkimisväärset

mõju meediaturule, sealhulgas muuta konkurentsiolukorda, mõjutada teiste meediateenuse

pakkujate majanduslikku jätkusuutlikkust, muuta tarbijate käitumist või nõudlust meediateenuste

26

järele. Lisaks hindab TTJA, kas uus teenus on kooskõlas seadusest tulenevate Rahvusringhäälingu

ülesannetega ja kas see teenib avalikku huvi.

Pärast mõjuanalüüsi viib TTJA läbi otsustusprotsessi ning langetab otsuse, kas uus meediateenus

võib nö turule tulla. TTJA otsus on siduv ning annab õigusselguse nii Rahvusringhäälingule kui ka

teistele turuosalistele. Säte tagab, et uute meediateenuste turuletoomine ei toimuks ilma nö

sõltumatu järelevalveta ning et need ei kahjustaks olulisel määral meediaturu tasakaalu ega

konkurentsiolukorda. TTJA kui neutraalne ja pädev asutus aitab tagada, et meediakeskkond

areneks jätkusuutlikult ja õiglastel tingimustel.

Lõikes 5 sätestatakse, et enne uue meediateenuse meediaturu mõju hindamist võib TTJA taotluse

alusel küsida Konkurentsiametilt konkurentsianalüüsi. See annab võimaluse saada täiendavat

eksperthinnangut, et tagada otsuste tegemisel põhjalikum ja objektiivsem analüüs. TTJA võib soovi

korral kaasata Konkurentsiameti eksperdina mõju hindamise taotluse menetlusse.

Konkurentsiameti ülesandeks on hinnata turu konkurentsiolukorda ning analüüsida, kas uus

meediateenus võib põhjustada konkurentsimoonutusi, turgu valitseva seisundi tekkimist või

tugevnemist, põhjendamatuid eeliseid Rahvusringhäälingule võrreldes erasektori meediateenuse

pakkujatega. Kui TTJA peab vajalikuks Konkurentsiameti arvamust, võib see aidata täpsemalt

määratleda uue teenuse turumõju, sealhulgas selle võimalikku mõju meediasektori majanduslikule

jätkusuutlikkusele ja konkurentsidünaamikale.

Konkurentsiameti analüüs ei ole automaatne, vaid seda küsitakse TTJA taotluse alusel juhul, kui

uue meediateenuse võimalik mõju konkurentsiolukorrale vajab täiendavat ekspertiisi.

Konkurentsiameti analüüs ei ole TTJA-le siduv, kuid TTJA lõplik otsus meediaturu mõju kohta

võib tugineda ka Konkurentsiameti analüüsi tulemustele.

Säte tagab, et meediaturu mõju hindamine on põhjalik ja lähtub nii meediapoliitika kui ka

konkurentsiõiguse põhimõtetest. Konkurentsiameti kaasamine aitab vältida olukordi, kus uus

meediateenus võiks ebaproportsionaalselt mõjutada meediaturgu, sealhulgas eraõiguslike

meediaväljaannete tegevust ja majanduslikku tasakaalu.

Kuuenda lõikega volitatakse valdkonna eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega uue

meediateenuse mõju hindamise, sealhulgas kulude katmise tingimused ja kord. Volitusnormi

vajalikkust, eesmärki, sisu ja ulatust on põhjendatud käesoleva seletuskirja punktis 6.

Lõikes 7 nähakse ette tähtaegselt uue meediateenuse otsuse alusel maksmisele kuuluva summa

tasumata jätmisel sundtäitmisele andmise õigus. Uue meediateenuse mõju hindamise otsus on

täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. See tähendab, et kui

otsusega määratud maksekohustust ei täideta vabatahtlikult, on otsuse teinud asutusel õigus

algatada selle sundtäitmine kohtutäituri kaudu ilma vajaduseta pöörduda esmalt kohtu poole. Säte

tagab, et uue meediateenuse mõju hindamise otsusest tulenevad kohustused on täidetavad ja

välditakse võimalikke viivitusi või vaidlusi seoses rahaliste kohustuste täitmisega. Selline lahendus

tugevdab hindamisprotsessi tõhusust ja õigusselgust, kuna asutusel on selge mehhanism kulude

sissenõudmiseks, kui need jäävad tasumata. Enne uue meediateenuse otsuse sundtäitmiseks

27

esitamist tuleks saata kohustatud isikule meeldetuletus tasumise tähtaja saabumisest ning

informeerida nõude sundtäitmisele andmise kavatsusest, seejuures tuleks anda täiendav lühiajaline

tähtaeg maksmisele kuuluva summa tasumiseks, kui see võiks olla tulemusi andev.

Uue meediateenuse mõju hindamise regulatsiooni loomine sai VTK tagasiside alusel valdavalt

positiivse hinnangu. Eriarvamust avaldati selles osas, kellele peaks mõju hindamise ülesande

andma. Justiitsministeerium ja Rahvusringhääling toetasid uute avalike meediateenuste mõju

hindamise ülesande panemist TTJA-le, kuid TTJA ise leidis, et parim mõju hindaja oleks

Konkurentsiamet. Eesti Meediaettevõtete Liit toetas meediateenuste mõju hindamise regulatsiooni

loomist, kuid leidis, et uute meediateenuste osutamine saab hõlmata üksnes varasemate raadio- ja

teleprogrammide refereerimist. Teisisõnu, et avalik-õiguslikule ringhäälinguorganisatsioon võib

luua ja osutada uusi meediatooteid ja -teenuseid (sh sisuloomet veebiplatvormide jaoks) üksnes

varasemalt avaldatud audio või audiovisuaalse sisu uuesti levitamisega või kui tegemist on üksnes

varasemalt avaldatud saadete kokkuvõtte ja refereeringuga.

Kõnealune regulatsioon valmis töögrupis, kuhu kuulusid Kultuuriministeeriumi kõrval TTJA ja

Rahvusringhääling ning töögruppi kaasati mitmel korral ka Eesti Meediaettevõtete Liit. Töögrupp

töötas välja kõne all oleva regulatsiooni ERHS-is ning rakendusakti kavandi, millest on täpsemalt

juttu viidatud sätte lõikes 6. Regulatsioonis, sh rakendusakti kavandis on juba arvestatud mitmete

VTK-s tehtud ettepanekutega.

Eesti Meediaettevõtete Liidu seisukohaga, et Rahvusringhääling ei tohi toota internetis

avaldamiseks originaalset tekstisisu, mis ei ole nende tele- või raadioprogrammi peegeldus, ei saa

nõus olla. Meediauuringud näitavad selgelt, et internet on tõusnud elanikkonna jaoks meedia, sh

uudiste ja muu päevakajalise informatsiooni saamiseks kõige olulisemaks platvormiks. Kuna

avalik-õigusliku meedia eesmärgiks on elanikkonna informeerimine, siis on põhjendatud

ringhäälingunõukogu otsused, mille alusel on kolme aastakümne jooksul arendatud ja loodud

Rahvusringhäälingu poolt veebis meediasisu pakkuvaid teenuseid ning tooteid. Avalik-õigusliku

meedia poolt veebis pakutav meediasisu ei saa piirduda ainult raadio- või teleprogrammide

peegeldamisega, sest tänases infoühiskonnas luuakse ja edastatakse meediasisu, eriti just uudiseid,

esmalt just veebis ja alles seejärel traditsioonilistes meediumites (raadios ja televisioonis). Ühestki

õigusaktist ei tulene piirangut, et meediateenuse osutamine peab piirduma ainult varasemate

raadio- ja teleprogrammide refereerimisega.

Eelnõu § 1 punkt 6 - muudetakse ERHS-i § 9 lõike 2 punkti 3, milles nähakse ette, et

Rahvusringhäälingu arengukavas tuuakse muu hulgas välja kavandatavad uued meediateenused

ning nende arendamise eesmärgid ja põhjendused. Kehtiva sõnastuse kohaselt tuleb arengukavas

nimetada meediateenused.

Kõnealune muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 5, mille § 61 lõike 2 kohaselt tuleb enne uue

meediateenuse pakkumisega alustamist hinnata selle mõju meediaturule ning vastavust

Rahvusringhäälingu eesmärgile. Kõiki arengukavas nimetatud uusi meediateenuseid tuleb eelnõu

kohaselt valideerida. Oluline on tuua välja arengukavas kavandatavad uued meediateenused koos

nende arendamise eesmärkide ja põhjendustega, sest eesmärk on rõhutada just uute teenuste

28

läbipaistvat kajastamist. Kuna Rahvusringhäälingu arengukava on avalik dokument, annab see

erameediaettevõtjatele selge ülevaate, milliseid uusi teenuseid Rahvusringhääling plaanib

arendada. See aitab omakorda ennetada võimalikke konkurentsiga seotud probleeme ning loob

võimaluse dialoogiks turuosaliste vahel. Muudatus suurendab Rahvusringhäälingu tegevuse

läbipaistvust, pakkudes meediasektorile ja avalikkusele paremat ülevaadet uute meediateenuste

plaanidest. See aitab tagada, et Rahvusringhääling arendab uusi teenuseid kooskõlas oma

ülesannetega ning arvestab meediaturu tasakaalu ja konkurentsiolukorda.

Kuna Rahvusringhäälingu arengukava kinnitab ERHS-i § 9 lõike 4 kohaselt nõukogu, saab

nõukogu arengukava kinnitamise kaudu anda ka eelneva nõusoleku uute meediateenuste

algatamiseks ja nende mõju hindamiseks. Rahvusringhäälingu nõukogu roll muutub sisulisemaks,

kuna arengukava heakskiitmise kaudu antakse ka hinnang uute meediateenuste vajalikkusele. See

tagab, et Rahvusringhäälingu strateegilised suunad on põhjalikult kaalutud ja vastavad seadusest

tulenevatele eesmärkidele. Muudatus tugevdab Rahvusringhäälingu nõukogu rolli strateegiliste

otsuste tegemisel ning tagab, et uute meediateenuste arendamine on läbipaistev, läbimõeldud ja

kooskõlas Rahvusringhäälingu avalike ülesannetega. Lisaks võimaldab see varakult kaardistada

võimalikud meediaturu mõjud ning muuta hindamisprotsessi sujuvamaks.

Eelnõu § 1 punkt 7 - ERHS-i § 9 täiendatakse lõikega 6, millega tehakse erand eelnõu § 1 punktis

6 sätestatud kohustusest. Erand tehakse olukorraks, kui Rahvusringhääling kavatseb pakkuda uut

meediateenust, kuid arengukava ei sisalda eelnõu § 1 punktis 6 kirjeldatud teavet (uue teenuse

eesmärgid ja põhjendused). Sellisel juhul peab Rahvusringhääling avalikustama teabe uue

meediateenuse kohta oma veebilehel vähemalt kolm kuud enne teenuse pakkumisega alustamist.

Säte annab paindlikkuse, et vältida olukorda, kus Rahvusringhääling ei saaks uut teenust turule

tuua lihtsalt sellepärast, et arengukava on juba kinnitatud ja ei sisalda selle teenuse kohta infot. Kui

teenuse planeerimine toimub siis, kui konkreetse aasta arengukava on juba kinnitatud, tuleb ikkagi

järgida avalikkuse teavitamise ja läbipaistvuse nõudeid.

Erand tagab, et kuigi arengukava ei sisaldada mõnd uuendust, saab avalikkus ja meediasektor siiski

teada Rahvusringhäälingu plaanidest varakult. Kolme kuu pikkune teavitusperiood annab kõigile

huvilistele aega hinnata uue teenuse mõju meediaturule, konkurentsile ja ühiskonnale laiemalt.

Samuti tagab see, et uued teenused ei tekita ootamatuid või põhjendamatuid turumõjusid, kuna

meedia ja konkurendid saavad sellele aegsasti reageerida.

Rahvusringhääling avalikustab info kavandatava uue teenuse kohta oma veebilehel, mis on kergesti

ligipääsetav kõigile huvilistele. See aitab tagada, et teave jõuab kõikide huvitatud osapoolteni.

Eelnõu § 1 punkt 8 – kõnealuse eelnõu punktiga muudetakse ERHS-i §-i 10 ning luuakse

Rahvusringhäälingule uus rahastamismudel, mille eesmärk on tagada tema sõltumatus ja kestlik

ning läbipaistev rahastamine. Uus mudel asendab senise korra, kus Rahvusringhäälingu eelarve

määratakse igal aastal poliitilise otsusega ilma õigusliku siduvuseta varasemate kokkulepete või

strateegiate suhtes. Selline praktika ei vasta Euroopa meediavabaduse määruse artiklis 5 sätestatud

nõuetele, mille kohaselt peavad avalik-õiguslike meediateenuse osutajate rahastamismenetlused

olema läbipaistvad, objektiivsed ja põhinevad eelnevalt kehtestatud kriteeriumidel.

29

Senine kord, kus Rahvusringhäälingu eelarve suurus kujuneb iga-aastaste läbirääkimiste käigus ja

ilma siduva seoseta seaduses määratud ülesannetega, võimaldab poliitilist mõjutamist rahastuse

kaudu ning ohustab tema toimetuslikku sõltumatust. Seetõttu luuakse õiguslik raamistik, mis seob

rahastamise ERHS-st tulenevate ülesannetega, tagab rahastamise prognoositavuse ja pikaajalise

planeerimise võimaluse, võimaldab Kultuuriministeeriumil ja Rahvusringhäälingul sõlmida nelja-

aastaseid raamlepinguid, mis määravad rahastamise ulatuse ja kasutamise korra ning kehtestab

piirid, millal ja mis tingimustel saab rahastust vähendada.

Loodav süsteem aitab täita Eesti kui Euroopa Liidu liikmesriigi kohustusi meediavabaduse

tagamisel, välistab võimaliku rikkumismenetluse Euroopa Komisjonilt ning tagab

Rahvusringhäälingu rolli demokraatlikus ühiskonnas. Samuti väheneb poliitiline surve

Rahvusringhäälingu suhtes ning suureneb usaldus avalik-õigusliku meedia sõltumatuse vastu.

Lõikes 1 sätestatakse alusprintsiip, et Rahvusringhäälingu rahastamine toimub riigieelarvest.

Toetuse eesmärk on tagada Rahvusringhäälingule vahendid seadusega määratud ülesannete

täitmiseks. Rahvusringhääling on sõltumatu avalik-õiguslik meediateenuse osutaja, kelle roll

demokraatlikus ühiskonnas avaliku teenuse osutajana eeldab stabiilset ja usaldusväärset

finantseerimist.

Kuigi rahastamise üldpõhimõte, et Rahvusringhäälingut toetatakse riigieelarvest, jääb võrreldes

senise regulatsiooniga muutumatuks, pannakse §-s 10 tervikuna alus uuele rahastamismudelile.

Muudatuse eesmärk on tagada Rahvusringhäälingu rahastamise prognoositavus, läbipaistvus ja

sõltumatus, vältimaks poliitilist mõjutatavust ning viia rahastusmudel kooskõlla Euroopa

meediavabaduse määruse artiklis 5 sätestatud nõuetega. Seeläbi toetab muudatus ka

meediavabadust, demokraatlikku diskussiooni ja Rahvusringhäälingu kui sõltumatu institutsiooni

toimimist.

Lõikes 2 sätestatakse, et valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) esitab

riigieelarvestrateegia koostamisel nelja-aastaseks perioodiks Rahvusringhäälingule kavandatava

toetuse summad, märkides need eraldi iga aasta kohta. Toetuse planeerimisel lähtutakse kehtivatest

makromajandus- ja rahandusprognoosidest. Ehkki toetuse summad määratakse raamlepingus nelja-

aastaseks perioodiks, tehakse igal eelarveaastal rahastamisotsus konkreetse aasta kohta. See

tähendab, et igal aastal kinnitab Riigikogu toetuse summa vastava aasta riigieelarvega, kuid

kinnitatav summa tuleneb raamlepingust. Sätte eesmärk on suurendada Rahvusringhäälingu

rahastamise stabiilsust ja prognoositavust, tagades samas sidususe eelarvemenetlusega. See on

oluline samm uue rahastusmudeli rakendamisel, mis vastab Euroopa meediavabaduse määruse

artikli 5 nõuetele.

Lõikes 3 määratletakse, millist tüüpi kulud kuuluvad Rahvusringhäälingule riigieelarvest

eraldatava toetuse hulka. Toetus katab avalike ülesannete täitmiseks vajalikke kulusid, sh

igapäevased majandamiskulud, tööjõukulud, investeeringud ning finantseerimistehingud. Sätte

eesmärk on tagada, et Rahvusringhäälingu rahastamine hõlmab kogu tema tegevuse kulubaasi

terviklikult ning võimaldab täita ERHS-is sätestatud ülesandeid täiel määral. See suurendab

30

rahastamise läbipaistvust ja aitab vältida olukordi, kus Rahvusringhäälingu tegevus jääks vajalike

vahendite puudumise tõttu katmata.

Lõikes 4 sätestatakse kohustus, et valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) sõlmib

Rahvusringhäälinguga nelja-aastase raamlepingu, mis põhineb riigieelarvestrateegias kinnitatud

toetuse summadel. Raamleping fikseerib Rahvusringhäälingu rahastamise mahu ja tingimused

pikemaks perioodiks, suurendades sellega toetuse prognoositavust ja stabiilsust. See mehhanism

aitab vähendada iga-aastaste poliitiliste otsuste mõju rahastuse suurusele ning tugevdada

Rahvusringhäälingu sõltumatust. Samuti tagab see rahastamismudeli vastavuse Euroopa

meediavabaduse määruse nõuetele, nõudes läbipaistvust, objektiivsust ning eelnevalt kindlaks

määratud kriteeriumitele tuginemist.

Lõikega 5 võimaldatakse riigieelarvest eraldada Rahvusringhäälingule lisatoetusi erakorraliste või

spetsiifiliste ülesannete täitmiseks, nagu riigikaitselised tegevused, elutähtsate teenuste osutamine

või muud juhtumid, mis on vajalikud avaliku teenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks. Kulutused

võivad hõlmata näiteks erakorralisi investeeringuid kriisiolukordade, nagu küberrünnakute,

ennetamiseks ja maandamiseks. Lisaks saab toetuste abil näiteks katta vajalikke personaliressursse,

sealhulgas palgatõusu, et tagada Rahvusringhäälingu kvaliteetne töö ja kohanemine

meediaväljakutsetega. Oluline on rõhutada, et tegemist on õiguse, mitte kohustusega, kuid siiski

on säte väga oluline, sest tagab paindlikkuse rahastamises ning võimaldab reageerida ootamatutele

vajadustele ja riigi olulistele ülesannetele ilma põhitoetust mõjutamata.

Lõikega 6 sätestatakse rahastamise stabiilsuse põhimõtte ning piiritletakse juhtumid, mil toetus

võib väheneda. Raamlepingus kindlaks määratud summasid selle kehtivusaja jooksul ei vähendata,

mis tagab Rahvusringhäälingu rahastamise prognoositavuse ja kaitseb seda iga-aastaste poliitiliste

otsuste kõikumise eest. Samuti nähakse ette, et uue nelja-aastase perioodi toetus ei tohi olla

väiksem kui eelneval perioodil, välja arvatud juhul, kui esineb objektiivne ja tõsine põhjus, näiteks

märkimisväärne majanduslangus, riigikaitselised vajadused või muu erakorraline asjaolu. Selline

lähenemine tugevdab Rahvusringhäälingu institutsionaalset sõltumatust ning loob avaliku teenuse

osutamiseks vajalikud eeldused ka muutuvates oludes.

Lõikega 7 sätestatakse, et uus nelja-aastane raamleping tuleb sõlmida hiljemalt kehtiva lepingu

viimasel aastal, 30. septembriks. Selle sätte eesmärk on tagada rahastamise katkematus ja

Rahvusringhäälingu tegevuse sujuv jätkumine. Esimene raamleping kehtib aastatel 2028–2031,

mis loob loogilise seose Riigikogu valimistsükliga. Rahastamisperioodi ühtlustamine poliitilise

tsükliga toetab Rahvusringhäälingu strateegilist planeerimist ning aitab tugevdada tema

institutsionaalset sõltumatust, vähendades rahastamise allutamist iga-aastastele poliitilistele

kõikumistele.

Lõikega 8 täpsustatakse, et raamlepingus määratakse toetuse summad iga eelarveaasta kohta ning

sätestatakse toetuse kasutamise aruandluse kord. See loob selge raamistiku vahendite kasutamise

jälgimiseks, suurendab läbipaistvust ja võimaldab tõhusat järelevalvet avaliku raha kasutamise üle.

Lõikega 9 sätestatakse raamlepingu iga-aastase täpsustamise kord. Pärast riigieelarve vastuvõtmist

sõlmitakse raamlepingule lisa, milles määratletakse toetuse jaotus kululiikide kaupa. Lisaks

31

sõlmitakse lisa juhul, kui Rahvusringhäälingule eraldatakse sihtotstarbelist toetust lõike 5 alusel.

Oluline on rõhutada, et nimetatud kord ei laiene ERHS § 7 lõike 5 punktis 8 nimetatud

sihtotstarbelistele projektitoetustele, sest raamlepingu lisa sõlmitakse vaid selliste toetuste puhul,

mis kuuluvad raamlepinguga hõlmatud püsirahastuse alla. Säte tagab selguse, millistel juhtudel

toimub rahastamise täpsustamine raamlepingu lisaga.

Lõikega 10 tagatakse rahastamise läbipaistvus, nõudes, et raamleping ning selle lisad

avalikustatakse Kultuuriministeeriumi ja Rahvusringhäälingu veebilehtedel ühe nädala jooksul

pärast allkirjastamist. See võimaldab avalikkusel, meediaväljaannetel ja huvigruppidel rahastamise

tingimusi ja mahtu selgelt jälgida ning suurendab usaldust Rahvusringhäälingu finantseerimise

vastu.

Eelnõu § 1 punkt 9 - ERHS-i § 12 lõiget 1 muudetakse ja lisatakse lõikele 1 kaks alapunkti.

Esimese punkti sõnastuses rõhutatakse, et mõjude analüüs peab keskenduma sellele, kuidas on

täidetud eelnevas arengukavas esitatud eesmärgid. Eelmiste arengukavade täitmise hindamine on

oluline, et teha kindlaks, kuidas on Rahvusringhääling oma ülesandeid täitnud ja millised

muudatused või täiendused on vajalikud. Teise punkti lisamine on vajalik, kuna seadusesse

lisandub uue meediateenuse mõju hindamise regulatsioon (eelnõu § 1 punkt 5). Kuna uued

teenused võivad oluliselt mõjutada meediaturgu ja konkurentsiolukorda, peab Rahvusringhäälingu

nõukogu saama koos arengukava projektiga mõju analüüsi, mis võimaldab neil saada ülevaate

toimunust ning samuti uue meediateenuse mõjust turule, eelarvele ja konkurentsile, samuti hinnata,

kas teenus vastab Rahvusringhäälingu eesmärkidele (kultuurilised, sotsiaalsed ja demokraatlikud

eesmärgid). See analüüs on vajalik, et nõukogu saaks teha teadliku otsuse arengukava kinnitamise,

seal hulgas uue meediateenuse heakskiitmise kohta.

Eelnõu § 1 punkt 10 - muudetakse ERHS-i § 13, kust jäetakse välja tekstiosa „Nõukogu esitab

Riigikogu kultuurikomisjonile kirjaliku ja suulise aruande oma tegevusest üks kord aastas".

Kohustuse eemaldamise põhjuseks on, et praktikas ei ole seda nõuet rakendatud ning nõue ei ole

kohane ka seetõttu, et Riigikogu kultuurikomisjoni pädevuses ei ole teha järelevalvet

Rahvusringhäälingu nõukogu tegevuse üle. Kuna Rahvusringhäälingu nõukogus on esindatud kõik

riigikogus esindatud erakonnad, on see juba mehhanism, mis tagab teatud määral poliitilise

kontrolli ja järelevalve.

Eelnõu § 1 punkt 11 - muudetakse ERHS-i § 14 lõike 1 punkti 2 nii, et Rahvusringhäälingu

nõukogus oleksid tasakaalustatult esindatud ringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud

asjatundjad ja Riigikogu fraktsioonide esindajad. Senise praktika raames on ekspertidena

nõukokku nimetatud eelkõige eksperte väljastpoolt ringhäälingu tegevusvaldkonda. Näiteks

kuulusid kuni 2025.aasta maini nõukogu koosseisu ekspertidena kirjandusteadlane, ajaloolane ja

teoloog ja ainult üks meediavaldkonna ekspert.

ERHS § 14 alusel nimetatakse Rahvusringhäälingu nõukokku üks esindaja igast Riigikogu

fraktsioonist ja neli tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjat. Kuigi viidatud regulatsioon peaks

tagama Rahvusringhäälingu nõukogu tasakaalustatuse, ei ole see nii juhul, kui Riigikogus on üle

nelja fraktsiooni. Eelnõus pakutud uue sõnastuse kohaselt peab Rahvusringhäälingu

32

tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate arv nõukogus olema igal ajahetkel vähemalt ühe liikme

võrra suurem, kui Riigikogus esindatud fraktsioonide arv. Asjatundjate volituste aega ei muudeta.

Kui ühe Riigikogu koosseisu ajal mõne fraktsiooni tegevus lõpeb, ei vähene asjatundjate arv

automaatselt. Nad jätkavad nõukogu liikmetena oma volituste lõpptähtajani, tagades nõukogu

stabiilsuse ja järjepidevuse. Sellise põhimõtte tagamine on vajalik, kuna vastasel juhul tekiks

küsimus, millise asjatundja volitused tuleks ennetähtaegselt lõpetada. Sellist lähenemist toetab ka

asjaolu, et nõukogu tegevus saab veelgi rohkem tugineda valdkondlikele teadmistele ja

erapooletule hinnangule, mis on oluline nii sõltumatuse kui ka Rahvusringhäälingu juhtimise

kvaliteedi tagamiseks.

Tagasiside andjad VTK-le toetasid pakutud muudatust. Rahandusministeerium tõi lisaks välja, et

võiks kaaluda/läbi analüüsida ka vajaduse nimetada nõukogusse mitte ainult valdkonna eksperte

(meedia), vaid ka juhtimiskompetentsiga või muu valdkonna eksperte (nt riskijuhtimine,

sisekontroll vms). Tallinna Ülikool tegi ettepaneku, et nõukogu liikmeid võiks nimetada ka mitmed

teised valdkondlikud ning püsikindlad esindusorganisatsioonid ja oma esindajad võiksid nimetada

teiste seas valdkonnaga seotud avalik-õiguslikud ülikoolid ja Rahvusraamatukogu (viimane

tingituna Rahvusringhäälingu rollist mäluasutusena).

Kuna Rahvusringhäälingu tegevus puudutab ühiskonnas kõiki valdkondi, ei ole sellise valiku

tegemine ERHS-i tasandil võimalik ega ka põhjendatud. Kui öelda, et kõikide seotud valdkondade

esindusorganisatsioonid võivad oma esindajad nõukogusse nimetada, oleks nõukogu liikmete arv

ebamõistlikult suur. Samas kui öelda, et oma esindaja võib nimetada näiteks avalik-õiguslik ülikool

või Eesti Rahvusraamatukogu, tekib küsimus, et mille alusel on valitud just need organisatsioonid.

Valdkondi, mida Rahvusringhääling oma tegevusega puudutab on palju, mistõttu on keeruline tuua

ERHS-i tasandil välja mõnda neist.

Eelnõu § 1 punkt 12 - täiendatakse ERHS-i § 14 lõikega 11, milles nähakse ette, et

Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjad valitakse avaliku konkursi korras,

mille kuulutab välja Riigikogu kultuurikomisjon. ERHS § 14 lõike 1 kohaselt nimetab

Rahvusringhäälingu nõukogu liikmed kultuurikomisjoni ettepanekul Riigikogu.

Tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate valimist avaliku konkursi korras kehtiv seadus ei

reguleeri, mistõttu võib väita, et Eestis praegu rakendatav avalik-õigusliku ringhäälingu liikmete

valimise süsteem ei ole kooskõlas riigiabi teatise ja Euroopa meediavabaduse määruse artikli 5

lõikega 2, mille kohaselt nimetatakse avalik-õigusliku meediateenuse osutaja juht ja juhtkonna

liikmed (nõukogu liikmed) ametisse läbipaistva, avatud ja mittediskrimineeriva menetluse teel ning

läbipaistvate, objektiivsete, mittediskrimineerivate ja proportsionaalsete kriteeriumide alusel, mis

on sätestatud riigisiseses õiguses.

Ka Riigikontrolli audit on juhtinud tähelepanu, et Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeid ei ole alati

ametisse valitud viisil, mis võimaldaks avalikkusel aru saada, miks konkreetne kandidaat on

nõukokku määratud. VTK tagasisides muudatust toetati.

Eelnõu § 1 punkt 13 - ERHS-i § 15 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7, millega lisatakse nõue

nõukogu liikmele, kes määratakse nõukogusse Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud

33

asjatundjana. Kõnealuse nõudega kehtestatakse piirang, et Rahvusringhäälingu tegevus valdkonna

tunnustatud asjatundja ei tohi olla Eestis registreeritud erakonna juhtorgani liige. Sarnane nõue on

kehtestatud ERHS-i § 24 lõike 4 punkti 6 kohaselt juhatuse liikmetele. Nõude laiendamine

asjatundjatest nõukogu liikmetele võimaldab paremini tagada poliitiliselt tasakaalustatud nõukogu,

mis on vaba ja sõltumatu avalik-õigusliku meedia toimimise eelduseks. Kõnealune piirang aitab

lisaks eelnõu § 1 punktis 11, millega reguleeritakse ERHS-i § 14 lõike 1 punktis 2

Rahvusringhäälingu juhtorgani tasakaalu, toodule tasakaalustada nõukogu koosseisu, tagada

Rahvusringhäälingu sõltumatust ja vähendada poliitilist mõju Rahvusringhäälingu strateegilisele

juhtimisele.

Euroopas Liidus on avalik-õigusliku meedia sõltumatuse tagamiseks väga erinevad

õigusraamistikud. Kui kaitsemeetmeid ei ole või need ei ole piisavad, on oht, et avalik-õigusliku

meedia toimetustegevusse või juhtimisse sekkutakse poliitiliselt. Euroopa meediavabaduse

määruse üldtingimuste punkt 28 kohaselt võib avalik-õiguslike meediateenuse osutajate

sõltumatuse tagatiste puudumine või ebapiisavus kaasa tuua ka stabiilsuse puudumise

rahastamises, mis seab avalik-õiguslikud meediateenuse osutajad poliitilise või täiendava poliitilise

kontrolli ohtu. Sama määruse artikkel 5 lõiked 1 ja 2 kohustavad liikmesriikidel tagama, et avalik-

õiguslikud meediateenuse osutajad on toimetuslikult ja funktsionaalselt sõltumatud ning esitavad

oma kasutajaskonnale erapooletul viisil mitmekesist teavet ja arvamusi kooskõlas nende avaliku

teenuse osutamise ülesandega ning, et avalik-õigusliku meediateenuse osutaja juhi või juhtkonna

liikmete ametisse nimetamise ja ametist vabastamise korra eesmärk on tagada avalik-õiguslike

meediateenuse osutajate sõltumatus. Ka Euroopa Nõukogu on rõhutanud, et avalik-õigusliku

meedia juhtimine peaks olema sõltumatu ja erapooletu, et vältida lubamatut mõju poliitika

kujundamisele, diskrimineerivat kohtlemist ja võimsate rühmade, sealhulgas märkimisväärse

poliitilise või majandusliku mõjuvõimuga rühmade eeliskohtlemist. Samuti tuleb Riigikontrolli

hinnangul Rahvusringhäälingu nõukogu valimise läbipaistvust ja tasakaalustatust suurendada.

Lausaline erakondlikku kuuluvuse piirang ei ole põhjendatud ning võib kaasa tuua olukorra, kus

valdkonna tunnustatud asjatundjate leidmine osutub keeruliseks. Erakonna juhtorganisse

kuulumise piirang on meediale poliitilise mõju avaldamise riski vaatest proportsionaalne. Erakonna

juhtorgani liige ei ole sõltumatu ning juhib poliitilise erakonna tegevust, esindab erakonda, osaleb

poliitilistel läbirääkimistel jne. Kuna nõukogus on juba poliitiliste jõudude esindajad, siis on

oluline, et valdkonna asjatundjad oleksid erapooletud ja ei oleks seotud erakondade juhtorganitega.

Aastate jooksul on esinenud juhtumeid, kus nõukogusse asjatundjana nimetatud isik on tegelikult

juhtivpoliitik. See on tekitanud olukordi, kus eksperdi koht ei täida oma algset seaduses toodud

eesmärki, milleks on tagada Rahvusringhäälingu nõukogus sisuline ja erapooletu valdkondlik

kompetents, mitte poliitiline esindatus.

VTK-le antud tagasisides ütles Justiitsministeerium, et esitatud selgituste alusel ei ole nad

veendunud, et selline piirang oleks põhjendatud. Eelnõu seletuskirjas on tagasisidega arvestatud ja

piirangu seadmist täiendavalt põhjendatud.

Eelnõu § 1 punkt 14 - ERHS-i § 20 lõiget 2 täiendatakse lausega, milles nähakse ette, et nõukogu

liikmele tasu maksmine toimub vastavalt nõukogu koosolekutest osavõtule. ERHS § 20 lõike 2

34

kohaselt makstakse nõukogu liikmetele tasu kahe kuupalga alammäära ulatuses kuus ja nõukogu

esimehele kolme kuupalga alammäära ulatuses kuus. Kõnealuse täiendusega sätestatakse, et

Rahvusringhäälingu nõukogu liikme tasu sõltub tema osavõtust nõukogu koosolekutest.

Täiendusega tagatakse tasu maksmise õiglane põhimõte, sest kehtivas õiguses puudub otsene seos

tasu maksmise ja nõukogu liikme tegeliku panuse vahel. Muudatus tagab, et tasu makstakse ainult

aktiivse osalemise eest, mitte pelgalt ametikoha täitmise eest.

Lisaks tõhustab muudatus nõukogu tööd ja vastutust. Nõukogu liikmete aktiivne osalemine on

oluline, et Rahvusringhäälingu juhtorgan täidaks oma ülesandeid tulemuslikult. Kui tasu sõltub

koosolekutel osalemisest, suureneb motivatsioon nõukogu töös aktiivselt osaleda ning väheneb oht,

et ametikoht jääb formaalseks. Muudatus viib süsteemi vastavusse tavapärase heade tavade ja

avaliku sektori praktikaga. Sarnane põhimõte, kus tasu makstakse vastavalt osalemisele, kehtib

mitmetes teistes avaliku sektori nõukogudes ja komisjonides. See aitab vältida avaliku raha

ebaotstarbekat kasutamist ja tagab avalike vahendite läbipaistvama kasutamise.

Eelnõu § 1 punkt 15 – täiendatakse ERHS-i § 21 lõiget 1 nõukogu ainupädevusse kuuluva uue

ülesandega. Rahvusringhäälingu nõukogu ülesannete hulka kuulub ka nelja-aastase raamlepingu

kinnitamine, mille sõlmib valdkonna eest vastutav minister Rahvusringhäälinguga. Raamlepingu

kinnitamine annab nõukogule olulise rolli raamlepingu sisuliste tingimuste ja rahastamise

stabiilsuse kontrollimisel ning toetab Rahvusringhäälingu sõltumatuse ja jätkusuutliku toimimise

tagamist. Raamlepingu kinnitamine tähendab pigem formaalset kohustust leping kinnitada,

eeldusel, et see vastab seadusest tulenevatele nõuetele ja tingimustele. Kui leping ei vasta nõuetele

või on sisuliselt puudulik, peaks nõukogu enne kinnitamist nõudma vajalikke parandusi või

täiendusi, kuid lõplik eesmärk on leping kinnitada.

Eelnõu § 1 punkt 16 - täiendatakse ERHS-i § 21 lõikes 2 nimetatud nõukogu pädevusi ning

sätestatakse, et nõukogu eelnev nõusolek on vajalik ka uue meediateenuse mõju hindamiseks.

Täiendus on kooskõlas eelnõu § 1 punktiga 5, millega lisatakse seadusesse § 6¹, mis reguleerib uue

meediateenuse mõju hindamist.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab nõukogu kinnitama Rahvusringhäälingu arengukava, mis

hõlmab ka uusi meediateenuseid. Arengukava kinnitamisega annab nõukogu nõusoleku uue

meediateenuse mõju hindamiseks. Kui Rahvusringhääling soovib lisada uue meediateenuse

väljaspool arengukava protsessi, tagab nõukogu eelnev nõusolek, et otsus on strateegiliselt

kaalutletud.

Nõukogu nõusolek on oluline ka rahalise mõju aspektist, kuna uue meediateenuse mõju

hindamisega võib Rahvusringhäälingule kaasneda kulu. Kui nõukogu annab eelneva nõusoleku

hindamise algatamiseks, saab Rahvusringhääling juba varakult arvestada vajadusega katta

hindamise kulud eelarvest. Nõukogu nõusolek aitab vältida ebavajalikke või ülemääraseid kulutusi,

mis võiksid mõjutada Rahvusringhäälingu põhitegevust.

Eelnõu § 1 punkt 17 - muudetakse ERHS-i § 24 lõiget 1, millega muudetakse Rahvusringhäälingu

vajadustest lähtuvalt juhatuse liikmete arvu. Senise fikseeritud viie liikme asemel sätestatakse

vahemik „esimees ja kaks kuni neli juhatuse liiget“. Muudatusega tagatakse Rahvusringhäälingu

35

juhtimise optimaalsuse, kuluefektiivsuse ja kohanemisvõime vastavalt muutuvatele vajadustele.

Kehtiv seadus sätestab jäigalt viieliikmelise juhatuse, mis ei pruugi alati olla Rahvusringhäälingu

vajadustele ja tegevusmahule kõige optimaalsem. Uus regulatsioon võimaldab juhatuse liikmete

arvu kohandada vastavalt organisatsiooni suurusele, töökoormusele ja strateegilistele vajadustele.

Näiteks võib väiksema juhatuse koosseisuga vähendada juhtimiskulusid või vastupidi, suurema

koosseisuga tagada parema tööjaotuse.

Alates 2022. aastast on juhatuses olnud viis liiget, kuid varasematel aastatel on esinenud olukordi,

kus juhatuse koosseis on olnud väiksem. Selle põhjuseks on olnud näiteks juhatuse liikme

lahkumine töölt, kokkuhoiumeetmed või asjaolu, et sobiva kandidaadi leidmine on võtnud rohkem

aega. Kehtiva seaduse kohaselt ei ole juhatuse väiksem koosseis lubatud, mistõttu on sellised

olukorrad olnud vastuolus seaduse nõuetega. Kavandatav muudatus kõrvaldab selle probleemi ning

võimaldab juhatuse suurust paindlikult kohandada vastavalt tegelikule vajadusele.

Eelnõu § 1 punkt 18 - kõnealuse eelnõu punktiga täiendatakse ERHS-i 2. peatükki uue

regulatsiooniga, milles sätestatakse Rahvusringhäälingu toimetuste juhtimise ja vastutuse

põhimõtted. Senini ei ole ERHS peatoimetajate ja toimetuse juhtide töölepingulisi suhteid

reguleerinud.

Rahvusringhäälingus töötab praegu töölepingu seaduse alusel tähtajatute töölepingutega kümme

peatoimetajat ja kaheksa toimetuse juhti. Peatoimetajatel ja toimetuse juhtidel on juhtiv roll

programmi ja teiste meediateenuste sisu valikul, selle kõrge kunstilise taseme ja mitmekülgsuse

tagamisel ning seega kandev roll meediateenuste osutaja programmi ja meediateenuste

loomingulisel kujundamisel ja suunamisel. Selle rolli täitmine sõltub paljuski asjaomase isiku

omadustest, tõekspidamistest ja isiklikest vaadetest ning sümpaatiatest.

Uue regulatsiooniga luuakse süsteem, mis võimaldab loomingulist vastutust kandvatele

ametikohtadele korrapärast vahetumist. Selline lähenemine on kooskõlas Euroopa Nõukogu

direktiiviga 1999/70/EÜ, mis lubab liikmesriikidel kehtestada teatud sektorites tähtajalisi

töösuhteid, kui on sätestatud objektiivsed alused, mis väldivad kuritarvitusi. Muudatus soodustab

uute ideede tekkimist ning tagab programmi ja teiste meediateenuste mitmekülgsuse, mis on

meediavaldkonna kiiret arengut arvestades väga oluline.

Paragrahvi 281 esimeses kolmes lõikes esitatakse terminite "peatoimetaja", "toimetuse juht" ja

"toimetus" määratlused. Määratluste lisamine on vajalik, et tagada terminite üheselt mõistetav

kasutamine õigusaktis ning Rahvusringhäälingu struktuuri ja tööjaotuse suurem selgus.

Peatoimetaja ja toimetuse juhi ülesanded lähtuvad Rahvusringhäälingu sisemisest tööjaotusest.

Peatoimetaja on vastutav Rahvusringhäälingu programmi või meediateenuse sisu eest, tagades sisu

kvaliteedi ja vastavuse ajakirjanduseetilistele ning õiguslikele nõuetele. Toimetuse juht juhib

konkreetset toimetust ja vastutab selle igapäevase töö korraldamise eest. Erinevalt peatoimetajast

on tema roll keskendunud toimetuse juhtimisele, tagades toimetuse töö sujuvuse ja vastavuse

Rahvusringhäälingu strateegilistele suundadele.

36

Toimetused on Rahvusringhäälingu struktuuriüksused, mis tegutsevad teemavaldkondade kaupa.

Nende ülesandeks on saadete sisu ja ülesehituse määratlemine ning programmidesse ja

meediateenustesse paigutamine.

Paragrahvi 281 lõiked 4-7 reguleerivad peatoimetaja ja toimetuse juhi valmist ning nende töösuhet.

Seni reguleerib Rahvusringhäälingu töötajate töösuhteid töölepingu seadus, mille § 9 lõikes 1 on

ette nähtud, et tööleping on eeldatavalt tähtajatu ja tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks

aastaks või äraoleva töötaja asendamise ajaks. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks

aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused.

Lõikes 4 nähakse ette valida peatoimetaja ja toimetuse juht avaliku konkursi korras. Selline

lähenemine tagab võimaluse leida töökohale kõige sobivam kandidaat, lähtudes nõutavatest

oskustest ja kogemustest. Avalik konkurss ei välista organisatsioonisisest karjääri, kuid loob

läbipaistva ja võrdse konkurentsi olukorra, mis soodustab parimate kandidaatide esile tõusu.

Samuti võimaldab see tuua organisatsiooni uusi ideid ja vaatenurki väljastpoolt, toetades

innovatsiooni ja arenguvalmidust.

Lõige 5 sätestab, et peatoimetaja ja toimetuse juhiga sõlmitakse tööleping kuni viieks aastaks ning

lõikest 6 tulenevalt ei kohaldata peatoimetaja ja toimetuse juhi suhtes tähtajalise töölepingu

järjestikuse sõlmimise piirangut. Peatoimetaja ja toimetuse juhi töö iseloom on alati tähtajalise

iseloomuga.

Tegemist on sellise loomingulise iseloomuga tööga, mille puhul on põhjendatud töölepingu

seadusest erisuse kehtestamine. Kuna nende tööst sõltub nii pakutavate teenuste tase kui kollektiivi

üldine areng, tuleb teatud perioodi tagant hinnata seatud eesmärkide sobivust. Peatoimetaja ja

toimetuse juhi ning asutuse vahelise koostöö võimalikkuse, kooskõla sobitamiseks ja kujunemiseks

ning eesmärkide seadmiseks, on vajalik teatud aeg, milleks ei sobi töölepingu seadusest tulenev

katseaeg nii oma eesmärkide kui ka lühiduse tõttu.

Lõikega 7 reguleeritakse olukorda, kui peatoimetaja või toimetuse juhi kohta ei ole mõjuvatel

põhjustel võimalik avaliku konkursi korras täita. Selleks, et Rahvusringhääling ei jääks ilma

peatoimetajata või toimetuse juhita olukorras, kus eelmine on lahkunud (erakorraliste asjaolude

tõttu), kuid avaliku konkursi korras uut peatoimetajat või toimetuse juhti veel valida ei ole jõutud,

ongi sätestatud erand avaliku konkursi korraldamise nõudest. Avalikku konkurssi korraldamata või

peatoimetaja või toimetuse juhi määrata kuni üheks aastaks.

VTK tagasisides toetati tähtajaliste töölepingute regulatsiooni, kuid Justiitsministeerium juhtis

tähelepanu, et tähtajalise töölepingu regulatsiooni kehtestamine vajab kaalukamaid põhjendusi kui

hetkel VTK-s esitatud. Tagasisidega on arvestatud ja põhjendusi seletuskirjas täiendatud.

Eelnõu § 1 punkt 19 - muudetakse ERHS § 30 lõiget 2, et täpsustada siseaudiitori ametisse

nimetamise ja temaga töölepingu sõlmimise korda. Kehtiva regulatsiooni kohaselt esitab juhatus

siseaudiitori kandidaadi nõukogule, kes annab selleks nõusoleku, ning pärast nõukogu nõusoleku

saamist sõlmib siseaudiitoriga töölepingu juhatus.

37

Muudatusega nähakse ette, et juhatus esitab siseaudiitori kandidaadi nõukogule ning töölepingu

siseaudiitoriga sõlmib nõukogu. Muudatuse eesmärk on tugevdada siseaudiitori sõltumatust ja

tagada, et siseaudiitor alluks otse nõukogule, mitte juhatusele. Selline korraldus on kooskõlas

tavapärase praktikaga teistes avalik-õiguslikes juriidilistes isikutes. Nõukogu poolt töölepingu

sõlmimine rõhutab siseaudiitori sõltumatut positsiooni ning võimaldab tal oma ülesandeid täita

suurema autonoomiaga. Põhimõte, et juhatus korraldab siseaudiitori värbamise, sealhulgas

konkursi, ja esitab kandidaadi nõukogule, ei muutu võrreldes kehtiva regulatsiooniga. Muutub aga

otsustus- ja lepingu sõlmimise kord. Valiku teeb edaspidi nõukogu ning siseaudiitoriga sõlmib

töölepingu samuti nõukogu, mitte juhatus.

Eelnõu § 1 punkt 20 - muudetakse ERHS § 31 lõikeid 1–3, et kaasajastada eetikanõuniku

ülesandeid ja laiendada tema kohustusi. Kehtiva regulatsiooni kohaselt keskendub eetikanõunik

Rahvusringhäälingu saadete ja programmide sisule ning nende kohta esitatud vastulausetele ja

vaidlustele. Muudatusega nähakse ette, et eetikanõuniku ülesanded laienevad ka teiste

meediateenustele ja nende sisule. Eetikanõunikul on edaspidi kohustus vaadata lisaks

Rahvusringhäälingu saadete või programmide kohta esitatud vastulausetele ja vaidlustele läbi ka

teiste meediateenuste sisu kohta esitatud vastuväiteid ja vaidlusi. Samuti laieneb tema kohustus

jälgida mitte ainult Rahvusringhäälingu programmide tasakaalustatust, vaid ka teiste

meediateenuste sisu tasakaalustatust. Muudatus tagab, et eetikanõunik saab täita oma rolli

meediasisu järelevalves laiemalt, arvestades meediateenuste tehnoloogilist arengut ja vajadust

tagada sisu tasakaalustatus ning kvaliteet kõigis asjakohastes meediavormides.

Lõikega 2 muudetakse eetikanõuniku tööleping sarnaselt peatoimetaja ja toimetuse juhiga

tähtajaliseks ning nähakse ette, et sarnaselt siseaudiitori regulatsioonile sõlmib töölepingu

nõukogu. Juhatus korraldab kandidaadi leidmiseks vajaliku konkursi ja esitab kandidaadi

nõukogule. Nõukogu teeb valiku ning sõlmib eetikanõunikuga tähtajalise töölepingu kuni viieks

aastaks. Selle muudatuse eesmärk on tagada eetikanõuniku sõltumatus ja võimaldada regulaarset

hinnangut tema tööle, andes samas kindluse ametikoha stabiilsusele ja järjepidevusele.

Lisaks tunnistatakse kehtetuks kehtiva regulatsiooni § 31 lõike 2 teine lause, mille kohaselt

eetikanõuniku ettepanekul otsustab juhatus eetikanõukogu loomise. Seda regulatsiooni ei ole

praktikas kunagi rakendatud ning vajadust eetikanõukogu järele ei ole tekkinud. Seetõttu on sätte

kehtetuks tunnistamine põhjendatud, et vältida kasutamata ja sisuliselt ebaotstarbekate normide

säilitamist seaduses.

Lõige 3 muudetakse eetikanõuniku ametist vabastamise regulatsiooni. Kehtiv säte, mille kohaselt

saab eetikanõunikku ametist vabastada ainult nõukogu nõusolekul, asendatakse viitega ERHS §

28¹ lõigetele 4, 6 ja 7, mida kohaldatakse ka eetikanõuniku valimisele ja temaga sõlmitud lepingule.

Kuna eetikanõunikuga sõlmib nõukogu töölepingu, siis kaotab senine säte eraldi ametist

vabastamise kohta mõtte. Uue sõnastusega ühtlustatakse eetikanõuniku ametisse nimetamise ja

ametist vabastamise kord toimetuse juhi ja peatoimetaja omaga, tagades sellega järjepidevuse ning

selgemad õiguslikud alused.

38

Eelnõu § 1 punkt 21 - tunnistatakse kehtetuks ERHS § 31 lõige 4, sest eetikanõunikuga sõlmib

eelnõu § 1 punkti 20 kohaselt töölepingu nõukogu ning eetikanõuniku töötasu otsustab samuti

nõukogu. Säte, et eetikanõuniku ja eetikanõukogu töötajate töötasu otsustab juhatus, ei ole

muudatuste valguses enam asjakohane.

Eelnõu § 1 punkt 22 - kõnealuse eelnõu punktiga jäetakse ERHS-i §-st 33 välja nõue, et

Rahvusringhäälingu auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne ja tema tegevusaruanne avaldatakse

Riigi Teatajas. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb Rahvusringhäälingu auditeeritud ja kinnitatud

aastaaruanne ning tegevusaruanne avaldada nii Riigi Teatajas kui ka Rahvusringhäälingu

veebilehel. Praktikas ei ole aruandeid Riigi Teatajas kunagi avaldatud ning selleks puudub ka

sisuline vajadus. Rahvusringhääling avalikustab oma aruanded järjepidevalt oma veebilehel, mis

tagab läbipaistvuse ja avalikkuse juurdepääsu vajalikule teabele. Muudatusega kõrvaldatakse

ebavajalik ja praktikas mittetoimiv kohustus ning viiakse ERHS § 33 vastavusse tegeliku

olukorraga. Arvestades, et Rahvusringhääling on avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle aruandlus on

avalik, ei ole paralleelne avaldamine Riigi Teatajas põhjendatud ega otstarbekas.

Eelnõu § 1 punkt 23 - ERHS-i § 36 täiendatakse tekstiosaga, mille sisuks on sättes toodud

eriõiguse kasutamise lubamine kooskõlas meediateenuste seaduse §-s 50 sätestatud tingimustega.

ERHS § 36 täiendamise eesmärk on selgitada, et Rahvusringhäälingu eriõiguse kasutamine peab

toimuma kooskõlas meediateenuste seaduse §-s 50 sätestatud tingimustega. ERHS § 36 kohaselt

on Rahvusringhäälingul õigus edastada uudistesaates kuni 90-sekundiline lõik mõne teise Eestis

tegutseva meediateenuse osutaja edastatud saatest ilma eelneva nõusoleku ja tasu maksmise

kohustuseta. Samal ajal sätestab meediateenuste seaduse § 50 lühilõikude kasutamise üldised

tingimused, sealhulgas nõuded nende kasutamise viisi ja eesmärgi kohta.

Muudatusega täpsustatakse, et ERHS-is sätestatud eriõigus ei välista ega muuda meediateenuste

seaduse § 50 kohaseid nõudeid. See tähendab, et Rahvusringhääling peab lühilõike kasutades

järgima ka meediateenuste seaduses kehtestatud reegleid. Täpsustus aitab vältida võimalikke

tõlgendamisprobleeme ning tagada, et eriõiguse kasutamine ei läheks vastuollu meediateenuste

seaduse põhimõtetega.

Eelnõu § 1 punkt 24 - tunnistatakse tervikuna kehtetuks ERHS-i § 37 ehk sundkoopia

loovutamisega nõudega seotud sätted. Kehtiva regulatsiooni kohaselt võib Rahvusringhääling

nõuda ringhäälinguloa alusel tegutsevalt meediateenuse osutajalt ettekirjutuse alusel salvestisest

koopia (sundkoopia) loovutamist, kui salvestis sisaldab eesti rahvuskultuuri või Eesti ajaloo

seisukohalt olulisi sündmusi või teoseid ning Rahvusringhäälingul endal sellist salvestist ei ole.

Sundkoopia valmistamise ja loovutamise kulud jäävad loovutaja kanda ning selle täitmata jätmise

korral võib rakendada sunnivahendeid.

Praktikas ei ole sundkoopia loovutamise nõuet rakendatud. Sellel on mitu põhjust. Esiteks ei saa

Rahvusringhääling sundkoopiat kasutada oma programmides ega arhiivis üldsusele kättesaadavaks

teha, kuna autoriõigused jäävad loovutajale. Teiseks tooks pelgalt arhiveerimise eesmärgil koopia

kogumine kaasa ebaproportsionaalselt suure halduskoormuse ja rahalised kulud. Kolmandaks

arhiveerivad meediateenuste osutajad oma toodangut ise ning neil on selleks otsene huvi.

39

Muudatusega kaotatakse kasutamata ja sisuliselt ebaotstarbekas regulatsioon, vähendades

õigusraamistikus tarbetut halduskoormust ning edendades selget ja toimivat normikeskkonda.

Eelnõu § 1 punktis 25 - on toodud rakendussäte eelnõu § 1 punktides 18 ja 20 tehtud muudatuse

jaoks. Tulenevalt sellest, et seadusega nähakse Rahvusringhäälingu peatoimetajale, toimetuse

juhile ja eetikanõunikule tähtajaline töösuhe ja hetkel on need tähtajatud, on vajalik ette näha

rakendussäte. Eelnõu näeb ette, et need, kes on praegu tähtajatu töölepinguga, nende viieaastast

tähtaega hakatakse arvestama seaduse jõustumise hetkest.

Eelnõu § 1 punkt 26 – ERHS-i täiendatakse §-ga 412, mis reguleerib esimese raamlepingu

sõlmimist. Lõike 1 kohaselt peab esimene raamleping olema sõlmitud hiljemalt 2026. aasta 30.

septembriks ning see hakkab kehtima ajavahemikul 1. jaanuarist 2028 kuni 31. detsembrini 2031.

Selline ajastus võimaldab raamlepingu kehtivuse loogilist sidumist Riigikogu valimistsükliga ning

loob ajapuhvri toetuse suuruse prognoosimiseks ja kavandamiseks.

Lõikes 2 täpsustatakse, millest lähtutakse toetuse suuruse määramisel esimeseks

raamlepinguperioodiks. Aluseks võetakse Rahvusringhäälingule 2024. aasta riigieelarvest

eraldatud toetus, millele lisandub summa, mis on alates 2024. aastast täiendavalt eraldatud

töötasude tõusuks ning prognoositav kulubaasi muutus aastatel 2028–2031, lähtudes kehtivast

makromajandus- ja rahandusprognoosist iga aasta kohta eraldi.

Selline lähenemine tagab toetuse määramise arvestusliku objektiivsuse ning kooskõla Euroopa

meediavabaduse määruse nõuetega, mille kohaselt peab avalik-õigusliku meedia rahastamine

tuginema eelnevalt kehtestatud selgetele ja läbipaistvatele kriteeriumidele.

3.1. Seaduse jõustumise selgitused

Seadus jõustub 2026. aasta 1. juunil. Kindlal kuupäeval jõustumist on eelistatud üldises korras

jõustumisele, kuna see võimaldab paremini ajastada ka seaduse uue rakendusakti jõustumist.

3.2. Põhiseaduspärasuse analüüs

ERHS § 4 kohaselt on Rahvusringhäälingu eesmärk kaasa aidata Eesti Vabariigi põhiseadusega

(edaspidi PS) sätestatud Eesti riigi ülesannete täitmisele ning seejuures peavad ERHS § 4 punktide

5 ja 9 kohaselt Rahvusringhäälingu programmid, saated ja tegevus aitama kaasa demokraatliku

riigikorralduse edendamisele ning tagama igaühele vabaks eneseteostuseks vajaliku informatsiooni

saamise. Rahvusringhäälingu kui avalik-õigusliku ringhäälingu olemuslik eesmärk on pakkuda

kõikidele ühiskonnaliikmetele (erinevatele sotsiaalsetele, rahvuslikele jms rühmadele) mitmekesist

objektiivset teavet tasuta ja võimalikult kättesaadavalt. Et Rahvusringhääling saaks nimetatud

ülesannet täita, peab ta seda tegema võimalikult laiapõhjaliselt eri platvormidel ja selle ülesande

täitmiseks peab olema piisav rahastus. Rahvusringhäälingu tegevuse sidumine

tehnoloogianeutraalsuse põhimõttega tähendab, et avalik-õiguslik meediateenus ei ole piiratud

konkreetse levikanali või tehnilise platvormiga (nt televisioon, raadio), vaid lähtub sisulisest

eesmärgist ehk ühiskondliku funktsiooni täitmisest.

40

PS § 44 järgi on igaühel õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Riik

peab tagama, et teabele juurdepääs oleks üldse võimalik (nt raadio- ja televisioonilevi riigi kõigis

piirkondades vms) ning et piiratud vabadusega ja puuetega inimestel oleks juurdepääs olulisemale

informatsioonile. Olulisemale informatsioonile juurdepääsu tagamisel ning suure hulga

informatsiooni säilitamise ja levitamise võimes mängib olulist rolli tehnoloogia areng. Internetist

on kujunenud informatsiooni jagamise ja selle tarbimise tähtsaim platvorm.

PS § 44 lõikes 1 sätestatud põhiõiguse riive võib seisneda nii üldiseks kasutamiseks mõeldud

informatsioonile juurdepääsu takistamises kui ka avaliku võimu tegematajätmistes, näiteks

mingisuguse olemuslikult üldiseks kasutamiseks mõeldud info avalikustamata jätmine, selliste

sammude astumata jätmine, mis tagaks vähemalt teatud minimaalsel määral võimaluse üldiseks

kasutamiseks mõeldud informatsioonile juurde pääseda.

PS § 6 on üks rahvusriigi põhimõtet väljendav PS norm, mille kaudu viib riik ellu preambulis

nimetatud ülesannet tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. PS §-st 6 tuleneb

riigi kohustus tagada eesti keele igakülgne arenemine teadus- ja kultuurkeelena. Selleks on vaja, et

eesti keelt kasutataks kõigil olulistel elualadel ja sellel oleks vajalikud väljendusvahendid , mistõttu

on põhjendatud, et selle ülesande täitmiseks kasutatakse erinevaid meediaplatvorme.

Rahvusringhäälingu rahastamismudeli pakutud lahendusega, suureneb Rahvusringhäälingu

sõltumatus poliitilisest mõjutamisest. Demokraatia põhimõte on sätestatud PS §-s 1, mille kohaselt

on Eesti iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas.

Demokraatia toimimise eeldus on vabad valimised, ühinemisvabadus, võimude lahusus ja

sõltumatu kohus, väljendusvabadus ja vaba ajakirjandus, inimõiguste ja vabaduste austamine,

riigivõimu avalikkus ning poliitiline ja õiguslik vastutus. Duaalses meediasüsteemis toimivad era-

ja avalik-õiguslik meedia tasakaalus, kusjuures vaba ja sõltumatu avalik-õigusliku meedia

toimimise eeldus on piisav ja täitevvõimust sõltumatu rahastus ning poliitiliselt tasakaalustatud

nõukogu.

PS § 3 kohaselt on õigusriigi põhimõte seotud seaduslikkuse põhimõttega, mille kohaselt

riigivõimu teostatakse üksnes PS-i ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel ning mille järgi on

rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa.

Seetõttu on igati asjakohane eelnõus toodud kõikide muudatuste õigusloome tasandil lahendamine,

mida toetavad seletuskirjas kirjeldatud Euroopa Liidu normid ja üldtunnustatud põhimõtted.

Kõnealused muudatused on kooskõlas PS-ga ning teenivad demokraatliku ja avatud ühiskonna

huve. Need tugevdavad Rahvusringhäälingu sõltumatust, suurendavad läbipaistvust ja tagavad

parema vastavuse Euroopa Liidu õigusele.

Eelnõus pakutud lahendused seonduvad ka PS §-s 14 sätestatud õigusega heale haldusele. Õigus

heale haldusele on teisisõnu menetlus- ja korralduspõhiõigus, mis kohustab riiki aktiivselt

tegusema põhiõiguste tagamisel ja muu hulgas looma õiguslikud raamid mistahes menetluse õige

ja õiglase tulemuse saavutamiseks. Kuna Riigikohus on leidnud, et menetlus- ja

korralduspõhiõiguse riive võib seisneda selles, et õigusakte ei suudeta uuele olukorrale kohandada,

tuleb Rahvusringhäälingu tegevuse õiguspärasuse huvides seda kiiremas korras teha.

41

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse ERHS-is kasutusele termin "uus meediateenus". Uue meediateenusena ERHS-

i tähenduses mõistetakse Euroopa meediavabaduse määruse artiklis 2 nimetatud definitsioonile

vastavat Rahvusringhäälingu kavandatav meediateenust, mida ta ei ole varasemalt pakkunud või

mis on olemasoleva meediateenuse tehnoloogiline edasiarendus ning mis omab kummalgi juhul

märkimisväärset mõju meediaturule, sealhulgas teenuse nõudlusele ja konkurentsiolukorrale. Uue

termini kasutuselevõtmine on vajalik, et määratleda hindamiskohustuse ulatus. Lisaks võimaldab

uue meediateenuse mõiste selgelt eristada seniseid teenuseid ja selliseid, mis tähistavad olulist

tehnoloogilist või sisulist muutust. Uus mõiste aitab hõlmata ka tehnoloogilisi edasiarendusi, mis

ei pruugi sisuliselt olla täiesti uued, kuid millel on siiski oluline mõju meediaturule. Seeläbi

tagatakse, et õiguslik raamistik püsib asjakohane ka innovatsiooni kontekstis.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa meediavabaduse määrusega ning riigiabi eeskirjadega, sealhulgas

riigiabi teatisega. Eelnõuga luuakse Euroopa meediavabaduse määruse kui ka riigiabi teatises

tulenevate põhimõtete rakendamiseks vajalikud normid, mis puudutavad Rahvusringhäälingu

ülesandeid, uue meediateenuse mõju hindamist, Rahvusringhäälingu finantseerimist ning

sõltumatuse, sealhulgas sõltumatu juhtimise tagamist.

6. Rakendusaktid

ERHS-i täiendatakse uue volitusnormiga. ERHS-i § 61 lõike 6 kohaselt kehtestab valdkonna eest

vastutav minister (kultuuriminister) määrusega uue meediateenuse mõju hindamise, sh kulude

katmise tingimused ja korra. Volitusnorm on vajalik, kuna selle alusel kehtestatavasse rakendusakti

kavandatud regulatsioon sisaldab arvukalt tehnilist laadi üksikasju, mida ei ole otstarbekas seaduse

tasandil reguleerida. Ministri määrusega reguleeritakse näiteks seda, et millised dokumendid ja

andmed tuleb esitada uue meediateenuse mõju hindamiseks, kes ja millal võib mõju hindamise

taotluse esitada ning sätestatakse menetlustähtajad. Nimetatud detaile puudutav regulatsioon võib

vajada operatiivset muutmist, sest meediaturg ja tehnoloogiad arenevad kiiresti. Ministri määrus

võimaldab paindlikumat reageerimist muutuvatele oludele ilma vajaduseta teha iga muudatuse

puhul seadusemuudatusi. Volitusnorm ja selle alusel kavandatav rakendusakt on kooskõlas PS-iga

kuna reguleeritav valdkond ei kuulu seadusandja ainupädevusse.

7. Kooskõlastamine ja kaasamine

Eelnõule eelnes VTK koostamine, mis esitati kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

järgmistele asutustele ja isikutele: Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Välisministeerium,

Kaitseministeerium, Siseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,

Kliimaministeerium, Eesti Rahvusringhääling, Eesti Autorite Ühing, Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Ringhäälingute Liit MTÜ, Eesti

Meediaettevõtete Liit, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Ajakirjanike Liit, Riigikogu

kultuurikomisjon ja Riigikantselei.

42

Kultuuriministeerium on kaasanud eelnõu ja rakendusakti kavandi ettevalmistamisse Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Konkurentsiameti, Eesti Rahvusringhäälingu, Eesti

Meediaettevõtete Liidu.

Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks samale asutustele ja isikute

ringile. Lisaks saadetakse eelnõu kooskõlastamiseks Konkurentsiametile.

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected] 01.09.2025 nr 1-11/886-1

Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise

seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja

arvamuse avaldamiseks

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Eesti Rahvusringhäälingu seaduse

muutmise seaduse eelnõu. Palume Teie tagasisidet 20 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Lisad:

1. Eelnõu 5 lehel

2. Seletuskiri 42 lehel

3. Rakendusakti kavand 4 lehel

4. VTK kooskõlastustabel 45 lehel

Sama: Haridus- ja Teadusministeerium

Rahandusministeerium

Kaitseministeerium

Kliimaministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Siseministeerium

Sotsiaalministeerium

Välisministeerium

Eesti Rahvusringhääling

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Konkurentsiamet

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesti Meediaettevõtete Liit

Eesti Autorite Ühing

Eesti Ringhäälingute Liit MTÜ

Tartu Ülikool

Tallinna Ülikool

EESTI AJAKIRJANIKE LIIT

Andres Jõesaar 628 2338 [email protected]

Kadri Kilvet 628 2224 [email protected]